Teie 20.09.2023 nr 1-5/23/4340
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 05.10.2023 nr 11.1-8/23/3089-2
Paldiski mnt 96
13522, Harju maakond, Tallinn
Jäätmete liigiti kogumise parandamiseks
struktuuritoetuse andmise tingimuste
kehtestamise käskkirja eelnõu
kooskõlastamine
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise
edendamiseks“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel.
1. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste valikumetoodika ja kriteeriumite kohaselt
tuleb toetuse andmise tingimuste (edaspidi: TAT) käskkirja seletuskirjas kirjeldada, kuidas
toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja
valikukriteeriumidega.
Üheks valikukriteeriumiks on „Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju
rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et jäätmekäitluse sekkumised põhinevad
keskkonnavaldkonna arengukava, riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel.
Eelnõu kohaselt on käskkirja jõustumise tingimus riigi jäätmekava 2022-2028
kehtestamine. Seega TAT koostamisele esitamise hetke seisuga ei ole viimati nimetatud
dokumenti veel kinnitatud ning ei ole ka teada, millal ja millisel kujul viidatud dokument
kehtestatakse. Eelnevast lähtuvalt ei saa anda hinnangut ka sellele, kas käskkirjaga
planeeritud tegevused on riigi jäätmekavaga kooskõlas. Samuti ei ole teada, millist
keskkonnavaldkonna arengukava täpsemalt silmas peetakse, aga kui viimase all mõeldakse
KEVAD kava, siis ei ole samuti teada, kas ja millal see kehtestatakse, mistõttu ei saa ka
anda hinnangut sellele, kas planeeritud tegevused on viimasega kooskõlas.
2. Palun täiendada eelnõu seletuskirjas elluviija valikut käsitlevat punkti. Mitteametlikus
kooskõlastusringis palusime, et täpsustaksite, millisele seadusele viitate, kui märgite, et
Keskkonnaagentuur (edaspidi: KAUR) on valdkonna eest seaduse alusel vastutav
riigiasutus. Seletuskirja on küll lisatud väljavõte KAURi põhimäärusest, kuid viimane ei
selgita seda, miks TATis kirjeldatud tegevusi just KAUR läbi viima hakkab. Varasemalt
on näiteks sortimisuuringuid Keskkonnaministeerium tellinud, seega tuleb selgitada, miks
see ülesanne KAURile antakse. Samuti tuleb selgitada, millise KAURi põhikirjalise
tegevusega või muust õigusaktist tuleneva kohustusega jäätmemudeli loomine ja
juurutamine seondub.
3. Lähtuvalt rakenduskavas sekkumise kirjelduses toodud selgitustest on riiklikuks
prioriteediks arendada täielikult välja kogu jäätmekäitlustaristu, milleks on vaja
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
investeeringuid aruka ja tõhusa taristu arendamisse. Praegusel juhul ei ole selge, kuidas
sortimisuuringu läbiviimine või jäätmemudeli loomine on otseses seoses
jäätmekäitlusalase taristu loomisega. Sortimisuuringu läbiviimine on seletuskirjast
lähtuvalt regulaarne kohustus, mis tavapäraselt täidab aruandlusmetoodika jaoks rolli või
võimaldab senist tõhusust hinnata. Lähtudes rakenduskava sihtrühma kirjeldusest, ei ole
ka riigiasutus (KAUR) otseselt nimetatud, vaid kasusaajaks peaks olema KOV. Et
toetatavad tegevused oleksid kooskõlas rakenduskavaga, siis tuleks seletuskirjas
konkreetselt põhjendada personali palkamise kulusid, tööülesandeid, seost
taristuinvesteeringutega. Samuti tuleb selgitada konkreetsemalt seost kuidas
sortimisuuring on taristuobjektide arendamiseks vajalik, nt miks ei saa lähtuda taristu
arendamisel viimasest sortimisuuringust, vaid on vaja uue läbiviimine. Seletuskirjas ei ole
välja toodud, et kuidas on kavandatud jäätmemudeli edasiarendamine, kas tegemist on
ühekordse tegevusega või on see kasutusel pikemat aega ning kes selle mudeli
edasiarendamise eest vastutaks.
Kokkuvõttes tuleb selgelt välja tuua, et kes on pikas plaanis kasusaajaks, et oleks paremini
selgitatud kooskõla rakenduskava sihtrühmaga.
4. TAT-i eelnõus on punktis 11.4 kohustus, et Elluviija arvestab tööde tegemisel
keskkonnanõuetega. Seda tuleb täpsustada lähtuvalt ÜSM-is toodud sõnastusest, et
eesmärkide saavutamiseks tegutseb elluviija täielikus kooskõlas keskkonnaalaste
õigusaktidega.
5. Palun selgitada käskkirjaga kinnitatavate toetatavate tegevuste osas, millises ajalises
järjekorras on kavas need ellu viia ja kuidas on tagatud, et rakendada jõutakse ka ülejäänud
sekkumise „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine" tegevused. Nimelt on
eelnõu kohaselt käskkirja raames loodav jäätmemudel vajalik selleks, et KOV-id saaksid
selle kasutamise tulemusi arvesse võttes investeeringuteks toetust taotlema tulla
(seletuskirjast „Projekt panustab otseselt rakenduskava eesmärkide saavutamisse, sest on
aluseks taristuinvesteeringute tegemiseks“). Seetõttu on oluline aru saada, millal viiakse
läbi sortimisuuring ning millal on kavas jäätmemudelit rakendama hakata. Hetkel on
näitajate juures märgitud 2029, kuid sellisel juhul ei jõutagi mingite investeeringuteni ja
viimane peaks selle sekkumise peamine eesmärk olema.
6. Rakenduskava sekkumise kirjelduses on toodud viide koolitatud ekspertidele. Toetuse
andmise tingimused peavad täpsustama, et kas koolitatud eksperdid on KAUR-i palgatavad
töötajad või lahendatakse see muul viisil? Seletuskirjas on toodud eelarve jaotus, kus on
TAT käskkiri ja TAT avatud taotlus taristu jaoks, kuid sealt ei selgu koolitatud ekspertide
rahastamine, kes nõustaksid just KOV-e (mitte ressurssi- ja ringmajanduse eksperdid, keda
koolitatakse teisest meetmest).
7. Palun käskkirjas täpsemalt lahti kirjutada loodava jäätmemudeli olemust ja põhjendada,
kas tegemist on või ei ole varaga, millele kohaldub kestuse nõue. Kooskõlatamisele
esitatud käskkirja kohaselt on elluviijale pandud kohustus tagada projekti väljundite ja
tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt
viie aasta jooksul. Juhtisime antud küsimusele tähelepanu ka mitteametlikus
kooskõlastusringis, kuid täiendavaid selgitusi selles osas eelnõu seletuskirjast ei leidnud.
Kestusnõude kontekstis on oluline, et elluviija teaks, millisele projekti osale kestuse nõue
kohaldub ja kuidas tuleb seda tagada. Juhul, kui jõuate järeldusele, et projekti ühelegi osale
kestuse nõue ei kohaldu, tuleks vastav punkt eelnõust kustutada.
8. Eelnõusse on lisatud punkt 9.2.5 ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, mida eelmises
versioonis ei olnud. Kuna ei ole üheselt selge, milliseid kulusid silmas peetakse (nt kaldtee
või sünkroontõlge vaegkuuljatele) ja kuidas see on seotud toetatava tegevusega, siis palun
lisada seletuskirja selle kohta täpsustus. Hetkel ei ole otsene seos arusaadav.
9. Kuna TAT-i abikõlbliku perioodi lõpp on 31.12.29, siis ilmselt on punktis 10.7 eksitus, et
viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 31.12.29, kuna maksetaotluse koostamiseks
peab ka aega jääma. Punkti 10.7 sõnastusettepanek: „Viimane maksetaotlus esitatakse koos
projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui
rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse
toetust kuni 31. märtsini 2030“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
osakonnajuhataja
Kaidi Kenkmann 663 2041
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340