Regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ eelnõu arvamuse andmiseks ja kooskõlastamiseks esitamine - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

EN_JJK_kaaskiri.asice1216 KB

Sisu (failidest)

Regionaalminister XX.XX.2023 määrus nr xx „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ Lisa TOETUSE MÄÄR1 Maksutulu, keskkonnatasud Maksimaalne toetuse määr Kohaliku omavalitsuse üksus ja tasandusfondi tulu protsentides elaniku kohta, eurot Alutaguse Vallavalitsus 1 943 40% Anija Vallavalitsus 1 197 60% Antsla Vallavalitsus 1 030 69% Elva Vallavalitsus 1 110 64% Haapsalu Linnavalitsus 950 70% Haljala Vallavalitsus 1 092 65% Harku Vallavalitsus 1 519 43% Hiiumaa Vallavalitsus 1 139 63% Häädemeeste Vallavalitsus 1 057 67% Jõelähtme Vallavalitsus 1 406 49% Jõgeva Vallavalitsus 1 011 69% Jõhvi Vallavalitsus 934 70% Järva Vallavalitsus 1 118 64% Kadrina Vallavalitsus 1 086 66% Kambja Vallavalitsus 1 369 51% Kanepi Vallavalitsus 1 096 65% Kastre Vallavalitsus 1 270 56% Kehtna Vallavalitsus 1 077 66% Kihnu Vallavalitsus 972 70% Kiili Vallavalitsus 1 470 46% Kohila Vallavalitsus 1 222 58% Kohtla-Järve Linnavalitsus 877 70% Kose Vallavalitsus 1 280 55% Kuusalu Vallavalitsus 1 213 59% Loksa Linnavalitsus 859 70% Luunja Vallavalitsus 1 344 52% Lääne-Harju Vallavalitsus 1 136 63% Lääne-Nigula Vallavalitsus 1 117 64% Lääneranna Vallavalitsus 996 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond) tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. 1 Lüganuse Vallavalitsus 947 70% Muhu Vallavalitsus 1 093 65% Mulgi Vallavalitsus 985 70% Mustvee Vallavalitsus 925 70% Märjamaa Vallavalitsus 1 025 69% Narva Linnavalitsus 867 70% Narva-Jõesuu Linnavalitsus 1 222 58% Nõo Vallavalitsus 1 206 59% Otepää Vallavalitsus 1 086 66% Paide Linnavalitsus 1 023 69% Peipsiääre Vallavalitsus 1 009 69% Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 1 025 69% Põhja-Sakala Vallavalitsus 1 068 66% Põltsamaa Vallavalitsus 1 062 67% Põlva Vallavalitsus 983 70% Pärnu Linnavalitsus 1 027 69% Raasiku Vallavalitsus 1 240 58% Rae Vallavalitsus 1 586 40% Rakvere Linnavalitsus 1 017 69% Rakvere Vallavalitsus 1 122 64% Rapla Vallavalitsus 1 071 66% Ruhnu Vallavalitsus 1 090 65% Rõuge Vallavalitsus 1 021 69% Räpina Vallavalitsus 969 70% Saarde Vallavalitsus 1 008 69% Saaremaa Vallavalitsus 1 025 69% Saku Vallavalitsus 1 518 43% Saue Vallavalitsus 1 358 51% Setomaa Vallavalitsus 983 70% Sillamäe Linnavalitsus 828 70% Tapa Vallavalitsus 988 70% Tartu Linnavalitsus 1 135 63% Tartu Vallavalitsus 1 333 53% Toila Vallavalitsus 1 127 63% Tori Vallavalitsus 1 102 64% Tõrva Vallavalitsus 1 049 67% Türi Vallavalitsus 1 003 70% Valga Vallavalitsus 915 70% Viljandi Linnavalitsus 995 70% Viljandi Vallavalitsus 1 062 67% Vinni Vallavalitsus 1 065 67% Viru-Nigula Vallavalitsus 963 70% Vormsi Vallavalitsus 1 353 52% Võru Linnavalitsus 966 70% Võru Vallavalitsus 1 080 66% Väike-Maarja Vallavalitsus 1 074 66% 2 EELNÕU 19.09.2023 MÄÄRUS xx.10.2023 nr ….. Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. (2) Määrusega panustatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi (ii) „Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine“ meetme „Regionaalareng“ number 21.3.2.1 tulemuste saavutamisse. (3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud lõigetes 4–6 nimetatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad. (4) Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Tallinna linna, Maardu linna, Viimsi valda, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Hüüru küla, Vatsla küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Lehmja küla, Kopli küla, Kurna küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku ja Harku alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Loo alevikku, Liivamäe küla, Saku valla Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme 1 küla, Kiisa alevikku, Kurtna küla, Roobuka küla, Tänassilma küla, Jälgimäe küla, Kiili valla Kangru alevikku, Luige alevikku, Kiili alevit, Vaela küla, Keila linna ja Lääne-Harju valla Kulna küla. (5) Tartu linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku ja Tartu valla Raadi alevit. (6) Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse selle määruse tähenduses Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit ja Silla küla, Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. (7) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 või 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- või jalgtee), mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. (2) Toetuse andmise tulemusena suureneb jalgratta- või jalgteede kasutajate arv ning rajatakse jalgratta- või jalgteid. (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuur kilomeetrites. (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuuri kasutajate arv aastas. (5) Toetuse andmise tulemusena peab iga projektiga rajatud jalgratta- või jalgtee panustama rahastatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. (6) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, ning sellega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja strateegilise sihi „Elukeskkond. Kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele, mille puhul aidatakse toetuse abil muuta liikumine elu-, õpi- ja vaba aja veetmise ning töökeskkonna puhul tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõigile ühiskonnaliikmetele. (7) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajate alusel: 1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 4) ligipääsetavuse näitaja; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Toetuse andmise tingimused töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ning järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused Toetust antakse sellisele projektile, mille tegevustega aidatakse kaasa §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele ning mille raames luuakse kõigile elanikkonna gruppidele, sealhulgas puuetega inimestele juurdepääs teenustele või töökohtadele ning rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetelevastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetelevastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, siinses määruses sätestatud tingimustega ning taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud §-s 8 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, mis tekivad §-s 4 nimetatud jalgratta- või jalgtee rajamise korral taotleja või partneri omandis või valduses olevale maale, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale: 1) selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud projekti ettevalmistuskulud; 2) ehituskulud, sealhulgas kõrghaljastuse rajamise kulud; 3) omanikujärelevalve kulud; 4) valgustuse energiatõhusate lahenduste rajamise, sealhulgas keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise kulud; 5) rattaparklate rajamise kulud; 6) jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku jalgrataste, lapsevankrite või ratastoolide ja muude abivahendite jaoks kasutada mõeldud tasuta remondipunkti rajamise kulud; 7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, arhitektuuriliste väikevormide ostu ja paigaldamise kulud; 8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud; 9) jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. (3) Jalgratta- või jalgtee tuleb projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga, järgides sama seadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid 3 nõudeid ehitisele ja selle § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kui lisaks õigusaktidele on järgitud Eesti standardit EVS 843. (4) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitamisega seotud ettevalmistavate tegevuste kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks järgmisi vajalikke kulusid: 1) projekteerimise kulud; 2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas liiklusohutus- ja ligipääsetavuse auditi kulud; 3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud; 4) keskkonnamõjude hindamise kulud; 5) kliimakindluse tagamise hinnangu tellimise kulud; 6) parima lahenduse ning ehitusobjekti valiku eeluuringu kulud. (5) Abikõlblikud on üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud kulud. Projekti ettevalmistuskulud, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist rakendusüksuses, katab taotleja omal vastutusel. (6) Käibemaks on abikõlblik, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu, või käibemaksu tagasi taotleda ja kui käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. (7) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. § 6. Abikõlbmatud kulud Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud; 2) projektijuhtimisega seotud kulud; 3) seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud tulumaksuseaduse tähenduses. § 7. Abikõlblikkuse periood (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil peavad projekti tegevused algama ning lõppema ning mis peab jääma toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul. (3) Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotleja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuses ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 2021. aasta 1. jaanuari. (4) Paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud ettevalmistavad kulud peavad olema tehtud ning ehitustööde leping peab olema sõlmitud 16 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. 4 (5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kahel korral järgmistel tingimustel: 1) esimesel korral kuni kuue kuu võrra; 2) teisel korral kuni nelja kuu võrra, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa meetme abikõlblikkuse perioodi. (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele taotluse e-toetuse keskkonna kaudu enne kehtiva abikõlblikkuse perioodi lõppu. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. (2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. (3) Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub selle kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja selle elanike arvust ning on määruse lisa „Toetuse määr“ kohaselt 40–70 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. (4) Omafinantseeringu määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja selle elanike arvust ning on määruse lisa „Toetuse määr“ kohaselt 30–60 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. Kui kavandatav jalgratta- või jalgtee läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust, arvestatakse toetuse määr proportsionaalselt, arvestades tee pikkust igas kohalikus omavalitsuses. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele mõeldud abiskeemide toetusvahendeid, kui sellised toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise või muu erakorralise sündmuse tõttu. (6) Toetuse maksimaalne summa ning projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Meetme raames saab taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Partnerina võib projekti kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, teise kohaliku omavalitsuse üksuse või selle asutuse, kes osaleb toetatavas tegevuses ning kellel tekivad selle käigus kulud. (3) Taotlejale ja partnerile kehtivad järgmised nõuded: 1) ta peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele; 2) ta peab olema rajatava jalgratta- või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks neist; 3) taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus ühendmääruse § 3 lõike 4 kohaselt; 4) taotleja või kohaliku omavalitsuse üksusest partner peab täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4 ja 5 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 5 sätestatud nõudeid ning tal peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §- dele 37 ja 372 vastav arengukava; 5) taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusena loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppemist. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente: 1) rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendust teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja võrgustiku terviklikkuse seisukohast; 2) selgitust selle kohta, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusena liiklusohutus; 3) selgitust selle kohta, kas ja mil viisil arvestatakse projektis võimalike kasutajarühmade (näiteks lapsed, lapsevankriga liikujad, eakad ja erivajadusega inimesed) erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi; 4) rajatava jalgratta- või jalgtee võimalikku kasutatavust päevas ja aastas koos põhjendusega rakendusüksuse etteantud metoodika alusel; 5) rajatava jalgratta- või jalgtee pikkust kilomeetrites; 6) projekti eelarvet projekti tegevuste ja tulemuste kaupa; 7) projekti ajakava; 8) vähemalt eelprojekti etapis kehtivatele planeeringutele vastavat tee-ehitusprojekti ehitusseadustiku tähenduses; 9) ehitusluba ja ehitusprojekti kehtivaid kooskõlastusi; 10) omandit või valdust tunnistavaid dokumente, sealhulgas notariaalseid lepinguid, juhul kui kanne kinnistusraamatusse ei ole veel tehtud; 11) kinnitust projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks; 12) kinnitust selle kohta, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ning tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates; 13) tõendeid selle kohta, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 14) linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõendit selle kohta, et taotlejaks ega partneriks mitteolevat kõnniteega külgneva maatüki omanikku on teavitatud kavandatavast kõnniteest ning sellega seotud kohustustest ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt; 15) kinnitust selle kohta, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 16) selgitust ja hinnangut taristu kliimakindluse tagamise kohta; 17) kinnitust selle kohta, et taotleja tagab ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi ja ajutise iseloomuga erivajadusi, ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega); 18) selgitust selle kohta, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega; 19) selgitust projekti panustamise kohta strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse; 20) muid rakendusüksuse nõutavaid lisadokumente. (2) Lõike 1 punktis 15 nimetatud kinnituse andmisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). 6 (3) Lõike 1 punktis 16 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtudes rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). (4) Lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõue või muu asjaolu ei takista taotluse menetlemist. (5) Jalgratta- või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule rajamiseks peab enne taotluse esitamise tähtpäeva olema taotleja või partneri kasuks seatud isiklik servituut, sundvaldus, kinnistu koormatud reaalkoormatisega, või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping tähtajatult, või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. (6) Jalgratta- või jalgtee riigi omandis olevale maale rajamiseks peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud enne taotluse esitamise tähtpäeva kasutusse selleks vajaliku suurusega maaüksuse ning riigivaraseaduses sätestatu kohaselt sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult, või kuni rajatise amortiseerumiseni. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping peab sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. (7) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- või jalgtee peab olema ligipääsetav ja seda peavad saama kasutada kõik kasutajarühmad parimal võimalikul viisil lõike 1 punktis 17 sätestatud põhimõtete kohaselt. 4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 11. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja nõuetelevastavuse kontroll (1) Taotlusvooru tähtaja, eelarve ja toetusvahendite indikatiivse Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab rakendusüksus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja rakendusüksuse veebilehel. (3) Meetmes rakendatakse voorulist taotlemist ning igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. (4) Toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotluse taotlusvoorus rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. (5) Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (6) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetelevastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 52 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. 7 (8) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §-s 9 nimetatud nõuded. (9) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetelevastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 ning siinse paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuded. (10) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. (11) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ning lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (12) Kui taotlus ei vasta nõuetele ning seda ei viida lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. (13) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus ühendmääruse § 8 lõike 2 või 3 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 12. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetelevastavaid taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse enne rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus. (2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise alus on hindamismetoodika, mille kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme rakendusasutusega, ning sellise rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal. Hindamismetoodika koostamisel tugineb rakendusüksus lõikes 4 nimetatud hindamiskriteeriumidele, lõikes 5 nimetatud boonuspunktide andmise alustele ning lõigetes 6–11 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetele. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku ajal ning pärast liikmeksoleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse. (4) Nõuetelevastavaks tunnistatud projekte hindab hindamiskomisjon valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ning mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) osakaalu 40 protsenti moodustab projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) osakaalu 25 protsenti moodustab projekti põhjendatus, milles hinnatakse projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, ettenähtud tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti tegevuste ajakava realistlikkust; 8 3) osakaalu 20 protsenti moodustab projekti kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti eelarve põhjendatust, otstarbekust ja vastavust läbipaistvuse põhimõttele; 4) osakaalu 10 protsenti moodustab taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, milles hinnatakse, kas taotlejal on vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades projekti kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse; 5) osakaalu 5 protsenti moodustab projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, milles hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus; ja kuidas aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse. (5) Boonuspunkte antakse järgmistel tingimustel: 1) kui projektiga parandatakse juurdepääsu Rail Balticu kavandatavatele peatustele, siis antakse hindamisel boonusena 0,2 punkti; 2) kui projektil on positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavusele ning koostoimivuse paranemisele jalgrattaga, jalgsi, ratastooli või muu abivahendiga liiklejale, siis antakse hindamisel boonusena 0,1 punkti. (6) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ning madalaim 0. Lõikes 4 nimetatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. (7) Taotluse koondhinne moodustub viisil, kui hindamiskomisjoni liikmete igale hindamiskriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille järel hindamiskriteeriumide hinded liidetakse ning lisatakse saadud summale boonuspunktid. (8) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotleja jaoks küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (9) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe hindamiskriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaatavad hindamiskomisjoni liikmed hindamiskriteeriumi hinded ja põhjendused ühiselt üle ning vajaduse korral korrigeerivad antud hindeid. (10) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide hindamiskriteeriumide keskmine on võrdne ühega või on sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. (11) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse lõikes 7 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse neid projekte, mis said lõike 4 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde. (12) NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 11 nimetatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ning hindamist ei toimu. 9 § 13. Taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ning kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse sellisele nõuetelevastavaks tunnistatud taotlusele, mille koondhinne on suurem kui § 12 lõikes 10 sätestatud keskmine hinne. (2) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel ja kui taotlus on saanud siinse määruse § 12 lõike 10 kohaselt negatiivse hinnangu. (3) Rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni selle piirkonna eelarvevahendite lõppemiseni. (4) Igas NUTS 3 piirkonna pingereas on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. (5) Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. (6) Kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade kaupa taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse ülejääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates üleriigilises pingereas suurima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist. (7) Kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetusejääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. (8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel, arvestades lõigetes 3 ja 6 sätestatud asjaolusid; positiivse hinnangu saanud taotluse kohta juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ning kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. (9) Osalise rahuldamise otsus tehakse tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 alusel või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ning kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. (11) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab rakendusüksus otsuse. Seal tuuakse välja otsuse tegemise õiguslikud ning faktilised alused; taotluse osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendus ning otsuse vaidlustamise kord. 10 (12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral tingimusi, mille seadmiseks on teinud hindamiskomisjon ettepaneku projektide hindamise tulemusena. (13) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave ning lisaks järgmine informatsioon: 1) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 2) toetusest teavitamise kord; 3) rajatava jalgratta- või jalgtee asukoht; 4) rajatava teelõigu pikkus kilomeetrites; 5) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral toetuse saaja kohustused, sealhulgas otsusega sätestatud lisatingimused taotlejale ja nende täitmise tähtajad. (14) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad: 1) enne taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist; 2) enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks, ning meetme eelarvevahendite lõppemise korral. (15) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu. 5. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ning korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (3) Kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ning vajaduse korral siinse määruse § 12 lõikes 4 sätestatud projektide hindamiskriteeriumidele ja lõikes 5 sätestatud boonuspunktidele vastavust, kaasates vajaduse korral hindamiskomisjoni. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest järgmistel tingimustel, st kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise meetme abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega; 3) soovitav muudatus seab kahtluse alla taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõikes 4 nimetatud tulemusnäitaja saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud projekteerimise riigihanke tulemusest; 4) taotlusega muudetakse § 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus hindamiskriteeriumide rakendamise puhul nõrgemaks; 5) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega; 6) muudatust ei loeta põhjendatuks. 11 (5) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja sellekohase taotluse alusel e-toetuse kaudu. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmiste tingimuste põhjal: 1) ühendmääruse § 14 kohaselt; 2) kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja ei ole saavutatud; 3) kui toetuse saaja ei ole jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ning ei ole ehitusega alustanud § 7 lõikes 4 sätestatud tähtajal. (2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e- toetuse kaudu. 6. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 16. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ning selgitusi selle kohta, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud tagama järgmise ning tegema järgmisi tegevusi: 1) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja saavutamise; 3) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 4) edastama riigihanke alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 5) vajaduse korral muutma objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber nii, et saavutatakse oodatav tulemus; 6) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 sätestatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest arvates; 7) tagama, et projekti tulemusena loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemist; 8) viivitamata teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti elluviimise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 9) tagama projekti elluviimisse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe ning projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt muude asjakohaste korralduste alusel; 10) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides 12 tingimuseks, et pakkuja esitab hanke lepingu täitmise korral iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 500 000 eurot, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 11) täitma teavitamisnõudeid Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete kohaselt; 12) mõõtma ehitatud tee tegelike kasutajate arvu (loendurite abil või muu kindla metoodika alusel) ning esitama selle oma järelaruandes üks aasta pärast jalgratta- või jalgtee liiklusele avamist; 13) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Võimaluse korral tuleb riigihanke korraldamisel kasutada selliseid kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ning keskkonnasäästlikke lahendusi. § 17. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud küsima või tegema järgmist: 1) küsima rakendusasutuse seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta ühendmääruse § 3 lõike 6 kohaselt; 2) tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, selle hankelepingu ja sellise lepingu muudatuse eelnõu nõuetelevastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimise korral; 6) teavitama vajaduse korral toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. (2) Rakendusüksusel on õigus teha järgmist: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja - dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu; 7) tutvuda kohapeal toetuse abil loodud objektiga ning pildistada või muul viisil jäädvustada territooriumi, ehitisi ja esemeid. 7. peatükk ARUANNETE ESITAMINE § 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, või 13 rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. (2) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ning teeb need kättesaadavaks e-toetuses. (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ning aruande esitamise kuupäev; 6) vastavalt taotluses kavandatule selgitus strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse panustamise ja horisontaalsete põhimõtete edendamise kohta. (4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded 20 tööpäeva jooksul nende e-toetuses esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (5) Toetuse saaja esitab järelaruande ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. 8. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED § 19. Toetuse maksmine (1) Kui projekti kogumaksumus on 200 000 eurot või on sellest väiksem, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2. Kui projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõikest 1. (2) Toetuse maksete tegemisel tuginetakse ühendmääruse §-dele 24–26 ning siinses määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustele ning korrale. (3) Rakendusüksus maksab toetuse välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokkulepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ning nõutud dokumente taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt. (4) Toetuse väljamakse tegemiseks peab olema täidetud ühendmääruse § 28 lõike 2 nõue, mille järgi peab taotluse rahuldamise otsuses ja taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmine olema rakendusüksusele tõendatud. (5) Toetuse väljamakse tegemise tingimused ühendmääruse § 27 lõike 1 alusel on järgmised: 1) projekti kulude tekkimine ja maksmine; 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 3) rakendusüksuse nõudmisel siinse määruse § 18 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt. (6) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 14 (7) Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei esitata tihemini kui kord kvartalis. § 20. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 9. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 21. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatu kohaselt. § 22. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Toetuse määr 15 19.09.2023 Regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrusega reguleeritakse tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme „Regionaalareng“ tegevust „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi „Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine“ meetme number 21.3.2.1 “Regionaalareng“ sekkumise number 21.3.2.11 „KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse väljaspool kolme suuremat (Tallinna, Tartu ning Pärnu) linnapiirkonda“ tulemuste saavutamisse. Eestis ning ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Euroopa uus algatus Bauhaus1 toob pildile lisaks keskkonnale ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus arvestatakse universaaldisaini, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja kliimakindlusega. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud välja kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7%; 15,1% ja 2,7%). Selle trendi murdmiseks on vajalik soodustada ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035" on seatud eesmärgiks kasvatada aastaks 2035 ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 55–60 protsendini. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" põhifookus on transpordivahendite ja - süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ning 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on olulisimad ühistransport ning jalgrattaga ja jalgsi liikumine (kõndimine, jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne). Liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Ühtekuuluvusfondi vahenditest tehtavad investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ning vähendavad CO2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sealhulgas kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. 1 Leitav : COM(2021)_573_ET_ACT.PDF (europa.eu) 1 Üheks hoovaks, mis kohaliku omavalitsuse üksustel isikliku sõiduauto kasutamise vähendamiseks on, on jalgrattaga ja jalgsi liikumist soodustavad tegevused, sh jalgratta- ja/või jalgteede rajamine teenuste, sh ühistranspordi, ning töökohtadega paremat ühendust tagavatele teelõikudele. Jalgratta- ja/või jalgteede arendamine väljaspool suuremaid linnapiirkondi aitab parandada kõigi kasutajagruppide, sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesed, ajutise erivajadusega inimesed, lapsed ja eakad, ligipääsetavust teenustele ja töökohtadele, võimendab keskkonnasõbralikust raudteeühendusest, sh Rail Balticust, saadavat positiivset mõju ning kaitseb liikluses haavatavamaid sihtgruppe, tagades neile autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Investeeringud aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele tõstab piirkondade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Seeläbi väheneb surve väljarändele maapiirkondadest. Ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Natalja Zinovjeva ([email protected]) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Julia Troitskaja (tel 53097437, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). Märkused Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust EL põhiõiguste harta nõuetega ning need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana (seletuskirja lisa 1). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 peatükist ning 22 paragrahvist. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ning toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4. Taotluse esitamine ja menetlemine; 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamine; 6. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 7. Aruannete esitamine; 8. Toetuse maksmise tingimused; 9. Finantskorrektsioonid ja vaided. Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja tulemust, nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. 2 Eelnõu § 1 paneb paika määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 lõigete 1–2 kohaselt reguleeritakse määrusega riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on programm strateegiliseks arengudokumendiks, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava, ning see on aluseks kõigi regionaaltoetuste andmisel. Määrust kehtestatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi „Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetusmeede peab panustama kogu eelarve ulatuses kliimaeesmärkidesse. Eelnõu § 1 lõigetes 3 – 6 on toodud meetme sihtpiirkond, milleks on kogu Eesti territoorium väljaspool kolme suuremat linnapiirkonda (Tallinna, Tartu ning Pärnu linnapiirkonnad). Kolmele suuremale linnapiirkonnale (Tallinn, Tartu, Pärnu) on olemas eraldiseisev räästva liikuvuse toetusmeede Kliimaministeeriumil. Seega jalgratta- või jalgteede arendamise toetustega on kaetud kogu Eesti. Linnapiirkondade määratlemisel lähtutakse Statistikaameti Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast“ linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkondade määratluse järgi: Eelnõu § 1 lõike 7 kohaselt ei ole määruse alusel antav toetus riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlejateks on omavalitsused, kes täidavad jalgratta- ja/ või jalgteede ehitamisel ning korrashoidmisel oma seadusjärgset ülesannet. 3 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muu hulgas ka valla või linna teede ehitamist ning korrashoidu. Ehitatavate jalgratta- või jalgteede puhul ei ole tegemist majandustegevusega. Otsesteks kasusaajateks on füüsilised isikud (omavalitsusüksuse elanikud). Eelnõu § 2 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk, tuuakse välja mõjuvaldkondi, millesse projektid peaksid panustama, ning sätestatakse meetme kohustuslikud ja täiendavad näitajad, mis võimaldavad hinnata projektide tulemuslikkust. Eelnõu § 2 lõikes 1 on sätestatud toetuse andmise eesmärk. Eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- või jalgtee), mis erinevatel kasutajagruppidel takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi ja abivahendiga liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ning töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Liiklusseaduse § 2 punkti 15 kohaselt on jalgratta- ja jalgtee jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ning jalakäija liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa. Liiklusseaduse § 2 punkti 17 kohaselt on jalgrattatee jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee sõidutee osa. Liiklusseaduse § 2 punkti 18 järgi on jalgtee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Liiklusseaduse § 2 punkti 25 järgi on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Kokkuvõtvalt toetatakse käesoleva määruse alusel nii jalgratta- ja jalgteid koos, kui ka eraldiseisvalt jalgrattateid ning jalgteid. Määruses kasutatakse termini sõnastus „jalgratta- või jalgtee“ tähendab jalgratta- ja/või jalgteed. Toetust antakse rakenduskava alusel Euroopa Ühtekuuluvusfondist2. Eelnõu § 2 lõike 2 järgi eeldatakse, et toetuse andmise tulemusena suureneb jalgratta- ja/või jalgteede kasutajate arv ning rajatakse jalgratta- või jalgteid. Prognoosi kohaselt aastaks 2029 rajatakse vähemalt 76 km jalgratta- ja/või jalgteid. Sellest tulenevalt on lõike 3 kohaselt rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuur, mille raames loetakse kokku jalgratta- või jalgteede kilomeetrite arvu ning lõike 4 kohaselt on tulemusnäitaja toetatud jalgratta- või jalgteede infrastruktuuri kasutajate arv aastas. Loetakse toetatud jalgratta- ning jalgteede võrgustiku aastaseid kasutajaid. Tegemist on mitteunikaalse näitajaga, loetakse kokku kõik kasutuskorrad. Kasutajaid loetakse kokku järelaruande esitamise ajaks, see tähendab ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Tegelikke kasutajaid võib toetuse saaja projekti elluviimise järgselt lugeda kokku, kasutades loendureid, videokaameraid või või teisi sobivaid loendamist võimaldavaid viise. Tegelik loendusperiood on eeldatavasti lühem kui üks aasta, sellisel juhul arvestatakse aastane kasutuskordade arv loendusperioodi tulemusi kogu kalendriaastale pikendades. Loendusperioodi valik peab andma tulemuse, mis annaks kalendriaastale pikendades võimalikult täpse tulemuse, vältima peaks üksikute suurürituste toimumisaegu ning loendusperioodi jätmist üksnes suvekuudele. Vajadusel 2 Teave fondi kohta leitav: https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/96/uhtekuuluvusfond 4 koostab kasutajate loendamiseks täpsema juhendi rakendusüksus. Järelaruande esitamise ning rajatud tee kasusaajate loendamise kohustus on kõigil toetuse saajatel. Lõige 5 selgitab, et iga meetmest rahastatud projekt peab panustama väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. Üldjuhul on tegemist uute teede ehitusega, kuid täielikult ei ole välistatud ka teed, mis on praegu kõndimiseks sobivad, kuid ei võimalda näiteks jalgrattaga sõita (liiga kitsad, kehva kattega vms). Selliste teede puhul toetatakse rekonstrueerimistöid, mis on vajalikud viimaks teed kaasaaegsetele tingimustele ja jalgrattaga sõitmiseks vastavaks. Kuna rekonstrueeritavate teede osakaal on meetmest rahastatud projektidest eeldatavasti väga väike, siis ka nende puhul loetakse nii väljund- kui tulemusnäitajat raporteerides baastasemeks enne projekti algust 0. Projekti taotluses esitatud tulemusnäitaja sihttaseme alatäitmine ei too kaasa finantskorrektsiooni rakendamist, kuna tegemist on rakendusüksuse antud metoodika alusel prognoositud kasutajate arvuga aastas, mis ei pruugi olla sama täpsusega saavutatud. Teenuste ja töökohtade ligipääsetavuse paranemise eeldatavaks kaasnevaks efektiks on ka kõigi ühiskonnaliikmete liikumisvõimaluste ning elukeskkonnaga üldine rahulolu kasv. Tee potentsiaalsete kasutajate arvu hinnatakse taotluse koostamisel järgmiselt: elanike arv jalgratta- või jalgtee lähipiirkonnas (aluseks rahvastikutiheduse ruutkaart küljepikkusega 1000x1000m3) + päevakeskmine teenuste kasutajate või tööl käijate arv 500 meetri kaugusel jalgratta- või jalgtee igast punktist. Kasutajate arvu väljaselgitamisel on abiks nii teenuste põhine informatsioon (näiteks õpilaste ja personali arv koolis) kui ka olemasolev rahvastikutiheduse statistika. Täpsema metoodika potentsiaalse kasutajate arvu määramiseks annab rakendusüksus hindamismetoodikas. Regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus konsulteeris Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonnaga teemal, mis kaugusel jalgratta- ja/või jalgrattateest elavaid inimesi ning asuvate teenuste kasutajaid saab lugeda konkreetse teelõigu kasutajateks. Transpordiameti kinnitusel saab üle maailma tehtud uuringutele tuginedes öelda, et jalgratta- või jalgtee konkreetse teelõigu reaalselt igapäevaselt kasutavad need inimesed, kes elavad või asuvad sellest teest kuni 500 meetri kaugusel. 500 meetri kaugus on maksimum ning suurem osa jalgrattatee kasutajatest tulevad 200–300 meetri kauguselt. Seda kinnitab näiteks University of British Columbia ja University of Colorado uurijate teostatud analüüs „Proximity to four bikeway types and neighborhood-level cycling mode share of male and female commuters 4“. Seetõttu on asjakohane asula elanike koguarvu asemel võtta arvesse üksnes vahetult tee läheduses elavate elanike arvu, kasutades selleks avalikkusele kättesaadavaid statistilisi andmeid. Statistikaameti TT230, 2020. a tööl käis jalgsi 15,4% hõivatutest ning jalgratta, mopeedi või mootorrattaga 3,1%; Eesti COSI 2018/19 uuringu järgi keskmiselt 38,5% õpilastest läks kooli jalgsi/rattaga, koolist koju liikudes keskmiselt 50,5%; (38,5+50,5)/2= 44,5%. Eeltoodust tulenevalt oleks täiskasvanud inimestest kasusaajaid vaja korrutada koefitsiendiga 0,185 ning lastest kasutajate puhul 0,445. Hindamisel arvestatakse üldjuhul eeltoodud koefitsiente ühele näitajale taandatud kujul, see tähendab võetakse kasutusele ühise protsendi. Vajadusel võetakse arvesse ka täiskasvanute ning laste proportsioone elanikkonnas. 2020. a rahvastikus oli 21,19% lapsi ning 78,81% täiskasvanuid. 3 Leitav: https://storymaps.arcgis.com/stories/0c3f940a39454a5396432d666e79006e 4 Leitav: https://www.jtlu.org/index.php/jtlu/article/view/943/912https://public.tableau.com/app/profile/transpordiamet/viz /Liikuvusuuringpevikud/1_1Sissejuhatus 5 Jalgratta- või jalgteede kilomeetrite arvu sihttaseme seadmisel võeti aluseks perioodil 2014– 2019 rakendatud sarnase jalgratta- või jalgteede toetusskeemi kogemust. Jalgratta- või jalgteede 2014. aasta toetusskeemi raames toetati aastatel 2014–2019 39 projekti summas 10,1 mln eurot, mille raames rajati ligi 75 km jalgratta- ja jalgteid. 1 jooksva kilomeetri (edaspidi jkm) jalgratta- ja jalgtee rajamise keskmine maksumus on ligikaudu 233 780 eurot ühe jooksva kilomeetri kohta (sisaldab käibemaksu). Konkreetse projekti 1 jkm lõppmaksumust mõjutab lisaks: 1) kas projekti sees on projekteerimine ja omanikujärelevalve; 2) kas rajatav jalgratta- või jalgtee ületab mõnda keerulisemat ülekäiku (nt jõgi, sild); 3) kas projekti osaks on jalgratta- või jalgtee valgustus, rattaparkimine (sh rattakuurid), istepingid, prügikastid, väikevormid. Perioodi 2014–2019 meetme jalgratta- ja jalgteede projektide ellu viimine (projekteerimine ja ehitustöö) toimus perioodil 2015–2020. Ühtekuuluvusfondi meetme "KOVide investeeringud jalgratta- või jalgteedesse" kõik toetusotsused peavad olema tehtud 2027. aasta lõpuks. See tähendab, et 1 jkm hinna sisse tuleb arvestada perioodi 2021–2028 võimalikke hinnamuutusi. 2027. aastal otsustatud projektide elluviimine (ehitustöö) toimub perioodil 2027–2029. Seetõttu konkreetse aasta väljaehitatud kilomeetrite arvu puhul tuleb arvestada ka vastaval aastal eeldatavate hinnamuutustega (s.t. perioodil 2021–2029 toimuvate hinnamuutustega). Ühtekuuluvusfondi projektides on käibemaks abikõlblik juhul, kui seda pole võimalik tagasi taotleda. KOVide projektide puhul on käibemaks üldjuhul abikõlblik kulu. Eelnõu § 2 lõigete 6 ja 7 kohaselt panustavad projektid strateegia „Eesti 2035“ järgnevatesse sihtidesse ning aluspõhimõtetesse: Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning sellega aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Elukeskkond. Kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmisse ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 4) ligipääsetavuse näitaja; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. Taotleja kohustus on kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, välja arvatud tasakaalustatud regionaalne areng, seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ning tegevuste tulemusi. Meetme panus tasakaalustatud regionaalsesse arengusse tagatakse meetme tingimuste kujundamisega (erinev toetusmäär, piirkondlik rahajaotus). Eelnõu §-is 3 nimetatakse rakendusasutus ja –üksus ning määratakse üldistatult nende vastutusalad. 6 Eelnõu § 3 lõike 1 järgi on meetme rakendusasutuseks Regionaal- ja põllumajandusministeerium, kes töötab meedet sisuliselt ja tehniliselt välja ning vastutab selle rakendamise eest. Lõike 2 järgi projektide taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, rahastamisotsuseid ja toetuse väljamakseid teeb ning järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab meetme rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude hüvitamine toetusest, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal. Eelnõu § 4 sätestab tegevused, mida on määruse raames võimalik toetada. Eelnõu §-s 4 kirjeldatakse millisele projektile toetust antakse. Selleks on projekt, mille tegevus panustab toetuse andmise eesmärgi ning tulemuse saavutamisse, mille raames luuakse kõigile elanikkonna gruppidele (sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimesed, ajutise erivajadusega inimesed, lapsed ja eakad) juurdepääs teenustele ja/või töökohtadele ning mille raames rajatakse uus jalgratta- või jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee hinnangulise kasutatavusega üle 50 inimese ööpäevas. Meetmes rajatakse üldjuhul uusi teid ning vaid põhjendatud juhtudel lubatakse olemasolevate jalgratta- või jalgteede rekonstrueerimist, nt olemasoleva kõnnitee laius ei vasta standardile (liiga kitsas), mistõttu ei ole võimalik ohutult ning üksteist segamata samaaegselt liikuda jalakäijatel, jalgratturitel ja liikumisabivahendi (näiteks ratastooli, rulaatori) kasutajatel. Määruse sõnastuse lihtsustamiseks nimetatakse definitsiooni järgi mõlemaid lahendusi uuteks jalgratta- või jalgteedeks. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et meetme raames ei toetata jalgteede ümberehitamist jalgrattateedeks ja vastupidi jalgrattateede ehitamist jalgteedeks, asendades jalakäijatele mõeldud teed jalgratturitele mõeldud teega ja vastupidi. See tähendab, et ühte kasutajagrupi säästvat liikumist ei tohi asendada teisega, vaid tuleb luua uusi või täiendavaid säästvaid liikumistingimusi sihtrühmale, kellel hetkel liikumisvõimalused on jalgratta- või jalgtee taristu puudumisega piiratud. Meetmest ei toetata ka projekte, mille sisu on ainuüksi olemasoleva jalgratta- või jalgtee renoveerimine, näiteks asfaltkatte parandamine või tänavavalgustuse lisamine. Üle 50 inimese hinnangulise kasutatavusega jalgratta- või jalgtee rahastamise tingimus tuleneb vajadusest saavutada meetme eesmärk pidurdada Eestis autostumise kasv. Antud eesmärgi saavutamine on võimalik ainult juhul, kui jalgratta- või jalgteid rajatakse eelisjärjekorras piirkondadesse, kus on neile teatud hulk reaalseid igapäevaseid kasutajaid. 50 inimese kasutatavus ei ole meetmes vastavus-, vaid hindamiskriteerium. Kuivõrd tegemist on uute rajatavate teedega, mille tegelikku igapäevast kasutatavust täpselt mõõta pole võimalik, antakse teede kasutatavusele hinnang lähtuvalt kavandatavast jalgratta- või jalgtee vahetus läheduses elavate elanike ning teenuste või töökohtade kasutajate arvust. Projekti taotluses esitatud tulemusnäitaja sihttaseme alatäitmine, sealhulgas kui see on alla 50 ööpäevase kasutaja, ei too kaasa finantskorrektsiooni rakendamist, kuna tegemist on rakendusüksuse antud 7 metoodika alusel prognoositud kasutajate arvuga aastas, mis ei pruugi olla sama täpsusega saavutatud. Eelnõu §-is 5 sätestatakse, milliseid kulusid loetakse abikõlblikeks ning millistel tingimustel neid hüvitatakse. Paragrahvi 5 lõike 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning siinses määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Abikõlblikud on toetatavate tegevusete elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud, mis tekivad ja on tasutud abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Eelnõu § 5 lõige 2 täpsustab lõiget 1, et abikõlblikud on §-s 8 sätestatud piirmäärade ning taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ja lõikes 2 nimetatud kulud, mis tekkivad jalgratta- või jalgtee rajamise korral taotleja või partneri omandis või valduses olevale maale, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale. Maareformi seaduse § 31 lõike 2 kohaselt maareformi käigus tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele kuuluvat maad lepingulisse kasutusse ei anta, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 341 ja 351 sätestatud juhtudel. Abikõlblikeks kuludeks loetakse ehitamise, sealhulgas haljastuse rajamise kulud, omanikujärelevalve läbiviimise kulud, valgustuse rajamise, sealhulgas keskkonnasäästlike valgustite ning elektriliitumise kulud, rattaparklate, jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku jalgrataste, lapsevankrite, rulaatorite, ratastoolide ja muude abivahendite jaoks kasutada mõeldud tasuta remondipunkti rajamise kulud, turvapiirete, pinkide, prügikastide, väikevormide ostu ja paigaldamise kulud, jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud, samuti jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. Eraldiseisvalt vajavad mainimist lõike 2 punktis 2 toodud kõrghaljastuse kulud. Keskkonnaeksperdi ettepanekul peab eelistama võimalusel kõrghaljastust, mis pakub varju ning võimaldab vältida ülekuumenemist suvisel perioodil. Madalhaljastus ülekuumenemise eest ei kaitse. Punkti lõike 2 punkti 4 kohaselt on abikõlblik vaid keskkonnasäästlike valgustite soetamine ning vaid valgustuse keskkonnasäästlikud lahendused, mis on kooskõlas ka kliimakindluse tagamise põhimõtetega. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte rõhutab vajadust seada investeeringuotsuste tegemisel esikohale alternatiivsed kulutõhusad energiatõhususe meetmed, eelkõige kulutõhus lõppkasutuse energiasääst. Punktis lõike 2 punktis 6 välja toodud remondipunkt on ligipääsetavuse nõuetele vastav iseteeninduslik ja tasuta remontimise võimalus jalgratastele, lapsevankritele ja rulaatoritele, ratastoolidele ja muudele abivahenditele jalgratta- või jalgtee ääres, kus saab pumbata rehve, kohendada sõiduvahendi sadulat ning sättida ratas, ratastool või muu liikumise abivahend sõidu- või kasutuskorda. Abikõlblik on ka jalakäijate silla vms rajamise kulu, kui see moodustab loogilise osa jalg- või jalgrattateest (nt jõe ületuskoht). Eelnõu § 5 lõike 3 järgi tuleb jalgratta- või jalgtee projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga, sama seadustiku § 11 lõike 4 ja selle § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. Nendeks on: 8 • ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29i. Mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“; • ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel 5. augustil 2015. a kehtestatud määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Samuti vastab tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee nõuetele, kui on järgitud linnatänavate puhul linnatänavate standardit (EVS 843:2016 - Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Linnatänavate Standard EVS 843:2021). Standardite järgimine on siiski soovituslik, kuivõrd tegemist on tasuliste standarditega. Juhul, kui vallal või linnal on kehtestatud oma projekteerimise ja ehituskord, peab järgima ka selles kehtestatud nõudeid. Võimalusel tuleb arvestada ka olemasolevaid häid praktikaid ja juhendmaterjale nii Eestist kui mujalt, nt: - Kergliiklustaristu kavandamise juhend (26.06.2022)5; - Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine6; - suuremate linnade rattastrateegiaid7; - Jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamat8; - Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhend9; - Ligipääsetavuse rakkerühma teede taristu alateema lõpparuanne10. Eelnõu § 5 lõike 4 järgi on enne taotluse esitamist lubatud teha üksnes ehitamisega seotud ettevalmistavate tegevuste kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks loetletud vajalikke kulusid: projekti ettevalmistuskuludena projekteerimise kulud; ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas liiklusohutuse ning ligipääsetavuse auditi kulud; ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud; keskkonnamõjude hindamise kulud; kliimakindluse tagamise hinnangu tegemise kulu, parima lahenduse ning ehitusobjekti valiku eeluuringu kulud. Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et abikõlblikud on üksnes projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud kulud. Enne rakendusüksuse toetuse andmise otsust katab taotleja projektiga seonduvad ettevalmistuskulud omal vastutusel. Eelnõu § 5 lõikes 6 täpsustatakse, et käibemaksu loetakse abikõlbliku kuluna, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole projekti tegevuste eest tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ja kui käibemaksu ei hüvitata muul viisil. Kui selles ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada abikõlbmatu kuluna. Eelnõu § 5 lõige 7 täpsustab, et abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. 5 Leitav: https://www.transpordiamet.ee/media/15114/download 6 Leitav: https://www.transpordiamet.ee/media/2784/download 7 Leitavad: https://www.tallinn.ee/et/ehitus/tallinna-rattastrateegia-2018-2027 ja https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline %20tegevuskava_Final_22042019.pdf 8 Leitav: http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/K%C3%A4siraamat.pdf 9 Leitav: Projekteerimisjuhend - Eesti Pimedate Liit 10 Leitav: https://riigikantselei.ee/media/872/download 9 Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlbmatud kulud. Eelnõu § 6 lõige 1 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele (maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusesse saamisega seotud, projektijuhtimise ning seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud tulumaksuseaduse mõistes) abikõlblikud ühendmääruses §-s 17 nimetatud kulud. Ühendmääruse § 17 järgi on abikõlbmatuteks kuludeks: 1) laenu- ja liisinguintress; 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis; 3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon, välja arvatud siseturvalisuspoliitika fondide puhul; 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed; 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 7) organisatsiooni juhtimiskulu; 8) ühendmääruse paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud11, välja arvatud lihtsustatud kulude korral; 9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määra, välja arvatud keskkonnakaitsega seotud tegevuste korral; 10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist; 11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu, juhul kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 13) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või makstud teises projektis. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas: 1) raamatupidamist; 2) sekretäri- ja personalitööd; 3) juriidilist nõustamist; 4) riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist; 5) vara haldamist; 6) infotehnoloogilist tugitegevust. Ühendmääruse § 16 lõikes 1 nimetatud personalikuludeks on näiteks: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade 11 Leitav: vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja 10 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga Eelnõu §-s 7 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ning projekti abikõlblikkuse periood. Eelnõu § 7 lõike 1 järgi on meetme abikõlblikkuse perioodiks 1.01.2021 kuni 31.12.2029. Eelnõu § 7 lõikega 2 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi, milleks on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 30 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul. Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2021. See tähendab, et enne taotluse rahuldamise otsust tehtud projekti ettevalmistamisega seotud kulusid võib hüvitada tagantjärele alates 2021. aasta 1. jaanuari juhul, kui projekti taotlus rahuldatakse ja nende kulude hüvitamine on rahastamisotsuses ette nähtud. Kui projekti taotlust ei rahuldata, siis projekti ettevalmistamise kulusid ei hüvitata. Eelnõu § 7 lõige 4 järgi peavad taotlusvoorus rahastatud projektis ehitustöid ettevalmistavad kulud olema tehtud ning ehitustööde leping peab olema sõlmitud 16 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. Antud tähtajaga peavad toetuse taotlejad arvestama ning esitama meetmesse vaid sellise ettevalmistustasemega projektid, mille puhul eelnimetatud tähtaja täitmine on võimalik. Eelnõu § 7 lõiked 5 ja 6 sätestatakse rakendusüksuse võimalust projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada. Nii on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimalik projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude ettenägematute eriolukordade tõttu rakendusüksusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada maksimaalselt kuni kahel korral järgmistel tingimustel: 1. korral kuni 6 kuu võrra ja 2. korral kuni 4 kuu võrra. Seejuures on võimalik vajadusel ületada ka lõikes 2 seatud piirangut projekti abikõlblikkuse lõpule. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas tegemist on erandjuhu või erandolukorraga ning projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad. Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal. Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse projekti maksimaalseks toetuse summaks 500 000 eurot. Meetme taotlusvoorude tulemusel on kavas ehitada vähemalt 76 kilomeetrit jalgratta- või jalgteid (20 000 000 eurot jagatuna 76 kilomeetriga). 11 Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- või jalgteede toetusskeemis oli maksimaalseks toetusesummaks 400 000 eurot projekti kohta, summa sisaldas käibemaksu. Arvestades teede hindade vahepealset kallinemist ning asjaolu, et käesoleva määruse alusel antavast toetusest käibemaksu hüvitamine ei ole abikõlblik, on põhjust sätestada maksimaalseks toetusesummaks senisest suurem summa. Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- või jalgteede toetusskeemi 39 projekti keskmiseks taotletud toetuse summaks oli ligi 287 479 eurot ning minimaalseks taotletud toetussummaks 44 062 eurot. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse projekti minimaalseks toetuse summaks 50 000 eurot, mis on arvestades hindade vahepealset kallinemist mõnevõrra suurem eelmises toetusskeemis sätestatust. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt sõltub toetuse osakaal konkreetsele omavalitsusele tema põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond elaniku kohta) tuludest elaniku kohta ning on eelnõu lisa „Toetuse määr“ kohaselt 40–70% toetatava projekti tegevuse kuludest. Omavalitsuste arv toetusmäära vahemikes ning omavalitsuse tulu elaniku kohta illustreerivad järgmised joonised (74 KOVi, ei kajasta välistatud KOVe, s.t Tallinna, Maardu, Keila, Tartu linna ja Viimsi valda). Toetuse määr vs põhitegevuse tulud 2 500 80% 70% 2 000 60% 1 500 50% 40% 1 000 30% 20% 500 10% 0 0% Järva Vallavalitsus Vormsi Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus Tapa Vallavalitsus Saku Vallavalitsus Kastre Vallavalitsus Anija Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Viljandi Vallavalitsus Kambja Vallavalitsus Jõgeva Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Tartu Linnavalitsus Rapla Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus Rakvere Linnavalitsus Muhu Vallavalitsus Kihnu Vallavalitsus Räpina Vallavalitsus Raasiku Vallavalitsus Tori Vallavalitsus Peipsiääre Vallavalitsus Mustvee Vallavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Viljandi Linnavalitsus Põhitegevuse tulu elaniku kohta, eur Maksimaalne toetuse määr, % 12 KOV arv toetusmäära vahemikes 40 36 35 30 25 20 20 15 12 10 4 5 2 0 40% 41-50% 50-59% 60-69% 70% 1 900 Tulu elaniku kohta vs toetusmäär 1 700 1 500 1 300 1 100 900 700 35% 40% 45% 50% 55% 60% 65% 70% 75% Toetuse osakaalu diferentseerimist olenevalt omavalitsuse põhitegevuse tuludest elaniku kohta on rakendatud ka varasemates toetusskeemides, näiteks CO2 vahenditest kaasrahastatud toetusskeemides „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine“, „Lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetusmeede“ ja „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“, RRFi vahenditest perioodil 2021–2026 rakendatavas meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“. Eelnõu § 8 lõike 4 järgi sõltub omafinantseeringu määr konkreetsele omavalitsusele vastavalt eelnõu eelmises lõikes sätestatud toetuse diferentseerimisele konkreetse omavalitsuse põhitegevuse tuludest ning elanike arvust ning on eelnõu lisa „Toetuse määr“ kohaselt 30–60% toetatava projekti tegevuse kuludest. 13 Eelnõu § 8 lõike 5 järgi ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsustele mõeldud abiskeemide toetusvahendeid, kui sellised toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise või muu erakorralise sündmuse tõttu. See tähendab, et üldjuhul oodatakse meetmes omavalitsuse enda eelarveliste vahendite panustamist projekti omafinantseeringu katmiseks. Erandina võimaldatakse kasutada omafinantseeringu katmiseks erakorraliste olukordade leevendamiseks mõeldud toetusskeemide vahendeid, nagu koroonakriisi ajal rakendatud erakorralised investeeringutoetused. Eelnõu § 8 lõike 6 järgi sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning projekti minimaalse omafinantseeringu määr toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile ning nõuded taotlusele. Eelnõu § 9 sätestab nõuded taotlejale ja partnerile. Eelnõu § 9 lõike 1 järgi saavad meetmes taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka valla või linna teede ehitamine ja korrashoid. Seetõttu on ka meetmes jalgratta- või jalgteede rajamise projektide toetuse taotlejateks seadusejärgsed otsesed vastutajad, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksused. Eelnõu § 9 lõike 2 järgi võib projekti partneritena kaasata juriidilise isiku, riigiasutuse, teise kohaliku omavalitsuse üksuse või selle asutuse, kes osaleb toetatavas tegevuses ning kellel tekivad selle käigus kulud. Kokkuvõtvalt võib projekti partnerina olla projekti seisukohast loogiline juriidiline isik olenemata, kas tegemist on avaliku või erasektori organisatsiooniga. Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab nõudeid taotlejale ja partnerile. Lõike 3 punkti 1 järgi peab taotleja ja partner vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Nendeks on: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui see on asjakohane; 6) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 7) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. 14 Eelnõu § 9 lõike 3 punkti 2 järgi peab taotleja ja partner olema rajatava jalgratta- või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Antud nõue tagab, et rajatav jalgratta- või jalgtee on taotleja ja partneri kontrolli all. Eelnõu § 9 lõike 3 punkti 3 järgi peab taotleja kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt eelnõu §-s 8 sätestatud piirmääradele ning tingimustele. Kokkuvõtvalt peab taotlejal ja/või partneril olema projekti omafinantseeringu ning projektiväliste ja projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Eelnõu § 9 lõike 3 punkti 4 järgi peavad taotleja ja kohaliku omavalitsuse üksusest partner täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4–5 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ning neil peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele vastav arengukava. Riigieelarve § 50 lõigetes 4–5 on sätestatud järgmised tingimused: (4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel: 1) toetatava investeeringuga panustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama vähemalt seaduses määratud perioodi; 3) omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel. (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, on investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse järgi § 341. Finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel (1) Riigieelarvest investeeringutoetuse saamiseks riigieelarve seaduse § 50 lõikes 5 sätestatud tingimustel peavad kohaliku omavalitsuse üksus ja tema arvestusüksus kinni pidama järgmistest nõuetest: 1) taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; 2) taotluse esitamise aasta eelarves kinnitatud põhitegevuse tulem peab vastama käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud lubatavale väärtusele, kui taotluse esitamise aastale eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatule; 3) netovõlakoormus ei tohi viimaste teadaolevate andmete kohaselt ja taotluse esitamise aasta kinnitatud eelarve kohaselt aasta lõpu seisuga ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud ülemmäära; 4) projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, aga seda ei ole eelarves kavandatud ja kohaliku omavalitsuse üksus selle tasumiseks võlakohustust ei võta, peab viimaste teadaolevate andmete kohaselt taotluse esitamise aasta lõpu likviidsete varade kavandatava jäägi suurus või omafinantseeringu tagamiseks kavandatav suurendatud 15 sissetulek või vähendatud väljaminek katma omafinantseeringu suuruse. Mitmeaastase projekti puhul võetakse arvesse eelnimetatud andmed projekti perioodi iga aasta kohta. (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus kavandab omafinantseeringu tasuda võetava võlakohustusega, kuid võlakohustuse võtmist ei ole eelarves või eelarvestrateegias kavandatud, peab viimaste teadaolevate andmete alusel põhitegevuse tulemi suurus taotluse esitamise aastal ja igal eelseisval kolmel aastal katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud. Eelnõu § 9 lõike 3 punkti 5 järgi on taotleja kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ning kinnitama, et projekti tulemusena loodud või soetatud vara jääb avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõppemist. Ühendmääruse § 2 lõike 3 järgi on taotleja kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatule; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) tõendama abikõlblike kulude selle osa, mida toetusest ei hüvitata (omafinantseering), ja mittetoetatavate tegevuste tasumise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 4) võimaldama taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ning osutama selleks igakülgset abi; 5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Eelnõu § 10 sätestab taotlusele esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 10 lõike 1 järgi peab taotlus vastama ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele. Säte määrab ka minimaalseid nõudeid informatsioonile, mida tuleb esitada taotluses. Osa nõudeid vajavad täiendavat selgitamist. Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 13 kohaselt tuleb taotlusega koos esitada tõendeid selle kohta, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt. Käesolevas meetmes makstakse alla 200 tuh toetuse saajale välja pärast seda kui rakendusüksus veendub taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste, sh indikaatorite saavutamises ning üle 200 tuh toetuse saajale kuludokumentide alusel. Kuna esimesel juhul ei kontrollita projekti elluviimisega seotud kuludokumente ega teostata hilisemat riigihangete kontrolli, siis eelarvekavandis projekti säästlikkuse, otstarbekuse ja kulutõhususe tõendamine ning kontroll toimub taotluse menetlemisega koos. Kulu säästliku, otstarbeka ja kulutõhusat eelarvestamist saab tõendada esitades taotlusega koos võrreldavad hinnapakkumised, riigihanke tulemuse materjalid, pädeva ettevõtja poolt koostatud hinnakalkulatsioon või muud eelarve kujunemist selgitavad asjakohased dokumendid. Pädevaks ettevõtjaks loetakse kas projekteerija või ehitusettevõtja, kellel on teedeehituse pädevus. Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 14 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et taotlejaks ega partneriks mitteolevat kõnniteega külgneva maatüki omaniku on teavitatud kavandatavast kõnniteest ning sellest, et ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. 16 Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 15 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et projekti elluviimine ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ning muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13-43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita meetme puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist analüüsi. Infrastruktuuri või ehitusprojektide puhul võib küll tekkida jäätmeid, esineda riske veeressurssidele või reostusele, kuid olulisi kahjusid ette näha ei ole. Vajadusel võib rakendusüksus küsida taotluse juurde projektipõhist analüüsi, kui ilmnevad küsimused mõjus mõnele keskkonnaeesmärgile. Lisaks sisaldab eelnõu soovitust riigihangete korraldamisel kasutada kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlike lahendusi (vt eelnõu § 16 lõige 5). Eelnõu § 10 lõike 1 punktis 16 viidatud kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Toetuse kaasabil rajatava taristu puhul, mille eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus. Sellisel juhul peab taotleja taotluse koostamisel lisama selgituse (vastates taotlusvormil toodud küsimustele) ning esitada kliimaalase dokumentatsiooni ehk hinnangu, mis hõlmab siis CO2 arvutust ja kliimariskide hindamist. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), aga ka transporditaristu (nagu maanteed) ning looduspõhised taristud, nagu haljaskatused, -müürid ja -alad ning äravoolusüsteemid. Täpsem informatsioon on esitatud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021-2027“. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kuna suuremal osal taristul on pikk eluiga või kasutusiga, siis jääb 2021–2027 rahastatavast taristust suurem osa kasutusse ka sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad jätkuvalt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ning tõsidust, mistõttu EL on 17 seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ning vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Lihtsustamaks taotleja poolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust punktis 16 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendmaterjalid ning metoodika. Kliimakindluse hindamisel on soovituslik kaasata vastava pädevusega keskkonnaspetsialist. Kõiki projekte, millel on suur kliimamõju ja vajadus detailsemaks hindamiseks lähtuvalt Euroopa Komisjoni tehnilistest suunistest, peab hindama vastava pädevusega spetsialist, tagades seeläbi metoodikate korrektse rakendamise. Kliimamuutustega seotud kohanemislahenduste puhul on soovitav kaasata projekteerija või insener, et sobivad tehnoloogilised lahendused välja töötada. Kliimamõju hindamine on kõige tulemuslikum, kui see on läbi viidud projekti arenduse käigus ehk võimalikult varajases etapis. Eelnõu § 10 lõike 1punkti 17 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust selle kohta, et taotleja tagab ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ja ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega). Oluline on tagada, et jalgratta- või jalgteede kavandamisel arvestataks erinevate kasutajagruppide (nt eakad, puudega inimesed jne) erinevate vajadustega ning tagataks kõigile kasutajatele võrdsed võimalused jalgratta- või jalgteede kasutamiseks, et ka näiteks ratastoolis liiklejal oleks iseseisvalt võimalik jalgratta- või jalgteed kasutada". Sisu poolest sama definitsioon on kasutuses Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja fakultatiivprotokollis12 (RT II, 04.04.2012, 6): Universaalse disaini põhimõtetega arvestamine tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma kohandusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ning konsultatsiooni ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamise kohta saab ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest (https://kompetentsikeskus.sm.ee/et). Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 18 järgi peab taotlus sisaldama selgitus selle kohta, kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus ning esteetika13. Eelnõu § 10 lõigetes 2 ning 3 järgi peab lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud kinnituste andmisel lähtuma rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist. Eelnõu § 10 lõike 4 järgi ei tohi lõike 1 punktis 8 nimetatud projektiga seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu takistada taotluse menetlemist. 12 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 13 Leitav: https://kul.ee/media/60/download 18 Eelnõu § 10 lõigete 5 ning 6 järgi projektiga seotud maa omandi ja valduse nõuded peavad olema täidetud enne taotluste esitamise tähtpäeva. Samuti selgitatakse millisel viisil maa omandi ja valduse küsimused peavad olema lahendatud. Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- või jalgteede toetusskeemi kogemus näitas, et need projektid, mille maaomandi või valduse teemad on enne taotluse esitamist lahendamata, jäävad tihtipeale venima, võttes teistelt potentsiaalsetelt taotlejatelt võimaluse oma projekti ellu viia. Arvestades asjaolu, et antud toetuse tulemused peavad olema õigeaegselt saavutatud, ei saa võtta riski, et osa projekte jäävad venima ning osa rahast jääb kasutamata. Ühtlasi rakendatakse sama nõuet sarnases meetmes taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest (RRF) ning ühtlane lähenemine tagab taotlejate võrdse kohtlemise. Sellest tulenevalt on määrusega kehtestatud nõue, et maa omandi ja valduse nõuded peavad olema täidetud enne taotluse esitamist. Nõudest on kohalikke omavalitsusi teavitatud alates RRF vooru väljakuulutamisest alatest, seega on olnud ettevalmistuste tegemiseks oluliselt rohkem aega kui taotlusvooru enda periood kestab. Selleks, et rajada jalgratta- või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule peab taotleja või partneri kasuks olema seatud isiklik servituut, kinnistu koormatud reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Jalgratta- või jalgtee rajamiseks riigi omandis olevale maale peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse ning vastavalt riigivaraseaduses toodule olema sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Mõlemal juhul peab maa omaniku ning taotleja või partneri vahel sõlmitud leping sisaldama ka kokkulepet jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. Notariaalset eellepingut ei aktsepteerita meetme raames nõude täitmiseks piisava dokumendina, kuna võlaõiguslik eelleping ei taga otseselt veel kumbagi, ei valdust, ega omandit, vaid on suunatud hoopis tuleviku kohustuse täitmisele ning ei anna kontrolli maa üle. Kui tõmmata paralleele kinnisasjadega, siis notariaalne broneerimisleping on siin analoog, millega võetakse kohustus tehinguga lõpuni minna, aga ise lõpptulemust see ei garanteeri. Seetõttu notariaalseid eellepinguid aktsepteerida meetmes pole võimalik. Meetme seisukohast on oluline fakt, et maa, kuhu jalgratta- või jalgteed rajada soovitakse, on taotleja kontrolli all ning on olemas kindlus, et taotleja tohib sinna maale jalgratta- või jalgteed rajada. Kuna sundvaldus mahub sisult valduse alla ning jõustunud haldusotsusega seatav sundvaldus on õigusjõuline kontrolli andev dokument, siis sundvaldus loetakse meetme raames sobivaks lahenduseks juhul, kui sellega seatakse avaliku tee rajamiseks sobivaid tingimusi. Kui seatakse tingimuseks tagada jalgratta- või jalgtee kui avaliku hüve rajamise eesmärgil siis peaks tingimustega sobima. Eelnõu § 10 lõikest 7 tulenevalt peavad kõik meetme toetusega rajatud jalgratta- või jalgteed olema ligipääsetavad ning kasutatavad kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil lähtudes universaaldisaini põhimõtetest. Eelnõu 4. peatükk. Taotluse esitamine ja menetlemine Eelnõu neljandas peatükis kirjeldatakse taotluste esitamist, menetlemist ning hindamist, sealhulgas valikukriteeriume ja -metoodikat. Peatükk määratleb ühtlasi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimuste ja korra. 19 Eelnõu § 11 on sätestatud, kuidas toimub taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ning nõuete vastavuse kontroll. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt taotlusvooru eelarve, ja toetusvahendite indikatiivse, Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab regionaalminister käskkirjaga. NUTS 3 regionaalne jaotus tähendab jaotust NUTS 3 viie regiooni vahel, kuhu kuuluvad järgmised maakonnad: Põhja-Eesti: Harjumaa; Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa; Kirde-Eesti: Ida-Virumaa; Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa; Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa. Eelnõu § 11 lõike 2 järgi taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab omavalitsusüksusi rakendusüksus, see tähendab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), e-posti kaudu ja RTK veebilehel (www.rtk.ee). Taotlusi toetuse saamiseks esitatakse taotlusvoorus e-toetuse keskkonna kaudu. Eelnõu § 11 lõike 3 järgi rakendatakse meetmes voorulist taotlemist ning igal taotlejal on õigus esitada taotlusvoorus kuni kaks taotlust. Kuna määruse alusel avaneva meetme eelarveks on vaid 20 miljonit eurot, kavandatakse eelduslikult läbi viia kahte taotlusvooru, ühe taotlusvooru kavandatavaks eelarvemahuks on tõenäoliselt 10 miljonit eurot ning potentsiaalseid taotlejaid on mitukümmend omavalitsusüksust, ei ole põhjust tekitada põhjendamatult suurt konkurssi, millega kaasneks suur halduskoormus nii omavalitsustele kui ka vahendusasutusele, teades eelnevalt ette, et rahastada saab taotlusvoorus vaid ligi 35–50 projektitaotlust. Meetme raames pole välistatud mitme omavalitsuse peale ühiste projektide esitamine. Selle juures on oluline järgida põhimõtet, et üks omavalitsusüksus saab meetmest taotleda toetust vaid kahele jalgratta- või jalgteele. Üks jalgratta- või jalgtee ei tähenda ühe teelõigu eraldiseisvat lahustükki, vaid ühe projekti osaks võivad olla ühe jalgratta- või jalgtee kõik loogilised lahustükid, mis aitavad jalgratta- või jalgteede võrgustiku kõige loogilisemat kujunemist, arvestades toetusmeetme eesmärki ning oodatavat tulemust. Tervikühenduste loomist silmas pidades on oluline, et kvaliteetne taristu saadaks liikujat kogu teekonna lõikes. Seejuures ei tähenda siin mitte ainult ühe omavalitsusüksuse vaates olulisi ühendusi, vaid lähtuda tuleks inimeste liikumisvajadusest piirkonnas tervikuna, mis sageli on omavalitsusüksuse piiriülese iseloomuga, sh tuleb ka arvestada, et erinevate kasutajagruppide (nt naised, mehed, lapsed, eakad) liikumisvajadused ja -teekonnad võivad olla erinevad. See, kuidas kavandatava jalgratta- või jalgtee lahustükid moodustavad terviku ning miks on selline tervikühenduse prioriteetne ja vajalik, peab olema taotluses taotleja poolt põhjendatud. Eelnõu § 11 lõike 4 järgi taotluse toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotluse taotlusvoorus RTK taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. 20 Eelnõu § 11 lõike 5 järgi avab RTK võimaluse taotlemiseks e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Eelnõu § 11 lõike 6 järgi koosneb taotluse menetlemine taotluse ja taotleja vastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Eelnõu § 11 lõike 7 kohaselt on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 52 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Eelnõu § 11 lõike 8 järgi tunnistab rakendusüksus taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 9 nimetatud nõuded. Eelnõu § 11 lõike 9 järgi tunnistab rakendusüksus taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 ning siinse paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuded. Eelnõu § 11 lõike 10 järgi kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. See tähendab, et juba taotluse esitamisel peab taotleja arvestama, et esitatud taotluse kvaliteet peab olema niivõrd hea, et võimalikke ebakõlasid saaks taotluses likvideerida kuni 10 tööpäevaga. Kuna on tegemist taotlusvooruliste menetlustega, ei saa taotlusvooru teisi taotlusi ootama panna pikemalt kuni üks taotlus parandab oma taotluse kvaliteeti. Eelnõu § 11 lõike 11 järgi võib rakendusüksus taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ning lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Eelnõu § 11 lõige 12 sätestab, et kui taotlus ei vasta nõuetele ning seda ei viida lõikes 8 nimetatud tähtaja (see tähendab üldjuhul 10 tööpäeva) jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Eelnõu § 11 lõike 13 järgi taotluse ja taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus ühendmääruse § 8 lõigete 2 või 3 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ühendmääruse § 8 lõige 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele; 2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse toetuse andmise tingimuste määruse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.“ Ühendmääruse § 8 lõige 3 kohaselt kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata tema osalusega taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. 21 Eelnõu §-s 12 on sätestatud taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7, ühtlasi ka viiele seirekomisjonis kinnitatud läbivale valikukriteeriumile. Eelnõu § 12 lõike 1 järgi moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse enne meetme rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel www.rtk.ee. Vajadusel kaasatakse hindamiskomisjoni Transpordiameti vastavate kompetentside ja kogemustega jalgratta- või jalgteede eksperte. Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus. Hindamiskomisjon hindab vaid nõuetele vastavaid taotlusi. Eelnõu § 12 lõike 2 järgi nõuetele vastavate taotluste hindamise alus on hindamismetoodika, mille kinnitab RTK eelnevalt kooskõlastades selle meetme rakendusasutusega. Meetme rakendusasutus konsulteerib enne kooskõlastuse andmist rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna põhjal (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium), kui vastav rakendusasutus on selleks eelnõu kooskõlastusprotsessis soovi avaldanud (valikukriteeriumid ja -metoodika on määruses ja seletuskirjas kirjeldatud piisavalt detailselt, et lugeda ühendmääruse § 48 lõike 1 punkt täidetuks määruse eelnõu kooskõlastamise protsessi osana). Hindamismetoodika koostamisel tugineb RTK määruse § 12 lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumidele, lõikes 5 sätestatud boonuspunktide andmise alustele ning lõigetes 6–11 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetele. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Eelnõu § 12 lõike 3 järgi hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) kinnitama erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning et ta ei ole seotud isik menetletava taotlusega, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ning pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse. Hindamiskomisjoni liikmeks olemine ja tegevus peab vältima taotluse menetlemise, rakendusüksuse või hindamiskomisjoni maine, usaldusväärsuse ning autoriteedi kahjustamist. Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele, mis sätestab, et taotluse menetleja ja taotluse suhtes otsuse tegija ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Karistusseadustiku §-des 209, 212, 2172 või 280 käsitlevad kelmust, sooduskelmust, investeerimiskelmust, kindlustuskelmust, usalduse kuritarvitamist ja valeandmete edastamist. Eelnevaga määratletakse nõuded taotluste menetlejatele. Taotluse menetleja tuleb taandada HMS § 10 alusel. Avaliku teenistuse seaduse § 51 lõike 2 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele rakendusasutuste ning rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse nõuetele vastavuse 22 ning hindamise protsessis, sõltumata töösuhte vormist, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ja rakendusüksus tegutseb, sealhulgas eraõiguslikus vormis, toetuse andmise menetluses haldusorganina. Erapooletus ja isiku seotuse puudumine ei ole tagatud ka siis, kui taotleja ning taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses. Seotud isik korruptsioonivastase seaduse tähenduses on: 1) ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps; 2) juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule; 3) juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või käesoleva lõike punktis 1 või 4 nimetatud isik; 4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ning vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik- õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses. Sõltuv üksus on defineeritud raamatupidamise seaduses, kui KOV üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ning renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Ehk sõltuvad üksused on KOV otsese ja kaudse valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud (raamatupidamise seaduse §-le 27 alusel). Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda sellest, et omavalitsusüksusel on suurem kui 50%-ne osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses või omavalitsusüksusel on seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Eelnõu § 12 lõike 4 järgi hindamiskomisjon hindab taotlusi allpool määratud valikukriteeriumide ning osakaalude lõikes, arvestades perioodi 2021–2027 üldisi valikukriteeriume. Määratud vastavus- ja hindamiskriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse14 nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega: − võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat15; 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 15 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF 23 − võetakse arvesse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas Artiklis 9 sätestatud nõudeid ligipääsetavusele; − võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist; − tagatakse diskrimineerimise vältimine ning ligipääsetavus; − toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke; − tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele; − rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste valikukriteeriumide lõikes: nr valikukriteeriumid osakaalud hinnatakse koond- hindest 1. Projekti mõju meetme 40% hinnatakse: eesmärkide - projekti mõju säästlike liikumisviiside saavutamisele, milles igapäevase kasutamise soodustamisele, hinnatakse projekti projekti arvestamine loogiliste, sujuvate kooskõla valdkondlike teekondadega; arengukavadega ning - teenustele ja töökohtade juurdepääsude projekti mõju muutumist terviklikumaks ning erinevate rakenduskava kasutajagruppidega arvestavamaks; erieesmärgi ja meetme - projekti mõju jalgratta- või jalgteede eesmärkide võrgustiku ühendamiseks või jätkamiseks; saavutamisele - projekti potentsiaali suurendada jalgsi, jalgrattaga või abivahendite liikujate liikumise kasutusmugavust (näiteks piisavalt parkimiskohti, rattahoiukohti, valgustust, pinke, hooldusvõimalusi vms); - projekti mõju jalgratta- või jalgteede võrgustiku ühendamiseks või jätkamiseks; - kas projekti raames tehakse valmis kogu prioriteetne teelõik või osa teelõigust; - kavandatava jalgratta- või jalgtee piirkonna ohutust tervikuna (kas tegemist on kurvilise sõiduteega, valgustuse puudumine jne); - kui suur on jalgratta- või jalgteega piirneva/lähima sõidutee piirkiirus ning liiklussagedus; - uue jalgratta- või jalgtee ohutuse lahendus (millised on piirnevad või lähimad teed, kas on languseid või tõuse, kuidas on lahendatud ristmikud, kas sõiduteega piirnevad osad on sõiduteest eraldatud, kas on kasutatud liiklejate eraldatust omavahel ning sõiduteega, kui suur on jalgratta- või jalgtee laius). 2. 25% hinnatakse: Projekti põhjendatus, -kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus milles hinnatakse projekti planeeringutes, eesmärgipüstituse 24 põhjendatust, ettenähtud - kas ning millise tähtsusega kajastub tegevuste seotust kavandatav jalgratta- või jalgtee kohaliku eesmärkidega ning omavalitsuse üksuse üldplaneeringus, projekti tegevuste detailplaneeringu olemasolu korral ka ajakava realistlikkust. detailplaneeringus, maakonnaplaneeringus; - kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas püstitatud probleem või kitsaskoht (mh milline on olemasolev olukord, kui tihe on liiklussagedus, milline on piirkiirus jms); - kas kavandatud tegevuste ulatus ning valitud lahendusteed lahendavad kitsaskoha või probleemi (mh kuidas on lahendatud ristmiku, valgustus, eraldatus sõiduteega jms); - kuidas on projektis arvestatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega - kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Projekti kuluefektiivsus, 20% hinnatakse: milles hinnatakse projekti - kas projekti kavandatud eelarve on eelarve põhjendatust, põhjendatud ning planeeritud optimaalselt otstarbekust ja vastavust saavutamaks maksimaalset mõju ja tulemusi; läbipaistvuse - kas ja kuivõrd läbipaistev on kavandatud põhimõtetele eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud; - projekti investeeringu ühe kilomeetri maksumuse suhe potentsiaalsete kasutajate arvuga. 4. Taotleja ja partneri 10% hinnatakse: suutlikkus projekti ellu - kas ja kuidas on tagatud valmiva jalgratta- või viia, milles hinnatakse jalgtee korrashoid, kas tulevane korrashoid on kas taotlejal on vajalik kavandatud aastaringselt, hooajaliselt või ei kvalifikatsioon ja ole tagatud. kogemus ning vajalikud - milline on projekti ettevalmistustase ehk õiguslikud, millised on projekti tehnilised eeldused organisatsioonilised või (millises faasis ehitusprojekt on esitatud); tehnilised eeldused - kas kõikvõimalike teostusriskide olemasolu projekti elluviimiseks hinnatud ning kas neid on võimalik maandada kavandatud viisil tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse. 5. Projekti kooskõla 5% hinnatakse: strateegia „Eesti 2035“ - kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele aluspõhimõtete ja võetakse arvesse Eesti pikaajalise sihtidega, milles arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse, kuidas lisaks seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu projekti vahetutele sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, eesmärkidele võetakse keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning arvesse Eesti pikaajalise aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele 25 arengustrateegia ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi aluspõhimõtete ja pikaajalise arengustrateegia näitajasse: sihtidega seotud - projekti arvestamine erinevate horisontaalseid kasutajagruppide (nt naised, mehed, eakad, põhimõtteid. puudega inimesed jne) jaoks loogiliste / sujuvate teekondadega ja teenustele / töökohtade juurdepääsude muutumist terviklikumaks; - kas uue jalgratta- või jalgtee rajamine suurendab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste, ajutise erivajadusega inimeste, laste ja eakate ohutust osalemisel liikluses; - projekti arvestamine ligipääsetavuse nõuetega. Eelnõu § 12 lõike 5 järgi antakse boonuspunktid järgmistel tingimustel (esimese boonuspunkti puhul annab vastus „jah“ 0,2 ning teise boonuspunkti puhul 0,1 punkti ning vastus „ei“ kõigi boonuspunkti puhul 0 punkti): 1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele Jah/Ei Juurdepääs peab olema tagatud terviklikult, mitte osaliselt st kas ühendatakse lõigud, mida mööda pääseb Rail Balticu peatuseni või rajatakse uus jalgratta- või jalgtee peatuse vahetusse lähedusse nii, et rajatavalt teelt pääseks ohutult peatuseni. Rail Balticu kavandatud peatused leiab siit. Juurdepääs võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel, sealjuures ei pea kogu juurdepääs valmima ühel ajal. 2) positiivne mõju ühistranspordi kättesaadavusele ning koostoimivuse Jah/Ei paranemisele jalgrattaga, jalgsi, ratastooli või muu abivahendiga liiklejatele Boonuspunkti saab lisada juhul, projekti tulemusena paraneb juurdepääs ja erinevate kasutajagruppide (puudega inimesed, ajutise erivajadusega inimesed, lapsed ja eakad) ligipääsetavus ühistranspordipeatusele. Näiteks kui rajatav jalgratta- või jalgtee viib ühistranspordipeatuseni, ühendab jalgratta- või jalgteid, mis viivad ühistranspordi peatuseni või kulgeb ühistranspordipeatuse vahetuses läheduses, kui tagatud on ohutu ligipääs peatusele. Juurdepääs ja ligipääsetavus võib olla tagatud ka mitme projekti koostoimel. Boonuskriteeriumid lähtuvad seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumist „Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“, kajastades projekti tulemuste ja mõju eeldatavat suuremat ulatust projektides, mis soodustavad erinevate säästvate liikumisliikide integreeritud kasutamist. Eelnõu § 12 lõike 6 järgi hinnatakse taotlust skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ning madalaim 0. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3). Iga hindamiskriteeriumi (välja arvatud boonuspunktid) hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. Eelnõu § 12 lõike 7 järgi moodustub taotluse koondhinne järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale hindamiskriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, mille järel hindamiskriteeriumide hinded liidetakse ning lisatakse saadud summale boonuspunktid. 26 Eelnõu § 12 lõike 8 järgi kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab rakendusüksus taotleja jaoks küsimustele vastamiseks kuni 10 tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 9 järgi kui hindamiskomisjoni liikmete ühe hindamiskriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, vaatavad hindamiskomisjoni liikmed hindamiskriteeriumi hinded ja põhjendused ühiselt üle ning vajaduse korral korrigeerivad antud hindeid. Eelnõu § 12 lõike 10 järgi hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kõikide hindamiskriteeriumite keskmine on võrdne ühega või on sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. Eelnõu § 12 lõike 11 järgi järjestatakse positiivse hinnangu saanud taotlused koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse neid projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumi alusel kõrgema hinde. Eelnõu § 12 lõike 12 järgi NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 11 nimetatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ning hindamist ei toimu. Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluste rahuldamise, osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ning kord. Eelnõu § 13 lõike 1 järgi teeb Rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse sellisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusele, mille koondhinne on suurem, kui § 12 lõikes 10 määratud keskmine hinne. Eelnõu § 13 lõike 2 järgi taotluste kohta, mis saavad negatiivse hinnangu ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ühendmääruse § 8 lõigete 2 ning 3 järgi. Lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele; 2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse toetuse andmise tingimuste määruse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Lõike 2 kohaselt kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata tema osalusega taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. Eelnõu § 13 lõike 3 järgi rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni selle piirkonna eelarvevahendite lõppemiseni. 27 Eelnõu § 13 lõike 4 järgi igas NUTS 3 piirkonna pingereas on RTK-l õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. Eelnõu § 13 lõike 5 järgi kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Eelnõu § 13 lõike 6 järgi kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade kaupa taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse ülejääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates üleriigilises pingereas suurima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist. Lõige 7 täpsustab eelmist (lõike 6 sätet) kui rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ning taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. Eelnõu § 13 lõike 8 kohaselt taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel, arvestades lõigetes 3 ning 6 sätestatud asjaolusid, positiivse hinnangu saanud taotluse kohta juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ning kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. Ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui: 1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu; 2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Eelnõu § 13 lõike 9 kohaselt osalise rahuldamise otsus tehakse tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 13 lõike 10 kohaselt taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ning kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. Ühendmääruse § 9 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ning kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Toetuse võib välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast rakendusüksuselt saadud arvamust. 28 Täiendavalt võib kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse teha juhul, kui: - kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu; - kui NUTS 3 piirkonna pingereas jääb mõni taotlus osaliselt eelarve mahu sisse ning taotleja on osalise rahastamisega nõus; - kui üleriigilise toetuse jääksumma on väiksem kui järgmise rahastamisele kuuluta taotluse toetuse summa ning taotleja on taotluse osalise rahastamisega nõus; - kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. Eelnõu § 13 lõike 11 järgi vormistab RTK otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Seal tuuakse välja otsuse tegemise õiguslikud ning faktilised alused, taotluse osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendus ning otsuse vaidlustamise kord. Lõige 12 selgitab, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral tingimusi, mille seadmiseks on teinud hindamiskomisjon ettepaneku projektide hindamise tulemusena. Eelnõu § 13 lõike 13 järgi taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht; 8) toetuse andmise tingimuste määruses nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta; 11) teave, kui projekt panustab rakenduskavas nimetatud strateegiliselt olulisse tegevusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses; 12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale; 15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus; 16) otsuse tegija andmed; 17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. Lisaks märgitakse järgmine informatsioon: 1) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 2) toetusest teavitamise kord; 29 3) rajatava jalgratta- või jalgtee asukoht; 4) rajatava teelõigu pikkus kilomeetrites; 5) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral toetuse saaja kohustused, sealhulgas otsusega sätestatud lisatingimused taotlejale, ja nende täitmise tähtajad. Eelnõu § 13 lõike 14 järgi antakse taotlejale võimalus esitada oma seisukohad: 1) enne taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist; 2) enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks ning meetme eelarvevahendite lõppemise korral. Eelnõu § 13 lõige 15 sätestab, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu. Eelnõu 5. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seotud asjaolud. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust RTK algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ning korras järgmiselt: Ühendmääruse § 12 lõike 1 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja. Ühendmääruse § 12 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset; 3) abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 4) projekti abikõlblikkuse perioodi; 5) kestuse nõude täitmisega seotud asjaolusid; 6) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. Ühendmääruse § 12 lõike 3 kohaselt taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolude muutumise korral teavitatakse rakendusüksust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ühendmääruse § 12 lõike 4 kohaselt enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel. Ühendmääruse § 12 lõike 5 kohaselt lihtsustatud kulude korral kohaldatakse projektile taotluse rahuldamise otsuse muutmisel lõikeid 2–4 ulatuses, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 53, 94 või 95. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. 30 Ühendmääruse § 12 lõike 7 kohaselt taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni, ettemakse kasutamise tõendatuks lugemiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lõike 3 järgi kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust, vajalikkust ning vajaduse korral siinse määruse § 12 lõikes 4 sätestatud projektide hindamiskriteeriumidele ja lõikes 5 sätestatud boonuspunktidele vastavust, kaasates vajaduse korral hindamiskomisjoni. Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui esineb mõni järgmistest alustest: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud nõuetega; 3) soovitav muudatus seab kahtluse alla taotluse rahuldamise otsuses § 2 lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tulemusnäitaja saavutamise, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud projekteerimise riigihanke tulemusest; 4) taotlusega muudetakse § 12 lõigetes 4 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriume puudutavat ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud hindamiskriteeriumide rakendamise puhul nõrgemaks; 5) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ega eesmärkidega; 6) muudatust ei loeta põhjendatuks. Eelnõu § 14 lõike 5 järgi muudetakse taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja sellekohase taotluse alusel e-toetuse kaudu. Lõige 6 täpsustab, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab RTK 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist. Eelnõu §-ga 15 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korda. Eelnõu § 15 lõikes 1 on toodud olukorrad, mil taotluse rahuldamise otsus unistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks. Nendeks on: 1) ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 8 alusel (vaata täpsemalt järgmises lõikes); 2) kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas § 2 lõikes 3 nimetatud väljundinäitaja („jalgratta- või jalgteede infrastruktuur kilomeetrites“) ei ole saavutatud; 3) kui toetuse saaja ei ole jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ja ei ole ehitusega alustanud § 7 lõikes 4 sätestatud tähtajal (ühe aasta jooksul alates projekti rahastamisotsuse vormistamist). Ühendmääruse § 14. Lõike 1 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel esinevad § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 31 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) toetuse saaja või partner või nende seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetus kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. Eelnõu § 15 lõige 2 selgitab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu. Eelnõu 6. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu kuues peatükk määratleb toetuse saaja, projekti partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 16 käsitleb toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi. Eelnõu § 16 lõike 1 järgi on toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt teavet ning selgitusi selle kohta, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Eelnõu § 16 lõikega 2 sätestatakse toetuse saaja kohustusi. Nendeks on lõikes nimetatud (neid seletuskirjas kordama ei ole põhjust) ja ka ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 nimetatud kohustused. Ühendmääruse § 10 lõikes 1 on nimetatud kõigi toetuse saajate kohustused: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 2) tagama tegevusteks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 4) koguma ja töötlema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 1–47), artiklis 33 ning V ja VIII lisas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, 15.07.2021, lk 48–93), artiklis 27 ning V ja VIII lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.07.2021, lk 94– 131), artiklis 27 ning V ja VIII lisas nimetatud seire andmeid; 5) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+ ning Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid ja esitama need rakendusüksusele; 6) tõendama toetuse makse aluseks olevate tingimuste täitmist; 7) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti odavnemisest või kallinemisest, töövõtja ja allhankijate üldandmetest, kui need ei olnud taotlemisel esitatud või kui need on muutunud, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 32 8) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 9) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral; 10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 11) tagama kestuse nõude täitmise, kui projektile selline kohustus kohaldub; 12) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 13) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 14) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18 nõutud aja jooksul; 15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude korral riigihanke lepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri, kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda; 16) esitama rakendusüksusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 XVII lisa punktiga 25 lõppsaaja nime ja registrikoodi ning toetuse saaja ja lõppsaaja vahelise lepingu kuupäeva, numbri ja summa, kui toetust antakse edasi lõppsaajale. Ühendmääruse §-s 11 on sätestatud toetuse saaja kohustused seoses hankimisega. Antud meetme toetuse saajad on kohaliku omavalitsuse üksused ning seetõttu kõik toetuse saajad peavad järgima riigihangete seadust. Kuivõrd alla 200 tuh euro kogu maksumusega projekti väljamaksed toimuvad kindlasummaliste maksetega, ei kontrollita seoses sellega RTK poolt selliste projekti riigihanke dokumente. Suuremate, see tähendab, üle 200 tuh euro kogumaksumusega projekti puhul kontrollib RTK muu hulgas ka riigihangetega seotud dokumentatsiooni. Eelnõu § 16 lõikega 3 sätestab nõudeid projektipartnerile. Partneri kohustused nõuded on sätestatud ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ning nõutud tulemuste saavutamist, teavitama rakendusüksuste e-toetuste keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Eelnõu § 16 lõikega 4 soovitab kasutada riigihangete korraldamisel selliseid kriteeriume, mis eelistavad keskkonnahoidu ning keskkonnasäästlikke lahendusi. Käesolev säte ei ole toetuse saajale kohustuslik, kuid kliimakindluse tagamine põhimõtetest lähtudes ning arvestades sellega, et projektiga ei tohi tekkida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile on selline lähenemine riigihangete korraldamisele asjakohane ja tervitatav. Eelnõu § 17 rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu § 17 lõikes 1 sätestatakse RTK kohustused. Nendeks on sättes loetletud ning ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesanded. ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 on nimetatud 33 järgmised Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikes 3 nimetatud vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid: 1) teavitab avalikkust ja võimalikke toetuse taotlejaid selle saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 sätestatud juhul; 3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi; 4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate tingimuste täitmise, peatab vajaduse korral menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata; 5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; 6) teeb ettekirjutuse kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle täitmiseks uue tähtaja või määrab lisatoiminguid; 7) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi; 8) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 42 lõikele 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 12 lõikele 3 ja III lisale; 9) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusüksusele. Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse RTK õigused. Eelnõu 7. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu seitsmendas peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimusi ning korda. Konkreetse projekti aruannete esitamise kord, sh tähtajad ja olulisem teave, mida toetuse saaja esitab RTK-le, sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu § 18 käsitleb toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Eelnõu § 18 lõike 1 järgi toetuse saaja esitab RTK-le projekti elluviimise kohta vahearuande e- toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, või RTK nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud aegadel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Eelnõu § 18 lõike 2 järgi aruannete vormid kehtestab RTK ning teeb need e-toetuses. Eelnõu § 18 lõikes 3 sätestatakse minimaalne teave, mille vahe- ja lõpparuanded peavad sisaldama. Eelnõu § 18 lõike 4 järgi kinnitab RTK vahe- ja lõpparuanded 20 tööpäeva jooksul nende RTK e-toetuses esitamisest arvates. RTK-l on õigus nõuda aruande täiendamist. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 34 kümnetööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Eelnõu § 18 lõike 5 järgi esitab toetuse saaja järelaruande ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Järelaruandega kontrollitakse määruse § 2 lõikes 4 nimetatud tulemusnäitaja saavutustaset. Põhjalikumad selgitused tulemusnäitaja sisu ja mõõtmise kohta on seletuskirjas esitatud lk 4-5. Eelnõu 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu kaheksandas peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimusi. Eelnõu § 19 käsitleb toetuse maksmist erinevate suuruste projektige puhul. Eelnõu § 19 lõike 1 järgi kui projekti kogumaksumus on 200 000 eurot või on sellest väiksem, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 28 lõikest 2: „Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.“ (vt. lõike 6 selgitus). Kui projekti kogumaksumus on suurem kui 200 000 eurot, lähtutakse toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõikest 1, mille kohaselt tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud; 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.“ (vt. lõike 7 selgitus). Eelnõu § 19 lõike 2 järgi toetuse maksete tegemisel tuginetakse ühendmääruse §-dele 24-26 ning siinses määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustele ning korrale. Ühendmääruse § 24 lõike 1 kohaselt makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Sama sätte lõike 2 kohaselt rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. Sama sätte lõike 3 kohaselt riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. Ühendmääruse § 25 sätestab näiteks nõuded makse ja ettemakse menetlemisele ning § 26 toetuse maksmise üldtingimused, mille lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. a ja lõike 2 kohaselt on toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ning kohustuste täitmine. Eelnõu § 19 lõike 3 järgi RTK maksab toetuse saajale välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokkulepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ning nõutud dokumente taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt. Eelnõu § 19 lõike 4 selgitab toetuse väljamakse tegemise tingimusi kindlasummaliste maksetena. Lõike 5 selgitab toetuse väljamakse tegemise tingimusi tegelike kulude alusel. 35 Eelnõu § 19 lõige 6 selgitab, et toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid RTK-le e-toetuse kaudu. Lõige 7 täpsustab, et makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid ei saa esitada tihedamini kui kord kvartalis. Eelnõu § 20 sätestab, mis olukorras võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevate dokumentide menetlemise. Eelnõu § 20 järgi võib RTK peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. Ühendmääruse § 33 sätestab tingimused makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatuse osas. Selle lõike 1 kohaselt võib rakendusüksus toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui: 1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia; 5) on ilmnenud § 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolud või esineb põhjendatud kahtlus nendes; 6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 7) toetuse saaja, partneri või nende seadusliku esindaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 nimetatud süüteo tunnustel. Taotlemisel tuleb arvestada ka ühendmääruse § 33 lõigetes 2-9 sätestatud tingimustega. Eelnõu 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 21 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Eelnõu § 21 lõige 1 selgitab, et finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28-30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ühendmääruse §-des 34-38 sätestatud alustel ja korras. Ühendmääruses §-des 34-36 on sätestatud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. Ühendmääruses §-s 37-38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ning toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või muid talle pandud kohustusi, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ühendmääruses on sätestatud teisiti. 36 Eelnõu § 21 lõige 2 täpsustab, et juhul kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ühendmääruse §-s 30 kohaselt. Eelnõu §-s 22 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; 3) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa Bauhaus. Kaunis, kestlik, kaasav“, Brüssel, 15.9.2021, COM (2021) 573; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist; 5) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13-43). 4. Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk 3 „Ühendatum Eesti“ eesmärkide ning tulemuste saavutamist. Eelnõu panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse/universaalse disaini põhimõtteid ja seatakse eesmärgiks lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga ning sealjuures ei võimenda elanike segregatsiooni. Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele: 1. Ligipääsetavus, võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus Meede panustab ligipääsetavusse, võrdsete võimaluste loomisse ja soolise võrdõiguslikkuse suurendamisse mitmel viisil. 37 Meede panustab ligipääsetavuse suurendamisele ja võrdõiguslikkuse tagamisele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Meetmest ei toetata projekte, mis ei vasta ligipääsetavuse nõuetele. Ligipääsetavuse tagamine on täiendavalt üks komponent esimesest hindamiskriteeriumist. Meetmest rahastatud kõigis projektides peab jalgratta- või jalgteede kavandamisel olema tagatud erinevate kasutajagruppide (näiteks naised, mehed, eakad, puudega inimesed jne) vajadustega arvestamine, et tagada kõigile kasutajatele võrdsed võimalused jalgratta- või jalgteede kasutamiseks. Näiteks, et ka ratastoolis liiklejal oleks iseseisvalt võimalik jalgratta- või jalgteed kasutada või oleks tagatud võimalikult sujuvad liikumisvõimalused elu- ja töökoha ning lasteaia või kooli vahel, et vähendada pereliikmete eest hoolitsemisele kuluvat aega. Määruse sätetes on viidatud ligipääsetavust tagavad miinimumstandardid läbi õigusaktide järgimise. Määruse § 5 lõike 3 järgi tuleb jalgratta- või jalgtee projekteerida ning ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja § 99 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid. Soovitatav on järgida Eesti standardit EVS 843, mis puhul eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele. Vastava sätte seletuskirjas on toodud viited täiendavatele juhendmaterjalidele, mis on taotlejale abiks nõuete täitmisel. Eeltoodud nõuete kehtestamisel konsulteeris Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelnevalt Sotsiaalministeeriumi (võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus), Transpordiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikest valdkonnaekspertidega. Seletuskirjale on lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (edaspidi PIK) arvestamise kontroll-leht (seletuskirja lisa 1). Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ning PIK põhiküsimustes. 2. Regionaalareng Sekkumisega panustatakse otseselt tasakaalustatud regionaalarengusse, piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisse liikumisvõimalustes ja ühendustes. 2022. aastal tööl käimiseks kasutas ühistransporti, käis jala või sõitis jalgrattaga vaid 34,3% Eesti inimestest. Jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal pidevalt väheneb, seda eriti maapiirkondades. 2022. aastal Rahandusministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i läbi viidud elanike rahulolu uuringu16 kohaselt on rahulolu jalg- ja kõnniteedega kõige kõrgem Maardus, Viimsis ning mitmetes teistes suuremate linnapiirkondade kohalikes omavalitsustes. Ka jalgrattateedega on rahulolu kõrgem just Tallinna ja Pärnu linnapiirkonna kohalike omavalitsuste elanike seas. Piirkondlikud erinevused sõltuvad mh piirkondade ühistranspordi kättesaadavusest (nt: ootepaviljonide asukohad on kaugel või nendele ligipääs on raskendatud jalgratta- või jalgteede puudumise tõttu), turvalisusest ning ühistranspordiga seotud taristu kasutamise mugavusest (nt. ootepaviljonide valgustus, rattaparklate olemasolu jne). Meede suunatud väljapoole Eesti kolme suuremat ning tugevamat linnapiirkonda (väljapoole Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonda), millele on kavandatud eraldiseisvad toetusmeetmed säästva linnalise transpordi arendamiseks toetusmahuga 96 mln €. Meetmes rakendatakse NUTS 3 piirkondlikku rahajaotust, et tagada taotluste olemasolu korral toetuste jõudmine kõigisse piirkondadesse, ning diferentseeritud omafinantseeringu määra olenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest elaniku kohta, vastavalt määruse lisale „Toetuse määr“ 30–60 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest. Meetme rakendamisel on aluseks 16 Leitav https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022 38 võetud taaste- ja vastupidavuskavast 2022. aastal korraldatud taotlusvooru kogemus, kus samuti rakendati piirkondlikke eelarveid ning KOV võimekusest lähtuvaid omafinantseeringumäärasid. 3. Keskkond ja kliima Määruse alusel rakendatav toetusmeede panustab otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse eelkõige läbi säästvate liikumisviiside kasutajate arvu suurendamise ning autostumise kasvu pidurdamise. Meetme raames toetatakse jalgratta- või jalgteede ehitamist juurdepääsuna teenustele ja töökohtadele, sealhulgas aidates ühendada raudtee- ja bussipeatustest viivaid jalgratta- ja/või jalgteid omavalitsuse jalgratta- ja /või jalgteede ülejäänud võrgustikuga. Läbi selle aitab meede suurendada ka ühistranspordist saadavat positiivset mõju. Meetmest kavandatud investeeringud aitavad kaasa CO2 heidete vähendamisele, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ning sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Toetuse andmisel jälgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita meetme puhul negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, kontrollküsimustiku põhjal võib läbi viia täiendavat projektipõhist analüüsi. Jalgratta- või jalgteede ehitusprojektide puhul võib küll tekkida jäätmeid, esineda riske veeressurssidele või reostusele, kuid olulisi kahjusid ette näha ei ole. Vajadusel võib rakendusüksus küsida taotluse juurde projektipõhist analüüsi, kui ilmnevad küsimused mõjus mõnele keskkonnaeesmärgile. Kooskõla Do no significant harm printsiibiga ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide osas on tagatud läbi Eestis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, planeerimisseadus). Põhimõtte mittejärgimise või osalise järgimise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid säästva transpordi (sh jalgrattaga ja/või jalgsi liikumise) arendamiseks. Taristuinvesteeringute puhul on nõue eelnevalt kliimakindluse teostamiseks ning taristu rajamisel või olemasoleva taristu terviklikul uuendamisel või laiendamisel kliimakindlust tagavate lahenduste rakendamiseks, et vähendada kliimamuutustega kaasnevaid riske. Keskkonna ja kliima mõõdik meetmes on kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. 39 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist (20 miljonit eurot), millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus, Transpordiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks SF seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. 40 Kliimaministeerium Meie: 02.10.2023 nr 1.4-3/997 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ eelnõu arvamuse andmiseks ja kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks regionaalministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, Lisa_1_EN_JJK.pdf 2. Seletuskiri, Lisa_2_SK_JJK.pdf 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht, SK_Lisa1_3_PIK_harta_kontroll-leht_JJK.xlsx 4. Toetuse määr, SK_Lisa2_toetuse määr.pdf 4. Riskihindamise kontroll-leht, Lisa_3_ riskihindamise_tabel_JJK.xlsx Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021−2027 seirekomisjon Julia Troitskaja 5309 7437 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →