Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

Sisu (failidest)

§ MÄÄRUS 29.09.2023 nr 64 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.3 „Regionaalareng“ sekkumise 21.1.3.31 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. (2) Määrusega panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse. (3) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– 8), tähenduses, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav kalamajandusliku vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses, järgitakse nimetatud määruses ja kalandusturu korraldamise seaduse §-s 64 sätestatut. (5) Toetust ei anta järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud valdkonnad; 2) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides b−e ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 lõike 1 punktides a−k nimetatud valdkonnad; 3) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (äriseadustiku § 4 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) jagu A); 4) müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandus (EMTAKi jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ning remont (EMTAKi jagu G, grupid 452 ja 454); 5) kinnisvaraalane tegevus (EMTAKi jagu L); 6) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAKi jagu R, osa 92); 7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAKi jagu K); 8) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAKi jagu M, osa 69); 9) peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine (EMTAKi jagu M, osa 70); 10) rentimine ja kasutusrent (EMTAKi jagu N, osa 77) ning ajutise tööjõu rent (EMTAKi jagu N, grupp 782); 11) reisijate- ja kaubavedu (EMTAKi jagu H, osad 49–51). (6) Toetust ei anta sellisele taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (7) Toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) maakondlik arenduskeskus on Sihtasutus Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur ja Võrumaa Arenduskeskus; 2) väikeettevõtja on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõike 2 kohaselt ettevõtja, kes annab tööd alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot; 3) mikroettevõtja on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõike 3 kohaselt ettevõtja, kes annab tööd alla kümnele inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot; 4) vähese tähtsusega abi on horisontaalne vähese tähtsusega abi ning kalamajanduslik vähese tähtsusega abi. § 3. Toetuse andmise eesmärk ning tulemus (1) Toetust antakse eesmärgiga aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut ja uuendusmeelsust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket. (2) Määrusega panustatakse Kagu-Eesti piirkonnas järgmiste rakenduskava väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. (3) Määrusega panustatakse Kagu-Eesti piirkonnas järgmise rakenduskava tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse: väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. 2 (4) Toetatav projekt peab Kagu-Eesti piirkonnas panustama järgmiste projektipõhiste näitajate saavutamisse, lähtudes projekti raames toetatavast § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusest: 1) punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse puhul lisandunud või oluliselt edasi arendatud toodete või teenuste arv; 2) punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul rakendatud tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud arenduste arv; 3) punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse puhul rakendatud tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise ja digiteerimisega seotud arenduste arv. (5) Toetusega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihi 3.2.3 „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid arvestaval moel. (6) Lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega arvestamist tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ning keskkonna ja kliima valdkonnas hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) ressursitootlikkus. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis panustavad §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse: 1) uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevused ja investeeringud; 2) tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevused ja investeeringud; 3) tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digiteerimisega seotud investeeringud ja personali koolitus; 4) müügi- ja turundustegevused punktides 1–3 sätestatud tegevuste tugitegevustena, kui tegemist ei ole ekspordiabiga § 1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruste mõistes. 3 (2) Toetatakse projekte, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (3) Toetust ei anta sellisele projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning selles määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on toetuse saaja sellised kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks ja § 3 kohaste tulemuste saavutamiseks, ning kulud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitamisnõuete järgimiseks §-s 8 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt. (3) Abikõlblikud kulud hüvitatakse ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlasummalise makse või maksetena põhjendatud eelarveprojekti alusel ning taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamise korral. (4) Abikõlblikud ei ole selliste tegevuste kulud, mis viidi ellu või tehti enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud. (5) Käibemaks on abikõlblik kulu, kui käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole õigust projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning seda ei hüvitata ka muul moel. Kui sellist kindlust ei ole võimalik saavutada, on käibemaks kuluna mitteabikõlblik. (6) Soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus peab taotlejale üle minema projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. (7) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse kontekstis abikõlbmatud järgmised kulud: 1) käibevara soetamise kulud; 2) kinnisvara soetamise kulud; 3) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui olmeelektroonika on otseselt seotud äriprojekti raames planeeritud teenuse osutamisega; 4) kontorimööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, välja arvatud ainult tootmisprotsessis või teenuse pakkumise jaoks kasutatavate arvutite soetamise kulud; 5) äriühingu tugifunktsioone toetava kontoritarkvara, sealhulgas raamatupidamis-, tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogrammide ning esitluste loomiseks kasutatavate programmide soetamise ja arendamise kulud; 6) auto, bussi, mopeedi ja mootorratta soetamise kulud; 7) ettevõtja üldkulud; 8) personalikulud; 9) pangagarantiid; 10) finants- ja pangakulud; 11) riigilõiv; 4 12) transpordikulud, välja arvatud projektis kavandatud seadmete ostu korral nende transpordikulu; 13) taotlusega seotud konsultatsioonikulud, sealhulgas õigusabikulud; 14) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotud isikute vahel tehtavate tehingute kulud; 15) materiaalse põhivara soetamiseks sõlmitava kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise kulu, intressikulu, kindlustuskulu ja muud nimetatud liisingulepinguga seotud kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei saa lõppeda hiljem kui 2029. aasta 31. oktoobril. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäeval või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemal kuupäeval. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni 12 kuu võrra. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeva, tingimusel et kõik projekti tegevused on tehtud, või projekti katkestamist, tagastades täies mahus seni välja makstud toetuse. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande rakendusüksuse poolt heakskiitmist ning toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse minimaalne suurus on 20 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne suurus horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul on 60 000 eurot projekti kohta ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul 30 000 eurot projekti kohta, kuid mitte rohkem, kui taotleja vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. (2) Projekti maksimaalne kogumaksumus on 200 000 eurot. (3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tugitegevuste kulud võivad moodustada kuni kümme protsenti § 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste abikõlblikest kuludest. (4) Toetuse maksimaalne osakaal on 60 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. (5) Toetust antakse vähese tähtsusega abina, mille suuruse arvutamisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi andmisele sätestatud nõudeid: 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi kolme järjestiku majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot; 2) komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi kolme järjestiku majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot; 3) vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi 5 kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla mikro- või väikeettevõtjast äriühing, kelle püsiv tegevuskoht, mis on seotud toetatava projektiga, asub Põlva, Valga või Võru maakonnas ning kes on Eesti äriregistri andmetel tegutsenud vähemalt 36 kuud. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (3) Taotleja taotlemisele eelnenud majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 40 000 eurot. (4) Taotlejaks ei või olla avaliku sektori üksuse otsese või kaudse mõju all olev äriühing. (5) Taotleja võib toetust taotleda, kui riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruse nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ või käesoleva määruse alusel toetatud projekt on lõppenud. (6) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid, dokumente või kinnitusi: 1) taotleja nimi, suurus ja registrikood; 2) projekti pealkiri, asukoht, eesmärgid ja tulemused; 3) projekti tegevusplaan koos tegevuste loetelu ja maksumusega, tegevuste eesmärkide kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta; 4) projekti tegevuste valdkonna EMTAKi kood; 5) projekti raames kavandatavad väljund- ja tulemusnäitajad ning nende saavutamise plaanitav ajakava; 6) projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev; 7) teave taotleja vastavuse kohta §-s 9 sätestatud nõuetele; 8) detailsed kulutuste arvutused ning nende aluseks olevate dokumentide koopiad, sealhulgas võrreldavad hinnapakkumised, hinnakirjad ja eelarved koos lähteülesandega; 9) kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise kulude katmise suutlikkuse kohta; 10) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja puhul koos audiitori otsusega), kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 11) taotleja majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga; 12) projektimeeskonna pädevuse kirjeldus; 13) ehitustöid, kohtkindlate seadmete või inventari soetamist sisaldavate projektide puhul ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse, või see on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks alates projekti lõppkuupäevast; 6 14) ehitamise korral vähemalt eelprojekt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-s 8 sätestatud nõuete kohaselt; 15) volikiri, kui taotleja esindajaõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 16) ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitused; 17) kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, vältimaks kahju tekkimist keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast, ning vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja keskkonnaalastele õigusaktidele; 18) taristuinvesteeringute puhul kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse kliimakindlus; 19) kirjeldus selle kohta, kuidas tegevuse tulemusena suureneb ressursitõhusus; 20) avalikkusele kättesaadavate teenuste arendamise puhul kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse teenuste ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele füüsilises ja elektroonilises keskkonnas; 21) kirjeldus tegevuste mõju kohta naiste ja meeste tööhõivele; 22) muud rakendusüksuse nõutud andmed, dokumendid või kinnitused. (3) Omafinantseering ei tohi sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida vähese tähtsusega abi reeglid lubavad. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 11. Toetuse taotlemine ja taotluste vastuvõtt (1) Taotlemiseks eraldatava eelarve kehtestab regionaalminister käskkirjaga. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarve kohta annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Toetuse taotlemine toimub jooksvalt. (4) Taotluste vastuvõttu võib peatada või lõpetada maakondade kaupa. Taotluste vastuvõtu maakonnas peatab või lõpetab rakendusüksus, kui maakonna taotlejate rahastatud või menetluses olevate projektide toetusmaht ületab 40 protsenti taotlemiseks eraldatud eelarve mahust. (5) Taotluse esitab taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. § 12. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist, hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Taotlust vastu võttes kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ning korda. (3) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. 7 (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-taotluse keskkonna kaudu. § 13. Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, lähtudes ühendmääruse §-s 6 sätestatust. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 9 sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 10 sätestatud nõuded. § 14. Projektide hindamine (1) Projekte hindavad Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse esindajad. Projekti hindab projekti asukohajärgse maakondliku arenduskeskuse ja teise maakondliku arenduskeskuse esindaja. Kui hindajate hinded valikukriteeriumile erinevad kahe või enama punkti võrra, hindab taotlust ka kolmanda maakondliku arenduskeskuse esindaja. (2) Nõuded hindajale: 1) tal on ettevõtluskogemus või ettevõtlusprojektide nõustamise või hindamise kogemus; 2) ta vastab ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (3) Hindajate nimed avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (4) Rakendusüksusel on õigus projektile eksperdihinnangu saamiseks kaasata eksperte, tehes hinnangu kättesaadavaks kõigile projekti hindajatele enne hindamist. (5) Hindajad ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust hinnatavate projektide ja taotlejate suhtes, ning tagama neile hindamise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse. (6) Rakendusüksus võib anda taotlejale ekspertide ja hindajate küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb ka taotluse menetlemise tähtaeg. § 15. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamisel lähtutakse ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast, mille rakendamiseks koostab rakendusüksus hindamismetoodika. (2) Hindamismetoodikas nähakse ette valikukriteeriumide osakaalud taotlusele antavast koondhindest järgmiselt: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, selle mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti; 2) projekti põhjendatus ja kulutõhusus – 30 protsenti; 3) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 20 protsenti; 4) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti. 8 (3) Taotlusi hinnatakse lõike 2 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Taotluse hindamisel antav koondhinne moodustub valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise alguskuupäeval. § 16. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ning kord (1) Rahuldamisele kuuluvad sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on § 15 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ja mida on § 15 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud kriteeriumide alusel hinnatud vähemalt hindega 2,00. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et toetuse saaja tagab projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise taotluses kavandatu kohaselt, kui: 1) täitub taotlemiseks eraldatud eelarve; 2) täitub § 11 lõikes 4 nimetatud piirmäär või 3) taotleja vähese tähtsusega abi jääk ei võimalda taotlust täies mahus rahuldada. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatu kohaselt. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed, sealhulgas täpsustatakse: 1) toetuse saaja õigused ja kohustused; 2) projekti abikõlblikkuse periood; 3) projektile antava toetuse maksimaalne summa ja maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; 4) projekti planeeritavad vahe- ja lõpptulemused, sealhulgas tulemus- ja väljundnäitajad ning nende saavutamise tähtajad ning saavutamise tõendamise alused; 5) kindlasummaliste maksete suurused ning väljamaksmise tingimused; 6) vähese tähtsusega abi ettemakse puhul väljamaksmise ning ettemakse kasutamise tõendamise tingimused ja tähtaeg; 7) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega; 8) muu vajalik teave. (5) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ning kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 3 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Selliste menetluses olevate taotluste kohta, millele taotletava toetuse summa ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jääki või § 11 lõikes 4 nimetatud piirmäära ja mida ei ole võimalik § 16 lõike 2 kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. 9 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed, sealhulgas: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus; 4) otsuse põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra selgitus, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 6) otsuse tegija andmed; 7) muu vajalik teave. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse registreerimist. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see on põhjendatud, aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega ega ole vastuolus vähese tähtsusega abi andmise reeglitega. (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 kohaselt. (4) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 4 otsuse kohaselt. 6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta; 2) põhjendatud juhtudel taotleda projekti elluviimise ajal taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud tegevuste ja maksete ajakava ning projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse muutmist, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused ning arvestades § 7 lõikes 4 nimetatud piirangut. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 sätestatule kohustatud: 1) kandma kõik kulud, mis on tingitud projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 2) järgima hankimise korral ühendmääruse § 11 nõudeid; 3) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses esitatud eesmärkide ja tingimuste kohaselt kolme aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates, ning kohustuma mitte sooritama selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamata eelisseisundi; 4) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud varaga seotud õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist; 10 5) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve tegijale igakülgset abi ning andma tema käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul sellekohase teate saamisest arvates. § 20. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) saada rakendusasutuselt nõu ja tuge küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist, sealhulgas taotlus- ja aruandevormide, hindamismetoodika ning juhendite koostamist; 2) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt lisateavet. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) andma toetuse saajale teavet ja nõu selle kohta, mis on seotud § 19 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisega; 2) avama õigel ajal taotluste ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuse keskkonnas ning tegema asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) teavitama viivitamata toetuse saajaid toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 4) kontrollima toetuse saaja vähese tähtsusega abi jääki ning teavitama toetuse saajat vähese tähtsusega abi andmisest; 5) esitama andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi. 7. peatükk Aruannete esitamine ning toetuse maksmise tingimused § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadeks. Aruandlusperioodi pikkus on kuni 18 kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus nõuda järelaruannete esitamist. (2) Projekti vahearuanne kajastab vähemalt projekti vahetulemuste saavutamist. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ning teavet projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetesse panustamiseks tehtud tegevusi ja nende tulemusi. (3) Aruandevormid kehtestab rakendusüksus ja need on kättesaadavad e-toetuse keskkonnas. (4) Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ette nähtud viisil e-toetuse keskkonna kaudu. (5) Rakendusüksus menetleb aruandeid 20 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat. Puuduste kõrvaldamiseks antakse aega kuni kümme tööpäeva, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 11 § 22. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena ette-, vahe- ja lõppmaksena. (2) Ettemakse makstakse toetuse saajale välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning ühendmääruse § 31 lõikes 1 nimetatud dokumentide ja teabe, sealhulgas ühendmääruse §-s 32 nimetatud garantii esitamist. (3) Ettemakseid saab teha ühendmääruse § 31 lõikes 4 esitatud ulatuses. (4) Nõuded ettemakse kasutamist tõendavale teabele ja dokumentidele ning nende esitamise tähtaeg kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Rakendusüksus seab ettemakse kasutamist tõendava teabe ja dokumentide esitamise tähtajaks vahe- või lõpparuande esitamise tähtaja, arvestades ühendmääruse § 31 lõikes 3 sätestatuga. (5) Vahemakse makstakse toetuse saajale välja pärast vahearuande kinnitamist, kui projektile on seatud vahetulemused ning need on taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ja projektis ette nähtud viisil tõendatud. (6) Lõppmakse peab moodustama vähemalt 30 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. (7) Lõppmakse makstakse toetuse saajale välja pärast lõpparuande kinnitamist, kui projekti tegevused on ellu viidud ning saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad on taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ja projektis ette nähtud viisil tõendatud. (8) Toetus makstakse välja ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimuste ning korra kohaselt. (9) Vahemakse saamise taotlus esitatakse koos vahearuandega. Lõppmakse saamise taotlus esitatakse koos lõpparuandega. (10) Sellise projekti puhul, mille kohta on tehtud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. § 23. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 25. Vaide esitamine 12 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusüksusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib rakendusüksusele esitada vaide ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 13 Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõule ametlikul kooskõlastusringil esitatud märkused ja kommentaarid § Esitaja Tekst Märkus Arvestamine § 1 lg 3 RM Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav horisontaalse esimesel real peab olema sõna „tähtsusega“ („on käsitatav A vähese tähtsuse abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, horisontaalse vähese tähtsusega abina“), teha tuleb vastav milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite parandus. 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 1 lg 3 RM (3) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav ettepanek kasutada sõna „vastavas“ asemel sõna A ja 4 horisontaalse vähese tähtsuse abina komisjoni määruse (EL) „nimetatud“. nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav kalamajandusliku vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja kalandusturu korraldamise seaduse §-s 46 sätestatut. § 1 lg 4 RM Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav viidata tuleb kalandusturu korraldamise seaduse A kalamajandusliku vähese tähtsusega abina komisjoni paragrahvile 64 määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), tähenduses, järgitakse vastavas määruses ja kalandusturu korraldamise seaduse §-s 46 sätestatut. § 1 lg 5 RM komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 teeme ettepaneku viidata komisjoni määruse (EL) nr A p2 punktides a−e ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktidele „b- 1 lõike 1 punktides a−k nimetatud valdkonnad; e“, kuna punktis „a“ nimetatud valdkonda lubab meetme Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 määrus toetada komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel § 1 lg 5 RM põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (äriseadustiku välistatud on äriseadustiku § 4 alusel kehtestatud Eesti A, seletuskirja lisatud p3 § 4 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK jagu A, näiteid. klassifikaatori (edaspidi EMTAK) jagu A) sh kalapüük. Kuna eelnõu kohaselt saab anda kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi, siis teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas (nt selgituses paragrahvi 5 kohta), mis tegevuseks võiks kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi anda § 3 lg 6 MKM Kuna eelnõu § 10 lõike 2 punktis 20 öeldud, A et avalikkusele kättesaadavate teenuste arendamise puhul tuleb esitada kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse teenuste ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele füüsilises ja elektroonilises keskkonnas, siis tuleks lisada ka vastav EE2035 näitaja (ligipääsetavuse näitaja), millesse nende tegevustega panustatakse. Palume täiendada eelnõu § 3. Toetuse andmise eesmärk ning tulemus lõiget 6 ja lisada ka „ligipääsetavuse näitaja“. „(6) Lõikes 5 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega arvestamist tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse ning keskkonna ja kliima valdkonnas hinnatakse järgmiste näitajatega: 1) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) ressursitootlikkus 4) ligipääsetavuse näitaja § 5 lg 1 ETKK 4) siseturule suunatud müügi- ja turundustegevused Kaubanduskoja liikmete ettepanekul palume jätta eelnõu § OA. Sõnastatud p4 punktides 1–3 sätestatud tegevuste tugitegevustena. 5 lõike 1 punktist 4 välja osa „siseturule suunatud“, et järgmiselt: „müügi- ja toetust saaks vajaduse korral kasutada ka välisturu jaoks. turundustegevused Meie hinnangul ei vaja, et toetatavate tegevuste loetelus punktides 1–3 oleksid tingimused nii kitsendavad. sätestatud tegevuste tugitegevustena, kui tegemist ei ole ekspordiabiga § 1 lõike 5 punktis 2 nimetatud määruste Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 mõistes“. Nimelt on nii VTA kui kalamajandusliku VTA määrustega keelatud ekspordiabi, milleks loetakse abi, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi. § 5 lg 2 RTK Toetatavad projektid ei tekita Euroopa Parlamendi ja Kuna taotleja peab kinnitama, et tema tegevus vastab "ei A nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kahjusta oluliselt" põhimõttele, siis on ettepanek kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja sõnastada § 5 lg 2 järgnevalt: muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju „Toetatakse projekte, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja ning peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse keskkonnaalastele õigusaktidele. kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis peavad vastama asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.“ § 8 lg 1 RM Toetuse minimaalne suurus on 20 000 eurot projekti kohta. teeme ettepaneku lihtsustada ja sõnastada järgmiselt: A Toetuse maksimaalne suurus on 60 000 eurot projekti kohta, „(1) Toetuse minimaalne suurus on 20 000 eurot kuid mitte rohkem kui taotleja vähese tähtsusega abi jääk projekti kohta. Toetuse maksimaalne suurus võimaldab. horisontaalse vähese tähtsusega abi puhul on 60 000 eurot taotleja kohta ja kalamajandusliku vähese Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 tähtsusega abi puhul 30 000 eurot, kuid mitte rohkem, kui taotleja vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. § 8 lg 5 RM Toetust antakse vähese tähtsusega abina. Toetuse määra teeme ettepaneku lihtsustada ja sõnastada järgmiselt: A arvutamisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi „(5) Toetust antakse vähese tähtsusega abina, mille andmisele sätestatud nõudeid: suuruse arvutamisel võetakse arvesse vähese 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel tähtsusega abi andmisele sätestatud nõudeid: antud horisontaalse vähese tähtsusega abi ja siin lõikes 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva vähese tähtsusega abi kogusumma koos selle määruse alusel määruse alusel taotletava toetusega ei tohi taotletava toetusega ei tohi kolme majandusaasta pikkuse kolme järjestiku majandusaasta jooksul ajavahemiku jooksul ületada ülemmäära 200 000 eurot või ületada 200 000 eurot; abi määra muutumise korral uuenenud määra; 2) komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel 2) kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva võib toetuse maksimaalne suurus olla 30 000 eurot, ning määruse alusel taotletava toetusega ei ühele ettevõtjale antud abi kogusumma koos selle määruse tohi kolme järjestiku majandusaasta jooksul alusel taotletava abiga ei tohi käimasoleva majandusaasta ja ületada 30 000 eurot. kahe sellele eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 3) vähese tähtsusega abi andmisel võetakse 30 000 eurot. arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“ § 9 lg 5 RTK Taotleja võib toetust taotleda, kui „Kagu-Eesti ettevõtluse palun lisada viidatud õigusaktile "riigihalduse ministri 18. A arengu toetusmeetmest“ või siinse määruse alusel toetatud juuli 2019. a määruse nr 36" projekt on lõppenud. § 10 RM taotleja nimi ja registrikood; kuna meede on suunatud ainult mikro- või väikeettevõtjast A lg 2 p 1 äriühingule, tuleb p 1 täiendada sõnaga „suurus“ („taotleja nimi, suurus ja registrikood“). § 12 RTK Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, palun jätta välja taotluste registreerimine, kuna taotlused A lg 1 taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu riigiabi analüüsist, hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. § 12 RTK Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus palun tuua välja taotluse kohta tehtud otsuse A Täpsustatud otsuse lg 5 ühendmääruse § 8 lõikes 6 sätestatud korras. kättetoimetamise viis, ühendmääruse § 8 lg 6 näeb ette kohaletoimetamise alternatiivid ja ei ole seetõttu viitekõlblik viis. § 15 RTK Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne A lg 4 kinnitamist ühendmääruse § 48 lõikes 1 nimetatud kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 osapooltega, ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt Põhjendus: Vastavalt Ühendmääruse § 48-le kooskõlastab taotluste esitamise alguskuupäeval. Rakendusasutus meetme valikukriteeriumid ja valikumetoodika §48 lg 1 nimetatud asutustega. Seda ei pea tegema rakendusüksus. Rakendusüksus koostab ja kooskõlastab valikukriteeriumide põhjal hindamismetoodika vaid meetme rakendusasutusega. § 20 RM säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid teeme ettepaneku „siinse määruse“ asemel kasutada A lg 2 p 6 andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, mil siinse „käesoleva määruse“. määruse alusel anti viimast korda üksikabi. § 21 RTK Aruandevormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need Aruandevormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need A lg 3 kättesaadavaks oma veebilehel. kättesaadavaks oma veebilehel. > aruandevormid seadistatakse e-toetuse keskkonnas taotlusvooru juurde ning veebilehele lisamine ei ole vajalik. Ettepanek jätta ära "teeb kättesaadavaks oma veebilehel". § 22 RTK mitteametlikus kooskõlastamises tehtud tähelepanekuga A § 22 lg 4 on ümber ettemakse kasutamise tähtaja kehtestamise vajadusest ei sõnastatud. Ettemakse ole arvestatud. kasutamise tõendamise ÜM § 31 lg 2 3 kohaselt on nõutav, et kui toetuse saajale tähtaeg on seotud võimaldatakse ettemakseid, siis on vajalik toetuse vahe- ja lõpparuannete andmise tingimustes (TAT) sätestada ka ettemaksete esitamise kasutamisperiood. tähtaegadega. SK lk 8, RM Eelnõu § 8 lõike 5 järgi antakse toetust vähese tähtsusega palume täiendada selgitust ja lisada, et komisjoni määruse A Selgitust parandatud EN § 8 abina (VTA). Punktides 1 ja 2 sätestatakse abi piirmäärad. (EL) nr 717/2014 alusel antav kalamajanduslik vähese lg 5 tähtsusega abi ei tohi ületada koos juba antud kohta Vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000 eurot kolme põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga 30 000 eurot. aasta jooksul. See tähendab, et Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud horisontaalse vähese tähtsusega abi ja teiste komisjoni määruste alusel antud vähese tähtsusega abi (sh kalamajanduslik VTA) kogusumma ei tohi ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi piirmäär tõuseb 2024. aastast. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku VTA-d. Kalamajandusliku VTA puhul võib toetuse maksimaalne suurus olla 30 000 eurot, ning sama suur on toetuse ülemmäär ka kolme aasta jooksul. VTA andja peab abi saajat abi andmisest teavitama. Abi andmise korral peab rakendusüksus otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või nr 717/2014 tähenduses (vt täpsemalt Regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu seletuskirja lisa 3 konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmise korral ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. SK lk 8, RM Eelnõu § 8 lõike 6 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi selgituse teine lause algab sõnadega „Kui toetus A Sõnastust selgitus suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli kvalifitseerib vähese tähtsusega abiks…“, mis jätab mulje, parandatud EN § 8 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud ettevõtted. Kui toetus et eelnõu alusel antav toetus võib olla ka lg 6 kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid taotleja vähese „mitte riigiabi“. Samas eelnõu § 8 lg 5 esimese lause kohta tähtsusega abi piirmäär on kasutatud, ei saa taotlust kohaselt „Toetust antakse vähese tähtsusega rahuldada. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat abina“. Seletuskirjas tuleb teha vastavad muudatused. toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, saab taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. SK § 22 RTK Eelnõu § 22 lõike 2 järgi saab ettemakseid teha pärast Seletuskiri § 22 lg 2 selgituses on öeldud: Ühendmääruse A Seletuskirja tekst lg 2 taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui toetuse saaja on § 32 kohaselt peab garantii kehtima vähemalt 45 päeva. parandatud kohta esitanud vajaliku teabe ja dokumendid. Nõuded See ei ole kooskõlas ÜM § 32-ga. Ühendmääruse § 32 dokumentidele on loetletud ühendmääruse § 31 lõikes 1. Mh punktis 2 on öeldud, et garantii tähtaeg on vähemalt 45 viidatakse nõutavale garantiile. Ühendmääruse § 32 kohaselt kalendripäeva pikem kui § 31 lõikes 3 nimetatud peab garantii kehtima vähemalt 45 päeva ning olema saadud ettemakse tõendamise tähtaeg. Seega veelkord juhin nõuetekohase reitinguga Eesti krediidi- või tähelepanu vajadusele kehtestada ettemakse tõendamise finantseerimisasutuselt kogu ettemakse summa ulatuses. tähtaeg. SK ptk RTK A Lisatud 4.3, Taristu kliimakindluse tagamise osas soovitame lisada lk 19 täpsustuse, millele peab taotleja taotluse täitmisel vastama: "Taotluses tuleb vastata küsimustele energiatõhususe, fossiilkütuste kasutamise ning kliimamuutustest tingitud ohtudega arvestamise kohta lähtudes RÜ juhendist." ptk 4.3, RTK Toetatav tegevus peab vastama asjakohastele Vee, saastuse vältimise ja elurikkuse kategoorias ei ole A Selgitust täiendatud lk 20 keskkonnaalastele õigusaktidele. Taotleja peab taotlemisel meetme mõju adekvaatselt hinnatud. Praegune kirjeldus ei Tabel 2 andma sellekohase kinnituse hinda mõju, vaid toob välja nõude taotlejale. Palun lisada täiendav selgitus. SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.3 „Regionaalareng“ sekkumise 21.1.3.31 „Kagu- Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ toetuse andmise tingimusi ning korda. Määrusega panustatakse Eesti riigi 2023.−2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse. Määrus on suunatud Kagu-Eesti (s.t Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa) mikro- ja väikeettevõtjate tootlike investeeringute ja uuenduslikkuse toetamisele. Kagu-Eesti on eripärase kultuuri ja kauni loodusega piirkond, mis samas seisab silmitsi hulga probleemidega, nagu rahvastiku vähenemine ja vananemine, kehv tervis, madalad sissetulekud, ettevõtete vähene tootlikkus ning järeleaitamist vajav taristu. Seetõttu koostati Vabariigi Valitsuse eestvedamisel Kagu-Eesti tegevuskava (esialgu aastateks 2015−2020, seejärel aastani 2030), mis kajastab keskvalitsuse ning Kagu-Eesti maakondade ühiseid eesmärke ja tegevussuundi piirkonna probleemide lahendamiseks (vt täpsemalt „Kagu-Eesti tegevuskava 2030“ ptk-i „Ülevaade hetkeolukorrast“). Uuendatud Kagu-Eesti tegevuskava üks olulisem tegevussuund on arendada piirkonna ettevõtlust. SKP oli koroonakriisi-eelsetel aastatel Kagu-Eestis elaniku kohta suhtena Eesti keskmisse küll tõusmas, kuid viimastel andmetel on kasv peatunud 54% juures Eesti keskmisest (vt joonis 1). Võrdluseks – teiste väljaspool Harjumaad asuvate maakondade SKP oli 2021. aastal Eesti keskmisest 70,2% ning Harju maakonnas 137,3%. Primaarsektori tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel on Kagu-Eestis teiste maakondadega sarnane, kuid nii sekundaar- kui ka tertsiaarsektori puhul märksa väiksem. Madalamast tootlikkusest tingituna on ka palgad Kagu-Eestis Eesti keskmisest madalamad. Ettevõtluse arengu olulisimate teemadena käsitatakse Kagu-Eesti tegevuskavas ettevõtete kasvu soodustamist uuendusmeelsuse ja ressursitõhususe suurendamise kaudu ning piirkonnale omaste ressursside kasutuselevõttu. Aastatel 2019−2021 toetati Kagu-Eesti ettevõtete arengut riigieelarvelise Kagu-Eesti programmi Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meetmest. Meetme rakendamisega kavatsetakse jätkata, rahastades seda 2021−2027 perioodi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Määrusega kehtestatakse toetusmeetme tingimused uuesti, võttes arvesse meetme rakendamise käigus tekkinud kogemusi ning struktuurifondide rakendamise tingimustest tingitud muudatusi. 1 14000 55 54 SKP elaniku kohta, % Eesti 12000 SKP elaniku kohta, eurot 53 10000 52 keskmisest 8000 51 6000 50 49 4000 48 2000 47 0 46 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 SKP elaniku kohta, eurot SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest Joonis 1. SKP jooksevhindades Kagu-Eesti elaniku kohta aastatel 2015−2021. Allikas: Statistikaamet Meetme põhieesmärk on suurendada ettevõtete tootlikkust, mistõttu kasutatakse meetme tulemuslikkuse hindamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi põhist tulemusnäitajat „väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Meetme raames toetatakse toote- ja teenusearendust, investeeringuid tootlikkuse tõstmiseks ja arengu kitsaskohtade kõrvaldamiseks ning turundus- ja müügiarendustegevusi. Lisaks uute lõpptoodete ja -teenuste kujundamisele on oluline, et ka toodete tootmisprotsessid ja teenuste pakkumise protsessid oleksid tõhusad ja seeläbi keskkonnasäästlikumad. Nõustamise ning teavitamise kaudu soovitakse suurendada toetust saavate naisettevõtjate osakaalu. Toetatavate tegevuste elluviimist sellisel viisil, mis ühtlasi suurendab ettevõtte ressursitõhusust ja toetab soolise võrdõiguslikkuse edendamist ettevõttes, premeeritakse taotluste hindamisel. Eelnõuga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlemise kord ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 8 peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine; 5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 7) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 8) finantskorrektsioonid ja vaided. 2 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust, indikaatoreid ning strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Samuti nimetatakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.3 „Regionaalareng“ sekkumise 21.1.3.31 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. VKE all mõistetakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Eelnõu § 1 lõige 2 seob määruse Eesti riigi 2023.−2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevusega „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“. Eelnõu § 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt võib toetust anda vähese tähtsusega abina või kalamajandusliku vähese tähtsusega abina, lähtudes nimetatud Euroopa Komisjoni määrustes sätestatud tingimustest. Eelnõu § 1 lõige 5 sätestab valdkonnad, mille suhtes määrust ei kohaldata. Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme väljatöötamisel analüüsiti koostöös Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste ning ettevõtjatega sektoreid, millele toetusmeetmes keskenduda, et tagada meetme eesmärkide otstarbekaim saavutamine. Määrust ei kohaldata ka selliste valdkondade suhtes, mida ei toetata Euroopa Regionaalarengu Fondist või vähese tähtsusega abi määruste alusel. Näiteks ei toetata meetmest põllumajandustoodete esmast tootmist või kalapüüki, ent toetatav on vastavast toormest toodete valmistamine (nt astelpaju sisaldav kätekreem, kalašokolaad jne). Eelnõu § 1 lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale ega taotlejale, kes ei ole tagasimaksmisele kuuluvat abi tagastanud. Eelnõu §-s 2 defineeritakse kasutatavad terminid. Maakondliku arenduskeskuse all mõistetakse kolme Kagu-Eesti maakonna arendamisega tegelevat sihtasutust, st Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur ja Võrumaa Arenduskeskus. Väikeettevõtja ja mikroettevõtja defineerimisel kasutatakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud definitsioone. Vähese tähtsusega abi all mõistetakse nii horisontaalset vähese tähtsusega abi kui ka kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi. Määruses defineerimata termineid kasutatakse ÜSS2021_2027 ja selle alusel sätestatud määruste tähenduses. 3 Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus. Eelnõu § 3 lõike 1 järgi on toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule. Seda tehakse ettevõtluse arengu ja uuendusmeelsuse toetamise kaudu, mis omakorda aitab kaasa mitmekesisemate ja paremini tasustatud töövõimaluste tekkimisele piirkonnas. Eelnõu § 3 lõiked 2 ja 3 sätestavad väljund- ja tulemusnäitajad. Toetusega panustatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi väljundnäitajatesse „toetatavad ettevõtjad“ ja „toetustega toetatud ettevõtjad“ ning tulemusnäitajasse „väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Näitajate metoodika alusel loendatakse „toetatavate ettevõtjate“ puhul nii rahalist kui ka mitterahalist toetust saavaid ettevõtjaid ning näitaja „toetustega toetatud ettevõtjad“ puhul rahalist toetust saavaid ettevõtjaid. Kuna eelnõu alusel plaanitakse anda ainult rahalist toetust, on näitajate sihttase mõlema näitaja puhul sama. Toetada plaanitakse vähemalt 135 ettevõtjat, kellest vähemalt 95 saavutavad suurema lisandväärtuse töötaja kohta. Väljundnäitaja puhul loendatakse iga ettevõtjat ainult ühe korra. Täitmisest raporteeritakse pärast toetatava tegevuse lõpetamist või väljundi saavutamist. Tulemusnäitaja puhul loendatakse selliseid toetatud mikro- ja väikeettevõtjaid, kelle lisandväärtus töötaja kohta on väljundi saavutamise või projekti lõpetamise aastale järgneval majandusaastal vähemalt 2% suurem, kui oli lisandväärtus töötaja kohta projekti algusele eelnenud aastal. Näitaja saavutustaseme teeb rakendusüksus kindlaks Eesti äriregistris kättesaadavatele majandusaasta aruannetele tuginedes. Eelnõu § 3 lõikes 4 loetletakse projektipõhised näitajad, loendamaks eri tüüpi ellu viidud projektide arvu: 1) toote- või teenuste arendusega seotud projektide arv; 2) tootmis- või teenusmahu kasvule suunatud projektide arv või 3) tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise ja digiteerimisega seotud projektide arv. Projektipõhised näitajad on seotud projekti raames toetatava tegevuse tüübiga – s.t § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul peab projekt panustama § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud projektipõhisesse näitajasse. Taotleja seab taotluses näitajale sihttaseme, misjärel see fikseeritakse toetuse andmise otsuses. Taotleja raporteerib sihttaseme täitmisest projekti aruandluses. Eelnõu § 3 lõigetes 5 ja 6 viidatakse, et toetusega panustatakse „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ning seda tehakse regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, ligipääsetavust ning keskkonda arvestaval moel. Panus on seotud „Eesti 2035“ näitajatega „väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „ligipääsetavuse näitaja“ ja „ressursitootlikkus“. Meede on otseselt suunatud väljaspool Harju maakonda elaniku kohta loodud SKP kasvatamisse Euroopa Liidu keskmisest, kuna toetab tegevusi, mis panustavad Kagu-Eesti kui selle näitaja põhjal Eesti mahajäänuima piirkonna ettevõtete lisandväärtuse tõstmisse. Seega loetakse kõik meetmest rahastatud projektid näitajasse panustavaks. Kui vaadata soolise võrdõiguslikkuse indeksi alamnäitajaid, erineb Eesti Euroopa Liidu keskmisest enim naiste osakaalu puhul suurettevõtete juhatustes või nõukogudes. Kuigi meetme raames ei toetata suurettevõtteid, saab naiste suurem osalus suurettevõtete nõukogudes alguse naiste ettevõtlusaktiivsuse tõstmisest. Meetme tutvustamisel ergutatakse eraldi sihtgrupina toetust taotlema naisettevõtjaid ning meetme elluviimise korral seiratakse ka naisettevõtjate osakaalu toetuse taotlejate ja saajate hulgas. Naisettevõtjana käsitatakse selliseid ettevõtjaid, kelle juhatuses on ülekaalus naised. Projekti tegevuste kavandamisel analüüsitakse mõju meeste ja naiste tööhõivele. Vt täpsemalt seletuskirja ptk-i 4.1. 4 Mõju ligipääsetavuse näitajale on väike, kuna ligipääsetavusega seotud nõuded on asjakohased eeskätt avalikkusele kättesaadavate teenuste arendamise puhul, mida on varasema sarnase meetme kogemuse põhjal taotluste hulgas vähe. Selliste tegevuste puhul tuleb taotlejal tuua taotluses välja kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse teenuste ligipääsetavus liikumis-, kuulmis- , nägemis- ja intellektipuudega inimestele füüsilises ja elektroonilises keskkonnas. Ressursitootlikkuse suurendamist ei käsitata meetme raames eraldi toetatava tegevusena, vaid ühe võimalusena suurendada ettevõtte lisandväärtust. Näiteks võib ettevõte olemasoleva toorme tõhusama kasutamise (nt tootmisjääkide kasutuselevõtu) tulemusena lansseerida uue toote või suurendada tootmismahtu. Ressursitootlikkuse suurendamisele suunatud projekti raames tehtavaid tegevusi kirjeldab taotleja taotlusvormis ning projekti panust ressursitootlikkuse kasvu hinnatakse taotluse hindamisel. Eelnõu § 4 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse, milleks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja hüvitamise alused, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal. Eelnõu § 5 lõige 1 loetleb toetatavad tegevused, märkides, et need peavad panustama meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Toetatavad tegevused põhinevad otseselt Kagu-Eesti tegevuskaval, mis näeb ette lisasekkumiste kavandamise ettevõtjate arengu- ja kasvuvõimaluste toetamiseks uuendusmeelsuse ja piirkondlike ressursside kasutuselevõtu kaudu. Tegevused aitavad otseselt kaasa „Eesti 2035“ mõõdiku „väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest“ saavutamisele, suurendades Kagu-Eesti SKP-d mikro- ja väikeettevõtete kasvu ning uuendusmeelsuse kaudu. Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 1 järgi toetatakse uue või oluliselt edasi arendatud toote või teenusega seotud arendustegevusi ja investeeringuid. Toote- või teenusearenduse all mõistetakse protsessi, mis algab ideede otsimisest ja lõpeb uue toote või teenuse turule toomisega, seejuures võib uus toode tekkida ka muudatuste tegemise tulemusena olemasolevasse tootesse. Näiteks kuulub selle hulka toetuse saaja organisatsiooni- ja protsessiarendus, välisspetsialistide palkamine või teenuste sisseostmine tootearenduse eesmärgil, disainilahenduste väljatöötamine, rakendusuuringute tegemine, intellektuaalomandi kaitse ja muud sarnased tegevused. Eelnõu § 5 lõike 1 punkt 2 võimaldab toetada tootmis- või teenusemahu tõstmisega seotud tegevusi ja investeeringuid. Nendeks tegevusteks loetakse näiteks ehitustöid, seadmete ja muu immateriaalse vara soetamist ning muid tegevusi, mille tulemusena suurendatakse tootlikkust. Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 3 alusel saab toetada tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või digiteerimisega seotud investeeringuid ning koolitusi töötajatele selleks vajalike seadmete või protsesside kasutuselevõtuks . Eelnõu § 5 lõike 1 punkt 4 sätestab, et toetatakse ka müügi- ja turundustegevusi eelmises kolmes punktis nimetatud tegevuste tugitegevustena. Paragrahvi 8 lõike 3 kohaselt ei või nende kulude maksumus olla üle 10% põhitegevuste maksumusest. Taotleja võib toetust taotleda sellistele müügi- ja turundustegevustele, mis ei ole ekspordiabi, sest ekspordiabi ei ole toetatav vähese tähtsusega abi ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi määruste alusel. Toetada ei saa turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või 5 nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi. Toetatav tegevus peab aitama kaudselt kaasa meetme tulemusnäitaja saavutamisele. Taotleja kirjeldab taotluse esitamisel, missuguseid müügi- ja turundustegevusi plaanib ta oma projekti raames tulemuste saavutamiseks teha. Hinnang nende kulude abikõlblikkusele antakse taotluse menetluse käigus. Eelnõu § 5 lõikes 2 viidatud „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi põhjal ei ole sellel meetmel märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, seetõttu projektipõhist analüüsi ei tehta (vt täpsemalt seletuskirja ptk-i 4.3). Kinnituse, et projekt vastab asjakohastele EL-i ja keskkonnaalastele õigusaktidele, annab taotleja taotlusvormil (nõue on kirjas § 10 lõike 2 punktis 17). Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt ei anta toetust sellisele projektile, mille tegevused on lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist. See ei olene sellest, kas kulud on tasutud või mitte. Kui projekt on ellu viidud enne taotluse esitamist, siis ei ole võimalik sellele tagantjärgi toetust taotleda, selleks et vältida meetme tühimõju. Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §- st 15 ning siinses määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Muu hulgas peab kulu olema põhjendatud, s.t see peab olema sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ettenähtud tulemuse saavutamiseks, ning tekkima taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulu loetakse tekkinuks, kui taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tulemus on saavutatud. Eelnõu § 6 lõige 2 lubab abikõlblikena käsitada ainult neid toetuse saaja kulusid, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning mis on otseselt vajalikud meetmest toetatavate tegevuste elluviimiseks ning meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, lähtudes sealjuures piirangutest, mis on määrusega kehtestatud toetuse minimaalsele ja maksimaalsele suurusele ning tugitegevuste mahule. Muuhulgas on abikõlblikud kohustusliku teavitamisega seotud kulud. Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab, et abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise makse või maksetena. Maksete aluseks peab olema põhjendatud eelarveprojekt, kus esitatakse kulude loetelu, mis on vajalikud seatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste elluviimiseks. Kulude suurus peab olema tõendatud. Kulude suurust tõendavate dokumentidena sobib eeskätt esitada võrreldavaid hinnapakkumisi või avalikult kättesaadavaid hinnakirju. Eelnõu § 6 lõike 4 järgi ei anta toetust enne taotluse esitamist tehtud tegevustele. Eelnõu § 6 lõige 5 sätestab juhud, mil käibemaks on abikõlblik. Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt peab soetatud materiaalse ja immateriaalse põhivara omandiõigus minema taotlejale üle projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Eelnõu § 6 lõige 7 loetleb kulud, mis on meetmest abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele. Meetmepõhiste mitteabikõlblike kulude kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et abikõlblikud on ainult need kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks. Mitteabikõlblikena on loetletud sellised kulud, mis 6 tavapäraselt selliste tegevustega ei seostu, sh ettevõtte toimimisega seotud üldised ja personalikulud. Eelnõu § 7 lõiked 1−3 sätestavad projekti abikõlblikkuse perioodi ning sellega seotud põhimõtted. Üldjuhul on projekti abikõlblikkuse perioodi pikim võimalik kestus 18 kuud. See on kindlaks määratud sarnaste projektide tavapärase suurima võimaliku elluviimise kestuse põhjal. Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning peab lõppema hiljemalt 31. oktoobril 2029. Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, et juhul kui projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu ilmneb vajadus nimetatud tähtaega pikendada, on võimalik põhjendatud juhtudel abikõlblikkuse perioodi kuni 12 kuu võrra pikendada. Selleks esitab toetuse saaja asjakohaste põhjendustega taotluse rakendusüksusele, kes õigustatud juhtudel muudatustaotluse rahuldab. Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti varasemat lõpetamist, kui kõik projekti tegevused on tehtud, või projekti katkestamist. Projekti katkestamise korral tuleb tagastada kogu seni väljamakstud toetus. Eelnõu § 7 lõikes 6 sätestatakse, et projekti saab lõppenuks lugeda pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse viimase väljamakse tegemist. Eelnõu § 8 kehtestab toetuse suurust ja osakaalu käsitlevad põhimõtted. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on toetuse minimaalne suurus projekti kohta 20 000 eurot ning maksimaalne suurus 60 000 eurot. Toetuse miinimum- ja maksimumsummasid on varasema sarnase meetmega võrreldes inflatsioonimäära võrra suurendatud. Aastatel 2019−2021 toimunud Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetusmeetmes oli toetuse minimaalne suurus projekti kohta 10 000 eurot ning maksimaalne suurus 50 000 eurot. Keskmine toetusmaht neil aastail oli ligikaudu 40 000 eurot (vt tabel 1). Meetme kavandamisel on eesmärgiks seatud toetada 135 ettevõtet, arvestades, et keskmine toetusmaht ettevõtte kohta on umbes 55 000 eurot. Ettevõttel on lubatud meetmest toetust taotleda ka korduvalt, tingimusel, et varasem projekt on lõppenud. Toetust saanud ettevõtjate hulka loetakse üht ettevõtjat väljund- ja tulemusnäitaja saavutustaseme arvestamisel siiski vaid ühe korra. Tabel 1. Kagu-Eesti ettevõtjate arengu toetusmeetmest aastatel 2019−2021 rahastatud projektide ülevaade 2019 2020 2021 KOKKU Rahastatud projektid 14 15 15 44 Lõppenud projektid 30.06.2023 seisuga 14 9 11 34 Toetusmaht kokku 498 486 680 998 600 000 1 779 485 Projektide abikõlblik maksumus kokku 1 188 554 1 374 590 1 226 265 3 789 409 Keskmine toetuse osakaal 42% 50% 49% 47% Keskmine toetusmaht projekti kohta 35 606 45 400 40 000 40 443 Mediaantoetus projekti kohta 41 004 49 147 49 894 48 623 Projektide keskmine abikõlblik 84 897 91 639 81 751 86 123 maksumus Projektide abikõlbliku maksumuse 68 340 90 480 87 900 85 413 mediaan 7 Minimaalne toetussumma projekti kohta 10 060 25 722 22 500 10 060 Maksimaalne toetussumma projekti kohta 50 000 50 000 50 000 50 000 Projektide minimaalne abikõlblik 16 767 42 870 37 500 16 767 maksumus Projektide maksimaalne abikõlblik 291 650 179 620 135 590 291 650 maksumus Maksimaalse toetusmahuga projektid 5 6 7 18 Minimaalse omafinantseeringu määraga 8 6 5 19 projektid Kavandatud lisanduvad maakonna 25 41 34 100 keskmisest kõrgema palgaga töökohad 30.06.2023 seisuga lisandunud maakonna 25 24 9 58 keskmisest kõrgema palgaga töökohad Eelnõu § 8 lõike 2 järgi on projekti maksimaalne kogumaksumus 200 000 eurot. See tähendab, et kogu projekti maht – nii toetuse kui omafinantseeringu osa, aga ka mitteabikõlblikud kulud – peavad jääma 200 000 euro piiresse. Nimetatud piirang on tingitud eeskätt lihtsustamise reeglitest, mille kohaselt alla 200 000 euro suurustel projektidel on kohustus kasutada lihtsustatud kulude meetodit, ning samas üle 200 000 euro suuruste projektide puhul eelarveprojekti alusel kindlasummalist makset rakendada ei saa. Kuna üle 200 000 euro suuruse kogumaksumusega projekte on sarnase meetme rakendamise käigus tulnud ette vaid üksikuid, ei ole otstarbekas kehtestada meetme raames kaht tüüpi reegleid. Seega seatakse projekti maksumuse ülempiiriks 200 000 eurot, mis võimaldab rakendada kõigile projektidele kindlasummalise makse reegleid. Kindlasummalist makset kasutatakse lihtsustamise eri võimaluste hulgast seetõttu, et see sobib ainsana toetusskeemi spetsiifikaga: 1) standardiseeritud ühikuhinda rakendatakse sarnaste korduvate tegevuste puhul, ent selles meetmes on iga projekt ainulaadne ning lähtub konkreetse ettevõtte arenguvajadustest; 2) ühtse määra puhul kasutatakse arvestuse alusena projekti personali- või kaudseid kulusid. Kumbagi tüüpi kulusid ei plaanita sellest meetmest rahastada, seetõttu ei saa neid kasutada arvestuse alusena; 3) meetmest toetatavad projektid on üldiselt lihtsa ülesehituse ja selgelt määratletavate tulemustega (nt võib väljundiks olla seadme soetamine, paigaldus ja väljaõpe, tulemuseks tööle rakendunud seade). Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% § 5 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud kavandatud tegevuste abikõlblikest kuludest. Kavandatavad tegevused koos maksumuse prognoosiga kirjeldab taotleja taotluses. Müügi- ja turundustegevuste lisamine projekti ei ole kohustuslik, kuid nende kavandamine ja elluviimine suurendab oluliselt projekti muude tegevuste mõju ettevõtte edasisele arengule. Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab toetuse maksimaalse määra abikõlblikest kuludest, mis on 60% projekti abikõlblikest kuludest. Eelnõu § 8 lõike 5 järgi antakse toetust vähese tähtsusega abina (VTA). Vähese tähtsusega abi ülemmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul. See tähendab, et Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud horisontaalse vähese tähtsusega abi ja teiste komisjoni määruste alusel antud vähese tähtsusega abi (sh kalamajanduslik VTA) kogusumma ei tohi ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi piirmäär tõuseb 2024. aastast. Määruse alusel ei anta põllumajanduslikku VTA-d. Kalamajandusliku VTA puhul võib toetuse maksimaalne 8 suurus koos juba antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga olla 30 000 eurot, ning sama suur on toetuse ülemmäär ka kolme aasta jooksul kokku. VTA andja peab abi saajat abi andmisest teavitama. Abi andmise korral peab rakendusüksus otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või nr 717/2014 tähenduses (vt täpsemalt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmise korral ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud ettevõtted. Kui taotleja vähese tähtsusega abi piirmäär on kasutatud, ei saa taotlust rahuldada. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, saab taotleja nõusolekul toetuse summat vähendada kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt võib taotleja olla mikro- või väikeettevõtjast äriühing, kelle püsiv tegevuskoht on Põlva, Valga või Võru maakond ning kes on Eesti äriregistri andmetel tegutsenud vähemalt 36 kuud. Mikroettevõtjaks loetakse need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 10 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Arvestust peetakse taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Isiku püsiv tegevuskoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 16 kohaselt isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Taotleja esitatud teave peab veenma, et taotleja püsiv ja kestev majandustegevuse koht, mis on seotud taotluses esitatud majandustegevusega, asub mõnes nimetatud maakonnas. Püsiva tegevuskoha kindlaks määramisel lähtutakse vähemalt kolmest olulisest aspektist. Esiteks peab olema tegemist üheselt määratletava kohaga. Selliseks kohaks võib olla näiteks tootmishoone, töökoda, kontor, kauplus, kohvik jne. Teiseks peab tegemist olema kindla kohaga, mida iseloomustab geograafiline püsivus pikema aja jooksul. Kolmandaks peab ettevõtja majandustegevus toimuma selle koha kaudu. Ettevõtja kogu majandustegevus ei pea toimuma seal kohas. Piisab sellest, kui taotlusega seotud majandustegevus toimub selle koha kaudu või on selle kohaga seotud. Näiteks sellise ettevõtte puhul, kelle müügimeeskond asub Tartus, kuid tootmisüksus asub Kagu-Eestis, saab tema tootmisüksust lugeda püsivaks tegevuskohaks Kagu-Eestis. Püsivaks tegevuskohaks ei saa pidada ehitist, mida kasutatakse üksnes ettevõtjale kuuluva vara hoiustamiseks, materjalide või kauba ladustamiseks, ettevõtjale vajaliku kauba kokku ostmiseks või ettevõtjale vajalike, kuid mitte igapäevaste ettevalmistus- või abitööde tegemiseks. Püsiv tegevuskoht tähendab kindlat kohta, mille kaudu toimub ettevõtja igapäevane majandustegevus ja kust vajaduse korral tehakse väljasõite klientide juurde. Selleks et tegevuskohta saaks vaadelda püsivana, peab ettevõtja tehtav majandustegevus olema olulisel määral korraldatud just selles kohas, ning see koht on vähemalt ühe konkreetse majandustegevuse eest vastutava töötaja peamine töötegemise koht. Eelnõus ei sätestata ammendavat tõendite loetelu, mille puhul saab kindlalt väita, et ettevõtja majandustegevus toimub konkreetses kohas, või mille esitamise korral saab püsivuse ja kestuse kriteeriumid lugeda täidetuks. Tegevuskoha kindlaks määramisel põhineb rakendusüksus ettevõtja kogumis esitatud selgitustel ja tõenditel. See tähendab, et esitatud tõendite ja selgituste 9 põhjal peab rakendusüksus saama veenduda, et ettevõtja majandustegevus toimub püsivas ja konkreetses kohas. Toetus on suunatud mikro- ja väikeettevõtjatele, et toetada nende kasvu ja arenguhüpet. Toetuse sihtgrupina peetakse silmas ettevõtjaid, kes ei ole enam alustavad ettevõtjad, ehk on tegutsenud vähemalt 36 kuud. Alustavad ettevõtjad saavad toetust taotleda starditoetuse meetmest. Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 9 lõige 3 seab nõuded taotleja majandusnäitajatele, mille kohaselt peab taotlemisele eelnenud majandusaasta müügitulu olema vähemalt 40 000 eurot. Perioodil 2019−2021 toetatud ettevõtjate puhul oli minimaalne müügitulu taotlemisele eelnenud aastal 47 759 eurot. Miinimumnõuded kehtestatakse eesmärgiga suunata meede nendele ettevõtetele, kellel on piisav kogemus ja võimekus arenguhüppeks. Eelnõu § 9 lõike 4 järgi ei saa toetust taotleda avaliku sektori otsese või kaudse mõju all olev äriühing. Eelnõu § 9 lõike 5 kohaselt võib taotleja meetmest mitu korda toetust taotleda, kuid tingimusel, et meetmest varem toetatud projekt on lõppenud. Projekti lõppenuks lugemise kriteeriumid on kirjas § 7 lõikes 6. Ühe meetmena käsitatakse nii siinse määruse alusel antavat toetust kui ka aastatel 2019−2021 riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a määruse nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ alusel antud toetust. Eelnõu § 9 lõige 6 viitab ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele, mida taotleja on kohustatud täitma. Seega on taotleja kohustatud tegema järgmist: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatule; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) tõendama abikõlblike kulude selle osa, mida toetusest ei hüvitata, ja mittetoetatavate tegevuste tasumise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 4) võimaldama kontrollida taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavust projektiga seotud ruumides ja territooriumil ning osutama selleks igakülgset abi; 5) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. Eelnõu § 10 kehtestab nõuded taotlusele. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Eelnõu § 10 lõige 2 loetleb andmed, dokumendid või kinnitused, mida taotlus peab sisaldama. Teavet küsitakse taotleja, ettevõtte ning projekti kohta. Saadav teave peab olema piisav, võimaldamaks hinnata projekti mõju, põhjendatust ja kulutõhusust ning taotleja jätkusuutlikkust ja võimekust projekti ellu viia. Samuti peab esitatav eelarve olema piisavalt detailne ja põhjendatud ning eesmärgid peavad olema arusaadavalt ja konkreetselt kirjeldatud, et võimaldada projekti abikõlblike kulude katmist kindlasummalise maksena. Rakendusüksusel on õigus taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid küsida, kui need on vajalikud otsuse tegemiseks. Projekti väljund- ja tulemusnäitajad tuleb seada arvestusega, et toetus makstakse välja nende saavutamise alusel. Kui näitajate sihttasemeid mistahes põhjusel ei saavutata, jäetakse toetus välja maksmata. 10 Näiteks võivad projekti väljundnäitajateks olla soetatud ja paigaldatud seade ning seadet opereerima hakkavate töötajate koolituse korraldamine. Projekti tulemusnäitajaks on sel juhul tööle rakendunud uus seade. Üldjuhul peab ehitustöödega seotud ehitis olema taotleja omandis. Juhul kui ehitis ei ole taotleja omandis ning tema õigus seda kasutada põhineb asjaõigusseadusest tulenevatel õiguslikel alustel, peab taotleja tagama, et ehitis on talle kasutamiseks antud vähemalt kolmeks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Sellisel juhul esitab taotleja taotluse esitamisel asjakohase kinnituse. Punktides 17−21 nimetatud kinnituste ja kirjelduste puhul esitatakse taotlusvormil täpsemad juhised taotleja jaoks selle kohta, millist teavet esitada. Muuhulgas viidatakse punktis 20 nimetatud kirjelduse puhul ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud nõuetele. Eelnõu § 10 lõikega 3 sätestatakse nõue, mille kohaselt tuleb, juhul kui soovitakse omafinantseeringus kasutada avaliku sektori vahendeid, toetuse andmise korral arvestada vähese tähtsusega abi andmise summale kohalduvate nõuetega lubatud abi andmiseks. Toetuse saaja kohustub rakendusüksusele esitama sellekohase teabe. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu §-s 11 kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja taotluste vastuvõtt. Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et taotlemiseks eraldatava eelarve kehtestab regionaalminister käskkirjaga. Taotlemine toimub lõike 3 kohaselt jooksvalt, ent meetme rakendamise pika perioodi tõttu on otstarbekas avada jooksev taotlemine korraga osale meetme toetusmahust. Seetõttu ongi vaja anda võimalus taotlemiseks avatava eelarve mahu kehtestamiseks. Taotlemiseks avatav summa kehtib kolmele maakonnale korraga, ent lõikes 4 nähakse ette piirangud ühe maakonna osakaalule saadavast toetusest. Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab rakendusüksuse jaoks kohustuse teavitada oma veebilehel taotluste vastuvõtu alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt toimub toetuse taotlemine jooksvalt. Aastatel 2019–2021 toimus Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetme raames vooruline taotlemine. Selle eelis on võimalus projekte menetlemisel ja hindamisel ühel ajal võrrelda. Samas on ettevõtjate jaoks jooksev taotlemine paindlikum, kuna annab võimaluse esitada taotlus vajaduse tekkimisel, mitte ainult kord aastas toimuva vooru käigus. Eelnõu § 11 lõikes 4 nähakse ette, et ühe maakonna taotlejate rahastatud ja menetluses olevate taotluste maht ei tohi ületada 40% jooksvaks taotlemiseks eraldatud toetuse mahust. Seetõttu antakse rakendusüksusele õigus taotlemist maakondade kaupa peatada ja lõpetada. Piirangud taotluste maakondadest vastuvõtmisele seatakse selleks, et vältida olukorda, kus ebaproportsionaalselt suur osa toetusest makstakse ühe või kahe maakonna piires tehtavatele projektidele. Eelnõu § 11 lõige 5 kirjeldab taotluse esitamise protseduuri e-toetuse keskkonna kaudu. Ühendmääruse § 5 lõike 1 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei esitata õigeks tähtajaks. Ühendmääruse § 5 lõike 2 järgi loetakse tõrgete korral e-toetuse keskkonna töös taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Eelnõu §-s 12 kehtestatakse taotluse menetlemise protseduur. 11 Eelnõu § 12 lõikes 1 esitatakse taotluse menetlemise etapid ning lõikes 2 viidatakse ühendmääruses sätestatud tingimustele taotluse vastuvõtmiseks. Eelnõu § 12 lõikes 3 viidatakse, et taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Eelnõu § 12 lõikes 4 kehtestatakse taotluste menetlemise tähtaeg ning menetlusaja pikendamise võimalused. Eelnõu § 12 lõikes 5 viidatakse ühendmääruse § 8 lõikele 6, milles sätestatakse kord, et teavitada taotlejat taotluse kohta tehtud otsusest. Eelnõu §-s 13 selgitatakse, kuidas toimub taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine. Selleks viidatakse lõikes 1 ühendmääruse §-s 6 sätestatud tingimustele. Taotleja saab lõike 2 järgi vastavaks tunnistada siis, kui ta vastab siinse määruse §-s 9 sätestatud taotlejale kehtestatud nõuetele, ning lõike 3 järgi saab taotluse vastavaks tunnistada juhul, kui see vastab siinse määruse §-s 10 sätestatud taotlusele kehtestatud nõuetele. Eelnõu §-s 14 kirjeldatakse projektide hindamist. Meetme taotluste hindamisel on oluline tunda piirkondlikke olusid, mistõttu hindavad projekte Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste esindajad. Kuna tegemist on väikesemahuliste projektidega, siis ei moodustata sarnaselt starditoetuse meetmega hindamiskomisjoni. Üht projekti hindab kaks hindajat – üks hindaja on projekti maakonna arenduskeskusest, teine hindaja teise maakonna arenduskeskusest. Hinnete lahknemise korral enam kui kahe punkti võrra hindab projekti ka kolmas hindaja. Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks allkirjastavad hindajad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab hindajale esitatavad nõuded. Hindajal peab olema ettevõtluskogemus või ettevõtlusprojektide nõustamise või hindamise kogemus. Teiseks viidatakse ÜSS2021_2027 § 11 lõikele 2, mille kohaselt ei tohi hindaja olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Eelnõu § 14 lõike 3 alusel avalikustatakse hindajate nimed rakendusüksuse veebilehel. Eelnõu § 14 lõige 4 näeb ette, et rakendusüksusel on õigus kaasata hindamisprotsessi eksperte. See võib osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui ettevõtte valdkond on väga spetsiifiline vms. Eksperdid ei hinda taotlusi, vaid annavad konkreetse valdkonna kohta sisendi. Eksperdi antud sisend peab olema kättesaadav kõigile projekti hindajatele. Eelnõu § 14 lõike 5 järgi peavad hindajad ja eksperdid olema hinnatavate projektide ja taotlejate suhtes erapooletud ning olema neist sõltumatud, samuti peavad nad oma erapooletust ja sõltumatust deklareerima. Eelnõu § 14 lõike 6 järgi on hindajatel ja ekspertidel õigus esitada taotlejale lisaküsimusi, millele vastamise tähtaja võrra pikeneb ka taotluse menetlemise tähtaeg. Eelnõu § 15 lõiked 1−3 kirjeldavad projektide valikut. Projektivalikul tuginetakse perioodi 2021−2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele projektivaliku kriteeriumidele, mis vastavad üldjoontes aastatel 2019−2021 rakendatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meetme hindamiskriteeriumidele. Lisandunud on kriteerium, mille alusel hinnatakse projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas projekti panust ressursitootlikkuse suurendamisse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Projekte hinnatakse nelja valikukriteeriumi alusel skaalal 0−4. Valikukriteeriumidel on erinevad osakaalud. 12 40% hindest moodustab hinnang kriteeriumile „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele“. Hinnatakse: 1) projekti kooskõla „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“; 2) projekti panust rakenduskava erieesmärki 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“; 3) projekti panust meetme eesmärki aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut, uuenduslikkust ja mitmekesisemate töövõimaluste teket, ning meetme tulemusnäitaja „väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse; 4) projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu. 30% hindest on võimalik saada projekti põhjendatuse ja kulutõhususe kriteeriumi eest. Hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, s.t kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas eesmärk on selgelt sõnastatud; 2) projekti planeeritud tulemus on kooskõlas taotletava toetuse suurusega; 3) projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal, uuenduslikemal ja kulutõhusaimal moel; 4) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust; 5) planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. 20% hindest moodustab hinnang taotleja suutlikkusele projekti ellu viia. Hinnatakse, kas toetuse taotlejal on vajalik või vajalikud: 1) kvalifikatsioon ja kogemus; 2) õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil; 3) võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus. 10% hindest moodustab hinnang projekti panuse kohta strateegia „Eesti 2035“ ressursitootlikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse näitajatesse. Hinnatakse, mil määral suureneb projekti abil ettevõtte ressursitootlikkus ning mil määral panustab ettevõte tegevuste elluviimisel soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Eelnõu § 15 lõike 4 kohaselt peab rakendusüksus enne hindamismetoodika kinnitamist kooskõlastama selle rakendusasutusega ning hindamismetoodika avalikustama oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise alguskuupäeval. Vastavalt ühendmääruse §-le 48 peab rakendusasutus kooskõlastama meetme valikukriteeriumid ja valikumetoodika ühendmääruse § 48 lõikes 1 nimetatud asutustega. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ning kord. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse, millise punktisumma korral kuulub taotlus rahuldamisele – projekti koondhinne peab olema vähemalt 2,75 ja kriteeriumide 1−3 individuaalsed hinded peavad olema 2,00 või rohkem. Koondhinne esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Eelnõu § 16 lõikega 2 luuakse võimalus rahuldada taotlus toetuse saaja nõusolekul osaliselt, kui taotlus on ületanud hindelävendi, kuid taotlemiseks eraldatud eelarve ei võimalda projekti täies mahus rahastada. 13 Eelnõu § 16 lõike 3 järgi on võimalik teha ka kõrvaltingimusega otsus, kui on tõenäoline, et lõppotsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või see täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul, ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise korral lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Toetuse võib välja maksta pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Eelnõu § 16 lõikes 4 esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kohustuslikud osad. Eelnõu § 16 lõike 5 kohaselt küsitakse taotleja seisukohta taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise ning ka taotluse rahuldamata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses või seletuses esitatud andmetel ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ning kord. Eelnõu § 17 lõike 1 järgi jäetakse taotlus rahuldamata, kui projekti tegevused on tehtud enne taotluse esitamist või kui esinevad ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud asjaolud: 1) kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele ettenähtud nõudele; 2) kui taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) kui taotleja ei võimalda teha enda juures või kavandatavate tegevuste asukohas taotluse toetuse andmise tingimuste määruse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) kui taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele; 5) kui taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada; 6) kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata tema osalusega taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt jäetakse taotlused rahuldamata, kui selleks puudub taotluste rahastamise eelarve vaba jääk ning osalise rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, kuna taotleja ei suuda vähendatud eelarve korral tagada projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist. Eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse rekvisiidid. 5. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 18 sätestatakse, kuidas toimub taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja selle kehtetuks tunnistamine. Kuna meetmes makstakse toetus välja kindlasummaliste maksetena, ei ole ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt võimalik muuta projekti eelarvet, tegevusi ja näitajaid ega nende sihttasemeid. Muuta saab ajakava ning projekti abikõlbliku perioodi kestust. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks üldjuhul aega 30 tööpäeva. Lõige 2 sätestab, et põhjendatud juhtudel, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ega ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega, saab taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt. Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse osalise või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse alused on esitatud ühendmääruse §-s 14, ja need on järgmised: 14 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud, või oleks taotlus rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel selgub, et taotleja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 6) toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel süüdi tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates. Eelnõu § 18 lõige 4 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus tagastada. 6. peatükk. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu §-s 19 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelnõu § 19 lõikes 1 viidatakse toetuse saaja õigusele saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi selle kohta, mis on seotud toetuse saaja kohustustega. Samuti sätestatakse taotleja õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi ja ajakava muutmist, pidades silmas § 7 lõikes 4 toodud piirangut, mille kohaselt projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud ning seda saab põhjendatud juhtudel pikendada kuni 12 kuu võrra. Eelnõu § 19 lõikes 2 esitatakse toetuse saaja kohustused. Muuhulgas on toetuse saaja kohustatud täitma teavitamisnõudeid Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuete kohaselt (ühendmääruse § 10 lõike 1 punkt 13). Lisaks ühendmääruse §-s 10 esitatud kohustustele sätestab eelnõu, et toetuse saajal on kohustus kanda kõik projekti kallinemisest tingitud kulud. Samuti on toetuse saaja kohustatud hankimise korral järgima ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõudeid ning tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses paika pandud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul arvates projekti lõppemisest; ning mitte sooritama selle varaga tehinguid, mis annavad eelnõus nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamata eelisseisundi. Kui toetuse eest loodud või soetatud varaga seotud õigused antakse üle, kooskõlastatakse üleandmise tingimused ning säilitamiskohustuse tagamine rakendusüksusega. Toetuse saaja peab osutama kontrolli, auditi ja järelevalve tegijale igakülgset abi ning esitama nõutud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul. Eelnõu §-s 20 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 7. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 21 selgitatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Sätestatakse vahe-, lõpp- ja järelaruannete esitamise ning menetlemise reeglid. Vahearuanded on vahemaksete tegemise eeldus. Kindlasummalise makse reeglite järgi on vahemaksed võimalikud ainult juhul, kui on võimalik seada fikseeritavad ja tõendatavad 15 vahetulemused. Sellisel juhul ei pea lõpptulemuse mittesaavutamise korral vahemakseid tagasi maksma, kui vahetulemused on saavutatud. Järelaruandeid ei ole tingimata vaja esitada, kuid rakendusüksusel on õigus neid küsida juhul, kui avalikest andmetest ei ole võimalik meetme tulemusnäitaja saavutamise hindamiseks vajalikke andmeid leida. Üldjuhul peaks vajalikud andmed leidma majandusaasta aruannetest. Järelaruannet võib vaja minna juhul, kui ettevõtja majandusaasta aruanne ei ole EMTA-sse laekunud. Eelnõu §-s 22 sätestatakse, kuidas toimub toetuse maksmine. Eelnõu § 22 lõige 1 sätestab, et toetust makstakse kindlasummaliste maksetena ette-, vahe- ja lõppmaksena, mis tähendab, et kuludokumente ei kontrollita ning makse eeldus on kokkulepitud eesmärkide täitmine. Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeetmes kasutati 70%-list ettemaksemäära, kuna tegemist on mikro- ja väikeettevõtjatega sellises piirkonnas, kus investeeringutegevuse finantseerimisel esineb turutõrkeid. Seetõttu võimaldatakse ettemakseid teha ka käesoleva meetme raames. Eelnõu § 22 lõike 2 järgi saab ettemakseid teha pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist, kui toetuse saaja on esitanud vajaliku teabe ja dokumendid. Nõuded dokumentidele on loetletud ühendmääruse § 31 lõikes 1. Muuhulgas viidatakse nõutavale garantiile. Ühendmääruse § 32 kohaselt peab garantii kehtima vähemalt 45 päeva kauem ettemakse tõendamise tähtajast ning olema saadud nõuetekohase reitinguga Eesti krediidi- või finantseerimisasutuselt kogu ettemakse summa ulatuses. Garantii väljastamise eest võtavad krediidi- või finantseerimisasutused tasu, mistõttu on toetuse saajal oluline kalkuleerida, kas ettemakse kasutamine on vajalik või on võimalik projekti ilma selleta ellu viia. Riigiabi projektidele kehtivate lisanõuete tõttu on ettemakse võimaluse kasutamine ettevõtjate poolt pigem erandlik. Eelnõu § 22 lõige 3 sätestab, et ettemakset saab korraga teha ainult 40% ulatuses kogu toetussummast. Järgmise ettemakseosa saamiseks tuleb varasema osa kasutamist taotluse rahuldamise otsuses märgitu kohaselt tõendada. Kuna kindlasummaliste maksete puhul on toetuse kasutamine seotud tulemuste saavutamisega, tähendab see, et järgmise ettemakseosa saamine on seotud vahetulemuste saavutamisega. Seda tuleb ka vahetulemuste seadmisel arvestada. Eelnõu § 22 lõike 4 kohaselt sätestatakse nõuded ettemaksete kasutamist tõendavale teabele ja dokumentidele ning nende esitamise tähtaeg taotluse rahuldamise otsuses. Kuna kindlasummalise eelarveprojektil põhineva makse puhul tõendatakse õigust väljamaksele tulemuste saavutamise tõendamise kaudu, on ettemakse kasutamise tõendamine seotud vahe- või lõpptulemuste saavutamise tõendamisega. Seetõttu langeb ettemakse(te) kasutamise tõendamise tähtaeg kokku vahe- või lõpparuande esitamise tähtajaga. Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud tähtpäev võib ühendmääruse § 31 lõikes 3 sätestatu kohaselt olla kuni kolm aastat ettemakse saamisest arvates ning tulenevalt § 21 lõikes 1 sätestatust ei saa olla hilisem kui 45 kalendripäeva projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Eelnõu § 22 lõike 5 järgi on vahemakse väljamaksmise tingimus nõuetekohane tõendamine, et tegevused on ellu viidud ning väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud. Eelnõu § 22 lõige 6 sätestab, et ette- ja vahemaksed ei saa ületada 70% toetussummast. Eelnõu § 22 lõike 7 kohaselt on lõppmakse tegemise eeltingimus projektitegevuste lõpetatus ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamine. 16 Eelnõu § 22 lõikes 8 viidatakse ühendmääruse §-dele 24–26, mis sätestavad makse saamiseks dokumentide esitamise ning makse ja ettemakse menetlemise korra ning toetuse maksmise üldtingimused. Eelnõu § 22 lõige 9 sätestab, et vahemakse saamise taotlus tuleb esitada koos vahearuandega ning lõppmakse saamise taotlus tuleb esitada koos lõpparuandega. Eelnõu § 22 lõike 10 järgi saab sellisele projektile, mille kohta on tehtud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, teha väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. Eelnõu § 23 viitab ühendmääruse § 33 lõikele 1, mis sätestab selle, mis tingimustel võib rakendusüksus makse menetlemise peatada. 8. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise, viidates ÜSS2021_2027 §-des 28−30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusüksusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib vaide esitada rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise alus on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159−706); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60−93). Samuti on eelnõu kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi reguleeriva Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ saavutamist. Samuti aitab eelnõuga kehtestatud toetusmeede saavutada Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ ning „Kagu-Eesti tegevuskava 2030“ eesmärke. Määruse kooskõla analüüs põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega on toodud seletuskirja lisas 1. 4.1 Mõju võrdsetele võimalustele, võrdõiguslikkusele ja ligipääsetavusele Meetme eesmärk on toote- ja teenusearendusse, tootmis- või teenusemahu tõstmisse ning automatiseerimisse ja digiteerimisse tehtud investeeringute kaudu kasvatada mikro- ja 17 väikeettevõtjate lisandväärtust ning konkurentsivõimelise palga pakkumise suutlikkust. Toetuse taotlemise võimalus on kõigil tingimustele vastavatel mikro- ja väikeettevõtjatel. Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusena võidakse mõnes toetust saanud ettevõttes luua uusi töökohti. Uute töötajate värbamise korral järgivad toetuse saajad Eesti Vabariigi põhiseadust ja võrdse kohtlemise seadust, mis välistavad diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Aastatel 2019–2021 ellu viidud Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse meetmest toetust saanute seas oli naisettevõtjate osakaal väike – vaid kahe ettevõtja puhul 45st olid nii omanike kui ka juhatuse liikmete hulgas ülekaalus naised. Tegemist oli tekstiilitööstus- ning toitlustusettevõtetega. Viimastel andmetel oli naisettevõtjate osakaal 2012. aastal kõigist Eesti ettevõtjatest 29%, kusjuures sektorite kaupa olid erinevused märkimisväärsed1. Näiteks nende tööstusettevõtete puhul, mille alla kuulub enamik meetme sihtgruppi kuuluvaid ettevõtjatest, oli naisettevõtjate osakaal 22%. Võrdluseks – meetmest mittetoetatavates hulgi- ning jaekaubandus- ja põllumajandusvaldkondades on naisettevõtjate osakaal 31% ja 13%. Kagu-Eesti ettevõtjate soolise jaotuse kohta puuduvad andmed sektorite kaupa, ent pidades silmas nii üle-eestilisi näitajaid kui ka meetmest toetatavaid valdkondi, võiks meetmest toetust saavate naisettevõtjate osakaalu potentsiaal olla suurem. Seetõttu ergutatakse nõustamise ning edunäidete toomise kaudu infomaterjalides ja teabepäevadel naisettevõtjaid rohkem toetust taotlema. Kagu-Eestis on üldine tööhõive määr võrreldes muude Eesti maakondadega (v.a Ida-Virumaa) madalam. Lisaks esineb kõigis Kagu-Eesti maakondades Statistikaameti 2022. aasta andmete järgi lõhe ka naiste ja meeste tööhõive määrade vahel: Põlvamaa (mehed 58,4%, naised 57,9%), Valgamaa (mehed 55,4%, naised 52,1%) ja Võrumaa (mehed 66,1%, naised 60,1%). Samuti on kõigis maakondades 2022. aasta andmetel naissoost palgatöötajate kuu keskmine brutotulu keskmiselt 200 euro võrra madalam kui meestel. Toetatavate tegevuste elluviimisel on kõigil taotlejatel kohustus analüüsida projekti tegevuste soolist mõju tööhõivele, et tuvastada võimalusi soolise lõhe vähendamiseks. Meetmel puudub oluline mõju ligipääsetavusele, kuna meetme rakendamise senise kogemuse põhjal soetavad mikro- ja väikeettevõtjad meetme raames peamiselt tööstuslikku sisseseadet. Üksikute projektide raames tehakse ka taristuinvesteeringuid (nt soojustamine, tööstushoone juurdeehitus) ning arendatakse teenuseid. Juhul kui toetatava projekti raames tehakse investeeringuid sellistesse hoonetesse, milles pakutakse avalikkusele suunatud teenust, järgib toetuse saaja ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 29. mai 2018. a määrust nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Avalikkusele kättesaadavate teenuste arendamise puhul (sh personalikoolitused ning müügi- ja turundustegevused) tuleb silmas pidada arendatavate teenuste ligipääsetavust liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega inimestele. Sellekohase kirjelduse esitab taotleja taotlusvormis. 4.2 Mõju regionaalarengule Meede on suunatud Kagu-Eesti piirkonnale, mille SKP ning muud makromajanduslikud ja ettevõtete käekäiku ilmestavad näitajad jäävad teiste Eesti piirkondade omadele märkimisväärselt alla (vt täpsemalt seletuskirja 1. peatükist ja „Kagu-Eesti tegevuskava 2030“ ptk-ist „Ülevaade hetkeolukorrast“). Sarnast meedet on Kagu-Eesti tegevuskavast lähtudes rakendatud juba kolm aastat ning senine kogemus näitab, et meetme elluviimise tulemusena aastatel 2019−2021 on märgatavalt kasvanud toetust saanud ettevõtete majandusnäitajad – käive, töötajate arv ja maksude tasumine (vt joonis 2) −, mis panustavad piirkonna SKP kasvu. 1 Euroopa Komisjon.“Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche, Estonia", 2014. 18 Joonis 2. Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetusmeetmest 2019. aastal rahastatud ja mitterahastatud ettevõtete võrdlus Senise kogemuse järgi on kõige aktiivsemad toetuse taotlejad Võru maakonna ettevõtjad. Et vältida toetuse koondumist ühte maakonda, on seatud ühele maakonnale eraldatavale toetusele piirang 40% taotlemiseks eraldatud eelarve mahust. 4.3 Mõju keskkonnale ja kliimale Mõju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele on vähene, kuna tegemist on väikesemahuliste projektidega mikro- ja väikeettevõtete investeeringuteks, nagu on märgitud ÜKP rakenduskava 2021−2027 DNSHi analüüsis (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z). Kinnituse, et projekt vastab asjakohastele EL-i ja keskkonnaalastele õigusaktidele, annab taotleja taotlusvormil. Kuna investeeringud on väikesemahulised (maksimaalne projekti suurus on 200 000 eurot) ning tuginedes sellele, et sarnase meetme elluviimise kogemuste kohaselt aastatel 2019−2021 soetatakse projekti raames peamiselt seadmeid, siis projektipõhist DNSHi analüüsi meetme raames ei rakendata (vt ülevaadet tabelist 2). Mõne üksiku projekti puhul võib olla tegemist investeeringuga taristusse, nt olemasoleva hoone soojustamine või juurdeehitus, ent ka nende puhul on projekti maksumuse piirang 200 000 eurot, mispärast ei too investeeringud kaasa olulist kliimakindluse riski. Taristuinvesteeringuid sisaldavate projektide puhul küsitakse taotlejalt kirjeldust selle kohta, kuidas tagatakse kliimakindlus2 – kuidas arvestatakse taristu kavandamisel tuleviku kliimamuutustega (temperatuurikõikumised, võimalik üleujutuste oht jm) ning järgitakse kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevaid energiatõhususe suurendamise ja heitkoguste vähendamise põhimõtteid. Taotluses tuleb vastata küsimustele energiatõhususe, fossiilkütuste kasutamise ning kliimamuutustest tingitud ohtudega arvestamise kohta lähtudes RÜ juhendist. 2 Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 19 Meetme raames eesmärgiks seatav tootlikkuse tõus võib mh toimuda tänu automatiseerimis-, sh digiteerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiatele, mis omakorda võivad aidata kasvuhoonegaaside kasvu pidurdada. Ressursitõhususe suurenemist projekti tulemusena arvestatakse taotluse hindamisel. Tabel 2. Ülevaade meetme projektide mõjust keskkonnaeesmärkidele Keskkonnaeesmärgid Põhimõte Meetme mõju Kliimamuutuste Vältima peab olulist Meetme tulemusena ei ole ette leevenemine kasvuhoonegaaside heite näha olulist kasvuhoonegaaside suurenemist heite suurenemist, kuna tegemist on väikesemahuliste investeeringutega. Teatud tootmisprotsesside tõhustamise tegevused võivad hõlmata ka kasvuhoonegaaside heite vähendamist Kliimamuutustega Vältima peab praeguse kliima ja Meetme raames toetatakse kohanemine eeldatava tulevase kliima eeldatavasti vaid üksikuid kahjuliku mõju suurenemist väikesemahulisi tegevusele endale või inimestele, taristuinvesteeringuid (nt loodusele või varadele. tootmishoone laiendamine), Arvestama peab kliimamuutuste mille puhul küsitakse taotlejalt mõju kavandatud tegevusele kui kirjeldust selle kohta, kuidas ka tegevuse mõju arvestatakse taristu kliimamuutustega kohanemisele kavandamisel tuleviku kliimamuutustega (temperatuurikõikumised, võimalik üleujutuste oht jm) Vee ja mereressursside Vältima peab veekogude, sh Meetme raames toetatakse kestlik kasutamine ja pinna- ja põhjavee ning mereala eeldatavasti vaid üksikuid kaitse hea keskkonnaseisundi väikesemahulisi kahjustamist taristuinvesteeringuid, mistõttu taristuinvesteeringute elluviimisest lähtuv risk pinna- ja põhjaveele kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte järgides on väike. Meetme eesmärk on suurendada tootlikkust, mille saavutamise üks võimalus on suurendada ressursitõhusust, sh ka vee kasutamisel tootmisprotsessides Üleminek Tegevus ei tohi põhjustada olulist Meetme eesmärk on ringmajandusele ebatõhusust materjalide suurendada tootlikkust, mille kasutamisel või loodusvarade saavutamise üks võimalus on otsesel või kaudsel kasutamisel, suurendada ressursitõhusust samuti ei tohi tegevus suurendada oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist Saastuse vältimine ja Tegevus ei tohi suurendada Meetme tulemusena ei ole ette tõrje märkimisväärselt saasteainete näha olulist saasteainete heite heidet õhku, vette või pinnasesse suurenemist, kuna tegemist on väikesemahuliste 20 investeeringutega. Teatud tootmisprotsesside tõhustamise tegevused võivad hõlmata ka saasteainete heite vähendamist Elurikkuse ja Tegevus ei tohi kahjustada Meetme tulemusena ei ole ette ökosüsteemide kaitse märkimisväärselt ökosüsteemide näha olulist mõju ja taastamine head seisundit ja vastupidavust ökosüsteemide seisundile ja või kahjustada elupaikade ega vastupidavusele ega elupaikade liikide, sealhulgas liidu tähtsusega ega liikide kaitsestaatuse liikide kaitsestaatust. kahjustamist, kuna tegemist on väikesemahuliste investeeringutega sisseseadeks ning üksikute väikesemahuliste taristuinvesteeringutega valdavalt olemasolevates ettevõtete tegevuskohtades. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Sekkumise toetusmaht on kokku 7 505 206 eurot. Arvestades, et maksimaalne EL-i toetuse osakaal on 60%, lisandub sellele toetuse saaja omafinantseering vähemalt 5 003 471 euro ulatuses. Toetuse andmise administreerimise, sh määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi lisatulusid. Määruse rakendamisega seotud riskide analüüs on toodud seletuskirja lisas 2. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ning Kagu-Eesti maakondlikud arenduskeskused. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks perioodi 2021−2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Kagu-Eesti maakondlikele arenduskeskustele. Ametlikul kooskõlastamisringil laekus tagasiside Rahandusministeeriumilt, Riigi Tugiteenuste Keskuselt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt. Esitatud märkused ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 3. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 21

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →