Kiri

Rahandusministeerium 09.10.2023 nr 1-4/23/4657 Kliimaministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohetehnoloogiate arendamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohetehnoloogiate arendamiseks“ eelnõu. Investeeringut rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel. Palume teie tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Riigi Tugiteenistuse Keskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, rohetehnoloogiate arendusprogrammide töörühm Olga Gnezdovski, 626 2874 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  02.10.2023 EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Rohetehnoloogiate arendamise toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) nimetatud investeeringu „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ põhitegevuse „Innovaatilistele rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete arendusteenused“ raames antava iduettevõtete prototüüpide arendamise ja tehnoloogiate piloteerimise toetuse (edaspidi toetus) andmist. (2) Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partneritele esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). (3) Toetuse taotluse ning toetuse kasutamisega seotud teave, kuludokumendid ja aruanded esitab taotleja või toetuse saaja esindaja digitaalselt allkirjastatuna Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (4) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (5) Toetust antakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE), kes vastab käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktile 11. Ettevõtja suurus määratakse vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus), lisale 1. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on panustada majanduse rohereformide elluviimisesse. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse iduettevõtteid, kes arendavad ja levitavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid, mis panustavad keskkonnaeesmärkide saavutamisse, ressursside (sh loodusvarade) kasutuse tootlikkuse ja tõhususe suurendamisse ja väärindamisse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega kohanemisse vähemalt ühes järgmistest valdkondadest: 1) materjaliteadus; ressursside väärindamine, sh tootlikkuse ja tõhususe suurendamine; kemikaalide kasutuse vähendamine; 2) kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused; 3) liikuvus ja logistika; 4) muud rohetehnoloogiad, mis panustavad oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamisse, sh kliimamuutustega kohanemisse või nende leevendamisse. (2) Toetuse abil ellu viidud projekt panustab meetme väljundnäitajasse, milleks on vähemalt kümne sellise iduettevõtte toetamine, kes arendavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid. (3) Toetatud projektid panustavad muuhulgas ka järgmistesse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) ühistesse näitajatesse: 1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad, sh RRFCI09a toetatavad väike- ja mikroettevõtjad; 2) RRFC106 – ettevõtjad, keda on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks, sh RRFCI06aa ehk ettevõtjad, mis saavad toetust digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks, sh väike- ja mikroettevõtjad, ja RRFCI06ba ehk ettevõtjad, mis saavad toetust digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside kohandamiseks, sh väike- ja mikroettevõtjad. (4) Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on rohetehnoloogia valmidustaseme (edaspidi TRL) tõus järgmisele või järgmistele tasemetele. § 3. Terminid (1) Määruse tähenduses on: 1) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) toetuse saaja – juriidiline isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras; 3) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja mille tasub toetuse saaja; 4) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate ja mittetoetatavate kulude kogusumma; 5) väljundnäitaja – näitaja, mille abil mõõdetakse projekti konkreetseid tulemusi. Väljundnäitaja kirjeldab tulemuse poole liikumise progressi ja on otseselt seotud toetatavate tegevustega; 6) tulemusnäitaja – näitaja, mille abil mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju ning mis kajastab eelkõige vahetule sihtrühmale, sihtpopulatsioonile või rohetehnoloogia kasutajatele avalduvat mõju. Tulemusnäitaja peab peegeldama toetatava tegevuse otsest tulemust ja mõju selle otsestele adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele kindla ajaperioodi jooksul alates projekti väljundi saavutamisest või projekti lõpust; 7) toetatav kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, sh toetus ja omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega, käesoleva määruse ning üldmääruse nõuetega; 8) omafinantseering – toetuse saaja või partneri poolt kaetav abikõlblik osa toetatava tegevuse kuludest vastavalt käesolevas määruses seatud tingimustele ja abimäärale. Käibemaks võib olla osa toetatavate tegevuste kuludest juhul, kui see ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 9) ostumenetlus – riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine; 10) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 11) iduettevõte – Eestis registreeritud VKE, kelle arendatav uus, innovaatiline, rohetehnoloogiline kliima ja keskkonnaga seotud lahendus (toode või teenus) aitab kaasa kliimamuutuste leevenemisele või nende mõjudega kohanemisele ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning lahendus on turul potentsiaalselt skaleeritav; 12) partner – juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus abikõlblikud kulud. Partner ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse osutaja; 13) rohetehnoloogia – kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Rohetehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale, tagades minimaalse ressursside, sh energia kasutuse. Rohetehnoloogia määratluses ei piirduta vaid kasutusfaasiga, vaid arvestatakse toote või teenuse kogu elutsükli ulatust (toorme kavandamine ja tootmine, toote tootmine, levitamine ja pakendamine, korduskasutus, lõplik kasutusest kõrvaldamine, ümbertöötlus); 14) innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist; 15) tootearendus – protsess, mis algab toote või teenuse äriidee genereerimisest ja lõpeb uue toote või teenuse turule toomisega, seejuures tuleb silmas pidada, et kui tegemist on riigiabiga, tuleb üle vaadata definitsiooni vastavus üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 86. 16) toote või teenuse prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mida saab kopeerida ning vajaduse korral täiendada ning mis vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25 liigitub tootearenduseks; 17) tehnoloogilise valmiduse tase (Technology Readiness Levels, TRL) – klassifikaator, mis võimaldab hinnata arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest. Tehnoloogilise valmiduse tasemete klassifikaator on kättesaadav KIKi koduleheküljelt. 18) rohetehnoloogia piloteerimine – uue toote, teenuse või tehnoloogia testimine või proovimine väiksemas mahus või piiratud või kontrollitud keskkonnas enne selle täielikku rakendamist. 19) raskustes olev ettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18 või IPCEI teatise punkti 10 alapunktis a nimetatud kriteeriumitele, v.a iduettevõte või kasvuettevõte, mille puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi. § 4. Vahendusasutus (1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). (2) KIK avaldab taotluse ja projekti vormid ja juhendid hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel. (3) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. § 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2c alusel. (2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (3) Toetust ei anta: 1) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel, sh taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta, sh raskustes olevale ettevõtjale. (4) Kui tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. Kui kehtiv Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 võimaldab anda VTAd suuremas mahus, kui on lubatud käesolevas paragrahvis, on KIKil õigus lähtuda VTA andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL). (6) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab vahendusasutus toetuse koos intressiga tagasi vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42. (7) Kui toetus on riigiabi, ei tohi enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist teha kulutusi, mille hüvitamist soovitakse, ega võtta kulude aluseks olevaid kohustusi. 2. peatükk Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki, valdkonda ja tulemusnäitajasse ning selle kaudu meetme väljundnäitajasse. (2) Määrusega toetatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste (edaspidi rohetehnoloogia) arendamist, piloteerimist ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist. (3) Toetuse abil peab rohetehnoloogia tõusma vähemalt ühe TRLi taseme. TRL taseme tõusu võrreldakse TRLi tasemega taotluse esitamise hetkel. (4) Taotluses toodud rohetehnoloogia TRLi tase peab taotluse esitamise hetkel olema vähemalt TRL 4 ehk tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud tõendataval viisil, sh laboris, projekteeritud ja arendatud on tehnoloogia olulised komponendid ja asjakohasel juhul on need laboris testitud. Tehnoloogia põhilised komponendid suudavad koos toimida ning tehtud on katsed täiemahuliste probleemide või andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp võrreldes eeldatava lõpptootega. (5) Taotluses toodud TRL tase ei tohi olla suurem kui tase 6 ehk tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (technology demonstrated in relevant environment). Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas. (6) Arendatav rohetehnoloogia peab sisaldama lisaks digilahendustele riistvaralist või füüsilist komponenti. (7) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid õigusakte ja prioriteete. (8) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud vajalik ja mõistlik kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega. (2) Toetatav kulu on rohetehnoloogia arendamise, piloteerimise ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud kulu: 1) projektijuhtimise kulu (sh raamatupidamine) või projektijuhi töötasu kuni 10% projekti toetatavatest kuludest; 2) projekti eesmärgi saavutamiseks kaasatud töötaja või eksperdile makstav töötasu, sh teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personalikulu. Teadus- ja arendustöötaja on teadus- ja arendustegevusega tegelev vähemalt magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik. Punktides 2 ja 3 toodud töötasud kokku ei tohi ületada 50% projekti toetatavatest kuludest; 3) rohetehnoloogia arendamisega seotud tehnoloogilise nõustamise ja ekspertiisi, sh teadus- ja arendusteenuste, insenertehniliste ja disainlahendustega seotud teenuste kulud; 4) tehnoloogiliste komponentide arendamiseks ja piloteerimiseks vajalike materjalide, tarvikute ja seadmete soetamise kulud, sh kasutatud seadmete ost või rent. Kui projektiga soetatud seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on toetatavad vaid projekti kestusele vastavad hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulud; 5) intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud kulud; 6) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud üldmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks; 7) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud. (3) Kui toetus on üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2c alusel antav riigiabi, peavad kõik toetatavad kulud vastama nimetatud artikli tingimustele. (4) Kulud, mida ei toetata: 1) töötasule lisaks makstavad tasud, sh lisa- ja tulemustasu, preemia, haigushüvitis, puhkusetasu, õppepuhkuse tasu; 2) taotluse koostamise ja projekti ettevalmistamise kulu, mis on tehtud enne toetuse rahuldamise otsuse kuupäeva; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 4) amortisatsioonikulu, v.a määruse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud juhul; 5) kindlustamise kulu; 6) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 7) õigusabi, kohtu või riigihangete vaidlustuskomisjoni kulu; 8) taotleja või partneri üld- ja tegevuskulu; 9) käibemaks, v.a üldmääruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul; 10) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel; 11) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 12) reklaamikulu; 13) riigilõiv, notaritasu; 14) muu projektiga mitteseotud ja projekti elluviimise seisukohalt põhjendamata kulu; 15) riigiabi andmise reeglite kohaselt mittetoetatav kulu. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. veebruar 2026. a. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi on kuni 24 kuud. (4) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi pikendada, kui see ei ületa lõikes 1 toodud lõpptähtaega. § 9. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne summa 300 000 eurot, v.a juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi ja kehtivad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud piirangud. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 80% projekti toetatavatest kuludest. Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2c alusel antava riigiabi puhul on toetuse osakaal 40% keskmise suurusega ettevõtjale ja 50% väike- ettevõtjale. (3) Toetus koos omafinantseeringuga peab katma projekti toetatavad kulud, kõik lisanduvad muud ja kaudsed kulud kannab toetuse saaja. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste poolt antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi. (4) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (5) Projekti toetatavate kuludega seotud käibemaksu võib arvestada toetuse saaja omafinantseeringu osaks juhul, kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (6) Toetatavate kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev ettevõte, mis vastab § 3 lõike 1 punktis 11 esitatud definitsioonile. (2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partneri. Partnerile kohalduvad taotlejale esitatavad nõuded. Toetuse saaja vastutab partneri tegevuste eest. (3) Taotleja peab vastama üldmääruse §-s 5 nimetatud nõuetele. (4) Taotlejal peab olema projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma järgmiseid nõudeid: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustele; 2) esitama KIKi nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks. KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist; 3) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil ja osutama selleks igakülgset abi; 4) teavitama KIKi viivitamatult taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Eelnõustamine (1) Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus taotleja tutvustab kavandatavat ideed, lähtudes tegevuste vastavusest määruse tingimustele. KIK võib kaasata eelnõustamisse Kliimaministeeriumi ning EASi ja KredExi ühendasutuse esindajad. (2) Eelnõustamisele võivad tulla iduettevõtted, kes vastavad § 3 lõike 1 punktis 11 esitatud definitsioonile. Eelnõustamine algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgnevast päevast ning lõppeb kümme tööpäeva enne taotlusvooru tähtaega. Eelnõustamisega seotud teave esitatakse KIKi veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamist. (3) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel KIKile etteantud vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus selgitab KIK toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (4) Eelnõustamine ei kuulu taotleja ja taotluse hindamise koosseisu. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas ning määruses ette nähtud viisil ning sisaldab järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtte suurus; 2) taotleja esindaja andmed ja esindusõigust tõendav dokument, kui isik tegutseb volituse alusel; 3) partneri nimi, registrikoodi esindaja andmed ning partneri tegevus ja kulud projektis; 4) projekti nimi ja üldine kirjeldus, projekti toimumise koht ning projekti algus- ja lõppkuupäev; 5) arendatava rohetehnoloogia kirjeldus, sh tehnoloogia seos kliimamuutuste leevendamise ja/või nendega kohanemisel; 6) tõendusmaterjal rohetehnoloogia taseme TRL 4 kohta ning ülevaade tegevustest, mis on vajalikud TRL taseme tõusuks; 7) projekti meeskonnaliikmete andmed, nende tööülesanded ja CVd; 8) projekti eelarve, sh selle jaotus taotleja ja partneri vahel; 9) taotletava toetuse suurus ja osakaal toetatavatest kuludest; 10) projekti tulemus, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse; 11) projekti tulemus- ja väljundnäitajate baas- ja sihttase; 12) teave või viited selle kohta, mida taotleja peab ärisaladuseks; 13) projekti tegevuste ajakava, projekti elluviimise riskid ja nende maandamismeetmed; 14) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 15) kinnitus, et taotleja ei ole võtnud tööle Eestis ilma õigusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks; 16) kinnitus, et taotlus ei sisaldada juba tehtavaid või tehtud töid; 17) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest. 18) kinnitus taotleja vastavuse kohta riigiabi nõuetele KIKi kodulehel avaldatud vastava vormi alusel. (3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne; 2) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 3) projekti eelarve on realistlik; 4) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav, sh TRLi taseme tõus; 5) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele; 6) projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt; 7) projekt peab aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele või kliimamuutustega kohanemisele; 8) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised andmed ja dokumendid: 1) arendatava rohetehnoloogia sisu ja valmidustaset tõendavad dokumendid; 2) arendatava rohetehnoloogia elutsükli kirjeldus, sh kuidas see mõjutab oluliselt keskkonda ja kliimat; 3) kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust, sh metoodika, mille alusel arvutus tehti, või põhjendus, miks kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei toimu; 4) teave, et taotluses toodud tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; 5) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta. Taotlusele tuleb lisada taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga; 6) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 14. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Toetust taotletakse vooru põhjal. Ühes taotlusvoorus võib taotleja esitada ühe taotluse. (2) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab KIK oma kodulehel. (3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel jäetakse taotlus menetlusse võtmata ning tagastatakse taotlejale taotlust hindamata. (4) Taotlusvooru eelarve kehtestab Kliimaministeerium. § 15. Taotluse menetlemine (1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli kaasatakse hindamiskomisjoni liikmeid. (2) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid. Hindamisse kaasatud isiku nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. Muid andmeid avalikustatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras. (3) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (4) KIKil on õigus taotleja ja taotlusekohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teha taotleja juures kohapealset kontrolli. (5) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. KIK võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada. (6) KIK võib vajaduse korral taotluse läbivaatamise osana kutsuda taotleja tutvustama projekti ideed sisuhindajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele. (7) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (8) KIK võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul taotluse puudusi kõrvaldanud. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad § 2 lõikes 2 nimetatud valdkondade ministeeriumite esindajad ja KIKi nimetatud eksperdid. (2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust, konfidentsiaalsust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. (3) KIK korraldab hindamiskomisjoni tööd. § 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine (1) KIK tunnistab taotleja ja partneri ning taotluse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruse §-des 10 ja 13 sätestatud nõuetele. (2) KIK võib taotluse rohetehnoloogia valmidustaseme (TRL) hindamisse ja innovaatilisuse tuvastamisse kaasata väliseid eksperte, järgides määruse § 16 lg 2 põhimõtet. (3) Kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, ei hinnata neid § 18 toodud eelistuskriteeriumite põhjal. § 18. Eelistuskriteeriumid (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 16 lõike 1 alusel moodustatud hindamiskomisjon järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal: 1) projekti mõju keskkonnale ja kliimale. Hinnatakse, kuidas projekti tegevused aitavad kaasa keskkonna- ja kliimakaitse eesmärkide saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele, taastuvenergia kasutamisele, heitmete ja jäätmete vähendamisele ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Osakaal 50%; 2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus. Hinnatakse projekti tegevuskava, sh eelarvet ja ajakava. Hinnatakse, kuidas taotluses toodud tegevused aitavad kaasa TRLi taseme tõusule. Hinnatakse projekti meeskonna kvalifikatsiooni, kogemust ja motivatsiooni. Hinnatakse, kuidas on projekti tulemused jälgitavad ja mõõdetavad. Samuti hinnatakse taotluse omafinantseeringu suurust. Osakaal 30%; 3) projekti uuenduslikkus ja konkurentsivõime. Hinnatakse taotluses toodud rohetehnoloogia uuenduslikkust ja eristatavust samaväärsete tehnoloogiatega samas valdkonnas. Hinnatakse projekti potentsiaali leida uusi kliente, turge või koostööpartnereid ning luua majanduslikku lisandväärtust. Osakaal 20%. (2) KIK avaldab eelistuskriteeriumite hindamismetoodika taotlusvooru avamise kuupäeval oma kodulehel. (3) Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust. (4) Eeliskriteeriumite alusel koostab hindamiskomisjon taotluste pingerea. Taotlusi rahastatakse vastavalt pingereale kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. § 19. Taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või lisatingimustega. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused või § 18 lõike 3 kohaselt moodustatud pingerea järgi, alustades enim punkte saanud taotlusest, kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (3) Kui lõike 2 alusel moodustatud pingereas viimase taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärk. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavad kulud, sh toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu suurus; 5) projekti abikõlblikkuse periood; 6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013; 7) projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja(d) koos sihttasemega ning väljundnäitaja(d); 8) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 9) ettemakse saamise ja kasutamise tingimused; 10) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 12) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 13) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise kehtetuks tunnistamise alused; 14) otsuse muutmise tingimused; 15) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. (5) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele; 2) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3) taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 3 alusel; 3) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4) taotluses on esitatud valeandmeid. (6) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata. (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse number ja kuupäev; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus ja number; 5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord; 8) otsusega seotud lisatingimused. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhtudel muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel. (2) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul toetuse saajalt vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (4) Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil viia läbi täiendavat analüüsi, tellida ekspertiise, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või täiendavaks analüüsiks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra. (5) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. (6) KIK võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks üldmääruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu, rahastusotsuses seatud tingimuste rikkumine või kui ilmneb, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga. (7) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. 5. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete, taotlemise ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga. (3) Toetuse saaja peab säilitama taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat peale projekti lõppmakse tegemist. Toetuse saaja peab võimaldama dokumentidele juurdepääsu KIKi või muudele toetuse kasutamise järelevalvet tegevatele isikutele. (4) Toetuse saaja peab viivitamata teatama KIKile projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (5) Toetuse saaja teavitab avalikkust toetuse üldmääruse § 12 kohaselt. § 22. Ostumenetluse korraldamine (1) Toetust makstakse kuludelt, mis on tehtud riigihangete seadust järgides (riigihange) või riigihangete seaduse mõistes mittehankija puhul riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid järgides (ostumenetlus). (2) Projektiga seotud riigihanget või ostumenetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (3) Kui asja või teenuse eeldatav maksumus ostumenetluse korral on käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, avaldab toetuse saaja või partner hanketeate riigihangete registris. Riigihanke puhul lähtub toetuse saaja hanketeate avaldamisel RHSi piirmääradest. Nii riigihanke kui ka ostumenetluse puhul peab toetuse saaja enne hanke avaldamist edastama hankedokumendid KIKile arvamuse avaldamiseks. (4) Kui asja või teenuse eeldatav maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärade, küsib toetuse saaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt. (5) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. (6) KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat või partnerit hanke tegemisel. (7) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. (8) Partnerile kohalduvad ostumenetluse korral toetuse saajale kehtestatud nõuded. 6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Vahearuandluse perioodi pikkus on kuus kuud. Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. (2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada 30 päeva võrra kuni hiliseima tähtpäevani 01.02.2026. (3) Vahe- ja lõpparuanne tuleb esitada e-toetuse keskkonnas. KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle toetuse saajale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest. (4) KIK säilitab toetuse, sh riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. § 24. Toetuse maksmine ja sellest keeldumine (1) Toetust makstakse üldmääruse §-s 9 sätestatud korras, tekkinud ja tasutud toetatavate kulude alusel, v.a § 24 lõikes 3 sätestatud juhtudel. (2) Toetuse saaja esitab kuludokumendid e-toetuse keskkonna kaudu. Partneri kulud esitab toetuse saaja. (3) Põhjendatud juhtudel võib toetust välja maksta kuni 40% ulatuses ettemaksuna. Ettemaksuga seotud kulud tuleb teha ja tasuda enne toetuse järgmist väljamakset. Kui toetus on riigiabi § 5 mõistes, tehakse ettemakse garantii alusel üldmääruse § 9 lõike 5 punkti 2 kohaselt. (4) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) teenuse või asja soetamiseks sõlmitud leping, kui see ei ole KIKile esitatud; 2) punktis 1 toodud lepingu jõustunud muudatused, mille muutmine on KIKiga kooskõlastatud, 3) arve või muu raamatupidamisdokument; 4) asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5) kulu tasumist tõendav dokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument. (5) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust 30 kalendripäeva jooksul. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. (6) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele; 2) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust; 4) taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel. (7) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks ja on lõpparuande kinnitanud. 7. peatükk Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided § 25. Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1) kulu ei ole toetatav; 2) kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus; 4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel. § 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud alustel. (2) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. § 27. Vaide esitamine (1) KIKi toimingu või otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Vaide lahendab KIK.  Kliimaministri määruse „Rohetehnoloogia arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1.Sisukokkuvõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 4 punkti 2 kohaselt on taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi rahastu) erieesmärk liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, et saavutada nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Eelnõukohases määruses sätestatakse taastekava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2.3 „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ raames antava rohetehnoloogiate arendamise investeeringutoetuse saamise täpsemad nõuded. Eelnõus sätestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tingimused, nõutavad tulemused, toetatavad tegevused ja kulud, nõuded taotlejale/partnerile, taotlusele ja toetuse kasutamisele, riigiabi tingimused, toetuse määr ja suurus ning taotluse menetlemise kord. Toetuse andmise eesmärk on kiirendada rohetehnoloogiate arengut Eestis, et pakkuda lahendusi kliimamuutustest tingitud väljakutsetele ja suurendada majanduse konkurentsivõimet, kasutades ära eksporditavate tehnoloogiate potentsiaali. Investeeringut rahastatakse Euroopa Liidu NextGenerationEU vahenditest. Investeeringu eelarve on 3,1 miljonit eurot ning see sisaldab nii avatud taotlusvooru kaudu eraldatavat toetust kui ka toetuse andmise administreerimisega seotud kulu. Vooru eelarve kinnitab minister enne vooru väljakuulutamist. Toetuse andmine toetab Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus ja sihti tagada, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Lisaks ka Eesti REKK 2030 eesmärke, mis on suunatud vajadusele vältida ja vähendada jäätmeteket ning arendada rohelise tehnoloogia investeerimisprogrammi. Lisaks on toetuse andmisel oluline panus TAIE arengukava 2021–2035 eesmärkide ja tegevuste seisukohast. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Ööle Janson (e-post [email protected], tel 6274149), roheinnovatsiooni projektijuht Laura Gredzens (e-post [email protected], tel 6274 302); jurist Silver Nittim (e-post [email protected], tel 627 4150); Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja välissuhete põhiüksuse nõunik Aire Rihe (e-post [email protected], tel 626 2983), Kliimaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Olga Gnezdovski (e-post [email protected], tel 626 2874). Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (e-post [email protected], tel 626 2953). 1.2. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus 7. Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided 2.1. Investeeringu elluviijad Ministeerium täidab ülesandeid üldmääruse § 4 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Ministeerium sõlmib KIKiga lepingu üldmääruse § 4 lõikes 7 sätestatud vahendusasutuse ülesannete täitmiseks, milleks on korraldada toetuse andmine, taotluste hindamine ja projektide elluviimise järelevalve. 1. peatükk „Üldsätted“ Eelnõu § 1 kohaselt antakse toetust taastekava eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud investeeringu „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid” põhitegevuse „Innovaatilistele rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete arendusteenused“ raames iduettevõtetele prototüüpide arendamiseks ja tehnoloogiate katsetamiseks. Toetust antakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (VKE), kes vastab § 3 lõike 1 punktis 11 sätestatud nõuetele. Ettevõtja suurus määratakse Euroopa Komisjoni määruse 651/2014 lisa 1 järgi ning toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partneritele esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi üldmäärus). Toetust taotleb ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitab Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või toetuse saaja esindusõiguslik isik. Paragrahv 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise eesmärk on panustada majanduse rohereformide elluviimisesse, toetada vähemalt kümmet iduettevõtet, kes arendavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid, mis panustavad keskkonnaeesmärkide saavutamisesse, ressursside (sh loodusvarade) kasutuse tootlikkuse ja tõhususe suurendamisse ja väärindamisse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega kohanemisse. Taastekava investeeringu „Rohetehnoloogiate arendusprogrammide“ eesmärgid ja sihid on sätestatud taastekava rakendusotsuses ning täpsustatud tegevuskorra kokkuleppes ning neid saavutatakse nii selle toetusmeetme kui ka arendusklastrite kaudu, mida viiakse ellu keskkonnaministri 06.04.2023 käskkirja nr 1-2/23/155 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2 „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ elluviimiseks“ alusel. Rohetehnoloogiate arendusprogrammide lõppsihiks on kümne iduettevõtte toetamine, kes on 2026. a II kvartali lõpuks kaasanud erakapitali. Erakapitali kaasamise kohustus on arendusklastrites osalevatel ettevõtetel. Tegevuskorras on vahe-eesmärgina sätestatud, et investeeringu „Rohetehnoloogia arendusprogrammid“ raames on 2024. a IV kvartaliks toetatud vähemalt nelja iduettevõtet. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse ettevõtteid, kes arendavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid vähemalt ühes järgmistest fookusvaldkondadest: 1) materjaliteadus; ressursside väärindamine, sh tootlikkuse ja tõhususe suurendamine; ohutu materjaliringluse edendamine, sh ohtlike kemikaalide kasutamise vähendamine – hõlmab innovaatilisi lahendusi ressursside väärindamisel ja jäätmetekke vältimist, jäätme kui materjali väärindamist, ringbiomajandust; materjalide keskkonnahoidlikumaks muutmine (sh pakendamisel); ohtlike ainete asendamine ja vähendamine materjalides; jäätmete ringlussevõtt ja sinimajandus; 2) kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused – kohalikule tasandile (sh kogukonna, KOVi, MTÜde tasandil ning nende üleselt) suunatud rohetehnoloogilised lahendused, mis hõlmavad looduspõhiste lahenduste kasutust; elurikkuse kaitset ja võimestust, sh sinimajandust; ringsete kooslahenduste teket; kestlikumat, multifunktsionaalsemat ja vahetumat kasutust rohealadele; nutihaljastamist; maakasutust ja planeerimist; 3) liikuvus; logistika – hõlmab uute logistiliselt nutikate (sh sidusate ja digitaalsete) keskkonnahoidlike lahenduste loomist; mitut ühiskondlikku väljakutset lahendavat logistikat; transpordi väikelahendusi; nutikaid lahendusi liikuvusviiside integreerimiseks; jagamisteenuste arendamist; taristu keskkonnahoidlikumaks muutmist; 4) muud rohetehnoloogiad, mis panustavad oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse, sh kliimamuutuste kohanemisse või kliimamuutuste leevendamisse, ringmajandusse, kestlikku vee- ja meremajandusse, saastuse vähendamisse, elurikkuse kaitsesse; pakutakse välja lahendused, millel on selgelt mõõdetav ja põhjendatud oluline positiivne mõju keskkonnale ühes või mitmes keskkonna- ja kliimavaldkonnas ning mis suudavad tõestada oma otsest positiivset mõju keskkonnale, on võimalik hinnata mõju ulatust tulevikus ühe toote/teenuse ühiku kohta ja tegevus on laiemalt skaleeritav. Toetatud projektid panustavad muuhulgas ka järgmistesse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) ühistesse näitajatesse: 1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad, sh RRFCI09a – toetatavad väikesed, s.h mikroettevõtjad; 2) RRFCI06 – ettevõtjad, mida on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja -rakendusprotsesside väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks, sh RRFCI06aa ehk ettevõtjad, mis saavad toetust digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks, sh väikesed ja mikroettevõtjad, ja RRFCI06ba ehk ettevõtjad, mis saavad toetust digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside kohandamiseks, sh väikesed ja mikroettevõtjad; 3) iduettevõtete arv, kes on rohetehnoloogiate arenguprogrammist toetust saanud ning kes on arenguprogrammi ajal või pärast seda kaasanud vahendeid erainvestoritelt. Oluline on märkida, et iduettevõtted, kes soovivad kaasata erainvestoreid, peavad arvestama kestliku rahastuse taksonoomia ja kestlikkusaruandlusega, mille nõuded on toodud järgmistes dokumentides:  Kestlike investeeringute soodustamise määrus  Taksonoomia delegeeritud aktid  Kliima delegeeritud akt – komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille  alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (europa.eu).  Keskkonnavaldkonna delegeeritud aktide eelnõud  Kestlikkuse hindamise standardite eelnõud Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on rohetehnoloogia valmidustaseme (edaspidi TRL) tõus järgmisele või järgmistele tasemetele. Taotlema oodatakse vähemalt TRL 4 tasemel olevaid rohetehnoloogiaid ning toetuse abil peab rohetehnoloogia saavutama vähemalt taseme TRL 5. Paragrahvi 3 punktides 1–18 sisustatakse määruses kasutatavad terminid. Defineerimata termineid kasutatakse üldmääruse, valdkondlike seaduste ja ELi riigiabi regulatsiooni tähenduses. Punktis 11 toodud mõiste „iduettevõte“ juures on sõna „skaleeritav“ all mõeldud rohetehnoloogilist toodet või teenust, millega ettevõte siseneb uutele turgudele ning selle tulemusena kasvab ettevõtte müügimaht oluliselt kiiremini kui tootmis- ja müügikulud, st skaleeritav toode või teenus võimaldab ettevõttel tõhusalt kasvada ja laiendada oma tegevust ilma ebaproportsionaalselt suuremate kulude või ressursipiiranguteta. Paragrahvi 4 kohaselt täidab KIK üldmääruse § 4 lõike 7 kohaselt vahendusasutuse ülesandeid. KIK avaldab riigiabi andmise, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte, tehnoloogia valmidustaseme (TRL) ja ostumenetluse juhendi mittehankijale ja muud asjakohased juhendid, mis on vajalikud taotlemisel või projekti elluviimisel, oma veebilehel taotlusvooru väljakuulutamise päeval. KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. Vahendusasutuse volitamise kaalutlused Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi. Eesti RRFi vahenditest toetatakse ettevõtete rohepööret, millest üks investeering on suunatud rohetehnoloogiate arendusprogrammidele, mille raames hangitakse viit arengukiirendit. Kuna avatud taotlusvoor on üks osa rohetehnoloogia arenguprogrammide investeeringute osast ning KIK hangib viis arengukiirendit ning kontrollib hankelepingute täitmist, siis on mõistlik ka avatud voor KIKi kaudu rakendada. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded toetuse andmisele, kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente selgitatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises.1 Konkreetsemalt on toetuse andmise alus Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldise grupierandi määrus). Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi üldmääruse § 11 lõike 10 ja konkurentsiseaduse § 42 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1469193387743&uri=CELEX:52016XC0719(05). alusel. 2. peatükk „Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal“ Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad tegevused. Eelnõu kohaselt peab rohetehnoloogia taotlemise hetkel olema vähemalt TRL 4 tasemel ehk tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris (technology validated in lab). Tehnoloogia olulised komponendid on projekteeritud, arendatud ja laboris testitud. Tehnoloogia põhilised komponendid suudavad koos toimida. Tehakse katsed täiemahuliste probleemide või andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp võrreldes eeldatava lõpptootega. Taotluses toodud TRLi tase ei tohi olla suurem kui tase 6 ehk tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (technology demonstrated in relevant environment). Tehnoloogia edasine arendamine toimub reaalsetest probleemidest lähtudes. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas. Toetuse abil peab rohetehnoloogia liikuma ühest TRLi tasemest teise, näiteks kui taotluse esitamise hetkel on rohetehnoloogia tase TRL 4, siis toetuse abil peab rohetehnoloogia liikuma vähemalt TRL 5 tasemele ehk tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas (technology validated in relevant environment). Selgitus TRL 5 taseme kohta: tehnoloogiat testitakse põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega. Toetuse abil võib rohetehnoloogia tase tõusta ka kaks astet või rohkem. Taotluses peab taotleja selgelt välja tooma tegevused, mis aitavad rohetehnoloogia arendamisel liikuda ühest TRLi tasemest teise (näiteks TRL 4 tasemest vähemalt TRL 5 tasemele). TRLi taseme tõusu saavutamiseks toetatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste arendamist, piloteerimist ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist. Arendatav rohetehnoloogia peab lisaks digilahendustele sisaldama ka riistvara või füüsilist komponenti, toetama Euroopa Liidu kliima-ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Paragrahvis 7 sätestatakse toetatavad kulud. Lõike 1 kohaselt on toetatav kulu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Tehtud kulu peab olema toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ning kulu suurus peab olema põhjendatud. Lõigetes 2 ja 4 määratletakse toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Toetatavad kulud peavad panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Mittetoetatavad on muuhulgas kulud, mis ei ole seotud projekti elluviimisega ning sellest seisukohast põhjendamatud ja on ebaolulised. Toetatavad kulud peavad kaasa aitama rohetehnoloogia arengule ühest TRLi tasemelt teise. Projektjuhtimise kulule on seatud 10% piirang ning muudele töötasudele kuni 50% piirang, et toetuse kasutamist suunata just toote arendamisele ning selleks vajalikele laborikatsetele ning materjalide soetamisele. Sisseostetavatele teenustele toetuse piirangut ei seata, kuid teenuste hankimisel tuleb lähtuda eelnõu §-s 22 sätestatud ostumenetluse nõuetest. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei tohi teha kulutusi, mille hüvitamist soovitakse, ega võtta kulude aluseks olevaid kohustusi. Samuti ei ole toetatavad kulud seotud taotluse koostamisega ega ka projekti ettevalmistamisega enne toetuse rahuldamise otsuse kuupäeva. Paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti pikkuseks võib olla kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. veebruar 2026. a, mis tähendab, et selleks kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja maksed toetuse saaja poolt töövõtjatele ja tarnijatele tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse toetust saada. Abikõlblikkuse perioodi teatab toetuse saaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg. Projekti elluviimise alguse määramisel peab arvestama, et taotlusvooru lõppemise kuupäevast kuni 90 kalendripäeva on planeeritud KIKile taotluste menetlemiseks aeg ning projekti elluviimise aeg ei saa olla varem. Kui toetus on riigiabi, siis enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 1. veebruariks 2026. a peavad kõik tegevused olema lõpetatud ja toetus välja makstud. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK toetuse saaja taotluse alusel. Paragrahvis 9 sätestatakse toetuse summa ja osakaal. Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne 300 000 eurot, välja arvatud juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi ja kehtivad eelnõukohase määruse §-s 5 nimetatud piirangud. Toetuse maksimaalne määr on 80% abikõlblikest kuludest, sh üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2c alusel antava riigiabi puhul on toetuse määr 40% keskmise suurusega ettevõtjale ja 50% väikeettevõtjale. Abimäärad tulenevad grupierandi määruse artikli 36 lõike 6 punktidest a ja c. Ettevõtja suuruse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni soovitusest 2003/361/EÜ, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. mail 2003. a (ELT L 124, lk 36), mida aitab tõlgendada komisjoni VKEde määratlust käsitlev teatmik (https://ec.europa.eu/docsroom/documents/42921/attachments/1/translations/et/renditions/nati ve). Tähele tuleb eelkõige panna, et ettevõtte suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka sidus- ja partnerettevõtjaid. Rõhutame, et seosed, mille kaudu tuvastatakse sidus- ja partnerettevõtjaid, tuvastatakse ka füüsiliste isikute kaudu. Kogu toetatava projekti käibemaks võib olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks, kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi (nt Kredexi/MESi antavad laenud ja käendused). Näiteks Kredexi SF vahenditest käendatava laenuga ei ole võimalik projekti finantseerida, kuna sellisel juhul loetakse toetuseks kogu käendatud laen jne. 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlejale ja partnerile. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eesti äriregistris registreeritud ettevõte, mis vastab § 1 lõike 5 ja § 3 lõike 1 punkti 11 definitsioonile. Füüsilised isikud, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, on välistatud, kuna meetme eesmärk on tugevdada rohetehnoloogiat arendavaid ettevõtteid. Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega majandustegevuste seadustiku mõistes. Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri, kes võib olla juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus abikõlblikud kulud. Partner ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse osutaja. Lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama üldmääruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. KIK teeb võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris2, kontrolli eesmärk on veenduda, et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti kontrollitakse taotleja karistatust KarSi § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32), artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK teeb e-toetuse kaudu päringu karistusregistrisse, et saada teada, kas taotlejat või tema seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel. Paragrahv 11 sätestab taotleja kohustused seoses taotluse hindamisega KIKi poolt. Paragrahv 12 sätestab nõuded taotleja eelnõustamise kohta. Taotluste kvaliteedi parandamiseks tuleb potentsiaalsel taotlejal enne taotluse e-toetuse keskkonnas esitamist osaleda eelnõustamisel, kuhu KIK võib kaasata Kliimaministeeriumi ning EASi ja Kredexi ühendasutuse esindajaid. Eelnõustamisel tutvustab potentsiaalne taotleja arendatavat rohetehnoloogiat ning tegevusi, kuidas saavutatakse TRLi tõus. Eelnõustamine algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgnevast päevast ning lõppeb kümme tööpäeva enne taotlusvooru tähtaega. KIK lisab eelnõustamise ajakava oma veebilehele enne taotlusvooru avamist. Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel KIKile etteantud vormil projektiplaani. Eelnõustamise käigus selgitab KIK toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine ei ole taotluse nõuetele vastavuse hindamise osa, mistõttu ei anna eelnõustamisel osalemine eelist toetuse saamiseks. Paragrahv 13 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, milles nõutakse infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, tulemusnäitajate kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata taotlusvormi abiinfo all olevale abistavale tekstile, mis aitab lahti mõtestada taotlusvormi eri alapeatükid. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata. Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Lõikes 3 sätestatakse taotluse üldised nõuded ning lõikes 4 kohustatakse taotlejat esitama kõik nõutud dokumendid. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad rohetehnoloogia 2 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ). TRL 4 taset, kirjeldust arendatava rohetehnoloogia elutsükli kohta (toorme kavandamine ja tootmine, toote tootmine, levitamine ja pakendamine, korduskasutus, lõplik kasutusest kõrvaldamine, ümbertöötlus). Kui arendatav rohetehnoloogia on seotud kliimamuutuste leevendamisega, tuleb taotlusele lisada kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutus ja kirjeldus metoodikast, millele arvutus põhineb. Kuna toetatakse rohetehnoloogiaid, mis peavad panusta ma keskkonnaeesmärkide saavutamisesse, siis piisab, kui tehakse nn lihtsustatud DNSH hindamine ehk taotleja annab kinnituse, et arendatav tehnoloogia vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ehk taotletav tegevus on kooskõlas kõigi kuue keskkonnaeesmärgiga (kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutuste kohanemine; vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; õhu-, vee- ja pinnasesaaste vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine). Taotleja lisab taotlusele lihtsustatud DNSH täidetud vormi. KIK teeb vormi kättesaadavaks oma veebilehel. 4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine“ Paragrahvis 14 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise kord. KIK avab taotlusvooru vähemalt 60 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva, et potentsiaalsetel taotlejatel oleks piisavalt aega taotluse sisestamiseks e-toetuse keskkonda. Ühes taotlusvoorus võib taotleja esitada ühe taotluse. Selline piirang on pandud, et iduettevõte keskenduks ühele rohetehnoloogiale ja selle arendamisele. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru avatud oleku ajal e- toetuse keskkonnas, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru tähtpäeva saabumist. Pärast seda esitatud taotlust ei hinnata. Kuna tegemist on konkureeriva taotlusvooruga ning taotluste sisestamiseks on aega 60 kalendripäeva, peavad kõigile taotlejatele olema ühesed nõuded taotluse esitamise tähtaja kohta. Taotlusvooru eelarve kehtestab Kliimaministeerium käskkirjaga. Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemine koosneb taotluse vastuvõtmisest ja registreerimisest; taotleja ja partneri ja nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse nõuetele vastavuse hindamisest. KIK kontrollib taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavust. KIK kaasab taotluse hindamisse (sh nõuetele vastavuse kontrolli) hindamiskomisjoni liikmeid ning vajaduse korral eksperte. Taotluse menetlemiseks on kavandatud kuni 90 kalendripäeva. KIK võib kutsuda taotlejaid projekti ideed tutvustama hindamiskomisjonile. Taotluse puuduste või lisaselgituste saamiseks annab KIKi taotlejale aega kuni 14 kalendripäeva, mille võrra taotluse hindamise periood pikeneb. Mõjuval põhjusel võib KIK anda taotluse täiendamiseks lisatähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetluse periood. Kui taotleja ei kõrvalda antud tähtaja jooksul taotluse puudusi võib KIK taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistada. Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb KIK 90 päeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast. Paragrahv 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud valdkondade (materjaliteadus; ressursside väärindamine, kemikaalide kasutuse vähendamine; kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused; liikuvus ja logistika; rohetehnoloogilised tehnoloogiad, mis oluliselt panusta ühte või mitmesse kliimaeesmärki) eest vastatutavate ministeeriumi esindajad, kui taotlusvooru esitatakse nende valdkonnas vähemalt üks taotlus. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. Kõik taotluse hindamisega seotud isikud peavad enne taotlusega tutvumist allkirjastama erapooletuse, konfidentsiaalsust ja sõltumatust deklaratsiooni. Hindamiskomisjoni kaasatakse taotluse nõuetele vastavuse kontrolli § 15 lõike 1 kohaselt. Paragrahvis 17 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise kord. KIK tunnistab taotleja ja partneri vastavaks, kui taotleja ja partner vastavad määruse § 10 nõuetele. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab määruse § 13 nõuetele. Taotlus ei vasta nõuetele, kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele. Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, siis ei pea taotlusi §-s 18 toodud eelistuskriteeriumite alusel pingeritta seadma. Paragrahvis 18 sätestatakse taotluste eelistuskriteeriumid. Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda kõiki nõuetele vastavaid taotlusi rahastada, suunatakse vastavaks tunnistatud taotlused eelistuskriteeriumite hindamisse, mille teeb hindamiskomisjon. Eelistuskriteeriumite alusel tekib pingerida, mille alusel rahastatakse pingereas eespool olevaid taotlusi, kuni taotlusvooru eelarve täitumiseni. Eelarve täitumisel jäetakse ülejäänud taotlused rahuldamata. Nõuetele vastavaid taotlus võrreldakse omavahel kolme kriteeriumi alusel: 1) projekti mõju keskkonnale ja kliimale. Selle kriteeriumi järgi hinnatakse, kuidas projekti tegevused aitavad kaasa keskkonna- ja kliimakaitse eesmärkide saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele, taastuvenergia kasutamisele, heitmete ja jäätmete vähendamisele ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Kriteeriumi osakaal on 50%; 2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus. Hinnatakse projekti tegevuskava, sh eelarvet ja ajakava. Hinnatakse, kuidas taotluses toodud tegevused aitavad kaasa TRLi taseme tõusule. Hinnatakse projekti meeskonna kvalifikatsiooni, kogemust ja motivatsiooni. Hinnatakse, kuidas on projekti tulemused jälgitavad ja mõõdetavad. Samuti hinnatakse taotluse omafinantseeringu suurust. Osakaal 30%; 3) projekti uuenduslikkus ja konkurentsivõime. Hinnatakse taotluses toodud rohetehnoloogia uuenduslikkust ja eristatavust samaväärsete tehnoloogiatega samas valdkonnas. Hinnatakse projekti potentsiaali leida uusi kliente, turge või koostööpartnereid ning luua majanduslikku lisandväärtust. Osakaal 20%. KIK avaldab eelistuskriteeriumite hindamismetoodika taotlusvooru avamise kuupäeval oma kodulehel. Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust. Eeliskriteeriumite alusel koostab hindamiskomisjon taotluste pingerea. Taotlusi rahastatakse vastavalt pingereale kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise tingimused. Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 18 lõike 3 alusel. Pingerea alusel enim punkte saanud taotlused rahuldatakse kuni eelarve täitumiseni. Taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus KIKi osalise rahuldamise ettepanekuga. KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; KIKil tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele või kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata või aega pikendada ei paluta, teeb KIK taotlejat ära kuulamata taotluse mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse mõttes. Seetõttu ei pea KIK uuesti samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid. Taotlusega seotud otsused edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta, seda kas toetuse saaja taotluse alusel või omal algatusel, lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel. Taotleja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks on KIKil aega kuni 30 kalendripäeva, mida võib pikendada, kui tekib vajadus teha uus analüüs või ekspertiis. Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. Selleks teeb KIK vastava otsuse. 5. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“ Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Eelkõige on toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele, kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. Partnerile kehtivad toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja peab säilitama taotluse menetluse ja elluviimisega soetud dokumente, sh raamatupidamise ja finantsdokumente, projekti lõppmakse tegemisest kuni kümme aastat. Taotleja peab vajaduse korral võimaldama nendele dokumentidele juurdepääsu isikutele, kes tegelevad toetuse kasutamise järelevalvega. Toetusesaaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt. Toetuse saaja peab avalikkust teavitama toetuse saamisest üldmääruse § 12 nõuete kohaselt. Paragrahv 22 reguleerib ostumenetlust. Ostu all mõeldakse riigihanget või ostumenetlust. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad või teenused riigihangete seadust järgides ning väikehanked ehk alla riigihangete piimäära olevad hanked vastavalt oma hankekorrale. Üldmääruse § 5 lõike 2 kohaselt on ostu piirmääraks 20 000 eurot. Mittehankijast toetuse saaja ja partner viivad läbi ostumenetluse, kui hanke eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“. Kõik maksumused on sätestatud ilma käibemaksuta. Projektiga seotud hankeid ei tohi välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava toetuse ergutava mõju suhtes. Lisaks on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama hankedokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja või teenuse hanget, kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab ostumenetluse puhul 20 000 eurot või riigihanke puhul lihthanke piirmäära (30 000 eurot). Kui KIK vaatab hankedokumendid enne läbi, vähendab see riske, mis võivad tulla riigihangete seaduse või määruse nõuete eiramisest. Kui asja või teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem eelnimetatud piirmääradest, mille ületamisel tuleb hange avaldada riigihangete registris, küsib toetuse saaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt. KIKil on kohustus nõustada toetuse saajat ja partnerit hangete tegemisel, et hange vastaks määruse nõuetele. Lepingu muutmise plaanidest tuleb KIKi enne muutmist teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHSi §-st 3 tulenevate põhimõtetega. 6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus“ Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas, täites etteantud vormi. Kui toetuse saaja ei esita aruandeid, on KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 26 alusel, sest toetuse saajal on kohutus täitmata. Kui projekt kestab rohkem kui kuus kuud, esitab toetuse saaja vahearuanded e-toetuse keskkonnas iga aruandlusperioodi kohta. Kuuekuuline tsükkel maksimaalse 24 kuu pikkuse perioodi jooksul on piisav, et toetuse saaja annaks KIKile piisava sagedusega infot projekti elluviimise edenemise kohta. Toetuse saaja esitab lõpparuande abikõlblikkuse perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 1. veebruar 2026. a. Paragrahvis 24 sätestatakse toetuse maksmise ja sellest keeldumise kord. Toetus makstakse välja abikõlblikkuse perioodil tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse saajale. Partneri kulud esitab toetuse saaja. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja see sisaldab lõikes 4 nõutud dokumente. Leping tähendab nii hankelepingut riigihangete seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast toetuse saaja puhul. Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab vastava arve kajastamist raamatupidamises. Põhjendatud juhtudel võib toetust välja maksta üks kord kuni 40% toetusest ettemaksuna. Ettemaks tuleb 100% tõendada enne järgmise osa toetuse väljamaksmist. Kui toetus on riigiabi, tehakse ettemakse garantii alusel üldmääruse § 9 lõike 5 punkti 2 järgi. Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis maksetaotluse menetlus peatatakse, kuni rikkumise menetlus on lõpuni viidud. Pärast seda jätkub maksetaotluse menetlemine, kui projekti toetust ei ole tühistatud. Maksetaotluse menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga e- toetuse vahendusel (HMSi § 41). Kui tuvastatakse rikkumine, keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu hüvitamiseks, siis selleks keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotlus korrigeerida nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, nt vahearuanne esitamata, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teha toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Kui tuvastatakse rikkumine, keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest, ei loe vastavaid kulusid toetatavaks ega hüvita neid toetusest. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetamisele, keeldutakse väljamaksest osaliselt. Projekti lõppmakse tehakse pärast projekti lõpparuande kinnitamist. 7. peatükk „Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided“ Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse maksmisest keeldumise kord. KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui kulu ei ole toetatav, kuludokumendid ei vasta nõuetele, toetuse saajal on täitmata mõni määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus või muudel üldmääruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel. Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu hüvitamiseks, siis selleks keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotlus korrigeerida nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudus, tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, nt vahearuanne esitamata, siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teha toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK keeldub väljamaksmisest. Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetatavusele, keeldutakse väljamaksest osaliselt. Paragrahvis 26 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid on üldmääruse §-s 11. HMSi § 66 lõike 2 punkti 1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui selline võimalus on seaduses või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis. Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetus sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Paragrahvis 27 sätestatakse vaide esitamise kord. Taotleja või toetuse saaja võib KIKi toimingu või otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KIK. HMSi § 73 lõike 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni, kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega. Esitatud vaiete lahendamiseks on KIKil 30 kalendripäeva. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013. 4. Määruse mõjud 4.1. Määruse üldine mõju Eesti taastekava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Toetuse eesmärk on panustada majanduse rohereformide elluviimisesse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste väljaarendamise ja leviku soodustamisega. Toetusega soodustatakse rohetehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvu, ettevõtete konkurentsivõime ja uuendusvõime kasvu ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti. Toetuse tulemusena arendavad vähemalt kümme ettevõtet rohetehnoloogilisi lahendusi. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Rohetehnoloogia arendamine suurendab Eesti ja maailma suutlikkust seista vastu kliimamuutustele ning tulla toime kliimamuutustest tulenevate ohtudega. Uued rohetehnoloogiad aitavad kaasa tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressurssi- ja energiasõltumatus. 4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Innovaatiliste rohetehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtmisega panustame kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edendamisele ning laiemalt rohereformide elluviimisele. 4.4. Mõju majandusele Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist ELi tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, regionaalarengule ning sotsiaalsetele (sh demograafilisele) valdkondadele. Meede aitab kaasa tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku Eesti majanduse saavutamisele. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Riigi Tugiteenistuse Keskusele, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rohetehnoloogiate arendusprogrammide töörühmale ja katusorganisatsioonidele. Esitatud ettepanekud ning nendega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud seletuskirja lisas.