Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine

MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas Tallinn nr 1-1/23/60 Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määrust nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Mittetoimiv projekt (1) Mittetoimiv projekt on määruse alusel rahastatud ja alustatud projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata 31. detsembriks 2023. a ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1–24, edaspidi komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. (2) Pärast 31. detsembrit 2023. a elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. (3) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. a. (4) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud tähtajal. (5) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ning dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajani, mis on kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11. (6) Rakendusüksus muudab taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja avalduse alusel ja kooskõlastab selle korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega. (7) Käesoleva määruse § 33 punkti 14 kohaldatakse mittetoimiva projekti elluviimisel käesoleva paragrahvi lõikest 5 tulenevate erisustega.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler  28.09.2023 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel ning kooskõlas peaministri 19. aprilli 2023. a korraldusega nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ kliimaministrile antud volitustega. Kõnesoleva määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määrust nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“. Määruse eesmärk on pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu (31.12.2023) võimaldada Kliimaministeeriumi transpordi valdkonnas mittetoimivate projektide tegevuste elluviimist toetuse saajate enda vahendite arvel, et vältida finantskorrektsiooni otsuste tegemist. Muudatused annavad toetuse saajatele võimaluse projektid jätkusuutlikult ellu viia. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (tel 715 3404, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollisid KLIM finantsosakonna riigiabi ekspert ja jurist Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, [email protected]) ja KLIM õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba (tel 625 8998, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud KLIM õigusosakonna nõunik Triin Nymann (tel 626 2907, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega toetatakse riigile olulisi transpordi taristu projekte, mille elluviimisel võib tekkida vajadus projekti tegevusi ja tähtaegu üle vaadata ja muuta. Muuhulgas mõjutas meetmest rahastavate projektide elluviimist COVID-19 kriisiga kaasnenud tarnete seiskumine, aga ka projektide kallinemine, mistõttu lükkus projektide elluviimine edasi. Määruses on sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 31. detsember 2023. a. Lõpptähtaja saabumisel peavad projekti tegevused olema lõppenud. Muutunud ehitusturul, kus hangetes ja allhangetes napib pakkujaid ja ehituslepingutes on raskusi tähtaegadest kinnipidamisega, on mõistlik lubada toetuse saajatel viia projektides, kus on risk mittetoimiva projekti võimaluseks, tegevused ellu ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Käesoleval hetkel on transpordi meetmes toetust saanud ja veel rakendamisel olevate projektide ajakavades arvestatud tegevuste lõpptähtajaks 31. detsember 2023. a, siiski on toetuse saajatelt tulnud signaale, et mõningad projekti tegevused võivad lükkuda 2024. aastasse. Seetõttu täiendatakse kõnesolevat määrust paragrahviga 91, mis sätestab mittetoimivate projektide regulatsiooni. Eelnõu kohaselt on mittetoimiva projektiga tegemist juhul, kui projekt on määruse alusel rahastatud ja seda on alustatud, kuid mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata 31. detsembriks 2023. a. Mittetoimiva projekti tegevuste kulusid pärast 31. detsembrit 2023. a toetusest ei hüvitata. Samas on toetuse saajal võimalik lõpetada projekti kõik tegevused omavahendistest rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. Toetuse saajal tuleb esitada projekti järeltegevuste kohta aruanne rakendusüksuse määratud tähtajal, samuti tuleb toetuse saajal tagada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal. Lõikega 1 määratakse mittetoimiva projekti mõiste. Mittetoimiv projekt on määruse alusel rahastatud ja alustatud projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata 31. detsembriks 2023. a ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1-24, edaspidi komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. Lõige 2 sätestab, et pärast 31. detsembrit 2023. a elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. Lõige 3 sätestab, et toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. a. Tähtaeg määratakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega. Komisjoni teatise kohaselt tuleb mittetoimivad tegevused füüsiliselt lõpetada või täielikult rakendada hiljemalt 15. veebruariks 2027. Lõikega 4 sätestatakse projekti aruannete esitamise kord mittetoimiva projekti korral. Lõikes 5 sätestatakse toetuse saaja kohustus täita perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise kohustust rakendusüksuse määratud tähtajaks, mis peab olema kooskõlas komisjoni teatise punktiga 11. Lõike 6 kohaselt muudab rakendusüksus toetuse saaja avalduse alusel taotluse rahuldamise otsust, milles määratakse mittetoimiva projektiga seotud tingimused. Lõige 7 sätestab, et kõnesoleva määruse § 33 punkti 14 kohaldatakse mittetoimiva projekti elluviimisel lisatava § 91 lõikest 5 tulenevate erisustega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse tulemusena on toetuse saajal võimalik pooleliolevate projektide tegevused lõpule viia. Eeldatav risk, et projekti elluviimisel tõusetuvad ettenägematud takistused võivad projekti viia mittetoimivate projektide nimekirja, on hetkel ühe projekti „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus“ lepingus „Tarbja kogujatee ja Tarbja silla ehitus“ avaldumas, kuid eelnimetatud projektile võib 2023. a lõppedes lisanduda veel projekte. Samas on kõik projektid töös arvestusega, et tööd lõpetatakse 31. detsembri 2023. a seisuga. Käesoleva muudatuse eesmärk on ka maandada võimalikke riske. Mittetoimiva projekti puhul tegu sulgemiserandiga, mille kasutamisega võib kaasneda rahaline mõju ka riigieelarvele ning seda erandit kasutatakse ainult vältimatute olukordade lahendamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmise järgselt on toetuse saajal võimalik vajadusel esitada rakendusüksusele projekti muutmise avaldus, milles taotleb projekti lõpetamist ehk toimivaks muutmist peale abikõlblikkuse perioodi lõppu omavahendite eest. Rakendusüksus kooskõlastab projekti muutmise otsuse Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega. Rahandusministeerium ja korraldusasutus jälgivad, et mittetoimivaks määratletud projektide kogumaht ei ületa 20% rakenduskava jaoks eraldada otsustatud abikõlblikest kogukuludest. Põhjendatud ja kooskõlastatud avalduse korral fikseeritakse projekti muutmise otsuses tegevused, mida toetuse saaja kohustub ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, tähtaeg tegevuste elluviimiseks, järelaruande esitamise tähtaeg, dokumentide säilitamise tähtaja pikenemine ning vajadusel muudetakse projekti eelarvet. Järelaruande esitamise tähtaeg peab olema kindlaks määratud arvestusega, et rakendusüksus jõuab järelaruande menetleda ja teavitada korraldusasutust, rakendusasutust ja Rahandusministeeriumit projekti lõpetamisest enne 15. veebruari 2027. a. Pärast taotluse rahuldamise otsuse muutmist muudab rakendusüksus struktuuritoetuse registris (SFOS) projekti ja asjakohase tegevuse lõpptähtaega ja seadistab projektile järelaruande vormi. Projekti abikõlblikkuse lõpp jääb SFOSis muutmata, kuna see ei pikene. Määruse rakendamisega, kui toetuse saaja taotleb mittetoimiva projekti erisust, kaasnevad toetuse saajale täiendavaid kulud, kuna pooleliolevad projektid tuleb lõpetada omavahenditest. Käesoleval hetkel ei ole siiski võimalik kaasnevaid kulusid hinnata, kuna kõikides projektides on eesmärk lõpetada tööd 31. detsembri 2023. a seisuga. Juhul kui teatud tegevusi peaks olema vajalik lõpetada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, on eesmärk saavutada projektide funktsionaalsus hiljemalt 2024. a lõpuks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). RTK ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu sisuliste märkusteta. Kristen Michal minister Keit Kasemets kantsler