Kiri

Terviseministri .......2023 käskkirjaga nr ….. kinnitatud toetuse andmise tingimused "Terviseriskide ennetamine ja vähendamine" Lisa 2 TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.12.2023-31.12.2024 Tegevus 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud Projekti elluviimise esimese etapi eesmärk on analüüsida praeguse süsteemi toimimist ning selle puudujääke, koostada erineva abivajadusega inimeste profiilid (sh tuua välja erinevused eri soost, vanuses jne uimasteid tarbivate inimeste puhul) ning kaardistada nende teekond praeguses süsteemis. Lisaks viiakse tegevuskava perioodil läbi analüüsid teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamiseks ning valitud mudeli rakendamise eelduste määratlemiseks. Töö käigus kaardistatakse teiste riikide praktikad, erinevad sekkumisprogrammid uimasteid tarvitava inimese ja tema lähedaste toetamiseks ning Eesti tänane praktika ja vajadused tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja justiitsvaldkonnas. Samuti kaardistatakse erinevate spetsialistide kompetentsid, mis on vajalikud valitud mudeli rakendamiseks. Sobivate sekkumismudelite kaardistamisse kaasatakse Eesti ja välisriikide eksperte ja korraldatakse õppevisiite teiste riikide praktikaga tutvumiseks. Vastavalt vajadusele viiakse läbi täiendavad uuringud, mis toetavad analüüsi teostamist. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut. Sihtrühm: Erinevates valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkondades) uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid. Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor). Legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased. Jrk nr 2.1.1. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.12.2023-31.12.2024 (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Projekti meeskonna 2023-2027 01.12.2023-31.12.2024 moodustamine 2 Rahvusvaheliste 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 parimate praktikate ja mudelite analüüs ning Eestis kohandamiseks sobiva valimine 3 Uimasteid tarvitavate 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 inimeste toetamise 1  Jrk nr 2.1.1. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 01.12.2023-31.12.2024 (näidatakse periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) praktika, väljaõppe ja kliendi vaate analüüs ning ettepanekute koondamine 4 Ekspertkohtumiste ja 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 õppevisiitide korraldamine 5 Analüüsi läbiviimiseks 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 täiendavate uuringute teostamine vastavalt vajadusele 2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks, uimastitarvitamise varajaseks märkamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks uimasteid tarvitava inimese toetamiseks väljaspool eriarstiabi. Tegevuskava perioodil on planeeritud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste, uimastite tarvitamise märkamisoskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste läbiviimiseks töötada välja koolitusmoodulid, tööriistad- ja vahendid ning infomaterjalid. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut. Sihtrühm: Tervise- ja sidususvaldkondade töötajad. Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor). Kohalikud omavalitsused. Ülikoolid ja teised õppeasutused. Jrk nr 2.1.2. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse periood, perioodil 01.12.2023-31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Koolitusmoodulite ja 2024-2027 01.01.2024-31.12.2024 materjalide väljatöötamine, koolituste korraldamine 2 2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ja katsetamine Jrk nr 2.1.3. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse periood, perioodil 01.12.2023-31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Mudeli 2024-2027 01.01.2024-31.12.2024 kohandamisega seotud tegevused- ekspertide ja teadlaste kaasamine, töögruppide läbiviimine. Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2027) aastal 2024 Väljundinäitaja On viidud läbi 1 1 Tulemus on analüüs ja valitud saavutatud, kui on välja Eestis valminud analüüs kohandamiseks ning valitud välja mudel mudel Väljundinäitaja On viidud läbi 1 1 Tulemus on uimasteid tarvitavate saavutatud, kui on inimeste toetamise valminud ja läbi viidud praktika ja kliendi uimasteid tarvitavate vaate analüüs inimeste toetamise praktika ja kliendi vaate analüüs Väljundnäitaja On korraldatud 0 1 Tulemus on ekspertkohtumised ja saavutatud kui õppevisiidid ekspertkohtumised ja õppevisiidid on korraldatud Väljundnäitaja Sotsiaal- ja teiste 0 1 Tulemus on sidusvaldkondade saavutatud kui on spetsialistide koostatud koolitusvajadus on koolitusmudel analüüsitud ning kompetentsimudel(id) koostatud Väljundnäitaja Koolitusmoodulid ja 200 500 Tulemus on materjalid on saavutatud kui väljatöötatud, koolituse on läbinud koolitused vähemalt 500 korraldatud spetsialisti 3 Tegevus 2.2. Toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiumudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise mudeli väljatöötamine ja toitumisnõustaja kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise vajaduse kaardistus Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valmivale AS Emor teostatava uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele, on tegevuskava perioodil eesmärk töötada välja toitumisnõustamise detailne mudel. Vajadusel hangitakse täiendavaid analüüse või ekspertide hinnanguid. Tegevuste käigus luuakse teenuse osutamiseks vajalikud juhendid, infomaterjalid. Töötatakse välja uusi lähenemisi, metoodikaid ja tööriistu. Lisaks analüüsitakse vajadust olemasolevat kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastada ja olemasolevaid süsteeme uuendada. Vajadusel viiakse ellu tegevusi vastavalt analüüside tulemustele. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut. Sihtrühm: tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad, poliitikate- ja sekkumiste kujundajad. Jrk nr 2.2.1. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse periood, perioodil 01.12.2023-31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Projekti meeskonna 2023-2027 01.12.2023-31.12.2024 moodustamine 2 Toitumisnõustamise 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 detailse mudeli kirjeldamine 3 Nõustamisteenuse 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 kvaliteedinõuete väljatöötamiseks ja kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise vajaduse kaardistamiseks analüüsi teostamine 4 Kvaliteedinõuete ja 2024 1.01.2024 - 31.12.2024 nende hindamise süsteemi väljatöötamine 2.2.2. Esmatasandi tervishoiusüsteemiga integreeritud toitumisnõustamise teenuse pakkumiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja koolitamine Tegevuskava perioodil kaardistatakse toitumisnõustamise teenusepakkujate koolitusvajadus ja lisamaterjalide vajadus. Kaardistusele tuginedes alustatakse toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmiste ja kompetentside tõstmiseks koolitusmooduli ning lisamaterjalide ja töövahendite väljatöötamist. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut. 4 Sihtrühm: tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad. Jrk nr 2.2.2. tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud (näidatakse periood, perioodil 01.12.2023-31.12.2024 mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Koolitusvajaduse ja 2023-2024 01.12.2023-31.12.2024 lisamaterjalide vajaduse kaardistamine 2 Koolituskava ja 2023-2026 01.12.2023-31.12.2024 koolituse, lisamaterjalide ja töövahendite välja töötamine (sh nutridata.ee arendus) 2.2.3. Nõustamisteenuse katsetamine ja edasiarenduse kaardistus Tegevuskava perioodil ei ole selles alategevuses tegevusi planeeritud. Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2027) aastal 2024 Väljundinäitaja Nõustamisteenuse 1 1 Tulemus on saavutatud, kutsekvalifikatsiooni kui on valminud nüüdisajastamise kutsekvalifikatsiooni vajaduse analüüsi nüüdisajastamise teostamine analüüs Väljundinäitaja Kvaliteedinõuete ja 1 1 Tulemus on saavutatud, nende süsteem on kui kvaliteedinõuete ja väljatöötatud nende süsteem on väljatöötatud Väljundnäitaja Koolitusvajaduse ja 1 1 Tulemus on saavutatud lisamaterjalide kui on valminud väljatöötamise koolitusvajaduse ja vajadus on lisamaterjalide kaardistatud väljatöötamise vajaduse kaardistus Väljundnäitaja Koolituskava ja 0 1 Tulemus on saavutatud koolitused, kui on väljatöötatud lisamaterjalid ja koolituskava, koolitused, töövahendid on lisamaterjalid ja väljatöötatud töövahendid 5  KINNITATUD terviseministri ………..2023 käskkirjaga nr ……… Terviseriskide ennetamine ja vähendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2023–31.12.2027 Elluviija Tervise Arengu Instituut (TAI) Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035 JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA“ ........................................................................................................................................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4 2.1. UIMASTEID TARVITAVATE INIMESTE TARBIMISE VÄHENDAMISE TOETAMISEKS JA PSÜHHOSOTSIAALSE TOE PAKKUMISEKS VALDKONNAÜLESE MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE ............................................................................................................................................................. 4 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud ............................................ 4 2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine......................................................................................................................................................................... 5 2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ja katsetamine ................................................. 6 2.2 TOITUMISNÕUSTAMISE TEENUSE JA ESMATASANDI TERVISHOIU MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE ................................................................... 6 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise mudeli väljatöötamine ja toitumisnõustaja kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise vajaduse kaardistus ............................................................................................................................... 6 2.2.2. Esmatasandi tervishoiusüsteemiga integreeritud toitumisnõustamise teenuse pakkumiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja koolitamine ........................................................................................................................................... 7 2.2.3. Nõustamisteenuse katsetamine ja edasiarenduse kaardistus ................................................................................. 8 2.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 8 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 8 4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................................................... 10 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 11 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 11 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11 9. TAT MUUTMINE............................................................................................................................................................. 12 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13 2 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035 ja valdkondlike arengukavadega“ Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ (edaspidi meede) ja sellega seotud sekkumise „Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske. 1.1 Seosed Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega TAT-ga viiakse ellu Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia tervise tulemusvaldkonna Tervist toetavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine“. TAT-ga rahastatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Ühiskond - Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning "Inimene- Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" arukas alasihtide "hooliv ühiskond", "tervist hoidev inimene", "tegus inimene" saavutamisse. Toetavate tegevuste panust ligipääsetavuse tagamisse hinnatakse näitajaga "Ligipääsetavuse näitaja", panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", panust võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" ning panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse näitajaga "Tervena elada jäänud aastad". Tegevused toetavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtet „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks“ ning aitavad vähendada tervisekaotust põhjustavaid riskitegureid ja - käitumisi, mis on nimetatud "Eesti 2035" ühe arenguvajadusena. "Eesti 2035" tegevuskava seab eesmärgiks ülemäärase kehakaaluga inimeste vähenemise alla 50% aastaks 2035 (2020. Aastal 51,6%), tervena elada jäänud aastate tõstmise meestel 2035. aastaks 63 eluaastani ning naistel 64,5 eluaastani (2021. aastal 54,9 ja 58) ja soolise lõhe vähendamise tervena elada jäänud aastates (2021. aastal 2,1 aastat) 1,5 aastani aastaks 2035. Selleks tuleb muuhulgas vähendada riskikäitumist ning edendada tervislikke eluviise. Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas "Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030" eesmärgiga, milleks on, et Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastate arv kasvab. TAT tegevused aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Toetavate tegevuste kavandamisel on lähtutud "Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030" sätestatud järgmistest alaeesmärgi "tervist toetavad valikud" lahendusteedest:  vaimse tervise edendamine; 3   vigastuste ennetamine;  tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine;  uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine. 2. Toetatavad tegevused Toetuse andmise üldeesmärk on avastada varakult terviseriske ja riskikäitumist, toetada inimest nende riskide vähendamisel ja eluviisi muutmisel ning seeläbi suurendada inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu. TAT keskendub valdkonnaüleste mudelite väljatöötamisele, tervise- ja sidususvaldkondade vastutusalas olevate tegevuste arendamisele ning erinevate valdkondade integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on lõpptulemusena üleriigiline. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT tegevused ei tohiks suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Koolituste, infopäevade jt sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega arvestatakse, tagades sündmustele eelnevalt, sündmuste käigus ja sündmustele järgnevalt nii füüsiline kui ka digitaalne ligipääsetavus, sh igasugune info ja kommunikatsioon. Digitaalne ja veebisisu peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549). Teavitus- ja koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri soost, vanuses, rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamisele. Abinõude väljatöötamisel analüüsitakse ja võetakse arvesse erinevusi eri soost, vanuses, rahvusest jne inimeste hoiakutes ja riskikäitumises ja nende põhjusi. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2023–31.12.2027. Tegevuste elluviija on Tervise Arengu Instituut. 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine 2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud 2.1.1.1. Tegevuse eesmärk 4 Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimastitarvitamise varaseks märkamiseks ja uimasteid tarvitava inimese ravi, taastumise ja toimetuleku toetamiseks ning tema ja ta lähedaste elukvaliteedi parandamiseks tervisevaldkonna ja sidussektorite koostöös. 2.1.1.2. Tegevuse sisu Tegevuste koordineerimiseks, otsuste juhtimiseks ja erinevate osapoolte kaasamiseks moodustatakse ekspertidest ja teadlastest koosnev töögrupp. Tegevuste raames kaardistatakse ja analüüsitakse teaduskirjandust ja rahvusvahelisi parimaid praktikaid. Sealhulgas erinevaid võimalikke tõenduspõhiseid ennetus- ja sekkumisprogramme, metoodikaid ja teenuseid uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks peamiselt väljaspool eriarstiabi. Lisaks analüüsitakse tänast Eesti praktikat ja vajadusi sotsiaal-, tervise, justiits-, siseturvalisuse ja teistes sidususvaldkondades. Tegevuste raames kaardistatakse ülikoolides ja teistes Eesti õppe- ning koolitusasutustes pakutavate sihtrühmaga seostuvate koolituste ja kursuste sisu ning selle mahtu. Vajadusel tellitakse täiendavaid analüüse, ekspertarvamusi sobivate kogukonnapõhiste sekkumismudelite kaardistamiseks ja korraldatakse õppevisiite teiste riikide praktikaga tutvumiseks. 2.1.1.3. Tegevuse tulemus Uuringute tulemuste põhjal osatakse planeerida vajaduspõhiseid meetmeid ja tegevusi uimasteid tarvitavate inimeste paremaks toetamiseks ja uimastitarvitamise varajaseks avastamiseks. Tegevuste tulemusena on poliitikakujundajad, tervisevaldkonna sekkumiste väljatöötajad jt olulised sihtrühmad teadlikumad õppeasutuste õppekavade sisust ning pakutavate teadmiste kaasaegsusest ja tõenduspõhisusest ning erinevates valdkondades läbiviidavatest tõenduspõhistest sekkumistest, praktikatest ja vajadustest. Lisaks on sekkumiste planeerijatel ning poliitikakujundajatel ülevaade rahvusvahelistest parimatest praktikatest. 2.1.1.4. Sihtrühm Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), õppe- ja koolitusasutused, poliitikakujundajad ja järgmisi tegevusi planeeriv töögrupp. 2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine 2.1.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimastitarvitamise häiretest ja nende varajasest märkamisest. Samuti parandada oskuseid ja teadmisi viia läbi tõenduspõhiseid sekkumisi ning teha koostööd teiste valdkondade teenusepakkujatega. 2.1.2.2. Tegevuse sisu Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste, uimastite tarvitamise märkamisoskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste tõhusamaks läbiviimiseks töötatakse välja koolitusmoodulid, tööriistad- ja vahendid ning info- ja juhendmaterjalid. Korraldatakse koolitused ning vajadusel kaasamis- ja teavitusüritused uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Lisaks tehakse koostööd ülikoolide ning teiste õppe- ja koolitusasutustega, et pakkuda vajadusel tuge nende õppekavade uuendamisel, kes koolitavad uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste. 2.1.2.3. Tegevuse tulemus 5 Tegevuse tulemusel on suurenenud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikkus uimastite tarvitamise häiretest (sh erinevate sotsiaalsete rühmade (nt naised, vanemaealised jne) eripäradest ja probleemidest) ja tarvitamise varajasest märkamisest ning oskused viia läbi tõenduspõhiseid sekkumisi. Suurenenud on uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide pädevus ja valmisolek pakkuda nõustamist eesmärgiga säilitada või parandada uimasteid tarvitavate inimeste tervist ja heaolu. 2.1.2.4. Sihtrühm Tervise- ja sidususvaldkondade töötajad. Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor). Kohalikud omavalitsused. Ülikoolid ja teised õppeasutused. 2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ja katsetamine 2.1.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on kohandada analüüsi tulemusel välja valitud sekkumisi ja valdkonnaülest, erinevaid tasandeid haaravat mudelit vastavalt Eesti vajadustele ja võimalustele. Lisaks katsetada mudeli rakendamist ning hinnata selle mõju ja arendusvajadusi. 2.1.3.2. Tegevuse sisu Töötatakse välja või kohandatakse Eesti oludele sobivaks ja võetakse kasutusele uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudelisse kavandatud uusi lähenemisi, metoodikaid, juhendmaterjale ja tööriistu. Tegevused on suunatud uimasteid tarvitavate inimestele suunatud teenuste kvaliteedi parandamisele, uute sekkumiste väljatöötamisele või rahvusvaheliselt kasutatavate praktikate juurutamisele ning varajasele probleemse uimastite tarvitamise märkamisele. Tegevuste ja sekkumiste mõjususe teada saamiseks viiakse läbi mõjude hindamisi. 2.1.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on välja töötatud uus valdkonnaülene mudel ning on teada mudeli mõju uimasteid tarvitavate inimeste heaolule, riski- ja tervisekäitumisele. Mudeli rakendamisel paranevad uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi ning kliendi vajadustest lähtumise. Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja –viisid toetavad kvaliteetse ja vajaduspõhise abi pakkumist ning uimastitarvitamise häire varajast märkamist. Paranenud on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ja sidususvaldkondade koostöö. 2.1.3.4. Sihtrühm Tervise- ja sidususvaldkondade töötajad. Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor). Kohalikud omavalitsused. Uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased. 2.2 Toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine 2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise mudeli väljatöötamine ja toitumisnõustaja kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise vajaduse kaardistus 2.2.1.1. Tegevuse eesmärk 6 Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valmivale AS Emor teostatava uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele, on eesmärk töötada välja toitumisnõustamise detailne mudel ning nüüdisajastada toitumisnõustaja kutsekvalifikatsioon. 2.2.1.2. Tegevuse sisu Tegevused on seotud Eesti oludele sobiva esmatasandi tervishoiutöötajate ja nõustamisteenuse pakkujate detailse mudeli väljatöötamisega. Vajadusel hangitakse täiendavaid analüüse või ekspertide hinnanguid. Tegevuste käigus luuakse teenuse osutamiseks vajalikud juhendid, infomaterjalid. Töötatakse välja ja võetakse kasutusele uusi lähenemisi, metoodikaid, töö- ja abivahendeid. Vajadusel viiakse läbi infopäevasid ja kaasamisi. Lisaks analüüsitakse vajadust olemasolevat kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastada ja olemasolevaid süsteeme uuendada. Vajadusel viiakse ellu tegevusi vastavalt analüüside tulemustele. 2.2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on olemas ülevaade mida tuleks nüüdisajastada ja muuta olemasolevas kutsekvalifikatsiooni nõuetes ja süsteemis, vajadusel viidud ellu tegevused vastavalt analüüside tulemustele. Tegevuste tulemusel saab edaspidi kutsekvalifikatsiooni omandanud spetsialiste tervisesüsteemis teenuse pakkujatena kasutada integreerituna esmatasandi tervishoiuga. Lisaks on tegevuste tulemusel valminud toitumisnõustamise esmatasandi tervishoiusüsteemi integreerimise täpne mudel. 2.2.1.4. Sihtrühm Tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad, poliitikate- ja sekkumiste kujundajad. 2.2.2. Esmatasandi tervishoiusüsteemiga integreeritud toitumisnõustamise teenuse pakkumiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja koolitamine 2.2.2.1. Tegevuse eesmärk Eesmärk on suurendada toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi ja oskuseid toitumisnõustamise teenuse pakkumiseks. 2.2.2.2. Tegevuse sisu Nõustamisteenuse pakkujate toitumisnõustamise alaste teadmiste ja kompetentside tõstmiseks töötatakse välja koolitusmoodul. Koolitusmooduli rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjalid, abi- ja töövahendid. Korraldatakse infopäevad erinevatele teenuse pakkumisega seotud osapooltele. 2.2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusel on suurenenud osapoolte teadmised ja oskused kuidas mudelit esmatasandil koostöös rakendada. Tegevuste tulemusel on suurenenud nõustamisteenuse pakkujate teadlikkus toitumisest ja toitumisnõustamisest. Välja on töötatud sobivad abi- ja töövahendid. 2.2.2.4. Sihtrühm Tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad. 7 2.2.3. Nõustamisteenuse katsetamine ja edasiarenduse kaardistus 2.2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on saada teada toitumisnõustamise mudeli rakendatavus, mõju ning arendusvajadused. Toitumisnõustamise mudeli kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate koormust ja parandada ravitulemusi ning inimeste elukvaliteeti. 2.2.3.2. Tegevuse sisu Tegevused on suunatud toitumisnõustamise mudeli rakendatavuse katsetamisele ning mõjude hindamisele. Lisaks viiakse läbi nõustamisteenuse laiendamise vajaduse kaardistus, sh nt kliinilise eritoitumise nõustamisele laiendus ja toitumisnõustamise laiendamiseks eluviisinõustamiseks (uni, ekraaniaeg, füüsiline aktiivsus jne). 2.2.3.3. Tegevuse tulemus Tegevuste tulemusena on teada väljatöötatud mudeli mõju ülekaalus olevate inimeste tervise toetamisele ja tervisekäitumisele. Läbi mudeli katsetuste valideeritakse nõustamismudeli sobivust toitumisnõustamise teenuse saajatele ja pakkujatele. Lisaks valmib nõustamisteenuse edasiarenduse kaardistus. 2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm Tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ning terviseprobleemidega ja/või ülekaalus olevad täisealised inimesed. 2.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave (mõõtühik) sihttase (2027) (2024) Meetmete Valdkondadeülese 0 0 1 Raporteeritakse kui a) nimekirja terviseprobleemide mudel võimaldab väljundnäitaja ennetuse ja riskide terviseprobleeme varajase märkamise ennetada ja riske mudel (mõõtühik varajases staadiumis arv) märgata; b) mudel võimaldab vajalikke sekkumisi nende riskide maandamiseks; c) mudel on erinevaid valdkondi hõlmav; d) välja on töötatud 8  vajalikud dokumendid baaskvaliteedi tagamiseks mudel rakendamisel. Väljundinäitaja saavutamist hindab ja raporteerib lõpparuandes elluviija. 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine TAT- 2.1.1. Uimasteid 0 1 1 Panustab otseselt spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse. väljatöötamist Tulemus on toetavad analüüsid saavutatud, kui on (arv) valminud uuring. Allikaks on elluviija projektiaruanded. TAT- 2.1.2. Koolituse 0 0 500 Panustab otseselt spetsiifiline läbinud spetsialistide meetmete nimekirja näitaja arv (arv) väljundnäitajasse. Tulemus on saavutatud, kui koolitusmoodulid on valminud ja koolitused korraldatud. Allikaks on elluviija projektiaruanded. TAT- 2.1.3. Uimasteid 0 0 1 Panustab otseselt spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse. väljatöötamine ja Tulemus on katsetamine (arv). saavutatud kui mudel on katsetatud kaasates teenuse osutajaid ja sihtrühma. Allikaks on elluviija projektiaruanded. 2.2. Toitumisnõustaja teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine TAT- 2.2.1. 0 1 1 Panustab otseselt spetsiifiline Toitumisnõustamise meetmete nimekirja näitaja detailse mudeli väljundnäitajasse. väljatöötamine ja Tulemus on toitumisnõustaja saavutatud, kui on kutsekvalifikatsiooni valminud detailne nüüdisajastamise mudel. Allikaks on kaardistus (arv). elluviija projektiaruanded. 9  TAT- 2.2.2 Esmatasandi 0 0 1 Panustab otseselt spetsiifiline tervishoiusüsteemig meetmete nimekirja näitaja a integreeritud väljundnäitajasse. toitumisnõustamise Tulemus on teenuse saavutatud, kui pakkumiseks koolitusmoodulid on koolitusmooduli valminud. Allikaks on väljatöötamine ja elluviija mudeli projektiaruanded. katsetamiseks teenusepakkujate koolitamine (arv). TAT- 2.2.3 0 0 1 Panustab otseselt spetsiifiline Nõustamisteenuse meetmete nimekirja näitaja katsetamine ja väljundnäitajasse. edasiarenduse Tulemus on kaardistus (arv). saavutatud kui mudel on katsetatud kaasates teenuse osutajaid ja sihtrühma. Allikaks on elluviija projektiaruanded. 4. Tegevuste eelarve Summa Osakaal 1 ESF+ 5 085 755 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 2 179 609 30% 3 Eelarve kokku 7 265 364 100% 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.3.1. väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest; 5.3.2. tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud; 5.3.3. tegevuste ja teenuste tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.4. tegevuste elluviimisega kaasnevad rendi ja toitlustuskulud; 5.3.5. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 10 5.3.6. tegevuste 2.1 ja 2.2 raames välja töötatavate koolituste, õppematerjalide- ja vahendite kulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ- le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le keskkonna e-toetus kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2. esitama punktis 7.1. nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.3. esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.4. rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.6. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.7. esitama RÜ-le korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.6 esitatud prognoosist. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 11 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab vajadusel korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e- toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib kahekümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 12 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad: 1. Lisa 1 – TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa 2. Lisa 2 – TAT tegevuste detailne kirjeldus 13  EELNÕU 07.08.2023 MINISTRI KÄSKKIRI nr Terviseriskide ennetamine ja vähendamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ koos lisadega (lisatud). Käskkiri jõustub alates 1. novembrist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimustega (edaspidi TAT) toetatakse ja arendatakse tervisenõustamise kvaliteeti ja kättesaadavust kogukonnatasandil ja esmatasandi tervishoius, et vähendada terviseriske ja avastada varakult riskikäitumist. TATiga toetatakse uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamist ja pakkumist. Tervisenõustamise mudeli arendamine aitab kaasa tervikliku süsteemi loomisele, mis toetab inimeste toimetulekut ja tervist. Paranenud on tervishoiuvaldkonna ja sidususvaldkondade piirkondlik koostöö, teenused on omavahel rohkem integreeritud ning koostöö on sujuvam. Läbi varajase märkamise ennetatakse terviseprobleemide süvenemist või väljakujunemist. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.11.2023–31.12.2027. TAT tegevuste elluviijaks on Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI). TAT eelarve on kokku 7 265 364 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) toetus 5 085 755 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 179 609 eurot. TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa (tel 5912 4988, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Eelnõu sisu ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatava meetme 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ (edaspidi meede) eesmärgi saavutamisele. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib RA rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAI on elluviijaks valitud kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigi teadus- ja arendusasutus, kelle põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus- , arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatistika tegemine. TAI-l on olemas kompetents ja pädevus mh uimastite- ja toitumise valdkonnas. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtidega ja heaolu arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konvensiooni väärtustega. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega““; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ning seosed „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega ja heaolu arengukava sihtidega. TAT on seotud rakenduskavas nimetatud sekkumisega „Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks“. Käesoleva TAT raames elluviidavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ alasihtidesse "hooliv ühiskond", "tervist hoidev inimene", "tegus inimene". Eesmärkide saavutamist saab jälgida järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskavas välja toodud mõõdikutega: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja tervena elada jäänud aastad. Alljärgnevalt on välja toodud elluviidavad tegevused ja nendega seotud näitajad. „Eesti 2035“ mõõdikusse "tervena elada jäänud aastad" panustatakse TAT tegevuste 2.1 "uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine" ja 2.2 "toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine" kaudu. Rohkem kui pooled enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tulenevad riskiteguritest või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on toitumise ja metabolismiga seotud riskid ja nii legaalsete (alkohol ja tubakas) kui illegaalsete uimastite tarvitamine. Seega panustavad TAT tegevused suremuse ja haigestumise vähendamisse, läbi mille suurenevad tervena elada jäänud aastad. TAT tegevused 2.1 "uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine" ja 2.2 "toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine" panustavad ka mõõdikutesse "sooline võrdõiguslikkuse indeks" ja "ligipääsetavuse näitaja". Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse aspekti ning rakendatakse sooküsimuste lõimimist. Analüüside läbiviimisel ja mudelite väljatöötamisel analüüsitakse ja arvestatakse eri soost, vanuses, rahvusest jne inimeste erineva olukorra, hoiakute ja käitumismustritega uimastite tarvitamises ja toitumisharjumustes ja nende põhjustes ning arvestatakse nende erisustega tegevuste ja teenuste väljatöötamisel. Koolituste1, infopäevade jt 1 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-parandamine/ligipaasetavus- sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust 2 sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega arvestatakse, tagades sündmusele ligipääsu nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue) inimestele. Digitaalse ja veebisisu loomisel tagatakse selle vastavus Euroopa digiligipääsetavuse standardile. Teavitus- ja koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri vanuses, eri rahvusest ja eesti keelest erineva emakeelega inimeste kaasamisele. Kõigi TAT tegevuste elluviimisel tagatakse võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse mittediskrimineerimise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Kõigi tegevuste puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu spetsiifilistele takistustele, mis võivad soost, vanusest, emakeelest või erivajadusest sõltuvalt pärssida nende rühmade juurdepääsu TAT tegevustele. Kui mõni selline takistus ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi ning pakutakse lahendusi, kuidas olukorda parandada. Tegevustes pööratakse erilist tähelepanu intersektsionaalsetele tunnustele, mis võivad koosmõjus mõjutada tegevustest osa või kasu saamist. „Eesti 2035“ mõõdikusse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" panustatakse TAT tegevuste 2.1 "uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine" ja 2.2 "toitumisnõustamise ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine" kaudu, millega parandatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Läbi sihtgruppi toetavate tegevuste panustatakse inimeste tööhõives osalemisse toetades nende füüsilist ja vaimset heaolu. Läbi koolituste ja infopäevade suurendatakse salliva suhtumise edendamist uimasteid tarvitavatesse inimestesse ning vähendatakse sotsiaalset tõrjumist. TAT vajalikkuse põhjendus 2015. aastal leppisid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmed kokku säästva arengu eesmärgid. Üks oluline säästva arengu eesmärk on tagada kõikidele elanikele hea tervis ja heaolu. Üks oluline säästva arengu eesmärk on inimeste tervise kaitse töökeskkonnas, töövõime säilimine ja terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise ennetamine. 2015. aastal moodustasid mittenakkushaigustest tingitud surmad kogu maailmas kõigist surmadest 71%. Peamiseks surmapõhjuseks olid südame-veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet. Haiguste ennetamisel on eelkõige oluline tervist toetav eluviis, seda toetav keskkond ja riskitegurite vähendamine. Mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremuse ennetamisel on võtmeteguriks muuhulgas tasakaalustatud toitumise toetamine, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise vähendamine ning füüsilise aktiivsuse suurendamine. Rohkem kui pooled enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tulenevad riskiteguritest või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on toitumise ja metabolismiga seotud riskid ja nii legaalsete (alkohol ja tubakas) kui illegaalsete uimastite tarvitamine. Terviseprobleemid võivad põhjustada igapäevases elus ja tööl piiranguid, kujuneda võib püsiv töövõimetus või puue. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli Eestis 2022. aasta lõpu seisuga kokku 123 377 puudega isikut, nendest 37% oli keskmise, 52% raske ja 11% sügava puudega. Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 31.08.2022 seisuga määratud osaline töövõime 59 284 inimesele ning puuduv töövõime 37 699 inimesele. 2014. aastal vastu võetud alkoholipoliitika rohelises raamatus on seatud eesmärgiks kaitsta rahva tervist, sealhulgas vähendada alkoholi kogutarbimist, vähendada liigtarvitamist, vähendada sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid ning arendada välja ravi- ning rehabilitatsiooniteenused alkoholisõltuvusega inimestele. Alkoholi liigtarvitamise ja kahjude vähendamise meetmetena on muuhulgas välja toodud kohaliku omavalitsuse tegevused alkoholikahjude vähendamiseks, teadlikkuse suurendamine, ravi ja nõustamine. 3 Alkoholi tarvitamine põhjustab Eestis väga suurt tervise- ja sotsiaalset kahju. Kahjude majanduslik negatiivne mõju ületab alkoholitööstuse ja sellega seotud majandusharude toodetud lisaväärtuse. Konservatiivsetel hinnangutel kaotati alkoholist tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu üle 50 000 eluaasta ning alkoholi tarbimisest tingitud töötundide ja eluaastate kaotus ja vähenenud tootlikkus maksavad Eestile hinnanguliselt ligi 2% SKTst ehk 400 miljonit eurot. Alkohol on seotud paljude vigastussurmade ja mitme haiguse tekkega. Aastal 2022 jätkus juba 2018. aastal alanud alkoholist tingitud surmade arvu suurenemine: registreeriti 753 alkoholisurma, neist enamus meeste seas. 2013. aastal oli alkoholisurmasid 443 (336 meest ja 107 naist). Alkoholist tingitud surmad moodustavad 10% kõikidest surmadest. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64. Eesti konjunktuuri instituudi andmetel tarvitati 2022. aastal 11,2 liitrit absoluutalkoholi 15-aastaste ja vanemate elanike kohta. Võrreldes 2018. aastaga, on tarvitatud kogus suurenenud rohkem kui ühe liitri võrra, kuid kõrvutades seda 2007. aastaga, kui tarbiti 14,8 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanu kohta, on vähenemine olnud 25%. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmete kohaselt oli 16–64- aastastest elanikest iga viies tarvitanud alkoholi rohkem kui kord nädalas ja nii meestel (28%) kui naistel (13%) on see näitaja püsinud viimase kolme uuringulaine võrdluses sarnane. Iga päev tarvitas 2022. aastal alkoholi 10% meestest ja 2% naistest. Tervist ohustava alkoholitarvitamise riskipiire (meestel 140 g ja naistel 70 g absoluutalkoholi nädalas) ületas 15% vastanutest (21% meestest ja 11% naistest). Viimase 12 kuu jooksul oli vastanutest 3% saanud arstilt soovituse vähendada alkoholi tarvitamist ja alkoholi liigtarvitamise tõttu ravil olnud 0,3% vastanutest. Alkoholi tarvitamise häire ravi teenust kasutab igal aastal keskmiselt 3000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise 2018. aasta uuringu andmete kohaselt on veerand (25%) Eesti 16–64-aastastest elanikest tarvitanud elu jooksul mõnda narkootilist ainet. 7% täiskasvanud inimestest on narkootilist ainet tarvitanud aasta jooksul ja 3% viimasel kuul. Viimase 30 päeva jooksul tarvitatud ainetest kõige sagedasem oli kanep, mida oli tarvitanud 16–64- aastastest 5%, kuid vanuselised erinevused on suured. Kanepi tarvitamise eri aastate andmeid võrreldes on alates 2018. aastast kanepit tarvitanute osatähtsus suurenenud nii meeste kui ka naiste hulgas. Eri vanuserühmades on kanepit tarvitanuid rohkem 16–34-aastaste hulgas. Eestis vähenesid narkootikumide üledoosist tingitud surmad järsult 2018. aastal 110 juhult 39 juhule. 2022. aastal oli üledoosist tingitud surmasid 82. 2020. aastal oli sel põhjusel surnud inimeste keskmine vanus 37, ehk valdavalt on tegu noorte tööealiste inimestega. Eesti narkopoliitika valge raamatu eesmärgid on muuhulgas ennetusse ja varajasse avastamisse panustamine ning paremate sihtrühmapõhiste teenuste pakkumine. Nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise häire ravi on täna koondunud eriarstiabisse, kus on teenuse kohtade arv piiratud. Puudu on vähem intensiivsematest toetavatest teenustest väljaspool meditsiinisüsteemi. Meditsiinipersonali ning ravikohtade nappus toob esile vajaduse varem uimasteid tarvitavaid inimesi märgata ning neile vajaminevaid teenuseid kogukonnatasandil pakkuda. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas puutuvad erinevad spetsialistid igapäevaselt kokku uimasteid (nii alkoholi kui narkootikume) tarvitavate inimestega, kuid puudu on vajaminevatest teadmistest ja oskustest, et inimeste uimastite tarvitamist varakult avastada ning nõustamist läbi viia. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks planeeritud tegevused on Eesti kontekstis innovaatilised ja uuenduslikud toetades sotisaal- ja tervishoiusüsteemi integreerimist üheks tervikuks ning liites kokku killustunud teenused ja tegevused läbi uimastiülese lähenemise. Täna käsitleb tervishoiusüsteem erinevate uimastite ehk nikotiinitoodete, alkoholi, psühhotroopsete ja narkootiliste ainete tarvitamisega ning ravimite väärkasutamisega seotud probleeme eraldi, mis ei ole jätkusuutlik lähenemine. Samas esineb inimestel erinevate uimastite samaaegset kuritarvitamist järjest sagedamini. Tegevuste planeerimisel on lisaks Tervise Arengu Instituudile kaasatud kolleege Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnast ja sotsiaalvaldkonnast. Lisaks on kirjeldatud tegevuste elluviimise vajadust toonud välja sotsiaalteenuseid osutavad asutused, Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused. 4 Tasakaalustamata toitumine ning vähene ja ebaregulaarne liikumine on olulised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse (südame- veresoonkonnahaigused, teatud tüüpi kasvajad ja II tüüpi diabeet) haigestumisel. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas. 2018. aastal avaldatud uuringu kohaselt on Eesti esimese klassi õpilastest 26% ülekaalulised või rasvunud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmete kohaselt on kehamassiindeksi (KMI) järgi enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised (KMI 25,0–29,9 kg/m2 ) või rasvunud (KMI ≥ 30,0 kg/m2). Keskmine KMI on viimase kahekümne aasta võrdluses kiiresti suurenenud nii naistel kui ka meestel. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2022. aasta andmete kohaselt oli 16-24 aastaste noorte meeste hulgas ülekaalulisi 10 pp võrra rohkem kui tütarlaste hulgas, vanuse kasvades ülekaaluliste ja rasvunute osatähtsus suureneb. WHO prognoosi kohaselt on 2025. aastaks 62% Eesti elanikest ülemäärase kehakaaluga. Iga viies ülekaaluline või rasvunud inimene on saanud arstilt viimase 12 kuu jooksul kehakaalu alandamise soovituse ja 13% soovituse suurendada kehalist aktiivsust. Enesehinnangu põhjal ei ole siiski enam kui pooled (57% meestest ja 53% naistest) ülekaalulised või rasvunud vastajad oma kehalist aktiivsust suurendanud ja iga viies (25% meestest ja 15% naistest) pole kunagi toitumisharjumusi muutnud. Toitumisnõustamine ei ole täna osa esmatasandi tervishoiusüsteemist. Et ennetada haiguste väljakujunemist või süvenemist, on oluline pöörata senisest enam tähelepanu ülekaalus olevate inimeste toitumisnõustamisele meditsiinisüsteemis. Punkt 2. Toetatavad tegevused Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ning need ei suurendada negatiivset keskkonnamõju. Selleks tagatakse, et tegevuste raames korraldatavatel üritustel (nt koolitused) ja teadlikkuse suurendamisel välditakse võimaluse korral trükimaterjalide kasutamist, eelistades digitaalsel kujul materjalide ettevalmistamist ja osalejatele jagamist ning materjale ja vahendeid korduskasutatakse maksimaalselt (st valitakse pikema elueaga vastupidavamad tooted, mida saab vajaduse korral korduvalt kasutada). Üritused tuleb planeerida läbimõeldult, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega: võimaluse korral eelistada veebilahendusi, et vältida üleliigset transpordikasutust või tagada transpordi tõhusam planeerimine ja marsruutimine CO2-heite vähendamiseks. Toitlustuse korraldamisel tuleb vältida toidujääkide tekkimist (täpsustades osalejate arvu ja toidu valikut) või mõelda läbi kuidas ülejäänud toitu kasutada, pakendamisel ja serveerimisel eelistada biolagunevaid või korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Teenuste ja toodete (mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes tuleb kasutada keskkonnahoidlikkuse kriteeriume. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel arvestatakse eri soost, vanuses, rahvusest, erineva usulise veendumusega, puudega või seksuaalse sättumusega inimeste vajaduste ja elukogemusega. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust vastavalt sihtgrupi keelelisele vajadusele. Tegevused on suunatud terviseriskide ja riskikäitumise varajasele avastamisele ning tervise- ja sidususvaldkondade vastutusalas olevate tegevuste arendamisele, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele. Tegevused kirjutatakse täiendavalt ja detailsemalt lahti aastapõhises tegevuskavas. 2.1. "Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine" 5 Tegevuse eesmärk on luua killustunud tegevusi tervikuks liitev valdkonnaülene mudel uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks. Läbi mudeli luuakse võimalused, et pakkuda uimasteid tarvitavatele inimestele erinevate valdkondade erinevatel tasemetel mitmekülgset tuge ja nõustamist ning avastada probleemne uimastite tarvitamine varakult. Tegevuste koordineerimisel moodustatakse valdkonnaülene ekspertidest ja teadlastest koosnev töörühm, et tuua sisse laiapõhjast kogemust ja teadmisi. Tegevuse tulemusel töötatakse välja toetavad meetmed ja sekkumised uimasteid tarvitavale inimesele, suurendatakse uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadlikust sõltuvushäiretest (sh nende eripäradest erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes), oskusi märgata varakult uimastite tarvitamist ning viia läbi tõenduspõhiseid sekkumisi. Tegevuse 2.1 elluviimist alustatakse hetkeolukorra kaardistamisest kaasates kõiki osapooli (sealhulgas kohalikke omavalitsusi, ülikoole ja teisi õppeasutusi). Samuti teostatakse sobiva teenusmudeli valiku analüüs kaardistades teiste riikide praktikaid. Saadud tulemustest lähtuvalt valitakse välja teenuse mudel, kohandatakse seda vastavalt Eesti oludele ja võimalustele ning katsetatakse mõju ja arendusvajaduse hindamise eesmärgil. Tegevused toetavad kogukonnapõhiste ja eneseabi teenuste sidumist tervishoiuteenustega üheks tervikuks. Kogukonna tasandit hinnatakse üha enam tervise edendamise ja vaimse tervise häirete ennetamise, teenuste osutamise ja sekkumiste rakendamise olulise kohana. Uimasteid tarvitavatele inimestele abi korraldamisel on vajadus tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna ning teiste valdkondade parema omavahelise integreerituse ja koordineerituse järele. Valdkondade ülene lähenemine on oluline selleks, et kompleksse abivajadusega inimene saaks vajalikku abi õigel ajal ilma tervise- või muu probleemide süvenemiseta. Hetkel on uimasteid tarvitavate inimeste ravi koondunud eriarstiabisse. Luues toetavad teenused ja varajase abivajaduse avastamise süsteem madalamatele tasanditele, on võimalus pakkuda inimesele tuge ja abi õigel ajal ennetades hilisemat eriarstiabi vajadust. 2.2 "Toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine" Tegevuse eesmärk on toetada ja nõustada ebatervislikus ülekaalus olevaid ja tervise probleemidega inimesi eluviisivalikute muutmisel ja tervist toetavate harjumuste juurutamisel. Paljude Eesti inimeste haiguskoormuse ja terviseprobleemide (südame-veresoonkonna haigused, diabeet jne) teket ja süvenemist soodustavad faktorid nagu ülekaal ja vähene füüsiline aktiivsus, mis on omakorda seotud eluviisi, üldise tervisekäitumise ning ümbritseva keskkonnaga. Samuti võivad need faktorid osutuda takistuseks tervenemisele ja elukvaliteedi paranemisele. Tegevuste tulemusel väheneb tervishoiutöötajate koormus, paranevad ravitulemused ja inimeste elukvaliteet. Toitumisnõustamine ei ole Eestis kõigile vajajatele kättesaadav teenus ja teenuse kvaliteet on kõikuv. Toitumisnõustamise teenuse saamine eeldab enamasti inimese enda finantsilist panust. See aga suurendab tervise ebavõrdsust. Kuna enam kui pooled Eesti täisealised inimesed on ülekaalulised, on vajadus teenuse järgi kõrge. Suurel osal elanikkonnast puuduvad teadmised kuidas oma eelarveliste vahendite piires tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituda ning tervislikke eluviise ei väärtustata alati piisavalt. Rohkem esineb sellist suhtumist meeste hulgas. Info on killustunud ning puudu on personaalsemast lähenemisest. Isegi kui inimesel on piisavalt teadmisi tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest ning regulaarsest füüsilisest liikumisest, vajab osa inimesi käitumuslike harjumuste muutmiseks suuremat tuge. Puudu on ühekordse infojagamise kõrval emotsionaalsest ja järjepidevast toest käitumise muutmise protsessi jooksul. Toitumisnõustamise teenuse väljaarendamist alustatakse detailse mudeli loomisest. Toitumisnõustamise eesmärk on toetada ülekaalus olevaid inimesi enda toitumisharjumuste muutmisel. Eesmärk on luua ülekaalus olevatele inimestele esmatasandi tervishoiusüsteemi juurde nõustamise teenus, mis keskendub toitumisnõustamisele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmib 2023. aasta III kvartalis AS Emor-i poolt teostatud uuring „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“. Uuringus antakse ülevaade kolme riigi praktikast ning nende sobivusest Eesti kontekstis. Samuti antakse uuringus ülevaade elanikkonna vajadustest ja kogemustest toitumisalase nõustamisega. Lisaks on uuringus kaardistatud esmatasandi 6 tervishoiutöötajate nägemus toitumisnõustamise teenuse integreerimisest esmatasandi tervishoidu, vajadus teenuse järele ja võimalikud takistused. 2.2 tegevuse elluviimisel kasutatakse l uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemusi. Tegevuse raames luuakse tervisenõustamise kutsekvalifikatsiooni muutmise vajaduse kirjeldus ning töötatakse välja täiendkoolitused nõustamisteenuse pakkumisega seotud osapooltele. Analüüsi tulemuste põhjal kohandatakse toitumisnõustaja ja esmatasandi tervishoiu vaheline koostöö mudel vastavalt Eesti vajadustele ja võimalustele ning katsetatakse selle rakendatavust ja hinnatakse mõju. Lisaks alustatakse tegevuste raames elustiili nõustamisteenuse laiendamise võimaluste ja vajaduste väljatöötamist, keskendudes mh füüsilisele liikumisele, unele, emotsioonidega toimetulekuoskustele. Tegevuste sihtrühm on ennekõike tervishoiule suurt koormust põhjustavate terviseprobleemidega ülekaalus olevad inimesed. Punkt 2.3. Riigiabi Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. TAT tegevused on seotud analüüside teostamisega, koolituskavade väljatöötamisega, mudelite väljatöötamise ja katsetamisega. Need on seotud Tervise Arengu Instituudi põhimäärusest tulenevate ülesannetega. TAT raames ei pakuta turuteenuseid, sh tasu eest, seega ei toetata äritegevust, nii ei saa lugeda TAT tegevusi majandustegevuseks riigiabi kontekstis. Punkti 2.1.2 tegevuse raames koolitatakse uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvateid spetsialiste, sh esmatasandi tervisesüsteemi kuuluvaid. Isegi, kui koolitatav on ettevõtja, mis tegeleb majandustegevusega, siis ilmselt riigiülene mõju konkurentsile puudub või on minimaalne. Kui tegevusega on seotud teenuste osutamise või kaupade hankimine, on teenuseosutajad kohustatud lähtuma riigihangete seadusest, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana, mis välistab teenuse osutajal või töövõtjal eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Punkt 3. Näitajad Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt, kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja selle algtase ja sihttase aastateks 2024 ja 2027. Tulemusnäitajat seatud ei ole. TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Valdkondadeülese terviseprobleemide ennetuse ja riskide varajase märkamise mudel“ sihttasemega 0 aastal 2023 ning 1 aastal 2027. Sihttaseme saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: A. mudel võimaldab terviseprobleeme ennetada ja riske varajases staadiumis märgata; B. mudel võimaldab vajalikke sekkumisi nende riskide maandamiseks; C. mudel on erinevaid valdkondi hõlmav; D. välja on töötatud vajalikud dokumendid baaskvaliteedi tagamiseks mudel rakendamisel. 7 Uus mudel aitab parandada uimasteid tarvitavate inimestega ja ülekaalus olevate inimestega tehtava töö kvaliteeti ja tulemuslikkust ning seeläbi ennetada tervise- või sotsiaalprobleemide süvenemist, tööturult väljalangemist või pikaajaliselt tööturul eemal olemist. Eelkõige pööratakse sekkumiste arendamisel tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: 1. Uimasteid tarvitavad sotisaalprobleemide või nende tekkimise riskiga inimesed; 2. Uimasteid tarvitavad terviseprobleemide või nende tekkimise riskiga inimesed; 3. Uimasteid tarvitavad riskikäitumisega inimesed; 4. Tervishoiule suurt koormust põhjustavate terviseprobleemidega ülekaalus olevad inimesed. Esitatud on ka TAT spetsiifilised näitajad. Tegevuse 2.1 "Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine" tulemus hinnatakse TAT spetsiifiliste näitajajatega:  Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 1.  Koolituse läbinud spetsialistide arv. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 500.  Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ja katsetamine. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 1. Tegevuse 2.2 "toitumisnõustaja ja esmatasandi tervishoiu koostöömudeli väljatöötamine" tulemust hinnatakse TAT spetsiifilise näitajaga:  Toitumisnõustamise detailse mudeli väljatöötamine ja toitumisnõustaja kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise kaardistus. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 1.  Esmatasandi tervishoiusüsteemiga integreeritud toitumisnõustamise teenuse pakkumiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja mudeli katsetamiseks teenusepakkujate koolitamine. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 1.  Nõustamisteenuse katsetamine ja edasiarenduse kaardistus. Algtase 2023 aastal on 0 ning sihttase 2027 aastal 1. Meetmete nimekirja väljundinäitaja saavutamise eelduseks on TAT-spetsiifiliste näitajate sihttaseme saavutamine. Punkt 4. Tegevuste eelarve TAT eelarve on kokku 7 265 364 eurot, sh ESF+i toetus 5 085 755 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 2 179 609 eurot. Aastate ja tegevuste kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 2. 2023-2024. aastate eelarve on täpsemalt lahti kirjutatud eelarve lisas. Punkt 5. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavates n-ö toetavates tegevustes (nt meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid, koostöökohtumised jne) osaletakse vastavalt vajadusele (sh välismaal). Erinevate tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi ja üritusi (nt sisuturundusartiklite avaldamine, 8 juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse kasutamine, reklaammeenete tellimine, meediastrateegiate ja -kampaaniate loomine ja korraldamise hankimine jms). Tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud. Tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, sh info ja kommunikatsiooni levitamine ning osalejate erivajadustega arvestamisega kaasnevad kulud, näiteks sündmuste viipekeele tõlgejms. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Punkt 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7. Elluviija kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ühendmääruse §-des 10–11 sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarvemuudatuse kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. On oluline rõhutada, et rahastatud tegevuste puhul tuleb nõutavad andmed tegevustes osalejate kohta koguda vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel ja need tuleb esitada koos aruandega. Punkt 8. Aruandlus Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9. TAT muutmine Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT 9 muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik, korraldab RA TAT muutmise. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või partneril ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta finantsplaani, eelarvet või T abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada eelarvet tingimusel, et see ei takista eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11. Vaiete lahendamine Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaidluste lahendamise korrale. Arvestades, et pooled on kõik riigiasutused, siis tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 101. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud Alljärgenvalt on välja toodud kavandatavate (ala)tegevuste mõjud, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud mõjuvaldkondadest. Tegevuste täpsem eesmärk, sisu ja oodatav tulemus on esitatud TAT raamtekstis ja selle lisas 1. Rakendatavate (ala)tegevustega panustatakse järgmistesse mõjuvaldkondadesse: sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju riigi julgeolekule, mõju regionaalarengule ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Sotsiaalne mõju TAT tegevused on suunatud inimeste toimetuleku ja tervise toetamisele ning kvaliteetsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamisele. Tähelepanu pööratakse ka tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale koostööle ja koostoimele. Tegevused hõlmavad nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonna kliente ning sotsiaal- ja tervishoiuteenust osutavaid valdkonna töötajaid ja teenusepakkujaid. Tegevuste tulemusena saab eeldada positiivseid sotsiaalseid koondmõjusid nii abivajavatele sotsiaal- ja tervishoiu klientidele kui ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavatele inimestele ja asutustele (sh KOV). Seeläbi panustatakse hoolivamasse ühiskonda, kus pakutakse vajalikku tuge abivajavatele inimestele. Seejuures saab eeldada positiivset mõju järgmistes valdkondades: mõju tervisele, sh vaimse ja füüsilise tervise toetamise kaudu; mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, sh sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemise, 10 inimeste heaolu paranemise ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemise kaudu; mõju võrdsetele võimalustele haavatavamate inimeste võrdse kohtlemise kaudu, sh kaasamine otsustamisse, ligipääsetavuse parandamine, suhtumise muutumine uimasteid tarvitavatesse inimestesse; mõju inimeste õigustele uimasteid tarvitavate inimeste ja ülekaalus olevate inimeste õiguste parema tagamise ja sotsiaalse kaasatuse, samuti ühiskonnaelus osalemise kaudu. Lisaks on kavandatavatel koolitustel ja töövahendite arendamisel eelduslikult positiivne mõju spetsialistide kaudu nii laiemale sihtrühmale kui kitsamalt uimasteid tarvitavatele ja terviseprobleemidega ülekaalus olevatele inimestele. TAT tegevused panustavad ka sooliste lõhede vähendamisse tervena elada jäänud aastates ja tervisekäitumises. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatud TAT tegevustel on nii kaudne kui otsene mõju KOV-i korraldusele, parandades eri tasandite (KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd teadmiste ja oskuste suurendamise, sotsiaal- ja terviseteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise kaudu. Mõju riigi julgeolekule TAT tegevused panustavad uimasteid tarvitavate inimeste toetamisse, mille kaudu saab hinnata ka mõju siseturvalisuse kasvule. Eelkõige saab hinnata mõju süütegude ennetamisele tegevuse 2 alategevuse kaudu, mis toetab uimasteid tarvitavate inimestele valdkonnaülese sekkumise väljatöötamist. Mõju regionaalarengule TAT tegevused panustavad kaudselt regionaalarengusse, toetades Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi arendamist ning aitavad kaasa ühtse hästi kättesaadava teenuste võrgustiku tekkele. Hästitoimiv koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel toetab Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket. 2021. aastal on sünnihetkel meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate Eesti keskmine 56,6. Näitaja erineb maakondade lõikes. Kõige kõrgem on meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate näitaja Hiiu maakonnas (61) ja Harjumaal ning Saare maakonnas (59). Kõige madalam on näitaja Põlva maakonnas (48) ning Võru maakonnas (51). Tervisenäitajate erinevusi maakondade vahel põhjustab muuhulgas erinevused inimeste tervisekäitumises ja riskikäitumises, teenuste kättesaadavuse- ja töötuse tase ning majanduslik toimetulek. 2022. aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on normaalkaalus täisealisi inimesi Põhja-Eestis 50% kuid Lõuna-Eestis 44%. Tervisekäitumise uuringu põhjal tarbitakse aga Põhja-Eestis legaalseid ja illegaalseid uimasteid protsentuaalselt kõige enam. Enim tuge vajavate sihtrühmade toetamine omab positiivset mõju sihtrühma elukoha regioonile. Määrus ei keskendu ühele kindlale regioonile, kuna sihtrühma liikmed paiknevad üle Eesti ning nende toetamine on oluline regionaalsest paiknemisest olenemata. Regiooniti on küll tervena elada jäänud aastates ja riskikäitumises erinevusi, kuid arvestada tuleb ka seda, et vastavate näitajate protsentuaalselt suurem määr ei tähenda arvuliselt suuremat hulka sihtrühma esindajaid. Samuti sõltub kahju tervisele teistest näitajatest, mis on piirkonniti erinev. Kuigi Põhja-Eestis tarbitakse uimasteid sagedamini on Lõuna-Eestis suurem suhtelise vaesuse määr ning ka alkoholisurmasid ja surmasid mürgistustesse ja teistesse vigastustesse on kõige rohkem just selles Eesti piirkonnas. Kuigi planeeritavad tegevused ei keskendu ühele kindlale regioonile, võib eeldada piirkondlike erinevuste vähenemist teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et rakenduskavaga ette nähtud sekkumistel ei ole hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. TAT tegevuste elluviimisel jälgitakse, et need ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Kuna TAT-ga toetatakse peamiselt teenuste arendamist, teadlikkuse suurendamise ning analüüsi- ja koolitustegevusi, pööratakse keskkonnamõjude minimeerimisel tähelepanu eelkõige materjalide säästlikule 11 kasutamisele ja taaskasutamisele ning kõigi ürituste ja tegevuste korraldamisele viisil, millega kaasneks vähim ökoloogiline jalajälg. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel järgitakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid. Jätkusuutlikkus Tegevuste jätkusuutlikkuse tagamine on võetud mudelite kavandamisel aluseks. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli raames ei looda juurde lisa juhtumikorraldajaid või teisi ametikohti, vaid mudeli rakendamisel tõhustatakse täna olemasoleva ressursi kasutamist ja täiendatakse praktikas kasutusel olevaid protsesse. Lisaks on eesmärk tagada jätkusuutlikkus läbi koostöö erinevaid spetsialiste koolitavate õppe- ja koolitusasutustega, et viia vajalikud teadmised baasõppesse. Konkreetsed õppe- ja koolitusasutused selguvad tegevuste elluviimise esimeses etapis koolitusvajaduste kaardistamise tulemusel. Tegevuse 2.2 "Toitumisnõustamise teenuse ja esmatasandi tervishoiu mudeli väljatöötamine" jätkusuutlikkuse tagamiseks esitatakse Tervisekassale mudeli katsetamise järgselt ettepanek teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames viib tegevusi ellu TAI või väline osapool, kes kogub isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimiseks ning kehtivates õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve tegemiseks (ÜSS2021_2027 § 19 lg 1). Kui tegevusi viib ellu väline osapool (nt riigihanke teel leitud teenuse osutaja), on andmekaitset puudutavad sätted TAI töövõtulepingu üld- ja eritingimustes. TAI ülesandeks on põhimääruse § 4 punktide 2–4 ja 14 kohaselt teadustöö tegemiseks, tervise- ja sotsiaalkaitse arendamiseks ning juhtimiseks vajalike andmekogude moodustamine ja pidamine, uuringuandmete kogumine, nende analüüsimine ja kättesaadavuse korraldamine; ettepanekute tegemine eesmärgi saavutamiseks vajalike poliitikate kujundamiseks, vastavate prognooside ja arengukavade koostamine, osalemine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala poliitikate elluviimise strateegiate kavandamisel; Sotsiaalministeeriumi tellimusel või Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatult riiklike ja Euroopa Sotsiaalfondi programmide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine, strateegiate rakendamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine; teadus- ja koolitusürituste korraldamine. Käesoleval hetkel on teada, et TAT tegevuse 2.1 kontrollimiseks peavad partnerid ja elluviijad koguma ÜSS2021_2027 § 19 lõike 3 (viitab EL määruse vastavale sättele (art 17, lisa 1), mis sätestab, mis andmeid liikmeriigid koguma peavad statistika eesmärgil) ja ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 5 alusel TAT tegevustes osalenud või teenust saanud isiku kohta tegevusse sisenemisel järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha omavalitsusüksus, e-posti aadress, telefoni nr, õppimine ja osalemine kursustel tegevusse sisenemisel, tööhõive staatus, info tervisekäitumise ja heaolu kohta. Tegevusest väljumisel või nelja nädala jooksul peale tegevuse lõppu küsitakse osalejalt tema tervisekäitumise ja heaolu kohta, kas ta otsib tööd, kas ta õpib või osaleb kursustel. Osalejalt, kes said teenuseid, küsitakse 6-12 kuud peale teenuse saamise algust infot selle kohta, kas osaleja toimetulek ja tervisekäitumine paranes või säilis. Eeltoodud andmeid kogub isik, kes konkreetset teenuse osutamist korraldab. Inimene annab tegevustesse sisenemiseks nõusoleku, kus inimest informeeritakse ka tegevuste läbiviimiseks vajalikest andmetest. TAT raames pakutakse koolitus- ja võrgustikutegevusi ning tegevuste elluviimiseks ja seiramiseks kogutakse isikuandmeid järgides minimaalsuse põhimõtet registreerimisvormide kaudu või edastab isik need e-posti, telefoni või muu sidevahendi teel. Kogutavad andmed on: tegevustes osaleja ees- ja perekonnanimi, tööandja, e-posti aadress, telefoninumber. Lisaks võib osaleja soovi korral teha märke erivajaduse kohta. Ka osalevad ettevõtjad teavitavad enda kontaktandmetest, kuid eeldatakse, et see toimub juriidilise isiku esindamise raames. TAT-s nimetatud tegevuste 12 elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi, usutunnistuse ega seksuaalse sättumuse kohta. Lisaks on tegevuste elluviijal reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I lisas, ning ta peab need esitama RÜ-le. Eeldatava hinnangu kohaselt ei ületa koolitusprogrammis osalemisel pakutav kontakttundide arv 32 akadeemilist tundi, mistõttu kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eespool nimetatud andmetest. Andmekoosseisudes järgitakse minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh tegevuste edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Andmeid kasutavad elluviija aruandluseks, mõjude hindamiseks ja selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust materjalide saatmiseks ja tagasiside saamiseks. Elluviija infosüsteemis säilitatakse info tegevuses osalemise tõestamiseks 2035. aasta lõpuni (abikõlblikkuse kulude kontrollimise aeg) vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Tähtaeg tuleneb asjaolust, et TAT abikõlblikkuse periood kestab 2027. a lõpuni, ühendmääruse 26 lõike 1 kohaselt rakendusüksus teeb viimase makse 30. märtsil 2030 ja ÜSS §-st 18 tulenevalt algab dokumentide säilitamise viie aastane periood viimase makse toimumise aasta detsembrist. TAI töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. TAI rakendab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projekti (TAT käskkiri tervikuna on üks projekt) tegevuste valikul lähtuti vastavalt ühendmääruse § 7-le rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja - metoodikast. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja osas IV. TAT panust meetme väljundinäitaja saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT eesmärk ja sekkumiste tulemused on toodud TAT punktis 2 ja sekkumiste põhjendatust ning eesmärke on käsitletud ja seletuskirja 1 osas „TAT vajalikkuse põhjendatus“. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 13 2023-2024. aastate eelarvesse on planeeritud nõunike, programmijuhtide, ekspertide, projektiassistentide, vanemspetsialistide, koolitusspetsialistide ja analüütikute töötasud, mis põhinevad ametikoha reaalsel palgatasemel. Enamus 2023 ja 2024 eelarvest on planeeritud personalikuludeks, mille eest teostatakse uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli analüüs, uimasteid tarvitavate inimeste toetamise praktika ja vajaduste kaardistamise analüüs ning toitumisnõustamise teenuse mudeli kutsekvalifikatsiooni nüüdisajastamise analüüs. Tööjõukulude ja personali vajadus on kalkuleeritud sarnaste projektide tegelike kulude põhjal. Riigihankeid perioodile 2023-2024 planeeritud ei ole. Kaudsed kulud moodustavad 15% otsestest personalikuludest. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Tervise Arengu Instituut on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, kes tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel. Tervise Arengu instituudi põhiülesannete hulka kuulub osalemine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala poliitikate elluviimise strateegiate kavandamisel; strateegiate rakendamiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine ning teadus- ja koolitusürituste korraldamine. Tervise Arengu Instituudil on Eesti riigiasutustest suurim pädevus toitumise- ja uimastite valdkonnas toetavate meetmete väljatöötamisel ja arendamisel, sealhulgas varasematel rahastusperioodidel struktuurivahendite rakendamisel selles valdkonnas. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Antud kriteeriumi on kajastatud TAT punktis 1.1. VI TAT jõustumine TAT jõustub alates 01.11.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Tervise Arengu Instituudile. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 2. Riskide hindamine 14  Rahandusministeerium Meie 19.10.2023 nr 1.2-2/123-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri käskkirjaga kinnitatava toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Eelnõu seletuskiri 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa) 5. Tegevuste kirjeldus perioodil 01.11.2023–31.12.2024 (toetuse andmise tingimuste lisa) 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht (seletuskirja lisa) 7. Riskide hindamise tabel (seletuskirja lisa) Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Jüri Lõssenko [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952