OTSUS

Tartu Ülikool [email protected] Ülikooli tn 18 24.10.2023 nr 11.3-4/23/1247 50090, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 74001073 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ raames finantskorrektsiooni otsuse Tartu Ülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr 2014-2020.4.01.16-0125 „Eesti Genoomikakeskus“ (edaspidi projekt). Rahandusministeerium viis perioodil 09.03.2022-20.06.2023 läbi projektiauditi nr JKS-49/2022, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid. Audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 231876 „Mittespetsiifiliste laboritarvikute ostmine“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus antud riigihanke kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 160,46 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 14 ning haridus- ja teadusministri 24.07.2015 määruse nr 32 „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ (edaspidi meetme määrus) § 31, samuti auditi lõpparuanne, toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid. 1. Riigihanke nr 231876 tulemusena sõlmitud raamlepingute kohaselt ei küsitud ostu sooritamisel pakkumisi kõigilt raamlepingu osapooltelt 1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 231876 (hanketeade avaldati 18.01.2021), mille tulemusena sõlmis toetuse saaja pakkujatega Mediq Eesti OÜ, OÜ Diamedica, 1 Alates 01.04.2020 täidab selles meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri UPSTREAM OÜ, OSAÜHING CARLOVA CONSULT, Quantum Eesti AS, AS Semetron, osaühing HNK Analüüsitehnika, osaühing G.W.Berg, AS Surgitech, Labochema Eesti osaühing, Lanlab OÜ, Nova natura OÜ, TOTALEDU OÜ, osaühing EST-DOMA, Lanmer OÜ, Biotecha Eesti OÜ ja OÜ KRK-LABOR 23.03.2021 raamlepingu nr 6-20/HR/2-29 (edaspidi raamleping). Riigihanke alusdokumendi Lisa 4 „Raamlepingu kavand“ punkti 6.4 kohaselt viib hankija toodete või tarvikute ostmiseks kõigi raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel läbi minikonkursi raamlepingus ja riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. Sama punkt sisaldub ka sõlmitud raamlepingus. Rakendusüksus tuvastas, et kuludokumendis (edaspidi KD) nr 866 esitatud kulu (summas 11 604,60 eurot) aluseks läbi viidud minikonkursil, millega sooviti osta toodet DNeasy PowerSoil Pro Kit, edastas hankija 04.05.2022 minikonkursi kutse ainult neljale raamlepingu partnerile - Quantum Eesti AS, osaühing HNK Analüüsitehnika, Lanmer OÜ ja UPSTREAM OÜ-le. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus ja audiitorid jõudnud järeldusele, et toetuse saaja on raamlepingu alusel toimunud ostu puhul piiranud raamlepingu osapoolte arvu, kellelt pakkumust küsitakse. Kuivõrd hankija ei edastanud KD nr 866 esitatud kuluga seotud minikonkursil pakkumuse esitamise ettepanekut kõigile raamlepingu osapooltele, rikkus hankija sellega RHS § 30 lg 9 punktis 1 sätestatut. Hankija järelevalvemenetluse raames 07.08.2023 antud selgitus pakkumuskutse esitamise kohta on napisõnaline: „Tegemist on spetsiifilise laborimaterjaliga, mille soetamiseks küsiti erinevatelt võimalikelt müüjatelt pakkumised.“ 1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt STS § 26 lõikele 1 ja meetme määruse § 28 lõikele 1 kohustub toetuse saaja järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Tartu Ülikool, kes on avalik-õiguslik juriidiline isik RHS § 5 lg 2 punkti 3 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. Seega pidi hankija kõik minikonkursid läbi viima kooskõlas RHS-ist tulenevate nõuetega. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt. RHS § 30 lg 9 punkti 1 kohaselt peab hankija minikonkursi korraldamisel tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita. Kuivõrd hankija ei edastanud KD nr 866 esitatud kuluga seotud minikonkursil pakkumuse esitamise ettepanekut kõigile raamlepingu osapooltele, rikkus hankija sellega raamlepingu punktis 6.4 kehtestatud regulatsiooni ning RHS § 30 lg 9 punkti 1. Auditi lõpparuandes on audiitorid jõudnud järeldusele, et Tartu Ülikool ei ole järginud raamlepingus endas ega enda sisemises juhendis minikonkursile kehtestatud korda ning pole seeläbi taganud kohustuslikku võimalust kõigile raamlepingu osapooltele pakkumuse esitamiseks. Raamlepingu tingimustes, niisamuti RHS § 30 lg 9 punktis 1 nõutava ja kõiki raamlepingu osapooli kaasava minikonkursi korraldamata jätmine on käesoleval juhul toonud kaasa RHS §-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse, isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtete rikkumise. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Esitades pakkumiskutse vaid neljale raamlepingu partnerile, puudus ülejäänud kolmeteistkümnel raamlepingu osapoolel võimalus esitada omapoolne pakkumine, mis antud toote ostmisel võinuks hankijale tagada majanduslikult soodsama pakkumuse. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kõiki raamlepingu osapooli kaasava minikonkursi korraldamata jätmine, on hankija läinud vastuolus RHS § 30 lg 9 punktiga 1 ning seeläbi rikkunud ka RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvuse põhimõtteid. 1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse § 22 lõike 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus, kaalutledes toetuse saaja poolse menetlusreegli rikkumise olulisust ja raskust, peab põhjendatuks rakendada 10% vähendamise määra. Rakendusüksus on määra suuruse kaalutlemisel võtnud arvesse asjaolu, et toetuse saaja ei ole rikkumise aluseks oleva toote tellimisel korrektselt järginud raamlepingus kehtestatud tingimusi ning edastanud minikonkursi kutsed kõigile raamlepingu osapoolele. Seetõttu puudub rakendusüksusel kindlustunne, et raamlepingu sisest konkurentsi oleks efektiivselt ära kasutatud ning tagatud läbipaistev ja kontrollitav hankelepingute sõlmimise menetlus. Ühendmääruse seletuskirjas on § 22 lg 14 tõlgendamisel väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada ühendmääruse § 22 lg-s 14 kehtestatud kõrgeimat määra. Seetõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema. Rakendusüksus arvestas ka auditi lõpparuandes audiitorite poolt ette nähtud finantskorrektsiooni määra antud rikkumisele (10%). Kümnest protsendist suurema määra rakendamine oleks põhjendatud olukorras, kus toetuse saaja pöördunuks konkreetse soetuse tegemisel ilma igasugust raamlepingu sisest konkurentsi ära kasutamata üheainsa vabalt valitud pakkuja poole. Kuna toetuse saaja on antud minikonkursi raames edastanud pakkumiskutse neljale pakkujale 17-st, siis on raamlepingu partnerite kaasamine osalisel määral siiski tagatud, mis omakorda on aluseks leebema korrektsioonimäära rakendamiseks. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 231876 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-s nr 866 projekti tegevuses nr 12 „Kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud informatsioon on täiendatud ning nende opereerimiseks vajalik materiaalne ja immateriaalne vara on soetatud ning täiendatud“ kokku abikõlblikus summas 11 604,60 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ja ühendmääruse § 22 lõikest 14 loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 1 160,46 eurot (11 604,60 *10%), millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 986,39 eurot, riiklik toetus 116,05 eurot ja omafinantseering 58,02 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas tehtud 15.06.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.37-2/1407-10 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 18.10.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 01.11.2023. Toetuse saaja vastas 23.10.2023, et on nõus finantskorrektsiooni otsuse eelnõuga. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Eesti Genoomikakeskus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku 1 160,46 eurot, millest toetus kokku moodustab 1 102,44 eurot ja omafinantseering 58,02 eurot; 2. vähendada KD-s nr 866 riigihankega nr 231876 seotud abikõlblikke kulusid projektis 10% võrra; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas 1 102,44 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 1 102,44 eurot talle sobivale Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti ja otsuse number;  5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 6. muuta taotluse rahuldamise otsuse resolutsiooni punkti 1 alljärgnevalt: „Projekti “Eesti Genoomikakeskus” (edaspidi projekt) kogumaksumus on 2 032 415,36 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on summas 1 901 006,49 eurot. Maksimaalne toetus projektile on 1 805 956,17 eurot, maksimaalselt 95% abikõlblike kulude kogumaksumusest.“. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51 ja HMS-i alusel rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Helge-Ülle Luide talituse juhataja toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes Koostaja: Merike Kraam 663 2027 [email protected]