2 8 .0 8 .2023 SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „ Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute ks toetuse andmise tingimused ja kord “ eelnõu juurde Sissejuhatus Määrus e „ Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute ks toetuse andmise tingimused ja kord “ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendami se seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. Selle Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF ) rahastatava eelnõu abil panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava ) prioriteedi „ Õiglane üleminek “ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega “ tegevussuunda „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ . Eelnõu hõlmab rakenduskava meetme nr 21.6.1.10 „Regionaalareng – KOV investeeringud“ sekkumist 21.6.1.101 „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks majanduspiirkonnaks , kindlustades samas et „mitte kedagi ei jäeta kliimaneutraalsele majandusele üleminekus maha“ . Teatavasti nõuab kliimaneutraalsusele üleminek suuri pingutusi kõigilt, kuid mõned piirkonnad on oma suure fossiilkütustest sõltuvuse tõttu selles protsessis eriti haavatavad . Eestis on selliseks piirkonnaks põlev kivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Kliimaneutraalsusele ü leminek u mõju sid analüüsiti Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava ( edaspidi ÕÜ kava , https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k ) koostamise raames ning jõuti järeldusele , et mõjud avalduvad Ida-Virumaal peaaegu kõigis eluvaldkondades: karjäärivõimalustest, rändeotsuste ja turvatundeni. ÕÜ kava toob välja, et ü leminek avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Viru maa kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV ). Kõige otsesem mõju on see, et põlevkivisektori hääbumine vähendab Ida-Viru maa omavalitsuste tulusid, pärssides nende suutlikkust pakkuda oma elanikkonnale adekvaatsel tasemel avalikke teenuseid . Suure osa KOV tuludest moodustab kohalike elanike üksikisiku tulumaks. Ida-Virumaa omavalitsustes moodustab kohalik tulumaks keskmiselt 46% omavalitsuste tuludest, millest näiteks aastal 2019 moodustas põlevkivisektori töötajate eest makstud tulumaks keskmiselt 14%. Lisaks saavad omavalitsused põlevkivisektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuslubade eest makstavate tasude kaudu, mis kokku moodustavad maakonnas keskmiselt vaid umbes 4% munitsipaaltulust, kuid siin on kaks tähelepanuväärset erandit: Alutaguse vald (42%) ja Narva-Jõesuu linn (11%). Seetõttu vähendab põlevkivisektori hääbumine Ida-Viru omavalitsuste kogutulusid umbes 10% võrra (üksikute omavalitsuste puhul vahemikus 5% kuni 45%), millel on tõsised tagajärjed Ida-Viru maa omavalitsuste suutlikkusele pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid, nagu näiteks sotsiaal- ja hoolekandeteenused ning tagada avaliku infrastruktuuri korrashoidu. Lisaks sellele, ülemineku tagajärjel võib toimetulekutoetuste saajate arv suureneda, mis õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Samuti toovad KOVid suure väljakutsena esile amortiseerunud elukeskkonda, mis pärsib maakonna atraktiivsust nii investorite, külaliste kui olemasolevate ja uute elanike silmis. Ülalkirjeldatud väljakutsete valguses toob ÕÜ kava välja, et „ kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. “ Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõikele 2 toetatakse fondist investeeringuid taastuvasse energiasse , energiatõhususse , energiavaesuse leevendamisse ning hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja vanemaealiste hoolekandeasutuste taristute heaks . Nende valdkondade toetamist käesolev toetusmeede ette näebki. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab: Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse; Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. Lisaks panustab meede järgmistesse Ida-Viru maakonna arengustrateegia eesmärkidesse: s otsiaalvaldkonna eesmärk: „Aastaks 2030+ toimib maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab kõrged rahvatervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ning maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimet ulemiseks “ ; e lukeskkond ja taristu eesmärk: „Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele.“ Sekkumise „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“ toetuse maht on 15 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering 2 647 059 eurot. Kokku moodustab sekkumise eelarve vähemalt 17 647 059 eurot. Meetme tegevusi rahastatakse investeeringute kava alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi r iigieelarve osakonna välisvahendite talituse koordinaator Ivan Sergejev (tel 5 695 2026 ; e-post
[email protected] ) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (tel 611 3106; e-post andres.heldring@ agri .ee) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442 ; e-post martin.kulp@ agri .ee) . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 3 5 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: ü ldsätted; t oetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; investeeringute kava koostamine ; nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele; t aotluste menetlemine; t aotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; t oetuse saaja , partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; a ruannete esitamine; t oetuse maksmise tingimused; f inantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala , toetuse andmise eesmärk i , tulemus t, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustami st . Samuti nimeta takse rakendusüksus ja -asutus. Eelnõu § 1 paneb paika määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt panustatakse määrusega ra kendu skava prioriteedi „Õiglane Üleminek“ EL erieesmärgi „Piirkondade ja inimeste toimetuleku võimaldamine sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppest tuleneva 2050 kliimaneutraalsuse majanduse eesmärgi saavutamisega“ tulemuste saavutamisse. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt r eguleeritakse määrusega tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“, tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. Sekkumise kujundamisel on lähtutud ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on sekkumise sihtpiirkond Ida-Viru maakond. Eelnõu § 1 lõigete 4- 6 kohaselt võib toetust anda riigiabina, vähese tähtsusega abina ja riigiabina üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ettevõtjale. Toetust võib anda riigiabina, kui toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus ), artikli 56 tähenduses, sel juhul kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 sätestatut. Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus ) sätestatud tingimusi. Üldist majandushuvi pakkuv teenus on majandustegevus, millega luuakse sellist üldist avalikku hüvet, mida ilma avaliku sektori sekkumiseta turul ei pakutaks (või kui pakutaks, siis oleksid selle puhul teenuse objektiivne kvaliteet, ohutus ja hinnatase ning võrdse kohtlemise ja üldise kättesaadavuse põhimõtte rakendamise määr erinevad). Avaliku teenuse osutamise kohustus tekib ülesande andmisel üldhuvi kriteeriumi alusel ning sellega tagatakse ülesande täitmist võimaldavad tingimused. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) (edaspidi määrus 360/2012 ) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmisele. Üldjuhul ei ole toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete renoveerimiseks või uute kohalikele omavalitsustele kuuluvate liginullenergiahoonete ehitamiseks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne. Juhul, kui kõik või suurem osa taristu tarbijatest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Eelnõu § 1 lõikes 7 on sätestatud riigiabi reeglitest tulenevad välistused, mille puhul meetme vahenditest abi ei anta. Eel nõu § -is 2 sätestatakse toet use andmise eesmärk ja tulemus. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on meetme eesmärk toetada Ida-Viru maa KOVe Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemise väljakutsetega tegelemisel ning avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Meetmest toetatavad KOVide investeeringud peavad aitama KOVe kohandada oma teenuste pakkumist kahanevate tuludega, suurendama võimekust üleminekuprotsessi mõjul kasvava nõudlusega teenuste osutamiseks ning looma eeldusi fondi teiste meetmete edukaks rakendamiseks. Eelnõu § 2 lõiked 2-4 sätestavad, mis väljundnäitaja ja tulemusnäitaja saavutamisse peab iga meetme kaudu toetatav projekt panustama. Vastavateks näitajateks on: väljundnäitaja „omavalitsuste investeeringute maht“ ning tulemusnäitaja „paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud m eetme te nimekirja väljund näitaja VV V28 „ Omavalitsuste investeeringute maht “ vahetaseme sihttase on planeeritud aastaks 2024 10 000 000 eurot ja aastaks 2029 – 18 000 000 eurot . Väljundnäitaja mõõdab otseselt rakendusskeemis teenuste kvaliteedi parandamiseks kasutatavate vahendite mahtu. Selle näitaja puhul arvestatakse toetatud projektide abikõlblikud kulud kokku, sh nii toetus kui KOV abikõlblik omafinantseering. Arvestatakse tehtud abikõlblike kulud e väljamakseid. Saab raporteerida, kui kulud on rakendusüksuse poolt välja makstud. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja tulemusnäitaja VVT0 4 „Paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“ sihttase aastaks 2029 on planeeritud 8 (kaheksa) . Tulemusnäitaja saamiseks l oetakse jooksvalt kokku paranenud kvaliteediga teenused, millega kaasneb KOV i le eelarveline kokkuhoid energiasäästu või halduskulude kaudu, avalik teenus kohandatakse muutunud nõudlusele vastavaks või paraneb märkimisväärselt füüsilise keskkonna seisund, kus avalikku teenust pakutakse. Üheks avalikuks teenuseks loetakse n t teenuseid, mida pakutakse koolieelses lasteasutustes; multifunktsionaalsetes teenuskeskustes pakutavad teenused loetakse ühek s teenuseks. Näitajat raporteeritakse p rojekti lõpus või jooksvalt pärast väljundi saavutamist vahearuande põhjal. Eelnõu § 2 lõi g e te 5- 6 kohaselt arvestavad t oetatavad projektid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sih tide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „ Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine “ saavutamisse. Aluspõhimõtete hoidmis se ja sihtide saavutamis se panustatakse tasakaalustatud regionaalse arengu, võrdse te võimalus te , ligipääsetavus e , keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuse teenustega ; ligipääsetavuse näitaja ; soolise võrdõiguslikkuse indeks; hoolivuse ja koostöömeele indeks; elamute ja mitteelamute energiatarve . Nimetatud näitajas iseloomustavad kõige paremini toetatavate tegevuste panust horisontaalsetesse teemadesse. Taotleja peab kirjeldama, kuidas projekti tegevused panustavad nimetatud näitajatesse ning arvestama sellega rakendamisel. Projektiaruannetes peab toetuse saaja kirjeldama näitajatesse panustamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Toetatavatel tegevustel võibolla olla seos võrdsete võimaluste ja/või soolise võrdõiguslikkuse edendamisega: investeeringud lastehoiuasutustesse panustavad eelkõige naiste hoolduskoormuse vähendamisse ja see tegevus panustab seega soolise võrdõiguslikkuse indeksisse. Vanemaealiste elujärge parandavad investeeringud panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse . Energiasäästule suunatud rekonstrueerimisprojektide korral antakse panus mitteelamute energiatarbe vähenemisele. Tasakaalustatud regionaalse arengu näitajasse „rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega“ panustavad lähtuvalt sekkumise sisust ja disainist kõik sekkumisest toetatavad projektid, seega taotluses märgitakse panustamine näitajasse, kuid ei ole vajalik täiendavalt kirjeldada, kuidas näitajasse panustatakse. Määruse eelnõu koostamise hetkel on analüüsitud puutumust põhiõiguste harta nõuetega ja need on kooskõlas. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirja lisana. Eelnõu §-is 3 nimetatakse rakendusasutus ja - üksus . 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud e abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu § 4 sätestab , mis tegevusi on määruse raames võimalik toetada ning mis tegevused on välistatud. Eelnõu § 4 lõi get es 1 ja 2 kirjeldatakse teg evusi, millele antakse toetust. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse . T oetatakse järgmisi tegevusi: investeeringud avalike hoonete energiatõhususe parendamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks energiakulude kokkuhoiuks ; Avalike hoonete all peetakse silmas hooneid, mis on mõeldud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS ) § 6 lõigetele 1 ja 2 vastavalt kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Nendeks võivad olla koolieelse d lasteasutus ed , põhikoolid, gümnaasiumid ja huvikoolid, raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, spordibaasid, turva- ja hooldekodud , tervishoiuasutuse d ning teis ed kohalikud asutused , juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Erisusena ei toetata vastavalt eelnõu § 4 lg 3 punktile 1 investeeringuid institutsionaalse ööpäevaringse hoolekande taristusse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse , vt selgitus allpool. Selle t egevuse peamiseks eesmärgiks on hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine, samuti avalike teenuste pakkumisega seotud energiakulude vähendamine. Energiakulude vähendamiseks võib KOV korraldada ümber avalik e teenuste pakkumist talle kuuluval taristu l, sh koondada teenuste pakkumist kokku mitmelt ruumipinnalt ühele ruumipinnale selliselt , mis aitab edaspidi teenuste pakkumisel energiakuludelt kokku hoida . Juhul, kui KOV-ile kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks . H oones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste pakkumiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses . Hoone osas , mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, tehtavate tööde kulusid abikõlblikuks ei loeta . K ui näiteks kavandatav hoone hõlmab ruume ka erasektori poolt osutatava perearsti või apteegi teenuse osuta miseks , siis arvestatakse selleks teenuseks kasutatav hoone osa kulu proportsionaalselt abikõlblikest kuludest välja. Kui perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks on kohaliku omavalitsuse üksus, loetakse vastav pind aga abikõlblikuks. Investeeringu toetamisel seatakse fookus energiatõhususe suurendamiseks, kuid muud kaasnevad põhjendatud tööd või soetused on samuti abikõlblikud hoone funktsionaalsuse saavutamiseks . investeeringud koolituskeskuste või lastehoiuasutuste taristusse või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse . Investeeringute all koolituskeskustesse peetakse silmas asutusi, mis pakuvad täiendkoolitust täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lõige 4 mõistes. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Lastehoiuasutuste all peetakse silmas nii koolieelse lasteasutuse seaduse § 1 lõige 1 mõistes koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav aid õppeasutusi , kui ka lapsehoiu teenust pakkuva i d asutus i vastavalt s otsiaalhoolekande seaduse 11. jaotise le . Investeeringud on lubatud kogukonnapõhiste teenuste kättesaadavuse parandamiseks vajaliku taristu rajamiseks ja renoveerimiseks. Kogukonnapõhis te toetatud teenus te alla peetakse silmas teenuste kogum it , mis võimaldab inimesel elada kogukonnas ja on kättesaadav kõigile vaatamata nende puude olemusele või abivajadusele . Toetatud eluaseme võimaluse loomise e esmär k on tagada eluruum vähese kõrvalabi vajadusega inimesele, kelle olemasolev elamispind ei vasta tema vajadusele või selle kohandami ne ei ole otstarbekas . Päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste rajamise eesmär k on inimese iseseisva t toimetuleku t ja koduselamist toetavate sotsiaalteenuste ja muude toimetulekut soodustavate tugiteenuste kättesaadavuse parandamine kogukonnas. Kõikide § 4 lõike 2 punktide 1 ja 2 raames toetatavate projektide raames tuleb l äbivalt arvestada ligipääsetavuse tagamise kohustusega ning kavandada vastavad tegevused . Lähtutakse laiemast elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kontseptsioonist, mis hõlmab lisaks puuetega inimeste vaatele kogu inimese elukaarel esineda võivad ligipääsetavuse vajadusi. See lähenemine võimaldab arvestada avaliku ruumi loomisel ning hoonete ehitamisel paljude teiste sihtrühmade vajadusi, kelleks on lapsed, väikelaste vanemad, vanemaealised , ajutise vigastusega inimesed jt. Eelnõu § 4 l õikes 3 kirjeldatakse, mi llisel juhul projekti ei toetata . Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse st (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, tuleb vanemaealiste hoolduse puhul alal hoida kogukonnapõhise hoolduse edendamise põhimõtet. Toetus peab olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega. Käesoleva määrusega arvestatakse printsiipi, et t oetusega edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- või kogukonnapõhisele hooldusele, toetades vahendeid, mille abil püütakse vältida kogukonnast eraldumist , hõlbustatakse inimeste integreerimist ühiskonda ja püütakse tagada iseseisvat eluviisi võimaldavad elamistingimused. J ärk-järgulis eks liikumis eks institutsionaalselt teenuselt kogukonnapõhistele teenustele välistatakse määruse alusel investeeringud sotsiaalhoolekande seaduse 2. jaotises nimetatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse taristusse ning sotsiaalhoolekande seaduse 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse . Sellistes hoolekandeasutustes on elanikud laiemast kogukonnast eraldatud ja/või sunnitud koos elama , sh elanikel ei ole piisavalt kontrolli oma elu ja neid puudutavate otsuste üle ja organisatsiooni vajadused domineerivad elanike individuaalsete vajaduste üle. Juhul kui omavalitsuse taristu t ristkasutatakse lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse või erihooldusteenuse pakkumisele ka muudeks sotsiaalvaldkonna või teiste avalike teenus te pakkumiseks , on võimalik toetada investeeringuid taristusse vaid juhul, kui ööpäevaringse üldhooldusteenuse või erihooldusteenuse taristuga seotud kulud arvestatakse projektis mitteabikõlblikuks. Seda võib teha arvestades välja abikõlbliku ja mitteabikõlbliku hoone osa proportsionaalselt toetatavate ning mittetoetatavate tegevuste kasutuses oleva k ö etava pinnaga. Sellisel juhul tuleb rekonstrueerimise terviklikkuse tagamiseks katta toetuse saajal projektivälised kulud omavahenditest. Ei toetata investeeringuid, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Ei toetata investeeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus , nagu seda on nõutud määruse § 20 lõike 2 punktis 15 ja lõikes 4. Viidatud kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamisega seotud kohustusi taotlejale on täpsemalt kir jeldatud § 20 selgituste juures. Ei toetata projekti, millega tekitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13-43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnalastele õigusaktidele. R akenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita meetme puhul märkimisväärset negatiivset mõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43) ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile „Kliimamuutuste leevendamine“, „Kliimamuutustega kohanemine“, „Vee- ja mereressurside säästev kasutamine ja kaitse“, „Ringmajandus sh jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt“, „Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind)“ ning „Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine“. Ei toeta ta ka projekte, mis näevad ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1-20), artiklis 9 loetletud tegevusi, nimelt: tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist või turustamist; komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Eelnõu § -is 5 sätestatakse , milliseid kulusid loetakse abikõlblikeks ning millistel tingimustel neid hüvitatakse. Eelnõu § 5 lõige 1 juhib tähelepanu a bikõlblike kulude üldis tele tingimus tele, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ) §- is 15. Abikõlblikud on toetatavate tegevusete elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Eelnõu § 5 l õi kes 2 sätesta takse toetusskeemi s abikõlblikuks loetavad kulud. A bikõlblikud on ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulud sh energiaauditi, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi (sh ligipääsetavuse ekspertiisi) ja ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, samuti ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulud. Abikõlblikud on investeeringutega seotud kulud. I nvesteeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine, asendamine), sisseseade või mööbli või kinnisasja soetamine. V õimalusel viiakse riigihanked läbi arvestades keskkonnahoidlike riigihangete reegleid. Need on kohustuslikud avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatele neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Kinnisasi võib olla maa, hoone, hoone osa, rajatis, eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus). Kinnisasja sse suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja seotud konkreetse ehitise spetsi ifilis t e vajadus tega (nt ehitise funktsionaalseks toimimiseks vajalik mööbel või seadmed) . Abikõlblik on omanikujärel e valve kulu, mida mõistetakse ehitusseadustiku § 20 tähenduses ja muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitselise järel e valve läbiviimise kulud on mõistetavad muinsuskaitseseaduse § 103 ja § 56 lg 4 alusel . Personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmäärus e § 16 lõigetele 1–4, ehk: palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ; puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; koolituskulu; töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Füüsilisele isikule tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Abikõlbli kud on toetatud projektist avalikkuse teavitamisega seotud kulud, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ) nõuetest, nt teavitusürituste korraldamise, ehitustegevuse asukohta paigaldatud plakati või tahvli tootmisega seotud kulud. Abikõlblikud on muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (vt eelnõu § 4 lõike 1 ja 2 kirjeldavat lõiku üleval). Eelnõu § 5 l õike 3 kohaselt projekti kaudsed kulud võivad moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest kuludest, mida hüvitatakse ühtse määra alusel. Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist toetada pigem projekti otseste sisutegevustega kaasnevaid kulusid ja vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. Projekti kaudseks kuluks loetakse halduskulud ning projekti administreerimisega seotud abistavate tegevuste personalikulud. Kaudse kuluna arvestatavad kulud on täpsemalt nimetatud ühendmääruse §-s 21. Muuhulgas võimaldab sekkumisest kaudsete kulude katmine rahastada toetuse saajatel riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist, mis aitab kaasa hangete kvaliteedile ning vähendab projekti elluviimise käigus eksimusi hankereeglite vastu, millega kaasneksid finantskorrektsioonid. Kaudsed kulud ei ole lubatud juhul, kui tegevustele antav toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse art 56 mõistes. Eelnõu § 5 l õike 4 kohaselt on hoonestamata ja hoonestatud maa ostukulud on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras, mis tähendab, et maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest ko gukuludest ei ole abikõlblik ja mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel o n hooned, on see piirmäär 15 %. Eelnõu § 5 l õike 5 kohaselt on lubatud teha enne taotluse esitamist üksnes ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulusid . Eelnõu § 5 l õike 6 kohaselt p rojekti ettevalmistavad kulud võivad kokku moodustada kuni 10 % projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust . Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Riigiabi projektides tuleb järgida ergutava mõju nõudeid. Riigiabi puhul üldjuhul ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse mittesaamiseni. Eelnõu § 5 l õike 7 kohaselt peab toetuse saaja abikõlbliku kulu eest tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või kuni 45 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kui d hiljemalt 2026. aasta 30 . aprillil. Eelnõu § 6 reguleerib kulude abikõlblikkust, juhul kui toetatava tegevuse puhul on tegu riigiabiga. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab määruses lubatud riigiabi tegevuste abikõlblikud kulude liigid. Punktis 1 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abi ga aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakoha stamisele ja väljaarendamisele. Punkti 2 alusel on abikõlbliku d riigiabi kulud komisjoni 2011. aasta otsuse alusel (vt eelnõu § 1 lõikeid 4-6 selgitavat teksti üleval) . Eelnõu § 6 l õike 2 kohaselt ü ldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Investeeringuga seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuse suhtes need ei mõjuta. Eelnõu § 7 sätestatakse kulude hüvitamise alused. Projekti kulud liigituvad otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele. Otsesed kulud on seotud otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada. Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel välja arvatud kaudsed kulud, mis võivad moodustada 2 % projekti abikõlblikest otsestest kuludest . Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Kaudsete kulude projektiga täpse ulatuse määramine on üldjuhul keerukas ja nõuab suhteliselt palju aega ehk on liialt halduskoormav. Seega loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud abikõlblikuks liht s ustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Muuhulgas võimaldab sekkumisest kaudsete kulude katmine rahastada toetuse saajatel riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist, mis aitab kaasa hangete kvaliteedile ning vähendab projekti elluviimise käigus eksimusi hankereeglite vastu, millega kaasneksid finantskorrektsioonid. Riigiabi andmisel lähtutakse riigiab i reeglitest ja üldjuhul tagant järgi hüvitatavad kul ud ei ole abikõlblikud. Eelnõu § 8 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele abikõlblikud ühendm ääruses §-s 17 nimetatud kulud. Määrus annab rakendusüksusele lisaks võimaluse välistada muud toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud. Eelnõu §-s 9 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse perioodi kõige varasem algus saab olla 1. jaanuar 2021 ning lõpp ei tohi olla hilisem kui 30. aprill 2026. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Projekti abikõlblikkusele seatakse tähtajaks kuni 24 kuud taotluse esitamise tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus keskkonnas või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval . Rakendusüksus taotluse rahuldamise otsusega ei või anda pikemat projekti abikõlblikkuse alguse tähtaega. Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Ehitamist sisaldava projekti puhul peavad ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 12 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. ÕÜF vahendite kasutusaeg on lühike, mistõttu ei saa rakendajad lubada viivitusi projekti ettevalmistamisel ning elluviimisel. Õigeaegseks projektide elluviimiseks tuleb taotlejal arvestada toodud ajakavaga. Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide ja eriolukordade tõttu või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kuue kuu võrra, kuid mitte rohkem. Seejuures on võimalik vajadusel ületada ka lõikes 1 seatud piirangut projekti abikõlblikkuse lõpule kuni kuue kuu võrra , kuid kindlasti ei või projekti abikõlblikkuse periood ületada 2026. aasta 30. aprilli. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas tegemist on erandjuhu või taotleja tegevusest sõltumatute põhjustega ning projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad. Taotluse esitamise tähtpäevast e-toetus keskkonnas kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist e-toetuse keskkonnas. Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne summa 5 000 000 eurot. Maksimaalne summa kehtib ka ühe KOV territooriumi kohta, et tihedama konkurentsi juures jaguks vahendeid erinevatess e Ida-Viru piirkondadesse. Projektile antakse toetust kõige rohkem 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15 protsenti ning see peab katma abikõlblikest kul udest osa, mida toetus ei kata. Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas , sellest tuleb lähtuda ka taotluse esitamisel ja projekti elluviimisel. Kui toetust antakse riigiabina järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks § 1 1 sätestatut. Eelnõu §-s 11 sätestatakse üldise grupierandi määruse alusel riigiabi j a vähese tähtsusega abi määrad. Kui projekti toetus peaks kvalifitseeruma kohalikule taristule antavaks abiks üldise grupierandi määruse artikkel 56 mõistes , peab toetusel olema ergutav mõju ning selle maht ei tohi ületada projekti abikõlblike kulude ja tehtud investeeringu tegevuskasumi vahet. Sel juhul tuleb taotlejal koostada asjakohased prognoosid võimaliku kasumi teenimise kohta, mida arvestatakse taotluse rahuldamise otsuses toetuse summa ja toetuse osakaalu sätestamisel. Lisaks, huvitatud kasutajad peavad loodavale taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, sh taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Kui projekti toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, ei tohi toetuse saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul on vähese tähtsusega abi piirmäär aga 500 000 eurot. Kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. 3. peatükk. Investeeringute kava koostamine Käesoleva meetme vahendite st eraldatakse projektidele toetust investeeringute kava alusel. Selline lähenemine võimaldab rääkida maakonna tasandil eelnevalt läbi võimalike maa kondliku tähtsusega investeeringu objekte ning panna paika objektide loetelu, mis ühtiks parimal võimalikul moel ÕÜF eesmärk id e ning KOV ide üleminekust tulenevate vajadus tega . Eelnõu § 1 2 sätestab kor ra investeeringute ka vasse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid saab esitada keskselt läbi rakendusüksuse e-toetuse keskkonna, mis kokkulepitud ajaks avatakse. Rakendusüksus valmistab ette ettepaneku vormi ning lisab selle koos juhendmaterjalidega e-toetuse keskkonda. Projektide investeeringute kavasse valimine toimub avatud taotlemise põhimõttel. Rakendusüksus teavitab Ida-Viru KOVe investeeringute kava koostamise algusest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast ning nõustab KOVe e ttepanekute koostamis el . Eelnõu § 12 lõige 5 loetleb KOVi poolt investeeringu kavasse lisamiseks esitatavale ettepanekule kohalduvaid nõudeid. Sisunõuete väljatöötamisel arvestatakse projektide valikukriteeriumitega (vt eelnõu § 15 selgitavat lõiku all) . Ettepaneku esitamise etapis ei eeldata veel lõpuni paika pandud lahendusi , kuid ettepanek peab sisaldama piisaval määral informatsiooni, mis võimaldab hinnata selle sisu ja prioriteetsust toetusskeemi ning ÕÜ kava eesmärkide saavutamise seisukohast . Projekti hindamiseks võib vaja minna siiski lisamaterjale, mis aitavad lahti seletada p rojekti sisu ning põhjendatust. Ettepanekus tuleb kirjeldada ka panust horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. Horisontaalsetest teemadest on toetatavatel tegevustel puutumus lisaks regionaalarengule ka võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonnahoiuga. Sõltuvalt ettepaneku sisust võib projekti panustada ühte või mitmesse horisontaalsesse teemasse. Projektiga kavandatava uue hoone kirjeldamiseks peab ettepanek sisaldama vähemalt hoone eskiisprojekti, mis vastab EVS 932:2017 või analoogse standardi eskiisprojektile esitatavatele nõuetele. Rekonstrueeritava hoone puhul võib seda asendada kavandatavate tööde tehnili n e kirjeldus , mis sisaldab muuhulgas olemasoleva hoone tehnilise seisundi kirjeldust ja kavandatavaid töid energiatõhususe suurendamiseks . Ettepanekute koostamisel tuleb arvesse võtta, et projekti ajakava peab võimaldama taotluse ja kõigi taotlusega koos esitatavate dokumentide ettevalmistamist hiljemalt aprilliks 2024. Vastasel juhul ei ole kindlust, et projekt suudetakse 2026. aasta aprilliks ellu viia. Tegevuste indikatiivne maksumus tuleb kalkuleerida võimalikult realistlikult, arvestades senist teadmist projekti kavandatud lahenduste ning sarnaste projektide maksumuse kohta. Samuti võib eelarve kujundamisel lähtuda ka ehitushinna- ja tarbijahinnaindeksi trendidest, arvestades taotluse esitamise ja elluviimise plaanitavat aega. Eelnõu § 12 lõige 6 sätestab, et ettepanek investeeringu kavasse projekti lisamiseks esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Kui ettepanek ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse see läbi vaatamata, mis tähendab, et seda ei võeta sellisel juhul vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse ettepaneku esitajat , lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele . Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse ettepanek siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. E-keskkonna toimimisest antakse ettepaneku esitajale esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehe kaudu teada . Eelnõu §-s 13 sätestatakse ettepaneku toetuse andmise eeldustele vastavuse tingimus ed ja selle kontrollimise kord. Investeeringute kava ettepanekute esmase vastavuskontrolli viib läbi rakendusüksus. Rakendusüksus kontrollib, kas ettepanek sisaldab kõiki ettepaneku sisule ning vormile seatud nõudeid. Juhul kui ettepanek ei sisalda vajalikku informatsiooni või sisaldab toetusskeemi tingimustega vastuolus olevat informatsiooni, annab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnepäevase tähtaja. Kõik nõuetele vastavad ettepanekud esitab rakendusüksus hindamiseks rakendusasutusele investeeringute kava koostamiseks. Rakendusüksus ise ei hinda ettepaneku sisu kooskõla määruses sätestatud valikukriteeriumitega. Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi nõutud aja jooksul, tunnistab rakendusüksus ettepaneku mittevastav aks ning selle menetlus lõpeb. Eelnõu §-s 1 4 s ätestatakse investeeringute kava ettepanekute hindamiskomisjoni moodustamise alused. Hindamiskomisjoni moodustab investeeringute kava koostaja na rakendusasutus . Komisjoni kaasatakse vähemalt üks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja , kelle ülesandeks komisjoni koosseisus on ühtlasi anda sisend projekti põhjendatusele ja prioriteetsusele tulenevalt maakonna arengustrateegiast. Määruses nimetatakse ära ka läbivad nõuded hindajatele. Hindamiskomisjoni liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § -des 209–212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Vastav nõue tuleneb ÜSS2021_2027 § 11 lõikest 2. H indamiskomisjoni liikmed peavad enne ettepanekute hindamist deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavast ettepanekust. Hindamiskomisjoni liikmetel tuleb erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks arvestada korruptsioonivastase seaduse § 7 nimetatud põhimõtteid isikute seotuse kohta ning sama seaduse § 11 lõikest 3 tulenevaid toimingupiirangute sätteid. Hindamiskomisjoni liige peab tagama hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning seda mitte aval dada kolmandatele osapooltele. Hindamiskomisjoni teenindamise rolli täida b rakendusasutus . Eelnõu §-s 15 sätestatakse investeeringute kava ettepanekute hindamise kord, valikukriteeriumid ja- metoodika. Projektide valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjoni poolt heaks kiidetud üldistest valikukriteeriumidest. Käesolevas toetusskeemis kasutatavad valikukriteeriumid on järgmised: 1) projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 3 0 protsenti , sh hindamisel arvestatakse: - kuivõrd projekt aitab kohaliku omavalitsuse üksusel kohaneda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega, sh tulubaasi vähenemisega ning ülemineku kontekstis avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega ; - milline on projekti panus meetme väljund-ja tulemusnäitajate saavutamisse - kuivõrd kestlikud on projekti raames kavandatavad tulemused (investeeringuobjekti teenuste finantsiline ja halduslik jätkusuutlikkus); - milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud; - kuivõrd on tegevuste kavandamisel arvestatud liikuvuse ja ligipääsetavuse nõuetega (kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel ning püsiva ja ajutise iseloomuga erivajadusega (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) ilma vajaduseta taristut kohandada või kasutada eridisaini). 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti , sh hindamisel arvestatakse: - kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus? Kas valitud tegevused on võimalikest alternatiividest parimad ning projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud? Kas valitud lahendusteed probleemi lahendamiseks on põhjendatud, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega ning arvestavad teenuste optimeerimise vajadusi; - kas objekti asukoht on teenuse osutamise seisukohast põhjendatud ja sihtgrupile ka jalgsi või jalgrattaga või ühistranspordiga ligipääsetav. - k uivõrd planeeritavad tehnilised lahendused on asjakohased ja panustavad kulude kokkuhoiule või üleminekust tingitud teenuste ajakohastamisele - k as kasutatakse keskkonnasõbralikke ja ka tulevikuperspektiivis optimaalseid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad kohandada hoonesse multifunktsionaalse ruumiprogrammi; - kas projekti tegevuste elluviimise ajakava on realistlik ; - kas projekt tuleneb maakonna arengustrateegiast või kohaliku omavalitsuse arengukavast. 3 ) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti, sh hindamisel arvestatakse : - kas projekti kavandatud eelarve on põhjendatud ja planeeritud optimaalselt saavutamaks maksimaalset mõju ja tulemusi, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid; - kas ja kuivõrd läbipaistev on kavandatud eelarve , k as on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. Kuivõrd on eelarves arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ootamatustega; - kuivõrd on projekti eelarves ettenähtud tegevused ja kulud projekti elluviimise seisukohast vajalikud (kas ja kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid). 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 2 5 protsenti, sh hindamisel arvestatakse: - kas projekti teostamiseks on taotlejal või partneril võimekus leida projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ning tagada kavandatud omafinantseering? Kas taotlejal või partner on võimelised projekti kallinemise omafinantseeringu kahekordsel suurenemisel. Juhul kui projekti terviklikuks elluviimiseks on vaja teha meetmest mittetoetatavaid tegevusi või kulusid või eeldada partnerite täiendavaid investeeringuid, kas on kaasatud vajalikud partnerid ja olemas katteallikad meetmest mittetoetatavate tegevuste osas; - kas projekti ettepaneku esitajal või partneritel on piisavalt kogemusi valdkonnas, sarnaste projektide juhtimise kogemust; - Kas projekti elluviimiseks on olemas vajalikud tehnilised eeldused (nt kas vastab detailplaneeringule, koostamisel on ehitusprojekt, teostatud on vajalikud ekspertiisid, uuringud jms) või kui tõenäoline on, et tehnilised eeldused saavad täidetud ettepanekus nimetatud taotluse esitamise tähtajaks; - kas kõikvõimalike teostusriskide olemasolu on hinnatud ning kas neid on võimalik maandada; - kas taotlejal või partneril on võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse (sh tegevus- või halduskulude katmine) tagamiseks . 5 ) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi toetaval moel – kriteeriumite 1-4 punktiskoorile lisatakse 0,2 lisapunkti: 1. kui projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele, sh võetakse kasutusele taastuvenergia lahendusi, projekti käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed taaskasutatakse või lahendus mõjutab positiivselt looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku (nt kasutatakse erinevaid rohetaristu elemente nagu kõrghaljastuse rajamine, sademevee loomulikku imbumist toetavad katendite kasutamine, leevendatakse soojussaare efekti jms); 2. kui projektis tehakse investeeringuid lastehoiuasutuste taristusse või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse . Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega arvestamine ligipääsetavust parandaval moel on üks mõju kriteeriume komponente. Hinnatakse, kuivõrd on teadvustatud ja arvestatakse projekti ettevalmistamisel ligipääsetavuse nõuetega. Ligipääsetavuse nõuete täitmine on hilisemas projekti elluviimise etapis kohustuslik ja projektide valikul hinnatakse kavandamisel lahenduste disainimise võimalust viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Toetusskeemile kohalduva hindamismetoodika koostab ja kinnitab rakendusasutus , arvestades lisaks üldistele valikukriteeriumitele ka asjaomaste strateegia „Eesti 2035“ sihtidega seotud valdkonna ministeeriumite sisendit , kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale . Kinnitatud hindamismetoodika avaldatakse rakendusasutuse ja rakendusüksuse kodulehtedel. Rakendusasutus võib kaasata hindamiskomisjoni töösse sisendi andmiseks eksperte. Näiteks selleks, et hinnata projektides kehtivate ligipääsetavuse nõuetega arvestamist, kaasatakse nõuandvas rollis ligipääsetavuse eksper t . Ettepanekuid hinnatakse valikukriteeriumite 1-4 lõikes hindelisel skaala nullist neljani, kus neli on kõige tugevam ning null kõige nõrgem hinne. Maksimaalselt võib projekt teenida koos kriteeriumi 5 lisapunktidega koondhindena kokku 4,2 punkti. Hinnete väärtused kirjeldatakse täpsemalt ära hindamismetoodikas. Iga kriteeriumi ning koondhinde lõikes sätestatakse lävend, mille ületamine on eelduseks ettepaneku positiivseks hindamisele ning investeeringute kavasse nimetamiseks. Samuti võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid projektile täiendavate tingimuste seadmiseks. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on liiga ülemäärased või need pole kavandatud mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui ettepanekus nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Rakendusasutus koostab hindamisprotokolli koos ettepanekute hindamislehtedega. Iga ettepaneku kohta koostatakse hindamisleht, kuhu kantakse kriteeriumite lõikes hinded koos täiendavate ko mmentaaride või põhjendustega. Eelnõu §-s 16 sätestatakse investeeringute kava koostamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kord. Toetusskeemist toetuse andmise alusena koostatakse investeeringute kava , mis sisald ab hindamise alusel reastatud projektiettepanekuid. Toetusskeemi vahendeid ületavad projektid nimetatakse investeeringute kava reservnimekirja. Nende projektide osas saab vahendeid taotleda vaid juhul kui eelmiste projektide osas vabaneb vahendeid (nt projektid odavnevad või nende elluviimine ei osutu võimalikuks). Negatiivse hinnangu saanud ettepanekuid investeeringute kavasse ei nimetata. Investeeringute kavas tuuakse välja olulisemad projekti kohta käivad andmed. Investeeringute kavas nimetatakse ära projekti nimetus, projekti osapool(ed), projekti panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, indikatiivne abikõlblike kulude eelarve, toetussumma , indikatiivne taotluse esitamise ajakava aasta täpsusega ning investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad. Enne investeeringute kava kinnitamist esitab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kes võib 10 tööpäeva jooksul lisada investeeringute kava eelnõule omapoolsed seisukohad. Rakendusasutus võib seisukohtade arvestamiseks või mittearvestamiseks küsida hindamiskomisjoni hinnangut või uute asjaolude ilmnemisel teha ettepanek u hindamiskomisjonile projektile antud hinnete üle vaatamiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks. Investeeringute kava kinnitab rakendusasutus valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Ettepanekute esitajaid teavitab investeeringute kavasse arvamisest või mittearvamisest rakendusüksus läbi e-toetuse keskkonna . Eraldi ärakuulamise protseduuri investeeringute kavasse nimetamata jätmise puhul teostada ei ole vaja, kui otsus põhineb ettepanekus esitatud andmetele ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Ettepaneku esitajal on õigus tutvuda investeeringute kavasse arvatud projektidele antud hinnangutega hindajate lõikes nii, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. Ettepanekute hindamist saab vaidlustada, esitades vaide rakendusasutusele . Kinnitatud investeeringute kava avalikustatakse rakendusüksuse , rakendusasutuse ja Ida-Viru maa Omavalitsuste liidu kodu lehel . Eelnõu §-s 17 on sätestatud investeeringute kava muutmise kord. Investeeringute kava muutmise võib algatada rakendusasutus, teavitades taotlejaid investeeringute kava muutmisest või täiendavate ettepanekute esitamise tähtajast. Juhul kui investeeringute kava projektide nimekiri ei võimalda kogu linnapiirkonnale arvestatud eelarve ära kasutamist, võib läbi viia uute ettepanekute kogumise, mille puhul on aluseks määruse § 1 2 -1 6 nimetatud sätted. Ettepanek asetub investeeringute kava projektide järjestusse vastavalt hindamisel saadud koondhindele. 4. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 18 on sätestatud nõuded toetuse taotlejale ja partnerile. Toetust saab taotleda kavas projekti elluviijana nimetatud isik. Selleks on Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või tema asutatud ja valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing . Põhjendatud juhtudel ning rakendusüksusega kooskõlastades võib taotlejaks olla ka muu taotleja nõuetele vastav isik . Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele, mis tähendab: neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § -de 209, 209 1 , 210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alus el määratud kehtivat karistust; nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui na d tegelevad majandustegevusega; nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise ko hustuse, kui see on asjakohane; nad ei ole pankrotis, likvi deerimisel ega sundlõpetamisel; nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. Taotleja peab kinnitama, et ta on suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud. Taotleja loetakse suuteliseks , kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele, nimelt on taotlejal ja partneril peale eelmises lõigus nimetatud nõuete täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 1 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 34 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Eelnõu §-s 1 9 sätestatakse taotleja kohustused ühendmääruse § 2 lõikes 3 ja teavitamisnõuded v astavalt teavitamise määrusele. Eelnõu §-s 20 sätestatakse nõuded taotlusele ja tegevustele . Taotlusi toetuse saamiseks saab esitada vaid investeeringute kavas toodud projektide osas. Viidatud ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatakse miinimumnõuded taotluses esitatavale teabele, mida eelnõus täpsustatakse. Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad lõikes 2 küsitud informatsiooni. Toetuse taotlemiseks vajaliku info avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemise avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taot lejaid taotluste koostamiseks. Toetuse kaasabil rajatava või rekonstrueeritava taristu puhul, mille tulemusena valmiv a taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, tuleb hinnata kliimakindlust . Taotlusvormi lisatakse hindamisküsimused kliimariskide hindamise kohta. Küsimustikule vastamist toetab rakendusüksuse koostatud ning veebilehel avaldatud juhendmaterjal , mis arvestab kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt EK (Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92)) kliimakindluse tagamise juhendit. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid ning muud materiaalsed varad . Taotlusega kavandatud projekt peab sõltumata oma väljundist vastama universaal se disaini põhimõtetele – toetuse tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema ligipääsetav ja kasutatav kõikidele kasutajagruppidele parimal võimalikul viisil. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaaldisaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest . Samuti tasub tutvuda Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma poolt tehtud kokkuvõttega ligipääsetavuse olukorra kohta ja ettepanekutega ligipääsetavuse suurendamiseks. Meetmest abikõlblik ettevalmistav kulu on ka ligipääsetavuse ekspertiisi tellimine ehitusprojektile, mis võimaldab taotlejal jõuda sobivaimate ehituslike lahendusteni. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“, ligipääsetavuse standardile (EVS-EN 17210:2021) ja Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi toel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellitud juhendmaterjalis „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ esitatud juhistele . Projektile lisada täidetud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljatöötatud määruse nr 28 enesekontrolli leht (Ligipääsetavus | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)). T aristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kui projektiga tehakse Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 Lisa 4 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas rahalises mahus kui 50% abikõlblikest kuludest või kui teostatakse oluline rekonstrueerimine ja ehitamine , peab projekti tulemusena hoonete energiatõhususarv vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Projekti toetusega rajatud või rekonstrueeritud hoone puhul, mille käigus tehakse energiatõhustöid investeeringuid välispiiretesse ja tehnosüsteemidesse ja mis on osa projekti abikõlblikest kuludest, peavad olema tagatud vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded. Hoonele kasutusloa andmise käigus määratakse energiaklass, mis peab tõendama energiatõhususe miinimumnõuete täitmist. Sätestatakse , et k omisjoni 2011. aasta otsuse artikkel 4 alusel antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise aktiga. Kuna meetmes nähakse ette abi andmine komisjoni 20.12.2011 otsuse alusel ning viimase järgi antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise aktiga, siis tuleks toetuse andmisel kontrollida , kas toetuse saaja osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust. 5 . peatükk. Taotluste menetlemine Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse esitamise tähtaeg. Taotlus tuleb esitada investeeringute kavas nimetatud tähtajaks. Projektide tulemuslikuks elluviimiseks programmperioodi lõpuks on sätestatud taotluse esitamise tähtajana hiljemalt 2024. aasta 3 0 . aprill. Investeeringute kavas taotluse esitamise tähtajana esitatud tähtaega võib rakendusüksuse kooskõlastuse korral pikendada , kuid hiljemalt 2024. aasta 30. aprillini . Kooskõlastuse andmise otsustab rakendusüksus lähtuvalt taotluse ettevalmistamise pikenemisele toodud põhjustest. Tegemist on jooksva taotlemisega, taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele. Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et e-toetuse keskkond toimib jälle. Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord. Toetuse taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu . T aotlus peab olema esitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt ning vastama taotlusele määruses sätestatud tingimustele . Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemi sest. Projekte antud etapil uuesti sisuliselt ei hinnata, kuna hindamine teostatakse ettepanekute investeeringute kavasse arvamise etapil. Taotluste menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates, mis tähendab et hiljemalt 30 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast arvates teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Seda tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümme tööpäeva, kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on väiksemaid puudusi või on vaja lisateavet. Sel juhul tehakse taotlejale ettepanek taotlust muuta ja pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra. Juhul kui taotluses on selliseid puudusi, mida ei ole võimalik kümne tööpäeva jooksul kõrvaldada, näiteks puuduvad taotluse juurde kuuluvad kohustuslikud lisadokumendid (omandiõigust puudutavad dokumendid, ehitusprojekti dokumentatsioon, kliimakindluse analüüs vms), teeb rakendusüksus taotluse osas nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu rahulda mata jätmise otsuse. Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise kord. R akendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui need vastavad määruse nõuetele. Lisaks määruse s nimetatud nõuete peavad taotleja ja partner vastama ühendmääruse nõuetele, mille alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas ühissätete määruses nõutud projekti elluviimiseks vajalik haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks. Rakendusüksus võib pöörduda rakendusasutuse hindamiskomisjoni poole kui taotluses ilmnevad olulised muutused võrreldes hinnatud ettepanekuga. Näiteks võib ilmneda, et võrreldes investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekuga soovitakse projekt ellu viia vähendatud mahus või siis vastupidiselt soovitakse projekti lisada täiendavaid tegevusi. Erinevad muutused võivad mõjutada ka investeeringute kavas näidatud projekti panust väljundnäitajatesse. Hindamiskomisjon saab anda tagasisidet, kas projekt uuendatud kujul on endiselt põhjendatud ning eelistatud lähtuvalt meetme valikukriteeriumitest. Rakendusasutuse negatiivse hinnangu korral proje kti muudatusi ei aktsepteerita. Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, siis tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Eelnõu §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus juhul , kui linnapiirkonna investeeringute kavas nimetatud taotleja, partner ja taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 18–20 sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 loetletud teave: andmed toetuse saaja ja projekti kohta, toetuse saaja kohustused, toetuse maksmise tingimused, viide otsuse vaidlustamise kohta ja otsuse tegija andmed, samuti teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tege mist on sellise abi andmisega. Samuti, määratakse taotluse rahuldamise otsuses tähtaeg, milleks peavad olema tehtud i nvesteeringut ettevalmistavad tegevus e d ning sõlmitud ehitustööde leping. Juhul, kui toetuse puhul on tegu üldise grupierandi määruse alusel antava abiga või vähese tähtsusega abiga, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses ning viidatakse asjakohasele õiguslikule alusele. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkida, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kui antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse art ikli 2 lõike 1 punkti a alusel. Taotluste menetlemisel lähtub rakendusüksus investeeringute kavas fikseeritud toetuse summast. Meetmes vabade vahendite olemasolul ja määruses sätestatud tingimustel on võimalik teha taotluse rahuldamise otsust investeeringute kavas kinnitatuga võrreldes suuremas mahus juhul, kui põhinimekirja viimane projekt nimetati investeeringukavasse osalise toetusega või t egemist on kulude kallinemisega riigihanke tulemusel või projekti tegevuste elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägemat ute kulude lisandumisega. Maksimaalse toetussumma suurendamise põhjendatus on lõppastmes rakendusüksuse otsustada. Eelnõu §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldam ata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõiget es 2 ja 3 nimetatud juhtudel, st kui taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei võimalda teha enda ja partneri juures kontrolli või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Ärakuulamisõiguse puhul kohaldatakse ÜSS2021_2027 § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Eelnõu §-s 26 sätestatakse taotluse osaline ja või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel, s.t. kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse mahu tõttu või kui täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti t egevusi, tulemusi või eesmärki. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2 ja 3, st kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul, mis on kuni pool aastat , ja kõrval tingimuse seadmine on mõistlik. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus maksetele alles pärast seda kui tingimus on täidetud. 6 . peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 27 s ätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. K una toetuse taotlemisel ei pruugi taotleja tulemuse ja eesmärgi saavutamiseks kõiki üksiktegevusi, tegevuste ulatust või ajakava väga täpselt ette näha , võib projekti elluviimise käigus pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekkida vajadus projekti muuta. Seega, projektiga seonduva rahuldamise otsuse muutmise võimaldamine on vajalik tagamaks toetusskeemi paindlikkust, arvestades mh ka ÕÜF vahendite ajaliste piirangutega. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse §-le 12 lõikele 7 nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel. T aotlust rahuldamise otsuse muutmiseks esitama ei pea, kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud mõne eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 % võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Sellist muudatust võib ette võtta vaid juhul, kui projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal. Taotl use rahuldamise otsuse muutmise taotlemisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla käesoleva määrusega. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui projekti algset eesmärki ja tulemusnäitajat tahetakse muuta, siis on sisuliselt tegemist uue projektiga , ning see kuulub uuesti hindamisele hindamiskomisjoni poolt . Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb näitaja sihttaseme vähendamises, siis peab vähenema ka toetuse maht. Kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, tuleb tegevuste muutmise võimaldamisel lisaks jälgida, kas see on võimalik ka EL õigusest sätestatud riigiabi ja VTA andmise reeglistiku kohaselt. Rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja rakendusüksus peab muutmise otsustama üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. Projekti põhjendatud kallinemise korral võib toetuse summat suurendada vaid juhul, et selleks on võimalik kasutada muudest projektidest vabanenud vahendeid, lähtuvalt § 24 lõig e test 9 ja 10 . Eelnõu §-s 2 8 nimetatakse juhud, millal on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 nimetatud aluse esinemise korral . Need on seotud asjaolude ilmnemisega, mille puhul ei ol eks tohtinud taotlust rahuldada või kui toetuse saaja ei kasuta toetust otstarbeliselt, ei suuda täita kõrvaltingimust või ei suuda projekti tähtajaliselt lõpetada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ka juhul, kui projekti muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata. Lisaks, t aotluse rahuldamise otsuse saab kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda. K ui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud, ehk § 5 lõike s 6 nimetatud ehitustegevust ettevalmistavad kulud ei ole tehtud ja ehitustööde leping ei ole sõlmitud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks , peab rakendusüksus tegema toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 7 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. Eelnõu §-s 2 9 sätestatakse investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine . Reservprojektide toetamine osutub võimalikuks, kui põhinimekirja projektide rakendamisel vabaneb piisaval hulgal eraldatud vahendeid või meetmesse tekivad täiendavad vahendid . Vabad vahendid võivad tekkida projektide odavnemisel või tegevustest loobumisel. Reservprojektidele ei suunata vabanenud vahendid, mida kasutatakse projekti toetuse suurendamiseks § 24 lõigete 9 ja 10 alusel. Reservprojekte saab rahastada vastavalt nende järjestusele investeeringute kavas. Vabade vahendite olemasolul teavitab rakendusüksus reservprojekti omanikku vabade vahendite mahust ning võimalusest toetust taotleda. Reservprojekti taotluse võib esitada hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril. Reservprojekti taotleja peab avaldama oma valmisolekut projekt etteantud ajaraamides ellu viia. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu §-s 30 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi. Sätestatakse, et toetuse saaja täidab ühendmääruse §10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatud kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks o levad dokumendid ja tõendid jne , peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel. Lisaks on toetuse saajal kohustus avaldada oma veebilehel projekti tulemused (näiteks valminud analüüsi lõpparuande) ning hoidma seda avalikuna vähemalt 2 aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele, sätestatakse täiendavad meetme sisust ja riigiabi reeglitest tulenevad kohustused, mida toetuse saaja peab täitma. P artner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Partneri kohustused kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamist , teavitama rakendusüksuste e-toetuste keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest , tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Juhul kui taotleja või partner on hankija vastavalt RHS §-dele 5 või 6, peab ta riigi hanke korraldamisel lähtuma RHSist. Ka juhul kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses, peab ta ostumenetluse korraldama ja läbi viima vastavalt ühendmääruse § 11 sätestatud tingimustele. Eelnõu §-s 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu §-s 32 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded tuleb esitada vähemalt üks kord aastas, 31. detsembri seisuga ja hiljemalt 15. jaanuaril. Rakendusüksuse nõudmisel esitatakse aruandeid vajadusel ka tihemini (näiteks juhul, kui projekti väljundnäitajaid on saavutatud ja neid saab rap orteerida ka poolaasta ehk 30. juuni seisuga). Kõik aruanded tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave projekti kohta, teostatud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine, sh väljund- ja tulemusnäitajate täitmine. See hõlmab ka strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Kuna perioodil 2021+ on oluline saada 2024. a vahe-ülevaate aastaks maksimaalne ülevaade näitajate täitmisest, on oluline näitajate raporteerimine juba jooksvalt tegevuste saavutamisel enne projekti ametlikku lõpetamist. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 33 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel ja ka ühtse määra alusel vastavalt üh endmääruses sätestatud korrale. Tegelike kulude alusel kulude tasumiseks tuleb esitada kulude tekkimist tõendavad dokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele. Juhul kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on sellest tasunud omafinantseeringu osa, tehakse toetuse osa makse otse töövõtjale või tarnijale. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli teostamise ajal. Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kulu dokument. Toetuse väljamaksmine toimub mitte tihemini kui kord kvartalis. Kaudse id kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel, mis moodustab 2% projekti abikõlblikest otsestest kuludest. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Selline lähenemine tuleneb toetuse andmise eesmärgist vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega (vt eelnõu § 5 lõike 3 ning § 7 selgitavat teksti üleval). 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 3 4 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28-30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Ühendmääruses §-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Eelnõu §-s 3 5 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järg miste Euroopa Liidu määrustega: E uroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvu sf ondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelu sf ondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhte s kohaldatavad finantsreeglid; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvu sfondi; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond ; Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ( ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava 2021-2027 prioriteedi „Õiglane üleminek“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Eelnõu panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse / universaaldisaini põhimõtteid. Eesmärgiks on lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale. Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele : 1. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Meetmes toetatavad investeeringud lastehoiuasutustesse panustavad naiste hoolduskoormuse vähendamisse ja see tegevus panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste elujärge parandavad investeeringud edendavad võrdset kohtlemist. Meede panustab ligipääsetavuse suurendamisele , kuna t oetust kasuta takse füüsilise taristu arendamiseks ning t oetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb projektide elluviimisel järgida kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Toetuse abil loodud objektid, ruum või teenused peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, in tellektipuue) ning arvestama elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, vanemaealine ) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega. Ligipääsetavuse kriteeriumiga arvestatakse projektide valimise etapis, kriteeriumi 1 „ Projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele “ hindamisel, samuti hiljem pro jekti rahastusotsuse tegemisel. Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja. Projektide ligipääsetavuse tuvastamisel ja hindamisel on abiks järgmised küsimused: Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus aitab tagada kohaliku omavalitsuse erinevatesse elanikkonna gruppidesse kuuluvate inimeste ligipääsetavust füüsilisele keskkonnale, toodetele või teenustele, infole ja kommunikatsioonile? Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahenduses on rakendatud universaalse disaini põhimõtteid? Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus on ligipääsetav ja mõistetav kõigile inimestele? Lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise kontroll-leht. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes. 2. Regionaalareng Regionaalse tasakaalustatuse suurendamist kajastav „Eesti 2035“ mõõdik on „ rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega “ . „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises ja / või digiruumis, olenemata tema elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga. R ahulolu avalike teenustega on selgelt kõige madalam just Ida-Virumaal. Seiremõõdikud, väärtused EESTI näit Suhe Eesti keskmisega, % Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Rahulolu kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas, % (2020) 65 109 99 61 105 100 Rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunaga, % (2020) 65 109 98 62 103 101 KOV teenustega rahulolu, % (2020) 67 104 104 86 104 96 Rahvaarvu muutuse kordaja, % 2018 suhtes (2022)* 101 103 98 95 97 99 Käesoleva s ekkumisega panustatakse otseselt tasakaalustatud regionaalarengusse, Ida-Viru ja muude Eesti piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisse. Sekkumise kaudu toetatakse Ida-Viru KOVide hoonefondi energiatõhususe parenemist ja avalike teenuste kaasajastamist kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes, arvestades muuhulgas ka Ida-Virumaal aset leidva rahvastiku vähenemise ja vananemise ga ning KOVide eelarvete vähenemisega. 3. Keskkond ja kliima Kuna tegu on sekkumisega, mille eesmärgiks on toetada Ida-Viru KOVe Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, panustavad sekkumise kaudu toetatavad projekti d nii otseselt kui kaudselt kliimamuutuste mõju leevendamisse, looduskeskkonna seisundi parandamisse ning kasvuhoonegaaside vähendamis se . Toetuse andmisel arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ p rintsiipi . „ E i kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise ko hta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30. R akenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei näita käesoleva sekkumise puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele, mis vajaks kontrollküsimustiku põhjal täiendavat projektipõhist analüüsi. Sekkumine toetab energiatõhususe meetmeid, mistõttu mõju keskkonnaeesmärkidele „Kliimamuutuste leevendamine“ ja „Kliimamuutustega kohanemine“ on eeldatavalt positiivne. Sekkumisega soovitakse parandada sotsiaalset sidusust (sh teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ), mis mh parandab ka kliimamuutustest ohustatud varustuskindlustatust ja tagab ühiskonna suurema vastupidavuse kliimamuutustega kohanemisel. Keskkonnaeesmärkide ga „Vee- ja mereressurside säästev kasutamine ja kaitse“, „ Ringmajandus sh jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt“, „Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind)“ ning „ B ioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ni ng taastamine“ ei oma meede selget kokkupuudet, seega ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. Taristuinvesteeringute puhul on nõue , et taotleja hindab taotluse esitamisel kliimakindlus e riske . Kliimakindluse analüüsi tegemisega võib taotlejale kaasneda kulusid. T aristu rajamisel või olemasoleva taristu terviklikul uuendamisel või laiendamisel rakendatakse kliimakindlust tagav aid lahendus i , et vähendada kliimamuutustega kaasnevaid riske. Energiatõhususe esikohale seadmiseks on olulisel määral energiatõhusustöid sisaldavatele projektidele seatud kohustus saavutada projekti elluviimise tulemusel h oone energiatõhususe miinimumnõuded . Keskkonna ja kliima mõõdik sekkumises on „elamute ja mitteelamute energiatarve“ . Nimetatud mõõdik iseloomustab kõige paremini toetatavate projektide ühise näitajana energiasäästu tekkimist võrreldes toetuse andmise eelse olukorraga. Hoolimata sellest kas tegemist on uue või rekonstrueeritava hoonega, peab see vastama riiklikult reguleeritud energiatõhususe nõuetele. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Õiglase Ülemineku Fondist, millele lisandub toetuse saajate pr ojektipõhine omafinantseering. Määruse rakendamisel täidab põhirolli rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus ( ettepanekute vastuvõtmine ja vastavuskontrolli tegemine; hilisemas etapis investeeringute kava alusel rahastus otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja aruandlus ). Investeeringute kava koostamise etapis projektide valimise ja investeeringute kava kinnitamise eest vastutab rakendusasutus. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid t ehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiend avaid riigieelarvelisi tulusid. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Rahandusministeeriumi r iigieelarve osakon d, Rahandusministeeriumi r iigihangete ja riigiabi osakond , R iigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused . Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele , Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Täiendavalt, esita t akse eelnõu arvamuse avaldamiseks SF seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile, ÕÜF juhtkomisjonile ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule .
3690454 1189245 EELNÕU 2 8 .0 8 .2023 0 0 EELNÕU 2 8 .0 8 .2023 Määrus xx. xx . 20 2 x nr ….. Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringute ks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel 361741 554961 0 0 . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ meetme 21.6.1.10 „Regionaalareng – KOV investeeringud“ sekkumise 21.6.1.101 „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“ toetuse andmise tingimused ja korra . (2) Määrus panustab Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik “ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „ Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng “ tulemuste saavutamisse. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond (edaspidi sihtpiirkond ). (4) Kui määruse alusel taotlejale antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus ) , või Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) (edaspidi määrus nr 360/2012 ) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78 ) ( edaspidi üldine grupierandi määrus ), artiklile 56 kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (6) Kui antav toetus on komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (2012/21/EL, edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus ) tähenduses riigiabi, märgitakse toetuse andmise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse komisjoni 2011. aasta otsuse tingimusi. (7) Määrust ei kohaldata: 1) riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) riigiabi saajale, kes on raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes; 3) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja määrus nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel . § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetust antakse eesmärgiga toetada Ida-Viru maakonna kohalik u omavalitsus e üksusi (edaspidi KOV ) Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemise väljakutsete ga tegelemisega ning avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega . (2) Toetuse andmise tulemusena peab projekt panustama lõikes 3 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja lõikes 4 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on „o mavalitsuste investeeringute maht“. (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on „ paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“. (5) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. (6) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalse t arengu t , soolis t võrdõiguslikkus t , võrdse id võimalus i , ligipääsetavus t ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2) ligipääsetavuse näitaja; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks ; 4) hoolivuse ja koostöömeele indeks ; 5 ) elamute ja mitteelamute energiatarve. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus ). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus. (2) Meetme raames toetatakse sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi: 1) investeeringud avalike hoonete energiatõhususe parendamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks energiakulude kokkuhoiuks; 2) investeeringud koolituskeskuste või lastehoiuasutuste taristusse või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse . (3) Toetust ei anta: 1 ) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ning 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristu sse ; 2) investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 3) taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 20 lõike 2 punktis 15 sätestatud nõuetele; 4) projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 5) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜFi määrus ), artiklis 9 sätestatud juhtudel. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ) §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 kohase tegevusega seotud kulud : 1) lõikes 6 nimetatud ehitamise jaoks ette valmistavad kulud; 2 ) investeeringutega seotud kulud, sealhulgas ehitamise ning seadmete ja inventari soetamise kulud; 3 ) omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud selles ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel; 4 ) otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4; 5 ) teavitamiskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ) ; 6 ) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. (3) Projekti kaudsed kulud moodustavad kaks protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest , välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel . Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 6 loetletud kulusid. (4) Kinnisasja ost võib moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringu abikõlblikest kuludest, välja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest . ( 5 ) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitustööde ettevalmista misega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. ( 6 ) Lõikes 5 nimetatud kulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. ( 7 ) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 202 6 . aasta 3 0 . aprilli l. § 6. Kulude abikõlblikkus e erisused riigiabi korral (1) Kui toetus on: 1 ) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud ; 2 ) Euroopa K omisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, on abikõlblikud Euroopa K omisjoni 2011. aasta otsuse artikli 5 alusel tehtud kulud . (2 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral, ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist , arvestades üldise grupierandi määruse art ikkel 2 p unkti 23 sätestatut . § 7. Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega. (3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4. § 8. Abikõlbmatud kulud (1) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud ; 2 ) tavapärase hoolduse, remondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 3 ) kohtukulud ja õigusabi kulud; 4 ) intressi- ja pangakulud ; 5) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu ; 6) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse . § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist 202 6 . aasta 3 0 . aprill ini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast. (3) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (4) Ehitamist sisaldava projekti puhul peavad § 5 lõikes 5 nimetatud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 1 2 kuu jooksul alates taotluse esitamise s t. (5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide , eriolukordade tõttu või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 10. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne summa projekti kohta on 5 000 000 eurot. Maksimaalne summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta on 5 000 000 eurot. ( 2 ) T oetuse maksimaalne osakaal võib olla kuni 85 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. (3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. § 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktis „ cc “ nimetatud teavitamiskünniseid. ( 2 ) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata. ( 3 ) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse artiklis 56. ( 4 ) Komisjoni 2011. aasta otsus e alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. ( 5 ) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) VTA määruse alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2 ) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 3 ) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 4 ) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. 3. peatükk Investeeringute kava koostamine § 12. Investeeringute kavasse ettepanekute esitamine (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on projekti arvamine investeeringute kavasse . (2) Rakendusüksus teavitab Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksusi investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast e-kirja teel ning avaldab vastava info oma veebilehel. (3) Investeeringu kavasse ettepaneku esitajaks võib olla Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või tema asutatud ja valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing . (4) Enne ettepanekute esitamise tähtaega on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus koostöös rakendusasutusega annab eelnõustamisel soovitusi ettepaneku esitajale kavandatava projekti teostamiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele. (5) Investeeringu kava ettepanek peab lisaks ühendmääruse § 42 lõikes 4 sätestatud nõuetele sisaldama järgmist informatsiooni ja dokumente: 1) projekti kirjeldust, mis võimaldab hinnata projekti tegevuste panust §-s 2 nimetatud eesmärgi ning väljund - ja tulemusnäitajate saavutamisse; 2) uue ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eskiisprojekt, olemasoleva ehitise rekonstrueerimise korral vähemalt planeeritavate tööde tehniline kirjeldus ; 3) projekti ajakava; 4) tegevuste indikatiivne maksumus koos hinnakujunemise kirjeldusega; 5) omafinantseeringu finantseerimisallikad; 6) projekti jätkusuutlikkuse tagamise sh investeeringujärgsete püsikulude katmise kirjeldus. (6) Investeeringute kava ettepanek esitatakse lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond ) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab ettepaneku tähtajaks esitamist, loetakse ettepaneku esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 13. Investeeringute kava ettepaneku toetuse andmise eeldustele vastavuse kontrollimine (1) Rakendusüksus kontrollib investeeringute kava koostamiseks esitatud ettepanekute vastavust § 1 2 lõikes 5 sätestatule. (2) Kui ettepanek vastab määruses kehtestatud nõuetele, edastab rakendusüksus ettepaneku rakendusasutusele. (3) Kui ettepanek ei vasta toetuse andmise tingimustele, teavitab rakendusüksus sellest ettepaneku esitajat ja annab talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. (4) Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse ja teavitab ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. § 14. Investeeringute kav a ettepanekute h indamiskomisjon (1) Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hinda miseks moodustab rakendusasutus hindamiskomisjoni . (2) Hindamis komisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, kellest vähemalt üks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja . ( 3 ) Hindamiskomisjoni liige peab : 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja seda, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. § 15. Investeeringute kava ettepanekute hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Vastavuskontrollis nõuetele vastavaks tunnistatud ettepanekuid hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse § -ga 7, ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) osakaaluga 30 protsenti projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele , mille raames hinnatakse projekti kooskõla õiglase ülemineku kava eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust rahastatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse, ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist ligipääsetavust toetaval moel; 2) osakaaluga 30 protsenti projekti põhjendatus , mille raames hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada kliimaneutraalsele majandusel e üleminekuga kohaliku omavalitsuse üksusele kaasnevat probleemi või kitsaskohta, kas tegevuste sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 3) osakaaluga 15 protsenti projekti kuluefektiivsus , mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; 4) osakaaluga 25 protsenti taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia , mille raames hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sealhulgas edasised tegevus- ja hoolduskulud); 5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna ja kliimaeesmärke või võrdsei d võimalusi toetaval moel lisab punktides 1-4 loetletud valikukriteeriumide koondhindele 0,2 lisapunkti, kui projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele või kui projektis tehakse investeeringuid lastehoiuasutuste taristusse või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse . (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse k innitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. (3) Rakendusüksus ja rakendusasutus avalikustavad hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäeva väljakuulutamise päeval. (4) Rakendusasutus võib kaasata hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamisel arvestab. (5) Ettepanekuid hinnatakse lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 0–4 ning valikukriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Ettepaneku hindamisel antav maksimaalne koondhinne moodustub lõike 1 punktides 1-4 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest ning lõike 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumi punktide liitmisel. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks või selle täiendamiseks või parandamiseks. (6) Ettepaneku hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00. (7) Positiivse hinnangu saanud ettepanekud järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse ettepanekut , mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem. (8) Ettepanekute hindamistulemuste kohta koostab rakendusasutus hindamisprotokolli, mis peab sisaldama ettepanekute hindamistulemusi hindamiskriteeriumide lõikes. § 16 . Investeeringute kava koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Kõik § 1 5 lõike 6 alusel positiivseks hinnatud ettepane kud esitatakse hindamistulemuse põhjal koondhinde järjekorras investeeringute k avasse kinnitamiseks. Investeeringute kavas tuuakse välja projekti nimetus, projekti elluviija, panus väljund- ja tulemusnäitajatesse, abikõlblike kulude eelarve, taotletav toet use summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest, investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg ja taotluse esitamise aeg kvartali täpsusega , investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate kaupa projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal . (2) Investeeringute kava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Investeeringute kava põhinimekirja kantakse projektid, millele taotle tava toetuse kogusumma ei ületa meetme eelarvet ja millele toetuse saamiseks võib taotle ja esitada taotluse, arvestades § 21 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Reservnimekirja kantakse eelarvet ületavad projektid, millele on õigus taotleda toetust § 2 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Enne investeeringute kava kinnitamist esitab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kes võib 10 tööpäeva jooksul lisada investeeringute kava eelnõu le omapoolsed seisukohad . ( 4 ) Investeeringute kava kinnitab valdkonna eest vastutav minist er käskkirjaga ning teavitab sellest rakendusüksust . ( 5 ) Investeeringute kavasse arvamata jäetud pr ojekti kohta teeb rakendusasutus sellekohase otsuse ning teavitab sellest rakendusüksust . ( 6 ) Investeeringute kavasse arvatud või arvama ta jäetud projektidest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu. Investeeringute kavasse arvamata jäetud ettepaneku esitajale esitatakse sellekohane selgitu s. ( 7 ) Investeeringute kava tul eb avalikustada rakendusasutuse, rakendusüksuse ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu veebilehel. § 17. Investeeringute kava muutmi ne (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava ettepaneku esitamise tähtajast. (2) Investeeringute kavasse uute projektide l isamisel lähtutakse §-des 1 2 –16 sätestatust. 4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 1 8 . Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotluse võib esitada investeeringute kavas projekti elluviijana nimetatud isik. Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksusega kooskõlastatult võib taotluse esitada mõni muu projektiga seotud isik. (2) Toetuse taotlejaks ja partneriks võib olla § 1 2 lõikes 3 nimetatud isik . (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõike s 2 sätestatud nõuetele. ( 4 ) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. ( 5 ) Taotleja loetakse suuteli s e ks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. § 1 9 . Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt teavitamise määruses sätestatud nõuetele. § 20. Nõuded taotlusele ja tegevustele (1) Toetust võib taotleda vaid projektile või projekti osale, mis on kajastatud investeeringute kavas. (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõi getes 1 – 3 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente: 1 ) taotleja, partneri ja projekti nimi; 2 ) projekti eesmärk ja tulemused; 3 ) projekti kirjeldus , sh tegevuskoha aadress ; 4 ) projekti eelarve kooskõlas investeeringute kavaga; 5 ) projekti ajakava, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev ; 6 ) partneri kinnitus projekti elluviimisel osalemise kohta; 7) dokumendid, mis kinnitavad selle väärind atava objekti kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 8) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral ; 9 ) projekti meeskonna kirjeldus, sealhulgas partneri esindajate roll projekti meeskonnas; 10) lähteülesanne koos hinnakalkulatsioon iga või võrreldavad hinnapakkumised või riigihanke alusdokumendid; 1 1 ) kinnitus nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta; 12) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega) ; 1 3 ) ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele ja lähtub kehtivatest planeeringutest ; 1 4 ) kinnitus, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile , lähtudes rakendusüksuse juhendist ; 1 5 ) taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, on hinnatud kliimakindlust vastavalt rakendusüksuse juhendile ; 1 6 ) hoonetega seotud projektide puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” lisas 4 sisalduvaid energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui hoonet oluli selt rekonstrueeri takse , energiatõhusustööde projekt, milles on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 1 7 ) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ; 18) kui taotletava toetuse näol on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. aasta otsuse alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab taotleja dokumendi või dokumendid, millest nähtuvad komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud ; 19) kui taotletava toetuse näol on tegemist vähese tähtsusega abi andmisega määruse 360/2012 alusel ning üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne käesoleva määruse alusel toetuse taotlemist, esitab taotleja dokumendi või dokumendid määruse 360/2012 preambuli punkti 6 tähenduses. ( 3 ) Ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. ( 4 ) Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 21 . Taotluse esitami se tähtaeg (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtajal . Taotluse, välja arvatud rese rvnimekirja kantud projekti või investeeringute kava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse, esitamise tähtpäev ei või olla hilisem kui 202 4 . aasta 30 . aprill . Taotlemine toimub jooksvalt. (2) Investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul kuni 2024. aasta 30. aprillini rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada. (3) Kui taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks, on taotlejal õigus esitada taotlus uuesti, arvestades § 2 1 lõikes 1 nimetatud tähtaega. § 22 . Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu toetuse taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna . (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § -s 5 sätestatud tingimusi ja korda. (3) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6 . ( 4 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva alates taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates . Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva ning haldusmenetluse seaduse §-de 38 ja 39 alusel ekspertarvamuse saamiseks kuni 20 tööpäeva . § 23 . Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 18 nimetatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetele vastavaks juhul, kui § 22 lõikes 4 nimetatud tähtajaks on täidetud kõik §-s 20 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, muutuvad projekti partnerid või investeeringute kavas toodud väljund- ja tulemusnäitajate realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib rakendusüksus § 1 4 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuse otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. § 2 4 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus rahuldab taotlused, mis vastavad käesoleva määruse §-des 1 8 – 20 sätestatud nõuetele. ( 2 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi, mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse tähtaeg, mil toetuse saaja peab olema alustanud toetuse kasutamist vastavalt § 9 lõikes 4 sätestatule. ( 4 ) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses täiendavalt, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, viidates üldise grupierandi määruse artiklile 56 . ( 5 ) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. ( 6 ) Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse see taotluse rahuldamise otsuses, viidates määrusele nr 360/2012. ( 7 ) Kui antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. ( 8 ) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. ( 9) Taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas näidatust suuremas summas võib teha, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekt nimetati eelarvevahendite puudumisel investeeringu kavasse osalise toetuse summaga; 2) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus summa ei ületa investeeringu kavasse esitamise ettepanekus taotletud toetuse summat; 3) riigiabi reeglid võimaldavad toetuse suurendamist; 4) meetmes on eelarve ülejääk. (10) Kui meetme eelarve ülejääki ei kasutata lõikes 9 nimetatud juhul, võib projekti abikõlblike kulude eelarve suurenemisel riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumise tõttu teha taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas näidatust suuremas summas, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekti toetuse summa ei ületa investeeringute kavas esitatud toetuse summat rohkem kui 20 protsendi võrra ja minimaalne omafinantseeringu määr jääb samaks investeeringute kavas sätestatuga; 2) projekti toetuse summa suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel või rahastatud, kuid lõpetamata investeeringute kava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht; 3) riigiabi reeglid võimaldavad toetuse suurendamist. (11) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 2 5 . Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed ja taotluse rahuldamata jätmise põhjendus või kaalutlus ning viide haldusakti vaidlustamise võimaluse kohta . (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel rakendatakse taotleja ärakuulamist, välja arvatud ÜSS2021_2027 § 13 lõike 1 punktis 2 toodud juhul , kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 2 6 . Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. ( 2 ) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud. ( 3 ) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 2 7 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse § 12 lõi k e le 7. (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud muutuvad, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. ( 5 ) Kui muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute ka va koostamise aluseks olnud ettepanekust või investeeringute kavas toodud väljund- või tul emusnäitajate saavutamine ei ole muudetavate tegevuste kaudu tagatud, küsib rakend usüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuste otstarbekuse või te gevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumideg a. Hindamiskomisjoni negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita. ( 6 ) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 3 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest , kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. ( 7 ) T aotluse rahuldamise otsust võib muuta ning teha otsus investeeringute kavas näidatust suure mas summas, kui täidetud on § 24 lõikes 9 ja 10 sätestatud tingimused. ( 8 ) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. ( 9 ) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabi reeglitega. ( 10 ) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, vastavalt ühendmääruse § 13 lõikele 1. § 2 8 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõike s 7 nimetatud aluse esinemise korral. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 6) toetuse saaja ei ole ehitamis t sisaldavas projektis ettevalmistavaid töid teinud ja ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud tähtajal sõlminud. (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. § 2 9. Investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine (1) Investeeringute kava reservnimekirja kantud projektid võetakse menetlusse pingerea järjestuse alusel, kui selleks vabaneb või tekib täiendavaid vahendeid, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 31. jaanuaril. (2) Reservnimekirja projektidele ei suunata vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 24 lõike 9 ja 10 alusel. (3) Rakendusüksus teavitab investeeringute kava reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotlejat õigusest esitada taotlus toetuse saamiseks. Toetuse taotleja peab vastava informatsiooni saamisest arvates ühe kuu jooksul rakendusüksust teavitama valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia. 7. peatükk Toetuse saaja , partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 30 . Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud: 1) täitma teavitamisnõudeid vastavalt teavitamise määruse nõuetele; 2) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3 ) teavitama kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes; 4 ) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 5 ) vajaduse korral muutma investeeringu objekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 6) tagama taristuinvesteeringute kliimakindluse, rakendades kliimakindluse hindamise käigus tuvastatud riskide leevendusmeetmeid ; 7 ) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 8 ) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EL nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul; 9 ) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi . § 31 . Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Rahandusministeeriumi seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6; 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel; 6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt; 7) teavitama vajadusel toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi ; 9) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle; 10) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest arvates . (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldunud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 32 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. ( 2 ) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse panustamisele vastavalt taotluses lubatule ; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. ( 3 ) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded üldjuhul kümne tööpäeva jooksul nende e-toetuse keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 33 . Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva. (5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument. (6) Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kvartalis . 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 3 4 . Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule , sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatule. (3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 3 5 . Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusasutus. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 07.09.2023 nr 1.4-3/887
Rahandusministeerium
Regionaalministri määruse „Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike
omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ kooskõlastamiseks
ja arvamuse andmiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
regionaalministri määruse „Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike
omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume anda
eelnõule kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude
infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Regionaalminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu, JTF_KOV_investeeringud_EN.docx;
2. Määruse seletuskiri, JTF_KOV_investeeringud_SK.docx;
3. Põhiõiguste harta kontroll-leht, Põhiõiguste harta_ÕÜF_KOV_teenused.xlsx;
4. Riskihindamise tabel, TAT riskihindamise tabel_ÕÜF_KOV_teenused.xlsx.
Sama: Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon,
Õiglase Ülemineku Fondi juhtkomisjon, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Andres Heldring
611 3106
[email protected]
Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734