KÄSKKIRI
Tallinn 01.09.2023 nr 1-2/23/367
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete
nimekirjaga:
1. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi
„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise
ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“
saavutamisele kaasa aitamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse
andmise tingimused (lisa 1).
2. Kinnitan üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tegevuskava ja
eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2).
3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
minister
Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Päästeamet
KINNITATUD
01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367
Lisa nr 1
Toetuse andmise tingimused üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“
tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,
välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja
leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 määratud
meetmeid”. Sekkumise number on 21.2.3.51.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate
tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 toodud
üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on
maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke
tagajärgi.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud
riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete
hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“
saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse
arengu, keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel
hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem
rahul olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks", „Hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik" ning „Ligipääsetavuse näitaja".
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning
selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja teadlikkuse tõstmisega seotud
tegevused. Tegevus on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ
üleujutusriski hindamise ja maandamise rakendamise preambul 2 ja artikli 7 punkti 2
rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT
L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.3. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste
raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on rajatud kliimamuutustele vastupanuvõime
suurendamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme jälgimis-,
prognoosimis- ja hoiatussüsteemid ning tõusnud on üleujutusega seonduv teadlikkus.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
Meetme Vahe-
Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Selgitav teave
nimekirja tase
mõõtühik tase 2029
näitaja 2024
Tehtud koguinvesteeringud (s.h
EL + riiklik kaasfinantseering)
kliimamuutustega seotud
looduskatastroofiohu seire,
katastroofideks valmisoleku,
nende eest hoiatamise ja neile
Investeeringud uutesse
reageerimise süsteemide
või uuendatud
arendamisse või uuendamisse.
looduskatastroofiohu
Uuendamine peaks eelkõige
Väljund- seire, katastroofideks Ei
50 000 10 293 020 hõlmama uusi funktsioone või
näitaja valmisoleku, nende eest kohaldu
olemasolevate süsteemide
hoiatamise ja neile
laiendamist riiklikul ja
reageerimise
piirkondlikul tasandil. Loetakse
süsteemidesse (eurodes)
kogu projekti mahtu. Saavutatud
väärtust uuendatakse iga
aruandega vastavalt tegelikult
tehtud kuludele (kassapõhine
raporteerimine SFOS maksete
info alusel)
4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,
Keskkonnaameti, Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.
6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühm, välja arvatud elluviija.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühma juhib Kliimaaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler.
6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, detailseid tegevusi ja objekte
juurde võtta ja ära jätta arvestades eelkõige käesoleva käskkirja punktis 3, 4 ja 9 toodut.
6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude
võimalikkust ning projekti eesmärke.
6.9. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ning lõpeb 2029. aasta 31.
detsembril.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 10 293 020,00 eurot, millest toetus on 7 205 114 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 3 087 906 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva
aasta 15. detsembriks.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud käesoleva käskkirja punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks muuhulgas:
9.2.1 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud
kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara kasutamise koolitusega;
9.2.2 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete kogumise, haldamiseks
ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud
kulud;
9.2.3 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike
uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku tagamisega seotud
tegevused;
9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;
9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-
s 16;
9.2.7 ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud tegevuse rajamisega, ümberehitusega,
infotehnoloogiliste süsteemidega ning vastupanu valmisoleku tagamisega;
9.2.8 üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmise kulud;
9.2.9 kliimakindluse hindamisega seotud kulud.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15
protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel.
9.5. Antav toetus ei ole riigiabi.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel §
28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud
kuludega seotud dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel tehtavad kulud:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud
ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on
võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31.detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini
2030.a.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73
punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul
pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus kooskõlas
keskkonnaalaste õigusaktidega.
11.6. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“
sätestatud teavitusnõudeid.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54:
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist
vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367
Lisa nr 2
Toetuse üleujutuseohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023-2029 aastaks tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Euroopa Riikliku
Kogumaksumus Abikõlblik
Toetuse summa Regionaalarengu kaasfinantseeringu
(EUR) summa (EUR)
Fondi toetuse määr % määr %
10 293 020 10 293 020 10 293 020 70 30
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa
Rahastaja
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 3 087 906
Euroopa Regionaalarengu Fond 7 205 114
Toetus kokku 10 293 020
KOKKU 10 293 020
Meetme nimekirja
väljundnäitaja koos
Tegevuse nimetus:
sihttasemega:
01.01.202331.12.2029
Abikõlblik Euroopa
Üleujutusohu Riiklik
kogusumma Regionaalarengu
ennetamiseks ja kaasfinantseering (EUR)
(EUR) Fondi toetus (EUR)
leevendamiseks tehtavad Investeeringud uutesse
tegevused või uuendatud 9 966 995 6 976 897,50 2 990 098,50
looduskatastroofiohu
Otsene personalikulu seire, katastroofideks
(projektijuhtimine koos valmisoleku, nende eest
283 500 198 450 85 050
teavitustegevuse hoiatamise ja neile
koordineerimisega) reageerimise
Ühtne määr süsteemidesse (eurodes) 42 525 29 767,50 12 757,50
Kokku: 10 293 020 7 205 114 3 087 906
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimused
üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post
[email protected], tel 6262 968) ja eelarve- ja strateegiaosakonna
peaspetsialist Eerika Purgel (e-post
[email protected], tel 626 0709).
Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist
Rene Lauk (e-post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist üleujutusohu
ennetamiseks ja leevendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja
kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja
kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuuri projekti elluviijaks, kes täidab rahvusliku
meteoroloogiateenistuse rolli nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu
ennetamiseks ja leevendamiseks. Operatiivne keskkonnainfo on eluliselt tähtis nii
hädaolukordadest teavitamiseks, meetmete kasutuselevõtuks kui ka päästetegevuste
planeerimiseks ja elluviimiseks. Näiteks kasutavad informatsiooni pääste- ja jõustruktuurid,
ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad (põllumehed jne). CPR lisa I (leitav siit: https://eur-
lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02021R1060-20221026) järgi panustab
meede sekkumiskoodiga 058 otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse kogu projekti
eelarvega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk
on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 toodud üleujutusohu ennetamiseks
ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on maandada üleujutusega seotud
olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi.
2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt (leitav siit: https://eur-
lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019SC1005), milles käsitletakse
kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis
1
kahjustavad taristut. Vajalik on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide ennetamisse
ja katastroofidele vastupanu võimesse. Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on
äärmiselt oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude põhjustatud
hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega ning tagada üleujutusriski parem maandamine.
Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua
ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning
majandustegevusele. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire
võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et
asjakohastel institutsioonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning
ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Seda tehakse Keskkonnaagentuuri teise projektiga SEME 3
(keskkonnaministri 08.12.2022 käskkiri nr 1-2/22/421).
Olulised dokumendid, mida toetuse elluviimisel kasutatakse on järgmised.
1. Hädaolukorra riskihindamise koondanalüüs -
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/disaster_risk_management_summary_of_e
stonia_2020_final.pdf „Kliimamuutustega kohanemise arengukava
https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava Eesti tuleviku
kliimastsenaariumid https://www.klab.ee/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-
07KAUR_Lopparuanne.pdf Riiklik hädaolukorra seadus –
https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021003?leiaKehtiv
2. Siseturvalisuse kava https://www.siseministeerium.ee/stak2030
Siseturvalisuse programm 2022-2025 https://www.siseministeerium.ee/media/754/download
Katastroofiriskide juhtimise kokkuvõte
https://www.siseministeerium.ee/media/1451/download
Tormist tingitud üleujutuse riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-
01/riskiankeetuuendatud-vorm-ueleujutus.docx?ac461b61a1
Suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskiankeet https://www.rescue.ee/files/2021-
01/riskiankeetuuendatud-vorm-doomino.docx?254248f0e1.
3. Hädaolukorra seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra
riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile detsembris 2020. 2014. a koostas
Keskkonnaagentuur kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti kliimaohtudena tormid,
ulatuslikud metsa- ja maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja üleujutused tiheasustatud
piirkondades. 2020. a koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra seadusega (HOS) ja võttes
arvesse kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise
plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi osana
riskiankeet. Kliimamuutuste kohanemise arengukava aastani 2030
(https://kliimaministeerium.ee/media/928/download) käsitleb mh vajadust arendada erinevaid
päästevõimekusi, nagu metsatulekahju kustutamine, riskidest teavitamine jne. HOS § 9 loetleb
sündmused, mis võivad viia hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, vastutaja määrab Vabariigi
Valitsus. Juhised hädaolukorra riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, valmisoleku ja
reageerimismeetmete prioriseerimiseks) - https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004.
Üldsusele juhis –
https://www.rescue.ee/et/juhend/ilmastikust-tingitud-haedaolukorrad/uleujutus,
https://www.olevalmis.ee/, https://kliimaministeerium.ee/kaitumisjuhised-ja-videod-voimaliku-
uleujutuse-tasemete-kohta-riskipiirkondades .
Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte katastroofiriski-
ja võimekuse hindamise tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 järgi otsustab vastutav
ministeerium hädaolukorra ärahoidmise meetmed.
HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille
kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab vastutaja.
2
Eesti on analüüsinud riskikahjude ohte. Meetmed on kliimamuutustega kohanemise kavas 2030
ja siseturvalisuse programmis 2022–2025.
Üleujutusriski maandamine ja plaanid on leitavad siit:
https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uleujutused
Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud
kaetakse riigieelarvest. Suuremate hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi
Solidaarsusfondist.
HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh
võimearendusvajaduste) ärahoidmise ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab hädaolukorra
ärahoidmiseks vajalikke tegevusi arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja eelarve
planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas
kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. HOS § 4 alusel juhib riikliku
kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide täitmise järelevalvet)
Vabariigi Valitsus.
Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning
tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele.
Projektis seatud toetuse andmise eesmärgid on kooskõlas valdkondliku arengukavaga
(keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) kliimapoliitika ja veekeskkonna tegevussuuna
eesmärkidega ja tegevustel on positiivne mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme
eesmärkide saavutamisele. Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et
need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on piiratud nõudega,
et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi
saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on
tagatud, kuna projekti abil soetatav vara hakkab kasutama kohalik omavalitsus ning tagab selle
säilimise ja hooldamise ning nende kulude katmise.
Rajatise üleandmise (võõrandamise) keeldu õigusaktidest ei tule. Rajatise üleandmist
reguleerivad EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni
2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
artiklid 65 ja 66. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN#d1e6731-159-1. Sihipärane
vara kasutamine jätkuks KOVides edasi ja seda juhul, kui nad suudavad vara saajana põhjendada
majanduslikku jätkusuutlikkust ehk kas võib eeldada, et vara saaja suudab projektijärgseid
toetuse saaja kohustusi täita. Selleks sõlmitakse vastavasisuline leping projekti elluviimise
käigus. Meede ei ole suunatud KOVidele, sest riik soovib üleujutusega seotud probleemid
lahendada tervikuna ja keskselt ning selleks kujundab olulised tegevused ja vara soetamised riik.
Varaga seotud kohustuste üleandmisega ei saa kaasneda KOVidele põhjendamatut eelist, sest üle
antakse kohustus säilitada riigi poolt rajatud üleujutuste ennetamise/leevendamise taristut. Vara
üleandmisel teisele isikule järgitakse vara üleandmise reegleid (nt riigivaraseadus, KOV vara
valitsemise kord). See tähendab, et lepingu sõlmimine peab vastama Kliimaministeeriumi ja
3
Keskkonnaagentuuri enda lepingu sõlmimise ja vara võõrandamise reeglitele). Näiteks
riigiasutuse poolt Riigi Kinnisvara ASle (RKAS) vara üleandmisel on tegemist riigisisese
tehinguga ehk sisetehinguga riigihangete seaduse § 141 lõike 2 tähenduses, kuna RKASi aktsiad
kuuluvad riigile. Vara üleandmine toimub arvestades Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
„Riigi kinnisvarategevuse strateegiat“ ja selle elluviimiseks tehtud vara üleandmise otsuseid.
Samuti peab kohaliku omavalitsuse poolt teisele isikule ja asutusele antava vara üleandmine
toimuma KOVle kohalduvate õigusaktide kohaselt. Projekti iseloom ega rakendamistingimused
ei muutu, taristu kasutamise eesmärk on ka pärast KOVidele üle andmist üleujutusriskide
ennetamine ja leevendamine.
Projekti elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade kohalike
omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara omandiküsimus ja
haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara
haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused. Juhul,
kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka täiendav riigiabi analüüs. Projekt
panustab otseselt meetme nimekirja väljundnäitajasse 1 . Tehtud tööde tulemusena on maandatud
üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke
kahjulikke tagajärgi. Toetuse abil soetatud taristu aitab tagada kohaliku kogukonna üleujutustega
toimetulekut.
Projekti põhjendatus
Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288,
06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt. Sinna juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide
esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning maandamiskavad. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on
vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale,
kultuuripärandile ja majandustegevusele.
Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks,
üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Tegevused üleujutusega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks algasid üleujutuste
direktiivi vastuvõtmisega Euroopa Liidus 2007. aastal (üleujutuste direktiiv). Käesoleval hetkel
on koostatud on kahel perioodil üleujutusega seotud riskide maandamise kavad (2015-2021 ja
2022-2027). Kavad on vajalikud selleks, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutusest
tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning keskkonnale. Maandamiskavade meetmeid
ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike
omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija
poolt tehtav uuring, mille alusel tehakse kindlaks, millised on need riskipiirkonnad, milledele on
vajalik veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine. Kõik see on vajalik
otseselt kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriskide ennetamiseks. Eespool toodud
toetuse andmise vajadused ja tulemused selgitavad põhjust, miks sellise toetuse eraldamise järgi
on vajadus.
Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad
saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende
sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab
mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.
Projekti kuluefektiivsus
1
16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid
Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.
4
Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on
analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt kulude
abikõlblikkuse hindamisel. Toetuse kasutamise eelduseks on elluviija poolt tehtav uuring, mille
alusel tehakse kindlaks, millised on need riskipiirkonnad, milledele on vajalik veetaseme
jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine. Keskkonnaagentuuri kavandatavad
tegevused veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja ümberehitamisel
hõlmavad:
1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist
riskipiirkondades,
2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,
3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,
4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,
5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,
6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist
üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.
Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning
üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Arvestades 16 riskipiirkonda, siis on planeeritud
nende tööde hinnanguliseks maksumuseks 9 966 995 eurot. Lisaks on otsesed personalikulud
ning üldkulud ühtse määra alusel projekti juhtimiseks ja teavitustöö koordineerimisega.
Detailsem eelarve kasutamise vajaduse selgub projekti elluviimise käigus ning selle kinnitab
projekti juhtrühm.
Elluviija suutlikkus projekti ellu viia
Elluviijaks on valdkonna eest vastutav riigiasutus. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna
projekti abil soetatav vara on planeeritud üldjuhul kasutama kohalik omavalitsus. Projekti
elluviimise käigus kavandatavad tegevused otsustatakse koos riskipiirkondade kohalike
omavalitsustega. Sama analüüsi käigus lepitakse kokku ka soetatava vara omandiküsimus ja
haldamisega seotud tegevused. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara
haldama, siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused. Juhul,
kui vara otsustatakse anda KOVile, siis tehakse eelnevalt ka täiendav riigiabi analüüs.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja
panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi
vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Elukeskkond on
kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on
ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi, sest
tegevuste planeerimisel on võimalik arvestada teadlikult üleujutusega kaasnevate riskidega.
Võrdseid võimalusi peetakse silmas teavitustegevuste kavandamisel, elanikkonda puudutavate
tegutsemisviiside välja töötamisel ja nende tutvustamisel üldsusele, st arvestatakse
vanemaealiste, puudega inimeste ja teiste riskirühmade erineva olukorra, vajaduste, peamiste
suhtluskanalite ja suhtluskeelega. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes järgitakse
5
Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. TAT panustab EE2035 vastavasse näitajasse
(hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik).
Soolise võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, kuid kõigis avalikkusele suunatud
kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud
nõuetega.
Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse avaliku ruumi planeerimisel universaalse disaini
põhimõtteid. Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs
edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja
intellektipuue) ja eristuvate vajadustega (näiteks eakad) inimestele. TAT panustab Ee2035
näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.
Regionaalarengu toetamine toimub eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud
tegevusega. TAT panustab näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike
osatähtsus".
Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele
kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga:
„Keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere
seisundisse ning Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.
Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.
Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.
Meetme raames antakse toetusi investeeringuteks, mille üldine eesmärk on vähenda rannikualade
üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. See
tähendab seda, et Eesti tingimustes põhiliselt üleujutusriski põhjustavad mereveetaseme ja
jõgede veetaseme tõusust põhjustatud üleujutused ning kõige tõhusamad ja kuluefektiivsemad
meetmed on sellised meetmed, mis ennetavad üleujutusriske. Nt prognoosimise, planeerimise ja
valmisolekuga seotud tegevused, mis võimaldavad üleujutusohu alale mitte ehitada või
üleujutuse ajal õigesti käituda.
Käesoleva käskkirjaga toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja
hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja
teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ rakendamisega Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud
teavitustegevusi. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise
kohta (ELT L 288, 06.11.2007, lk 27–34) vesikondade põhiselt (üleujutuste direktiiv). Sinna
juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning
maandamiskavad. Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise
tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja
majandustegevusele. Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut
üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.
Käesoleva käskkirja raames toetuse kasutamisel toimub üleujutusriskide maandamiskava 2022-
2027 meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades
ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine
hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase
hoiatamise süsteeme. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada
kliimamuutuste mõju majandusele ja elukeskkonnale.
Üleujutusmeede hõlmab üleujutusriskiga piirkondasid: Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste
alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn,
6
Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa
alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik.
Keskkonnaagentuuri kavandatavad tegevused 16 riskipiirkonnaga seoses veetaseme jälgimis-,
prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisel ja ümberehitamisel hõlmavad:
1) hüdrometeoroloogilise seirevõrgu arendusi, sh vajadusel uute hüdromeetriajaamade rajamist
riskipiirkondades,
2) uue hüdroloogilise mudelprognoosi väljaarendamist,
3) veetaseme kaugseire operatiivteenuse arendamist,
4) üleujutuste andmestiku ja raporteerimise infosüsteemi arendamist,
5) tegevusteks vajalike alusuuringute teostamist,
6) asjaomase personali kompetentside arendamist ja elanike teadlikkuse edendamist
üleujutustest põhjustatud kahjude ennetamiseks.
Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning
üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine. Projekti elluviimise käigus otsustatakse, kas
oodatava tulemusena tegeletakse kõigi riskipiirkondadega või tehakse viidatud uuringule ja
juhtrühmale tuginedes omakorda nende seast valikuid. Projekti elluviimise käigus uuringu
tulemusena (kaasates riskipiirkondade KOVe) selgub, mis töid on kriitiliselt vajalik teha ning
toetatavate tegevuste planeerimisel tehakse koostööd riskipiirkondade KOVidega, et kokku
leppida, kas ja kuidas toimub tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja
uuendamine, sest esialgu on see planeeritud nii, et eespool nimetatud kulud kaetakse kohalike
omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. Eelnevalt ei ole
KOVidega teema läbi analüüsitud, see tehakse juba projekti elluviimise käigus.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud
kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs
tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud
keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta
oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud teostavate tegevuste
vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse
kontekstis järgmiselt:
1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist
kasvuhoonegaaside heidet.
Ei kahjusta.
Meede ei too kaasa rohkem kasvuhoonegaaside heiteid, mistõttu kliimamuutuste leevendamisele
oluline kahjustav mõju puudub. Meetmed aitavad kaasa inimese tervise ja vara kaitsele ning
aitavad vältida tulevikus tekkivaid kulusid, sh ressursikasutust. Meetmest saadav ressursside
kokkuhoid ja vara kaitse aitab kliimamuutuste leevendamisele kaasa.
7
2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse
kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,
loodusele või varadele.
Ei kahjusta. Tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, uuendatud süsteemid
tagavad andmed, analüüsid ja prognoosid ning hoiatused kodanikele, ettevõtetele jne, mis kõik
aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Ohtlikud ilmanähtused on sagenenud, mida on
seostatud otseselt kliimamuutustega. Seega täpsed, operatiivsed keskkonnaandmed, analüüsid,
prognoosid ja hoiatused on vajalikud inimeste tervise, vara ja elurikkuse (sh ökosüsteemide poolt
pakutavate hüvede) kaitseks.
3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see
kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist
potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.
Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta vee- ja mereressursside kestlikku kasutust.
4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete
ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade
otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või
kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada
keskkonda.
Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei
kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimise ja jäätmete ringlussevõttu.
Tegevuste elluviimine aitab hoida inimeste vara, mis tagab ressursside tõhusama kasutamise ja
loodusvarade kokkuhoiu.
5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab
märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.
Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Meetme tegevuste elluviimine ei
kahjusta saastuse vältimist ja tõrjet. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega
pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda.
6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see
kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab
elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.
Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide
kaitset ega taastamist. Tegevusel on otsene ja ka kaudne mõju ökosüsteemide seisundi
parandamisele ja ökosüsteemi teenustele. Investeeringud aitavad paremini planeerida
maakasutust, elupaikade ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja
parema elukeskkonna saavutamisesse.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.
Meetme tegevuste tulemusena on arendatud veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja
hoiatussüsteemid ning eelnevalt teostatud vajalikud uuringud ning planeeritud ja võimalusel
teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamisega, mis panustavad meetme nimekirja
väljundnäitajasse2. Selleks on investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire,
katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse
(eurodes). Teostatud tegevused üleujutuse valmisoleku tagamiseks on muuhulgas ka eelkõige
riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine. Selle eesmärgiks on
üleujutuse ajal prioriseerida evakueeritavad isikud. Lisaks on vajalik üleujutuse teemaga seotud
2
16.05.2023 seisuga ei ole toetuse andmise tingimustes nimetatud näitajat meetmete nimekirjas, kuid
Rahandusministeeriumile on tehtud ettepanek selle näitaja lisamiseks.
8
teadlikkuse tõstmine. Juhtrühmas otsustakse, milliseid tegevusi projekti raames ära tehakse ja
sellest lähtuvalt kehtestatakse ka projektile eraldi lisa näitajad.
Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on
Kliimaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meetme
tegevuste elluviijaks on Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), kes on volitatud tegevuste
elluviijaks täidesaatva riigivõimu asutusena ÜSS2021_2027 § 10 lg 4 alusel antud käskkirjaga.
Põhimääruse kohaselt on KAURi üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada
meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku
hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab
vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi, mis samuti
aitavad kaasa üleujutusriskide maandamisele. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on KAURil
kompetents projekti tegevuste elluviimiseks. Eestis ei ole peale KAURi rahvusvaheliste
nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning operatiivse ilmaprognoosi ja
hoiatuste pakkujat. Seega on KAUR ainuke pädev asutus, kes saab aidata kaasa kohalikul tasemel
rajada veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamisele ning teeb selleks
vajalikke uuringuid ja üleujutusega valmisoleku tagamisega seotud tegevusi.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Juhul kui
juhtrühma tasandil nähakse, et on tegevusi mida saab elluviija mõni muu asutus (näiteks
Päästeamet), siis koostatakse nende tegevuste rakendamiseks eraldi käskkiri.
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse
periood algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve.
Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058).
Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise
käigushoidmise kulud kaetakse kohalike omavalitsuste eelarvest. Tegevuste maksumuse lõplik
hindamine toimub nende hankimise käigus. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju
inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise transpordi
valdkonnas liikluse kindlustamisele.
Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase
detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja
kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad
projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete
detailsuses ning kvartali täpsusega. Eelarvet võib kõikide tegevuste vahel, mis on toodud lisas 2,
ringi suunata juhtrühma otsuse alusel.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,
mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.
Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud mh veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja
hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara
kasutamise koolitusega; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete
kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste
süsteemide ja taristuga seotud kulud; veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi
rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku
9
tagamisega seotud tegevused; struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud ja
käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
Lisaks ka riskipiirkondades asuvate elamute esimese korruse kõrguse määratlemine ning
üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmine.
Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid.
Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest
abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on
projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja
projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele
reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid kulusid
tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit.
Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea
kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi.
Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk. TAT
alusel antavat toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT
tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele.
Faktilised asjaolud
Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ eelnõu lisas
1 on sätestatud toetuse andmise tingimuste eelnõu (edaspidi TAT, analüüsis on lähtutud
Keskkonnaministeeriumi poolt 11.04.2023.a. aastal e-kirjaga saadetud versioonist). TAT p 2.1.
sätestab, et: „Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-
2027 toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine.
Eesmärk on maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda)
üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi“ TAT p 3.1. sätestab, et: „Toetatav tegevus on
veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute
tegemine ja valmisoleku tagamisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka üleujutuse direktiivi
rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.“ Vastavalt TAT p 5.3.
on tegevuste elluviijaks Keskkonnaagentuur.
EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt
või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on
selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et riigiabi eeskirju
kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus
on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist
järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena.
Riigiabi andmine tegevuste elluviijale
Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub on, et
toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja
hoiatussüsteemi rajamine riskipiirkondades (samuti nagu sellega kaasnev teavitus) on kooskõlas
Keskkonnaagentuurile keskkonnaministri 15.06.2015 määrusega nr 36 „Keskkonnaagentuuri
põhimäärus“ § 6 p-des 1, 9 ja 10 toodud ülesannetega (meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste
prognooside ning hoiatuste koostamine; Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite
10
kohta teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine; seirevõrkude toimimise ning seirejaamade, -
vahendite ja -seadmete pidamise uuendamise ning haldamise tagamine). Seega on antud juhul
tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga
majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga
muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on kogu riiki hõlmava tervikliku
süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees.
Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei anta abi, mida saaks
lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas E-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava
tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.
Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). Juhul, kui
projekti elluviimise käigus olukord muutub ja lisandub objekte, mille puhul tuleb kliimakindlust
tagada, siis seda ka tehakse. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb
tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul
projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse
tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele
kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja
et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks
saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete kohta ning
maksete infot. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase
kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Elluviija tagab
teavituskohustuse täitmise. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama, on kajastatud
korraldusasutuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-
toetusesaajale/keskkonnanouded . Elluviija tegutseb täielikus kooskõlas keskkonnaalaste
õigusaktidega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise
eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega
seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus
esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes
sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti
edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke
probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava
seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste
saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.
11
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2022–
2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja
näitaja kajastamisega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu
kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool
tabelina.
ELi
ELi Riiklik kaas- Oma-
Rahastatavad toetuse Kogumaksumus
toetuse finantseering finantseering
tegevused eelarve (euro)
osakaal (euro) (euro)
(euro)
Sekkumine number 14 410 229 70% 3 087 906 3 087 906 20 586 041
21.2.3.51
TAT määrus 7 205 114 70% 0 3 087 906 10 293 020
Käesolev TAT 7 205 114 70% 3 087 906 0 10 293 020
käskkiri
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste
elluviija ülesandeid.
Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõikele 4.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava
ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ühissätete määrus);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal
tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse
määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on
ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud
hädaolukordade ennetamisele. Tehtud investeeringute edasine ülalpidamine, hooldus ja
12
uuendamine on planeeritud katta kohalike omavalitsuste baasil, millega tagatakse ka elutähtsa
teenuse toimepidevus. Juhul, kui kohalik omavalitsus ei ole võimeline soetatavat vara haldama,
siis otsustakse eraldi vara soetamise vajalikkus ja selle haldamise küsimused.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga
ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Päästeametiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)
juhtkomisjonile.
Kooskõlastustabel
I. Riigi Tugiteenuste Kliimaministeeriumi tegevus:
Keskuse seisukoht:
kooskõlastatakse
märkustega
arvestamisel.
Seletuskirjas lk 9 teises Arvestatud. Lühend lisatud: Meetme tegevuste elluviijaks on
lõigus on tekst: "Meetme Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR),
tegevuste elluviijaks on
Keskkonnaagentuur, kes
on volitatud tegevuste
elluviijaks täidesaatva
riigivõimu asutusena
ÜSS2021_2027 § 10 lg 4
alusel antud käskkirjaga.
Põhimääruse kohaselt on
KAURi üks
põhiülesandeid
planeerida..."
Ei ole selgitatud, et KAUR
on Keskkonnaagentuuri
lühend. Soovitan esimest
korda lühendit kasutades
lisada see nime järel
sulgudes.
Käskkirja seletuskirjas on
märgitud, et projekti Arvestatud palvet täpsustada, miks ja millisel õiguslikul alusel
tulemuste kestlikkus on on kavandatud projekti raames soetatud varade KOVidele üle
tagatud, kuna projekti abil andmine. Täpsustame: Rajatise üleandmise (võõrandamise)
soetatav vara hakkab keeldu õigusaktidest ei tule. Rajatise üleandmist reguleerivad
kasutama kohalik EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)
omavalitsus ning tagab 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted
selle säilimise ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
hooldamise ning nende Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa
kulude katmise. Palun Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi
täpsustada, miks ja millisel
13
õiguslikul alusel on ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
kavandatud projekti finantsreeglid artiklid 65 ja 66. https://eur-lex.europa.eu/legal-
raames soetatud varade content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN
KOVidele üle andmine. #d1e6731-159-1. Sihipärane vara kasutamine jätkuks KOVides
Juhime tähelepanu sellele, edasi ja seda juhul, kui nad suudavad vara saajana põhjendada
et projekti raames soetatud majanduslikku jätkusuutlikkust ehk kas võib eeldada, et vara
seadmete säilimise ja saaja suudab projektijärgseid toetuse saaja kohustusi täita.
sihtotstarbelise kasutamise Selleks sõlmitakse vastavasisuline leping projekti elluviimise
kohustus 5 aasta jooksul käigus. Meede ei ole suunatud KOVidele, sest riik soovib
pärast projektile üleujutusega seotud probleem lahendada tervikuna ja keskselt
lõppmakse tegemist on ning selleks kujundab olulised tegevused ja vara soetamised riik.
elluviijal. Juhul, kui Varaga seotud kohustuste üleandmisega ei saa kaasneda
tegelikuks kasutajateks on KOVidele põhjendamatut eelist, sest üle antakse kohustus
KOVid, siis miks ei säilitada riigi poolt rajatud üleujutuste ennetamise/leevendamise
taristut. Vara üleandmisel teisele isikule järgitakse vara
kavandata toetusmeedet
üleandmise reegleid (nt riigivaraseadus, KOV vara valitsemise
sellisena, et KOVid ise
kord). See tähendab, et lepingu sõlmimine peab vastama
saaksid eelnimetatud
Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri enda lepingu
tegevusteks toetust sõlmimise ja vara võõrandamise reeglitele). Juhendi näide:
taotleda? Oluline on silmas
pidada, et kestusnõude Näiteks riigiasutuse poolt Riigi Kinnisvara ASle (RKAS) vara
täitmisega seotud kulude üleandmisel on tegemist riigisisese tehinguga ehk sisetehinguga
suurust ja katmise allikad riigihangete seaduse § 141 lõike 2 tähenduses, kuna RKASi
peavad olema välja aktsiad kuuluvad riigile. Vara üleandmine toimub arvestades
selgitatud enne toetuse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Riigi
andmist. kinnisvarategevuse strateegiat“ ja selle elluviimiseks tehtud vara
üleandmise otsuseid. Samuti peab kohaliku omavalitsuse poolt
teisele isikule ja asutusele antava vara üleandmine toimuma
KOVle kohalduvate õigusaktide kohaselt. Projekti iseloom ega
rakendamistingimused ei muutu, taristu kasutamise eesmärk on
ka pärast KOVidele üle andmist üleujutusriskide ennetamine ja
leevendamine.
Käskkirja seletuskirjas on Arvestatud. Projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust on
märgitud, et projekti selgitatud toetatavate tegevuste põhjendamisel, sest need
koostamisel on tõendatud annavad aluse eelarve vajaduseks. Kuna riskipiirkondi on 16,
projekti kulude vajalikkust siis selgub projekti elluviimise käigus, millisteks tegevusteks
ja mõistlikkust ning seda mis piirkonnas tegutsetakse ja mis ulatuses. ning Käskkirja
on analüüsitud projekti seletuskirjas on märgitud, et projekti koostamisel on tõendatud
lülitamisel eelarvesse. projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on
Palun täpsemalt lahti analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. 10 293 020,00
seletada, kuidas ja kellele jagame 16ga saame igasse piirkonda suunata hinnanguliselt
kulude vajalikkust projekti 643 313, 75 eurot.
koostamisel on tõendatud.
Eelnõu punktis 2.1. on Arvestatud.
toodud, et toetuse andmise
eesmärk on üleujutusega
seotud riskide
maandamiskavas toodud
üleujutusohu ennetamiseks
ja leevendamiseks
määratud meetmete
14
rakendamine. Kuna
maandamiskavad
koostatakse teatud perioodi
kohti ning abikõlblikud on
just kavades toodud
meetmete rakendamine,
siis tuleks eelnõus viidata
ka maandamiskava
perioodile 2022-2027.
Samuti tuleks seletuskirja
lisada selgitus
maandamiskavade kohta,
kuna neid on rohkem kui
üks.
Eelnõus punktis 3.1. on Mittearvestatud. Peame oluliseks vastav viide lisada käskkirja.
nimetatud toetatavad
tegevused. Lisatud on
lause, et "Tegevus on
seotud ka üleujutuse
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv
2007/60/EÜ
rakendamisega." Siit
otseselt ei selgu, milline on
direktiivi kohane tegevus,
mida toetatakse. Pigem
võiks selle täienduse lisada
seletuskirja. Käskkirja p
3.1 direktiivile ei ole
soovitatav otseselt viidata,
kui vajalik, siis
veeseadusele, millega on
direktiiv üle võetud.
Eelnõu punktis 8.1. on Arvestatud. Lisatud: Toetust makstakse Euroopa
nimetatud, et toetust Regionaalarengu Fondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa
makstakse ERF-ist. Lisada Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021,
seletuskirja ka viide mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
välistatavatele tegevustele, Ühtekuuluvusfondi artikkel 7 alusel (https://eur-
mida ei saa toetada EL lex.europa.eu/legal-
määruse 2021/1058 content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1058).
artikkel 7 alusel.
Eelnõu punkt 11.2. seab Mittearvestatud. Kuna oleme tänase teadmise juures leidnud, et
elluviija kohustuseks, et need süsteemid, mida on vajalik rajada, ei ole seotud
tulenevalt Euroopa kliimakindluse tagamise nõuetega, siis jätame käskkirja tasandil
Parlamendi ja nõukogu 24. selle nii nagu see on meil kavandatud. Kui projekti juhtrühmas
juuni 2021 määruse (EL) selgub, mis objektid ja mis kohas lähevad töösse, siis saame ka
2021/1060 artikli 73 punkti lõpliku selguse, kas need on seotud kliimakindluse nõuete
2 alapunktist j tuleb kohaldumisega või mitte. Samasugune lähenemine on ka
taristule, mille eluiga on SEME3 projektis. Kui investeering hõlmab varasid ja seadmeid,
vähemalt viis aastat, tagada
15
kliimakindlus. Samas mis on strateegilise tähtsusega ning mis võivad olla mõjutatud
seletuskirjas on toodud, et väliskeskkonna mõjudest, siis on tegemist taristuga, mis vajab
toetatav tegevus ei hõlma kliimakindluse hindamist.
taristut, mis vastab
kliimakindluse tehniliste
suuniste selgitusele. Seega
on tegemist vastuoluga,
mis tuleb enne käskkirja
kehtestamist kõrvaldada.
Lisatud on, et juhul, kui
projekti elluviimise käigus
olukord muutub ja lisandub
objekte, mille puhul tuleb
kliimakindlust tagada, siis
seda ka tehakse. Kuna
toetatakse väga
konkreetseid tegevusi
(veetaseme jälgimis-,
prognoosimis- ja
hoiatussüsteemi rajamine),
siis jääb arusaamatuks
kuidas saavad hiljem
lisanduda taristuobjektid.
Kliimakindluse tagamise
kohustus tuleb selgelt
määratleda, sh kas on
tegemist taristuga, mis
vajab hindamist ning kellel
lasub kohustus vastav
analüüs läbi viia. Kui
investeering hõlmab
varasid ja seadmeid, mis on
strateegilise tähtsusega
ning mis võivad olla
mõjutatud väliskeskkonna
mõjudest, siis on tegemist
taristuga, mis vajab
kliimakindluse hindamist.
Eelnõu punktis 11.5. on Arvestatud. Lisatud punkti 11.5 muudatus: Elluviija arvestab
toodud, et elluviija tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus
arvestab tööde tegemisel kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.
keskkonnanõuetega.
Lähtuvalt ühissätete
määruse artikkel 9 lõikst 4
tuleb fondide eesmärkide
tagamiseks tegutseda
kooskõlas keskkonnaalaste
õigusaktidega. Ettepanek
on parandada sõnastust
ning tuua seletuskirjas
16
välja peamised
keskkonnaalased
õigusaktid, mille
tingimused meetme
rakendamisel kohalduvad.
Käskkirja seletuskirja Arvestatud. Oma olemuselt tähendab see seda, et Eesti
kohaselt antakse toetusi tingimustes põhiliselt üleujutusriski põhjustavad mereveetaseme
antakse investeeringuteks, ja jõgede veetaseme tõusust põhjustatud üleujutused ning kõige
mis vähendavad tõhusamad ja kuluefektiivsemad meetmed on sellised meetmed,
rannikualade erosiooni, mis ennetavad üleujutusriske. Nt prognoosimise, planeerimise ja
üleujutuste ja veepuuduse valmisolekuga seotud tegevused, mis võimaldavad üleujutusohu
ohtu, keskendudes alale mitte ehitada või üleujutuse ajal õigesti käituda. Tõstsime
ennetusele Eesti antud lause käskkirja seletuskirjas ringi, et tekst oleks selgem
rannikualadel ja ning loogilisem ja selgitasime antud sõnastuse tähendust.
jõekallastel. Palun
täpsustada, mida viimati
nimetatuga mõeldakse.
Juhime igaks juhuks
tähelepanu sellele, et
elluviijale ei saa üldjuhul
anda toetuse edasi andmise
õigust.
17