KÄSKKIRI
Tallinn 31.08.2023 nr 1-2/23/361
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–
2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse
alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning
lahenduste rakendamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama
seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste
läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste
rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Kliimaministeeriumi täidab toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse
§ 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
minister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajanduslministeerium
KINNITATUD
31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 1
Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning
lahenduste rakendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase
teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse
„Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse
korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud
kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise
number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.
a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi, ringmajanduse
valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)
aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele
aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete
võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning
nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“,
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik",
„Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“.
3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm
Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja
edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus.
3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus
3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja
teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust
nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse
korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.
3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja
ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite
koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise
kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui
ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded
koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad
insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt
majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued
tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks
vajalikud materjalid.
3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia,
ja laiem teadlikkus on haritud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise
suunal.
3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna
eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline.
3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus
3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase
teadlikkuse tõstmiseks.
3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare,
koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid,
uuringuid jm materjali , sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused
hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi.
3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete
kohta kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete,
finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest,
võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele.
3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel
arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid.
3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine
3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii
tarbimise kui tootmise suunal.
3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine
avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas.
3.3.3 Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus rakendatakse uudseid lahendusi riigi- või
omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.
3.3.4 Tegevuse sihtrühm: Ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud. Tegevuse
ulatus on üleriigiline
3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L
198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate
tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta
eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud
omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste
valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad
ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste
kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning
Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte
ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse
innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest,
ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate
teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust.
Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi.
Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast
ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud
piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas.
4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:
Näitaja 2024
Algta 2029
nimetus ja Aasta vahe Selgitav teave
se sihttase
mõõtühik sihttase
Näitajasse arvestatakse
investeeringud
ringmajanduse arengu
toetamiseks (nii EL
toetus kui riiklik
kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks
on vajalik arendada
Meetmete Investeeringud
riigi tasandil ühtset
nimekirja ringmajanduse Ei
0 200 000 1 000 000 lähenemist nii
väljundnäitaja arendamisse kohaldu
teavituse, koolituse kui
(eurodes)
ka reaalsete lahenduste
osas.
Saavutustaset
raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt
kulude tegemisele
SFOS maksete info
alusel.
4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri, Haridusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja
Kliimaministeeriumi finantsosakonna esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja
abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril
2029. aastal.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 1 000 000,00 eurot, millest EL toetus on 850 000,00 eurot ning
riiklik kaasfinantseering on 150 000,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on
lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas
käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide,
konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas
käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud
ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud;
9.2.7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud;
9.2.8 tõlketeenuse kulud;
9.2.9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud;
9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud.
9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4
kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis
tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud,
kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele
märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on
käsitatav vähese tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060
artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada
kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest
raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked
peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume.
11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus
antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava
vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos
kuludokumentidega.
11.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai
2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse
keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta
hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti
2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu
viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses
nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud
tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta
jooksul.
13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse
tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat
alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade
läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33
lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende
registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese
tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti
juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega.
16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi toetuse suurus koos taotluse esitamise majandusaasta
ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul taotlejale muudest vahenditest
antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas rendi
või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot.
16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1
lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2
kohaselt.
16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
KINNITATUD
31.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 2
Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaas-finantseeringu
(EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%)
1 000 000,00 1 000 000,00 1 000 000,00 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Abikõlblik summa
Rahastaja
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering 150 000,00
Ühtekuuluvusfond 850 000,00
Toetus kokku 1 000 000,00
KOKKU 1 000 000,00
Rakenduskava väljundnäitaja koos
Tegevuse nimetus:
sihttasemega: 01.01.202331.12.2029
Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas-
Ringmajanduse alase teavituste ja
kogusumma toetus finantseering
koolituste läbiviimne ning lahenduste
(EUR) (EUR) (EUR)
rakendamine Investeeringud ringmajanduse arendamisse
(eurodes) 673 975,00 572 878,75 101 096,25
Otsene personalikulu 283 500,00 240 975,00 42 525,00
Ühtne määr 42 525,00 36 146,25 6 378,75
Kokku: 1 000 000,00 850 000,00 150 000,00
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks
ning lahenduste rakendamiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale
majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste
läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi nõunikud Krista Kupits (e-post
[email protected], tel 626 0708), Liina Tarkus
(
[email protected]) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel
(e- post
[email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase
vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu
juriidilise ekspertiisi teostas Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist ringmajandusalase
teadlikkuse tõstmiseks ning koolitustegevuste ja avaliku sektori pilootprojektide elluviimiseks.
Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse
tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga kehtestatakse, et
Kliimaministeerium on ise projekti elluviija. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja jõustumise
tähtaeg.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Toetust antakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse korraldamise
elluviimiseks. Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse
ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni
edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse
korraldamine”, number 21.2.4.1, „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu,
sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate
erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on
tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi ja teadlikkust, ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide
pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud
asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus-
ja valikukriteeriumidega.
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele ja projekti põhjendus
1
Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt
meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui
projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud,
ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste saavutamise eest vastutab Kliimaministeerium,
välja arvatud finantsosakond . Projekt panustab otseselt rakenduskava väljundnäitajasse, mille sisu ja
raporteerimise tingimused on detailselt ära kirjeldatud näitajate perioodi 2021-2027 näitajate
metoodikas.
Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid
tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust
ringmajandusega hõlmatud valdkondades. Omavalitsused saaksid seeläbi oma piirkondlike kavade ja
plaanide jaoks soovitusi ringmajandusega seotud investeeringute kohta. Ringmajandusele
üleminekuks on vaja teiseste toorainete osakaalu suurendada, luues ringmajanduse koostööprojekte,
rakendada tõhusamalt ettevõtete vahelise koostöö ressursse ning tööstussümbioosi, kasutades ühe
ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke teise ettevõtte tootmisprotsessi sisendina.
Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning
sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude
likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised aitavad läbi teadlikkuse tõstmise
piirkondadel olla ettevõtetele ja elanikele atraktiivsemad.
Lisaks on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. On
vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat
oskusteavet, pöörates erilist tähelepanu tõmbekeskustest eemal olevatele piirkondadele. Seetõttu
liigume juba koolitatud ressursitõhususe ekspertidelt üle ringmajanduse ja ohutu materjaliringluse
ekspertide koolitamisele. Pädevad eksperdid abistavad ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi nende
tegevuse terviklikus ja tehnilises analüüsis, mis on ringmajanduspõhiste teenuste tootmis- ja
arendusmudelite väljatöötamise eelduseks. Koolitatud ohutu materjaliringluse eksperdid on pädevad
ettevõtetes kemikaaliauditeid tegema, mis aitab panustada ohutu ja kestliku disaini põhimõtte
edendamisse mille käigus uuendatakse ja tuuakse turule kemikaale, materjale, tooteid ja
tehnoloogiaid, mis on ohutud ja pakuvad oma rakenduste kaudu keskkonna-, ühiskondlikku ja/või
majanduslikku väärtust ning võimaldavad kiirendada üleminekut ringmajandusele.
Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad
saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus
eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste
omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.
Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu
eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele
teemadele:
1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses,
2) väike ressursitootlikkus ning
3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet.
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning
töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on
eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on
sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia.
Keskkonnavaldkonna arengukava ja ringmajanduse valge raamat, mis kirjeldab põhimõtteid
ringmajandusele üleminekuks seavad eesmärgi 2030 aastaks „Eestis on toimiv ringse tootmise ja
tarbimise süsteem“. Mõlemad dokumendid toovad olulise puudusena välja vähese keskkonna ja
ringmajanduse alase teadlikkuse erinevates ühiskonnagruppides. Samale puudusele viitavad ka
ringbiomajanduse teekaart ning sotsiaalse innovatsiooni visioonidokument.
2
Loodava keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu toob välja ohutu materjaliringluse
edendamise ja tarneahelas liikuva kemikaaliteabe olulisuse keskkonnakestlikuse edendamiseks.
Rahvatervise arengukava 2020-2030 toob välja vajaduse ohtlike kemikaalide ohutumate
alternatiividega asendamise ja parima tehnoloogia kasutamise soodustamise ning tootearendust ja
innovatsiooni soodustavate võimaluste analüüsimise.
Rohepöörde tegevuskava, kui ka ringmajanduse valge raamat ning keskkonnavaldkonna arengukava
viitavad ekspertide vähesusele ning ekspertide järelkasvu puudumisele. Eesti peab tagama
keskkonnavaldkonna oskuste ja teadmiste edasikandumise.
Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele
üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes
etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku
ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja
tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamine.
Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja
jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva
ettevõtlusmudelini.
Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad keskkonnavaldkonna arengukava, riigi jäätmekava ja
jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja
keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve,
siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025.
aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti
kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu.
Projekti kuluefektiivsus
Projektis toetuse kasutamise kuluefektiivselt tagab elluviija, arvestades tehtavate kulude otsest
projekti eesmärkide täitmise panustamise vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib projekti
juhtrühmaga enne projekti detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse.
Elluviija suutlikkus projekti ellu viia
Elluviijaks volitatakse kliimaministeeriumi ringmajanduse osakond. Projekti elluviija on võimeline
talle pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna tal on kohustus ringmajanduse
korraldamisega tegeleda ning seetõttu on elluviija juures kõige eesmärgipärasem tegevusi ellu viia.
Selle võimekuse tagab riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalus. Projekti sisulist poolt juhib
projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise. Kuna tegu on eraldi projektiga, siis ei
ole võimalik seda lisada juurde olemasolevate ametikohtade ülesanne juurde.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Käskkirja punktis 2.3 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käskkirjas toodud
tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihtidesse „Majandus -
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“.
Käskkiri panustab ka Eesti 2035 tegevuskava tegevustesse:
• võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted AV5, AV6
• esmast tooret vähendavate ja teisese toorme kasutust suurendavate tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja majanduses olevast toormest
• ohutu materjaliringluse arendamine ehituses (sh ressursitõhususe suurendamine), tootmises ja
tarneahelates, et muu hulgas vähendada ohtlike kemikaalide kasutust, asendades need vähem
kahjulikumatega
• ringmajanduse ekspertide koolitamine, kes nõustaksid nii ettevõtteid kui ka KOVe
Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja
vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond.
3
Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii
elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega.
Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige teavitus- ja kommunikatsiooni
tegemisel võttes arvesse erinevate elanike gruppide (nt eakad, erivajadusega inimesed) vajadusi ja
tagades kõigile elanikele juurdepääsu edastatavale infole. Kõigis avalikkusele suunatud
kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega.
Panust hinnatakse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik".
Soolisse võrdõiguslikkuse teemal panustatakse üldise ringmajanduse korraldamise teadlikkuse
tõstmisele, sh vastutustundliku ja inimese vajadusi arvestava ettevõtlusele. Kõigis avalikkusele
suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla Reklaamiseaduse §3 lõikes 4 sätestatud
nõuetega. Panust hinnatakse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks".
Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse avaliku ruumi planeerimisel universaalse disaini põhimõtteid.
Avaliku ruumi teemalistel koolitustel ja töötubades käsitletakse ligipääsetavuse põhimõtteid.
Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile
nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele. Toetatavate
tegevuste panust jälgitakse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“.
Regionaalarengut soodustab teadlikkuse tõstmine ja koolitustegevuste planeerimine arvestades
piirkondade erinevusi, jälgime, et info liiguks erisusteta iga inimeseni olenemata tema regionaalsest
asukohast. Lisaks arvestame regionaalsete eripäradega koolituste ja teavituste läbiviimisel (nt keel,
asukoht, tavad). Näiteks, kui protsessi käigus leiame, et rohkem koolitust vajab mingi konkreetne
piirkond, siis suuname teavituse sinna piirkoda. Hindame regionaalset tasakaalustatust juhtrühmas
jooksvalt vastavalt kampaaniate ja koolituste osalejate profiilist ning arvestatakse, et kõik Eesti
piirkonnad on kaasatud, sh ääremaad ja piirialad. Koolitused, projektid ja teavitus toimuvad ka
väljaspool Harjumaad. Hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL
27 keskmisest“. Selle näitaja osas on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja
Võrumaa, jäädes 32 ja 35 % vahele. Samas kui Harjumaal on see näitaja 121 % ja Tartumaal 80%.
Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid.
Regionaalset tasakaalustatust soodustab juhtrühmas aja- ja asjakohaste tegevuste kokkuleppimine
jooksvalt, st jälgitakse tegevuste osalust ning suunatakse teavitusi ja koolitusi jooksvalt. Regionaalset
tasakaalu suurendavate tegevuste tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse iga-aastaselt tegevuste
regionaalset eelarvelist jaotust ja osalejate arvu.
Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimaneutraalne
energiatootmine; rahastamisallikate mitmekesistamine, keskkonnahoidu toetavad õigusaktid,
jäätmemajandus ning seda mõõdetakse näitajaga: „Ringleva materjali määr“.
Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi).
Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“. Tegevus toetab ka Eesti 2035 aluspõhimõtet, mille kohaselt on Eesti
aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega
kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime
kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära
kasutada.
Avalikkuse teavitamisel projektis tehtavatest töödest tagatakse ligipääs edastatavale informatsioonile
nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele ja elanikele,
kellel puudub juurdepääs internetile.
Toetatavad tegevused võivad panustada regionaalse erinevuse ühtlustamiseks elukeskkonnaga
rahuloleku vaatest, sest tehtavaid töid on võimalik planeerida üle eesti, panustades regionaalsete
piirkondade kasutamisele, nt ürituste korraldamine Ida- Virumaal.
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja aidatakse kaasa
keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele ja kommunikatsioonistrateegiates ja planeeringute puhul
arvestatakse vastava sihtgrupiga.
4
Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.
Toetatav tegevus on ettevõtete ja vabakonna, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute
ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmine.
Tegevuste käigus jagatakse infot ringmajanduse kõigist etappidest (sh materjali hankimine, tootmine,
tarbimine, käitlemine) ja osadest (ringmajanduslikud tootmis- ja tarbimismudelid, korduskasutus,
parandamine, erinevad keskkonnatehnoloogiad ja tehnoloogilised lahendused, ohutu materjaliringlus
ja jäätmevaldkond) – konverentside, seminaride ja infopäevade korraldamise ning personaalsete
kohtumiste ja õppevideote kaudu. Toetatava tegevuse käigus luuakse infomaterjale (videod,
veebilehed, artiklid ja muud ajakohased infojagamise väljundid ning viiakse läbi uuringuid ja
analüüse, mille tulemusi teadlikkuse tõstmiseks jagatakse) Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete,
kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajanduse alal.
Toetatav tegevus hõlmab ka koolituskavade loomist ringmajanduse ekspertide koolitamiseks.
Luuakse koolituskavad ekspertidele ning viiakse läbi (täiend)koolitusi ekspertidele ja ettevõtetele.
Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursitõhususe, keskkonnatehnoloogiate,
ohutut materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad,
auditite koostamine). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid (nt juhendid
nii kemikaaliauditite kui ka investeeringu järgse seire läbiviimiseks), mida samuti teadlikkuse
tõstmiseks jagatakse. Töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele.
Toetatavate tegevuste hulka kuulub ka uudsete lahenduste piloteerimine ringmajanduse
edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal. Tegevuste käigus rakendatakse uudseid lahendusi
riigi- või omavalitsusteüleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks. Toetust tegevuste
elluviimiseks edasi ei anta ning elluviija teeb ning juhib piloteerimisi ise.
Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke eripärasid.
Projektijuhi ametikoha loomine projektitegevuste juhtimiseks ja elluviimiseks ning statistika ja
aruandluse koostamiseks (2023.a -2029.a kuni 1,0 ametikohta), hinnanguliselt palga kogukulu 7
korda ca 40 500 eurot.
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni
2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb
jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1),
on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid
juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses
määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel
Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH
printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852)
artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“
taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele.
1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist
kasvuhoonegaaside heidet.
Ei kahjusta. Meede ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima
ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,
loodusele või varadele.
Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Meede panustab otseselt
kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava
toetusega.
5
3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see
kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist
potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.
Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu),
kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või
kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või
kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda.
Ei kahjusta. Meede on otseselt seotud ringmajandusega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide
saavutamiseks antava toetusega.
5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt
saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.
Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab
märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja
liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.
Ei kahjusta. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta
oluliselt“ põhimõtetega. Keskkonnaministeerium teostas analüüsi ise ning võttis aluseks ka Perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi.
Käskkirja punktis 3 elluviimisel välistatakse tegevused lähtuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
Ühtekuuluvusfondi (EL) 2021/1058 määruse artiklist 7.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.
Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmine ja
vajalike koolituste läbiviimine. Näitajate kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi
2021–2027 näitajate metoodikas.
Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. Juhul, kui
lisatakse näitaja „Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“ arvestatakse näitajasse kõiki ettevõtjaid, kes
saavad rahalist toetust PO2 erieesmärk (6) tasandil. Ettevõtjad registreeritakse projektide tasandil ja
sisestatakse SFOSi. Ettevõte on defineeritud kui kasumile suunatud organisatsioon, mis valmistab
tooteid või pakub teenuseid, et rahuldada turu vajadusi, eesmärgiga teenida kasumit. Näitajasse
loetakse seetõttu vaid ettevõtjaid Äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing,
aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu).
Andmekorje peaks toimuma läbi Sündmuste Infosüsteem ehk SIS, mis on SFOS andmekorje moodul
eelkõige füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta andmete kogumiseks. Võimaldab teha hiljem
unikaalsuse analüüse erinevatel SFOS tasanditel, s.h erieesmärgi tasandil, mis on vajalik EK seiresse
andmete esitamiseks.
Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on
Kliimaministeeriumi finantsosakond, ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute
Keskus. Tegevuste elluviijaks on Kliimaministeerium.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.
Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised objektid ja millises mahus oleksid projekti
raames teostatavad. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale.
Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike
kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. Kui juhtrühm ei jõua
konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeeriumi juhtkond. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires
võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta.
6
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood
algab 1. jaanuaril 2023 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2023–2029 tegevuskava
ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas
toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu
tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat
hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti
tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele ja
varaliste kahjude ennetamisele.
Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse
tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90
kalendripäeva jooksul.
Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks
aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.
Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning
projekti eesmärkide saavutamiseks.
Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete
seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest
personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.
Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh
personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt
asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid
kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma
tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei
pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava
tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.
Teavitamisel ja koolitustel tuleb tagada, et korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat,
planeeritakse ja juhendatakse nende kliimakindluse tagamist. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba
projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega
ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu
vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside
heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.
Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning maksete
kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase
kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
7
Olenevalt projekti raames tehtud tegevuse eesmärgist, mis tuuakse detailsemalt välja projekti
lõpparuandes, tuleb kestvuse nõude puhul hinnata iga tehtud tegevuse ja soetatud objekti kasutamise
eesmärki ja vajadust.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise
eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab
koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti
vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv
miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide
poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel.
Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa
Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 16 sätestatakse vähese tähtsusega abi kohaldamine.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja
koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa
2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja
näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.
Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“.
Rakenduskavaga kooskõlas EL toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Meede
olevad sekkumised eelarve finantseering finantseering maksumus
Ringmajanduse Ringmajanduspõhiste 111 028 963,0 2 122 758 118 500 000 231 651 721
korraldamine tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude
vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide
koolitus; Tööstuse ja
teenindussektori, sh VKE-de
energia- ja ressursitõhususe
tõstmine ja auditite
toetamine;
Jäätmetekke ja pakendamise
vältimine ja vähendamine,
toodete korduskasutuse
edendamine;
Jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri toetamine;
Ringlussevõtu võimekuse
tõstmine ja ohutu
materjaliringluse tagamine
Rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.
8
Rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine
nr 21.2.4.11 (ringmajanduspõhiste tootmis-
ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh EL toetuse Riiklik kaas-
Omafinantseering Kogumaksumus
tööstussümbioosi ja toorme hankimisega eelarve finantseering
seotud kahjude vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide koolitus)
a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 150 000 0 1 000 000
b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate
taastamine) 650 000 114 706 0 764 706
c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 5 340 556 9 000 000
Kogu sekkumise summa: 5 159 444 264 706 5 340 556 10 764 706
Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes:
Rakenduskavaga kooskõlas olevad EL toetuse EL toetuse Riiklik kaas- Oma-
sekkumised eelarve osakaal finantseering finantseering
Kogumaksumus
Ringmajanduspõhiste tootmis- ja
tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh
tööstussümbioosi ja toorme
hankimisega seotud kahjude
vähendamise toetamine ning
vastavate erialaekspertide koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706
a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000
b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme
allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706
c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000
Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-
de energia- ja ressursitõhususe
tõstmine ja auditite toetamine: 49 606 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000
a) TAT määrus - audit (ressursi- ja
kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000
b) TAT määrus - investeering 49 127 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000
Jäätmetekke ja pakendamise
vältimine ja vähendamine, toodete
korduskasutuse edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000
Jäätmete liigiti kogumise
infrastruktuuri toetamine 24 685 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662
a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547
b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115
Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja
ohutu materjaliringluse tagamine 21 991 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353
a) TAT käskkiri (riigi poolt
ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353
b) TAT avatud taotlemine 16 991 074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000
Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse
protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on
sekkumistes paigas).
Käskkirja punktiga 3 kehtestatakse toetatavate tegevuste elluviija.
9
Kliimaministeerium on ise tegevuste elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt. Rakendusasutuse rolli
täidab ministeeriumi finantsosakond.
Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on
kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal
tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega
reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi ja
teadlikkust, ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve
vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate
nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi
Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Saadeti arvamuse avaldamiseks
keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile.
Kooskõlastustabel
I Riigi Tugiteenuste Keskuse Kliimaministeeriumi tegevus:
seisukoht:
Palun täiendada käskkirja punktis 3 toodud Lisatud käskkirja punkti 3 seletuskirja lõppu:
tegevusi selliselt, et oleks välja toodud ka Käskkirja punktis 3 elluviimisel välistatakse
viide välistavatele tegevustele lähtuvalt tegevused lähtuvalt Euroopa Regionaalarengu
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (EL) 2021/1058
Ühtekuuluvusfondi (EL) 2021/1058 määruse artiklist 7.
määruse artiklist 7. Vajadusel võib lisada
selle ka seletuskirja.
Palun täpsustada, kuidas on planeeritud Elluviija teeb projektid ise ning toetust edasi ei
tegevuse 3.3 rakendamine. Mitte-ametlikul anna. Seletuskirjas täiendatud piloteerimise
kooskõlastusringil käinud eelnõuga osa.
10
võrreldes on nimetatud punkti oluliselt
täiendatud, kuid seletuskiri täpsemaid
selgitusi ei anna. Juhime tähelepanu
sellele, et elluviija poolt projektide
valimine ja seeläbi toetuse edasi andmine
lubatud ei ole. Rahastamiseks sobilike
projektide valimine on CPR artikkel 72 lg
1(a) kohaselt korraldusasutuse ülesanne,
mida võib CPR art 71 lõike 3 kohaselt
vahendusasutustele delegeerida. ÜSS § 7
lg 1 ja § 8 tulenevalt on otsustatud, et
siseriiklikult täidavad vahendusasutustena
korraldusasutuse ülesandeid, sh projektide
valimisega seonduvaid, rakendusasutused
ja -üksused. Euroopa Komisjon on
liikmesriikide tähelepanu juhtinud sellele,
et lubatud ei ole olukorrad, kus toetuse
saajatele on antud CPRiga
korraldusasutustele määratud ülesandeid.
Toetuse saaja võib toetust edasi anda
Interregi programmi väikeprojektide fondi
rakendamisel või olukordades, kus
lõppsaajate ring on eelnevalt
korraldusasutuse või vahendusasutuse
poolt selgelt määratletud ning toetuse
saajal puudub lõppsaajate valikul
igasugune kaalutlusõigus. Seega palume
enne käskkirja kinnitamist eeltoodu osas
täiendavat selgitust ja käskkirja lisa 1 ja
seletuskirja täiendamist.
Käskkirja punktis 11.2 on elluviija Elluviija teeb projektid ise ning toetust edasi ei
kohustuseks kliimakindluse tagamine anna, ning kui projekti juhtrühmas
taristuinvesteeringutel. Palun üle vaadata otsustatakse piloteerida taristu objekte, siis
kas see on asjakohane. Seletuskirjas on tagatakse kliimakindlusega arvestamine.
lisatud, et teavitamisel ja koolitustel tuleb Seletuskirjas täiendatud piloteerimise osa.
tagada, et korrastatud taristule, mille eluiga
on vähemalt viis aastat, planeeritakse ja
juhendatakse nende kliimakindluse
tagamist. Koolitustel taristu kliimakindluse
nõuete tutvustamine ei ole selline
taristuprojekt, millel oleks vaja
kliimakindlust tagada. Praegu ei selgu
kuidas seda nõuet praktikas peaks täitma,
st seletuskirjast on puudu info millised
toetatavad tegevused on selle meetme
puhul võimalikeks taristuprojektideks.
Praeguses sõnastuses on elluviija ehk
Kliimaministeerium kavandanud ise
näiteks kliimakindluse hindamist läbi viia
kui toetust kasutatakse piloteerimiseks.
11
Samas on sihtrühmaks kas ettevõtted või
KOV, kellel peaks endil vastav kohustus
lasuma. Seletuskirjas on samuti toodud, et
kliimakindlus tagatakse üldiselt juba
projekteerimise käigus ning üldjuhul
projekteerija arvestab ka tuleviku
kliimatrendidega ehitusprojekti
koostamisel. Sellest järeldades ei ole
ilmselt elluviijale pandud kohustus selles
sõnastuses õige.
Palun täiendada seletuskirja Toetust kasutatakse kuluefektiivselt. Projektis
kuluefektiivuse kriteeriumi põhjendust. toetuse kasutamise kuluefektiivselt tagab
CPR art 73 lg 2 (c) kohaselt tuleb elluviija, arvestades tehtavate kulude otsest
kuluefektiivsust ehk seda, kas projektid projekti eesmärkide täitmise panustamise
esindavad toetuse summa, elluviidud vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsib
tegevuste ja eesmärkide saavutamise projekti juhtrühmaga enne projekti
vahelist parimat suhet, juba projektide detailsemate tegevuste lülitamist eelarvesse.
valimisel, kuid hetkel seletuskirjas
põhjendatakse ainult seda, mida projekti Selgitatud – kulusid hinnatakse enne ning
kinnitamise järel tehakse. projekte ei valita vaid lepitakse kokku
juhtrühmas.
II Kliimaministeeriumi tegevus:
Regionaal- ja
põllumajandusministeeriumi
seisukoht:
Kuna me alles asume ringmajanduse alast
Meetmete nimekirjas on meetmele
teadlikkust kasvatama, siis teavituse ja
märgitud puutumus regionaalse arenguga.
koolituse planeerimisel arvestame, et info
Puutumust omavate meetmete puhul tuleb liiguks erisusteta iga inimeseni olenemata
võimalikku mõju regionaalsele arengule tema regionaalsest asukohast.
täpsemalt analüüsida. Meetme Arvestame regionaalsete eripäradega
regionaalarengu näitaja „Väljaspool koolituste ja teavituste läbiviimisel (nt keel,
Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL asukoht, tavad). Näiteks, kui protsessi käigus
27 keskmisest“ osas tuleb seletuskirjas välja leiame, et rohkem koolitust vajab mingi
tuua, millised on erinevused SKP osas konkreetne piirkond, siis suuname teavituse
maakonniti või regiooniti. Kuna eesmärk on sinna piirkoda.
panustada „Eesti 2035“ näitaja sihttaseme Statistika ringmajanduse ettevõtete kohta
suunas liikumisse regionaalset saame projekti käigus ning vastav info
tasakaalustatust toetaval moel, siis on lisatakse juhtrühma protokolli juurde.
näitaja regionaalne analüüs vajalik selleks, Arvestatud ning seletuskirja punkti „Projekti
et näha, millistes piirkondades on vajalik kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia
rohkem panustada. Kuna ringmajandus on aluspõhimõtete ja sihtidega“ on täiendatud.
spetsiifiline valdkond, siis oleks hea
seletuskirjas ära tuua ka spetsiifilised
ringmajanduse näitajad (näiteks statistika,
kui palju mingites piirkondades on
ettevõtteid, kes ringmajanduse põhimõtteid
kasutavad vms). Meetmespetsiifiliste
näitajate regionaalne analüüs annab kätte
12
võtme, kuidas konkreetse meetme raames
täpsemalt annaks toimetada
Ressursitõhususe ekspertide koolitamine oli
Juhul kui varem on rakendatud sarnaseid
projektis nr 2014-2020.4.03.003.01.15-0002,
toetusmeetmeid, tuleks seletuskirjas välja
Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse
tuua nende mõju regionaalsele tõstmine mingil määral sarnane tegevus,
tasakaalustatusele. küllaga ei saanud arvestada regionaalset
tasakaalustatut, koolitamisel arvestame
ennekõike ekspertide mahtu, mitte nende
asukohta. Oluline oli ja on ressursitõhususe
tõstmiseks omada eksperte piisavalt palju,
ning sama kehtib ka siin.
Kuna me alles asume ringmajanduse alast
Seletuskirjas on kirjas, et tegevuse ulatus on
teadlikkust kasvatama, siis teavituse ja
üleriigiline ja tegevuse elluviimisel
koolituse planeerimisel arvestame, et info
arvestatakse piirkondlikke eripärasid. liiguks erisusteta iga inimeseni olenemata
Seletuskirjas tuleb elluviijale anda selged tema regionaalsest asukohast.
juhised, kuidas elluviija peab piirkondlikke Arvestame regionaalsete eripäradega
eripärasid arvestama ja millised koolituste ja teavituste läbiviimisel (nt keel,
sekkumised regionaalse tasakaalustatuse asukoht, tavad). Näiteks, kui protsessi käigus
suurendamiseks kavandama. leiame, et rohkem koolitust vajab mingi
konkreetne piirkond, siis suuname teavituse
sinna piirkoda.
Statistika ringmajanduse ettevõtete kohta
saame projekti käigus ning vastav info
lisatakse juhtrühma protokolli juurde.
Arvestatud ning seletuskirja punkti „Projekti
kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega“ on täiendatud.
Hindame regionaalset tasakaalustatust
Lõpuks tuleks seletuskirjas välja tuua, mille
Juhtrühmas jooksvalt vastavalt kampaaniate ja
alusel regionaalset tasakaalustatust
koolituste osalejate profiilist ning arvestatakse,
suurendava sekkumise tõhusust plaanitakse et kõik Eesti piirkonnad on kaasatud, sh
hinnata (näiteks soovitav saavutatav ääremaad ja piirialad. Nt koolitused, projektid
piirkondlik toetuse, väljundite või ja teavitus toimuvad ka väljaspool Harjumaad.
tulemuste jaotus, mille alusel saab meetme Regionaalset tasakaalu suurendavate tegevuste
väljatöötaja meetme edasisel elluviimisel tulemuslikkuse hindamisel analüüsitakse iga-
hinnata regionaalset tasakaalu suurendavate aastaselt tegevuste regionaalset eelarvelist
sekkumiste sobivust ja piisavust). Abiks on jaotust ja osalejate arvu.
juhend tasakaalustatuma regionaalse arengu
sihiga arvestamiseks: Regionaalpoliitika Arvestatud ning seletuskirja punkti „Projekti
kujundamine. kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega“ on täiendatud.
III Rahandusministeeriumi seisukoht:
Lisa 1 punkt 1.4. Toetatavate tegevuste Arvestatud ja tekstis muudetud.
valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika
rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
üldistest valikukriteeriumidest ja -
metoodikast. Palume kasutada korrektset
nimetust vastavalt seirekomisjonis
13
kinnitatule: läbivatest valikukriteeriumidest
ja -metoodikast.
Riskihindamise kontroll-lehel on veel Arvestatud ja tekstis muudetud.
KEM. Palume parandada.
Toetatavate tegevuste eelarve on kavandatud
Lisa 2. Toetuse andmine ringmajanduse
käskkirja tasemel, et vähendada bürokraatiat
alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks
ning anda võimalus asjakohaste detailsete
ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuste kehtestamiseks.
tegevuskava ja eelarve. Nimetatud on vaid
üks tegevus ja selle eelarve: Ringmajanduse
alase teavituste ja koolituste läbiviimine
ning lahenduste rakendamine. See on aga
kogu TATi nimi, seega tegu ei ole tegevuste
eelarve ega ajakava või tegevuskavaga,
nagu erinevates kohtades viidatud, vaid
pigem kogu TATi tervikeelarvega.
Seletuskirja punktis 1 on e-posti aadressid Arvestatud ja tekstis muudetud.
veel envir.ee lõpuga, palume parandada.
Seletuskirja punktis 2 on lause „Eelnõu Arvestatud ja tekstis muudetud.
koosneb neljast punktist, millega
reguleeritakse toetuse andmist energia- ja
ressursijuhtimise alast teadlikkuse
tõstmiseks“. Palume parandada vastavalt
TATi tegelikule sisule.
Punktis 1.4 jäetud ainult rakenduskava.
Piisab ühest korrast „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava perioodiks 2021– Rohkem kattuvusi käskkirjas ei tuvastatud.
2027“ (edaspidi rakenduskava), hetkel on
mitu korda.
Elluviija võimekuse juures põhjendame seda,
Seletuskirjas on kirjas: „Projekti elluviija
miks just Klim peaks see asutus olema. Kuna
on võimeline talle pandavaid kohustusi
KLIMil on selle valdkonna korraldamise
eesmärgipäraselt täitma, kuna tal on kohustus, siis see tähendab, et KLIMi juures
kohustus ringmajanduse korraldamisega on ka kõige parem võimekus see projekt ellu
tegeleda. Selle võimekuse tagab viia. Kuna tegu on eraldi projektiga, siis ei ole
riigieelarveliste vahendite kasutamise võimalik seda lisada olemasolevate
võimalus. Projekti sisulist poolt juhib ametikohtade ülesanne juurde.
projektijuht, kes korraldab ka projektiga Projektijuhi tööülesannete hulka jääb ka
seonduva asjaajamise.“ Samas on hiljem projekti statistika tegemine nt regionaalse
kirjas, et: „Tegevuse ulatus on üleriigiline, panustamise osas, jne.
tegevuse elluviimisel arvestatakse
piirkondlikke eripärasid. Projektijuhi Arvestatud ning selgitatud ja seletuskirjas
ametikoha loomine (2023.a -2029.a kuni täiendatud.
1,0 ametikohta), hinnanguliselt palga
kogukulu 7 korda 40 500 eurot.“ Palume
selgitada uue ametikoha loomise vajadust.
Toetuse andmise tingimustes on viidatud, et Spetsiifilised näitajad kehtestatakse projekti
spetsiifilised näitajad seadistakse projekti juhtrühmas, et tagada asja- ja ajakohaseim
juhtrühmas. Kui sellised näitajad tulemus.
14
sekkumisele tekivad, soovitame neid
kajastada ka toetuse andmise tingimustes
koos (lühi)metoodikaga nagu muude
näitajate puhul.
Kuna seletuskirjas (sissejuhatuses) on
kirjas, et riigiabi reeglite kohase Riigiabi analüüs -
vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi KIK, ringmajanduse alased teavitused ja koolitused.docx
siis oleks ikkagi õige analüüs
kooskõlastatava materjali juurde lisada.
Teine võimalus oleks põhilisem osa KIKi
analüüsist kopeerida seletuskirja.
Meetme rakendamise ja käskkirja Käskkiri jõustub, kui jäätmekava saab
jõustumise eelduseks on erieesmärgile kehtestatud ja selle on kinnitanud EK.
„ring- ja ressursitõhusale majandusele Saadame Jäätmekava esimesel võimalusel.
ülemineku edendamine“ kohalduva
eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava
jäätmekäitluse kohta“ täitmine. Vastavalt
Euroopa Komisjoni 4. oktoobri 2022. a
rakendusotsusele on eeltingimus 2.6
täitmata. Eeltingimuse saab lugeda
täidetuks „Jäätmekava 2022-2028“
jõustamisega. Vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab
liikmesriik Euroopa Komisjoni niipea, kui
loeb eeltingimuse täidetuks ja esitab selle
täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli
kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa
Komisjoni hinnangu saamiseks
(eeltingimuse täidetuks lugemise osas),
palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“
Rahandusministeeriumile kinnitamise
järgselt esimesel võimalusel.
Palume täiendada eelnõu Lisa 1 „Toetuse Seletuskirja on täiendaud. Tegu on avaliku
andmise tingimused ringmajanduse alase sektori poolt pakutavate teenustega nt
teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning jäätmeregistri haldamine,
innovatsioonikiirendid jms, küllaga
lahenduste rakendamiseks“ punktis 3.3
kirjeldatud toetatavat tegevust konkreetsed tegevused lepitakse projekti
„Ringmajanduslahenduste piloteerimine“ juhtrühmas vastav tegevus kokku.
või vastavat punkti seletuskirjas, et oleks
võimalik hinnata, kas see tegevus võiks
potentsiaalselt hõlmata riigiabi andmist.
Sealhulgas palume lisada, millised
lahendused ja teenused on seal kavandatud
ning kes neid pakuks ja kes tarbiks
Palume eelnõuga esitatud lisades läbivalt Teadmiseks võetud. Ajakohastame vastavalt
kasutada ministeeriumite uusi nimesid: kehtivatele õigusaktidele.
15
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
ning Kliimaministeerium.
IV Majandus- ja kommunikatsiooni
ministeeriumi seisukoht:
Tegevuse "3.3 Ringmajanduselahenduste Riigikantselei meede eeldab inoovatsiooni ja
piloteerimine" osas võiks seletuskirjas teadus-arendustegevust, antud käskkiri
täpsustada, kuidas antud meetme puhul on keskendub ennekõike praktilisemate
kavas luua sünergia Riigikantselei sarnase lahenduste piloteerimisele, võrreldes sellega,
sisuga meetme "Avaliku sektori mida mõeldakse Riigikantselei meetmest teha.
innovatsioonivõimekuse tõstmiseks", mis
keskendub samuti ühe valdkonnana
ringmajanduse arendamisele kohalike
ressursside väärindamisel (toit, puit,
maavarad ja jäätmed).
V Keskkonnaagentuuri arvamus:
Tulenevalt 01.07.2023 jõustunud ja Teadmiseks võetud. Ajakohastada saab siis,
01.09.2023 jõustuva ministeeriumi kui vastav aeg on käes, ennatlikult ei ole
struktuurimuudatustest tuleb läbivalt muuta võimalik seda teha.
nii õigusaktis, seletuskirjas kui ka lisades,
võimaliku määratava elluviija ja
rakendusasutuse osakonna nimi, sest
selliseid osakondi alates 01.09.2023 ei
eksisteeri.
Käskkirja lisas 1 punktis 3, täpsustatud Vastava töökorralduse otsustab Klim.
punktiga 9, toodud tegevused on meie
hinnangul administratiivse iseloomuga või
sellega seotud tegevustega ja need kuuluvad
reeglina täitevvõimu rakendamisega
tegelevate asutuste pädevusse
Lisada punkt 3.6 alljärgnevalt: „Käskkirja Teadmiseks võetud. Vajadusel lepitakse
alusel ja toetusega loodud väljundid projekti juhtrühmas vastav tegevus kokku.
avalikustatakse Keskkonnaportaalis“.
Antud klausli lisamisega on tagatud, et
tuleb üheselt välja kus kohas
avalikustatakse väljundmaterjalid, mida
luuakse toetusrahadega.
Teadmiseks võetud. Projekti juhtrühmas
Käskkirja alusel kavandatavate
sisutegevuste jõustumine peaks toimuma lepitakse ajalised tegevused kokku. Käskkiri
alates 01.01.2024. Toimides nii on jõustub, kui jäätmekava saab kehtestatud ja
välistatud võimalike riskide realiseerumine selle on kinnitanud EK.
(topeltrahastus, läbipaistvus jmt), läbi mille
võiks tekkida toetuse mitte sihipärane
kasutus ja mitteabikõlblike kulude
tekkimine, kas käskkirja või projekti alusel
finantseeritavatele tegevustele
Arvestades, et tegevuste puhul on siiski Vastava töökorralduse otsustab Klim.
suuresti tegemist erinevate
hankemenetluste raames sisseostetavate
16
teenuste või tegevustega, siis on küsitava
väärtusega iga-aastaselt eraldatava toetuse
summa alusel administreerimiseks tehtav
kulu ja sellest saadav tulu kuna lisaks
elluviija osakonnale, kelle tegevusteks
tekivad katteallikad käskkirja alusel, on
vajadus protsessi kaasata ka teisi
ministeeriumi osakondi.
17