OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

sihtasutus Hiiumaa Haigla [email protected] Rahu tn 2b 14.09.2023 nr 11.1-12/23/1152 92414, Hiiu maakond, Kärdla linn Registrikood: 90013880 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused” raames otsuse Sihtasutusele Hiiumaa Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ (projekti nr 2014-2020.2.04.22-0089; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 218705 „Hiiumaa Haigla rekonstrueerimise projekteerimine“ (edaspidi ka hange nr 218705) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 9 481,50 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 48 lõige 1, § 49, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 3, § 223 lg 1 punkt 5 ja lg 2 punkt 1, § 228 ja tervise- ja tööministri 26.10.2022 käskkiri „Toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks““ (edaspidi TAT määrus) punkt 7.9.1, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid nr 18-20. 1. Toetuse saaja on hanke nr 218705 tehnilises kirjelduses loetlenud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja SA Hiiumaa Haigla viis 24.01.2020 avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 218705 „Hiiumaa Haigla rekonstrueerimise projekteerimine“, mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga AS Infragate Eesti 13.04.2020 töövõtuleping nr 160.1/2020 (edaspidi hankeleping) üldmaksumusega 177 375,00 eurot. Hankija on hanke tehnilises kirjelduses viidanud erinevatele standarditele (EVS, EVS-EN jne), mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Vastavad viited tehnilises kirjelduses:  Tabel 4 punkt nr 10 - Eelprojekti koostamise aluseks on standard EVS 932:2017.  Tabel 4 punkt nr 11 - Põhiprojekti koostamine standardi EVS 932:2017 nimetatud mahus.  Tabel 4 punkt nr 12 - Osaliselt peavad projektiosad olema koostatud tööprojekti mahus. Tööprojekti koostatakse lähtuvalt standardist EVS 932:2017  Tabel 4 punkt nr 16 - Projekteerija peab koostama hoone põhiprojektist tulenevalt detailse ehitustööde loetelu koos ehitustööde füüsiliste mahtude määramisega kas standardi EVS 885:2005 või TALO 2000 liigituse alusel.  Tabel 4 punkt nr 19 - Ehitusperioodil teostavad kõikide ehitusprojekti osade tehnilise kvaliteedi eest vastutavad isikud järelevalvet vähemalt standarti EVS 932:2017 toodud mahus.  Tehnilise kirjelduse punkt 13.6: o EVS 12171 Hoonete küttesüsteemid. Töö-, hooldus- ja kasutusdokumentide koostamine. Koolitatud personali mittenõudvad küttesüsteemid o EVS 15251 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast o EVS 844 “Hoonete kütte projekteerimine” o EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid o EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine o EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798:2017 o EVS-EN 16798 Mitteeluhoonete Ventilatsioon, üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele o EVS-EN ISO 6946. “Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja soojusjuhtivus” o EVS-EN 16798 Hoonete energiatõhusus, kõik osad o DIN 1946-4 Ventilation and air conditioning – Part 4: VAC systems in buildings and rooms used in the health care sector. o EJKÜ Soovitus TS1/2019 Soojussõlmed – juhised ja eeskirjad o Hoone tehnosüsteemide RYL  Tehnilise kirjelduse punkt 13.7: o EVS 812-2 “Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid o EVS 15251 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast o EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798:2017 o EVS-EN ISO 6946 “Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja soojusjuhtivus” o EVS-EN 16798 Hoonete energiatõhusus, kõik osad o EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine o EVS 919 Suitsutõrje o EVS-EN ISO 52016 Energy performance of buildings  o „Sairaalan ilmavaihdon suunnitteluohje 2007. Päivitys 1.1 24.5.2008” http://www.ttl.fi/NR/rdonlyres/89A44DAC-A495-4E4C-A506- C80CA5914D6B/0/P%C3%A4ivitetyt_tilakortit_25052008.pdf o DIN 1946-7 Heating, ventilation and air conditioning; HVAC systems in laboratories o DIN 1946-4 Ventilation and air conditioning - Part 4: Ventilation in buildings and rooms of health care o VDI 6022 Ventilation and indoor-air quality. Hygiene requirements for ventilation and air-conditioning systems and units. o D2. Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto. Määräykset ja ohjeet. o Hoone tehnosüsteemide RYL  Tehnilise kirjelduse punkt 13.8: o EVS 16798 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast o EVS 844 “Hoonete kütte projekteerimine” o EVS 906 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798:2017 o EVS-EN 16798 Hoonete energiatõhusus, kõik osad o Sairaalan ilmavaihdon suunnitteluohje 2007. Päivitys 1.1 24.5.2008” http://www.ttl.fi/NR/rdonlyres/89A44DAC-A495-4E4C-A506- C80CA5914D6B/0/P%C3%A4ivitetyt_tilakortit_25052008.pdf o DIN 1946-7 Heating, ventilation and air conditioning; HVAC systems in laboratories o DIN 1946-4 Ventilation and air conditioning - Part 4: Ventilation in buildings and rooms of health care o D2. Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto. Määräykset ja ohjeet. 2003.  Tehnilise kirjelduse punkt 13.9: o EVS_835 Hoone veevärk o EVS_846 Hoone kanalisatsioon. o EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk o EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus o EVS 860 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. o EVS-EN 806 Specification for installations inside buildings conveying water for human consumption o EVS 843 Linnatänavad o Hoone tehnosüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL o D1 SUOMEN RAKENTAMISMÄÄRÄYSKOKOELMA Kiinteistöjen vesi- ja viemärilaitteistot määräykset ja ohjeet.  Tehnilise kirjelduse punkt 13.10: o Ehitiste madalpingeelektripaigaldised - Jaotis 710 Ravimi- jm. meditsiiniruumid. EVS-HD 60364-7-710 o EVS-EN 12464-1, Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad o EVS-EN 12665, Lighting applications. Basic terms and criteria for specifing lihgting requirements o EVS-EN 1838:, Valgustustehnika, hädavalgustus (Lighting applications, Emergency lighting) o EVS-EN 60601-1, Medical electrical equipment – Part 1: General requirements for safety o EVS-EN 62305 (1-4), Ehitiste piksekaitse. o EVS-EN 61643-11 Madalpingelised liigpinge kaitseseadmed. Osa 11: Liigpinge kaitseseadmed, mis on ühendatud madalpingeliste elektrisüsteemidega. Nõuded ja katsed  o IEC 60364-1, Electrical installations of buildings - Part 1: Fundamental principles, assessment of general characteristics, definitions o IEC 60364-4-41, Electrical installations of buildings - Part 4-41: Protection for safety - Protection against electric shock o IEC 60364-7-710:, Electrical installations of buildings – Part 7-710: Requirements for special installations or locations – Medical locations o IEC 60364-7-713:, Electrical installations of buildings - Part 7: Requirements for special installations and locations - Section 713: Furniture o IEC 60439, Low-voltage switchgear and controlgear assemblies - Part 1: Type- tested and partially type-tested assemblies o IEC 61557-8, Electrical safety in low voltage distribution systems up to 1000 V a.c. and 1500 V d.c. - Equipment for testing, measuring or monitoring of protective measures - Part 8: Insulation monitoring devices for IT systems o IEC 61558-2-15, Safety of power transformers, power supply units and similar – Part 2-15: Particular requirements for isolating transformers for the supply of medical location. o EVS-EN 50172 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“. o EVS-EN 1838 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“. o 10421629-JV ST „Eesti Energia (0,4…20 kV) võrgustandard“. o Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 G9013“ viidatud juhistele (LVI 5010345). o EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted (kõik osad)„ o IEC 61641 „Enclosed low-voltage switchgear and controlgear assemblies - Guide for testing under conditions of arcing due to internal fault“. o EN 55011 „Tööstus-, teadus- ja meditsiiniseadmed. Raadiosageduslike häiringute tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid“. o EN 55012 „Sõidukid, laevad ja sisepõlemismootorid. Raadiohäiringu tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid pardavälistele vastuvõtjatele“. o EN 55013 „Raadioringhäälingu ja televisioonilevi vastuvõtjad ja kaasseadmed. Raadiohäiringu tunnussuurused. Piirväärtused ja mõõtemeetodid“. o EN 55014-1 „Elektromagnetiline ühilduvus. Nõuded majapidamismasinatele, elektrilistele tööriistadele ja nendesarnastele seadmetele. Osa 1: Emissioon“. o EN 55014-2 „Elektromagnetiline ühilduvus. Nõuded majapidamismasinatele, elektrilistele tööriistadele ja nendesarnastele seadmetele. Osa 2: Häiringukindlus. Tooteperekonna standard“. o EN 55015 „Elektrivalgustite ja nendesarnaste seadmete raadiohäiringu- tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid“. o EN 55022 ja IEC tehnilise komitee 77 standarditele (standardisarjale EN 61000). o EVS HD 60364 „Madalpingelised elektripaigaldised“ (kõik osad). o EVS-HD 60364-7-714 „Madalpingelised elektripaigaldised. o EVS-EN 12464-2 „Töökohavalgustus”.  Tehnilise kirjelduse punkt 13.11: o EVS-EN 54 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem”. o CEN/TS 54-14:2004. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri. o EVS-EN 54-24:2008 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 24: Häälalarmisüsteemide komponendid. Valjuhääldid. o CEN/TS 54-32:2015 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 32: Häälalarmsüsteemide planeerimine, projekteerimine, paigaldamine, kasutuselevõtt, kasutamine ja hooldus o EVS-EN 60849:2003 „Häireteadustuse helisüsteemid“ o EVS-EN 50173 “Information tehnology. Generic cabling systems” o EVS-EN 50174 “Infotehnoloogia. Juhtmete paigaldamine”  o EVS-EN 50130 “Alarmisüsteemid. Elektromagnetiline ühilduvus”. o EVS-EN 50131 “Alarm systems – Intrusion and hold-up systems”. o EVS-EN 60839 “Alarm systems – „Alarm and electronic security systems”. o EVS-EN 50136 “Häiresüsteemid. Häireedastussüsteemid ja –seadmed”. o EVS_EN 50849:2017 „ Häireteadustuse helisüsteemid“ o IEC 60794-1-31:2018 „Optical Fibre cables“ o IEC 63032 :2018 „Fibre optic interconnecting devices and passiv components“ o Planeeritava ATS süsteemi puhul eeldab tellija ATS häirekellade/sireenide asemel või koostöös (vaheldumisi kellad ja heliteated) kasutada standardiga EVS-EN 54- 16 vastavuses olevaid üldhelinduse süsteemi häireteateid, mis kooskõlastatakse Päästeametiga. o Süsteemi kõik osad peavad olema lahendatud vastavalt EVS-EN 54(-16) standardile arvestades lisaks kõrghoonele esitatavaid kõrgendatud nõudmisi. Projekteeritav süsteem peab täielikult suutma asendada ATS häirekellade tööd, äärmisel vajadusel töötama (häirekellad) helisüsteemi langemise korral. o Kooskõlastada Päästeametiga üldhelinduse lahendus kus üldhelindus töötab EVS- EN 54 standardile vastavalt ja suudab asendada ATS häirekellade tööd.  Tehnilise kirjelduse punkt 13.13 - Kõik gaasivõtuventiilid peavad vastama Rootsi standardile SS 8752430 (Anaesthetic equipment- Connectors for Medial gases). Tehnilises kirjelduses on nimetatud konkreetseid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“. Seega on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 88 lõikes 3 toodud nõuet. 1.2 Toetuse saaja selgitused Rakendusüksus küsis toetuse saajalt 21.02.2023, miks ei ole lisatud tehnilisse kirjeldusse märget „või sellega samaväärne“. Toetuse saaja vastas 13.03.2023 järgmist: „Tehnilises kirjelduses on toodud välja, et pakkuda võib samaväärseid tooteid/lahendusi, näiteks: Hanke tehniline kirjeldus 4.1 Projekteerija peab energiatõhususe arvutamisel rakendama vastavat professionaalset tarkvara (IDA ICE või sellega samaväärne) ja dünaamilisi simulatsioone. Hanke tehnilise kirjelduse 5.1 Tehnilised nõuded: Koostatud projekt peab järgima kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid. Kvaliteedinõuete osas tuleb järgida RYL ning RT kartoteegi normatiive, juhiseid ja tootekartoteeke või muid samaväärseid kvaliteedinõudeid sätestavate dokumentide nõudeid. Hanke tehnilise kirjelduse 10 muud tingimused: Võttes arvesse, et tulenevalt riigihangete seadusest ei tohi Tellija eelistada ühtegi konkreetset tootjat, on keelatud projektis määrata konkreetsete valmistajate tooteid, v.a juhtudel, kui see on vältimatult vajalik. Juhul kui konkreetse toote määramine projektis on vältimatu, tuleb lisada igakordselt viide, et kasutada võib ka samaväärset toodet. Kuna konkreetsete toodete asendamine ehitaja poolt on lubatud, siis vältimaks mittesobivaid ja mittesobivate omadustega tooteid, tuleb eriline tähelepanu pöörata toodete ja materjalide tehniliste ja muude oluliste omaduste kirjeldusele. Projektis tuleb iga toote puhul määrata ära piisaval hulgal tehnilisi näitajaid ja omadusi sellises detailsuses, et toote asendamine ebasobiva vastu oleks välistatud.“. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks SA Hiiumaa Haigla, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. RHSi § 88 lõige 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendada märkega „või sellega samaväärne”. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Sisuliselt sama on sätestatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetes, mille kohaselt peab hankija tagama hangete läbiviimisel muuhulgas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL. Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL art 42 lg 3 punkti b kohaselt viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõetavate riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta lisatakse märge „või samaväärne”. Ning tulenevalt Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL punktist 74 peavad avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega. Kui viidatakse mingile kindlale standardile või juhisele, peaksid hankijad kaaluma ka teistele samaväärsetele süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile ja just kindla riigi standardid ning juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad ning osutuda seetõttu piiravateks. Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ piiravad pakkujate ringi. Pakkujatel ei ole lihtne ning võib-olla ka võimatu muuta oma protsesse ja protseduure ja võivad leida, et mingil teistel viisil toimides võib saavutada soovitud eesmärgid. Kuivõrd erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid ja/või juhised, siis vältimaks võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele on oluline lisada standarditele ja/või juhistele märge „või sellega samaväärne“. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja riigihankes nr 218705 jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse, mille kohaselt pidi hankija täiendama hankedokumentatsioonis loetletud standardeid ja juhiseid märkega „või sellega samaväärne“, mistõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja loobuda pakkumuse tegemisest viidatud standardite ja juhiste tõttu. Rakendusüksus möönab, et hangetes, millel on mahukas projektdokumentatsioon ning hangitakse rohkelt väga spetsiifilisi ehitusmaterjale, süsteeme, seadmeid, ei pruugi olla võimalik kirjeldada kõiki soovituslike nõudeid ehk ei ole võimalik nõudeid kirjeldada ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Samas olukorras, kus hankija ei suuda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada, võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 nimetada ka konkreetseid standardeid ja juhiseid, kuid sel juhul oleks tulnud kindlasti lisada standarditele ja juhistele märge “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga kõigi soovituslike standardite ja juhiste sätestamisel antud sättest lähtunud. Antud juhul ei ole välistatud võimalus, et potentsiaalsed pakkujad ei esitanudki piiravate tingimuste tõttu pakkumust, mistõttu ei saa välistada sellest võimalusest potentsiaalselt tekkinud finantskahju. Samuti ei ole toetuse saaja selgitanud detailsemalt, miks üks või teine standard ja juhis ei ole konkurentsi piiravad. Rakendusüksus selgitab, et pakutavate lahenduste samaväärsust hinnatakse pakkumuste vastavuse hindamise käigus. Seega, et pakkujatel oleks juba pakkumuse ettevalmistamisel ning pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused samaväärse standardite ja juhiste alusel pakkumuse esitamiseks, peab selline võimalus olema ettenähtud hanke alusdokumentides ning hankija peab pakutud samaväärset lahendust hindama juba pakkumuste hindamise faasis. Kui hankija on hinnanud lahenduste samaväärsust alles edukal pakkujal hankelepingu sõlmimisel või peale hankelepingu sõlmimist, siis ei ole pakkujaid võrdselt koheldud. Rakendusüksus selgitab, et hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahendustega. Ei ole välistatud, et hankes osalemisest loobusid need hankes osalemisest huvitatud isikud, kes ei saanud pakkuda hankija soovitud konkreetsete standardite järgi toodetud ja vastavate juhiste järgi paigaldatud tooteid/töid, kui hankija oleks võimaldanud selgesõnaliselt hanke tehnilises kirjelduses nimetatud konkreetsete standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Antud juhul on konkreetsete standardite ja juhiste nimetamisega jäetud tagamata kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja on tekitatud objektiivselt põhjendamatuid takistusi hanke avamisel konkurentsile. Olenemata asjaolust, kas potentsiaalsed pakkujad pidid teadma, et nad võivad esitada samaväärseid standardeid/juhiseid või mitte, sätestab RHS hankijale kohustuse tehnilises kirjelduses lisada viide „või sellega samaväärne“. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija, nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid standardeid, seejuures jättes lisamata märke „või sellega samaväärne“, ei ole hankija järginud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat nõuet ning sellest tulenevalt on hankija rikkunud RHS § 88 lõikes 7 ja §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra (välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne), kui tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6-ga. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et hanke tehnilises kirjelduses välja toodud standardid ei puuduta vähetähtsat osa hankelepingust, samuti ei saa lugeda rikkumist formaalseks. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on „vähetähtis osa“ määratlemata õigusmõiste, seega tuleb iga hanke puhul hinnata seda vastavalt asjaoludele, eelkõige kas see hankeosa või tingimus võis mõjutada pakkujate ringi või pakkumise maksumust. Vähetähtis ei ole alati võrdne väikse osaga lepingu mahust. Rakendusüksus on otsuse punktis 1.3 korduvalt selgitanud, et käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus/taotlus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti konkreetsete standardite ja juhiste järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed. Olukorras, kus esineb võimalus, et RHS-i sätete eiramine võib kaasa tuua teistsuguse hankes osalevate taotlejate/pakkujate ringi ja hanke tulemused, ei saa rikkumise mõju hinnata vähetähtsaks ega formaalseks. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse viidatud standardite ja juhiste tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks või kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Riigihangete registri vahendusel on siiski tuvastatav, et hankes nr 218705 esitati 3 pakkumust, mis tunnistati kõik vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine. 1.5 Hanke nr 218705 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 218705 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 22 „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ raames kokku summas 189 630 eurot. Riigihanke nr 250554 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa tunnus 5% 18 38 700 eurot 1 935,00 eurot 19 64 950 eurot 3 247,50 eurot 20 85 980 eurot 4 299,00 eurot Kokku 189 630 eurot 9 481,50 eurot Toetuse saaja on hanke nr 218705 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuluridadel 18-20 kokku summas 189 630 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus kuluridadel 18-20 hankega nr 218705 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 9 481,50 eurot, millest toetus moodustab 9 481,50 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas toetuse andmise tingimused resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 21.08.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 04.09.2023. Toetuse saaja finantskorrektsiooni otsuse vastu ei vaidle ja nõustub otsusega. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 9 481,50 eurot, millest toetus moodustab 9 481,50 eurot; 2. vähendada projekti eelarvet tegevuses „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summade ulatuses; 3. muuta 26.10.2022 toetuse andmise tingimuste eelarve rida nr 1, 1.2, ja 2 alljärgnevalt: „Programmi abikõlblik summa kokku 7 259 973,50 eurot.“ Käesoleva otsuse peale on õigus esitada STS § 51, meetme määruse § 5 ja HMS § 71 lg 1, § 72 lg 1, § 73 lg 1 ja § 75 kohaselt vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Ketlyn Pass 663 1914 [email protected]