Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks” muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 12.09.2023 nr 1.1-2/23/262 Haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ muutmine“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“ saavutamiseks. 1.4. Kui käesoleva käskkirja lisa punktis 7.2. nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 26 ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 1.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust taotlejatele ja partneritele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 1.6. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata üldist grupierandi määrust lisaks punktis 1.5. nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-4c ja 5 sätestatud juhtudel. 1.7. Riigiabi puhul peab toetusel olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikkel 6 mõistes. 2. Mõisted 2.1. Tippkeskus: autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni H2020 teaming1 1 Horisont 2020 alaprogramm „tipptaseme levik ja osaluse laiendamine,“ mis aitab vähem edukates liikmesriikides arendada tipptasemel teadusarendustegevust. „Osaluse laiendamise meetmeid on kokku kolm – teaming, ERA  meetme suunistest, on tippkeskuse (i.k. Center of Excellence) eesmärk luua sünergiat tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja majanduslikule arengule.2 2.2. Tippkeskuse juhtkomitee: vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti välispartnerite esindajad (Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja Forum Virium Helsinki (Helsingi linnale kuuluv targa linna piloote ettevalmistav ja läbiviiv innovatsiooniettevõte, edaspidi FV-Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) esindaja. 2.3. Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestab aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil kõrgetasemeliste innovaatiliste teenuste ja toodete pakkumiseks. Programm pakub häid võimalusi avaliku ja erasektori rahastamisallikate ühendamiseks eesmärgiga toetada Euroopa innovaatilisi ettevõtjaid. Tegemist on peamise Innovaatilise Liidu rakendusinstrumendiga. 2.4. Tippkeskuse põhimäärus: Tallinna Tehnikaülikool rektori käskkirjaga kinnitatud korraldus, mis kehtestab Targa linna tippkeskuse tegutsemise alused Tallinna Tehnikaülikoolis. 2.5. H2020 grandileping: Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 teaming’u leping (grant nr 856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti koordineerib Tallinna Tehnikaülikool, välispartneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning MKM. 2.6. Tippkeskuse valdkonnad: Vastavalt tippkeskuse põhimäärusele ja Horisont 2020 grandilepingule keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus- arhitektuur, andmed ja valitsemine. 2.7. Piloot: linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema potentsiaaliga lahendused. 2.8. Linn: asustusüksus, mis omab linnastaatust, või kohaliku omavalitsuse üksus, mis piirneb linnastaatust omava asustusüksusega või kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu linn asustusüksusena kuulub. chairs ja twinning. Teaming meetme eesmärk on uute (suurte) tippkeskuste loomine või olemasolevate taseme märgatav tõstmine, mida Euroopa Komisjon rahastab 7 aasta jooksul kuni 15 miljoni euroga ja millesse peab olema kaasatud vähemalt üks kõrge tasemega teadusarendusega riigist. Samuti eeldab teamingu meede vähemeduka riigi lisarahastust, orienteerivalt samas suurusjärgus. Vt lisa: https://ec.europa.eu/info/funding- tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/widespread-01-2018-2019; https://www.horisont2020.ee/struktuur/osaluse-laiendamise-meetmed/ 2 https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623- faqs_teaming_2014_en.doc 2 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus ja seos arengukavadega 3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks. 3.2. Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. 3.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi “Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks. 3.4. Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamisele, kasvatades teadus- ja arendusasutuste võimekust rakendada sünergiast Horisont 2020 koostöövõrgustikega tekkivaid teadustulemusi ühiskonna ja majanduse huvidest ja vajadustest lähtuvalt. 3.5. Toetuse andmise tulemusena paraneb Eesti teadus- ja arendusasutuste võimekus osaleda rahvusvahelistes võrgustikes ning rakendada koostööprojektide tulemusi ühiskonna ja majanduse vajadustest lähtuvalt. 3.6. Tegevused panustavad rakenduskava tulemusnäitajasse „Eesti edukus EL programmis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta protsendina Euroopa keskmisest“. Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust“. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus-ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuste elluviija on Tallinn Tehnikaülikool. 5.2. Tegevuste partneriteks on Eesti linnad, millel tekivad tegevuse 1 elluviimisega kulud, mida hüvitatakse antud meetmest. Linnad on kaasatud tegevuse 1 raames pilootide elluviimisesse. Elluviija sõlmib partneritega partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ja kohustused, elluviija ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed tegevused, kuhu partner kaasatakse. Elluviija osaleb kõikide tegevuste elluviimisel. Lisaks võivad tegevuse 1 elluviimisel osaleda koostööpartnerid, kellel ei teki antud meetmest hüvitamist nõudvaid kulusid. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2020 - 31.10.2023. 3 7. Toetatavad tegevused, nende elluviijad ja tegevuste tulemused 7.1. Tegevus 1: Teadmussiire targa linna pilootide kaudu Peamiseks tegevuseks on targa linna pilootide ettevalmistamine ja läbiviimine. Iga piloodi läbiviimisel peab osalema vähemalt üks linn, kelle probleemile/väljakutsele piloodi kaudu lahendust otsitakse. Piloot on linnakeskkonna probleemile uudse teadmispõhise lahenduse väljatöötamise ja selle rakendamise protsess viies valdkonnas. Piloodid valitakse välja lähtuvalt tippkeskuse strateegilisest teadusarenduskavast põhimõttel, et ellu viiakse kõige suurema potentsiaaliga lahendused. Pilootide strateegiline teadusarenduslik planeerimine on seotud ka H2020 projekti tööpaketiga 7 (Targa linna piloodiprogramm, vastutaja FV-Helsinki). Samuti on pilootidega seotud tööpakett 4 (targa linna kaksiklinna platvorm – vastutaja FV-Helsinki), tööpakett 5 (Strateegiline teadusarenduskava, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool), tööpakett 6 (teadusarenduskava elluviimine 2020-2022, vastutaja Aalto) ning tööpakett 7 (teadusarenduskava elluviimine 2023-2026, vastutaja Tallinna Tehnikaülikool). Detailseid pilootide valikutingimused töötatakse välja etapiviisiliselt (sh esimene etapp kolme kuu jooksul; teine etapp kuue kuu jooksul ja kolmas etapp üheksa kuu jooksul pärast toetusmeetme allkirjastamist) ja need kooskõlastatakse ka tippkeskuse juhtkomiteega (sh HTMiga). Piloote valitakse välja ja viiakse ellu iga-aastaselt alates 2021. aastast. Pilootide läbiviimise iga-aastane skeem: 1. Üldiste probleemide kaardistamine sisendina teadusaredustegevuseks Pilootide elluviimise esimene etapp on üldiste linnakeskkonna probleemide kaardistamine, mis on lahendatavad teadus- ja arendustegevusega. Probleemide kaardistamise meetoditeks on kirjalik teemade/probleemide korje, külastuste käigus toimuvad intervjuud ja ajurünnakud linnades kohapea ja linnade esindajate osavõtul toimuvad avatud töötoad. Probleemide kaardistuse tulemusena valitakse konsensuslikult koos linnadega kümme üldist probleemi, millele hakatakse lahendusi otsima teadusarendustegevuse abil antud tegevuse teises ja kolmandas etapis. Lõplik valikuprotsess toimub kõigile linnadele avatud töötoa kui ka kirjaliku konsultatsiooni kaudu. Valdkondade üleselt on protsess järgnev: 1.1. Kirjalik konsultatsioon linnade probleemide kaardistamiseks teadusarendustegevuse sisendina. Kutse saadetakse kõigile Eesti linnadele. 1.2. Valikulised linnadega läbiviidavad intervjuud ja töötoad probleemide detailsemaks kaardistamiseks (kaastakse vähemalt 10 suuremat linna elanike arvult, neid võib asendada ka väiksematega, sõltuvalt kirjaliku konsultatsiooni tulemustest). 1.3. Kirjalik konsultatsioon kõigi linnadega välja valitud probleemide prioriteetide seadmiseks. 1.4. Avatud konsensuskohtumine koos linnadega, mille käigus valitakse välja kümme üldist probleemi, mida teadusarendustegevuse abil lahendada. Nende kaudu tekkivad lahendused ja teenused on ülekantavad teistesse linnadesse nii Eestis kui ka mujal maailmas. Konsensuskohtumisele on oodatud kõigi linnade esindajad, samuti 4  ministeeriumite esindajaid, kes antud valdkonnaga tegelevad ning ka hindamiskomisjonide esindajaid. Kuludeks on probleemide kaardistamise kaasamisürituste korraldamine (seminarid, töötoad), turunduskulu ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku viiakse läbi üks suurem probleemide kaardistamine ja seda vaadatakse koostöös linnadega üle iga-aastaselt konsensuskohtumise formaadis, vajadusel ka 1.1-1.3 punkte korrates. Tulemus: linnadega valitakse välja ja sõnastatakse kuni kümme probleemi viies tippkeskuse valdkonnas, mida teadus- ja arendustegevuse abil lahendada teises ja kolmandas etapis. 2. Ideekorje probleemidele lahenduste otsimiseks Pilootide elluviimise teine etapp on ideekorje esimeses etapis tuvastatud ning väljavalitud probleemidele lahenduse leidmiseks. Ideekorje kuulutab välja tippkeskus rahvusvahelisena. Lahendusideesid hindab tippkeskuse ekspertidest koosnev hindamiskomisjon lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest: 1) teaduslik potentsiaal; 2) innovaatilisus; 3) lahenduse kasvupotentsiaal (sh ülekantavus teistesse linnadesse); 4) teostatavus; 5) tegelik mõju linnakeskkonnale. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni kutsub kokku tippkeskus ja selle kinnitab juhtkomitee. Hindamiskomisjoni liikmeteks on: 1. Tippkeskuse poolt määratud esindaja (komisjoni esimees); 2. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt määratud esindaja; 3. Aalto Ülikooli poolt määratud esindaja; 4. HTMi poolt määratud esindaja; 5. FV-Helsinki määratud esindaja; 6. MKM poolt määratud esindaja. Lisaks võib tippkeskus hindamiskomisjoni määrata kuni viis eksperti: 1. Rahvusvaheline targa linna ekspert, 2. Eesti targa linna ekspert; 3. Erialaliitude või klastrite esindaja (nt Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Tartu Smart City Lab või Eesti Arhitektide Liit); 4. HTM ja MKM ettepanekul kuni 2 esindajat teistest ministeeriumitest. Hindamiskomisjoni töö tulemuseks on järjestatud nimekiri kuni kümnest paremast ideest. Iga idee kohta esitatakse avalik kokkuvõte (1-2 leheküljel). Hindamiskomisjoni töö koosneb kahest osast: 1. Kirjalik individuaalne lahenduste hindamine ja prioritiseerimine 2. Konsensuskohtumine, mille käigus otsustakse lahenduste lõplik prioriteetsus 5  Kuludeks on ideekorje turunduskulu, kaasamisüritused (seminarid, töötoad, konverents), finaalvooru pilootprojektide meeskonnaliikmete personalikulud pilootide ideede valideerimiseks ja pilootprojekti plaani ettevalmistamiseks koos partnerlinnadega, žüriiliikmete töö ja tippkeskuse projektijuhtimiskulu. Kokku viiakse läbi üks ideekorje, mida vajadusel korratakse iga-aastaselt. 3. Pakutud ideede teostamine Pilootide elluviimise viimaseks etapiks on teises etapis pakutud ideede teostamine vastavalt prioriteetsuse järjekorrale ja tippkeskuse tegevusvaldkondadele. Iga piloodi teostamise juures peab osalema vähemalt üks Eesti linn. Ideede teostamiseks luuakse tippkeskuses projektimeeskonnad ning määratakse meeskonna juht. Iga piloodi teostamise meeskond koostab piloodi teostamise detailse eelarve ja tegevuskava, mida saab hakata ellu viima pärast tippkeskuse juhtkomitee kinnitust. Pilootide teostamiseks on võimalik kasutada järgmisi rahastusskeeme:  Tallinna Tehnikaülikooli projektimeeskondade poolt pilootide tegevustega kaasnevate personali- teadustöö ja muude kulude rahastamine elluviimiseks;  Sisseostetavad teenused ja tooted riigihanke menetluse kaudu (sh innovatsioonihanked);  Partnerite (kohalikud omavalitsused) tegevused pilootide elluviimisel partnerluslepingute alusel. Iga piloodi raames võib antud rahastamisskeeme vastavalt eesmärgile kombineerida. Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga vähemalt neli targa linna pilooti valikuliselt viies valdkonnas (transport, energia, ehitus- arhitektuur, andmed ja valitsemine). Piloodi tulemusel valmib reaalne terviklik ja kasutatav lahendus, mida on võimalik reaalsetes oludes piloteerida. Lisaks lahendusele kuulub piloodi juurde ka plaan, kuidas seda lahendust on võimalik laiendada/üle kanda ühe või mitme linna keskkonda terviklikult. Kokku viiakse tippkeskuse perioodi jooksul (2020-2027) läbi 12 pilooti, igas valdkonnas kaks kuni 3. Neli suuremat pilooti viiakse läbi hiljemalt 31.10.2023. Kaks keskmise suurusega pilooti plaanitakse täiendavalt käivitada algusega 01.01.2022 ning viiakse läbi hiljemalt 31.10.2023. Kuus suurt pilooti viiakse läbi järgmisel rahastamisperioodil aastatel 2024-2027). 7.2. Tegevus 2: Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja arendustegevuse taristu Tegevuse eesmärgiks on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse targa linna tippkeskuse tegevuste elluviimiseks vajalik töökeskkond koos vajaliku sisseseade ja teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) taristuga (demoala ja nutikas linnak). Peamiseks tegevuseks on targa linna tippkeskuse töökeskkonna ja TA tegevuseks vajamineva taristu loomine Tallinna Tehnikaülikooli linnakus. Tippkeskuse füüsilise keskkonna loomine hõlmab ruumide kohandamist vastavalt tippkeskuse vajadustele ning töökohtade sisustamist vähemalt 30-le tippkeskuse töötajale, samuti paindlikud võimalused töötamiseks projektipõhistele töötajatele ja targa linna lahenduste kuvamiseks, koosolekuruum koos köögialaga külastajate vastuvõtmiseks. Kõik töökohad valmivad hiljemalt 31.08.2023. 6 TA taristu hõlmab targa linna lahenduste demoala ja nutika ülikoolilinnaku (tark linnak) lahenduste loomist. Demoala ja targa linnaku eesmärgiks on luua Tallinna Tehnikaülikooli linnakusse ülikiire mobiilne andmesidevõrk, käivitada linnaku andmete kogumine koos pilveteenusega. Sellega luuakse Eestisse kiire interneti ja avatud andmetega testkeskkond, mida saaksid kasutada nii teadlased, avalik sektor kui ka ettevõtted. TTÜ linnaku andmete kogumise lahendus koosneb punktipilvest, BIM mudelist, 2D joonistest, eksplikatsioonidest ja hoonete ja lähiala fotogrammeetrial baseeruv 3D situatsioonimudelist. Loodava haldusmudeli osadeks on hoone energiaanalüüsi mudel, hoone kasutusmudel, parkimismudel ja hoone digitaalse hooldustarkvara integreerimine hoone haldusmudelisse. Samuti luuakse dashboard andmete esitlemiseks tippkeskuse tööruumides, mis täidab ka demoala funktsioone. Targa linna demoala ja nutika linnaku lahendused valmivad hiljemalt 31.08.2023. 8. Sihtgrupid Otseseks sihtgrupiks on teadlased ja avaliku sektori asutused, sh kohalikud omavalitsused. Igas piloodis peab osalema vähemalt üks linn ning soositakse ka ettevõtete kaasamist hangete ning partnerluste kaudu. Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on Eesti ühiskond ja majandus tervikuna. 9. Tegevuse juhtimine 9.1. Tippkeskus on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuriüksus, millel on oma põhimäärus ja omaette juhtimisstruktuur. 9.2. Toetusmeetme tegevuste juhtimine toimub juhtkomitee poolt, juhtkomitee ülesanded seoses tippkeskuse kõikide tegevuste juhtimisega on sätestatud põhimääruses ja grandilepingus. 9.3. Juhtkomitee ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on: 9.3.1. kinnitada pilootide läbiviibimise tingimused, hindamiskomisjon ning detailsed projektiplaanid; 9.3.2. kinnitada tippkeskuse demoala ja targa linnaku investeerimisplaanid; 9.3.3. anda hinnang iga-aastasele tegevusaruandele ja teha ettepanekuid tegevuskava muutmiseks; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Toetuslepingu sõlmimise järgselt on HTMil õigus nimetada oma esindaja tippkeskuse juhtkomiteesse ja saada infot otsuste kohta, kuid HTMi esindaja otsustusõigus on piiratud toetuslepinguga. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad 10.1. Rakenduskava tulemusnäitajad Näitaja nimetus Lõpptase Andme- Aruand- 2023 allikas luse sagedus Rakenduskava Eesti edukus EL TA programmis 100 Eurostat, Kord tulemusnäitaja Horisont 2020: võidetud lepingute Horisont aastas maht elaniku kohta protsendina 2020 Euroopa keskmisest andme- baas 7  Projekti Välismaalastest teadlaste osakaal 7,4% Statistika Kord tulemusnäitaja Eesti teadlaste ja inseneride -amet aastas (rakenduskava koguarvust väljundnäitaja) 10.2. Tegevuste spetsiifilised väljundnäitajad Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse Algväärtus Väljundnäitaja Baasaasta Mõõtühik sagedus Uute töökohtade arv (teadlased ja Töökohtade 0 2019 30 Elluviija Kord insenerid) arv aastas Targa linna piloodid piloot 0 2019 6 Elluviija Kord tegevusvaldkondades aastas Pilootidesse kaasatud tippkeskuse partner 0 2019 8 Elluviija Kord väliste koostööpartnerite arv aastas Tegevuse raames alustanud vastuvõetud 0 2019 15 Elluviija Kord doktorantide arv doktorantide aastas arv 11. Eelarve Tegevuste kogueelarve on 8 573 179 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Regionaalarengu Fond 7 287 202 EURi (kuni 85% kogueelarvest) ja riigi kaasfinantseering 1 285 977 EURi (vähemalt 15% kogueelarvest). Toetuse määr on 100 %. 11.1. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve finantsallikate lõikes Nr Tegevus EL toetus Riiklik Kulud kokku kaasfinantseering 1. Teadmussiire targa linna 5 344 589 943 162 6 287 751 pilootide kaudu 2. Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja 1 753 762 309 488 2 063 250 arendustegevuse taristu 3. Horisontaalsed tegevused 188 851 33 327 222 178 KOKKU 7 287 202 1 285 977 8 573 179 8 11.2. Kogueelarve Nr Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste Sh elluviija Sh eelarve eelarve partnerite eelarve 1. Teadmussiire targa linna pilootide kaudu 6 287 751 4 969 945 1 317 806 sh Otsene personalikulu 3 462 810 2 916 326 546 484 sh Muud kulud (teenused) 2 305 520 1 616 170 689 350 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 519 421 437 449 81 972 personalikuludest) 2. Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja 2 063 250 2 063 250 0 arendustegevuse taristu sh Otsene personalikulu 171 493 171 493 0 sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 866 032 1 866 032 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 25 724 25 724 0 personalikuludest) 3. Horisontaalsed tegevused 222 178 222 178 0 sh Otsene personalikulu 193 198 193 198 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% otsestest 28 980 28 980 0 personalikuludest) KOKKU EELARVE 8 573 179 7 255 373 1 317 806 11.3. Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja punktis 12 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 26 toodud tingimustele. Riigiabi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringu kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktides 29 ja 30 toodud definitsioonidele. 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva tegevuse punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1- 4; 12.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 12.2.3. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega seotud kulud; 12.2.4. tippkeskuse ruumide ja TA taristu (demoala ja tark linnak) projekteerimise, renoveerimise ja sisustamise kulud; 9  12.2.5. tippkeskuse ja demoala sisseseadeks ja targa linnaku andmekorjeks vajaliku aparatuuri, seadmete ja instrumentide, samuti laborite sisseseade ja uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 12.2.6. tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.2.7. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.2.8. konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh üritustel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud; 12.2.9. pilootide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh ideekorjega seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete tasustamine, parimate ideede preemiafond) ning tarkvaralahenduse kulu; 12.2.10. Õppevisiitide korraldamisega seotud kulud. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 12.4. Puhastulu arvestatakse toetatavate tegevuste lõikes lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 punktist b. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele kord kvartalis e-toetuste keskkonna kaudu. 13.4. Rakendusüksuse põhjendatud nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija ja partnerite kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 10 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.2.3. sõlmima partneritega lepingud, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 14.2.4. järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased; 14.2.5. Teavitama rakendusüksust ning esitama sellekohased andmed, kui projekti majandustegevuse aastane maht ületab 20% teadusuuringute infrastruktuuri üldisest aastasest mahust. 14.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Aruandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Muudatuse eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. 11 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. Riigiabi puhul tuleb abi andjal säilitada dokumendid kümme aastat alatest meetme raames viimasest riigiabi andmisest. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 12 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 30. aprilli 2020. a käskkirja nr 100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme 4.1. „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3. „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. Käskkirja muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning käskkirja lisa kehtestatakse uue terviktekstina. Toetuse andmise tingimuste muutmisega muudetakse tegevuse 1 lõpptähtaega ning tegevuste eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]) ja strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Muudatused tehakse käskkirja lisa järgmistes punktides: Punktis 6 muudetakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega. Punktis 7 muudetakse tegevuse 1 lõpptähtaega. Alapunktis 7.1. pilootprojektide tegevused sisaldavad mitmeid hankeid, mille läbiviimine on osutunud planeeritust keerulisemaks ja ajamahukamaks. Planeeritud pilootprojektidest kolme puhul ei ole võimalik kõiki tegevusi planeeritud ajaks 31. augustiks 2023 ellu viia ning seetõttu on vajalik tegevuste abikõlblikkuse perioodi pikendamine kuni 31. oktoobrini 2023. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab pilootide raames pooleliolevad tegevused ning analüüsi lõpule viia. Punktis 11 muudetakse tegevuste eelarvet. Tegevuse kogueelarvet vähendatakse seoses RTK poolt tehtud finantskorrektsiooni otsusega nr 11.3-15/23/409. Tegevuse uueks kogueelarveks on 8 573 179 eurot. Vähendatakse tegevuse 2 eelarvet. 1 Kokkuvõte eelarvemuudatustest: Nr Tegevused ja kindlaksmääratud Tegevuste Tegevuste Muudatus kulukohad kehtiv uus eelarve eelarve 1. Teadmussiire targa linna pilootide 6 287 751 6 287 751 0 kaudu sh Otsene personalikulu 3 462 810 3 462 810 0 sh Muud kulud (teenused) 2 305 520 2 305 520 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 0 otsestest personalikuludest) 519 421 519 421 2. Tippkeskuse töökeskkond ning 2 063 565 2 063 250 -315 teadus- ja arendustegevuse taristu sh Otsene personalikulu 171 493 171 493 0 sh Muud kulud (sh kauba ja teenuse ost) 1 866 348 1 866 033 -315 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 0 otsestest personalikuludest) 25 724 25 724 3. Horisontaalsed tegevused 222 178 222 178 0 sh Otsene personalikulu 193 198 193 198 0 sh Tegevuse kaudsed kulud (15% 0 otsestest personalikuludest) 28 980 28 980 KOKKU EELARVE 8 573 494 8 573 179 -315 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Teadusagentuurile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkusi ja ettepanekuid ei laekunud. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 2