Detailplaneering kai rajamine

Tere Edastan Paldiski Linnavalitsuse kirja koos lisaga. Lugupidamisega Iren Haljand Juhiabi-konsultant 6790 600 2 45 1 85 12 13 3 S N 11 7 6 95 11 8 12 55 20 14 15 25 5 9 piirnagu ehituske veekaits Y=503900 4 vöönd 2 X=6582900 X=6583000 X=6583100 X=6583200 X=6583300 X=6583400 X=6583500 X=6583600 X=6583700 X=6583800 X=6583900 X=6584000 X=6584100 13 eluvöön evöönd 5 00m 3 kallas 2 d 50m 9 20m ra d a k 9 30 aitsev Y=504000 öönd 5 9 65 10m KATASTRITUNNUS 58001:003:0271 Y=504100 9 9 2 X=6582900 X=6583000 X=6583100 X=6583200 X=6583300 X=6583400 X=6583500 X=6583600 X=6583700 X=6583800 X=6583900 X=6584000 X=6584100 1 PAKRINEEME MAAÜKSUS 20 25 5 4 95 12 1 5 5 7 10 85 8 15 25 5 Y=504200 6 11 5 75 65 3 14 7 9 1 6 Y=504300 55 5 6 45 Y=504400 6 55 9 7 75 25 65 20 11 15 5 0 Y=504500 10 35 m 4 6 25 2 00 95 5 1 14 d2 5 8 15 8 ön 12 6 vö 55 gu rna pii 0m Y=504600 3 d5 7 m n 0m 20 öö 65 luv nd d1 öö ee ön ev sk evö its itu 7 ka aits eh e ve ak rad 8 10 las 75 25 1 kal 12 3 7 5 9 5 10 20 5 8 8 9 Planeeringuala piir Linna piir Katastriüksuse piir Veekogu Pakri maastikukaitseala, Natura 2000 linnu- ja loodusal Pakri hoiuala, Natura 2000 linnu- ja loodusala III kategooria kaitsealused liigid 1. Merepõhja ja hüdrograafilised on teinud OÜ Meremõõdistuskeskus, töö nr 12075. Pakrineeme geoteetilised mõõtmised on koostanud 23.11.2016 Geoterra OÜ, töö nr 101-2016. Plan. rohekoridor vastavalt Koordinaadid L-EST süsteemis, kärgused Balti süsteemis. teemaplaneeringule Ranna piiranguvööndis asuv metsamaa 2. Mandriosa detailplaneeringus on lisaks aluseks võetud koostatav projektlahendus - Paldiski LNG Terminali asendiplaan (Swco Projekt AS, töö nr 11420-0013, 08.04.2015). Kaitstav loodusobjek Geodeetiline märk OÜ Hendrikson & Ko Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht Projektijuht/koostaja Raekoja plats 8 Alexela Oil AS Paldiski linn Helen Leiger Tartu 51004 Töö nimetus III kategooria kaitsealused liigid Koordinaator Jaanus Aavik Paldiski LNG terminali mereala tel 740 9800 DETAILPLANEERING [email protected] Kuupäev 12.12.2016 Joonis Tugiplaan Töö nr 2334/15 Mõõt 1:3000 Joonise nr 1  2 45 1 85 12 13 3 S N 11 7 6 95 11 Jääb kehtima LNG terminali mandriosa 8 detailplaneeringuga (kehtestatud 22.04.2014, otsus nr 21) hoonestusala suurus ja õigus. 12 55 20 14 15 25 5 9 iirnaguv p ehituske veekaits Y=503900 4 X=6582900 X=6583000 X=6583100 X=6583200 X=6583300 X=6583400 X=6583500 X=6583600 X=6583700 X=6583800 X=6583900 X=6584000 X=6584100 öönd 20 13 eluvöön evöönd 5 3 0m kallas 2 d 50m raja 9 20m ra d a k ta v 20K Energia Eesti 9 V liit 30 aitsev Y=504000 umis poolt i piir punk r ium t öönd o ato 5 Sidevarustuse akv liitumispunkt 9 65 Kadaka tee 4 alik 10m 236 m v õi m KATASTRITUNNUS 58001:003:0271 S1W S1 S1 - 11 92- S1 0 W2 W- Y=504100 91- W S1 9 2S 9 110S1 2 1 W2S1 X=6582900 X=6583000 X=6583100 X=6583200 X=6583300 X=6583400 X=6583500 X=6583600 X=6583700 X=6583800 X=6583900 X=6584000 X=6584100 1 PAKRINEEME MAAÜKSUS W2 W S1 W2 11 SW - 1 20 20 S1 W2 25 W2 S1 W- S1 S1 110 WW 4 W2S1 2-1 5 10 95 S1 S1 W 2 W2 S 12 S1 1 W 2S 1W W2 S1 1 5 5 7 10 85 8 -1 15 25 W-S1 2 10 W2S1 5 110 W 6 SW 1 2 S1 S1 W W 2 Y=504200W2 11 S-111 S1 75 S 1 0W 2 5 W- W2 110 S1 50 m S1 W 65 3 W-1 210 S1 692 m W2 S1 planeerita W- SW 1W 2- ajutine tam 11 11 m ja torm v ühendus I 0 0 ivari sild sa KA S1 S1 1 14 W W 2 2 W 7 51- 298 m Sidevarustuse S1-1 WS1 W tu a liitumispunkt 10 9 1 -1 la 6 es av 10 2 W 2S 1 Y=504300 on rit S1 W m 10 -1 S1W 10 33 ho nee W 52- 2 -1 S W 101 5m 2 S1 W m 10 W-1 Pla 210 ala S1 2 S1 55 W W- 11 W 20 m 20 m 2SW 0 S1 av 1 -1 10 5 planeeritav ühendussild maismaal at 6 W2 SW 1 2 nd 45 W S1 -11 Y=504400 6 0 ve W2 S1 sü 55 SW 12 9 Area= 7 75 25 S1 65 TOO 15S150 20 MAH ÕRJEVE T 11 TU MISH L Ubaniidi UTI E 15 T OON 0 m2 5 S1 0 E Y=504500 E ALAJA 10 35 AM ve m 4 6 25 2 ea 00 95 lun 6 5 1 14 d2 en 5 8 15 8 ön õlv 12 6 vö 55 aa gu la 50 m rna pii 7 0m Y=504600 3 d5 7 m 50 m n 0m 20 öö 65 luv nd d1 öö ee ön ev võ sk evö its itu 7 im ka aits eh al e ve ak ik rad ak 8 10 las 75 v 25 1 at kal 12 oo riu 3 m 7 5 ip 5 9 iir 10 20 5 8 8 9 Planeeringuala piir Plan. rohekoridor vastavalt teemaplaneeringule Süvendatav ala Planeeringuala krundi pos nr LNG terminali mandriosa detailplaneeringuala Ranna piiranguvööndis asuv metsamaa Veealune nõlva ala Krundi sihtotstarve/otstarbed ja % piir (kehtestatud 22.04.2014, otsus nr 21 1 LS100 Kaitstav loodusobjek Ehitusaegne ajutine tamm Lubatud hoonete max ehitusalune pind, m² 12 Katastriüksuse piir 0 0 0 Geodeetiline märk Planeeritav ühendussild maismaal 47 677 Lubatud hoonete arv krundil Kehtestatud LNG term. mandriosa dp planeeritud krundipiir võimalik LNG gaasitoru asukoht Plan võimalik krundi pindala, m² III kategooria kaitsealused liigid Võimalik krundipiir. Krundipiiri vajadus võimalik Baltic connectori toru asukoht Lubatud max korruselisus täpsustada peale kai välja ehitamist. 1. Merepõhja ja hüdrograafilised on teinud OÜ Meremõõdistuskeskus, töö nr 12075. Planeeritava LNG terminali eriti ohtlik ala 214 m võimalik servituudi ala/kaitsevööndi ulatus Lubatud max kõrgus Pakrineeme geoteetilised mõõtmised on koostanud 23.11.2016 Geoterra OÜ, töö nr 101-2016. Juurdepääs Koordinaadid L-EST süsteemis, kärgused Balti süsteemis. Planeeritava LNG terminali väga ohtlik ala 260 m W2 W2 võimalik keskpinge kaabel KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE : Kehtestatud LNG term. mandriosa dp 2. Mandriosa detailplaneeringus on lisaks aluseks võetud koostatav projektlahendus - Paldiski LNG W-110 võimalik kõrgpinge kaabel Sihtotstarbed on määratud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt välja antud hoonestusala koos hoonestusala piiriga Planeeritava LNG terminali keskmiselt ohtlik ala Terminali asendiplaan (Swco Projekt AS, töö nr 11420-0013, 08.04.2015). 490 m „Ruumilise planeerimise leppemärkide“ alusel (2013): LS- sadama maa Plan. sadmamaa hoonestusala võimalik alajaam tehnorajatisele (sadamakai) Planeeritava LNG terminali ohuala piir Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht võimalik sidetrass OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja S1 S1 Raekoja plats 8 Alexela Oil AS Paldiski linn Ajutine hoonestusala Paldiski linna piir Helen Leiger laevade sildumisvõimalus Tartu 51004 Töö nimetus Ranna piirnaguvöönd Koordinaator Pakri maastikukaitseala, Natura 2000 linnu- Baltic Connectori võimalik trass koos Jaanus Aavik Paldiski LNG terminali mereala tel 740 9800 ja loodusala Ranna ehituskeeluvöönd kaitsevööndiga (trassi teljest r-20)/servituudi DETAILPLANEERING [email protected] Kuupäev alaga, vee-alune Joonis Pakri hoiuala, Natura 2000 linnu- ja loodusala Ranna veekaitsevöönd 25.01.2017 planeeritav möödapääsu rada Koondjoonis III kategooria kaitsealused liigid Kallasrada Töö nr 2334/15 Mõõt 1:3000 Joonise nr 2  Märkused: Alusplaani alusmaterjalina on kasutataud www.maaamet.ee kodulehe infot. planeeringuala Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja Raekoja plats 8 Alexela Oil AS Paldiski linn Helen Leiger Tartu 51004 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Paldiski LNG terminali mereala tel 740 9800 DETAILPLANEERING [email protected] Kuupäev 01.12.2016 Joonis Asendiskeem Töö nr 2640/16 Joonise nr 1  Lisa 2 Paldiski LNG terminali mereala juurdepääsu skeem planeeringuala juurdepääsu tee olemasolev tee Märkused: Alusplaani alusmaterjalina on kasutataud www.maaamet.ee kodulehe infot.  5462270 128905 Versioon 2 5 /01/2017 /// TÖÖ NR 2339/15 0 0 Versioon 2 5 /01/2017 /// TÖÖ NR 2339/15 -471170 165735 -154940 2204085 Paldiski LNG terminali kai detailplaneering Töö nr 2339 /15 Tallinn 2017 0 0 Paldiski LNG terminali kai detailplaneering Töö nr DOCPROPERTY "Töö number" \* MERGEFORMAT 2339 /15 Tallinn 2017 -466725 1709420 0 0 -488950 473075 Koostaja: Tellija: Helen Leiger Pakrineeme Sadama OÜ Planeerija –projektijuht Roseni 13, Tallinn [email protected] pakrineemesadam@paldiski .net GSM: 523 1188 Telefon 615 4081 Koordinaator: Jaanus Aavik [email protected] 0 0 Koostaja: Tellija: Helen Leiger Pakrineeme Sadama OÜ Planeerija –projektijuht Roseni 13, Tallinn [email protected] pakrineemesadam@paldiski .net GSM: 523 1188 Telefon 615 4081 Koordinaator: Jaanus Aavik [email protected] Sisukord TOC \h \z \t "1.,1,1.1.,2,1.1.1.,3,1.1.1.1.,4,1.1.1.1.1.,5,DP_Vahepealkiri,1" Sisukord PAGEREF _Toc469317722 \h 3 A – menetlusdokumenid PAGEREF _Toc469317723 \h 5 b – Seletuskiri PAGEREF _Toc469317724 \h 7 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc469317725 \h 7 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud PAGEREF _Toc469317726 \h 8 2. olemasoleva olukorra analüüs PAGEREF _Toc469317727 \h 8 2.1. Alusplaan PAGEREF _Toc469317728 \h 8 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc469317729 \h 8 2.3. Kitsendused PAGEREF _Toc469317730 \h 10 3. planeerimis-ettepanek PAGEREF _Toc469317731 \h 12 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ja ehitusõigus PAGEREF _Toc469317732 \h 12 3.2. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus PAGEREF _Toc469317733 \h 13 3.3. Akvatoorium PAGEREF _Toc469317734 \h 14 3.4. Haljastus ja heakord PAGEREF _Toc469317735 \h 14 3.5. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused PAGEREF _Toc469317736 \h 14 3.6. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc469317737 \h 14 3.6.1. Leevendamise meetmed PAGEREF _Toc469317738 \h 15 3.6.2. Seire PAGEREF _Toc469317739 \h 17 3.7. Servituudi seadmise vajadus PAGEREF _Toc469317740 \h 19 3.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad PAGEREF _Toc469317741 \h 19 3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi PAGEREF _Toc469317742 \h 20 3.8.2. Elektrivarustus PAGEREF _Toc469317743 \h 20 3.8.3. Telekommunikatsioonivarustus PAGEREF _Toc469317744 \h 20 3.8.4. Tuletõrje veevarustus PAGEREF _Toc469317745 \h 20 3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc469317746 \h 21 3.10. Planeeringu elluviimine PAGEREF _Toc469317747 \h 21 C – LISAD PAGEREF _Toc469317748 \h 23 d – JOONISED e – kooskõlastused ja kooskõlastuse tabel A – menetlusdokumenid Al gatamise taotlus, 28.09.2012 Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu al gatamine ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine, Paldiski LV korraldus 01.10.2012, nr 296; Teade eskiisi avalikustamiseset kodulehel Teade maavanemale detailplaneeringute algatamisest, 2012.10.15 nr 9-11/1236; Teade KSH algatamata jätmisest, 15.10.2012 nr 9-11/1238; Teade Harju Elus, 10.26.2012; Teade Harju Elus , 02.11.2012; b – Seletuskiri Sissejuhatus Kehtestatud Paldiski linna LNG terminali teemaplaneeringu alale on edasise täpsema planeeringu koostamiseks algatatud kaks detailplaneeringut: maismaa osa detailplaneering ja käesolev mereala hõlmav Paldiski LNG terminali kai detailplaneering. Maismaaosa deta ilplaneering on kehtestatud 22.05.2014, otsusega 21. LNG terminal on osaks Eesti, Läti, Leedu ja Soome gaasituru ja energiajulgeoleku arendamisest, mis lisaks LNG terminalile/terminalidele neis riikides eeldab maagaasitoru ühendust Eesti ja Soome vahel. Selline turu ja energiajulgeoleku arendamine on Euroopa Liidu tervikliku energiavarustuse üks komponent. Käesolev planeering hõlmab mereala detailplaneering ut . Planeeringuala paikneb Harjumaal Pakri poolsaare kirderannikul Lahepere lahe veealal, piirnedes Pakrineeme ( kü 58001:003:0271) maismaa kinnistuga. Kavandatava ala suurus on ca 5ha ning planeeringuala suurus ca 86 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada merre LNG terminali kai rajamist. LNG terminali kai eesmärgiks on LNG tankerite vastuvõtmine veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja vajadusel ka tankerisse tagasilaadimiseks, mis koos maapealse t aristuga moodustab komplekse LNG terminali . Detailplaneeringu koostamise aluseks on Paldiski Linnavalitsus e 01.10.2012 korraldus nr 296 Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta , tuginedes Pakrineeme Sadama OÜ 28.0 9 .2012 detailplaneeringu algatamise taotlusele. Tulenevalt asjaolust, et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel on läbi viidud detailne keskkonnamõjude strateegiline hindamine on Paldiski Linnavalitsus oma 21.10.2012 korraldusega nr 296 mitte algatanud vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 alusel keskkonnamõju strat eegilist hindamist . Vastavalt veeseadusele tuleb merre kai püstitamiseks taotleda vee erikasutusluba, mille väljastajaks on Keskkonnaamet. Selleks on algatanud Keskkonnaamet 23.01.2013 kirjaga 7-6/13/996-2 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Keskkonnaameti Harju- Järv a- Rapla regioon kooskõlastas KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse kirjaga 12.08.2016 nr 6-3/16/2383-4. Keskkonnaministeerium kirjaga 23.08.2016 nr 7-12/16/250-11 kiitis KMH aruande heaks (KMH töö nr 1771/12 koostas Hendrikson & Ko OÜ). KMH koostamisel korrigeeriti kai lahendust (ehitusprojekti) vastamaks maksimaalselt keskkonnakaitse eesmärkidele . Mereala detailplaneering u koostamisel on arvestatud teemaplaneeringu (kehtestatud 27.09.2012, otsus nr 51) ja maismaaosa detailplaneeringu pi irneva/kattuva lahendus ega , heakskiidetud KMH aruan dega ja koostamisel oleva ehitusprojekti ga (eskiisiga) . Detailplaneeringu koostamise alused , lähtedokumendid ja teostatud uuringud Planeeringu lähtedokumentideks on detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus, Paldiski Linnavalitsuse korraldus 0 1.10. 2012.a otsus nr 256 ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste planeeringute ja dokumentidega: Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja õigusaktid ja teised normdokumendid ; Üleriigiline planeering Eesti 2030 + ; Harju maakonna teemaplaneering „Asustus ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; Paldiski linna üldplaneerin g, kehtestatud 14.06.2005, otsus nr 15; Paldiski linna ehitusmäärus 14.02.2014; Paldiski linna üldplaneeringu teemaplaneering , kehtestatud 27.09.2012 , otsus nr 51; Pakrineeme LNG Terminali sadama lähenemisala, akvatoorium ja navigatsioonimärgid, koostanud Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ töö nr LNG 2013 NAV; Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering , kehtestatud 22.05.2014 , otsusega nr 2 1 ; Ehitus e elprojekt „Pakrineeme LNG terminali kai tarindid“, ko o stanud OÜ EstKONSULT , töö nr B451, 13.03.2015; Pakrineeme Sad a ma OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa K M H, heakskiidetud 23.08.2016, Hen drikson & KO OÜ, töö nr 1771/12; Paldiski LNG terminal , eelprojekt, töö nr PM- 1669, Conx PM OÜ (koostamisel) . olemasoleva olukorra analüüs A lus plaan Planeeringu koostamisel on aluseks 23.11.2016 Geoterra OÜ poolt koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetili ne alusplaan (töö nr 101-2016 ). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis, mõõtkava M 1:500. Merepõhja hüdrograafilised mõõdistused on teinud OÜ Meremõõdukeskus, töö nr 12075. K ontaktvööndi funktsionaalsed seosed Paldiski l inna olulisteks arengusuun dadeks on sadamad ja tööstusettevõtted. Sadamate kasutuse elised tulenevad suuresti ka piikonna looduslikust eripärast. Reeglina on need piisavalt sügavad ja jäävabad. LNG terminali vajadus on fikseeritud nii üleriigilise planeeringu seletuskirjas kui ka tegevuskavas. Koostatav detailplaneering vastab maakasutuslikult Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsiooni s (täiendatud Paldiski Linnavolikogu 27.20.2012 aasta otsusega nr 51 „ Paldiski LNG terminali teemaplaneering“), vt skeem 1 , väljavõte Paldiski linna teemaplaneering . Kehtestatud mandriosa LNG detailplaneering (22.05.2014) on kooskõlas teemaplaneeringuga. Planeeritav ala asub Pakri poolsaare kirdeosas, Lahepere lahes ja osaliselt Pakrineemele kavanda tud LNG terminali maismaaosa alal (vt Lisa 1, situatsiooniskeem). M erre kavandatav kai on funktsionaalselt seotud maismaale kehtestatud detailplaneeringuga, maismaale planeeritud LNG terminaliga ja sellega seonduvate võimalike lisaobjektidega: kompressorjaam, Balticconnector maagaasitorustik, koostootmisjaam. Kavandatav planeering uala asub linna keskusest ca 3 km kaugusel ning lähematest elamumaadest ca 1,7 km kaugusel. LNG terminali puhul on tegemist suurõnnetuse ohuga ettevõttega , mistõttu on asukoht valitud piisavalt kaugele tundlikest objektidest Maismaa j uurdepääs planeeringualale toimub mööda Kadaka teed ja kehtestatud mandriosa LNG terminali detailplaneeringuga planeeritud teed. 43180 -205105 0 0 Skeem 1 . Väljavõte kehtestatud teemaplaneeringust . Planeeringuala on markeeritud punase katkendliku joonega. TT-tootmismaa, LS*- ehitusõiguseta sadamamaa, LS-sadamamaa, HL-looduslik haljasmaa. Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pakrineeme 58001:003:0271 Tootmismaa 100% Lahepere laht (Soome laht) - - K itsendused Kavandatav tegevus ohualas. Planeeritav LNG terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava terminali ohualas ei asu ega planeerita ühtegi A- ega B – kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Teemaplaneeringus on võimalus, et Balticconnectori gaasimagistraali kompressorjaam paikneks LNG terminali kõrval oleval territooriumil. Teemaplaneeringuga kavandatavat kompressorjaama ei saa käsitleda ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena, kuid tuleb arvestada LNG terminalist tulenevate ohtude ja riskidega. Kompressorjaama paigutamine terminali kõrvale ei suurenda suurõnnetuse ohtu, sest tegemist on teadlike riskidega, millega peab kompressorjaama projekteerija arvestama. Riske saab maandada koolitades kompressorjaama töötajaid LNG terminalis tekkiva hädaolukorras tegutsemise puhul, tagada kiire infovahetus, juurutada ühtne ohutuse tagamise juhtimissüsteem, tagada tuleohutus ning piirata juurdepääsu kõrvalolevatele isikutele. Vastavalt KMH aruandes toodule võivad kõige suuremad probleemid tekkida produktitorustikuga ja tankeri mahalaadimisel laadimisseadmega. Produktitorustikku tuleb kontrollida ja kinni pidada hooldusvaheaegadest. Gaasianalüsaatorid tuleb lisada nendesse kohtadesse, kus puudub ventilatsioon või õhu liikumine on väike, sest seal võib märkamatult koguneda metaan, mis piisava võimsusega süüteallikaga võib põhjustada plahvatuse. Planeeringuala koondjoonisele on kantud kehtestatud (27.09.2012) Paldisk LNG terminali detailplaneeringust tulenevad ohuala piirid. Ohuala piiride määratlemisel on aluseks võetud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH heaks kiidetud aruanne ( juuni.2012, koostanud OÜ E- Konsult , töö nr E1177) vt ka aruande peatükk i 4.2 Riskianalüüs ja riskide hindamine. Väheohtlik ala ehk LNG terminali ohuala piir (joonisel pruuni joonega) . Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada kergeid purustusi ja vigastusi. Väheohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks . Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro . Keskmiselt ohtlik ala (490m) . Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada keskmisi purustusi ja vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rk . Keskmiselt ohtliku ala välispiir on väheohtliku ala sisepiiriks . Väga ohtlik ala (260m) . Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada raskeid purustusi ja vigastusi. Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv . Väga ohtliku ala välispiir on keskmiselt ohtliku ala sisepiiriks . Eriti ohtlik ala (214m) . Sellel alal võib õnnetuse ohtliku väljundi (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning kaitsmata inimestes/võib hukkuda kuni 99%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rs . Eriti ohtliku ala välispiir on väga ohtliku ala sisepiiriks . Ajaloolis – kultuurilisus ed mõjud. Kavandatava kai asukohas veealuse kultuu ripärandiga seonduvaid objekte riiklike registrite alusel ei esine. 2013 aastal viidi läbi Tuukritööde OÜ poolt võimaliku mõjuala sonariuuringud. K ultuuriväärtuslikke leide ei avastatud. Looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus e EELIS andmebaasi väljavõttele (juuni 2015) paikneb planeeringuala osaliselt Pakri hoiualal ja Pakri maastikukaitsealal. Hetkel on koostamisel Pakri maastikukaitseala laiend a mine ja kaitse eeskirja muutmine , mis osalt hõlmab ka LNG terminali mandriosa piirkonda. Pakri poolsaare neeme tippu, planeeringuala st ca 2 km kaugusel asub II kategooria linnuliigi (krüüsel) elupaik. Teemaplaneeringu koostamisel samaaegselt koostatud KSH aruandest ning vee erikasutusloa K M H aruandest (sh Natura hindamine) selgub, et pesitusalad paiknevad ohutus alas, pii savalt kaugel planeeringualast ning tegemist ei ole olulise rände- ega talvituskohaga. III kaitsekategooriasse kuuluv a aul i talvitusaegsed eelistatud peatuspaigad asuvad planeeritavast kaist eemal, kuid ka kai asukoha läheduses madalas rannikuvees on peatuvate lindude kogumikke kohatud. Natura hindamisel jõuti objektiivse hindamise tulemusena järeldusele, et kavandatav tegevus ega sellega seotud tegevused ei oma pika-ajalist ebasoodsat mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele juhul kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud leevendavaid meetmeid. Ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi säilimine on pikaajaliselt tagatud. Täpsem info on kajastatud kai rajamise vee erikasutusloa KM H aruandes (vt peatükk. 3.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja maastikule ning peatükk 3.7 Natura hindamine Kai rajamine merre ei avalda otsest ega olulist mõju Pakri maastikukaitsealale , mis asub maismaal . Planeeringuala mandriosale rakenduvad kitsendused: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 3 8 . Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada ). Kallasraja laius on 10 meetrit. Kallasraja juurdepääs on tagatud pikki randa , planeeringuga ette nähtud ühendussilla alt ( kallasrada ristub osaliselt võimaliku maa-a luse Baltic Connect o r trassiga ). Planeeringujoonisel on läbipääs tähistatud vastava leppemärgiga. Veeseaduse § 29 määratleb vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekaitsevöönd i, mis on Läänemerel tavalisest veepiirist 20 meetrit; Vastavalt Veeseaduse § 10 lõike 4 punktile 1 puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu. Planeeringujoonisel on möödapääs tähistatud vastava leppemärgiga. Looduskaitseseaduse § 35 määratleb et üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 37 määratleb r anna või kalda piiranguvöönd i , mis on 200 meetrit ning § 38 r anna või kalda ehituskeeluvöönd i , mis linnas on 50 meetrit. Ehituskeeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusr a jatistele, tehnovõrkudele, sillale (vt veel Looduskaitseseadus § 38 , lõige 4 ja 5 ) . E hituskeeluvööndi laiuseks on suurel osal planeeringualast 200 m. See tuleneb asjaolust, et planeeringualal asub vähemalt 5 m kõrgune ja veepiirile lähemal kui 200 m esinev kaldaastang ning maaüksustel esineb piiranguvööndi ulatuses metsaseaduse mõistes metsamaa (tulenevalt metsaseaduse §3 lg 2 ja LKS §35 lg 5). planeerimis - ettepanek P laneeringuala kruntideks jaotamine ja ehitusõigus Paldiski LNG terminali kai rajamise eesmärgiks on vajalike eelduste loomine LNG tankerite ga transporditava veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja maapealsetesse mahutitesse suunamiseks ning vajadusel ka mahutitest tankerisse tagasilaadimiseks, mis koos maapealse taristuga moodustab kompleks s e LNG terminali. Planeeringuala kattub osaliselt kehtestatud Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu (kehtestatud 22.05.2014, otsus nr 21)planeeringuala ga . Kattuvas osas jäävad krundipiirid ja ehitus õigus samaks. Käesoleva planeeringu raames nähakse ette võimalu s moodusta da üks uus krunt , pos 1. Pos 1 paikneb planeerit ava LNG kai (koos ühendussillaga) . Kai ja ühendussild on ette nähtud rajada põhimahus estakaadina vaiadele, mistõttu tavapärast maismaad ei teki. Kaini viiva ühendussilla pikkus meres on ca 690 meetrit (+ ca 50 meetrit maismaal) . H ooneid planeeringuala l e ei kavandata. Lubatud on ehitada üks valvehoone ehitusaluse pinnaga kuni 20m 2 vahetult ühendussilla maismaa poolse otsa juurde. V õima l damaks ühendussilla ehitus t maismaa l liikuvate mehhanismidega tuleb rajada ajutine (ehitusaegne) tamm ja tormivari . Ajutine tamm ja tormivari kuulub lammutamisele hiljemalt 3 aasta jooksul peale kai ehitus e valmimist. Ajutisele tammile eraldi ( ajutis e) krun d i moodustamise võimalust ette ei nähta. Kuna kavandatud krunt pos 1 asub meres, siis detail planeering uga te hakse ettepanek antud maaüksuse ulatuses määrata maa sihtotstar be ks tootmismaa (sadama maa). M oodustatava pos 1 krundi piirid ja krundi moodustamise vajadus ning võimalikkus täpsusta da peale ühendussilla ja kai valmimist . Moodustatava krundi suurus on kuni 47 677 m 2 . Kavandatava tegevuse tehnilised näitajad vastavalt KMH aruandes toodule. Kai on ette nähtud terastoruvaiadel estakaadina. Valitud kaikonstruktsiooni rajamiseks ei ole vajalik teostada merepõhja süvendamistöid, süvendamine toimub sildumisalaga piirneval merealal tagamaks laevadele kai juures piisav sügavuse. Kai merepõhja rammita vatel vaiadel paiknev platvorm on ette nähtu ca 740 ( sellest 690 m meres ja 50 m maismaal) meetrit pikk ja selle otsas on 335 meetri pikkune kai. Platvormi alumine serv on 4 meetri kõrgusel merepinnast ja ülemine serv 7 meetri kõrgusel merepinnast. Platvormi peal asub ca 5 meetri kõrgune estakaad torustik e ga. Ühendussild ja kai on kavandatud terastoruvaiadele toetuva estakaadina. Ühendussilla idaküljel on valmisolek teenindavate laevade sildumisvõimaluse loomiseks (süvisega max 5 meetrit, laeva pikkusega ca 50 meetrit). Ühendussilla idaküljele sildumisvõimaluse loomisel täiendavat süvendamist ei teostata. LNG sadamale ei rajata lainemurdjaid. Laevade vastuvõtmise kai asub pärast süvendustööde teostamist garanteeritud sügavuses 14,5 meetrit (st projektsügavus 15 meetrit). Ajutine tamm ja tormivari . Kai ühendussilla maismaa poolses otsas on vajalik rajada ajutine (ehitusaegne) tamm, mille pealt toimub ühendussilla rajamine maismaa tehnikaga, sest nii madalas meres pole veel võimalik kasutada veekogus kasutatavat tehnoloogiat. Lisaks maismaatehnikaga ehitamise võimaldamiseks on ajutine tamm vajalik ehitusel kasutatavate ujuvvahendite (pontoon, kraana, pargased jms) varjevõimaluste loomiseks kohapeal, sest sellised ujuvvahendid on aeglaselt transporditavad ja nende tormivarju vedamine näiteks Paldiski sadamatesse ei ole realistlik. KMH aruande koostamise aegse teadmise kohaselt on eeldatavalt parimaks lahenduseks ca 300 meetri pikkuse ja pealt ca 12-15 meetri laiuse ajutise ehitusaegse tammi rajamine ida poole rajatavat kaid kuni sügavuseni 4 meetrit ning seejärel ca 100 meetri pikkuse ja ca 25 meetri laiuse tammi (mille lõunapoolne külg on sildumiskaina kasutatav sulundsein) ligikaudu kirde-edela suunaliselt . Ajutine ehitusaegne tamm rajatakse kivirahnudest, eeldatavasti paekivi rahnudest/kividest, nn pioneertehnoloogia meetodiga (st tammi ehitatakse ehitatava tammi pealt maismaalt mere suunas liikudes). Arvestades tammi eeldatavaid mõõtmeid ja mere sügavust on ajutise tammi veealune maht kuni ca 25 000 m 3 . Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse pärast ehitustegevuse lõppu. See toimub eeldatavasti sarnaselt ehitamisega (st pioneertööde meetodil), kuid vastupidises suunas, st alustatakse tammil sügavamast otsast ja liigutakse maismaa suunal. Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse hiljemalt 3 aasta jooksul pärast kai valmimist. KMH järelduste kohaselt oleks vaiade paigutamise ja pealisehituse põhikonstruktsiooni ehitamise (koos ajutise tammi rajamisega) tööperiood eeldatavasti suurusjärgus kuni 1 aasta. Kai pealisehitisele estakaadi ja torustiku rajamine ning piirete rajamine, elektri jms tööd kestavad veel 6-12 kuud. Ü ldise tööperioodi hoomamiseks on asjakohane arvestada ca 1,5 – 2 aastat. Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse hiljemalt 3 aasta jooksul pärast kai valmimist. Süvendamine. Vastavalt KSH toodule, süvendamise vajadus tuleneb 2013.-2014. a teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusel. Põhjuseks sinisavi lasub teatud kaugusel kaldajoonest sügavamal. Ehitustehniliselt peavad vaiad ja muud toetuselemendid piisava tugevuse ja ohutuse saavutamiseks ulatuma sinisavisse (st mitte ainult liivakihti ja teistesse pehmematesse kihtidesse), mis aga ei ole alates vee sügavusest ca 10 meetrit (kus sinisavi asub sügavusel rohkem kui -20 meetrit) enam ehituslikult teostatav. Süvendustööde maht on kuni ca 510 000 m 3 (arvutuslik süvendustööde geomeetriline maht 420 000 m 3 ja lisaks varu kuni 90 000 m 3 ). Süvendatav pinnas on liiv. Süvendustööd väljaspool süvendusala ei kavandata, kuid kai ehitusalas on lubatud väikesemahulised merepõhja ettevalmistused, mille käigus võib osutuda vajalikuks väikesemahuline pinnase liigutamine . Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs p laneeringuala maismaa lt on ette nähtud vastavalt juurdepääsu skeemile , vt Lisa 2 juurdepääsu skeem . Juurdepääsu lahendamisel on arvestatud hetkel koostamisel oleva eel projekt i lahendusega ( Paldiski LNG terminal, töö nr 1669, koostaja Conx PM OÜ ) . Kavandatud ühendussild ja kai võimaldab vajadusel kontrollitud liiklemist ka autod el e/liikurmasinatele . E elprojektis kavandatud tee kavandamisel on arvestatud ühendussillast tulenevate nõuetega, maapinna reljeefiga ja gaasitrassist tulenevate piirangutega. Parkimiskohti alale ei kavandata. A kvatoorium Detailplaneeringu s on näidatud navigatsiooni eelprojektis ( Pakrineeme LNG Terminali sadama lähenemisala, akvatoorium ja navigatsioonimärgid, koostanud Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ töö nr LNG 2013 NAV) kajastatud akvatooriumi ala. Navigatsiooniprojekt on kooskõlastatud Veeteede Ametiga (kii 03.06.2013 nr 6-3-1/1467). Akvatooriumi piiride määramin e toimub (planeeringulahendusega sisuliselt seotuna kuid planeerimisprotsessist eraldiseisva menetlusena) vastavalt Sadamaseadusele § 5. Sadama akvatooriumi määramine . Akvatooriumi määramisel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega akvatooriumi piirid. Sadama akvatooriumi määramisel kehtestab akvatooriumi määraja vajaduse korral täiendavad tingimused sadamasse sissesõidu korraldamiseks ja sissesõidutee märgistamiseks looduses. § 7. Akvatooriumi määramise kooskõlastamine ja määramise otsustamine . Akvatooriumi määramiseks peab olema Veeteede Ameti kooskõlastus, mille taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või kohalik omavalitsus. H aljastus ja heakord Haljastust ei kavandata. Tegemist on merre kavandatava LNG terminali ühendussilla ja kaiga. K uritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. P rojekteerimisel tuleb ette näha territooriumile hea valgustatus , LNG mandriosa detailplaneeringu ala võimalusel piirata aiaga (va klindialune rohekoridor) , soovitav kasutada kaasaegset toimivat valvesüsteemi . K eskkonnatingimuste seadmine Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Keskkonnameti poolt on 19.07.2012, kirjaga nr 6-8/12/30779-47 KSH aruanne heaks kiidetud. KSH aruandest lähtuvalt ei too kavandatav tegevus kaasa Natura 2000 ala kaitse-eesmärg i (eelkõige linnualad ning kaitstavad liivamadalad) olulist negatiivset mõju. Hinnatud on kõiki kai rajamise seisukohalt olulisi aspekte - hoovuse mõju, võimalik hõljumise tekkimine ja levimine jne. Vastavalt KSH aruandele puudub kavandataval tegevusel piiriülene keskkonnamõju. Tuginedes eeltoodule on Paldiski Linnavalitsus oma 01 10.2012 korraldusega nr 296 mitte algatanud vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 alusel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastavalt veeseadusele tuleb merre kai püstitamiseks taotleda vee erikasutusluba, mille väljastajaks on Keskkonnaamet. Selleks algatas Keskkonnaamet 23.01.2013 kirjaga 7-6/13/996-2 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnam õju hindamis e (edaspidi KMH). 25.11.2013 kirjaga juhtis Soome Vabariik tähelepanu sellele, et kõnealune tegevus ega võib kaasneda oluline riigi piiriülene mõju ning soovib olla kaasatud KMH protsessi. Keskkonnaameti Harju-Järv a- Rapla regioon kooskõlastas KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse kirjaga 12.08.2016 nr 6-3/16/2383-4 . Keskkonnaministeeriumi k irjaga 23.08.2016 nr 7-12/16/250-11 kiitis KMH aruande heaks ( töö nr 1771/12 koostas Hendrikson & Ko OÜ). Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada KMH aruandes fikseeritud leevendusmeetmeid ja seireprogrammi (KMH peatükk 5) ning välja statud vee erikasutusloa s fikseeritud nõuetega. Leevendamise meetmed Laevaliikluse mõju leevendamine . Perioodil 15.04-30.06 on süvendamine ja seega ka kaadamine keelatud. Selliselt välditakse häiringud krüüslile ja kalastiku kudemisele. Kuna krüüsli pesitsusala Pakri poolsaare tipu piirkonnas on selgelt asukohaspetsiifiline, siis on soovitus perioodil 1. – 31. juuli (st koorunud krüüslite orienteeruv pesas viibimise periood) kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri poolsaare ja Pakri madala vahel). Juhul kui vaiad toimetatakse kohale meritsi (nt Paldiski sadamast) võib häirivaks osutuda laevatamine, mis suurendab alalt eemale peletatavate lindude (eeskätt aulide) hulka. Tegemist on ehitustegevuse aegse ajutise iseloomuga mõjuga, mis ei mõjuta kogu linnuala aule. Et laevatamisega seonduvat häirimist minimeerida on antud juhul toodud välja soovituslikud (mitte kohustuslikud tingimused) meetmed: 1) Vaiade transpordil meritsi vältida aulide piirkonnas viibimise perioodi novembrist aprillini. Sel ajavahemikul toimetada kai ehituseks vajalikud vaiad ja eelvalmistatud elemendid kohale eelistatuna maismaad mööda või ladustada need varakult maismaale ehitatava kai piirkonda. 2) Kui vaiade transport toimub siiski meritsi (ajavahemikus november-aprill), siis juhtida transpordilaevad Pakri madalikust mööda põhja poolt. Heljumi teket ja levikut vähendavad meetmed . Ajutise ehitusaegse tammi ja tormivarju ehitamisel (ja hilisemal väljakaevamisel ehk demonteerimisel) on heljumi teke võimalik kivide/rahnude koosseisus või küljes oleva peene fraktsiooniga materjali irdumise teel. Tekkida võiva mõju minimiseerimiseks näeb käesolev KMH ette alljärgnevad leevendusmeetmed: 1) Ajutise tammi ja tormivarju ehitamisel toimuva materjali (paekivi rahnud/kivid) vette uputamine ning hilisem materjali välja tõstmine ei tohi toimuda kalade kudemisperioodil 15.04-30.06. 2) Ajutise tammi ja tormivarju ehitamisel peab kasutama heljumi levikut piiravaid nn kardinaid. 3) Kardinate kasutamisest võib loobuda kui tammi ehitamisel vette paigutatavat materjali eeltöödeldakse viisil, et selles ei oleks väiksemaid osakesi kui läbimõõduga 20 mm (2 cm). Selline materjal settib sisuliselt heljumivabalt kohapeal ja sellega ei kaasne mõju mereelustikule ega karidele. Vaiade paigaldamisel kaasneda võiva heljumi tekke vältimiseks ja seeläbi negatiivse keskkonnamõju mitteesinemises veendumiseks tuleb savisisaldusega merepõhjas (töölõikudes 220 – 380 meetrit ning 420 – 600 meetrit kaldast) piirata heljumi levikut takistava vette paigutatava nn kardinaga. Vaiade rammimine on keelatud ajaperioodil 15.04 -30.06. Süvendamine. Vähendamaks täielikult süvenduskohas tekkiva heljumi mahtu ja selle levikut, samuti õnnetusjuhtumite ja ohuolukordade tõenäosust, millega võiks kaasneda oht inimeste tervisele ja elule, on vajalik: Mitte teostada süvendustöid tuule kiirusel üle 15 m/s . Mitte teostada süvendustöid kalade kudemisperioodi aprillist juuni lõpuni (15.04-30.06) (kuna süvendamine on keelatud 15.04 -30.06, siis ei toimu sellel perioodil ka kaadamist ). Müra . Vältimaks võimalikku häiringut piirkonna elanikele on tavapärane mürarikaste ehitustööde teostamise aeg soovituslikult esmaspäevast reedeni 08.00–19.00 (erandkorras nt 07.00-23.00). Kui töid teostatakse ka nädalavahetustel, on mõistlik tööde algusajaks valida hilisem kellaaeg (näiteks 09.00) ja tööd lõpetada varasemalt (näiteks 18.00). KMH teeb ettepaneku m ürahäiringute (nii inimestele kui loomastikule) vähendamiseks rammimine teostada perioodil esmaspäevast reedeni vahemikus 8.00 – 19.00. Reaalse tehnilise võimaluse korral rakendada rammimisel müra levikut takistava ekraani (nn torbik ümber vaia otsa ja rammi pea) kasutamist. Tegemist on soovitusega, mitte nõudega. Maismaaliikluse mõju leevendamine . Maismaal ehituse ajal toimuva autoliikluse mõju vähendamiseks Paldiski linnas ja kaugemal on l eevendavate meetmetena on vajalik rakendada: 1) Olenevalt konkreetsete ehitustööde liikluskoormusest valida sobivaim (vähim häiringut tekitav) trass ja vedude aeg (eeskätt ööpäeva lõikes, vältides öist aega ja üldliikluse hommikusi ja õhtusi tipptunde). 2) Kruusakattega teedel teostada (koostöös/kokkuleppel tee omanikuga) vajadusel teede hooldust (hööveldamine, täiendav kruusaga katmine, niisutamine tolmu piiramiseks jms). 3) Täiendavate liiklusmärkide ja/või muude asjakohaste liikluskorraldusvahendite ülesseadmine ristmikele, mille liiklusvoos tekib tavapärasega võrreldes nö anomaalia. Eeskätt on vajalik liiklejate informeerimine erakorralisest olukorrast ja näiteks liikluskiiruse vähendamine. Näiteks Tallinna maantee ja Leetse tee ristmikule informatsioon raskeveokite intensiivsest liiklusest ning vajadusel reguleerimine (ajutine foor, reguleerija ) raskeveokite ohutu vasakpöörde sooritamiseks Ehitustööde orienteeruv ajagraafik ja tööde ajastamine keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks . Ehitustööde soovituslik graafik on välja toodud KMH pt 5 tabel 21 . Seire Kompleksseire . Tulenevalt kavandatava tegevuse asukohast Natura linnu- ja loodusalal on vajalik läbi viia eluslooduse erinevaid aspekte hõlmav kompleksseire. Seire peab hõlmama järgmisi loodusväärtusi: Krüüsli seire. E hituse perioodil ja opereerimise perioodil kokku minimaalselt 4 seiret, 2 x ehituse aegne (kui ehitusperiood on üle 2 aasta, siis tuleb ehitusaegset seiret vastavalt pikendada) ja 2 x opereerimise ajal, seega seirete teostamine 4 aastat järjest). Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Pesitsevate krüüslite arvukus ja edukus on aastast-aastasse olnud erinev, osutudes ka nulliks. Seega on lävend väga madal (pesitsusedukus null). Oluliseks potentsiaalseks mõjuks on ehitustegevusest tulenev pesitsusedukuse langus (mida on leevendavate meetmetega minimiseeritud). Seiret peab teostama kogenud ornitoloog, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele eksperthinnangu meetodil. Seiret peab teostama seni teostatud seirete metoodikat arvestades viisil et erinevad seired oleksid võrreldavad. Aulide ( ja komplekselt ka teiste veelindude) seire ehituse perioodil ja opereerimise perioodil (minimaalselt 4 x sarnaselt krüüsli seirega). Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Talvituvate aulide täpsed asukohad ja arvukus on aastast-aastasse olnud erinev. Oluliseks mõjuks on ehitustegevusest tulenev eksisteeriv häiring. Seiret peab teostama kogenud ornitoloog, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele eksperthinnangu meetodil. Seiret peab teostama seni teostatud seirete metoodikat arvestades viisil et erinevad seired oleksid võrreldavad. Liivamadala elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine tegevuse piirkonnas. Teostada seiret vahetult pärast ehitustööde lõppu ja seejärel kord aastas 2 aasta jooksul. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Teostada seire proovide tihedusega ja metoodikaga mis vastaks KMH perioodil tehtud uuringutega, selliselt on erinevate perioodide tulemused võrreldavad (tuvastatavad muutused elupaigatüübi levikus ja kvaliteedis). Seiret peab teostama vastavat kogemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Kari elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine kai lähedasel alal. Teostada seiret sobival aastaajal vahetult pärast ehitustöid ning pärast seda kord aastas kahe aasta jooksul. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Teostada seire proovide tihedusega ja metoodikaga samas täpsusastmes KMH perioodil tehtud seirega, selliselt on erinevate perioodide tulemused võrreldavad. Seiret peab teostama vastavat kogemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Vaiadele uute karide sarnase elupaiga tekke hindamine . Alustada üks vegetatsiooni hooaeg pärast vaiade paigutamist sagedusega kolm korda aastas (vähemalt 2 aastal, kuid need ei pea olema järjestikused aastad, st seireeksperdi soovitusel võib korduv seire olla nt 2 aastat pärast esimest seireaastat) tuvastamaks uue substraadi koloniseerimise dünaamikat. Seiret peab teostama vastavat kogemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Ehitusettevõtte keskkonnahoiukava ja ehitusaegne omanikujärelvalve koosseisus toimuv keskkonnahoiukava kontroll – ehitustegevuse keskkonnaseire LNG terminali ja sh kai ehitus (sh süvendamine ja kaadamine ) on suuremahuline komplitseeritud ehitusobjekt, kus on oluline erinevate osapoolte (nt erinevaid töid teostavad ehitusettevõtted ja nö brigaadid) vaheline sujuv koostöö ning kõigi seatud tingimuste (sh keskkonnaalaste) järgimine. T ööde tellija (arendaja) peab nõudma ehituse hankel osalejalt lisaks muudele dokumentidele ka keskkonnahoiu kava ja kinnituse sellest kinnipidamiseks. Keskkonnahoiu kava peamisteks elementideks on (loetelu on indikatiivne ja on vajalik täpsustada ehitusele eelnevalt): 1. Selge vastutaja keskkonnahoiu kava elluviimiseks. 2 . Ehitustööde põhimõtteline kirjeldus (st mitte projekt, vaid tööde tegemise kirjeldus) koos ruumilise lahendusega (st muuhulgas transpordi ja laoplatside paigutus, ehitussoojakute jms asukohad jms). 3 . Ohutus ja reostustõrje vahendite kirjeldus ja asukohad. 4 . Ehitustööde teostamisel järgitavad põhimõtted ja nende töötajatele tutvustamise viiside kirjeldus. Omanikujärelvalve koosseisus peab osalema keskkonnakaitse küsimustes kompetentne spetsialist/ekspert, kellel on õigus viibida kogu ehitusobjektil ja vajadusel teha ettepanekuid töökorralduse muudatusteks. Vajalik ei ole igapäevane ja 100% täiskohaga tööpanus, orienteeruvalt 0,25-0,5 töömahuga (st 3-6 inimkuud ehitusperioodil) on piisav keskkonnahoiu kava järgimiseks (sh vajadusel täiendamiseks). Sedalaadi praktika on levinud näiteks Maailmapanga poolt finantseeritud suurem ahuliste ehitusobjektide puhul. Konkreetsed soovitused, mida soovitame ehitusaegselt järgida on: 1. Maismaatranspordi toimimine võimalikult väikeste häiringutega nii elanikele kui looduskeskkonnale. Jälgida liikluskorraldust – tööde teostamine päevasel ajal mürahäiringu vähendamiseks, vajadusel teede niisutamine tolmu vastu, liiklusvahendite liiklemiseks ja parkimiseks vaid teede ja selleks ettevalmistatud kohtade kasutamise kontroll jms. Materjalide ladustamiskohtadeks vaid selleks sobivate ja vajalikul viisil ettevalmistatud kohtade kontroll. 2. Jäätmekäitluse, veevarustuse ja heitvee/reovee käitlemise reaalne toimimine. 3. Kai ehitusel kasutatavate materjalide (sh värvid jms) ja kohapealsel betooni valamise töödel nende juhuslikult merekeskkonda sattumise vältimiseks vajalike meetmete reaalne toimimine. 4. Müra tekitavate tegevuste (eeskätt rammimine) osas ajalistest piirangutes kinnipidamise jälgimine. 5. Ehitustegevuse ja laevaliikluse võimalike häiringute tuvastamine krüüslile ja aulile ning soovituste andmine nende vältimiseks ja vähendamiseks. Kuna krüüsli pesitsusala Pakri poolsaare tipu piirkonnas on selgelt asukohaspetsiifiline, siis on soovitus perioodil 1. – 31. juuli (st koorunud k r üüslite pesas viibimise periood) kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri poolsaare ja Pakri madala vahel). Soovitame koostada ehitusaegse seire kohta perioodilised (nt 3 kuulise intervalliga) kirjalikud raportid ning esitada need Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Vee kvaliteedi seire kai ehitustegevusel, süvendamisel ja kaadamisel Kai ehituse aegsel vaiade paigaldamisel, süvendustööde teostamisel ja kaadamisel tuleb seirata vee kvaliteeti, eeskätt heljumit ja selle levikut. S ervituudi seadmise vajadus Planeeringuala läbib kavandatud maa-alune Baltic Connectori gaasitorustik. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualas (osaliselt kattuv mandriosa LNG planeeringu alal, kü 58001:003:0271) servituudi seadmiseks Baltic Connectori gaasitorule, trassi haldaja kasuks. Servituudi ala täpsustub ehitusprojektiga. Planeeringulahenduses maa-aluse servituudi ala ulatus gaasitorustiku teljest on 10m ja vee-aluse puhul 20m. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Kehtestatud mandiosa LNG terminali detailplaneeringus on ette nähtud kõik vajalikud tehnovõrgud (vesi, kanal, side, elekter , gaas ) ka LNG terminali kai tarbeks . Detailplaneeringu alal olemasolevad tehnovõrkude ühendused puuduvad ja kõik vajalikud tehnovõrgud lahendatakse Paldiski LNG kompleksi mahus terviklikult . Paldiski LNG mandriosa detailplaneeringu tehniliste tingimuste taotlusel on arvestatud ka mereosa planeeringu vajaduste ga ja eraldi tehnilisi tingimusi alale ei taotleta . K õik vajalikud kommunikatsiooni de ühendused on ette nähtud Pakrineeme kinnistult ( kü 58001:003:0271). Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Käesoleval hetkel arvestab planeeringulahendus ka ko ostamisel oleva eel projekt lahendusega. Planeeritud k aile on ette nähtud järgnevad ühendused valgustuskaabel, elektrikaabel, side ning LNG vedelgaasi toru trass- selle trassi kaudu toimub vedelgaasi transport maismaal asetseva te sse mahutitesse , kus toimub gaasistamine ja gaasivõrku suunamine ning vedelgaasina väljastamine (nt vedelgaasi transportivatele tsisternautodele) . Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi Olmevee- ja sademevee torustikku ei rajata. LNG mand r iosa detailplaneeringuga on ette nähtud LNG terminali administratiivhoonete olmevee varustus rajatavast puurkaevust. Laevade mage veega varustamine toimub vajadusel tsisternautodega vms . Laevadelt pilsivee vastuvõtmiseks projekteerida kaile eraldi torustik. Pilsivee äraandmisel ühendatakse torustik sildunud laevaga ning kai maismaapoolses otsas pilsivett vastu võtva tsisternautoga, mis transpordib selle pilsivett ette nähtud purgimiskohta . Reove e kogumine laevadelt lahenda da reoveesüsteemide tühjendusteenust pakkuvate ettevõtet kaudu. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks kehtestatud LNG mandriosa detailplaneeringule väljastatud Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 05.03.2012 tehnilised tingimused keskpinge liitumiseks nr 198409 ning Elering ASi poolt 10.04.2012 väljastatud tehnilised tingimused 27 MW võimsusega elektritootja elektrivõrguga liitumiseks nr 2-7/141-2. Paldiski LNG terminali mandriosa elektriga varustamiseks on kavandatud jaotusalajaam, mis peab olema varustatud elektrienergia arvestite ja releekaitse seadmetega. Toide kavandatud kaile (nt kai valgustamine , pumpade/seadmete töö jms ) on ette nähtud LNG mandriosa detailplaneeringu ga kavandatud alajaamast . Alajaama asukoht ning kail kulgevate kaablite lahendus täpsustatakse koostamisel oleva eelprojektiga. Telekommunikatsioonivarustus Antud planeeringuga ei kavandata. Lahendada vajadusel projektiga. Tuletõrje veevarustus Kehtestatud LNG mandriosa terminali detailplaneeringuga on ette nähtud maismaale Pakrineeme ja Väike-Pakrineeme mü , kahe mü peale kokku , 2 tuletõrjevee mahutit orienteeruva mahuga 250 m 3 (maht ja asukoht täpsustatakse tuletõrje lahenduse projekteerimisel). Tuletõrjeveemahutid täidetakse sademeveega, dreenivaveega ning vajadusel mereveega. Antud planeeringuala piires t uletõrjevee mahutit ega hüdrante ette ei nähta kuna alale hooneid ei planeerita ( va arvatud valvuriputka ehitusaluse pinnaga kuni 20 m 2 ). Kai tulekustutus on ette nähtud merevee baasil . Ligikaudu estakaadi keskel e , merre on ette nähtud merevee pumpla ( töötab elektri – ja/ või diiselmootoriga , vajadusel tagatud toitesüsteemiga ) . Kail e kavandatavale tulekustutusvee torustikule on ette nähtud õhueraldid ning torud hoitakse tühjana . Erakorralise juhtumi korral käivitatakse pump ning torude kaudu jõuab kustutusvesi sillani . Lahendus täpsustatakse sellekohase projektiga . P laneeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. P laneeringu elluviimine Arvestades planeeringualal kavandatavat tegevust nii ehituse kui ekspluatatsiooni perioodil võib planeeringu realiseerimise käigus osutuda takistuseks olemasolevate avalike teede mõõtmed ja läbilaskevõime trassil 8 Tallinn-Paldiski maantee kuni planeeringuala. Teede rekonstrueerimisest eeskätt huvitatud isik ja avalike teede omanik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist omavahel kokkuleppe võimalike teede rekonstrueerimise korraldamise, teostamise ja finantseerimise õiguste üleandmise kohta. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale . C – LISAD Situatsiooniskeem ; Juurdepääsu skeem Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamisest, Keskkonnaministeerium 19.03.2014 nr 11-2/13/3902-10; d – JOONISED 1 . Tugiplaan M 1: 3 0 00 2. Koondjoonis M 1 : 3 0 00 e – kooskõlastused /KOOSTÖÖ ja kooskõlastuse /KOOSTÖÖ tabel Valmib järgnevast etapis. Versioon 25/01/2017/// TÖÖ NR 2339/15 Paldiski LNG terminali kai detailplaneering Töö nr 2339/15 Tallinn 2017 Koostaja: Tellija: Helen Leiger Pakrineeme Sadama OÜ Planeerija –projektijuht Roseni 13, Tallinn [email protected] [email protected] GSM: 523 1188 Telefon 6154081 Koordinaator: Jaanus Aavik [email protected]  Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 A – MENETLUSDOKUMENID ...................................................................................... 5 B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud 8 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ............................................................. 8 2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 8 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 8 2.3. Kitsendused ................................................................................................ 10 3. PLANEERIMIS-ETTEPANEK .............................................................................. 12 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ja ehitusõigus ...................................... 12 3.2. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus - ning parkimiskorraldus ...................... 13 3.3. Akvatoorium ................................................................................................ 14 3.4. Haljastus ja heakord .................................................................................... 14 3.5. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 14 3.6. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................... 14 3.6.1. Leevendamise meetmed ....................................................................... 15 3.6.2. Seire .................................................................................................... 17 3.7. Servituudi seadmise vajadus ........................................................................ 19 3.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................. 19 3.8.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 20 3.8.2. Elektrivarustus ...................................................................................... 20 3.8.3. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 20 3.8.4. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 20 3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............... 21 3.10. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 21 C – LISAD ................................................................................................................ 23 D – JOONISED ............................................................................................................. E – KOOSKÕLASTUSED JA KOOSKÕLASTUSE TABEL .............................................. Versioon 14.12.2016 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENID Algatamise taotlus, 28.09.2012 Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine, Paldiski LV korraldus 01.10.2012, nr 296; Teade eskiisi avalikustamiseset kodulehel Teade maavanemale detailplaneeringute algatamisest, 2012 .10.15 nr 9- 11/1236; Teade KSH algatamata jätmisest, 15.10.2012 nr 9 -11/1238; Teade Harju Elus, 10.26.2012; Teade Harju Elus, 02.11.2012; Versioon 14.12.2016  6 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Kehtestatud Paldiski linna LNG terminali teemaplaneeringu alale on edasise täpsema planeeringu koostamiseks algatatud kaks detailplaneeringut: maismaa osa detailplaneering ja käesolev mereala hõlmav Paldiski LNG terminali kai detailplaneering. Maismaaosa detailplaneering on kehtestatud 22.05.2014, otsusega 21. LNG terminal on osaks Eesti, Läti, Leedu ja Soome gaasituru ja energiajulgeoleku arendamisest, mis lisaks LNG terminalile/terminalidele neis riikides eeldab maagaasitoru ühendust Eesti ja Soome vahel. Selline turu ja energiajulgeoleku arendamine on Euroopa Liidu tervikliku energiavarustuse üks komponent. Käesolev planeering hõlmab mereala detailplaneeringut. Planeeringuala paikneb Harjumaal Pakri poolsaare kirderannikul Lahepere lahe veealal, piirnedes Pakrineeme (kü 58001:003:0271) maismaa kinnistuga. Kavandatava ala suurus on ca 5ha ning planeeringuala suurus ca 86 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on võimaldada merre LNG terminali kai rajamist. LNG terminali kai eesmärgiks on LNG tankerite vastuvõtmine veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja vajadusel ka tankerisse tagasilaadimiseks, mis koos maapealse taristuga moodustab komplekse LNG terminali. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Paldiski Linnavalitsus e 01.10.2012 korraldus nr 296 Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta, tuginedes Pakrineeme Sadama OÜ 28.09.2012 detailplaneeringu algatamise taotlusele. Tulenevalt asjaolust, et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel on läbi viidud detailne keskkonnamõjude strateegiline hindamine on Paldiski Linnavalitsus oma 21.10.2012 korraldusega nr 296 mitte algatanud vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 alusel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastavalt veeseadusele tuleb merre kai püstitamiseks taotleda vee erikasutusluba, mille väljast ajaks on Keskkonnaamet. Selleks on algatanud Keskkonnaamet 23.01.2013 kirjaga 7 -6/13/996-2 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnam õju hindamise (edaspidi KMH). Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon kooskõlastas KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse kirjaga 12.08.2016 nr 6 -3/16/2383- 4. Keskkonnaministeerium kirjaga 23.08.2016 nr 7-12/16/250-11 kiitis KMH aruande heaks (KMH töö nr 1771/12 koostas Hendrikson & Ko OÜ).KMH koostamisel korrigeeriti kai lahendust (ehitusprojekti) vastamaks maksimaalselt keskkonnakaitse eesmärkidele . Mereala detailplaneeringu koostamisel on arvestatud teemaplaneeringu (kehtestatud 27.09.2012, otsus nr 51) ja maismaaosa detailplaneeringu piirneva/kattuva lahendusega, heakskiidetud KMH aruandega ja koostamisel oleva ehitusprojektiga (eskiisiga). Versioon 25.01.2017  8 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD Planeeringu lähtedokumentideks on detailplaneeringu koostamise algatamise taotlus, Paldiski Linnavalitsuse korraldus 01.10. 2012.a otsus nr 256 ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste planeeringute ja dokumentidega: Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja õigusaktid ja teised normdokumendid ; Üleriigiline planeering Eesti 2030 +; Harju maakonna teemaplaneering „Asustus ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“; Paldiski linna üldplaneering, kehtestatud 14.06.2005, otsus nr 15; Paldiski linna ehitusmäärus 14.02.2014; Paldiski linna üldplaneeringu teemaplaneering , kehtestatud 27.09.2012, otsus nr 51; Pakrineeme LNG Terminali sadama lähenemisala, akv atoorium ja navigatsioonimärgid, koostanud Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ töö nr LNG 2013 NAV ; Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering, kehtestatud 22.05.2014, otsusega nr 21; Ehitus eelprojekt „Pakrineeme LNG terminali kai tarindid“, ko ostanud OÜ EstKONSULT, töö nr B451, 13.03.2015; Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa K MH, heakskiidetud 23.08.2016, Hendrikson & KO OÜ, töö nr 1771/12; Paldiski LNG terminal, eelprojekt, töö nr PM-1669, Conx PM OÜ (koostamisel). 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS 2.1. ALUSPLAAN Planeeringu koostamisel on aluseks 23.11.2016 Geoterra OÜ poolt koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 101-2016). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis, mõõtkava M 1:500. Merepõhja hüdrograafilised mõõdistused on teinud OÜ Meremõõdukeskus, töö nr 12075. 2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Paldiski linna olulisteks arengusuundadeks on sadamad ja tööstusettevõtted. Sadamate kasutuseelised tulenevad suuresti ka piikonna looduslikust eripärast. Reeglina on need piisavalt sügavad ja jäävabad. LNG terminali vajadus on fikseeritud nii üleriigilise planeeringu seletuskirjas kui ka tegevuskavas. Koostatav detailplaneering vastab maakasutusl ikult Paldiski linna üldplaneeringule selle kehtivas redaktsioonis (täiendatud Paldiski Linnavolikogu 27.20.2012 aasta otsusega nr 51 „ Paldiski LNG terminali teemaplaneering“), vt skeem 1, väljavõte Paldiski linna teemaplaneering. Kehtestatud mandriosa LNG detailplaneering (22.05.2014) on kooskõlas teemaplaneeringuga. Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 9 Planeeritav ala asub Pakri poolsaare kirdeosas, Lahepere lahes ja osaliselt Pakrineemele kavandatud LNG terminali maismaaosa alal (vt Lisa 1, situatsiooniskeem). Merre kavandatav kai on funktsionaalselt seotud maismaale kehtestatud detailplaneeringuga, maismaale planeeritud LNG terminaliga ja sellega seonduvate võimalike lisaobjektidega: kompressorjaam, Balticconnector maagaasitorustik, koostootmisjaam. Kavandatav planeeringuala asub linna keskusest ca 3 km kaugusel ning lähematest elamumaadest ca 1,7 km kaugusel. LNG terminali puhul on tegemist suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mistõttu on asukoht valitud piisavalt kaugele tundlikest objektidest Maismaa juurdepääs planeeringualale toimub mööda Kadaka teed ja kehtestatud mandriosa LNG terminali detailplaneeringuga planeeritud teed. Skeem 1. Väljavõte kehtestatud teemaplaneeringust. Planeeringuala on markeeritud punase katkendliku joonega. TT -tootmismaa, LS*- ehitusõiguseta sadamamaa, LS- sadamamaa, HL-looduslik haljasmaa. Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Pakrineeme 58001:003:0271 Tootmismaa 100% Lahepere laht (Soome laht) - - Versioon 25.01.2017  10 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 2.3. KITSENDUSED Kavandatav tegevus ohualas. Planeeritav LNG terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kavandatava terminali ohualas ei asu ega planeerita ühtegi A - ega B – kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Teemaplaneeringus on võimalus, et Balticconnectori gaasimagistraali kompressorjaam paikneks LNG terminali kõrval oleval territooriumil. Teemaplaneeringuga kavandatavat kompressorjaama ei saa käsitleda ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena, kuid tuleb arvestada LNG terminalist tulenevate ohtude ja riskidega. Kompressorjaama paigutamine terminali kõrvale ei suurenda suurõnnetuse ohtu, sest tegemist on teadlike riskidega, millega peab kompressorjaama projekteerija arvestama. Riske saab maandada koolitades kompressorjaama töötajaid LNG terminalis tekkiva hädaolukorras tegutsemise puhul, tagada kiire infovahetus, juurutada ühtne ohutuse tagamise juhtimissüsteem, tagada tuleohutus ning piirata juurdepääsu kõrvalolevatele isikutele. Vastavalt KMH aruandes toodule võivad kõige suuremad probleemid tekkida produktitorustikuga ja tankeri mahalaadimisel laadimisseadmega. Produktitorustikku tuleb kontrollida ja kinni pidada hooldusvaheaegadest. Gaasianalüsaatorid tuleb lisada nendesse kohtadesse, kus puudub ventilatsioon või õhu liikumine on väike, ses t seal võib märkamatult koguneda metaan, mis piisava võimsusega süüteallikaga võib põhjustada plahvatuse. Planeeringuala koondjoonisele on kantud kehtestatud (27.09.2012) Paldisk LNG terminali detailplaneeringust tulenevad ohuala piirid. Ohuala piiride mää ratlemisel on aluseks võetud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH heaks kiidetud aruanne (juuni.2012, koostanud OÜ E-Konsult, töö nr E1177) vt ka aruande peatükki 4.2 Riskianalüüs ja riskide hindamine. Väheohtlik ala ehk LNG terminali ohuala piir (joonisel pruuni joonega). Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada kergeid purustusi ja vigastusi. Väheohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro. Keskmiselt ohtlik ala (490m). Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada keskmisi purustusi ja vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rk. Keskmiselt ohtliku ala välispiir on väheohtliku ala sisepiiriks. Väga ohtlik ala (260m). Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tekitada raskeid purustusi ja vigastusi. Väga ohtliku ala v älispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Väga ohtliku ala välispiir on keskmiselt ohtliku ala sisepiiriks. Eriti ohtlik ala (214m). Sellel alal võib õnnetuse ohtliku väljundi (plahvatus/lööklaine/ soojuskiirgus) tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning kaitsmata inimestes /võib hukkuda kuni 99%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rs. Eriti ohtliku ala välispiir on väga ohtliku ala sisepiiriks. Ajaloolis – kultuurilisused mõjud. Kavandatava kai asukohas veealuse kultuuripärandiga seonduvaid objekte riiklike registrite alusel ei esine. 2013 aastal viidi läbi Tuukritööde OÜ poolt võimaliku mõjuala sonariuuringud. Kultuuriväärtuslikke leide ei avastatud. Looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse EELIS andmebaasi väljavõttele (juuni 2015) paikneb planeeringuala osaliselt Pakri hoiualal ja Pakri maastikukaitsealal. Hetkel on koostamisel Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 11 Pakri maastikukaitseala laiendamine ja kaitse eeskirja muutmine, mis osalt hõlmab ka LNG terminali mandriosa piirkonda. Pakri poolsaare neeme tippu, planeeringualast ca 2 km kaugusel asub II kategooria linnuliigi (krüüsel) elupaik. Teemaplaneeringu koostamisel samaaegselt koostatud KSH aruandest ning vee erikasutusloa KMH aruandest (sh Natura hindamine) selgub, et pesitusalad paiknevad ohutus alas, piisavalt kaugel planeeringualast ning tegemist ei ole olulise rände- ega talvituskohaga. III kaitsekategooriasse kuuluva auli talvitusaegsed eelistatud peatuspaigad asuvad planeeritavast kaist eemal, kuid ka kai asukoha läheduses madalas rannikuvees on peatuvate lindude kogumikke kohatud. Natura hindamisel jõuti objektiivse hindamise tulemusena järeldusele, et kavandatav tegevu s ega sellega seotud tegevused ei oma pika -ajalist ebasoodsat mõju Pakri linnuala kaitse - eesmärkidele ning terviklikkusele juhul kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud leevendavaid meetmeid. Ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi säilimine on pikaajalis elt tagatud. Täpsem info on kajastatud kai rajamise vee erikasutusloa KMH aruandes (vt peatükk. 3.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja maastikule ning peatükk 3.7 Natura hindamine Kai rajamine merre ei avalda otsest ega olulist mõju Pakri maastikukaitsealale, mis asub maismaal. Planeeringuala mandriosale rakenduvad kitsendused: Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kallasraja laius on 10 meetrit. Kallasraja juurdepääs on tagatud pikki randa, planeeringuga ette nähtud ühendussilla alt ( kallasrada ristub osaliselt võimaliku maa-aluse Baltic Connector trassiga ). Planeeringujoonisel on läbipääs tähistatud vastava leppemärgiga. Veeseaduse § 29 määratleb vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekaitsevööndi, mis on Läänemerel tavalisest veepiirist 20 meetrit; Vastavalt Veeseaduse § 10 lõike 4 punktile 1 puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada sadamas. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu. Planeeringujoonisel on möödapääs tähistatud vastava leppemärgiga. Looduskaitseseaduse § 35 määratleb et üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 37 määratleb ranna või kalda piiranguvööndi, mis on 200 meetrit ning § 38 ranna või kalda ehituskeeluvööndi, mis linnas on 50 meetrit. Ehituskeeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele, tehnovõrkudele, sillale (vt veel Looduskaitseseadus § 38, lõige 4 ja 5). Ehituskeeluvööndi laiuseks on suurel osal planeeringualast 200 m. See tuleneb asjaolust, et planeeringualal asub vähemalt 5 m kõrgune ja veepiirile lähemal kui 200 m esinev Versioon 25.01.2017  12 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering kaldaastang ning maaüksustel esineb piiranguvööndi ulatuses metsaseaduse mõistes metsamaa (tulenevalt metsaseaduse §3 lg 2 ja LKS §35 lg 5). 3. PLANEERIMIS-ETTEPANEK 3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE JA EHITUSÕIGUS Paldiski LNG terminali kai rajamise eesmärgiks on vajalike eelduste loomine LNG tankeritega transporditava veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja maapealsetesse mahutitesse suunamiseks ning vajadusel ka mahutitest tankerisse tagasilaadimiseks, mis koos maapealse taristuga moodustab kompleks se LNG terminali. Planeeringuala kattub osaliselt kehtestatud Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu (kehtestatud 22.05.2014, otsus nr 21)planeeringuala ga. Kattuvas osas jäävad krundipiirid ja ehitusõigus samaks. Käesoleva planeeringu raames nähakse ette võimalus moodustada üks uus krunt, pos 1. Pos 1 paikneb planeeritava LNG kai (koos ühendussillaga). Kai ja ühendussild on ette nähtud rajada põhimahus estakaadina vaiadele, mistõttu tavapärast maismaad ei teki . Kaini viiva ühendussilla pikkus meres on ca 690 meetrit (+ ca 50 meetrit maismaal). Hooneid planeeringualale ei kavandata. Lubatud on ehitada üks valvehoone ehitusaluse pinnaga kuni 20m 2 vahetult ühendussilla maismaa poolse otsa juurde. Võimaldamaks ühendussilla ehitust maismaal liikuvate mehhanismidega tuleb rajada ajutine (ehitusaegne) tamm ja tormivari. Ajutine tamm ja tormivari kuulub lammutamisele hiljemalt 3 aasta jooksul peale kai ehituse valmimist. Ajutisele tammile eraldi (ajutise) krundi moodustamise võimalust ette ei nähta. Kuna kavandatud krunt pos 1 asub meres, siis detailplaneeringuga tehakse ettepanek antud maaüksuse ulatuses määrata maa sihtotstarbeks tootmismaa (sadama maa). Moodustatava pos 1 krundi piirid ja krundi moodustamise vajadus ning võimalikkus täpsustada peale ühendussilla ja kai valmimist. Moodustatava krundi suurus on kuni 47 677 m 2 . Kavandatava tegevuse tehnilised näitajad vastavalt KMH aruandes toodule. Kai on ette nähtud terastoruvaiadel estakaadina. Valitud kaikonstruktsiooni rajamiseks ei ole vajalik teostada merepõhja süvendamistöid, süvendamine toimub sildumisalaga piirneval merealal tagamaks laevadele kai juures piisav sügavuse. Kai merepõhja rammitavatel vaiadel paiknev platvorm on ette nähtu ca 740 (sellest 690 m meres ja 50 m maismaal) meetrit pikk ja selle otsas on 335 meetri pikkune kai. Platvormi alumine serv on 4 meetri kõrgusel merepinnast ja ülemine serv 7 meetri kõrgusel merepinnast. Platvormi peal asub ca 5 meetri kõrgune estakaad torustik ega. Ühendussild ja kai on kavandatud terastoruvaiadele toetuva estakaadina. Ühendussilla idaküljel on valmisolek teenindavate laevade sildumisvõimaluse loomiseks ( süvisega max 5 meetrit, laeva pikkusega ca 50 meetrit). Ühendussilla idaküljele sildumisvõimaluse loomisel täiendavat süvendamist ei teostata. LNG sadamale ei rajata lainemurdjaid. Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 13 Laevade vastuvõtmise kai asub pärast süvendustööde teostamist garanteeritud sügavuses 14,5 meetrit (st projektsügavus 15 meetrit). Ajutine tamm ja tormivari. Kai ühendussilla maismaa poolses otsas on vajalik rajada ajutine (ehitusaegne) tamm, mille pealt toimub ühendussilla rajamine maismaa tehnikaga, sest nii madalas meres pole veel võimalik kasutada veekogus kasutatavat tehnoloogiat. Lisaks maismaatehnikaga ehitamise võimaldamiseks on ajutine tamm vajalik ehitusel kasutatavate ujuvvahendite (pontoon, kraana, pa rgased jms) varjevõimaluste loomiseks kohapeal, sest sellised ujuvvahendid on aeglaselt transporditavad ja nende tormivarju vedamine näiteks Paldiski sadamatesse ei ole realistlik. KMH aruande koostamise aegse teadmise kohaselt on eeldatavalt parimaks lahe nduseks ca 300 meetri pikkuse ja pealt ca 12-15 meetri laiuse ajutise ehitusaegse tammi rajamine ida poole rajatavat kaid kuni sügavuseni 4 meetrit ning seejärel ca 100 meetri pikkuse ja ca 25 meetri laiuse tammi (mille lõunapoolne külg on sildumiskaina ka sutatav sulundsein) ligikaudu kirde-edela suunaliselt. Ajutine ehitusaegne tamm rajatakse kivirahnudest, eeldatavasti paekivi rahnudest/kividest, nn pioneertehnoloogia meetodiga (st tammi ehitatakse ehitatava tammi pealt maismaalt mere suunas liikudes). Arvestades tammi eeldatavaid mõõtmeid ja mere sügavust on ajutise tammi veealune maht kuni ca 25 000 m 3 . Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse pärast ehitustegevuse lõppu. See toimub eeldatavasti sarnaselt ehitamisega (st pioneertööde meetod il), kuid vastupidises suunas, st alustatakse tammil sügavamast otsast ja liigutakse maismaa suunal. Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse hiljemalt 3 aasta jooksul pärast kai valmimist. KMH järelduste kohaselt oleks vaiade paigutamise ja pealisehituse põhikonstruktsiooni ehitamise (koos ajutise tammi rajamisega) tööperiood eeldatavasti suurusjärgus kuni 1 aasta. Kai pealisehitisele estakaadi ja torustiku rajamine ning piirete rajamine, elektri jms tööd kestavad veel 6 -12 kuud. Üldise tööperioodi hoomamiseks on asjakohane arvestada ca 1,5 – 2 aastat. Ajutine tamm lammutatakse/eemaldatakse/demonteeritakse hiljemalt 3 aasta jooksul pärast kai valmimist. Süvendamine. Vastavalt KSH toodule, süvendamise vajadus tuleneb 2013. -2014. a teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusel. Põhjuseks sinisavi lasub teatud kaugusel kaldajoonest sügavamal. Ehitustehniliselt peavad vaiad ja muud toetuselemendid piisava tugevuse ja ohutuse saavutamiseks ulatuma sinisavisse (st mitte ainult liivakihti ja teistesse pehmematesse kihtidesse), mis aga ei ole alates vee sügavusest ca 10 meetrit (kus sinisavi asub sügavusel rohkem kui -20 meetrit) enam ehituslikult teostatav. Süvendustööde maht on kuni ca 510 000 m 3 (arvutuslik süvendustööde geomeetriline maht 420 000 m 3 ja lisaks varu kuni 90 000 m 3 ). Süvendatav pinnas on liiv. Süvendustööd väljaspool süvendusala ei kavandata, kuid kai ehitusalas on lubatud väikesemahulised merepõhja ettevalmistused, mille käigus võib osutuda vajalikuks väikesemahuline pinnase lii gutamine. 3.2. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Juurdepääs planeeringuala maismaalt on ette nähtud vastavalt juurdepääsu skeemile , vt Lisa 2 juurdepääsu skeem . Versioon 25.01.2017  14 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering Juurdepääsu lahendamisel on arvestatud hetkel koostamisel oleva eelprojekti lahendusega ( Paldiski LNG terminal, töö nr 1669, koostaja Conx PM OÜ). Kavandatud ühendussild ja kai võimaldab vajadusel kontrollitud liiklemist ka autodele/liikurmasinatele. Eelprojektis kavandatud tee kavandamisel on arvestatud ühendussillast tulenevate nõuetega, maapinna reljeefiga ja gaasitrassist tulenevate piirangutega. Parkimiskohti alale ei kavandata. 3.3. AKVATOORIUM Detailplaneeringus on näidatud navigatsiooni eelprojektis (Pakrineeme LNG Terminali sadama lähenemisala, akvatoorium ja navigatsioonimärgid, koostanud Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ töö nr LNG 2013 NAV) kajastatud akvatooriumi ala. Navigatsiooniprojekt on kooskõlastatud Veeteede Ametiga (kii 03.06.2013 nr 6-3-1/1467). Akvatooriumi piiride määram ine toimub (planeeringulahendusega sisuliselt seotuna kuid planeerimisprotsessist eraldiseisva menetlusena) vastavalt Sadamaseadusele § 5. Sadama akvatooriumi määramine. Akvatooriumi määramisel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega akvatooriumi piirid. Sadama akvatooriumi määramisel kehtestab akvatooriumi määraja vajaduse korral täiendavad tingimused sadamasse sissesõidu korraldamiseks ja sissesõidutee märgistamiseks looduses. § 7. Akvatooriumi määramise kooskõlastamine ja määramise otsustamine . Akvatooriumi määramiseks peab olema Veeteede Ameti kooskõlastus, mille taotleb Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium või kohalik omavalitsus. 3.4. HALJASTUS JA HEAKORD Haljastust ei kavandata. Tegemist on merre kavandatava LNG terminali ühendussilla ja kaiga. 3.5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha territooriumile hea valgustatus, LNG mandriosa detailplaneeringu ala võimalusel piirata aiaga (va klindialune rohekoridor), soovitav kasutada kaasaegset toimivat valvesüsteemi. 3.6. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Keskkonnameti poolt on 19.07.2012, kirjaga nr 6-8/12/30779-47 KSH aruanne heaks kiidetud. KSH aruandest lähtuvalt ei too kavandatav tegevus kaasa Natura 2000 ala kaitse -eesmärgi (eelkõige linnualad ning kaitstavad liivamadalad) olulist negatiivset mõju. Hinnatud on kõiki kai rajamise seisukohalt olulisi aspekte - hoovuse mõju, võimalik hõljumise tekkimine ja levimine jne. Vastavalt KSH aruandele puudub kavandataval tegevusel piiriülene keskkonnamõju. Tuginedes eeltoodule on Paldiski Linnavalitsus oma 0110.2012 Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 15 korraldusega nr 296 mitte algatanud vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 alusel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vastavalt veeseadusele tuleb merre kai püstitamiseks taotleda vee erikasutusluba, mille väljastajaks on Keskkonnaamet. Selleks algatas Keskkonnaamet 23.01.2013 kirjaga 7- 6/13/996-2 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnam õju hindamise (edaspidi KMH). 25.11.2013 kirjaga juhtis Soome Vabariik tähelepanu sellele, et kõnealune tegevus ega võib kaasneda oluline riigipiiriülene mõju ning soovib olla kaasatud KMH protsessi. Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regioon kooskõlastas KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse kirjaga 12.08.2016 nr 6-3/16/2383-4. Keskkonnaministeeriumi kirjaga 23.08.2016 nr 7-12/16/250-11 kiitis KMH aruande heaks (töö nr 1771/12 koostas Hendrikson & Ko OÜ). Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada KMH aruandes fikseeritud leevendusmeetmeid ja seireprogrammi (KMH peatükk 5) ning väljastatud vee erikasutusloas fikseeritud nõuetega. 3.6.1. LEEVENDAMISE MEETMED Laevaliikluse mõju leevendamine. Perioodil 15.04-30.06 on süvendamine ja seega ka kaadamine keelatud. Selliselt välditakse häiringud krüüslile ja kalastiku kudemisele. Kuna krüüsli pesitsusala Pakri poolsaare tipu piirkonnas on selgelt asukohaspetsiifiline, siis on soovitus perioodil 1. – 31. juuli (st koorunud krüüslite orienteeruv pesas viibimise periood) kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri poolsaare ja Pakri madala vahel). Juhul kui vaiad toimetatakse kohale meritsi (nt Paldiski sadamast) võib häirivaks osutuda laevatamine, mis suurendab alalt eemale peletatavate lindude (eeskätt aulide) hulka. Tegemist on ehitustegevuse aegse ajutise iseloomuga mõjuga, mis ei mõjuta kogu linnuala aule. Et laevatamisega seonduvat häirimist minimeerida on antud juhul toodud välja soovituslikud (mitte kohustuslikud tingimused) meetmed: 1) Vaiade transpordil meritsi vältida aulide piirkonnas viibimise perioodi novembrist aprillini. Sel ajavahemikul toimetada kai ehituseks vajalikud vaiad ja eelvalmistatud elemendid kohale eelistatuna maismaad mööda või ladustada need varakult maismaale ehitatava kai piirkonda. 2) Kui vaiade transport toimub siiski meritsi (ajavahemikus november -aprill), siis juhtida transpordilaevad Pakri madalikust mööda põhja poolt. Heljumi teket ja levikut vähendavad meetmed . Ajutise ehitusaegse tammi ja tormivarju ehitamisel (ja hilisemal väljakaevamisel ehk demonteerimisel) on heljumi teke võimalik kivide/rahnude koosseisus või küljes oleva peene fraktsiooniga materjali irdumise teel. Tekkida võiva mõju minimiseerimiseks näeb käesolev KMH ette alljärgnevad leevendusmeetmed: 1) Ajutise tammi ja tormivarju ehitamisel toimuva m aterjali (paekivi rahnud/kivid) vette uputamine ning hilisem materjali välja tõstmine ei tohi toimuda kalade kudemisperioodil 15.04-30.06. Versioon 25.01.2017  16 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 2) Ajutise tammi ja tormivarju ehitamisel peab kasutama heljumi levikut piiravaid nn kardinaid. 3) Kardinate kasutamisest võib loobuda kui tammi ehitamisel vette paigutatavat materjali eeltöödeldakse viisil, et selles ei oleks väiksemaid osakesi kui läbimõõduga 20 mm (2 cm). Selline materjal settib sisuliselt heljumivabalt kohapeal ja sellega ei kaasne mõju mereelustikule ega karidele. Vaiade paigaldamisel kaasneda võiva heljumi tekke vältimiseks ja seeläbi negatiivse keskkonnamõju mitteesinemises veendumiseks tuleb savisisaldusega merepõhjas (töölõikudes 220 – 380 meetrit ning 420 – 600 meetrit kaldast) piirata heljumi l evikut takistava vette paigutatava nn kardinaga. Vaiade rammimine on keelatud ajaperioodil 15.04 -30.06. Süvendamine. Vähendamaks täielikult süvenduskohas tekkiva heljumi mahtu ja selle levikut, samuti õnnetusjuhtumite ja ohuolukordade tõenäosust, millega võiks kaasneda oht inimeste tervisele ja elule, on vajalik: 1. Mitte teostada süvendustöid tuule kiirusel üle 15 m/s. 2. Mitte teostada süvendustöid kalade kudemisperioodi aprillist juuni lõpuni (15.04-30.06) (kuna süvendamine on keelatud 15.04 -30.06, siis ei toimu sellel perioodil ka kaadamist). Müra. Vältimaks võimalikku häiringut piirkonna elanikele on tavapärane mürarik aste ehitustööde teostamise aeg soovituslikult esmaspäevast reedeni 08.00 –19.00 (erandkorras nt 07.00-23.00). Kui töid teostatakse ka nädalavahetustel, on mõistlik tööde algusajaks valida hilisem kellaaeg (näiteks 09.00) ja tööd lõpetada varasemalt (näitek s 18.00). KMH teeb ettepaneku mürahäiringute (nii inimestele kui loomastikule) vähendamiseks rammimine teostada perioodil esmaspäevast reedeni vahemikus 8.00 – 19.00. Reaalse tehnilise võimaluse korral rakendada rammimisel müra levikut takistava ekraani (nn torbik ümber vaia otsa ja rammi pea) kasutamist. Tegemist on soovitusega, mitte nõudega. Maismaaliikluse mõju leevendamine. Maismaal ehituse ajal toimuva autoliikluse mõju vähendamiseks Paldiski linnas ja kaugemal on l eevendavate meetmetena on vajalik rakendada: 1) Olenevalt konkreetsete ehitustööde liikluskoormusest valida sobivaim (vähim häiringut tekitav) trass ja vedude aeg (eeskätt ööpäeva lõikes, vältides öist aega ja üldliikluse hommikusi ja õhtusi tipptunde). 2) Kruusakattega teedel teostada (koostöös/kokkuleppel tee omanikuga) vajadusel teede hooldust (hööveldamine, täiendav kruusaga katmine, niisutamine tolmu piiramiseks jms). 3) Täiendavate liiklusmärkide ja/või muude asjakohaste liikluskorraldusvahendite ülesseadmine ristmikele, mille liiklusvoos tekib tavapärasega võrreldes nö anomaalia. Eeskätt on vajalik liiklejate informeerimine erakorralisest olukorrast ja näiteks liikluskiiruse vähendamine. Näiteks Tallinna maantee ja Leetse tee ristmikule informatsioon raskeveokite intensiivsest liik lusest ning vajadusel reguleerimine (ajutine foor, reguleerija) raskeveokite ohutu vasakpöörde sooritamiseks Ehitustööde orienteeruv ajagraafik ja tööde ajastamine keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Ehitustööde soovituslik graafik on välja toodud KMH pt 5 tabel 21. Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 17 3.6.2. SEIRE Kompleksseire. Tulenevalt kavandatava tegevuse asukohast Natura linnu - ja loodusalal on vajalik läbi viia eluslooduse erinevaid aspekte hõlmav kompleksseire. Seire peab hõlmama järgmisi loodusväärtusi: Krüüsli seire. Ehituse perioodil ja opereerimise perioodil kokku minimaalselt 4 seiret, 2 x ehituse aegne (kui ehitusperiood on üle 2 aasta, siis tuleb ehitusaegset seiret vastavalt pikendada) ja 2 x opereerimise ajal, seega seirete teostamine 4 aastat järjest). Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Pesitsevate krüüslite arvukus ja edukus on aastast -aastasse olnud erinev, osutudes ka nulliks. Seega on lävend väga madal (pesitsusedukus null). Oluliseks potentsiaalseks mõjuks on ehitustegevusest tulenev pesitsusedukuse langus (mida on leevendavate meetmetega minimiseeritud). Seiret peab teostama kogenud ornitoloog, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele eksperthinnangu meetodil. Seiret peab teostama seni teostatud seirete metoodikat arvestades viisil et erinevad seired oleksid võrreldavad. Aulide (ja komplekselt ka teiste veelindude) seire ehituse perioodil ja opereerimise perioodil (minimaalselt 4 x sarnaselt krüüsli seirega). Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Talvituvate aulide täpsed asukohad ja arvukus on aastast -aastasse olnud erinev. Oluliseks mõjuks on ehitustegevusest tulenev eksisteeriv häiring. Seiret peab teostama kogenud ornitoloog, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele eksperthinnangu meetodil. Seiret peab teostama seni teostatud seirete metoodikat arvestades viisil et erinevad seired oleksid võrreldavad. Liivamadala elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine tegevuse piirkonnas. Teostada seiret vahetult pärast ehitustööde lõppu ja seejärel kord aastas 2 aasta jooksul. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Teostada seire proovide tihedusega ja metoodikaga mis vastaks KMH perioodil tehtud uuringutega, selliselt on erinevate perioodide tulemused võrreldavad (tuvastatavad muutused elupaigatüübi levikus ja kvaliteedis). Seiret peab teostama vastavat ko gemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Kari elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine kai lähedasel alal. Teostada seiret sobival aastaajal vahetult pärast ehitustöid ning pärast seda kord aastas kahe aasta jooksul. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Teostada seire proovide tihedusega ja metoodikaga samas täpsusastmes KMH perioodil tehtud seirega, selliselt on erinevate perioodide tulemused võrreldavad. Seiret peab teostama vastavat kogemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Vaiadele uute karide sarnase elupaiga tekke hindamine. Alustada üks vegetatsiooni hooaeg pärast vaiade paigutamist sagedusega kolm korda aastas (vähemalt 2 aastal, kuid need ei pea olema järjestikused aastad, st seireeksperdi soovitusel võib korduv seire Versioon 25.01.2017  18 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering olla nt 2 aastat pärast esimest seireaastat) tuvastamaks uue substraadi koloniseerimise dünaamikat. Seiret peab teostama vastavat kogemust ja oskust omav asutus, hinnang mõju olemasolule ja olulisusele vastavalt Eesti ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale. Ehitusettevõtte keskkonnahoiukava ja ehitusaegne omanikujärelvalve koosseisus toimuv keskkonnahoiukava kontroll – ehitustegevuse keskkonnaseire LNG terminali ja sh kai ehitus (sh süvendamine ja kaadamine) on suuremahuline komplitseeritud ehitusobjekt, kus on oluline erinevate o sapoolte (nt erinevaid töid teostavad ehitusettevõtted ja nö brigaadid) vaheline sujuv koostöö ning kõigi seatud tingimuste (sh keskkonnaalaste) järgimine. Tööde tellija (arendaja) peab nõudma ehituse hankel osalejalt lisaks muudele dokumentidele ka keskko nnahoiu kava ja kinnituse sellest kinnipidamiseks. Keskkonnahoiu kava peamisteks elementideks on (loetelu on indikatiivne ja on vajalik täpsustada ehitusele eelnevalt): 1.Selge vastutaja keskkonnahoiu kava elluviimiseks. 2.Ehitustööde põhimõtteline kirjeldus (st mitte projekt, vaid tööde tegemise kirjeldus) koos ruumilise lahendusega (st muuhulgas transpordi ja laoplatside paigutus, ehitussoojakute jms asukohad jms). 3.Ohutus ja reostustõrje vahendite kirjeldus ja asukohad. 4.Ehitustööde teostamisel järgitavad põhimõtted ja nende töötajatele tutvustamise viiside kirjeldus. Omanikujärelvalve koosseisus peab osalema keskkonnakaitse küsimustes kompetentne spetsialist/ekspert, kellel on õigus viibida kogu ehitusobjektil ja vajad usel teha ettepanekuid töökorralduse muudatusteks. Vajalik ei ole igapäevane ja 100% täiskohaga tööpanus, orienteeruvalt 0,25-0,5 töömahuga (st 3-6 inimkuud ehitusperioodil) on piisav keskkonnahoiu kava järgimiseks (sh vajadusel täiendamiseks). Sedalaadi praktika on levinud näiteks Maailmapanga poolt finantseeritud suurem ahuliste ehitusobjektide puhul. Konkreetsed soovitused, mida soovitame ehitusaegselt järgida on: 1.Maismaatranspordi toimimine võimalikult väikeste häiringutega nii elanikele kui looduskeskkonnale. Jälgida liikluskorraldust – tööde teostamine päevasel ajal mürahäiringu vähendamiseks, vajadusel teede niisutamine tolmu vastu, liiklusvahendite liiklemiseks ja parkimiseks vaid teede ja selleks ettevalmistatud kohtade kasutamise kontroll jms. Materjalide ladustamiskohtadeks vaid selleks sobivate ja vajalikul viisil ettevalmistatud kohtade kontroll. 2.Jäätmekäitluse, veevarustuse ja heitvee/reovee käitlemise reaalne toimimine. 3.Kai ehitusel kasutatavate materjalide (sh värvid jms) ja kohapealsel b etooni valamise töödel nende juhuslikult merekeskkonda sattumise vältimiseks vajalike meetmete reaalne toimimine. Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 19 4.Müra tekitavate tegevuste (eeskätt rammimine) osas ajalistest piirangutes kinnipidamise jälgimine. 5.Ehitustegevuse ja laevaliikluse võimalike häiringute tuvastamine krüüslile ja aulile ning soovituste andmine nende vältimiseks ja vähendamiseks. Kuna krüüsli pesitsusala Pakri poolsaare tipu piirkonnas on selgelt asukohaspetsiifiline, siis on soovitus perioodil 1. – 31. juuli (st koorunud krüüslite pesas viibimise periood) kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri poolsaare ja Pakri madala vahel). Soovitame koostada ehitusaegse seire kohta perioodilised (nt 3 kuulise intervalliga) kirjalikud raportid ning esitada need Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Vee kvaliteedi seire kai ehitustegevusel, süvendamisel ja kaadamisel Kai ehituse aegsel vaiade paigaldamisel, süvendustööde teostamisel ja kaadamisel tuleb seirata vee kvaliteeti, eeskätt heljumit ja selle levikut. 3.7. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Planeeringuala läbib kavandatud maa-alune Baltic Connectori gaasitorustik. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualas (osaliselt kattuv mandriosa LNG planeeringu alal, kü 58001:003:0271) servituudi seadmiseks Baltic Connectori gaasitorule, trassi haldaja kasuks. Servituudi ala täpsustub ehitusprojektiga. Planeeringulahenduses maa-aluse servituudi ala ulatus gaasitorustiku teljest on 10m ja vee-aluse puhul 20m. 3.8. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Kehtestatud mandiosa LNG terminali detailplaneeringus on ette näht ud kõik vajalikud tehnovõrgud (vesi, kanal, side, elekter, gaas) ka LNG terminali kai tarbeks. Detailplaneeringu alal olemasolevad tehnovõrkude ühendused puuduvad ja kõik vajalikud tehnovõrgud lahendatakse Paldiski LNG kompleksi mahus terviklikult . Paldiski LNG mandriosa detailplaneeringu tehniliste tingimuste taotlusel on arvestatud ka mereosa planeeringu vajadustega ja eraldi tehnilisi tingimusi alale ei taotleta. Kõik vajalikud kommunikatsioonide ühendused on ette nähtud Pakrineeme kinnistult (kü 58001:003:0271). Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Käesoleval hetkel arvestab planeeringulahendus ka koostamisel oleva eelprojekt lahendusega. Planeeritud kaile on ette nähtud järgnevad ühendused valgustuskaabel, elektrikaabel, side ning LNG vedelgaasi toru trass- selle trassi kaudu toimub vedelgaasi transport maismaal asetsevatesse mahutitesse, kus toimub gaasistamine ja gaasivõrku suunamine ning vedelgaasina väljastamine (nt vedelgaasi transportivatele tsisternautodele). Versioon 25.01.2017  20 Paldiski linnas Paldiski LNG terminali kai detailplaneering 3.8.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Olmevee- ja sademevee torustikku ei rajata. LNG mandriosa detailplaneeringuga on ette nähtud LNG terminali administratiivhoonete olmevee varustus rajatavast puurkaevust. Laevade mageveega varustamine toimub vajadusel tsisternautodega vms. Laevadelt pilsivee vastuvõtmiseks projekteerida kaile eraldi torustik. Pilsivee äraandmisel ühendatakse torustik sildunud laevaga ning kai maismaapoolses otsas pilsivett vastu võtva tsisternautoga, mis transpordib selle pilsivett ette nähtud purgimiskohta. Reovee kogumine laevadelt lahendada reoveesüsteemide tühjendusteenust pakkuvate ettevõtet kaudu. 3.8.2. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks kehtestatud LNG mandriosa detailplaneeringule väljastatud Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 05.03.2012 tehnilised tingimused keskpinge liitumiseks nr 198409 ning Elering ASi poolt 10.04.2012 väljastatud tehnilised tingimused 27 MW võimsusega elektritootja elektrivõrguga liitumiseks nr 2-7/141-2. Paldiski LNG terminali mandriosa elektriga varustamiseks on kavandatud jaotusalajaam, mis peab olema varustatud elektrienergia arvestite ja releekaitse seadmetega. Toide kavandatud kaile (nt kai valgustamine, pumpade/seadmete töö jms) on ette nähtud LNG mandriosa detailplaneeringuga kavandatud alajaamast. Alajaama asukoht ning kail kulgevate kaablite lahendus täpsustatakse koostamisel oleva eelprojektiga. 3.8.3. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Antud planeeringuga ei kavandata. Lahendada vajadusel projektiga. 3.8.4. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Kehtestatud LNG mandriosa terminali detailplaneeringuga on ette nähtud maismaale Pakrineeme ja Väike-Pakrineeme mü, kahe mü peale kokku, 2 tuletõrjevee mahutit orienteeruva mahuga 250 m 3 (maht ja asukoht täpsustatakse tuletõrje lahenduse projekteerimisel). Tuletõrjeveemahutid täidetakse sademeveega, dreenivaveega ning vajadusel mereveega. Antud planeeringuala piires tuletõrjevee mahutit ega hüdrante ette ei nähta kuna alale hooneid ei planeerita (va arvatud valvuriputka ehitusaluse pinnaga kuni 20 m 2 ). Kai tulekustutus on ette nähtud merevee baasil. Ligikaudu estakaadi keskele, merre on ette nähtud merevee pumpla (töötab elektri – ja/või diiselmootoriga, vajadusel tagatud toitesüsteemiga). Kaile kavandatavale tulekustutusvee torustikule on ette nähtud õhueraldid ning torud hoitakse tühjana. Erakorralise juhtumi korral käivitatakse pump ning torude kaudu jõuab kustutusvesi sillani. Lahendus täpsustatakse sellekohase projektiga. Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 21 3.9. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 3.10. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Arvestades planeeringualal kavandatavat tegevust nii ehituse kui ekspluatatsiooni perioodil võib planeeringu realiseerimise käigus osutuda takistuseks olemasolevate avalike teede mõõtmed ja läbilaskevõime trassil 8 Tallinn -Paldiski maantee kuni planeeringuala. Teede rekonstrueerimisest eeskätt huvitatud isik ja avalike teede omanik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist omavahel kokkuleppe võimalike teede rekonstrueerimise korraldamise, teostamise ja finantseerimise õiguste ülean dmise kohta. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale . Versioon 25.01.2017  Paldiski LNG kai detailplaneering 23 C – LISAD 1. Situatsiooniskeem; 2. Juurdepääsu skeem 3. Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamisest, Keskkonnaministeerium 19.03.2014 nr 11 - 2/13/3902-10; Versioon 25.01.2017  Paldiski linnas Kraavi ja Keskküla kinnistute detailplaneering D – JOONISED 1. Tugiplaan M 1: 3000 2. Koondjoonis M 1 : 3000 Versioon 25.01.2017  Paldiski linnas Kraavi ja Keskküla kinnistute detailplaneering E – KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSE/KOOSTÖÖ TABEL Valmib järgnevast etapis. Versioon 25.01.2017