Anne Kuill Teie 29.06.2026 nr
[email protected]
Meie 10.07.2026 nr 14-7/261674/2605861
Lugupeetud notar
Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas pärimisseaduse § 88 lõige 6 vastab põhiseadusele. Teie
hinnangul ei tohi riik sekkuda testamendi tühistamise vabadusse. Kui inimene on varasema
testamendi koduse testamendiga notariaalse testamendi tühistanud ja kodune testament on kaotanud
kehtivuse, siis peaks Teie hinnangul pärimine toimuma seaduse järgi. Kirjutasite ka, et Teie
pärimisasjas vaidlustasid seadusjärgsed pärijad notariaalse testamendi kehtivuse kohtus ja ühtlasi
nõudsid nad kohtus pärimisseaduse § 88 lõike 6 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus ei
leidnud vastuolu põhiseadusega.
Põhiseaduse § 32 lõike 4 järgi on pärimisõigus tagatud. Riigikohus on leidnud, et testamendiga oma
vara teistele isikutele edasiandmise õigus on oluline osa vabadusest, mis isikul oma vara suhtes on
ning et see säte kaitseb muu hulgas pärandaja vabadust pärandada testamendiga oma vara isikutele,
kellele ta seda soovib (Riigikohtu üldkogu 22.05.2005 otsus nr 3-2-1-73-04, p 17). Siiski pole õigus
vabalt oma vara üle otsustada piiramatu.
Pärimisõigus on olulisel määral seaduse kujundatud ja kujundatav õigus. Ilma õigusliku
regulatsioonita, mis tagab isikule õiguse pärida, ei oleks võimalik seda õigust teostada. Muuhulgas
peab Riigikogu reguleerima testamendiga seotud küsimusi. Sestap on Riigikogul küllaltki suur
vabadus kehtestada reegleid nii seadusjärgse kui ka testamendijärgse pärimise kohta, ilma et need
oleksid iseenesest põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus lubab seadusega piirata inimese õigust oma
vara vabalt pärandada ja seda võib kitsendada üldistes huvides eesmärkide nimel, mis ei ole
põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu üldkogu 22.05.2005 otsus, p-d 18 ja 33); vt ka põhiseaduse
§ 32 kommentaare).
Riigikogu võib seaduses ette näha, millist liiki viimse tahte avaldust (kodune testament ja
notariaalne testament) saab teha ning millised on testamendi vorminõuded. Riigikogu saab
kehtestada ka nõuded testamendi kehtivusele. Inimesel on õigus testamendis oma viimset tahet
avaldada, mh valida missuguse testamendiga ta seda teeb. Samuti on tal õigus testamenti muuta ja
tühistada. Seejuures tuleb inimesel silmas pidada olulisi kitsendusi, mida Riigikogu on kodusele
testamendile ette näinud.
Riigikogu ei ole eelistanud pärimisel seadust, vaid pärandaja viimset tahet, mis on väljendatud
testamendis või pärimislepingus (pärimisseaduse (PärS) § 9 lg 2, § 88 lg 6). Testamendi puhul võib
eeldada, et see on tehtud eesmärgiga vältida seadusjärgset pärimist.
2
Kuna Riigikogu on pidanud kodust testamenti vähem turvalisemaks kui notariaalset testamenti, on
kehtestatud sellele ranged vorminõuded (vt pärimisseaduse § 23 jj; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
26.06.2025 määrus nr 2-23-8876, p 11 jj).
Inimene saab testamendi tühistada igal ajal hilisema testamendi või pärimislepinguga (PärS § 88
lg 1). Koduse testamendiga saab tühistada ka notariaalse testamendi (PärS § 88 lg 2 lause 2). Kui
inimene on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud ja kodune testament on kaotanud
PärS §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, siis kehtib notariaalne testament (PärS § 88 lg 6). Seega
saab hilisema testamendiga tühistada varasema testamendi, testamendi tühistamist pole võimalik
käsitleda eraldi testamendist endast.
Teie avaldusest nähtub, et kohus on PärS § 88 lõike 6 põhiseaduspärasust analüüsinud. Põhiseaduse
§ 146 järgi mõistab õigust üksnes kohus ning see tähendab, et lõppastmes lahendab
vaidlusküsimuse kohus. Isegi, kui kohtu seisukoht ei ole meelepärane, tuleb õigusrahu nimel sellega
leppida. Riik on pannud notarile ka ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada
õigusvaidlusi (notariaadiseaduse § 2 lg 1).
Koduste testamentide vorminõudeid ja nendega seotud ohte testeerimisvabadusele on käsitletud
2022. aasta magistritöös.
Õiguskantsleri seaduse § 25 lõike 2 järgi ei tohi avaldusealuses asjas olla jõustunud kohtuotsust ega
toimuda samaaegselt kohtumenetlust. Kui Teil on ettepanekuid pärimisseaduse muutmiseks või
täiendamiseks, võite need esitada Justiits- ja Digiministeeriumile ja/või Riigikogule. Loodetavasti
on selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]