Majandus- ja taristuministri määruse "Eesti numeratsiooniplaan" eelnõu

Seletuskiri majandus- ja taristu ministri XX. XXXX 2018. a määruse nr XX “Eesti numeratsiooniplaan” eelnõu juurde. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Sisukokkuvõte Käesolev määrus kehtestatakse „Elektroonilise side seaduse“ § 30 lõike 3 alusel. Käesol eva e elnõu eesmärgiks on luua selgema ülesehitusega õiguslik raam istik siseriikliku numbri ressursi tagamiseks ja sihtotstarbelise ks kasutamiseks, et soodustada üldkasutatava elektroonilise side võrkude ja s ellega seotud teenuste laiaulatuslikku pakkumist ja toimimist konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata . Tulenevalt asjaolust, et eelnõuga tehtavate muudatuste maht ületab ühe kolmandiku varasemalt kehtiva määruse tekstist, koostatakse eelnõuga uus Eesti numeratsiooniplaani määruse tekst ning varem kehtinud plaan tunnistatakse kehtetuks. E elnõuga kehtestatakse üldised põhimõtted ja nõuded koordinee ritud tegevusteks riigisisese numbrir essursi eraldamisele ja kas utusele võtmisele erinevat kasutajate poolt. Paragrahvide ja lõigete kaupa määratletakse numeratsiooniplaani ülesehitus, rahvusvahelise , riigisisese numbri struktuur, nende pikkus, paiknemine numeratsiooniväljas ning nende kasutamine vastavate t eenuste osutamisel . Numeratsiooni moodustavad Eesti numeratsiooniplaani kuuluvad numbrid, lühinumb rid, tunnuskoodid ja prefiksid. Numeratsiooni paiknemine numeratsioonialade s, kasutamiseks lubatud pikkus ja kasutusotstarve sh kasutamist puudutav lisainformatsioon sätestatakse täpsemalt määruse lisas tabelina. Samuti määratakse eelnõus nõuded teenustele sh eritariifsete teenustele, numbri valimise ning kliendi numbri muutmise korrale, mis kaitseb teatud osas klienti sideettevõtjale või muule isikule pandud kohustustega tema kasutusse antud numbri muutmisel või osutatavate sisuteenuste tarbimisel. Eelnõu rakendamise tulemusena eksisteerib toimiv ning ühtne Eesti numeratsiooniplaan , mis tagab riigisiseste numbrite piisava ressursi olemasolu ja nende ühtlase (ühtlustatud), efektiivse, tõhusa, tulemuslik u, sihtotstarbelise kasutamise . See on äärmiselt oluline üldkasutatava elektroonilise sideteenuse või selle vahendusel sisuteenuse korraldamisel, osutamisel ja sideteenuste omavahelisel koostoimimisel. Lisaks kaasnevad eelnõuga järelevalvetegevused, mis puudutavad eelnõus sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste täitmise jälgimist. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Tehnilise Järelevalve Ameti side- ja meediateenuste osakonna juhataja asetäitja Erika Adams (tel 667 2072, e-post: [email protected] ) ja jurist Margit Tammistu (tel 667 2041 , e-post: [email protected] ). Eelnõu koostamisele on kaasatud Eesti numeratsiooniplaani töörühma liikmeid. Nimetatud töörühma koosseisu kuulusid Oliver Gailan (Tehnilise Järelevalve Amet), Kai Remmelkoor (Tehnilise Järelevalve Amet), Mart Laas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kärt Steff (Tarbijakaitseamet), Helen Liiva (Tarbijakaitseamet), Karlis Kolk (Tarbijakaitseamet) Allan Aedma (Elisa Eesti AS), Ain Õglane (Telia Eesti AS), Jüri Kraft (Telia Eesti AS), Kristjan Kõiv (Elisa Teleteenused AS, endine AS Starman ), Marius Mets (Elisa Eesti AS), Sten Akel (Tele2 Eesti AS), Tarmo Osman (Osaühing Top Connect ), Toomas Sau (Telia Eesti AS), Veiko Koort (Elisa Eesti AS), Viktoria Kurig (Aktsiaselts Starman ). Samuti kaasati eelnõu koostamisele Merle Tikk (Häirekeskus), Andrus Kroon (Siseministeerium), Rene Berting (siseministeerium), Margo Erm (Politsei- ja Piirivalveamet), Riina Sõmer (Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus). Märkused Eelnõus kasutatakse hulgaliselt elektroonilise side seadusest tulenevaid mõisteid, seega tuleb õigusraamistiku täielikuks mõistmiseks lugeda käesolevat määrust ning elektroonilise side seadust (ESS) paralleelselt. 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 7 p eatükist ja 21 paragrahvist, kus kä sitletakse igat alamteemat eraldi peatükina luues sellega selgema ja arusaadavama määruse struktuuri selle lugejale ja numbrite kasutajale . Eelnõus käsitletud alamteemad jagunevad järgmiste peatükkidena: üldsätted, rahvusvaheline number, riigisisene number, tunnuskoodid ja prefiksid, numbrite valimiskord ja selle muutmine, kliendi numbri muutmine ja rakendussätted. Määrusega kehtestatud nõuded kohalduvad numbriloa alusel numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltuvalt tema majandustegevusalale ja tema poolt osutatava teenuse liigile. Eelnõu 1. peatükk käsitleb määruse üldsätteid . Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala ja defineerib käesoleva määruse tähenduses käsitletava eritariifiga tasustatud sisuteenuse mõiste. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt määratakse Eesti numeratsiooniplaaniga kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenuse) ja muu teenuse (edaspidi sisuteenuse) osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemi ne numeratsiooniväljas, nõuded nu mbrite pikkusele, kasutamise tingimustele ja otstarbele , valimiskorrale ning olulised nõuded ka teenustele, mis peavad olema tagatud ühe või teise numbriliigi kasutamisel . Eelnõu § 1 lõige 2 täpsustab, et määruses ning selle lisas sätestatud nõuded kohalduvad numbriloa alusel Eesti numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltuvalt tema poolt osutatava sideteenuse või selle abil osutatava muu teenuse liigist. Eelnõu § 1 lõige 3 sätestab, et eritariifiga tasustatud sisuteenus on sideteenuse vahendusel osutatav mis iganes sisuteenus, mille hind teenuse kasutamise eest koosneb sideettevõtja tasust ja sisuteenuse osutaja tasust. Tegemist on teenusega , mille osutamine on jagatud kahe erineva äriettevõtte tegevuste vahel. Antud teenuse puhul on üheks osapooleks sideteenuse osutaja, kes tagab vajaliku sidelahenduse ja korraldab kliendiga teenuse kasutamise eest arveldamise. T eiseks osapooleks on sisuteenuse pakkuja, kes teenusele sisu pakub ja kes ühtlasi määrab pakutavale teenusele ( eri ) hinna . Levinumad teenused on nt suhtlusliinid, erinevad infoliinid, nõustamise teenused, SMS teenused - mobiilne parkimine, tele- ja raadiosaadete mängud, telefonimängud jne, mille hinnad on praktikas 1 sendist kuni 25 euroni kõne või minut. Eritariifiga tasustatud sisuteenuse alla kuuluvad ka reaalajas annetuste kogumised ja tarbijamängudes toimuvad hääletamised vms teenused. Sisuteenuse lõpphinna kujundamise poliitikat eritariifsete teenuste osutamisel ei reguleerita. Siin kehtib vaba turumajandus, kus mõlemad osapool ed määravad eraldi hinna vastavalt oma ettevõtte tegevustest, kuludest, ärimudelist, kliendi nõudlusest vms lähtuvalt ning kliendi lõpphinna kujunemisel need kaks hinda arvel liidekatse. Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab numeratsiooniplaani ülesehitusena, et Eestis on tegemist suletud numeratsiooniplaaniga, milles puuduvad maakonda määratlevad suunakoodid. Suletud numeratsiooniplaani all mõistetakse plaani, kus riigisisesed numbrid on määratletud kindla fikseeritud pikkusega ning nende kasutamine sh valimine toimub täispikkuses riigiüleselt ühtemoodi riigi haldusjaotust arvestamata. Eelnõu § 2 lõige 2 kohaselt on numbrite, lühinumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve toodud käesoleva määruse lisas. Eelnõu § 3 defineerib mõiste numeratsiooniala jaoks. Numeratsioonialaks nimetatakse sellist järjestikuste numbrite hulka, millel on ühine numbri algusosa näiteks numbrite 52345363 ja 52364444 numeratsioonialaks on 523 . Eelnõu 2. peatükk § 4 sätestab rahvusvahelise numbri tähenduse ja struktuuri. Eelnõu § 4 l õigete 1-3 kohaselt loetakse rahvusvaheliseks numbriks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union Telecommunication standardization sector , ITU-T) soovituse E.164 kohast kümnendnumbrit, mis koosneb riigikoodist ja sellele järgnevast riigisisesest numbrist nt numbristruktuuriga (372) 4578940. Eestile on ITU poolt väljastatud kasutamiseks riigikood 372 ning rahvusvahelise numbri pikkuseks on max 15 numbrimärki, mis sisaldab ka riigikoodi numbrimärkide arvu. Eelnõu 3. peatükk käsitleb riigisisese numbri tähendust, liike, struktuuri, nende kasutamisotstarvet ja tingimusi ning nõudeid teenustele, mille osutamiseks on lubatud riigisisest numbrit kasutada. Eelnõu § 5 defineerib riigisisese numbri tähenduse, liigid ja struktuuri. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on riigisisene number Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number või lühinumber, mis seob lõppkasutaja või kliendi Eesti numeratsiooniplaaniga. Sisuline seos Eestiga on tagatud koosmõjus ESS §-ga 32, mis reguleerib numeratsiooniplaani numbrite omavahelist valitavust. Lõikes on toodud ka riigisisese numbr i maksimaalne pikkus. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab loeteluna kõik Eesti numeratsiooniplaani kuuluva d riigisiseste numbri te liigid. Eelnõu §-d 6-9 sätestavad numbri liigiti paragrahvide ning lõigete kaupa riigisiseste numbrite kasutamise tingimused sh kohustused numbri omanikele nende kasutamise korraldamisel arvestades iga numbriliigile omaseid erisusi ja kasutamisotstarvet. Eelnõu § -d 6 ja 7 kehtestavad nõuded telefoni- ja mobiiltelefoni numbri kasutamiseks ja s elle kasutamise korraldamiseks. Telefoni- või mobiiltelefoninumbreid võib kasutada vastavalt numbriliigile kas telefoniteenuse või mobiiltelefoniteenuse või sellega seotud sideteenuste osutamiseks. Mõlema numbriliigi omanikuks saab olla vaid sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires. Eelnõu kohaselt on telefoni- või mobiiltelefoninumbrite omanikul õigus kasutada numbreid vastava numbriloa ja broneeringu alusel sidevõrgu või selle osade töö korraldamiseks, kas telefoni- või mobiiltelefoniteenuse või sellega seotud sideteenuste osutamiseks ise või anda numbrid oma klientide kasutusse sideteenuse kasutamiseks. Kliendile sideteenuse osutamiseks numbrite andmine ei ole lubatud. Antud nõue tuleneb ESS § 3 lg-st 3, mis sätestab, et kui sideteenuse osutamine eeldab numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema endal numbriluba numbrite kasutamiseks. Määruse lisa kohaselt paiknevada kasutusel olevad telefoninumbrid numeratsioonialades 32; 33; 35; 38; 39; 43-48; 60-69; 71-79; 88 ja pikkus on 7 numbrimärki. Kasutusel olevad mobiiltelefoninumbrid paiknevad numeratsioonialades 50-50; 81-84, 870-871; 872-874 ja pikkuseks 7, 8, 10 ja 12 numbrimärki. Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab mobiiltelefoninumbri kasutamise tingimuse masin-masin (M2M) lahendustel põhineva sideteenuse jaoks. Telekommunikatsiooni valdkonnas on maailmas sh Eestis hüppeliselt kasvamas mobiilse andmeside mahud ning vajadus elektroonilise side võrkude abil ühendada erinevaid seadmeid uute lahenduste efektiivsemaks majandamiseks ja inimeste igapäevaelu korraldamiseks. Enamik nendest seadmetest ei ole traditsioonilised inimsuhtluseks kasutatavad telefonid ega arvutid, vaid autod, kodumasinad, meditsiiniseadmed ja mitmesugused teised seadmed, mis vajavad keskserveriga , keskse juhtsüsteemiga teabevahetuseks või omavaheliseks ühenduse loomiseks suuremahulist numbriressurssi. Samas ei ole nimetatud uute teenuste jaoks kasutava numbri pikkus oluline, erinevalt kõneteenuseks kasutatavast numbrist, mida peab inimesel olema mugav valida ja meeles pidada. Lähtuvalt eestoodust ja arvestades telekommunikatsiooni turu liikumist uue põlvkonna lahenduste poole ja sideettevõtjate nõudlust suuremahulise mobiiltelefoninumbriressursi järele kehtestatakse eelnõuga masin-masin (M2M) lahendustel põhinevate sideteenuste otstarbeks kasutatavate mobiiltelefoninumbrite numeratsioonialaks 870-874 pikkusega 10 ja 12 numbrimärki. Kuna Eesti numeratsiooniplaan sisaldab ka lühemaid sama liiki numbreid tavapärase sh inimsuhtluses kasutatava sideteenuse osutamiseks, siis on väga oluline mobiiltelefoninumbrite kasutamise osas eristada, mis juhtumil kasutatakse lühemaid, mil pikemaid numbreid. Eelnõu §7 lg 5 täpsustab mobiiltelefoninumbri kasutamise tingimuse, et M2M mobiiltelefoninumbreid tuleb kasutada masin-masin (M2M) vahelise sideteenuse osutamiseks, kui ühendus luuakse kas kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust. Eristamine on vajalik ka selleks, et hoida selgust traditsiooniliste ja mitte traditsiooniliste sideteenuste vahel, mis on oluliseks parameetriks või tunnusmärgiks erinevate sidevõrkude, roamingpartnerite või vahelise hinnapoliitika kujundamisel elektroonilise sideteenuse osutamisel. Samuti aitab kindlustada, et traditsioonilise kõneside jaoks ei hakkaks sideteenuse osutaja väljastama inimestele 10-12 kohalisi mobiiltelefoninumbreid. Lisaks eelnevale sätestatakse eelnõu §-des 6 ja 7 täpsed juhud, millal on lubatud telefoni- ja mobiiltelefoninumbrite kasutamise õiguse üle andmine teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks. Eelnõu kohaselt on neid juhtumeid kaks: kui sideettevõtja lõpetab oma tegevuse ja teine sideettevõtja võtab sideteenuse osutamise üle ning kui klient vahetab sideettevõtjat ESS §-s 89 sätestatu alusel. Muudel juhtudel telefoni- ja mobiiltelefoninumbrite kasutamise õiguste üleandmine ei ole ettenähtud. Antud tingimusega luuakse ühelt poolt seos uue numbri omaniku ja konkreetse numbri vahel ning teisalt tagatakse sideteenuse osutamise jätkamine tegevuse lõpetanud sideettevõtja või teenuse osutajat vahetavale kliendile sideteenust katkestamata. Eelnõu § 8 sätestab teenus numbrite kasutamise tingimused sh kohustused numbri omanikele nende kasutamise korraldamisel arvestades iga teenusnumbri liigile omaseid erisusi ja kasutamise otstarvet. Määratakse ära lõigete kaupa, mis tingimustel ja mis teenuste osutamiseks võib ühte või teist liiki (800, 900, 901-seeria numbrid, personaalnumber ja e-faksinumber) teenusnumbrit kasutada. Määruse lisa kohaselt paiknevad eelnimetatud teenusnumbrid numeratsioonialades 40; 700-702; 800; 900; 901 ning on vastavalt numbriliigile kas 7, 8 või 10 numbrimärki pikad. Eelnõu § 8 lõigete 1-3 kohaselt on teenusnumber riigisisene number, mida võib kasutada lõppkasutajale või kliendile sideteenuse vahendusel tasuta, eritariifita või eritariifiga tasustatud sisuteenuse osutamiseks. Eelnõu kohaselt on teenusnumbreid 5 erinevat liiki 800, 900, 901-seeria numbrid, personaalnumber ning e-faksinumber. Tasu stamise ja numbri liigi valik kasutamiseks sõltub osutatava teenuse sisust, eesmärgist, suunitlusest jm parameetritest lähtuvalt, mille määrab sisuteenuse pakkuja. Teenusnumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on eelnõu kohaselt sideettevõtja või muu isik, kes kasutab sideteenust sisuteenuse osutamiseks. Muu isiku all mõeldakse ettevõtlusega tegelevat juriidilist või füüsilist isikut. Eelnõu § 8 l õige 4 kohustab teenusnumbri omanikku korraldama teenusnumbrite kasutamist käesoleva määruse ja selle lisas määratud numeratsioonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas ESS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega. See on vajalik, et toimiks sihipärane teenusnumbrite liikidele vastav sisuteenuse osutamine. Eelnõu § 8 l õige 5 lubab vaid sideettevõtjal vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenusnumbrit sideteenuse osutamiseks või selle abil sisuteenuse osutamiseks enda otstarbeks või anda kliendi kasutusse sisuteenuse osutamiseks. See annab võimaluse ettevõtlusega tegeleval isikul kasutada teenusnumbrit sisuteenuse osutamiseks ilma, et ta peaks ise teenusnumbri luba omama. Vastavat numbriluba om ab tema eest sideettevõtja, kelle vastutada on teenusnumbri nõuetekohase kasutamise korraldamine. Füüsilisel ja juriidilisel isikul ei ole lubatud numbriloa ja broneeringu alusel teenusnumbri kasutamise edasi andmine teisele isikule sisuteenuse osutamiseks. Eelnõu § 8 lõige 9 kohustab 900-seeria teenusnumbri omanikku korraldama lõppkasutajatele 10 sekundi jooksul vahetult enne sisuteenuse osutamist teenuse hinna automatiseeritud teavitamise , tingimusel , et eritariifi teavitamise ajal ei rakendata. See on vajalik lõppkasutajate ja ka sisuteenuse pakkuja te kaitseks edaspidiste vaidluste lahendamisel , kuna eritariifse sisuteenus e maksimaalset hinda ei reguleerita, mistõttu võib see mõne sisuteenuse puhul olla lõppkasutaja jaoks väga kõrge ja mitte sobiv. Praktikas on hulgaliselt kaebusi, kus k uu lõpus saadaval telefoniarvel on kirjas summa, mis on lõppkasutajale o otamatu ning ta ei ole sellest teadlik ega nõus selle eest ka arvet tasuma. Eelnõu § 8 lg-s 9 sätestatud kohustus aga annab lõppkasutajal e ilma eritariifi maksmata võimaluse teenuse hinnast teada saada vahetult enne teenuse saamist ja kui hind ei sobi , siis 10 sekundi jooksul võimalus sellest loobuda. Hinnateavitamise kohustus on olnud varasemalt kirjas Tarbijakaitseameti poolt sisuteenuse osutamiseks väljatöötatud juhendis , millel ei ole juriidilises mõistes piisavat alust 10 sekundilise eritariifi rakendamata hinnateavitamise kohustuse nõudeks . Samuti esineb praktikas hulgaliselt juhtumeid, kus teenusepakkuja jätab kas kõrge hinna tõttu teadlikult või lihtsalt unustab klienti hinnast teavitamata. Hilisemas vaidluste lahendamisel pole võimalik teavitamist või teavitamata jätmist tagantjärgi tõendada. Nõudes seda tegema automatiseeritud teavitusena, on igal ajal tagatud eritariifsest teenuse hinnast teavitamise kohustuse täitmine. Automaatse hinnateavitamise kohustuse nõude sätestamine kaitseb nii sisuteenuse pakkujat kui ka tarbijat ning aitab ühtlasi vähendada edaspidiselt selle teemalisi vaidlusi . Eelnõu § 8 lõikes 10 on toodud erand, mille puhul ei pea teenusnumbri omanik rakendama teenuse hinna automatiseeritud teavitamist ja tasuta 10 sekundilist kõne algust. Nimelt teatud puhkudel, kus on vaja läbi viia lühikesel perioodil masshelistamise kampaania seoses reaalajas meedias oleva mängu, võistluse, hääletuse või annetuste kogumisega, siis aeglustaks hinna teavitamine kampaania läbiviimist. Samas hinna kõne vahendusel teavitamiseks puuduks ka otsene vajadus, kui hind on reaalajas meedias helistajale nähtav. Meedia all mõistetakse eelkõige televisiooni, raadiot ja reaalaja veebimeediat. Eelnõu § 8 lõiked 11 kuni 13 sätestavad 901-seeria teenusnumbri, e-faksinumbri ja personaalnumbri kasutamise tingimused. Eelnõu § 8 lõige 13 täpsustab, et sideettevõtja võib personaalnumbrit kasutada lisaks sisuteenuse korraldamisel kliendi telefoni- ja mobiiltelefoninumbri tuvastamiseks. Näiteks enne sisuteenuse pakkumise alustamist, paludes helistada personaalnumbrile. Eelnõu § 9 sätestab lühi numbrite kasutamise tingimused sh kohustused numbri omanikele nende kasutamise korraldamisel. Määratakse ära lõigete kaupa, mis tingimustel ja mis teenuste osutamiseks võib ühte või teist lühinumbrite numeratsiooniala kasutada. Eelnõu § 9 lõigete 1-3 kohaselt on lühinumber kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida kasutatakse sideteenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide lihtsustatud valimiseks. Eelnõu kohaselt jaotatakse lühinumbreid 3 kategooriasse: kolme- kuni viiekohalised teenuse lühinumbrid, mille abil tagatakse sideteenuse kasutajal võimalus lihtsustatult valida eri liiki sisuteenuseid; sideteenuse osutaja kood ehk operaatorkood, mille abil võimaldatakse sideteenuse kasutajal valida konkreetset sideteenuse osutajat rahvusvahelise ja riigisisese sideteenuse osutamiseks; kuuekohalised üleeuroopaliselt harmoneeritud sotsiaalset väärtust omavad ühtlustatud teenuse lühinumbrid. Teenuse lühinumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on eelnõu kohaselt sideettevõtja või muu isik, kes kasutab sideteenust sisuteenuse osutamiseks. Muu isiku all mõeldakse ka teenuse lühinumbrite puhul ettevõtlusega tegelevat juriidilist või füüsilist isikut. Määruse lisa kohaselt paiknevad lühinumbrid numeratsioonialades 10-19. Eelnõu § 9 lõige 4 kohustab lühinumbri omanikku korraldama lühinumbrite kasutamist käesoleva määruse ja selle lisas määratud numeratsioonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas ESS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega. Eelnõu § 9 lõige 5 lubab teenuse lühinumbrite puhul vaid sideettevõtjal vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenuse lühinumbrit ise või anda kliendi kasutusse sisuteenuse osutamiseks. Tagades sellega ettevõtlusega tegeleval isikul võimaluse kasutada teenuse lühinumbrit sisuteenuse osutamiseks ilma, et ta peaks enda nimel numbriluba omama. Ka teenuse lühinumbrite kasutamise puhul kehtib nõue, et füüsilisel ja juriidilisel isikul, kes omab teenusenumbri kasutamiseks ise numbriluba ja ise sideteenust ei osuta, ei tohi oma numbriloa alusel teenuse lühinumbri kasutust edasi anda teise isiku kasutusse. Eelnõu § 9 lõiked 6 ja 7 sätestavad, et teenuse lühinumbrite vahendusel võib kliendile osutada tasuta, eritariifita või eritariifiga sisuteenust. Eritariifiga tasustatava sisuteenuse osutamisel on teenuse lühinumbri omanikul kohustus tagada lõppkasutajatele 10 sekundi jooksul vahetult enne sisuteenuse osutamist teenuse hinna automatiseeritud teavitamine, tingimusega et sisuteenuse hinda teavitamise ajal ei rakendata. Tasustamise vormi valiku sisuteenuse osutamiseks teeb sisuteenuse pakkuja ise tema poolt pakutava teenuse sisust, eesmärgist, suunitlusest jm parameetritest lähtuvalt. Eelnõu § 9 lõi ke 8 põhimõte on sarnane § 8 lõikega 10 ja on selgitatud eespool. Eelnõu § 9 lõige 9 sätestab, et üleeuroopaliselt harmoneeritud teenuse lühinumbrit 112 kasutatakse sideteenuse vahendusel helistajale tasuta hädaabiteenuse osutamiseks. Eelnõu § 9 lõige 10 sätestab , et numbriinfoteenust osutatakse numeratsioonialas 118 paiknevatel lühinumbritel (lisaks võib neil pakkuda täiendavalt muid infoteenuseid ). Numbriinfoteenuse ehk kataloogiinfo teenuse all mõistetakse sisuteenust, mis hõlmab selliste klientide või lõppkasutajate telefoninumbrite põhist andmebaasi, kes tahavad, et teave nende telefoninumbrite kohta oleks avalik ning vastavalt kelle iganes päringu peale see ka avaldatakse. Tegemist on üleeuroopaliselt harmoneeritud numeratsioonalaga ja sellel osutatava spetsiifilise sisuga teenusega, mille sihtotstarbeline kasutus hakkab aastatega Euroopas hääbuma, seega on eelnõuga lubatud sellel lühinumbril pakkuda täiendavalt ka muid infoteenuseid. Eelnõu § 9 l õiked 11 kuni 13 sätestavad nõuded üleeuroopalise harmoneer itud lühinumbri „116” kasutamiseks sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste osutamiseks. Tegemist on samuti euroopaüleste ühtsete numbritega, mille kasutamist reguleerib lisaks siseriiklikule regulatsioonile ka Euroopa Komisjoni otsus 2007/116/EÜ ja selle muutmise otsused. Lõige 12 täpsustab Tehnilise Järelevalve Ameti kohustust avaldada oma veebilehel sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühinumbrid ja anda sellekohast teavet Euroopa Komisjonile vähemalt kord aastas. Eelnõu § 9 lõiked 14 ja 15 sätestavad, et operaatorkoodi omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires. Operaatorkoodi võib kasutada lõppkasutajale sideteenuse osutamiseks sobiva sideettevõtja ja tema osutatavate sideteenuste valiku võimaldamiseks , kusjuures seda nii rahvusvahelise kui riigisisese sideteenus t e osutamisel. Samuti sätestatakse, et operaatorkood ei ole üle antav. Tegemist on sideettevõtja teenuseid identifitseerimise koodiga, mis ei tohiks olla kellegi teise sideettevõtja käsutada, kui selle kes osutab lõppkasutajale ise sideteenust. Eelnõu § 9 lõige 16 täpsustab , et sideettevõtja võib kasutada sideteenuse osutamiseks ainult ühte operaatorkoodi sama liiki sideteenuse osutamiseks. Samas ei ole keelatud ühe operaatorkoodi abil mit me erineva sideteenuse osutamist, et eristada tema eri liiki teenuseid teistest sideettevõtjatest. Eelnõu 4 . peatükk käsitleb paragrahvide ja lõigete kaupa erinevate tunnuskoodide ja prefiksite tähendust, liike, struktuuri, nende kasutamisotstarvet ning nõudeid teenustele, mille osutamiseks on lubatud tunnuskoode ja prefikseid kasutada. Eelnõu § 10 sätestab tunnuskoodide ja prefiksite üldise tähenduse ning loetleb tunnuskoodide erinevad liigid. Eelnõu § 10 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et tunnuskoodid on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel. Tunnuskoodide liikideks on rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood (ISPC), riigisisene signalisatsioonipunkti kood (NSPC), sideteenuse osutaja number (IIN) ja mobiiltelefonivõrgu kood (MNC). Eelnõu § 10 l õige 3 defineerib prefiksi tähenduse, kus prefiksiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist sidevõrgu või selle osade töö korraldamiseks sh võrgusiseste ja kasutajagruppide siseste teenuste korraldamiseks . Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele lisaks olemasolevale 981 tehnilisele pref iksile ka teine prefiks 982, mida kasutatakse ainult 12-kohaliste mobiiltelefoninumbrite puhul masin-masin (M2M) lahendustel põhineva sideteenuste korraldamiseks ja numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks ning mis märgitakse ka numbri broneerimisel. Eelnõu §-d 11 kuni 14 sätestavad liikide kaupa vastavate tunnuskoodide struktuuri, pikkuse ja nende kasutusotstarbe. Samuti viidatakse vastavatele Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU-T) soovitustele Q.708, E.118, E.212 ja Eesti standardile EVS-EN 300 523 (ülevõetud ETSI standard), mis reguleerivad vastava liiki tunnuskoodi täpset otstarbelist kasutamist ning rahvusvahelise kooskõlastamise protseduuri. Täpsete kasutusotstarvete määratlemine on vajalik koodide ühtlustatud kasutamise vajaduse tõttu rahvusvahelise sideteenuse osutamisel. Rahvusvaheliselt on kohustus kooskõlastada või teavitada sideteenuse osutaja numbri (IIN), rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi (ISPC) ning mobiiltelefonivõrgu koodi (MNC) kasutamine Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu s . Kooskõlastamist või teavitamist korraldab Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtja sooviavalduse alusel va sideteenuse osutaja numbri korral. Selle kooskõlastamine tuleb ITUst sideettevõtjal endal taotleda . Eelnõu § 15 sätestab prefiksite kasutusotstarbe ja tingimused erinevate sideteenuste korraldamiseks. Eelnõu § 15 lõigetega 1-4 määratakse kasutusotstarbed tehnilise prefiksi ( marsruutimisnumbriprefiks ja telefonijaamast väljahelistamise prefiksi), kasutajagruppide siseste prefiksi, lõppkasutaja numbri kohase prefiksi ja võrgusiseste kasutajagruppide siseste prefiksi kasutamiseks. Prefiksite kasutamisega luuakse sideettevõtjal võimalus määrata võrgusiseseid gruppe oma klientidest kellele osutatakse vaid võrgusiseseid teenuseid, infoteenust vms teenuseid ilma , et peaks võtma kasutusele avalikust numbriplaanist üldkasutatavat teenusnumbrit. Prefiksite kasutamine on numbriloast vabastatud, kuid nende kasutajal on kohustus kasutada neid Eesti numeratsiooniplaani lisas sätestatud numeratsioonialas ja pikkuses. Kasutajagruppide siseste teenuste osutamiseks peab prefiks paiknema numeratsioonialas „91“, ,lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste osutamiseks numeratsioonialas „92“, lõppkasutaja numbri kohase prefiksi ja võrgusiseste kasutajagruppide sisene prefiks numeratsioonialas „95“ ja tehniline prefiks numeratsioonialas “980” ja “981”. Eelnõu 5. peatükk käsitleb numbri valimise korda ja selle muutmist . Eelnõu § 16 lõiked 1-3 sätestavad rahvusvaheliste ja riigisiseste numbrite valimise korra, mis sisaldab üldiseid nõudeid rahvusvahelise numbri valimiseks ning operaatorkoodi abil nii riigisisese- ja rahvusvahelise numbri valimiseks. Numbrite valimise kord peab riigiüleselt toimuma ühtmoodi ning arvestama rahvusvaheliste nõuetega . Numbrite ühtlustatud valimise kord tagab kliendi poolt alustatud kõne de õnnestumise ja ühenduse lõpetamise tema poolt valitud riigisisese või rahvusvahelise numbriga . Eelnõu § 16 lõige 4 täpsustab , et sideettevõtja võib numbri valimise korda muuta ainult ESS-s ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel, teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Valimiskorra muutmisel tuleb tagada endise numbri valimine või endine valimiskord samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Vähemalt kolme kuu jooksul alates valimiskorra muutumisest peab sideettevõtja tagama, et kehtetuks muutunud valimiskorra kasutamisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus valimiskord. Selle nõude täitmisega tagatakse sujuv ja minimaalselt häiriv üleminek vanalt valimiskorralt uuele . Eelnõu 6 . peatükis käsitletakse kliendi numbri ja numbrinäidu muutmise sätteid. Eelnõu § 17 sätestab lõigete kaupa täpsed juhud, millal ja kuidas võib kliendi numbrit muuta. Eelnõu § 17 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et sideettevõtjal on lubatud kliendi kasutusse antud riigisisest numbrit muuta üksnes tehnilistel või õigusaktidest tulenevatel põhjustel teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Kuid kui klient ise seda soovib, siis tema tahtest tingitult võib muuta riigisisest numbrit kliendi poolt soovitud ajal, kuid mitte varem kui järgmisel tööpäeval pärast kliendilt vastava avalduse saamist. Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et kliendi riigisisese numbri muutmisel lõikes 1 nimetatud alustel tuleb tagada endise numbri valimine samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Kliendi soovil võib seda aega lühendada. K l iendi soov ja tahe peab olema soovitavalt selgelt väljendatud ja hiljem tõendatav. Eelnõu § 17 lõi ge 4 sätestab , et sideettevõtja võib varem ühe kliendi kasutuses olnud riigisisese numbri anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast numbri kasutamise lõpetamist eelmise kliendi poolt. Klientide nõusolekul võib seda aega lühendada. Eelnõu säte reguleerib sideettevõtja käsutuses oleva riigisisese numbriressursi taaskasutusele võtmist juhtumil, kui numbri eelmine kasutaja seda kasutada enam ei soovi. Eelnõus sätestatud ajaline piirang (kuus kuud) on vajalik numbri kasutuse „ puhkeolekus “ hoidmiseks, mis aitab vähendada ja kustutada selle numbri seotust eelmise kasutajaga. Numbri puhkeolekus hoidmine vähendab ka hilisemaid valekõnede vastuvõtmisi uue kasutaja poolt , kellele taaskasutatav number kasutamiseks antakse. Eelnõu § 17 lõige 5 täpsustab, et lõikes 4 sätestatud nõue kehtib selliste riigisiseste numbrite puhul, mis on ühe kliendi kasutuses olnud vähemalt 3 kuud. Eelnõu § 18 sätestab helistaja numbrinäidu muutmise nõudeid. Sideettevõtjate klientide poolt on nõudlus helistaja numbrinäidu muutmise teenuse järele. Eelnimetatud teenuse vajadus on tekkinud nende klientide poolt, kes omavad sideteenuste kasutamiseks mitut numbrit nt ettevõtte üldnumbrit ja igale töötajale määratud numbrit, kusjuures välja helistamisel soovitakse erinevatel põhjustel kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale näidata tagasihelistamiseks vaid ettevõtte üldnumbrit . Selleks, et vältida numbri kuvamise teenuse osutamisel pahatahtlikku riigisisese numbri kasutamist, sätestatakse eelnõu §-s 18 kliendi numbrinäidu muutmise tingimused muudetud numbrinäidu kuvamiseks kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale. Eelnõu kohaselt on numbrinäidu muutmise teenuse osutajaks ning selle korraldajaks ainult sideettevõtja, kelle kohustus on enne vastava teenuse osutamist välja selgitada muudetava numbri kuuluvust Eesti numeratsiooniplaani ning teenust taotlevale lõppkasutajale. Eelnõu kohaselt ei ole eelnimetatud teenuse võimaldamine lubatud vältimatu psühholoogilise abi lühinumbritele, sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühinumbritele ja hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede puhul. Eelnõu 7. peatükiga „Raken dussätted“ täpsustatakse määruses mõningate sätete r akendamiseks vajalikke eritegevusi või erisusi . Eelnõu § 19 lõige 1 sätestab rakendussätte e nne 2005. aasta 1. jaanuari reserveeritud 7-kohaliste mobiiltelefoninumbrite kasutamise säilimiseks. Eesti numeratsiooniplaanis on määratud mobiiltelefoninumbrite pikkuseks kaheksa numbrimärki. Samas on endiselt kasutusel suur hulk teatud numeratsioonivahemikes 7-kohalisi mobiiltelefoninumbreid , mille kasutamine võib jätkuda kuni neid numbri omanik ei soovi enam kasutada ja loobub neist. T agamaks klientidele kasutada antud 7-kohaliste mobiiltelefoninumbrite säilimine, on eelnõus sätestatud, et enne 1. jaanuari 2005. aasta reserveeritud ja kasutusel olnud 7-kohalisi mobiiltelefoninumbreid võib kasutada kuni nende numbrite broneeringu lõppemiseni loetledes numeratsioonalad, mille osas antud rakendussäte kehtib . Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab rakendussätte enne määruse jõustumist numeratsioonialas 694-696 telefoninumbrite kasutusotstarbe säilimiseks. Samuti riigiside korraldavate asutuste vajadustest ja nõudest lähtuvalt sätestatakse käesoleva määruse eelnõuga numeratsiooniala 690-696 üleriigilise riigiside otstarbeks telefoniteenuse korraldamiseks ja osutamiseks. Samas aga on juba selles numeratsioonialas kasutusel mõned üksikud numbrid, mille kasutamine võib jätkuda seni kuni numbri endine omanik lõpetab numbrite kasutamise. T agamaks klientidele kasutada antud numeratsioonialas 694-696 telefoninumbrite säilimine, on eelnõus sätestatud, et enne määruse jõustumist broneeritud ja kasutusel olevate numeratsiooniala 694-696 seitsmekohaliste telefoninumbrite kasutami sotstarve säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni , loetledes numeratsioonalad, mille osas antud rakendussäte kehtib. Eelnõu § 19 lõige 3 sätestab politsei väljakutse lühinumbri 110 paralleelvalimise ja ümbersuunamise tagamise kohustuse kuni 2020. aasta 1. märtsini. Määruse eelnõuga alustatakse tegevustega politsei väljakutse teenuse lühinumbri 110 ametlikuks ära kaotamiseks, kuna Eestis on ametlikult kehtiv ainult üks hädaabinumber 112 ning teist lühinumbrit samasisulise teenuse jaoks vaja ei ole. Varemalt aktiivses kasutuses olnud politsei väljakutse lühinumbri 110 avalik kasutamine lõpetati küll 2015 aastal kuid kõned, mis sellele lühinumbrile vanast harjumisest helistajate poolt tehakse suunatakse hetkel kõik veel hädaabinumbrile 112 . Sellise tegevuse määramatu ajaga töös hoidmine ei ole majanduslikult otstarbekas, eriti kui arvestada, et ametlikku kasutust selleks ettenähtud ei ole , määratakse eelnõus rakendussätetega viimased tähtajad politsei väljakutse lühinumbrile 110 tehtud kõnede paralleelvalimiseks ja ümbersuunamiseks hädaabinumbrile 112. Koostöös Häirekeskuse, Siseministeeriumi ja sideettevõtjatega o n ülemineku tähtaegade määratlemisel arvestatud ajaga, mis kulub politsei väljakutse teenuse lühinumbri 110 ametlikust ära kaotamisest inimeste teavitustööde korraldamiseks. Eelnõu § 20 sätestab üleminekusätted . Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et alates määruse jõustumisest broneeritakse numbreid numeratsioonialast 690 kuni 696 valitsusasutusele pädevuse piires üleriigilise riigiside otstarbeks telefoniteenuse korraldamiseks ja osutamiseks. Eelnõu § 20 lõige 2 kohustab sideettevõtjat tagama alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 2020. aasta 1. märtsini politsei väljakutse lühinumbri 110 paralleelvalimise ja ümbersuunamise hädaabinumbrile 112. Ajamääratlus annab ette nii sideettevõtjatele kui ka Häirekeskusele selge tegevusplaani ning tähtajamöödumisel õigusliku aluse 110 numbri valimise ametlikuks lõpetamiseks. Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et alates 2020. aasta 1. märtsist määratakse lühinumbri 110 kasutusotstarbeks „Teenuse lühinumber, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse osutamiseks riigi poolt . Häirekeskus on avaldanud soovi jätkata 110 kasutust pärast paralleel valimise lõppu üleriigilise avalike huvides kasutatava a bi- ja info teenuse lühinumbrina . Eelnõu sättega muudetakse teenuse lühinumbri 110 kasutusotstarvet. Eelnõu § 20 lõige 4 täpsustab, et § 8 lõike 9 ja § 9 lõike 7 sätestatud nõue tuleb enne käesoleva määruse jõustumist tegutsenud teenus numbrite või teenuse lühinumbrite omanikel täita kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist . Ülemineku s äte on vajalik selleks, et anda teenusnumbrite omanikele piisavalt aega oma eritariifsel telefoninumbril osutatava sisuteenuse kooskõlla viimiseks uute teenusele kehtestatud nõuetega. Eelnõu § 21 tunnistab kehtetuks majandu s- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2007. a määrus nr 45 „Eesti numeratsiooniplaan“ , mis asendatakse täpsustatud ja ajakohastatud versioonis käesoleva eelnõuga. Eelnõu lisas sätestatakse numeratsioonialade kaupa nendes paikneva(te) numbrite, lühinumbri(te), teenusnumbrite ja prefiksite pikkus ja kasutusotstarve. Samuti määratletakse numeratsiooni kasutamise lisatingimused ja –informatsioon. Juhul kui lühinumbrit ei väljastata või numbrit ei broneerita, siis on see lisas paiknevas tabelis märgitud. Numbri kasutusotstarbe järgi on märgitud, et ei ole kasutuses (kasutusel). 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu (EL) nõukogu elektroonilise side alaste direktiividega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta ( juurdepääsu käsitlev direktiiv); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubad e andmise kohta (loadirektiiv) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamist iku kohta (raamdirektiiv) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenus e direktiiv) ; Euroopa Komisjoni 15. veebruari 2007.a otsus K(2007)249 , millega reserveeritakse riigisisene numeratsiooniala algusega „116” sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste harmonee ritud numbritele. Euroopa Liidu (EL) nõukogu 11. mai 1992.a otsus (92/264/EEC) , millega sätestatakse juhis rahvusvahelise telefoniteenuse prefiksi („00“) kasutamiseks liidus. Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiividest lähtuvalt on numbrite kasutamise õigustega seotud muuhulgas järgmised tingimused: selle teenuse kindlaksmääramine, mille jaoks kasutatakse numbrit; numbrite tõhus ja tulemuslik kasutamine; numbrite sideteenuse osutajate vahelise teisaldatavuse nõue; kohustus pakkuda teavet tarbijate kohta üldkasutatavas kataloogis; numbrite kasutamist käsitlevatest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kohustused. 4 . Määruse mõju Määruse rakendamine on vajalik senises määruses „Eesti numeratsiooniplaan“ sätestatud nõuete ajakohastamiseks ja uute vajalike nõuete kehtestamiseks numeratsiooniressursi sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Määruse rakendamise tulemusena on täiendatud Eesti numeratsiooniplaani uute kasutusele võetud numeratsioonialade, kehtestatud selgemad ja konkreetsemad kasutamistingimused numbriliikide lõikes ning sätestatud vastutus riigisisese numbri omanikele ja sideettevõtjatele tema käsutuses oleva numbri nõuetekohase kasutamise korraldamiseks. Eelnõus sätestatud tingimuste ja nõuete täitmine tagab numeratsiooni õige( sti ), ühtlase (ühtlustatud), efektiivse, tõhusa, tulemusliku, sihtotstarbelise kasutamise. Eelnõuga määruses kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ning mõju riigi julgeolekule ja majandusele, samuti mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Määruse rakendamine ei too kaasa suuri olulisi muutusi Eesti-siseses numbrite kasutamises e lektroonilise side ettevõtjate või muude isikute jaoks , sest määruses sideettevõtjatele sätestatud õiguste ja kohustuste osas olulisi muudatusi ei tehta. P igem luuakse sideettevõtjatele, nende rahvusvahelistele partneritele , klientidele või uutele numbri kasutajatele suuremat selgust numbrite kasutamisest üldkasutatava sideteenuse või selle va hendusel sisuteenuse osutamisel . Lisaks sätestatakse määrusega numeratsiooniala d masin-masin põhinevate sideteenuste ning üleriigilise riigiside jaoks sideteenuse korraldamiseks , millega edendatakse nii järgmise telekommunikatsioonipõlvkonna arengut kui ka suurendatakse siseriiklikku julgeoleku. Küll aga avaldavad k avandatav ad muudatused tuntavat mõju Häirekeskuse ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töökorraldusele, mis kaasnevad ametlikult politsei väljakutse lühinumbri 110 kasutuselt ja selle ümbersuunamise hädanumbrile 112 ära kaotamise ga ja sellega seotud tegevustega. Eestis on ametlikult kehtiv ainult üks hädaabinumber ja selleks on 112. Varasemalt oli kasutusel ka teine number – politsei väljakutse lühinumber 110, mille avalik kasutamine lõpetati 2015 aastal. Tänaseni suunatakse lühinumber 110 hädaabinumbrile 112, kuna vanast harjumisest helistajate hulk on piisavalt suur, et riskida abivajaja kõnede mitte kättesaamisega . Kuid teisest küljest ei ole otstarbekas hoida Eesti kasutuses ja numeratsiooniplaanis kehtivana kahte hädaabinumbrit, kui ametlikku kasutust selleks ett enähtud ei ole. Samas kaasnevad selle alleshoidmisega ka teatavad majanduskulud , mis kaovad numbri ametliku sulgemisega . Lisaks mõjutab lühinumbri 110 kaotamine ka neid kodanikke, kes on harjunud hädaabiväljakutseks valima numbrit 110 ja mida nad ühel hetkel valida ei saa. Selleks, et inimesteni jõuaks info lühinumbri 110 lõplikust kaotamisest on vaja ülemineku aega, teavitustööd ega seotud tegevusteks, mida eelnõu kohaselt võimaldatakse teha kahe aasta jooksul tagades seni lühinumbrile 110 valitud kõned e ümb ersuunamine hädaabinumbrile 112 . Kuivõrd kõnealuse eelnõu rakendamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid, siis ei ole kavandatud ka põhjalikumat mõjude analüüsimist. 5 . Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusest tulenevate politseiväljakutse lühinumbri 110 kasutuselt kaotamisest tingitud ettevalmistamisega tehtavad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Muid määruse rakendamisega seoses riigile täiendavaid kulutusi ei ole ette näha ega pole ka ette näha riigieelarve tulude märkimisväärset suurenemist. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamist alustati 2017. aasta aprillis, kui Tehnilise Järelevalve Ameti eestvedamisel alustas tööd Eesti numeratsiooniplaani töörühm. Töörühm töötas välja esialgse versiooni määruse eelnõust. Määruse eelnõu kooskõlastatakse infosüsteemi (EIS) kaudu. Urve Palo Minister Merike Saks Kantsler EELNÕU MÄÄRUS Tallinn ………….. 2018 a nr Majandus- ja taristuministri XX.XX.2018. a määrus nr XX „ Eesti numeratsiooniplaan “ M äärus kehtestatakse „Elektroonilise side seaduse“ § 30 lõike 3 alusel. peatükk ÜLDSÄTTED Määruse reguleerimisala Eesti numeratsiooniplaan määrab kindlaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus ) ja muu teenuse ( edaspidi sisuteenuse ) osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite : paiknemise numeratsiooniväljas; nõuded nende pikkuse, kasutami sotstarbe ja valimiskorra kohta; kasutamise tingimused; teenused, mille osutamiseks on lubatud neid kasutada , sealhulgas teenustele kehtestatud nõuded . Käesoleva s määruses ning selle lisas sätestatud nõuded kohalduvad numbriloa alusel Eesti numeratsiooniplaani numbreid kasutavale isikule sõltuvalt tema poolt osutatava side teenuse või selle abil osutatava muu side teenuse või sisuteenuse liigist. Eritariifiga tasustatud sisuteenus on sideteenuse vahendusel osutatav mis iganes sisu teenus , mille hind koosneb sideettevõtja tasu st ja sisuteenuse osutaja tasu st . Numeratsiooniplaani ülesehitus Eesti numeratsiooniplaan on suletud numeratsiooniplaan, milles puuduvad suunanumbrid (suunakoodid). Numbrite, lühinumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve on toodud käesoleva määruse lisas. Numeratsiooniala Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühine numbri algusosa. peatükk RAHVUSVAHELINE NUMBER Rahvusvaheline number Rahvusvaheline number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ( International Telecommunication Union Telecommunication standardardization sector , edaspidi ITU-T ) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mis koosneb riigikoodist ( Country Code , CC) ja sellele järgnevast riigisisesest (tähenduslikust) numbrist ( National ( Significant ) Number , N(S)N). Rahvusvahelise numbri pikkus o n maksimaalselt 15 numbrimärki. Eesti riigikood on 372. peatükk RIIGISISENE NUMBER Riigisisene number Riigisisene number on maksimaalselt 12 numbrimärgiga number või lühinumber, mis seob lõppkasutaja või kliendi Eesti numeratsiooniplaaniga. Riigisisese numbri liikideks on: telefoni number; mobiiltelefoni number; M2M mobiiltelefoni number; 800, 900, 901 teenusnumbrid; personaalnumbrid; e -faksinumbrid ; l ühinumber . Telefoni number ja selle kasutamisotstarve ning tingimused Telefoni number on ITU-T soovituse E.164 kohane riigisisene number, mida kasutatakse telefoni teenuse või sellega seotud side teenuste osutamiseks . Telefoni numbri omanik uks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires . Telefoni numbri omanik on kohustatud telefoninumbrite kasutamist korraldama käesoleva määruses lisas määratud numeratsioonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega . Telefoni numbri omanik võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada telefoninumbrit side võrgu või selle osade töö korraldamiseks; telefoniteenuse või sellega seotud side t eenus e osutamiseks ; või anda see oma kliendi kasutusse sideteenus e kasutamiseks . T elefoni numbri kasutamise õiguse üle andmine teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks on lubatud juhul, kui s ideettevõtja lõpetab o ma tegevuse side teenuse osutajana ja teine sideettevõtja võtab selle sideteenuse osutamise üle; k lient vahetab sideettevõtjat elektroonilise side seaduse § -s 89 sätestatu alusel. Mobiiltelefoninumber ja selle kasutamisotstarve ning tingimused Mobiiltelefoninumber on ITU-T soovituse E.164 kohane riigisisene number, mida kasutatakse mobiiltelefoni t eenuse või sellega seotud side teenus te osutamiseks . Mobiiltelefoninumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires . Mobiiltelefoninumbri omanik on kohustatud korraldama mobiiltelefoninumbrite kasutamist käesoleva määruse lisas määratud numeratsioonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega . Sideettevõtja võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada mobiiltelefoninumbrit : side võrgu või selle osade töö korraldamiseks; mobiiltelefoniteenuse, sellega seotud sideteenuse või masin-masin (M2M) sideteenuse osutamiseks ; või anda see oma kli endi kasutusse sideteenuse k asutamiseks; klientidele rändlusteenuse osutamiseks. M 2M mobiiltelefoninumbrit kasutatakse m asin-m asin (M2M) vahelise sideteenuse osutamiseks, k ui ühendus luuakse kas kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel kasuta mata seejuures kahepoolset kõneedastust . Mobiiltelefoninumbri kasutamise õiguse üle andmine teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks on lubatud juhul, kui : sideettevõtja lõpetab oma tegevuse elektroonil ise sideteenuse osutajana ja teine sideettevõtja võtab selle sideteenuse osutamise üle ; klient vahetab sideettevõtjat elektroonilise side seaduse § 89 sätestatu aluse l . T eenusnumbrite kasutamisotstarve ning tingimused Teenusnumber on riigisisene number, mida kasutatakse lõppkasutajale või kliendile sideteenuse vahen dusel tasuta , eritariifita või eritariifiga tasustatud sisuteenus e osutamiseks. Teenusnumbrite liikideks on: 800, 900, 901-seeria teenusnumber; personaalnumber; e-faksinumber . Teenusnumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või muu isik, kes kasutab sideteenust sisu teenus e osutamiseks. Teenusnumbri omanik on kohustatud korraldama teenusnumbrite kasutamist käesoleva määruse ning selle lisas määratud numeratsi oonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega . Sideettevõtja võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenusnumbrit sideteenuse osutamis eks või selle abil sisuteenuse osutamiseks või anda kliendi kasutusse sisu teenuse osutamiseks. 800- seeria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahendusel tasuta riigisise se - või rahvusvahelise (International Freephone Service, IFS) sisuteenuse osutamiseks . 800-seeria teenusnumbri kas utamine rahvusvahelise tasuta sisuteenuse osutamisel toimub vastavalt IT U-T soovituses E.152 sätestatud põhimõtetel . 900- se eria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahendusel eri tariifiga tasustatud sisuteenuse osutamiseks. 900 - see ria teenusnumbri omanik korraldab vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise . T eavitamise ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakenda ta . Lõikes 9 toodud nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuste kogumise korral , mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenusnumbriga sama meedia vahendusel. 901- seeria teenusnumber on number, mida kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse vahenduse l interneti juurd epääsu teenuse osutamiseks. E-faksinumber on teenusnumber, mida kasutatakse kliendile elektroonilise faksiteenuse ( eFax ) osutamiseks. Personaalnumber on teenusnumber, mis ei ole seotud ühegi kliendiliini ega terminaliseadmega ja mida kasutatakse telefoni- või mobiiltelefoniteenuse vahendusel kliendile sissetuleva te kõne de või sõnumi te suunamiseks tema poolt valitud numbril e . Eritariifi personaalnumbri vahendusel sideteenuse osutamisel ei ole lubatud ra kendad a. Sidee ttevõtja võib kasutada personaal numbrit ka sisuteenuse korraldamisel kliendi telefoni- või mobiiltelefo ninumbri tuvastamiseks. L ühinumbrite kasutamisotstarve ning tingimused L ühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida kasutatakse sideteenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide lihtsustatud valimiseks . L ühinumbriteks on: kolme- kuni viiekohali n e teenuse lühinumber , mille abil tagatakse sideteenuse kasutajal võimalus valida lihtsustatult eri liiki sisu teenuseid; sideteenuse osutaja kood ehk operaatorkood, mille abil võimaldatakse sideteenuse kasutajal valida konkreetset sideteenuse osutajat rahvusvahelise ja riigisisese sideteenuse osutamiseks; kuue koh alised üleeuroopaliselt harmon eeritud sotsiaalset väärtust omavad ühtlustatud teenuse lühinumbrid. Teenuse l ühinumbri omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on s ideettevõtja või muu i sik, kes kasutab sideteenust sisu teenus e osutamiseks . L ühinumbri omanik on kohustatud korraldama lühinumbrite kasutamist käesoleva määruse lisas määratud numeratsioonialas, otstarbel ja pikkuses kooskõlas elektroonilise side seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetega . Sideettevõtja võib vastava numbriloa ja broneeringu alusel kasutada teenuse lühinumbrit sideteenuse osutami seks või selle abil sisuteenuse osutamiseks ise või anda selle oma kliendi kasutusse sisuteenuse osutamiseks. Teenuse lühinumbrite vahendusel võib kliendile osutada tasuta , eritariifita või eritariifi ga sisuteenust . Teenuse l ühinumbri omanik , kes kasu tab lühi numbrit eritariifi ga tasustatava sisuteenuse osutamiseks korraldab vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise. Teavitamise ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakendata. Lõikes 7 toodud nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuste kogumise korral , mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenuse lühinumbriga sama meedia vahendusel . Üleeuroopaliselt harmoneeritud t eenuse l ühinumbrit 112 kasutatakse sidet eenuse vahendusel tasuta h ädaabi teenuse osutamiseks. Numbriinfoteenust osutatakse numeratsioonialas 118 paiknevatel teenuse lühinumbritel . Lisaks võib vastavate lühinumbrite vahendusel pakkuda täiendavalt muid infoteenuseid. Sotsiaalset väärtust omavat ühtlustatud teenust osutatakse ainult n umera tsioonialas 116 paiknevatel üleeuroopaliselt harmonee ritud teenuse lühinumbritel. Sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenust osutatakse järgmistel tingimustel: helistajale tema heaolu ja turvalisuse tõstmiseks informatsiooni, teadete ning igakülgse abi andmiseks; abi osutamiseks teenusekasutajate probleemide lahendamisel; ühiskonna kui terviku või mingi kitsama ringkonna huvide eest seismisel; t eenuse kasutamisel ei nõuta tarbija eelnevat registreerimist, teenus on tasuta ja ei ole ajaliselt piiratud; kõne ajal on keelatud igasugune reklaam, meelelahutus, turundus ja müük. Tehn i lise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühi numbrid ja annab sellekohast teavet Euroopa Komisjonile vähemalt kord aastas. Operaatorkoodi omanikuks ja selle kasutamise korraldajaks on sideettevõtja või valitsusasutus talle antud pädevuse piires. O peraatorkoodi kasutatakse lõppkasutajale sideteenuse osutamiseks sobiva sideettevõtja ja tema osutatavate sideteenuste valiku võimaldamiseks. Operaatorkood ei ole üleantav . Sideettevõtja võib kasutada ainult ühte operaatorkoodi sama liiki sideteenuse osutamiseks. 4. peatükk TUNNUSKOOD ID JA PREFIKSID Tunnuskood id ja prefiksid Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel. Tunnuskoodideks on: 1) rahvusvaheline signalisatsioonipunkti kood (ISPC) ; 2) riigisisene signalisatsioonipunkti kood (NSPC) ; 3) sideteenuse osutaja number (IIN) ; 4) mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) . Prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist sidevõrgu või selle osade töö korraldamiseks sh võrgusiseste ja kasutajagruppide siseste teenuste korraldamiseks . Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi (ISPC) kasutamisotstarve ning tingimused Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood ( International Signalling Point Code , ISPC) identifitseerib rahvusvahelise telefonijaama jaamade vaheliste tehniliste signaalide vahetamisel. Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood koosneb piirkondlikust elektroonilise side võrgu koodist ( Signalling Area /Network Code , SANC) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7) ja 8 bitti (numbrid 0–255), millele järgneb telefonijaama kindlaks määrav parameeter ( Signalling Point Identification ) pikkusega 3 bitti (numbrid 0–7). Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood määratletakse ITU-T soovituses Q.708 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liitu (ITU) rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamisest või selle kasutamise lõppemisest. Riigisisese signalisatsioonipunkti kood i (NSPC) kasutamisotstarve ning tingimused Riigisisese signalisatsioonipunkti kood ( National Signalling Point Code , NSPC) identifitseerib riigisisese telefonijaama jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel. Riigisisene signalisatsioonipunkti kood üleriigiliseks kasutamiseks on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. Masin-masin (M2M) vaheliseks sideteenuse osutamiseks kasutatakse riigisisest signalisatsioonipunkti koodi kujul 7XXX-8XXX . Sideteenuse osutaja numb ri kasutamisotstarve ning tingimused Sideteenuse osutaja numbrit ( Issuer Identification Number , IIN) kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel ning arveldamisel. Sideteenuse osutaja number on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul 89372XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. Sideteenuse osutaja number määratletakse ITU-T soovituses E.118 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses sätestatule. Mobiiltelefonivõrgu kood i (MNC) kasutamisotstarve ning tingimused Mobiiltelefonivõrgu kood ( Mobile Network Code , MNC) identifitseerib rahvusvaheliselt mobiiltelefonivõrku. Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9. Mobiiltelefonivõrgu kood määratletakse ITU-T soovituses E.212 ja selle kasutamine toimub vastavalt soovituses ja Eesti standardis EVS-EN 300 523 sätestatule. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liitu (ITU) mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamisest või selle kasutamise lõppemisest. Prefiksite kasutamiseotstarve ning tingimused Tehniline prefiks on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab sideteenuse osutajal korraldada sidevõrgu või selle osade tööd . Tehniliseks prefiksiks on: 1) marsruutimisnumbri prefiks, mida ka sutatakse kliendi numbri säilitamise tehniliseks tagamiseks ja mis märgitakse numbri broneerimisel; 2) telefonijaamast väljahelistamise prefiks, mis võimaldab jaamasisese lühivalimisega telefonijaamadest välja suunduvate kõnede algatamist. Prefiks kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbrile ette ja mis võimaldab juurdepääsu ainult vastavate teenuste kasutajate grupi siseselt kasutamiseks mõeldud teenustele. Prefiks lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks on numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse numbri ette ja võimaldab lõppkasutajal kasutada lisateenuseid. Võrgusiseste ja kasutajagrupi siseste teenuste osutamine ilma numbriloata on lubatud ainult vastavate prefiksite abil või kasutades numeratsioonialas 95 paiknevaid numbrikombinatsioone. 5. peatükk NUMBRI VALIMISE KORD JA SELLE MUUTMINE Numbri valimise kord ja selle muutmine Rahvusvahelise numbri valimine toimub järgmiselt: 00 – riigikood – riigisisene number. Rahvusvahelise numbri valimine operaatorkoodi abil toimub järgmiselt: operaatorkood – 00 – riigikood – riigisisene number. Riigisisese numbri valimine operaat orkoodi abil toimub järgmiselt: operaatorkood – riigisisene number. Sideettevõtja võib n umbri valimise korda muuta ainult ESS-s ja käesolevas määruses sätestatud juhtudel, teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Valimiskorra muutmisel tuleb tagada endise numbri valimine või endine valimiskord samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Vähemalt kolme kuu jooksul alates valimiskorra muutumisest peab sideettevõtja tagama, et kehtetuks muutunud valimiskorra kasutamisel teavitatakse automaatvastaja või lühisõnumiteenuse vahendusel muutusest ning teatatakse uus valimiskord. 6. peatükk KLIENDI NUMBRI MUUTMINE Kliendi numbri muutmine Sideettevõtja võib muuta kliendi kasutusse antud riigisisest numbrit üksnes tehnilistel või õigusaktidest tulenevatel põhjustel teavitades sellest kliente vähemalt kolm kuud ette. Kliendi tahtest tingitud riigisisese numbri muutmisel muudetakse number kliendi poolt soovitud ajal, kuid mitte varem kui järgmisel tööpäeval pärast kliendilt vastava avalduse saamist. Kliendi numbri muutmisel lõikes 1 nimetatud alustel, tagatakse endise numbri valimine samaaegselt uuega kolme kuu jooksul alates muudatuse jõustumisest. Kliendi soovil võib seda aega lühendada. Sideettevõtja võib varem ühe kliendi kasutuses olnud riigisisese numbri anda teise kliendi kasutusse, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast numbri kasutamise lõpetamist eelmise kliendi poolt . Klientide nõusolekul võib seda aega lühendada. L õikes 3 sätestatud nõuet rakendatakse selliste riigisiseste numbrite puhul, mis on ühe kliendi kasutuses olnud vähemalt 3 kuud. Helistaja (kliendi) numbrinäidu muutmine Sideettevõtja võib helistaja numbrinäitu lõppkasutaja soovi korral muuta, asendades kõne vastuvõtjale helistaja numbri kuvamisel helistaja numbri näidu sama sideettevõtja poolt samale lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel kasutada antud muu riigisisese numbri näiduga. Lõikes 1 toodud õigus ei kehti vältimatu psühholoogilise abi lühinumbritele , sotsiaalse väärtusega ühtlustatud teenuse lühi numbritele ja hädaabinumbrile 112 tehtud kõnede puhul. 7. peatükk Rakendussätted Rakendussätted Enne 2005. aasta 1. jaanuari reserveeritud ja kasutusel olevate seitsmekohaliste mobiiltelefoninumbrite pikkus säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsioonialades: 1) 50; 2) 510, 511, 512, 513, 514, 515, 516, 517, 518; 3) 5195; 4) 52; 5) 550, 551, 552, 553, 554; 6) 557, 558; 7) 5640, 5641, 5642, 5643, 5644; 8) 5651, 5652, 5653, 5654, 5655; 9) 5658, 5659. Enne käesoleva määruse jõustumist broneeritud ja kasutusel olevate numeratsiooniala 694-696 seitsmekohal iste telefoninumbrite kasutamiseotstarve säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni järgmistes numeratsiooni vahemikes s: 6943300-6943399; 6969100-6969119; 6969129; 6969180; 6969199. Politsei väljakutse lühinumbri 110 paralleel valimine ja ümbersuunamine hädaabinumbrile 112 tagatakse kuni 2020. aasta 1. märtsini. Üleminekusätted Alates käesoleva määruse jõustumisest broneeritakse numbreid numeratsioonialast 690 kuni 696 valitsusasutusele pädevuse piires üleriigilise riigi side otstarbeks telefoni teenuse korraldamiseks ja osutamiseks . Alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 20 20 . aasta 1. märts ini tagab sideettevõtja politsei väljakutse lühinumbri 110 paralleelvalimise ja ümbersuunamise hädaabinumbrile 112 . Alates 2020. aasta 1. märts ist määratakse lühinumb ri 110 kasutusotstarbeks „ Teenuse lühinumber, üleriigilise avalikes huvides kasutatava teenuse osutamiseks riigi poolt “ . Käesoleva määruse paragrahv 8 lõike 9 ja paragrahv 9 lõike 7 sätestatud nõude täidab enne käesoleva määruse jõustumist tegutsenud teenus numbrite või teenuse lühinumbrite oman ik kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Määrus t e kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2007 määrus 45 „ Eesti numeratsiooniplaan“ tunnistatakse kehtetuks . Lisa. Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja kasutusotstarve. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 24.01.2018 Kehtib kuni: 24.01.2023 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 31.01.2018 nr 2-1/2018/0198 Harju 11 15072, Tallinn Majandus- ja taristuministri määruse "Eesti numeratsiooniplaan" eelnõu Austatud minister Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku uuendada majandus- ja taristuministri määrust „Eesti numeratsiooniplaan“. Käesoleva eelnõu eesmärgiks on luua selgema ülesehitusega õiguslik raamistik siseriikliku numbriressursi tagamiseks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks, et soodustada üldkasutatava elektroonilise side võrkude ja sellega seotud teenuste laiaulatuslikku pakkumist ja toimimist konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata. Tulenevalt asjaolust, et eelnõuga tehtavate muudatuste maht ületab ühe kolmandiku varasemalt kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.06.2007 aasta määruse nr 45 tekstist, koostatakse eelnõuga uus Eesti numeratsiooniplaani määruse tekst ning varem kehtinud plaan tunnistatakse kehtetuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Lisad: 1. Seletuskiri_Eesti numeratsiooniplaan 21.01.2018 1.docx 2. ENP lisa 24.01.2018.doc 3. Eesti numeratsiooniplaani eelnõu 24.01.2018.docx Erika Adams 667 2072 [email protected] Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218