Ettekirjutus

ETTEKIRJUTUS Tartu 08.01.2018 nr 7.2-6.3/2018/39 04.-05.12.2017. a toimunud AS-i Tartu Veevärk ohutusülevaatusel aadressil Tähe 118, Tartu linn, Tartu maakond, tuvastati ohutusnõuete rikkumised, mille olemus on kirjeldatud paikvaatluse protokollis nr 7.2-5.3/3549-2. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Epp Kikas, võtnud aluseks „Korrakaitseseaduse“ § 28 lg 1 ja AS Tartu Veevärk 04.01.2018. a taotluses nr 6/ÜLD toodud põhjendused ning 08.01.2017. a telefoni teel esitatud täiendava taotluse täitmise tähtaegade osas, otsustas: Anda käesoleva haldusakti adressaadile – AS Tartu Veevärk (registrikood 10151668), Tähe 118, Tartu linn, 51013, Tartu maakond – millega tuleb määratud tähtajaks täita järgmised ettekirjutused: 1. Sulgeda büroohoones evakuatsiooniteel tuletõkkekonstruktsiooni seintesse rajatud avaused, mis asuvad evakuatsioonitrepikodade ja korruste vahel. Alus: „Tuleohutuse seadus“ § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 ja siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 9 lg 1, § 12 lg 6 p 2 ja § 14 lg 9 vastavalt § 55 lg 2. „Tuleohutuse seadus“ § 5 lg 3 järgi tuleb ehitise kasutamisel tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. „Tuleohutuse seadus“ § 6 lg 1 järgi peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 § 9 lg 1 järgi arvestatakse tulekahju ja selle ohu vältimiseks hoone projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, sealjuures võetakse arvesse nii hoonesiseseid kui ka hooneväliseid mõjusid, sealhulgas hoones paiknevatest tehnosüsteemidest ja seadmetest tingitud tulekahju- ja plahvatusohtu. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 12 lg 6 p 2 järgi eraldatakse hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt omaette tuletõkkesektsiooniks evakuatsioonitrepikoda. siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 § 14 lg 9 järgi peab tuletõkkekonstruktsiooni täielikult või osaliselt läbiva tehnosüsteemi tulepüsivusaeg olema vähemalt 50 protsenti tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe  2 (8) kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. Ohutusülevaatusel tuvastati, et evakuatsioonitrepikodades ei ole tuletõkkekonstruktsioonide läbiviigud (nt kaablid) nõuetekohaselt suletud. Võimaliku tulekahju puhkemisel on oluline, et inimesed pääseksid ehitisest välja võimalikult lihtsalt, kiirelt ning ohutult. Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. Täitmise tähtaeg: 30.03.2018. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot. 2. Paigaldada büroohoones evakuatsiooniteedele evakuatsioonitrepikodade ja korruste vahele nõuetele vastavad tuletõkkeuksed, moodustades seeläbi evakuatsiooniteedest (evakuatsioonitrepikodadest ning korrustest) omaette tuletõkkesektsioonid, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks tagatud inimeste ohutu evakueerumine või nende evakueerimine hoonest. Alus: „Tuleohutuse seadus“ § 5 lg 3 ja § 6 lg 1 vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 11 lg 2, § 12 g 6 p 2 ja lg 5 p 2, § 41 lg 2, § 45 lg-d 1 ja 2 vastavalt § 55 lg 2. „Tuleohutuse seadus“ § 5 lg 3 järgi tuleb ehitise kasutamisel tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. „Tuleohutuse seadus“ § 6 lg 1 järgi peab piiratud kinnisasjalt või ehitisest olema tagatud evakuatsioon ning kergesti läbitav evakuatsioonitee. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 11 lg 2 järgi moodustatakse tuletõkkesektsioon seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 12 lg 6 p 2 järgi eraldatakse hoone või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt omaette tuletõkkesektsiooniks evakuatsioonitrepikoda. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 41 lg 2 järgi peab evakuatsiooni tagamiseks hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 45 lg-d 1 ja 2 järgi piiritletakse evakuatsioonitee nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul. Evakuatsioonitee peab olema:  kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav;  seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi evakuatsiooni korral kasutajate turvalisust ohustada;  trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni;  moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonina ning  3 (8)  ei tohi olla takistatud. siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. Ohutusülevaatusel tuvastati, et büroohoones ei ole evakuatsiooniteedel evakuatsioonitrepikodade ja korruste vahelistel ustel tuletõkkeukse tunnuseid ega tuletõkketihendeid. TP-1 klassi ehitise evakuatsiooniteeks on trepikojast moodustatud tuletõkkesektsioon, mis on tule ja suitsu leviku eest evakueerimisaja vältel kaitstud. Selleks peavad olema paigaldatud korruste ja evakuatsioonitrepikodade vahele EI-30 klassi kuuluvad tuletõkkeuksed, mis on varustatud isesulguvust tagavate seadmetega. Ehitises on keelatud hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis fikseerida. Arvestada tuleb, et tulekahju korral on tähtis, et inimesed pääseksid ehitisest välja võimalikult lihtsalt, kiirelt ning ohutult ning võimaliku tulekahju puhkemisel ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutajate evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavaid asjaolusid. Tuletõkkeust võib fikseerida avatud asendis, kui selline evakuatsiooniteel asuv, kuid tavakasutuses lahtiolev tuletõkkeuks on varustatud seadmega, mis sulgeb sellise ukse tulekahju korral (nt elektriline uksemagnet, mis on ühendatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni-süsteemiga ning häirekellade tööle rakendumisel uksemagnet vabastatakse ja uksesulgurid tõmbavad tuletõkkeuksed kinni, millega tagatakse, et tulekahju ei levi ühest ruumist teise). 1) Büroohoone peamisesse evakuatsioonitrepikotta paigaldatakse evakuatsiooniteele trepikodade ja korruste vahele nõuetekohased tuletõkkeuksed tähtajaks 31.12.2018. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1000,00 (üks tuhat) eurot. 2) Büroohoone tagavara evakuatsioonitrepikotta paigaldatakse evakuatsiooniteele trepikodade ja korruste vahele nõuetekohased tuletõkkeuksed tähtajaks 31.12.2019. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust tähtajaks ei täideta, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 1000,00 (üks tuhat) eurot. 3. Teostada tehnohoone piksekaitsesüsteemi nõuetekohane kontroll. Alus: ”Tuleohutuse seadus” § 3 lg 1 p 4 ja § 31. „Tuleohutuse seadus“ § 3 lg 1 p 4 järgi on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. „Tuleohutuse seadus“ § 31 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutusepaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust, omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. Ohutusülevaatusel ei olnud esitada tehnohoone kehtivat piksekaitsesüsteemi kontrolli ja  4 (8) hoolduse akti. Piksekaitsesüsteemide hoolduse ja kontrolli toimingud on ära toodud Eesti Standard EVS-EN 62305-3: 2011 Piksekaitse osa 3: „Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule“ (allosa nr 7 Piksekaitsesüsteemide hooldus ja kontroll). Visuaalselt peab piksekaitsesüsteemi kontrollima vähemalt üks kord aastas. Lisaks tuleb piksekaitsesüsteemi kontrollida iga kord, kui kaitstavas ehitises on tehtud mingi oluline muudatus või remont ning pärast iga teadaolevat välgulööki ehitise piksekaitsesüsteemile. Täielik kontroll ja katsetus tuleb teha iga 2 kuni 4 aasta tagant. Piksekaitsesüsteemi komponentidel on tendents kaotada aastatega oma efektiivsust, seda korrosiooni ning ilmastiku, mehhaaniliste jõudude ja välgulöökide põhjustatud vigastuste tõttu. Kontrollimine hõlmab tehnilise dokumentatsiooni kontrolli, visuaalset kontrolli, katsetusi ja kontrolli akti koostamist. Täitmise tähtaeg: 30.03.2018. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot. 4. Tagada kõikides AS Tartu Veevärk hoonetes evakuatsioonivalgustussüsteemide igakuine ja iga-aastane kontroll ning korraliste ülevaatuste ja testide tulemuste, rikete ja muudatuste regulaarne sisse kandmine hoolduspäevikusse. Alus: TuOS § 3 lg 1 p 4 ja § 31. TuOS § 3 lg 1 p 4 järgi on isik kohustatud tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu. TuOS § 31 järgi peab tuleohutuspaigaldise omanik tagama tuleohutusepaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse, korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust, omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta. Ohutusülevaatusel tuvastati, et tehnohoones ei ole teostatud evakuatsioonivalgustite vaatlust, sisse ei ole viidud vaatluspäevikut ega teostatud ka iga-aastast hooldust. Tuleohutuspaigaldise eesmärgipärane toimimine ja kasutusvalmidus on võimalik tagada eelkõige korrashoiu ehk nõuetekohase kontrolli ja hooldusega. Igakuine kontroll peab hõlmama: 1. iga valgusti ja seestpoolt valgustatud ohutusmärgi normaalvalgustuse toitepinge katkestuse simuleerimist avariirežiimis, pingestades neid sisemiselt akult nii kaua, et oleks võimalik veenduda kõikide valgustite korrasolekus. Selle ajavahemiku jooksul tuleb kontrollida kõikide valgustite ja märkide olemasolu, puhtust ja nõuetekohast funktsioneerimist; 2. testimise kuupäev ja tulemused tuleb kanda süsteemi päevikusse. Iga-aastane kontroll peab hõlmama: 1. iga valgusti ja seestpoolt valgustatud ohutusmärgi normaalvalgustuse toitepinge katkestuse simuleerimist avariirežiimis, pingestades neid sisemiselt akult kogu nominaalse funktsioneerimisaja jooksul vastavalt tootja instruktsioonile; 2. normaalvalguse toide taastatakse ja kontrollitakse, et kõik indikaatorlambid ja -seadmed näitaksid normaaltoite taastumist ning 3. testimise kuupäev ja tulemused kantakse süsteemi päevikusse.  5 (8) Tehniliseks normiks evakuatsioonivalgustite kohta, kus on toodud minimaalsed nõuded nende toimimise tagamiseks, on standard EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustus- süsteemid“. Eelnimetatud Eesti standardi EVS-EN 50172:2005 punkt nr 6 sätestab nõuded evakuatsioonivalgustuse dokumentatsioonile, mille kohaselt peab olema hädavalgustus- süsteemi paigaldamise lõppedes ette valmistatud paigaldusjoonised ning kindlustatud nende kohapealne kättesaadavus. Sama standardi punkti nr 6.3 kohaselt peab olema evakuatsiooni- valgustussüsteemi päevik hoones süsteemi eest vastutava isiku käes alati kättesaadaval. Eelnimetatud päevik peab sisaldama alljärgnevaid andmeid: 1. süsteemi käikulaskmise kuupäeva, millele lisatakse kõik aktid tehtud muudatustega; 2. kontrollimiste ja testimiste kuupäevi; 3. kõikide rikete ja parandustööde tegemise kuupäevi ning lühikirjeldusi; 4. muudatuste kuupäevi koos lühikirjeldustega. Evakuatsioonivalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral inimestel ohutult lahkuda hoonest või ohutusse kohta ning päästetöötajatel teha päästetöid. Evakuatsiooni- valgustus peab toimima vähemalt üks tund. Evakuatsioonivalgustuse korrashoiu ja katkematu toimepidavuse tagamiseks peab hoone valdaja määrama hooldustööde eest vastutava kompetentse järelvaataja, kellele tuleb anda täielikud volitused, mis võimaldavad tagada süsteemi korras hoidmiseks vajalike tööde teostamise. Evakuatsioonivalgustuse hooldust võib teha isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ja kogemusi. Ehitise valdaja peab omama dokumentatsiooni evakuatsioonivalgustuse kontrolli ning hoolduse kohta. Täitmise tähtaeg: 30.06.2018. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 300,00 (kolmsada) eurot. 5. Varustada kõik hooned nõutava arvu tulekustutitega paigaldades need vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seintele, põrandatele või kergesti avatavasse kappidesse. Alus: TuOS § 32 lg 1 vastavalt siseministri 30.08.2010. a määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 3 p 1 arvestades lg 7 toodud erisust ning § 6 lg 1, lg 3, lg 4 ja lg 5. TuOS § 32 lg 1 järgi tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Määruse nr 39 § 5 lg 3 p 1 järgi on tulekustutite minimaalselt vajalik hulk majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuses, spordi-, büroo- ja kogunemishoones, tootmis- ja laohoones ning - ruumis – üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Korrusel võib olla üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti juhul, kui selle korruse pindala on alla 50 m2. Määruse nr 39 § 5 lg 7 järgi võib tulekustutite hulka ehitises, kus on tuletõrje voolikusüsteem, vähendada 25% võrra. Määruse nr 39 § 6 lg 1 ja lg-te 3- 5 järgi paigaldatakse tulekustuti vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi ja paigutatakse kohta, kus  6 (8) on objektil viibivatel isikutel võimalik puhkenud tulekahju korral tulekustuti kergesti kätte saada või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. Ohutusülevaatusel tuvastati, et AS Tartu Veevärk hooned (sh büroohoone) ei ole varustatud nõuetekohase arvu esmaste tulekustutusvahenditega. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse objektil üldjuhul hajutatult. Paragrahvi 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud ehitistes tulekustutite paigaldamisel erinevatele korrustele arvestatakse ka ehitise iga korruse pindalaga. Tulekustuti paigaldamisel ehitise seinale arvestatakse järgmiste nõuetega: 1) tulekustuti ei tohi takistada uste täielikku avamist; 2) tulekustuti põhi ei või olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 m; 3) tulekustuti on nähtav või leitav märgistuse järgi; 4) paigaldatud tulekustuti ei tohi takistada evakuatsiooniteel inimeste liikumist ja evakueerumist; 5) tulekustuti asub küttekehast ohutul kaugusel. Tuleohutusmärk vastab vastava standardi nõuetele. Täitmise tähtaeg: 09.02.2018. a. Ettekirjutusega kaasneb sunnivahendi hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 500,00 (viissada) eurot. Lisaks, vaadanud läbi AS Tartu Veevärk haldusmenetluse materjalid ja arvestades AS-i Tartu Veevärk 04.01.2018. a taotluses nr 6/ÜLD toodud põhjendusi ning 08.01.2017. a telefoni teel esitatud täiendavat taotlust täitmise tähtaegade osas; tuginedes „Haldusmenetluse seaduse“ § 4 lg 1, § 44 lg 1 p 1 ja § 64 lg 3, täpsustab Päästeameti Lõuna päästekeskus enda 25.09.2008. a antud ettekirjutuse nr 7-6/2392 nõude nr 3 sõnastust ja määrab adressaadile AS Tartu Veevärk (registrikood 10151668) Tähe 118, Tartu linn, Tartu maakond, nõude täitmiseks uue tähtaja alljärgnevalt. Varustada büroohoone nõuetekohase turvavalgustussüsteemiga, et võimaliku tulekahju puhkemise korral oleks inimestel võimalik ehitisest ohutult evakueeruda või neid evakueerida. Alus: „Tuleohutuse seadus“ (edaspidi TuOS) § 32 lg 1 vastavalt siseministri 30.03.2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 32 lg 1 ja lg 2 p 6 vastavalt § 55 lg 2. TuOS § 32 lg 1 järgi tuleb tuleohutuspaigaldis projekteerida ja paigaldada ning seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. Määruse nr 17 § 32 lg 2 p 6 järgi on väljapääsutee valgustus ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Väljapääsutee valgustus paigaldatakse minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund V kasutusviisiga hoonesse, mille pindala on rohkem kui 300 ruutmeetrit. Määrus nr 17 § 55 lg 2 järgi enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile  7 (8) kehtestatud nõuete osas vastama käesoleva määruse §-des 29, 30, 32 ja 33 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. Ohutusülevaatusel tuvastati, et büroohoones (www.ehr.ee andmetel on büroohoone üle 300 m2) täielik väljapääsutee valgustus puudub. Väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Evakuatsioonivalgustite paigaldamine evakuatsiooniteede tähistamiseks ei hõlma endast ainult seest poolt valgustatud tuleohutusmärkide paigaldamist evakuatsioonipääsuustele, vaid vähemalt ühe luksiga valgustatuks peavad jääma kõik ehitisesisesed liikumisteed kuni evakuatsioonipääsudeni. Seejuures tuleb nõuetele vastavad valgustid hoones paigaldada kõikide evakuatsioonipääsude uste juurde; treppidele selliselt, et iga trepikäik jääb valgustatud; kõikide tasandimuutuste juurde; iga suunamuutuse juurde, kaasa arvatud koridoride ristumiskohad; kohustuslike ohutusmärkide ning esmaabipunktide juurde ja kohtadesse, kus on vaja juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele või olemasolevale tuleohutuspaigaldistele ning tulekahjuteatenuppude asukohtade juurde. Täitmise tähtaeg: 30.06.2018. a. Täitmise tähtaeg: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan „Tuleohutuse seaduse“ § 40 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 800,00 (kaheksasada) eurot. Kui haldusakti adressaat jätab ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata, tuleb sunniraha tasuda ühele järgnevale Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB panga arvelduskontole nr EE891010220034796011, Swedbank panga arvelduskontole nr EE932200221023778606, Danske Bank panga arvelduskontole nr EE403300333416110002 või Nordea Pank panga arvelduskontole nr EE701700017001577198, maksekorraldusel on viitenumbriks 10266700005621 ja selgituseks: “AS Tartu Veevärk (registrikood 10151668) 08.01.2018. a ettekirjutus nr 7.2-6.3/39.“ Vabatahtlikult tähtajaks sunniraha tasumata jätmise puhul nõutakse sunniraha sisse asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lg 1 kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Seega lisandub sunnirahale selle vabatahtliku tähtaegse mittetasumise korral kohtutäituri tasu. Sunniraha tasumine ei võta adressaadilt kohustust ettekirjutus täita ning täitmata kohustuste eest võib sunniraha rakendada korduvalt. Juhul, kui haldusakti adressaat leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on tal õigus esitada vaie Päästeametile (Raua 2, Tallinna linn, 10124, Harju maakond) või kaebus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja (Kalevi 1, Tartu linn, 51010, Tartu maakond; [email protected]) 30 päeva jooksul arvates päevast, millal vaide või kaebuse esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Ettekirjutuse täitmisest või sunniraha tasumisest palume informeerida Päästeameti Lõuna päästekeskust kirjalikult Jaama 207, Tartu linn, 50705, Tartu maakond või digitaalselt allkirjastatud dokumendina elektronposti aadressil [email protected] 10 päeva jooksul arvates ettekirjutuses määratud täitmise tähtajast.  8 (8) Käesolev ettekirjutus on saadetud täitmiseks elektrooniliselt: AS Tartu Veevärk, [email protected], [email protected] ja [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt) Epp Kikas ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lõuna päästekeskus Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet; [email protected]. +372 733 7328 [email protected] Lembi Tasane Saatja: [email protected] Saatmisaeg: esmaspäev, 8. jaanuar 2018 16:18 Adressaat: AS Tartu Veevärk ; AS Tartu Veevärk ; AS Tartu Veevärk ; TJA - Avalik Teema: AS Tartu Veevärk Manused: 7.2-6.3201839 08.01.2018 Ettekirjutus.bdoc Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud PÄÄSTEAMET Tere! Teile on saadetud Päästeameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument AS Tartu Veevärk , mis on registreeritud 08.01.2018, numbriga 7.2-6.3/2018/39. Kontaktinfo E - R 8.15-17.00, R 8.15-15.45 aadress: Raua 2, 10124 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 628 2000 1