Ettevõtete toetuskiri Rail Balticu paremaks elluviimiseks

Tallinna Linnavalitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24. oktoober 2017 Toetuskiri Tallinna linna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadele seoses Rail Baltic raudtee ehitusega kaasneva investeeringute vajaduse kohta Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) vahenditest Toetame Rail Baltic (edaspidi RB) projekti arendamisel Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna LV kiri 3.06.2017 nr LV-1/1701) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi kiri 27.07.2017 nr 16-00154/17-6410) seisukohti, mis on lisatud ka käesolevale toetuskirjale. Jagame teie seisukohta, et nii RB projekti, Tallinna linna, Eesti riigi kui ka kogu Euroopa jaoks on saadav kasu kõige suurem, kui kõigi osapoolte koostöös arvestatakse projekti elluviimisel maksimaalselt linnaruumi arengu, inimeste liikumise, keskkonnahoiu ja ettevõtluse arenguga. Eelistatud on RB projektiga seotud investeeringute finantseerimine CEF vahenditest ning kui see pole võimalik, siis muude toetusallikate ja vahendite arvel. Alljärgnevalt on kokkuvõtvalt toodud meie poolt toetatavad kõige olulisemad seisukohad: 1. Tallinna kujundamine Läänemere piirkonna keskuseks ning seega ka Euroopa Liidu idapiiril asuvate Kirde- ja Kagu-Eesti regionaalsete probleemide lahendamine RB ei ole regionaalne tupikprojekt, vaid sellest saab Euroopa üks olulisemaid raudteid. Ka nimi Rail Baltic ei tähenda ainult kolme Balti riiki, vaid võimalikult paljude Läänemere (Baltic Sea) äärsete riikide ja nende olulisemate linnade sidumist kiire ning keskkonnasäästliku TEN-T raudteevõrgustikuga. Juba on käimas eeltööd RB pikendamiseks Helsingi suunal ning on vajalik ka Läänemere kaldal asuva Euroopa ühe suurema linna Peterburi (ja seeläbi ka Peterburiga juba seotud Euroopa suurima linna Moskva) ühendamine. Tallinnast Riiaga samal kaugusel asuvasse Peterburgi viib selle tulemusel tänase 8-tunnise diiselrongi asemel 2-tunnine elektrirong. See lahendab ka Narva ja kogu Kirde-Eesti regionaalsed probleemid (Narvast nii Tallinnasse kui Peterburgi 1h) ning aitab oluliselt kaasa 1  ka Tartu ja kogu Kagu-Eesti ühendamisele (Tartust Tallinnasse veidi üle 1h, Riiga ja Peterburgi 3h). Seega sarnaselt kavandatava Kaunas-Vilnius lõiguga peaks RB jätkuprojektiks olema 200km Tallinn-Narva lõik, mis oleks Euroopa kõige odavamaks ja kiiremini teostatavaks, kuid samas kõige olulisemaks raudteeprojektiks. Neid arenguid peaks silmas pidama juba ka Ülemiste ühisterminali rajamisel. 2. Raudtee kaubajaamade ja kaubaveo sh ohtlike veoste viimine Tallinnast välja ning Keila- Paldiski reisiraudtee ühendamine Juba üle kümne aasta on arutlusel olnud kaubajaamade ja kaubaveo, eriti ohtlike veoste, viimine linnast välja, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Selle probleemi lahenduseks on ette nähtud koostatavas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ vastav Tallinna ümbersõiduraudtee trassikoridor Ülemiste järvest lõunas, mis kattub ka suures osas RB raudtee trassikoridoriga koos toetava infrastruktuuriga. Arvestades turvalisuse riskide olulist tõusu kogu maailmas, Tallinna kiiret arengut Ülemiste piirkonnas ning sinna rajatavat RB Tallinna rahvusvahelist ühisterminali, oleks mõeldamatu kaubajaamade ja kaubavedude senise olukorra jätkumine. Ainsaks ohutuse, keskkonna ja rahalise poole pealt mõistlikuks lahenduseks on RB projekteerimisel ja ehitamisel ka sellega kattuva Tallinna ümbersõiduraudtee lõigu rajamine ning Ülemiste ja Kopli kaubajaamade kolimine linnast välja Muuga ja Soodevahe piirkonda, kuhu on maakonnaplaneeringuga ette nähtud perspektiive kaubajaam. Ülemiste kaubajaama maa-ala tuleks reserveerida peale kaubajaama äraviimist perspektiivse Tallinn-Helsingi püsiühenduse reisiterminaliks. Omaette teemaks on Keila-Paldiski reisirongide jõudmine RB terminali. Eesti on valinud erinevalt Lätist kokkuhoidliku lahenduse, kus eurolaiusel raudteega ei murta vanalinna külje alla. Selleks, et kujundada RB ühisterminalist ikkagi täisfunktsionaalne raudteejaam, kuhu jõuavad kõikide suundade reisirongid, tasub tõsiselt kaaluda ka Keila-Paldiski suuna RB ühisterminaliga ühendamise võimalusi RB projekti raames. 3. RB ühisterminali kohene terviklik väljaehitamine ja sidumine Euroopa väljaku abil Lennujaamaga Tallinna RB ühisterminal koos oma ümbrusega peab olema väärikas ja Euroopa linnale kohane atraktiivne koht Euroopa kaardil. Nii nagu Riia on planeerimas rongi- ja bussijaama ning neid ümbritsevat atraktiivset linnaruumi selliselt, et see toetab saabujate muljet Riiast kui metropolist, peame ka meie Ülemiste piirkonnast kujundama Eesti värava. Seda mõtet kannab ühisterminali ja Lennujaama ühendav Euroopa väljak, mis seob seni lõhestatud 2  piirkonna üheks atraktiivseks tervikuks. Raudteejaama perroonide rajamine sarnaselt Riiaga muldkeha asemel nö sillale, mille alt ka Euroopa väljak läbi libiseb, tagab jaama paindliku toimimise ja tulevikukindluse. Vajalikud lisateenused on tagatud kaubandus- meelelahutuskeskuste ning Euroopa väljaku maamärgiks oleva hotelli-ärikeskuse kõrghoone avanemisega ühisterminali suunas. Kindlasti on vajalik ühisterminali bussiterminali osa kohene väljaehitamine. 4. RB ühisterminali sidumine südalinna ja sadamaga trammi ning Linnapromenaadi abil Enamasti asuvad linnade raudteejaamad ja bussijaamad südalinnas ning on jalutades ja rattaga mugavalt juurdepääsetavad. Samuti on nad trammide ja muu linnatranspordi sõlmpunktis. On väga hea, et trammitee on pikendatud Lennujaamani ja sellega koos on Keevise tänaval valminud esimene lõik atraktiivsest Linnapromenaadist. Nüüd on väga oluline sadamatrammi valmimine ning Gonsiori-Kunderi tänava rekonstrueerimise käigus Linnapromenaadi pikendamine Tammsaare pargi / vanalinnani, kust edasi on juba Peatänava projektiga seoses arvestatud selle ulatumisega sadamani välja. Tammsaare pargist Euroopa väljakule / RB ühisterminalini on vaid 3km, kuid ilma Linnapromenaadi rajamata tundub RB ühisterminal asuvat linnast väljaspool ning sinna minek ei ole isegi kohalike poolt, väliskülalistest rääkimata, tajutav selge, meeldiva ja käegakatsutava teekonnana. Senine Gonsiori-Kunderi tänava projekt koostati ilma arhitektuurivõistluseta peamiselt Lasnamäe-suunalise ühistranspordi soodustamiseks ning kuna vahepeal on RB projekt Riigikogu poolt heaks kiidetud, siis peab sellest kujunema arhitektide projekteerimisse kaasamise ning täiendavate vahendite investeerimise abil ka atraktiivne, turvaline ja selgelt markeeritud Linnapromenaad. Kuni sadamatrammi valmimiseni peaks vähemalt osad Koplist tulevad trammid nr 2 sõitma Lennujaamani, sest see seoks juba täna sadama, Balti jaama, bussijaama ja Lennujaama paremini kokku ning arvestaks Ülemiste linnaku ja Lennujaama suuna olulisemalt aktiivsemat kasutust võrreldes Suur-Paala suunaga. Ühisterminali valmimisel kujuneb sellest kindlasti ka linnasisese bussiliikluse sõlmpunkt. 5. Tartu mnt Delta ning seega ka Smuuli viadukti jt RB trassiga seotud ristumiste väljaehitamine RB ühisterminal ja Lennujaam on väravaks kogu Eestile ning lisaks senistele suurtele investeeringutele Lennujaama arendusse, on veel suuremad miljardites eurodes mõõdetavad RB investeeringud alles ees. Oluline on aga reisi summaarne ajakulu – kui me oleme 3 otsustanud investeerida miljardi võitmaks sellega sõiduajas näiteks ühe tunni, siis on vajalik ka Tartu mnt Delta ehk Tallinna väikese ringtee väljaehitamine, et me ca 30 miljoni eurose investeeringu tegemata jätmise tõttu ei kaotaks sealsetes tulevastes ummikutes poolt tundi. Isegi kui need ummikud poleks pidevad, peaksid inimesed ikkagi alati arvestama täiendava ajavaruga, et mitte rongist/lennukist/bussist maha jääda ja see sööks ära loodetud ajavõidu. Tartu mnt Delta juhib liikluse, mis ei pea Lennujaama / RB ühisterminali juures asuvat pudelikaela läbima, sellest kaarega mööda ning tagab ka tulevikus ummikuvaba ligipääsu nii linna, Lennujaama, RB ühisterminali kui ka selle autode pealelaadimisjaama. Selle üheks väikeseks osaks on ka RB trassi ületava Smuuli viadukti lõplik valmimine. Nii nagu kogu RB trassil rajatakse projekti raames vajalikud ristumised sõiduteede, kergliiklusteede ja loomaradadega, tuleb nendega arvestada ka Tallinna linnas. RB ühisterminali asumine Ülemistel on väga soodne, sest see minimeerib selliste ristumiste arvu, kuid kindlasti tuleb lisaks korralikele kergliiklustee läbipääsudele Tartu mnt ja raudtee ristumiskohas ning Euroopa väljakule RB ühisterminali asukohas, kavandada piisava tihedusega atraktiivsed kergliiklusühendused ka Ääsi ja Kesk-Sõjamäe tänavate piirkonnas. Lisaadressaadid: Peaministri büroo Riigikogu majanduskomisjon Rahandusministeerium Harju Maavalitsus Harjumaa Omavalitsuste Liit Tehnilise Järelvalve Amet 4   Teie 13.06.2017 nr LV-1/1701 Tallinna Linnavalitsus [email protected] Meie 27.07.2017 nr 16-00154/17-6410 Vabaduse väljak 7 15199, Tallinn Vastus Tallinna Linnavalitsuse ettepanekule Rail Baltic raudtee ehitusega kaasneva investeerigute vajaduse kohta Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) vahendistest Austatud Taavi Aas Tänan, et olete pöördunud Tallinna linna nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee ehitusega kaasnevate investeeringute kaasrahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility edaspidi CEF) vahenditest. Mul on hea meel, et toetate RB rahvusvahelise raudteeühenduse loomist ja ühisterminali kavandamist Ülemistele. Oma kirjas toote välja investeeringute vajadused, mis on otseselt seotud RB ja Tallinna linnaruumiga logistiliseks ja linnaehituslikuks sidumiseks. Tõepoolest on põhjendatud täiendavate tegevuste või objektide kirjutamine CEF taotlustesse tulevikus võimalik, kui selleks saavutatakse vajalikud kokkulepped projekti teiste osapooltega. Oleme nõus, et nii RB projekti, Tallinna linna, Eesti riigi kui ka kogu Euroopa jaoks on saadav kasu kõige suurem, kui kõigi osapoolte koostöös arvestatakse projekti elluviimisel maksimaalselt linnaruumi arengu, inimeste liikumise, keskkonnahoiu ja ettevõtluse arenguga. Tänu Tallinna linna ja Eesti riigi järjest paremale koostööle saame olla senisest tulemuslikumad nende mõtete ühisel elluviimisel. Lisaks juhin Teie tähelepanu sellele, et CEF vahendid ei ole ainus võimalik toetusallikas Teie ettepanekutes toodud tegevuste rahastamiseks. Veel sel aastal alustame tegevusi töögruppides, mille ülesandeks on järgmise perioodi transpordi investeeringute kava väljatöötamine. Seetõttu ootame ka Tallinna linna aktiivset osavõttu perioodi 2020+ transpordi planeerimisel ning ettepanekuid erinevate ideede realiseerimiseks (mitte ainult RB). Järgnevalt on toodud meie vastused Tallinna linna ettepankutele samas järjekorras nagu need Teie kirjas olid esitatud: Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  1. Peterburi-suunaline rongiühendus. Peate vajalikuks arvestada Peterburi-suunalise raudtee ühenduse rajamise vajadusega, mis on RB-ga sama kiiruse ja tehnilise tasemega. Juba täna on raudtee Peterburi suunas TEN-T võrgustiku osa, millest Tallinn-Tapa lõik on TEN-T põhivõrgustiku ning Tapa-Narva lõik TEN-T üldvõrgustiku osa, millel on teostatud ja jätkatakse ka tulevikus rekonstrueerimistöid. Nagu oleme ka varem kinnitanud, siis RB ei ole regionaalne tupikprojekt, vaid sellest saab Euroopa üks olulisemaid raudteid. Käimas on uuringud RB pikendamiseks Helsingi suunal ning arenguvõimalusteks tuleb valmis olla ka ida suunal (Venemaa, Hiina). Kiire raudteeliiklus on alternatiiviks lendudele lähedal ja keskmisel kaugusel paiknevatesse sihtkohtadesse. Uuringud on näidanud, et kiirrongil on selge potentsiaal asendada lennuliiklust liikumisraadiuses, mis mahub kuni 2,5 tunni sisse. Peterburi asub Tallinnast umbes sama kaugel kui Riia. Kui Riiga saab tänu RB projektile edaspidi sõita moodsa elektrirongiga vähem kui kahe tunniga, siis Peterburgi sõidavad diiselrongid tervelt 8 tundi. Euroopa suuruselt kolmanda linna, Peterburi, sidumine Euroopa kiire ja keskkonnasõbraliku raudteevõrgustikuga on nii RB projekti kui ka kogu Euroopa jaoks väga oluline. Seda toetab Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Valge raamat ning ka Eesti eesistumise esimene prioriteet, mis keskendub Euroopa ühendamisele. Seega arvestame RB tegevuste kavandamisel olemasoleva raudtee võimaliku kiiruste tõstmisega siseriiklikult Narva suunal. Kiiruste tõstmist mainitud suunal näeb ette ka üleriigiline planeering Eesti 2030+. 2. Riisipere-Paldiski suuna raudtee (1520mm), sh Paldiski sadama ühendamine RB taristuga. Teete ettepaneku RB projekti raames ühendada Ülemistele kavandatava ühisterminaliga ka Keila-Paldiski-suunaline raudtee. Strateegiliselt näeme antud ettepanekus kasu nii põhja-lõunasuunalise kui ka ida-läänesuunalise raudteeliikluse efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks lahendamiseks. Antud mõte haakub pikaajaliste visioonidega suunata raudteevood Tallinna kesklinna läbimise asemel (Kopli ja Ülemiste kaubajaam) liikuma ümber Tallinna. Eestis on RB projekti raames planeeritud selliselt, et Balti jaama asemel on keskseks terminaliks Ülemiste, millega väldime vajadust kulukaks ja keeruliseks läbimurdeks Balti jaamani. Ülemiste raudteeterminali valmivad teed võimaldavad teenindada ka läänesuuna ronge, sh Riisiperest ja Paldiskist tulevaid. Ühtlasi usun, et Balti jaam säilitab hoolimata Ülemiste terminali tekkimisest rongireisijatele väga olulise tõmbekeskuse ning lõppsihtkoha rolli, kuna Balti jaama eeliseks on peatuskoht linna südames. Viimast väidet toetab ka selge trend, et Balti jaama läbilaskevõime on juba täna ammendumas. Siseriiklik rongireisijate arv on näidanud 50% kasvutrendi ning kasvutrend jätkub, eriti arvestades pakutud ideid suurendada täiendavalt ühenduskiiruseid Narva suunal. Seega, juba täna näeme vajadust suurendada reisirongide läbilaskevõimet (neljanda tee ehitus) ja täiendavate perroonide rajamist Balti jaama. Viimaste osas ootame teilt, Tallinna linnavalitsuselt, kiiret tuge rajada Balti jaama kaks täiendavat ooteplatvormi pikkustega 150 m ja 75m ning 4. peatee. Samas ei peaks Paldiski-suunalised kaubaveod lühikeses perspektiivis läbima Tallinna kesklinna ja Kopli kaubajaama ning kaubamahtude suurenemisel ka RB ühisterminali. RB trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud 1520mm Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber 2 (5)  Tallinna. Plaanime leida rahastamisvõimalusi Paldiski suuna paremaks ühendamiseks Euroopa Liidu 2021+ rahastamise eelarveperioodil ning pikemas perspektiivis ka Tallinna ringraudtee arendamiseks. 3. RB terminali rajamine koos jaamaesise väljakuga. Teete ettepaneku ehitada terminaliga samaaegselt välja terminali ja Peterburi tee vahele jääv avalik väljak ning investeerida täiendavalt RB terminali ümbruse muutmiseks atraktiivseks ja RB funktsionaalsust toetavaks keskkonnaks. RB Ülemiste reisiterminali detailplaneering algatati 2013. aastal ning on möödunud aastate käigus saanud olulisi täiendusi. Tänaseks on detailplaneering saavutanud pea ehitusprojekti täpsusastme. 2016.a kiitis Euroopa Komisjon heaks taotluse, millega nõustuti kaasrahastama RB Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitust. Terminali rajamiseks vajalikud tegevused on abikõlblikud 2020.a lõpuni. Sellest tulenevalt peame äärmiselt oluliseks Tallinna linna poolset panust terminaliala detailplaneeringu menetlemisel ning sellele peatselt järgnevate ehitustegevuste kooskõlastamisel. Terminali esise väljaku lahenduse kiire elluviimise teeb keeruliseks asjaolu, et tegemist on eraomanikule kuuluva maaga. Siiski peame oluliseks atraktiivse ja funktsionaalse linnaruumi olemasolu ning selle valmimist terminaliga võimalikult samal ajal ning kõrgel arhitektuursel ja linnaehituslikul tasemel. Selle tagamiseks oleme valmis Rail Balticu terminali projekteerimisega samaaegselt tellima ka Peterburi tee ja terminali vahelise ala tänavatasandi projekteerimistööd, ilma maa-aluste korrusteta. Üks võimalus terminaliga külgnevate alade arendamiseks on täiendavad Euroopa Liidu vahendid. 4. Ülemiste ühisterminali väljaarendamine RB ehitusega samaaegselt. Teete ettepaneku ühisterminali terviklikuks väljaarendamiseks. RB ühisterminali mõte on tuua võimalikult paljud transpordiliigid ja suunad ühte asukohta kokku, et nende ristkasutus oleks tagatud ja mugav. Nii nagu läbiviidud arhitektuurikonkurss ja koostatav detailplaneering ette näevad, peame otstarbekaks bussijaama väljaehitamist RB terminali osana ning otsime võimalusi selleks rahastuse leidmiseks. 5. Ülemiste kaubajaama nihkumine Tallinna linnast välja. Teete ettepaneku arvestada RB rahvusvahelise reisiterminali planeerimisel Ülemiste kaubajaama nihkumisega väljapoole Tallinna linna. Tegemist on laiamõjulise otsusega viia Ülemiste kaubajaam teise asukohta, mida ideena kindlasti toetame. Täna koostatakse Rail Baltic Estonia OÜ eestvedamisel Muuga multimodaalse terminali tehniliste ja ruumiliste vajaduste analüüsi, mille eesmärgiks on analüüsida perspektiivseid kaupade liike ja koguseid ning leida nende laadimiseks Muuga sadamas või selle läheduses sobiv asukoht kaubaterminalile, millel oleks võimekus kaupu liigutada nii erinevate rööpalaiustega raudteede kui ka maantee- ja meretranspordi vahel. Antud uuringu tulemused on oluliseks sisendiks Tallinna ja läbiümbruse perspektiivsete logistiliste lahenduste kavandamiseks, mille üheks oluliseks lüliks on ka Ülemiste kaubajaam. Lõpliku lahenduse leidmiseks on vajalik oodata ära uuringu tulemused, kuid kindlasti peavad lahendused tagama inimeste ohutuse ning RB rajamine ei tohi kahjustada Eesti olemasolevat kaubaveo võimekust. 6. RB terminali ja Lennujaama ühendamine Euroopa väljaku ehk urbanistliku pargiga. Teete ettepaneku käivitada RB ühisterminali paremaks ühendamiseks lennujaamaga Euroopa 3 (5)  väljaku planeerimine ja rajamine. Nõustun, et RB ühisterminali asumine kaubanduskeskuste laadimisalade vahel, autopesula ja kaubajaama kõrval ei oleks kuidagi sobilik. Euroopa väljak saab tuua nii lennujaama, rongijaama kui ka bussijaama kokku ühele väljakule. Euroopa väljaku väljaehitamine on RB projekti põhimõtetega kooskõlas, kuid eeldab koostööd ja panustamist ka Tallinna linna ja kohalike ettevõtjate poolt. Esimese sammuna on 2015. a sõlmitud ka vastavasisuline ühiste kavatsuste kokkulepe RB terminalile heade ligipääsude tagamiseks MKM-i, Tallinna linna ja Mainor Ülemiste AS vahel. Selliste projektide ettevalmistus (planeerimine-projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida. Omaltpoolt lubame otsida kaasrahastusvõimalusi ettevõtmise toetamiseks. 7. RB terminali ja linnakeskuse ühendamine atraktiivse kergliiklustee abil. Teete ettepaneku ühendada tulevane Euroopa väljak, sealhulgas RB ühisterminal ja lennujaam, linnasüdame ja sadamaga linnapromenaadi abil. Antud projektis näeme perspektiivi ja seost ka Tallinna rattastrateegiaga. Oluline on tähele panna, et juba täna on Tallinna linna poolt algamas ümberehitus Gonsiori tänaval, mida näeme ühe võimaliku osana välja pakutud linnapromenaadi koridori tervikust. Gonsiori tänava projekti realiseerides tuleb arvestada juba ühtset tänava visuaali, mis seoks liikumisteekonna Ülemiste ja linnakeskuse vahel. Teades, et Gonsiori tn projekteerimine on lõpufaasis, on viimane hetk veel antud projekt üle vaadata, et see täidaks pikemas perspektiivis ühtse atraktiivse liikumiskoridori tunnuseid ja võimalikud pudelikaelad (nt Lasnamäe tn ja Gonsiori tn vaheline lõik). Seega peame vajalikuks siin linna initsiatiivil veelkord kokku kutsuda Gonsiori projekti raames erinevad osapooled, et vaadata antud projekti lahenduste sobivust RB terminali ja linnapromenaadi kontekstis. 8. RB terminali ja Vanasadama ühendamine. Teete ettepaneku eelistada Vanasadama ja Ülemiste terminali ühendamiseks trammiühendust, mis seoks omavahel võimalikult palju linna sõlmpunkte. Vanasadama ja Ülemiste terminali ühenduse kavandamiseks käivitame lähikuude jooksul uuringu, mis kaalub erinevaid võimalikke ühendusi ning selgitab välja neist sobivaima. Uuringu koostamisel on linna sõlmpunktidega ühenduvus kindlasti üks väga olulisi valikukriteeriumeid ning sellega arvestatakse edasises töös. Lahenduste väljatöötamisel on oluline nii Tallinna linnavalitsuse kui Tallinna Linnatranspordi AS-i ja AS Tallinna Sadama aktiivne osalemine. 9. Täiendavad kergliiklusühendused raudtee alt. Teete ettepaneku rajada kergliiklusele atraktiivsed tunnelid Tartu maanteele ja Kesk-Sõjamäe tänava – Vesse tänava juurde. Kerg- ja säästva liikuvuse arendamine ning selle raames erinevate läbipääsude, näiteks raudtee alt, rajamine on kindlasti oluline Tallinna linnas liikumisvõimaluste parenda- miseks ning RB raames on loomisel head liikumisvõimalused ühisterminali alale. Oluline on RB raudtee rajamise käigus RB otseselt seotud kergliikluse tunnelite rajamine, sest nende hilisem ehitamine oleks palju keerulisem ja kulukam. Ühtlasi näeme võimalust neid ja sarnaseid projekte realiseerida 2021+ EL erinevate fondide kaasabil, mis toetavad säästvat liikuvust. Selliste projektide ettevalmistus (projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida. 4 (5)  10. Smuuli tn viadukt. Teete ettepaneku kaaluda Smuuli tn viadukti teise haru väljaehitamise võimalust RB vahenditega. Tegemist on ka Tallinna väikese ringtee ehk Tartu mnt delta osaga. See on Tallinna linnas ainus RB ristumine olulise autoteega. Selliste projektide ettevalmistus (projekteerimine) on oluline eelnevalt läbi viia Tallinna linnal, et rahastusvõimaluste tekkimisel oleks võimalik projekte operatiivselt realiseerida, sest RB arendamisest täiendava silla vajadust antud asukohas ei tulene. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Peaministri büroo Riigikogu majanduskomisjon Rahandusministeerium Harju maavalitsus Tehnilise Järelvalve Amet AS Eesti Raudtee Rail Baltic Estonia OÜ Indrek Gailan 6397664 [email protected] 5 (5) Lembi Tasane Saatja: Andrus Kaldalu <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 7. detsember 2017 15:52 Adressaat: Tallinna Linnavalitsus; [email protected] Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; TJA - Avalik Teema: Ettevõtete toetuskiri Rail Balticu paremaks elluviimiseks Manused: Ettevõtete toetuskiri Rail Baltic.bdoc Tähtsus: Kõrge Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Lugupeetud minister Kadri Simson ja linnapea Taavi Aas Eesti ettevõtted ja ettevõtete ühendused on allkirjastanud käesolevale kirjale lisatud ettevõtete toetuskirja, et Tallinna LV ja MKMi head mõtted Rail Balticu projekti osas kindlasti ellu viidaks. Need on toetuskirjas kokku võetud viieks peamiseks teemaks: 1. Tallinna kujundamine Laanemere piirkonna keskuseks ning seega ka Euroopa Liidu idapiiril asuvate Kirde- ja Kagu- Eesti regionaalsete probleemide lahendamine 2. Raudtee kaubajaamade ja kaubaveo sh ohtlike veoste viimine Tallinnast välja ning Keila-Paldiski reisiraudtee ühendamine 3. RB ühisterminali kohene terviklik väljaehitamine ja sidumine Euroopa väljaku abil Lennujaamaga 4. RB ühisterminali sidumine südalinna ja sadamaga trammi ning Linnapromenaadi abil 5. Tartu mnt Delta ning seega ka Smuuli viadukti jt RB trassiga seotud ristumiste väljaehitamine Toetuskirja on allkirjastanud alljärgnevad Ülemiste piirkonna arendajad, infrastruktuuri ettevõtted ning ettevõtjate ühendused, kuid neid seisukohti toetavate osapoolte ring on loomulikult veelgi laiem: - Ülemiste City arendajad Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS - Ülemiste Keskust arendav Ülemiste Center OÜ - T1 keskust arendav Pro Kapital Grupp AS - Eesti Raudtee AS, Tallinna Linnatranspordi AS, GoBus AS - Rail Baltica Business Network Estonia - 78 Eesti finantssektori ettevõtet ühendav FinanceEstonia MTÜ - 3200 Eesti ettevõtet ühendav Eesti Kaubandus-Tööstuskoda - 211 Eesti ettevõtet ühendav Eesti Hotellide ja Restoranide Liit - 80 Eesti kinnisvaraettevõtet ühendav Eesti Kinnisvarafirmade Liit - 75 Eesti teenusmajanduse ettevõtet ühendav Teenusmajanduse Koda Parimate soovidega Andrus Kaldalu Ülemiste City 5091007 1