Eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Lääne Maavalitsus Töö nr: 14139 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne Vastutav täitja Kadri Normak Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn oktoober 2016 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE ...............................................................................................................................................4 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ................................................................................6 2.1 KSH KÄIK ...........................................................................................................................................6 2.2 PLANEERIJA, JÄRELEVALVAJA, OTSUSTAJA JA EKSPERT .................................................................6 2.3 HUVIGRUPID......................................................................................................................................7 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK.............................................................................................9 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...................................................................................................................9 3.2 REAALSED ALTERNATIIVID ............................................................................................................. 12 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................ 13 4.1 MAASTIKU ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................... 13 4.2 ASUSTUS JA MAAKASUTUS ........................................................................................................... 13 4.3 TARISTU .......................................................................................................................................... 14 4.4 GEOLOOGILINE EHITUS ................................................................................................................. 20 4.5 PINNAVEEKOGUD .......................................................................................................................... 20 4.6 SOOD JA RABAD ............................................................................................................................ 21 4.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ................................................................................................... 21 4.8 ROHEVÕRGUSTIKUD JA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ................................................................ 22 4.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ................................................................................................................... 23 5 MÕJU NATURA ALADELE................................................................................................................... 26 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA .................................................................................................... 27 6.1 ALTERNATIIVIDE KAALUMISE METOODIKA .................................................................................. 28 6.1.1 Alternatiivide kaalumise kriteeriumid..................................................................... 30 7 PLANEERINGU SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA....... 31 8 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU JA LEEVENDUSMEETMED ............................................. 34 8.1 EHITUSAEGSED MÕJUD ................................................................................................................. 34 8.1.1 Jäätmed ............................................................................................................................. 34 8.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele ..................... 34 8.1.3 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all...................................................... 41 8.1.4 Mõju pinna- ja põhjaveel ............................................................................................ 41 8.1.5 Mõju teedele .................................................................................................................... 43 8.1.6 Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................................. 44 8.1.7 Müra ja vibratsiooni mõju ........................................................................................... 45 8.1.8 Mõju maakasutusele ..................................................................................................... 45 8.2 KASUTUSAEGSED MÕJUD.............................................................................................................. 46 8.2.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele ..................... 46 8.2.2 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all...................................................... 51 8.2.3 Mõju pinna- ja põhjaveele .......................................................................................... 52 2 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.2.4 Ülesõitude ja –käikude sulgemise mõjud............................................................... 52 8.2.5 Mõju Haapsalu raudteejaama kultuuriväärtustele ja kontaktliini tõttu muutuvad vaated............................................................................................................................. 53 8.2.6 Müra ja vibratsiooni mõju ........................................................................................... 55 8.2.7 Sotsiaalmajanduslikud mõjud ................................................................................... 61 8.2.8 Mõju maakasutusele ..................................................................................................... 62 8.2.9 Kontaktvõrgu elektromagnetvälja mõju ................................................................ 63 8.3 ALTERNATIIVIDE KAALUMISE TULEMUSED................................................................................... 66 8.4 LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................................................. 68 8.4.1 Projekteerimisel arvestatavad leevendavad meetmed ...................................... 68 8.4.2 Ehitamisel arvestatavad leevendavad meetmed ................................................. 69 8.4.3 Kasutamisel arvestatavad leevendavad meetmed ............................................. 72 8.4.4 Vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia, kui hakatakse kavandama kaubavedusid .................................................................................................................................... 72 9 SEIRE .......................................................................................................................................................... 73 10 AVALIKKUSE KAASAMINE.................................................................................................................. 74 LISAD Lisa 1 Alternatiivide kaalumine Saaty meetodil Lisa 2 Mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang Lisa 3 Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile (ametkondlikuks kasutamiseks) Lisa 4 Kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassil Lisa 5 KSH programm Lisa 6 Avalikustamise materjalid 3 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 1 KOKKUVÕTE Teemaplaneeringuga „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kavandatakse raudteetrassi koridor, mille sisse peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Raudteetrass kavandatakse rajada üherajalise raudteena, mis on täies pikkuses elektrifitseeritud koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluva toetava raudteetaristuga optimaalses ulatuses. Lääne maakonnas on planeeritav raudteetrass umbkaudu 49,5 km pikk (kogu trass umbkaudu 61 km). Raudteetrass kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Selle saavutamiseks nähakse ette kõverike õgvendusi kohtades, kus ajalooline trass eesmärgiks seatud kiirust ei võimalda. KSH käigus kaaluti trassialternatiive Taeblas ja Haapsalus lähtudes ekspertgrupi poolt seatud kriteeriumidest. Kaalumise tulemusena osutusid eelistatud alternatiivideks Taeblas olemasolev trass ja Haapsalus nn otseläbimurre. Mõjude hindamise jaoks tehti neli eksperthinnangut: mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang, eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile, kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassil ning eksperthinnang raudtee mõjudest nahkhiirtele. Mõjude hindamisel esitati nii ehitus- kui kasutusaegsed leevendavad meetmed ja toodi välja vajalikud uueingud, mis tuleb läbi viia, kui kavandatakse kaubavedu. Käesoleva aruande koostamisel lähtuti Keskkonnaameti poolt heakskiidetud programmist ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Olulisimad mõjud, mida KSH-s käsitleti, olid mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitselaustele liikidele, mõju kultuuriväärtustele, müra ja vibratsiooni mõju, sotsiaalmajanduslikud mõjud ning mõju maakasutusele. Selleks, et vähendada raudtee toimimist kahepaiksete ja roomajate rändetõkkena tuleb rajada rekonstrueeritavate sildade ja truupide kallastele rajad. Annamõisa Metsise püsielupaiga läheduses tuleb kontaktliin 5 km pikkuses lõigus tähistada. Püsielupaigaga piirneval raudtee trassilõigul ei tohi teha raadamis-, kaeve- ja raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist kuni 30. juunini, et välistada metsise häirimine pesitsusperioodil. Kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, ei ole negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja elupaikadele ette näha. Sotsiaalmajanduslikest mõjudest on olulisim see, et ülesõitude1 sulgemisega pikenevad teekonnad ja kaovad omanike ligipääsud maadele. Planeeringu koostamisel arvestati, et ligipääsud elamutele oleks tagatud. Õgvenduste, raudtee uue trassi ja veoalajaamade 1 Teemaplaneeringus käsitletakse ülesõidukohtadena kavandatava raudtee ja tee samatasandilisi ristumisi. 4 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES rajamiseks võõrandatakse maad. Üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest (10)15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda). Raudtee kaitsevööndis (30 m raudtee välimise rööpme teljest) asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. Raudtee kaitsevööndist kehtivad piirangud tulenevad ehitusseadustiku § 73. Kontaktvõrgu projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele. Arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndis tuleb ehitustöödest hõlmatud alal tagada arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Kogu raudteetrassi alal tuleb mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Reisirongiliiklusega kaasnevat ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole ette näha. Põhjavee reostus on võimalik õnnetuste korral ja on seotud eelkõige kaubaveoga. Kaubavedude kavandamisel tuleb täiendavalt läbi viia riskide hindamine. Raudteetrassi kavandamine võimalikult suures mahus olemasolevale trassile toob endaga kaasa oluliselt vähem negatiivseid mõjusid kui raudtee kavandamine täielikult uude trassi. 5 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST 2.1 KSH käik Lääne maavanem algatas teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 07.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/158. Teemaplaneering (edaspidi TP) algatati Lääne maavanema 26.11.2012 korraldusega nr 1-1/160. Samas muutis Lääne maavanem 07.11.2014 a. korraldusega nr 1-1/2014/157 teemaplaneeringu algatamise korraldust, millega muudeti teemaplaneering kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29¹ kohaseks joonehitise trassi asukohavaliku planeeringuks. PlanS § 29¹ kohaselt kantakse pärast teemaplaneeringu kehtestamist selle asukoht Lääne-Nigula ja Ridala valdade ning Haapsalu linna üldplaneeringutesse. Raudtee projekti koostamine toimub kehtestatud teemaplaneeringu alusel. TP I eskiisi ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 19.05.–01.06.2015 Lääne Maavalitsuse veebilehel http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula. TP I eskiisi ja KSH programmi avalikustamisest teavitati ajalehes Lääne Elu 19.05.2015 ja väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2015. Menetlusosalisi teavitati KSH programmi avalikust väljapanekust Lääne Maavalitsuse 19.05.2015 kirjaga nr 12-3/15/706-1. KSH programmi ja TP I eskiisi avalik arutelu toimus Lääne-Nigula vallas ja Haapsalu linnas 02.06.2015. Avalikel aruteludel tutvustati võimalikke raudteetrassi alternatiive, TP protsessi, KSH programmi eelnõud ning laekunud seisukohti. KSH programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 29.07.2015 kirjaga nr HLS 6- 8/15/12355-3. KSH koostamisel on arvestatud ka keskkonnamõju hindamise (KEHJS 2. peatükk 1. jagu) nõuetega eesmärgiga vältida täiendavate mõjuhindamiste läbiviimist raudteetrassi rajamisel. 2.2 Planeerija, järelevalvaja, otsustaja ja ekspert Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ja koostaja (planeerija): Lääne maavalitsus, kontaktisik Liis Moor, [email protected], 53053076 KSH järelevalvaja ja otsustaja: Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, kontaktisik Kai Vahtra 463 6822 [email protected] 6 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES KSH ekspert Juhtekspert: Karl Kupits, AS Maves. Kontaktisik Kadri Normak, [email protected], 6515577 Ekspertgruppi kuuluvad: Kadri Normak Programmi ja aruande koostamine Mati Salu Mõju põhjaveele Renno Nellis Mõju kaitsealustele lindudele Liina Remm Riinu Rannap Mõju kahepaiksetele ja roomajatele Jaanus Remm Rauno Kalda Mõju nahkhiirtele 2.3 Huvigrupid Kohalikud omavalitsused ja elanikud. Puudutatud asutused: Lääne-Nigula Vallavalitsus; Ridala Vallavalitsus; Haapsalu Linnavalitsus; Harju Maavalitsus; Hiiu Maavalitsus; Pärnu Maavalitsus; Rapla Maavalitsus; Keskkonnaministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaamet; Keskkonnainspektsioon; Maa-amet; Maanteeamet; Muinsuskaitseamet; Tehnilise Järelevalve Amet; Terviseamet; Päästeamet; Põllumajandusamet; Läänemaa Omavalitsuste Liit; Eesti Liinirongid AS; AS Eesti Raudtee; AS Lääne Raudtee; SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid; SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus; OÜ Haapsalu Raudtee; Riigimetsa Majandamise Keskus; Paralepa Selts MTÜ; 7 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES MTÜ Valgevälja; MTÜ Uuemõisa Selts; Imatra Elekter AS; Elering AS. 8 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK 3.1 Kavandatav tegevus Eesmärk taastada rongiliiklus Riisipere-Haapsalu-Rohuküla liinil tuleneb kehtivast Lääne maakonnaplaneeringust, Lääne maakonna arengustrateegiast ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+". Teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on paremate eelduste loomine Lääne maakonna sotsiaalmajanduslikuks arenguks läbi kiire, kaasaegse ja keskkonnasäästliku rongiliikluse elu-, töö- ja teeninduskohtade ning haridusasutuste vahel. Planeeringuga määratakse Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoht ning luuakse ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, raudteeseaduse ning teiste seaduste kohane alus Lääne maakonna territooriumil raudtee projekteerimiseks. Teemaplaneeringu alaks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee toimimiseks vajalik maa-ala Lääne maakonnas Lääne-Nigula ja Ridala vallas ning Haapsalu linnas. Raudteetrass kavandatakse rajada üherajalise raudteena, mis on täies pikkuses elektrifitseeritud koos vajalike jaamade, peatuskohtade ja juurdekuuluva toetava raudteetaristuga optimaalses ulatuses. Lääne maakonnas on planeeritava raudteetrassi pikkus u 49,5 km. Raudteetrass kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale raudteetammile selliselt, et see võimaldaks projektkiirust kuni 160 km/h. Kavandatava tegevuse käigus: • korrigeeritakse raudtee asukohta lähtudes kiirusest 160 km/h; • laiendatakse muldkeha ja rajatakse lõiguti uus muldkeha (õgvenduste kohtadele). Muldkeha pealmine laius üherajalisel teel 7,6 m ja kaherajalisel teel 11,7 m. Kõverikel, mille raadius on raudteel alla 3000 m, laiendatakse muldkeha vastavalt normidele; • asendatakse ballastkillustik (ballastikihi paksus liiprite all peateel ja pöörmetel 35 cm, ballastiprisma laius: 3,85 m); • paigaldatakse raudbetoonliiprid (liiprite epüür: 1840 liiprit/km); • paigaldatakse ja kinnitatakse pikkrööpad; • asendatakse ülesõidukohadel amortiseerunud kate kasutades raudbetoonist ülesõidukohtade katteplaate ja asfalteeritakse pealesõidud vastavalt vajadusele kuni 10 m ulatuses mõlemal pool raudteed; • vajadusel teostatakse võsaraiet, metsa raadamist, veeäravoolu kraavide ja küvettide puhastamist ning reprofileerimist. Teemaplaneeringuga määratakse trassikoridor, kuhu projekteerimise käigus peab mahtuma raudtee koos kaitsevööndi ja nähtavuskolmnurkadega. Raudtee kaitsevöönd ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest, 30 meetri kaugusele. Trassikoridoris on kaitsevööndile lisatud puhverala ehk raudteetrassi 9 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES nihutamisruum 5 m. See on vajalik, kui projekteerimise käigus selgub, et tehnilistel põhjustel on vaja raudteetelge nihutada. Lõikudes, kus raudtee jääb olemasolevale tammile, on trassikoridori laiuseks raudtee teljest mõlemale poole 35 m (vt Joonis 1). Puhveralad Joonis 1 Nähtavuskoridor, kaitsevöönd, trassikoridor ja puhveralad olemasoleval raudteetammil. Aluskaart: Maa-amet Õgvendatud lõikudes moodustavad trassikoridori nii õgvendatud kui ka olemasoleva raudteetrassi keskteljest 35 m mõlemale poole ja kahe trassi vahele jääv ala (Joonis 2). Joonis 2 Raudtee trassikoridor õgvendusel. Aluskaart: Maa-amet Ohutuse tagamiseks tuleb mets raadata umbes 15 m ulatuses raudtee äärmisest rööpast (nn nähtavuskoridor). Ülesõidukohtades, kus on võimalik tagada nähtavuskolmnurk, peab metsa raadama suuremas ulatuses. Nähtavuskolmnurk peab tagama rongijuhile 400 m kauguselt ülesõidukohast raudteest 50 m kaugusel teel oleva auto nähtavuse (vt Joonis 3). Kui ülesõidukohal ei ole võimalik tagada nõuetekohane nähtavuskolmnurk (näiteks ehitise või maastikust tuleneva eripära tõttu), veeremi liikumiskiirus on suurem kui 25 km/h ja ülesõidukohta läbiva raudteeveeremi ja ületavate sõidukite arvu korrutis ööpäevas on üle 800, tuleb ülesõidukohale paigaldada tõkkepuud. 10 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Joonis 3 Nähtavuskolmnurgad. Punane on lagedaks raiutav ala. Aluskaart: Maa- amet Elektrifitseerimine Kavandatav raudtee planeeritakse rajada täielikult elektrifitseerituna – ühele poole raudteed rajatakse kontaktvõrk, mis koosneb tugedest ja konstruktsioonidest, kontaktriputustest, kontakt-, toite- ja võimendusjuhtmetest ning armatuurist ja spetsiaalsetest osadest. Kontaktvõrgu abil tagatakse ka elekter jaamade ja ülesõidukohtade valgustuseks. Kontaktjuhtme riputamise kõrgus rööpa pealispinna kohal jaamavahedel ja jaamadel on vähemalt kui 5,75 m ning ülesõidukohtadel vähemalt 6,00 m. Suurim kontaktriputuse sildeava (mastide vahe) on 70 m, teatud tingimustel vähendatakse seda kuni 40 meetrini. Kuna projekteeritav raudteetrass ühtib olemasoleva elektriraudteega Riisipere jaamas, on mõistlik kasutada samasugust võrku, mille parameetrid on: • Alalisvool, nominaalpinge – 3,0 kV; • Poolkompenseeritud, vedrustus riputus ühe ja kahe juhtmega; • Kontaktjuhtmete jaoks 17 metalltugiposti kilomeetri kohta. Veoalajaamade (alajaamad, mille kaudu tagatakse elektrivarustus raudteel) vahemaad on 20–25 km. Kuna lähim veoalajaam asub Keilas, tuleb ehitada veoalajaamad veel Harju maakonnas Riisiperesse, Lääne maakonnas Ristisse ja Taeblasse - Ristil elektriliitumistega 110, 35 või 10 kV pingeastmel ning Taeblas 110 või 10 kV pingeastmel. Kontaktvõrgu tehnilised eskiislahendused ja ehitusmaksumused on määratlenud OÜ Foxia.2 2 Planeeritava Lääne-Harjumaa ja Läänemaa elektriraudtee lõigu kontaktvõrgu elektrivarustuse tehniliste eskiislahenduste ja ehitusmaksumuste määratlemine, OÜ Foxia, 2011. Leitav: http://laane.maavalitsus.ee/raudtee-uuringud 11 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ehitusprotsess Ehitus toimub lõikude kaupa. Olemasolevatel lõikudel eemaldatakse raudteetammilt olemasolev ballastkillustik, mille arvelt laiendatakse tammi. Seejärel paigaldatakse tammile raudbetoonliiprid ja rööpad. Rööpaid paigaldab rong, mis sõidab ise juba paigaldatud rööbastel. Viimaks puistatakse paigaldatud liipritele ja rööbastele killustik ja tihendatakse see. Uutes lõikudes kooritakse maapind ja võimalusel (nt õgvenduste kohtadel) kasutatakse tammi ehituseks vana tammi materjali. Raadatakse raudteekoridor ja nähtavuskolmnurgad. Asendatakse raudteeülesõidukohtadel amortiseerunud kate. Paigaldatakse ohutusseadmed – tõkkepuud ja foorid. Ühel lõigul kulub raudteetammi koorimiseks ja laiendamiseks 1 päev, liiprite ja rööbaste paigaldamiseks 1 päev ning killustiku paigaldamiseks ja selle tihendamiseks 1 päev. Seejärel liigutakse lõiguga edasi. Õgvendatud lõikudes ja raudtee uutes asukohtades on ehitusaeg pikem. Raudteetammi kõrval olevad kraavid puhastatakse ja vajadusel süvendatakse, et oleks tagatud sademevee ärajuhtimine tammilt. Olemasoleval tammil vahetult muldkeha all paiknevad kraavid täidetakse kohaliku pinnasega ja lõigatakse uude kohta vähemalt 3 m kaugusele muldkeha alumisest nõlvast. Uuele tammile rajatakse kraavitus sama põhimõtte järgi. Kui raudteetamm on kõrgem kui 1 m, on vajalik astmete sisselõikamine. 3.2 Reaalsed alternatiivid Raudteetrassi koridori võimaliku asukohana käsitletakse töös „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteelõigu eskiisprojekti täpsustamine“3 välja pakutud õgvendusi ning uusi trassi asukohti, va. trassivarianti B5 läbi Palivere raba, mis osutus sotsiaalmajanduslikus mõttes ebaotstarbekaks (raudteeühenduses ajavõitu ei anna, kuid ehitusmaksumus suur). Trassi alternatiivid Lääne-Nigula ja Ridala vallas on tähistatud tähtedega A ja B, Riisipere-Haapsalu ja Haapsalu-Rohuküla raudteelõikude ühendamise alternatiivid Haapsalu linnas on tähistatud tähtedega C ja D. Alternatiivide jooniseid vt peatükist 8.3. 3 Riisipere – Haapsalu – Rohuküla raudteelõigu eskiisprojekti täpsustamine. Eskiisprojekt. SWECO Projekt AS. 2014. Leitav: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula 12 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1 Maastiku üldiseloomustus Planeeritav raudteetrass kulgeb terves ulatuses Lääne-Eesti madalikul. See on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Oma asendi tõttu Läänemere jäävoolu teel ja valdavalt paesel lavamaal on vaadeldaval alal liustikujää ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel ning kuhjel tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eestis ainukesed suuremad lääne-idasihilised Matsalu ja Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ja on ulatuslikud linnualad.4 4.2 Asustus ja maakasutus Käesoleval ajal kasutatakse olemasolevat raudteetammi kergliiklusteena (Läänemaa tervisetee). Tee on kruusakattega. Raudteetrass läbib alljärgnevaid tiheasustusalasid: • Lääne-Nigula vallas Risti alevik, Palivere alevik, Taebla alevik • Haapsalu linn • Ridala vallas Uuemõisa alevik, Paralepa alevik Nende asulate väljakujunemisele ja arengule on omal ajal palju kaasa aidanud just raudteeühendus. Tabel 1 Maakasutus õgvendustel ja uue trassi asukohtades Vald/linn Trass Maakasutus Märkused Lääne-Nigula A9 (Ellamaa) Lääne maakonnas ei läbi kõrvalisi kinnistuid A8 (Risti) ei läbi kõrvalisi kinnistuid A7 (Jaakna maatulundusmaa põld, lähedal elamu küla) (endine raudteehoone) A6 (Jaakna ja maatulundusmaa mets, põld Luigu küla) A5 (Palivere) ei läbi kõrvalisi kinnistuid A4 (Allikmaa maatulundusmaa mets, põld küla) B1 (Taebla) elamumaa Taebla aleviku kahe osa maatulundusmaa vahel. tootmismaa A3 (Taebla) ei läbi kõrvalisi kinnistuid A2 (Pälli küla) maatulundusmaa mets 4 Eesti maastikud, Arold, Ivar, Tartu Ülikooli Kirjastus 2005 13 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Vald/linn Trass Maakasutus Märkused A1 (Kadarpiku maatulundusmaa mets küla) Haapsalu C1, C2a, C2b transpordimaa Raudteetammi (Õhtu (Õhtu kallas) üldkasutatav maa kalda) kergliiklustee elamumaa D (Otse- transpordimaa Paralepa parkmets läbimurre) tootmismaa üldkasutatav maa Ridala A11 maatulundusmaa mets, põld (Rohuküla) Rohuküla maatulundusmaa, peatuskoha variant B peatuskoht transpordimaa, ärimaa Trass läbib järgmisi maardlaid: • Palivere turbamaardla (aktiivne reservvaru); • Turvalepa turbamaardla (passiivne reservvaru). Ühtegi mäeeraldist trass ei läbi. Raudteetrassi servas asub mitmeid maaparandussüsteeme.5 4.3 Taristu Teed Raudtee ja teede ristumised jagunevad eritasandilisteks (sillad ja viaduktid) ning samatasandilisteks ehk ülesõidukohtadeks6. Kergliiklejatele mõeldud raudtee ületuskohti nimetatakse ülekäigukohtadeks. Eelistatud raudteetrassil on kokku 3 eritasandilist ristumist ning 30 samatasandilist ristumist e ülesõidukohta kõrval- ja tugimaanteede, kohalike ning isetekkeliste teedega. Lähtuvalt tee olulisusest varieeruvad katted, liiklussagedus, hooldustasemed. Osa ülesõite ja -käike säilitatakse ning osa suletakse ohutuse tagamiseks, lähtudes teede- ja sideministri 9.07.1999 määruse nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ lisas 4 „Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“ toodud nõuetest. Sulgemisotsuste tegemisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel. Tabel 2 Eritasandilised ristumised eelistatud raudteetrassil Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number 1 9 põhi- Ääsmäe- 3176 Säilitada maantee Haapsalu- Rohuküla maantee 2 numbrita kohalik tee Metsa 5 Kaaluda tunneli rajamist 5 Maa-ameti kaardirakendus 6 Teemaplaneeringus käsitletakse ülesõidukohtadena kavandatava raudtee ja tee samatasandilisi ristumisi. 14 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number väljaveo tee läbi uue raudteetammi/olemasoleva silla säilitamist. 3 1830185 kohalik tee Lihula 1495 Võimalusel säilitada maantee (Haapsalu- Laiküla tugimaantee nr 31 osa) Tabel 3 Ülesõidukohad eelistatud raudteetrassil Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number 1 numbrita - Metsa väljaveo 5 Sulgeda tee/isetekkeline tee 2 5180380 kohalik tee Õmma tee 1 Sulgeda 3 16151 kõrval- Risti-Kuijõe 472 Säilitada, maantee (Paldiski nähtavuskolmnurka pole maantee Risti hoonestuse tõttu võimalik asulas) tagada. 4 numbrita - Ääsmäe- 3 Sulgeda Haapsalu- Rohuküla maantee ja Kolge tee vaheline ühendustee 5 numbrita - Koikse tee (nr 1 Kaaluda säilitamist, 6800105) nähtavuskolmnurka pole pikendus hoonestuse tõttu võimalik tagada. Säilitada ülekäik. Ülesõidu sulgemisel luua igipääs läbi Kolge tee (nr 6800098) pikenduse. Teekond Valguse (kat. tunnus 68001:002:0077) ja Koikse-Mäe (kat. tunnus 68001:002:0051) kinnistutele pikeneks Haapsalu poolt tulles 8,9 km võrra. Riskianalüüsi koostamisel tuleb hinnata ülesõidu sulgemise mõju päästevõimekusele. Vajalik luua uus ligipääs Valguse kinnistule (kat. tunnus 68001:002:0077). 6 numbrita - Ääsmäe- 15 Sulgeda, kaaluda viadukti Haapsalu- alla paralleelselt raudteega 15 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number Rohuküla juurdepääsutee loomist maantee Haapsalu mnt 27 kinnistule (Palivere) (kat. tunnus viadukti alused 77601:003:0227). isetekkelised Juurdepääs Palivere teed viaduktist põhjas paiknevale suvilapiirkonnale läbi Palivere-Keedika tee (nr 16161). 7 77600125 kohalik tee Haapsalu 627 Säilitada, maantee nähtavuskolmnurka pole Palivere asulas hoonestuse tõttu võimalik tagada. Jaamateede etapp II realiseerumisel tuleb ülesõit sulgeda. 8 7760070 - Uustalu tee 0 Sulgeda. Mäe talu (metsa kasutuselevõtu korral tuleb väljaveo- ja tagada juurdepääs läbi nr 2 põldude silla/tunneli või läbi ülesõit ühendustee) nr 9 (vajalik osaline juurdepääsutee ehitamine). 9 7760015 kohalik tee Palivere-Virve- 58 hooajal Kaaluda säilitamist, Ilmajaama tee nähtavuskolmnurk tagatud. Ligipääs läbi Palivere asula teede ja Harju-Risti-Riguldi- Võntküla tee (nr 11230). Ülesõit vajalik põllumaade hoolduseks ning selle sulgemine toob kaasa märkimisväärse ümbersõidu vajaduse. 10 11230 kõrval- Harju-Risti- 68 Säilitada, nähtavuskolmnurk maantee Riguldi- tagatud. Võntküla 11 7760030/ kohalik tee Nigula 27 hooajal Sulgeda, säilitada ülekäik. 7760085 Jaama/Kalmistu tee ühendustee 12 11230 kõrval- Harju-Risti- 68 Säilitada, nähtavuskolmnurk maantee Riguldi- tagatud. Võntküla 13 16103 kõrval- Ridala-Nigula 263 Säilitada, maantee nähtavuskolmnurka pole hoonestuse tõttu võimalik tagada. 14 16136 kõrval- Taebla- 314 Säilitada, maantee Kullamaa nähtavuskolmnurka pole (Tallinna hoonestuse tõttu võimalik maantee tagada. Taebla asulas) 15 numbrita - Teede vaheline 7 Sulgeda isetekkeline ühendustee 16 numbrita - Teede vaheline 0 Sulgeda; vajadusel 16 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number isetekkeline juurdepääsutee loomine ühendustee kinnistul 67401:011:1020 paiknevale hoonele läbi Farmi-Saueaugu tee (kat. tunnus 67401:011:0099) või Tuusalu tee (nr 7760233) 17 numbrita - Metsa väljaveo 0 Sulgeda tee / isetekkeline tee 18 16108 kõrvalmaantee Herjava-Võnnu 176 Säilitada, nähtavuskolmnurka ei ole võimalik hoonestuse tõttu tagada 19 6740415 metsatee Uuemõisa 0 Sulgeda metsatee (RMK hooldamisel) 20 6740170; kohalik tee Tööliste tee; Hooajal 82 Säilitada, 6740108 Erja-Uuemõisa (juurdepääs nähtavuskolmnurka ei ole tee ühispunkt aiamaadele võimalik hoonestuse tõttu ) tagada. 21 6740195 eratee Paisuma tee 2, hooajal Olemasolev ülesõit 30 Paisumaa tee kaudu (juurdepääs sulgeda ning rajada uus aiamaadele) ülesõit/tunnel 100 m eemale Rannarootsi tee kaudu (läbi Lõunakaare 2 kinnistu, kat tunnus 67401:009:0239). Uuel ülesõidul on nähtavuskolmnurk tagatud. Tagada tuleb juurdepääs Elisa Eesti AS-le kuuluvale mobiilside mastile. 22 1830134 kohalik tee Kiltsi tee 2471 Säilitada, projekteerimisel (Ääsmäe- kaaluda kahetasandilise Haapsalu- ristmiku vajadust Rohuküla põhimaantee nr 9 osa) 23 1830100 kohalik tee Ungru tee 35, hooajal Sulgeda; muuta tee (kõrvalmaantee 120 trajektoori; ligipääs Ranna nr 16120 osa) (juurdepääs tee (nr 1830072) kaudu Paralepa randa) 24 1830072 kohalik tee Ranna tee 85+Ungru Säilitada, tee nähtavuskolmnurka ei ole koormus võmalik kavandatud hoonestuse ja looduskaitseala tõttu tagada. 25 6740090 eratee Kivisilla tee 0 Sulgeda, säilitada ülekäigukoht. Ligipääs Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee (nr 9) kaudu. 17 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Üle- Tee Tee liik Tee Koormus Märkused sõidu number nimetus autot/öp number 26 6740248 eratee Majaka tee 0 Kaaluda säilitamist, nähtavuskolmnurka pole võimalik looduskaitseala tõttu rajada. Alternatiivne ligipääs puudub, võimalusel tagada RMK-le tehnoloogiline ülesõit Paralepa ülemise majaka kasutamiseks. 27 16120 kõrvalmaantee Paralepa tee 85 Säilitada, nähtavuskolmnurka ei ole võimalik planeeritud hoonestuse pärast tagada. 28 6740083 kohalik tee Nõmme tee 40 Säilitada, nähtavuskolmnurka ei ole võimalik olemasoleva ja planeeritud hoonestuse pärast tagada. 29 numbrita - Raudteetammi 15 Sulgeda; ligipääs Lõppe (nr kasutamine 6740333) ja Mastialuse (nr teena ja 6740081) tee kaudu. isetekkelised teed 30 6740333 eratee Lõppe tee, 20, Vormsi Ülesõidu rajamise vajadus Vormsi jäätee jäätee peatuskoha variant B puhul. pealesõit puhul kuni Säilitada, 580. nähtavuskolmnurka ei ole Lisakssada võimalik olemasoleva ma parkla hoonestuse pärast tagada. kasutajad Tabel 4 Ülesõidukohad kaalutud, kuid mitte-eelistatud raudteetrassidel Alter- Tee Tee liik Tee nimetus Märkused natiiv number B1 7760047 kohalik tee Priguldi tee sulgeda; muuta tee trajektoori B2 16103 kõrvalmaantee Ridala-Nigula säilitada B3 numbrita kohalik tee Nurme tn Taebla sulgeda; muuta tee asulas trajektoori B4 numbrita - Isetekkeline tee sulgeda B5 7760106 kohalik tee Uus tn Taebla asulas sulgeda B6 numbrita eratee/kohalik tee Isetekkeline tee (Piiri sulgeda tn pikendus) B7 16136 kõrvalmaantee Taebla-Kullamaa säilitada (Tallinna maantee Taebla asulas) C1 1830134 kohalik tee Kiltsi tee (Ääsmäe- säilitada Haapsalu-Rohuküla põhimaantee nr 9 osa) 18 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Alter- Tee Tee liik Tee nimetus Märkused natiiv number C2 1830100 kohalik tee Ungru tee sulgeda; muuta tee (kõrvalmaantee nr trajektoori; ligipääs tee 16120 osa 1830072 kaudu C3 1830072 kohalik tee Ranna tee Säilitada Olemasolevate teede kasutust reguleerib ehitusseadustik7, millest kavandatava tegevuse seisukohast olulisemateks punktideks on: § 71 lg 1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. § 71 lg 2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. § 71 lg 3 Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. § 97 lg 3 kohaselt teeb raudteeületuskohal lõikumiskoha ehitamist, korrashoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustöödel, mida on raudteeülesõidukoha terves ulatuses kohustatud tegema tee omanik. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri- ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad. § 99 lõigetest 2 ja 3 tuleb lähtuda raudtee projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitusprojekti koostamisel. Elektriliinid Lõikuvatest elektriliinidest ning telefoniliinidest osa on maakaablid ning osa õhuliinid. Maakaabelliinide asukohad selgitatakse projekteerimise käigus. Vajadusel tõstetakse ümber olemasolev mast või kaabelliin. Kontaktvõrgu rajamisel tuleb arvestada ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 Tee projekteerimise normid sisalduva lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 8.2 tulenevaid nõudeid. Tabel 5 Raudteetrassi lõikumised kõrgepingeliinidega Elektriliin Asukoht Nimi Valdaja Elektriõhuliin 35-110kV Rõuma küla, Lääne-Nigula vald nimeta Imatra (kõrgepingeliin) Elekter AS Elektriõhuliin 35-110kV Rõuma küla, Jaakna küla, nimeta Imatra 7 Ehitusseadustik RT I, 05.03.2015, 1 19 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Elektriliin Asukoht Nimi Valdaja (kõrgepingeliin) Lääne-Nigula vald Elekter AS Elektriõhuliin 35-110kV Luigu küla, Lääne-Nigula vald, nimeta Imatra (kõrgepingeliin) Lääne maakond Elekter AS Elektriõhuliin 110kV Herjava küla, Ridala vald, Lääne Haapsalu-Taebla Elering AS (kõrgepingeliin) maakond Elektriõhuliin 110kV Haapsalu linn Haapsalu-Taebla Elering AS (kõrgepingeliin) Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 110/330 kV kõrgepingeliin Lääne maakonnas planeeritava raudteetrassiga ei lõiku. Gaasitrasse planeeritava raudteega ei lõiku. 4.4 Geoloogiline ehitus Raudtee rajamine on raskem liigniisketel aladel nagu rabad ja sood, kus esineb palju turvast ja teisi nõrga kandevõimega pinnaseid. Suurimad taolised alad on Palivere raba piirkonnas. Eskiisprojektis nähti ette alternatiivne trassikoridor B5 läbi Palivere raba, mis osutus sotsiaalmajanduslikult ebaotstarbekaks ning seda käesolevas töös ei käsitleta. 2010. aastal koostati AS Skinest Ehitus poolt muldkeha sobivushinnang8 Haapsalu- Riisipere ja Haapsalu-Rohuküla raudtee võimalikuks taastamiseks. Uuringu kohaselt on ehitusgeoloogilised tingimused üldiselt rahuldavad, muldkeha on ühtlaselt tihenenud. Pinnased on dreneerivad ja vastavad mulde normatiividele. Välja tuleb vahetada muldkeha ülaosa (määrdunud liiv) ning asendada see dreneeriva pinnasega. Eelnimetatud töö kohaselt on olukorra hindamiseks vajalikud täiendavad uurimistööd kogu trassi ulatuses, kus rajatakse vähemalt 3–4 puurauku iga kilomeetri kohta, lisaks rajatiste uurimistööd. Need uuringud viiakse läbi projekteerimise etapis. 4.5 Pinnaveekogud Planeeritav raudteetrass ületab mitmeid jõgesid, ojasid ja kraave (vt Tabel 6). Jõgedel, ojadel ja suurematel kraavidel on ette nähtud ehituskeeluvöönd.9 See on sõltuvalt valgalast 50 m või 25 m kalda servast. Väiksematel kraavidel ehituskeeluvööndit pole. Ehituskeeluvööndid ja sanitaarkaitsevööndid on veel ka allikatel ning veehaaretel. Tabel 6 Vooluveekogud, mida raudtee ületab Veekogu Veekogum Ehituskeelu- Märkused vöönd Vihterpalu jõgi 1101700_1 50 m Kulgeb raudteega paralleelselt, raudtee asub ehituskeeluvööndis ca 1 km ulatuses 8 Muldkeha sobivushinnang Haapsalu-Riisipere ja Haapsalu-Rohuküla raudtee võimalikuks taastamiseks. Ehitusgeoloogilised uurimustööd. Skinest Ehitus AS 2010. Leitav: http://laane.maavalitsus.ee/raudtee-uuringud 9 Looduskaitseseadus RT I, 23.03.2015, 122 20 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Veekogu Veekogum Ehituskeelu- Märkused vöönd Taebla jõgi 110470_2 50 m Leediküla oja - 25 m Võnnu oja - 50 m Uuemõisa oja - 25 m (Juurika oja) Kaevaniidu 1105300_1 25 m peakraav Asuküla peakraav - 20 m Ehituskeeluvöönd vähendatud Haapsalu linna üldplaneeringuga Ungru oja - 25 m 4.6 Sood ja rabad Olulisemad planeeringuala lähedusse jäävad sooalad on: • Lääne-Nigula vallas Rõuma külas külgneb raudteetrass Õmma (Rõuma) rabaga; • Lääne-Nigula vallas Luigu külas läbib raudteetrass Palivere raba. 4.7 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid, mis asuvad planeeritavas raudtee trassikoridoris või mida kavandatav tegevus võib mõjutada, on toodud Tabel 10. Kasutatud on EELIS10 andmebaasi. Käesoleval hetkel ulatub Annamõisa metsise püsielupaiga piiranguvöönd kohati planeeritava raudtee teljeni. Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 8-le on püsielupaiga piiranguvööndis keelatud uue ehitise püstitamine. Lääne Maavalitsus on LKS § 8 alusel teinud Keskkonnaministeeriumile 18.03.2015. a kirjaga nr 12-3/15/426-1 ettepaneku muuta Annamõisa metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut. Ettepaneku aluseks on teemaplaneeringu raames tehtud „Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee kapitaalremondi mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile“. Keskkonnamainisteerium on ettepanekule vastanud 14.04.2015. a kirjaga nr 13- 1/15/2378-4. Keskkonnaministeerium on edastanud ettepaneku edasiseks menetlemiseks Keskkonnaametile, kes korraldab vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamise. Keskkonnaamet saatis 11.04.2016. a Annamõisa metsise püsielupaiga ettepaneku materjalid projekteeritavate alade kihi täiendamiseks Keskkonnaagentuuri ning piirimuudatused on projekteeritaval kihil EELISes olemas. Püsielupaiga piiride muutmise määrus liidetakse ilmselt teiste metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrusega. 10 Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur 21 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 4.8 Rohevõrgustikud ja väärtuslikud maastikud Planeeritava trassikoridoriga ristub mitu rohevõrgustiku osa. Rohevõrgustike kaarti vt Joonis 4 ja Tabel 7. Tabel 7 Raudteega ristuvad rohevõrgustiku osad Asukoht Klass Ellamaa ja Risti vahel piirkondlik rohevõrgustiku tugiala (T3) Paliveres ja Palivere rabas piirkondlik rohevõrgustiku tugiala (T3) Paliveres kohalik rohevõrgustiku koridor (K3) Taebla ja Haapsalu vahel piirkondlik rohevõrgustiku tugiala (T3) Rohuküla läheduses rannikul rahvusvaheline rohevõrgustiku tuumala (T1) Joonis 4 Väljavõte Lääne maakonnaplaneeringu rohevõrgustike kaardist Planeeritava raudteetrassi piirkonda jääb ka mitmeid väärtuslikke maastikke, vt Tabel 8. Tabel 8 Väärtuslikud maastikud. Kirjeldus: Eesti maastikud, Tänapäev, 2008 Maastiku nimi Väärtus Palivere maakondliku Paliverelt Ristile kulgeb Läänemaa kõige silmapaistvam mandrijää tähtsusega väärtuslik mälestis, nn Palivere staadiumi servamoodustis, mis moodustus üldise maastik mandrijää taandumise aegsel ajutisel pealetungi perioodil 11 200 aastat tagasi. Seljandikul asub Läänemaa kõrgeim punkt – Pikajala mägi. Mäe läänenõlvalt voolab välja Palivere Silmaallikas. Läbi vallseljaku kulgeb maaliline Taebla jõe säng. Läänemaa kauni maastiku omamoodi etaloniks on kujunenud jõekäärus asuv Kuliste aas, suviste vabaõhupidude plats. Palivere alevik on suhteliselt noor asula, tekkinud samanimelise raudteejaama ümbrusesse. Paliverre suunduva vana maantee hargnemiskoha lähistel kasvab suur ja vana künnapuu – muistne hiiepuu. Palivere mõisa peahoone valmis 19. saj algupoolel ja oli algselt ühekorruseline. Hiljem ehitati kahekorruseliseks ning oli aastaid kasutuses koolimajana. Kadarpiku-Saunja-Saare Haapsalu Tagalahe ümbrus jäi nõukogudeaegsest suurpõllumajandusest maakondliku tähtsusega madalate, liivaste ja väheviljakate rannamaade tõttu kõrvale. Vanade väärtuslik maastik – Ridala kiviaedadega, kitsukeste põllu- ja heinamaasiiludega maastikku võib näha 22 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Maastiku nimi Väärtus vald. Piir külgneb Tagalahe rannal asuvas Saunja külas, aga ka Noarootsi poolsaarel. Ala raudteega kaguosas on maapind kõrgem ja viljakam, suuremad põllud domineerivad vaheldumisi kadastikega. Pinnavormides, lahtede ja väinade, väikevoorte kujus on nähtav kagu-loode suunaline liikumine. Tagalahe sügavamate osade põhja on settinud sinakashall meremuda, mida juba üle sajandi on tarvitatud liigesehaiguste raviks. Piirkonna silmapaistvaimateks loodusmälestisteks on Võnnu poolsaarel kaks lähestikku asuvat ligi 6 m kõrgust rabakivist hiidrahnu ehk Truumanni Suurkivi ja Truumanni II kivi, mida kutsuti Kalevipoja kivideks. Haapsalu riikliku Haapsalu omapära seostub eelkõige tema asendiga maastikus ja pika tähtsusega väärtuslik ajalooga. Linn asub jääaja lõpul sulavete kujundatud kagu- maastik loodesuunalisel kahel paralleelsel oosil, mis mandri poolses otsas ühte kasvavad. Poolsaarelisest asendist on tingitud linna silueti hea vaadeldavus - poolsaarel asuva vanalinna tänavavõrk pakub jalutajaile kauneid vaateid. Haapsalu on üks vanimaid Eesti linnu. Viimase poolsajandi jooksul jõudsalt kasvanud linn on arenenud mandri poole, jättes suhteliselt puutumata poolsaarel asuva vanalinna. Linnamaastikus on selgelt eristatavad ehitus-perioodid. Endiselt domineerivad linna siluetis piiskopilinnus ja selle vahitorn. Haapsalus eristuvad mitmed miljööväärtuslikud alad võib tinglikult jagada kolmeks: keskaegne Haapsalu, 20. sajandivahetuse kuurordipiirkonnad ning 20. saj hoonestatud, vanalinna südamest lõunasse jäävad alad. Keskaegset Haapsalu vanalinna ümbritseb mere poolt kuurordi kõrgajast pärinevate esinduslike puitvillade piirkond ja samal perioodil rajatud parkide vöönd. Paralepa-Pullapää-Topu Haapsalust lääne poole jääv kauni looduse ja mitmekesise kujunemisega riikliku tähtsusega ulatuslik paepealne ala. Olulist rolli on mänginud jääaja lõpu sulavete väärtuslik maastik – Ridala uhtetegevus ja jääajajärgne maakerge. Veel vanematest geoloogilistest vald Rohukülast protsessidest annavad tunnistust lubjakivi kihid Pullapää rannaastangus Haapsaluni. ja paepaljandid Eigla kivimurrus. Paralepa maapind on valdavalt väga madal, mistõttu rannajoone muutused on olnud ulatuslikud. Paari tuhande aasta eest moodustas Pullapää-Topu-Puise seljandike piirkond omaette saare. Saart mandrist eraldanud väin taandus ajapikku sügavalt maismaasse lõikuvaks kitsukeseks laheks, millest nüüdseks on järele jäänud vaid Paralepat Pullapääst eraldav Ungru oja. 1960ndatel kuivendati väina kohal asunud kolm viimast järvesilma. Ungru oja veeres asuvad Paralepa tuletornid. Kevadel õitseb liigirikkal loopealsel palju käpalisi. Pullapää neem on Haapsalu suvitajate väljasõidu koht. Ungru mõisa parki on peetud Eesti kauneimaks. Läbi sajandit on olnud alal suur sõjaväeline tähtsus. 20. saj algul rajati ala läänekaldale Rohuküla sõjasadam, sajandi keskel alustati Ungru lennuvälja ehitust. Lisaks lennuväljale asusid seal ja lokaatorijaam ja raketibaas. 4.9 Kultuuriväärtused Olemasoleva raudteetammi kaitsevööndi lähedusse jäävad järgmised kultuuriväärtused:11 11 Kultuurimälestiste riiklik register http://register.muinas.ee/ 23 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • ajaloomälestis Ants Laikmaa haud (reg nr 4090) Lääne-Nigula vallas, Saunja külas jääb raudteetammi teljest ca 25 m kaugusele; • arheoloogiamälestis asulakoht (reg nr 10137) Lääne-Nigula vallas, Rõuma külas jääb raudteetammi teljest ca 25 m kaugusele; • arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 10136) Lääne-Nigula vallas, Risti alevikus, jääb raudtee teljest 28-35 m kaugusele; • Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel ja kaitsevöönd (vt Joonis 5). Terviklik ja enamuses algse ilme säilitanud raudteejaama hoonete ja rajatiste ansambel koosneb jaamahoonest, raudteelaste elamutest, ambulatooriumist, laohoonetest, veetornist ja mitmesugustest abihoonetest ning rajatistest. Raudteejaama kompleksi esinduslikumaks osaks on 1904. aastal valminud raudteejaama hoone. Vene historitsismile omase vormikäsitlusega ja rohke saetehnikas puitpitsiga kaunistatud hoone kavandas Peterburis tegutsenud arhitektuuriakadeemik Verheim. Ülejäänud hoonete detailikäsitlus sarnaneb jaamahoone omale. Kõigi nende hoonete kavandamisel on kasutatud tollal laialt levinud arhitektuurseid tüüpdetaile ja sõlmi. Ansambli üheks haruldasemaks osiseks on pea algsena säilinud auruvedurite ümberpööramise seade. Haapsalu raudteejaamas tegutseb Raudtee- ja Sidemuuseum. Museaalidena on jaamahoone lähipiirkonnas eksponeeritud 25 ühikut raudteetehnikat (vedurid, vagunid), kogupikkusega 400 m. • Õhtu Kalda alternatiivide puhul Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala (reg nr 27013), (vt Joonis 5). Õhtu kalda piikonna teeb väärtuslikuks rannaala oskuslik ja maitsekas planeering; hoonestuse, haljastuse ja väikevormide harmoonia; Ernst Enno mälestussammas ja park, kaunid vaated lahele ja Paralepa parkmetsale; kaldaäärsete roostike liigirikas linnustik. Lisaks on märkimisväärsed pärandkultuuri objektidena arvele võetud raudteesillad (518:RTR:005, 518:RTR:008, 680:RTR:002), mis ei ole kaitse all. 24 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Joonis 5 Haapsalus raudteejaama piirkonnas asuvad kultuurimälestised ja muinsuskaitseala. Kaart: Maa-amet 25 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 5 MÕJU NATURA ALADELE Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääb üks Natura ala – Mustjärve raba loodusala Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas. KSH programmi koosseisu kuuluva Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura aladele, kui kasutatakse leevendavaid meetmeid. Natura hindamise järeldused: Kavandataval tegevusel puudub tänu suurele vahemaale mõju huumustoiteliste järvede, rabade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvatele soo- ja lehtmetsade ning siirdesoo ja rabametsadele. Et leevendada mõju vanadele loodusmetsadele, tuleb kasutada järgmisi meetmeid: • Raudteetrassi servas oleva kraavi puhastamisel tuleb väljakaevatav pinnas laotada kraavi metsapoolsele kaldale ning tasandada, et vähendada pinnasevee äravoolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest. • Olemasolevat raudteetrassi (st. väljaspool tulevast raudteemaad, tänasel hetkel reformimata riigimaad) ei tohi laiemaks raadata. Kui kasutatakse eelpool loetletud leevendavaid meetmeid, ei mõjuta kavandatav tegevus negatiivselt kaitstavaid Natura 2000 elupaiku, ei põhjusta Natura ala vähenemist, killustamist, ega elementide muutust. Arvestades eelnevat, ei ole Natura täishindamise läbiviimine vajalik. 26 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 6 MÕJU HINDAMISE METOODIKA Aruande üldine sisu lähtub KeHJS § 40-st. Keskkonnamõju strateegilise hindamine põhineb Keskkonnaministeeriumi kodulehel üleval oleval juhendil „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“12, täiendavalt lähtutakse Tõnis Põder’i poolt koostatud Keskkonnamõju hindamise juhendi13 põhimõtetest. KSH peamine eesmärk on leida optimaalseim lahendus kolme valdkonna vahel: 1. Looduskeskkond; 2. Inimene ja kultuuriväärtused; 3. Majanduslik otstarbekus. Eeltööna viidi läbi kvantitatiivne hindamine, mille käigus kontrolliti alternatiivide vastavust normidele. Leiti, et ühtegi alternatiivi ei ole põhjust jätta edasisest kaalumisest kõrvale ning järgmisena hinnati alternatiive kvalitatiivselt (vaata peatükk 8.3 „Alternatiivide kaalumine“). Selgitati, millisel alternatiivil on väikseim negatiivne või suurim positiivne mõju. Hindamise põhimõtted on järgmised: Inimesele on ühest küljest soodsam, kui raudteetrass kulgeb läbi tiheasustusala, et tal oleks võimalikult mugav rongile minna, teisest küljest põhjustab raudtee paiknemine tiheasustuses seal elavatele inimestele ebameeldivaid häiringuid müra ja vibratsiooni kujul. Tiheasustusalal on suurem vajadus rajada ülesõite ja ülekäike, mis teeb rongiliikluse ohtlikumaks. Looduskeskkonna seisukohast on soodsaim, kui trass kulgeb mööda inimetekkelist ala, kus loodus on inimese poolt juba tugevasti muudetud. Täiendavalt kehtib põhimõte, et mida pehmem on pinnas, seda olulisem on mõju loodusele. Seda põhimõtet järgides oleks eelistatuim raudtee kulgemine olemasoleval tammil. Majanduslikust otstarbekusest lähtudes peaks trass olema võimalikult sirge, võimaldamaks projektkiirust kuni 160 km/h. Kõikidele olulistele negatiivsetele mõjudele pakutakse võimalusel välja leevendusmeetmed. Täiendavalt anti ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele. Hindamisse kaasatud ekspertgrupist tegid välivaatlusi: • Renno Nellis - olulisemad lindude rändepiirkonnad, EELIS andmebaasi alusel mõju piirkonda jäävad kaitstavad linnud; • OÜ Rewild (eksperdid Liina Remm, Riinu Rannap, Jaanus Remm) - kahepaiksed ja roomajad. 12 Juhend on leitav: http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf 13 Juhend on leitav: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmhkasiraamat_poder.pdf 27 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • Kadri Normak – paikkülastused; • Mati Salu – Allikmaa küla õgvenduse piirkonna ülevaatus – hüdrogeoloogia. Sisetöödel kasutati Maa-ameti kaardiserveris olevaid teemakaarte ning EELIS andmebaasi. Andmete analüüsimiseks ja visualiseerimiseks kasutati kaardiprogramme. Varem teostatud uuringud, mida kasutati KSH-s: • Uuring „Ühistransporditeenuse pakkumise parandamine Lääne-Harjumaal ja Läänemaal” (2011), ning selle raames teostatud projektitegevused: o Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu eskiisprojekt (AS Skinest Ehitus); o Veo-alajaamade eelprojekt (OÜ Foxia); o Ühistranspordi kasutajate loendus ja küsitlus (OÜ Saar-Poll); o Liikumiste uuring registrite andmete alusel (AS Regio); o Liikumiste uuring mobiilpositsioneerimise abil (Positium LBS OÜ); o Kaubaveo potentsiaali uuring (OÜ Faktum & Ariko); o Ühistranspordi mudeli koostamine (Visum) (Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ); o Uute ühendusaegade leidmine raudteel (AS EVR Cargo); o Raudtee-ehituse hinnapakkumised vastavalt projektile (TTÜ, Foxia). Kättesaadav: http://laane.maavalitsus.ee/raudtee-uuringud • „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu eskiisprojekti täpsustamine“ (SWECO Projekt AS, 2014). Kättesaadav: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere- haapsalu-rohukula • „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu eskiisprojekti täpsustamine peatuskohtade ja jaamateede osas“ (SWECO Projekt AS, 2015). Kättesaadav: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula • Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile. (FIE Renno Nellis, detsember 2014). Ametkondlikuks kasutamiseks 6.1 Alternatiivide kaalumise metoodika Alternatiivide võrdlemise läbiviimiseks on valitud mõju määratlemise kriteeriumid. Alternatiivide võrdlemisel kasutati analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides 1970ndatel aastatel. Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel toimivate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumide ja seejärel nende alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitmetasemelisse hierarhilisse struktuuri. Kõigepealt tuleb eesmärk, siis kriteeriumid, kriteeriumitel võivad olla alamkriteeriumid ja viimasel tasemel on alternatiivid. 28 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Analüüsi läbiviimiseks valiti ekspertgrupi poolt kriteeriumid ning leiti nende osatähtsused. Selleks moodustati kriteeriumide omavahelise võrdlemise risttabel, kasutades nn. Saaty skaalat. Tabel 9 Saaty skaala Tähtsuse Definitsioon Selgitus intensiivsus 1 Võrdtähtis Kaks tegevust pole mõjus eristatavad 3 Mõõdukas paremus või tähtsus Kogemus ja hinnang annavad ühele eelise 5 Oluline paremus või tähtsus Kogemus ja hinnang annavad ühele tugeva eelise 7 Väga tugev paremus või tähtsus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 9 Äärmuslik paremus või tähtsus Tugevaim võimalik paremus või eelistus 2, 4, 6, 8 Vahepealsed väärtused kahe Kui vahepealsed väärtused on kõrvutiasetseva hinnangu vahel vajalikud 9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele. Koostataval tabelil on positiivsed elemendid ja ta rahuldab nn pöördelisustingimust (näiteks kui ühe alternatiivi mõju võrreldes teisega on 3, siis teise mõju võrreldes esimesega on 1/3). Saadud risttabel ongi aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel. Saaty metoodika käik: 1. Kriteeriume võrreldi paarikaupa omavahel, andes kriteeriumidele punkte vastavalt kriteeriumide olulisusele Saaty skaala järgi. 2. Seejärel leiti kriteeriumite olulisus. Selleks arvutati tabeli suurim omaväärtus ja sellele vastav omavektor, leides maatriksi (tabeli) iga rea geomeetrilise keskmise (korrutati omavahel läbi ühe rea hinded ja võeti nii mitmes juur, kui mitu tegurit ehk kriteeriumi oli). Seejärel normaliseeriti need väärtused geomeetriliste keskmiste summaga läbi jagades. Saadud arvud ongi kriteeriumite osakaalud. 3. Peale kriteeriumitele osakaalude leidmist leiti alternatiividele kaalud, mida tehti võrdluse teel kriteeriumite kaupa. Selleks koostati analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule. 4. Iga kriteeriumi alusel leiti alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leiti kaal) samuti analoogselt eelnevale: korrutati läbi iga rea hinded, võeti nii mitmes juur kui mitu alternatiivi oli ja normaliseeriti need väärtused geomeetriliste keskmiste summaga läbi jagades. 5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutati iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi vaates. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite summa. 29 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist: 1. Kriteeriumid peavad olema üksteist välistavad. 2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne. 6.1.1 Alternatiivide kaalumise kriteeriumid Ekspertgrupi poolt valitud kriteeriumid olid: Sotsiaalsed: • Müra ja vibratsiooni mõju – vaadeldi mõjupiirkonda jäävaid eluhooneid. Lähtuti mürauuringu tulemustest. • Kohaliku omavalitsuse ja kogukonna hinnang miljöö muutumisele – missugune oli kohaliku kogukonna eelistus alternatiivide suhtes. • Rongiühenduse kiirus • Raudtee kasutamise mugavus – lähedus asustusele (mida asustusele lähemale jäävad peatused, seda mugavam on raudteed kasutada) • Suletavate ülesõitude ja -käikude tõttu pikenevad teekonnad • Kultuuriväärtuste vaadeldavus Majanduslikud: • Ehitamise maksumus • Võõrandatava maa pindala Looduskeskkondlikud: • Risk I ja II kaitsekategooria liikide elupaikadele või kasvukohtadele – elupaigad ja kasvukohad võimalikus mõjualas ja võimalik risk neile. • Mõju III kaitsekategooria liikide elupaikadele või kasvukohtadele – elupaigad ja kasvukohad võimalikus mõjualas ja võimalik mõju neile. • Mõju kaitstavatele loodusobjektidele v.a kaitsealused liigid – kaitsealad, üksikobjektid jne. • Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole looduskaitseseaduse mõistes kaitse all (vääriselupaigad, rohevõrgustikud jms). Kriteeriume valiti optimaalne hulk, et kõik aspektid oleks kaetud ja tasakaalus. 30 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 7 PLANEERINGU SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatav tegevus puudutab järgmisi strateegiadokumente: Riiklikud: 14 • Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" „Alles tuleb jätta võimalus taastada Tallinna-Haapsalu(-Rohuküla) liin. Seepärast ei ole mõttekas raudteetammi hävitada, raudteemaad kruntida ega anda seda püsivaks kasutamiseks muul otstarbel, mis takistaks selle hilisemat kasutamist raudteeliikluseks.“ • Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. „Soovitav seisund 2030. aastaks: … Transpordi struktuuris on toimunud märgatavad nihked – on tõusnud keskkonnasõbralikumate transpordiliikide (rööbastranspordi) osakaal.“ • Transpordi arengukava 2014–2020 „Rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (nt Riisipere-Haapsalu, Valga- Koidula-Pihkva), Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongikiiruse tõstmist 160 km/h-ni, kaalutakse edaspidi analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal- majanduslikku tasuvust ja erinevaid finantseerimisvõimalusi.“ • Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Tänu elektrifitseeritud raudtee planeerimisele toetab kavandatav tegevus ENMAK-i eesmärki „Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Selle indikaatoritena on välja toodud punkt, mida kavandatav tegevus otseselt toetab: 1. Taastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste osakaal transpordikütustest moodustab 2020. aastal 10%. • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eelistada tuleks keskkonda vähem mõjutavaid transpordiviise (raudtee) 14 Vabariigi Valitsuse kodulehekülg http://www.valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad 31 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Maakondlikud:15 • Lääne maakonnaplaneering, kehtestatud Lääne maavanema 21.02.2000. a korraldusega nr 25. Planeering näeb ette raudtee taastamist kuni Haapsaluni (mitte Rohukülla). Planeeringusse on sisse kirjutatud raudtee arenguprogramm; • Lääne maakonnaplaneering, algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013. a korraldusega nr 337. Planeeringusse on sisse kantud raudteetrassi põhimõtteline koridor ning viide raudtee teemaplaneeringule. • Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestatud Lääne maavanema 05.12.2005. a korraldusega nr 188. Teemaplaneeringu kaardile on märgitud Riisiperest Haapsaluni endise raudteetammi kohale raudtee. Seletuskiri teemat täpsemalt ei käsitle. • Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008–2015”, kehtestatud Lääne maavanema 19.02.2009. a korraldusega nr 24. Teemaplaneeringu seletuskirjas ja joonistel raudteed kajastatud ei ole; • Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine”, kehtestatud Lääne maavanema 25.07.2016. a korraldusega nr 1-1/16/114. Planeeritav elektriliini trassikoridor Lääne maakonna piires raudteed ei mõjuta; • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” algatatud Harju maavanema 26.10.2011 korraldusega nr 2018-k. Harju maakonnas ületab planeeritav elektriliini trassikoridor olemasoleva raudteetrassi kahel korral (Ellamaal ja Riisiperes). Kavandatav elektriliin ei takista raudtee rajamist; • Harju maakonnaplaneering I etapp, kehtestatud Harju maavanema 19.04.1999. a korraldusega nr 1682-k. Planeeringu kaardil on raudteed kujutatud kuni Ristini (Lääne maakond); • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“, kehtestatud Harju maavanema 24.04.2012. a korraldusega nr 697-k. Raudteetammile on märgitud matkarada, otsest konflikti raudtee taastamise osas ei teki. Kohalike omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud: • Haapsalu linna üldplaneering, kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006. a otsusega nr 84. Nähakse ette raudtee taastamine, raudteejaam on planeeritud ajaloolisest raudteejaamast eemale – Lihula mnt viadukti lähedusse. Paralleelselt raudteega (raudteest põhjas) on planeeritud uus tänav; • Ridala valla üldplaneering, kehtestatud Ridala Vallavolikogu 18.02.2010. a otsusega nr 38. Laheva küla-Haapsalu lõigul on raudteetrass ja selle kaitsevöönd reserveeritud puhkealana. Samuti on puhkealana reserveeritud Haapsalu- Rohuküla raudteetrass (ilma kaitsevööndita).; 15 Harju (http://harju.maavalitsus.ee) ja Lääne (http://www.laane.maavalitsus.ee) maavalitsuste kodulehed 32 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • Risti valla üldplaneering, kehtestatud Risti Vallavolikogu 07.11.2007. a määrusega nr 12. Planeeringus on raudteetrass ja selle kaitsevöönd määratletud hoonete ehitamise õiguseta puhke- ja virgestusmaana; • Taebla valla üldplaneering, kehtestatud Taebla Vallavolikogu 19.02.2009. a otsusega nr 209. Planeeringus on raudteetrass ja selle kaitsevöönd määratletud hoonete ehitamise õiguseta puhke- ja virgestusmaana; • Nissi valla üldplaneering, kehtestatud Nissi Vallavolikogu 17.04.2014. a otsusega nr 13. Planeeringuga nähakse ette raudtee taastamine ning vajadusel kahetasandilise Ellamaa (Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt) ristmiku rajamine. Planeeringu joonisele on kantud raudteetrass koos kaitsevööndiga. 33 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU JA LEEVENDUSMEETMED Piiriülest keskkonnamõju kavandataval tegevusel ei ole. Mõju kliimamuutustele on kavandataval tegevusel üksikuna mõõtmatult väike. 8.1 Ehitusaegsed mõjud 8.1.1 Jäätmed Raudtee rajamise käigus tekib jäätmeid väga vähe. Peamiselt on nendeks vana raudtee rööpad ja liiprid, mis on suures osas raudteelt juba eemaldatud. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti ja võimalusel taaskasutada. Raudteetammi pealmise kihi arvelt laiendatakse raudteetammi. Kohtades, kus raudtee asukohta tuleb muuta, kasutatakse uue raudteetammi ehituseks olemasolevat muldkeha. Uue tammi alt ära kooritavat kasvupinnast saab kasutada haljastuses või vana tammi asukohas rekultiveerimiseks. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Kui ehituse käigus tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja võimalusel taaskasutatakse, ei ole jäätmetest tulenevat olulist mõju ette näha. 8.1.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele Ehituse ajal põhjustab müra häiringuid eelkõige pesitsevatele lindudele (nt metsis). Raudteetammi ümberehitamise ja raudteeäärsete kraavide rajamise ja puhastamisega võidakse tallata ja hävitada kaitsealuseid taimi ja nende kasvukohti. Tabel 10 on kirjeldatud kokkuvõtvalt nii ehitusaegseid kui kasutusaegseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele ning vajadusel on antud leevendavad meetmed. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Kui ehitamise ajal rakendatakse tabelis 10 toodud asjakohaseid leevendavaid meetmeid, ei ole olulist negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele ette näha. 34 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Tabel 10 Võimalikud mõjud kaitsealustele loodusobjektidele ja leevendavad meetmed Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud Kaitsealad ja kaitstavad üksikobjektid Mustjärve raba loodusala Lääne- Külgneb vahetult raudtee Raudteetammi kõrval Kraavide Loodusala servas asuva Nigula vald, teljega olevate kraavide hooldamisest kraavi puhastamisel tuleb Piirsalu küla puhastamise võimalik tingitud võimalik muld ja pinnas tõsta mõju potentsiaalsele mõju loodusala poolsesse serva elupaigale vanad potentsiaalsele ning tasandada (mahub loodusmetsad (*9010). elupaigale vanad raadatavale loodusmetsad raudteetrassile), et (*9010). vähendada pinnasevee äravoolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest. Raudteetrassi mitte raadata laiemaks olemasolevast raudteemaa kinnistust, sest potentsiaalse elupaiga p9010 raadamisega hävitatakse osaliselt väljaarenev elupaik *9010, mis on loodusala kaitse eesmärgiks. Annamõisa metsise püsielupaik Lääne- Annamõisa metsise Ehitusaegse müra Oht lindude Kontaktliin tuleb 5 km Nigula vald, püsielupaik. II häiringud lindude lendamisel pikkuses lõigus tähistada. Piirsalu küla kaitsekategooria liik, elupaik mängule ja pesitsemisele. kontaktliini. Annamõisa püsielupaigaga külgneb vahetult raudtee piirneval raudtee teljega, asub Mustjärve raba trassilõigul ei tohi teha loodusalal ja piirneb raadamis-, kaeve- ja Mustjärve raba hoiualaga. raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist 35 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud kuni 30. juunini, et välistada metsise häirimine pesitsusperioodil. Taebla käpaliste püsielupaik Ridala vald, Elupaik on kaitse alla võetud Taimede tallamine Kaitsealuste EELIS andmebaasi alusel Laheva täpilise sõrmkäpa, kärbesõie tööliste poolt. taimede tallamine ulatub nähtavuskoridori küla; Lääne- ja kauni kuldkinga kaitseks. nähtavuskoridori vähesel määral ainult Nigula vald, Elupaik asub vahetult kahel hooldustööde hariliku käoraamatu Saunja küla pool raudteetammi. käigus. kasvukoht. Vältida tallamist väljaspool nähtavuskoridori. Pinnasetöid teha minimaalses võimalikus mahus. Püsielupaiga ulatuses raadamistöid teha rasketehnikata. Ants Laikmaa kodupark. Pargi Lääne- Ulatub raudtee Väärtuslike puude Tuulemurrud. Raadata minimaalsel kaitse korraldatakse vastavalt Nigula vald, trassikoridori, raudtee teljest raadamine. Väärtuslikke võimalikul määral. kaitsealuste parkide, Kadarpiku 10 m kaugusel pargipuid metsa arboreetumite ja puistute ja Saunja raadamise käigus maha kaitse-eeskirjale. Pargi kaitse- küla, Ridala võtta ei tule – park asub eesmärk on ajalooliselt vald, raudteetammist piisavalt kujunenud planeeringu, Laheva küla kaugel. Eemaldatakse dendroloogiliselt, metsa tuule eest kaitsev kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, võsa, mille tagajärjel võib esteetiliselt ja esineda tulevikus pargis puhkemajanduslikult väärtusliku tuulemurde. Pargi ilme ei puistu ning pargi- ja aiakunsti muutu oluliselt. hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise 36 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud suunamisega. Kavandatav Aamse Lääne- Ulatub raudtee Taimede tallamine Kaitsealuste EELIS andmebaasi järgi ei looduskaitseala. Ala kaitse alla Nigula vald, trassikoridori, raudtee teljest tööliste poolt. taimede tallamine ole nähtavuskoridoris võtmine algatati keskkonna- Kadarpiku minimaalselt 10 m nähtavuskoridori kaitsealuste taimede ministri 3.03.2010 käskkirjaga nr küla ja kaugusele. Raudteetrass hooldustööde elupaika. Vältida tallamist 279 „Kaitsealade kaitse- Ridala vald, külgneb põhjast Rannaküla käigus. väljaspool eeskirjade muutmine ja Laheva küla sihtkaitsevööndiga (Taebla nähtavuskoridori. kehtestamise algatamine“. käpaliste püsielupaigal) ning Kaitseala eesmärk on lõunast Õpsepa ja Umbaia eluslooduse mitmekesisuse, sihtkaitsevöönditega ning eripäraste karstialade, inim- Laheva piiranguvööndiga. tegevusest oluliselt mõjutamata Aamse ja Leke soo ning maatõusu tagajärjel ranna- järvikutest kujunevate madalsoode, neid ümbritsevate metsa-koosluste, välja- kujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Paralepa ja Pullapää mets. Haapsalu Idapoolne kaitseala nurk Väärtuslike puude Puuduvad. Ranna tee ja Majaka tee Pargi kaitse-eesmärk on ulatub raudteetrassi raadamine. (juhul kui projekteerimise ajalooliselt kujunenud koridori, raudtee teljest 20 Raadamistööd metsas on käigus otsustatakse rajada) planeeringu, dendro-loogiliselt, m kaugusele vältimatud. ülesõitude puhul kultuuri-looliselt, ökoloogiliselt, Hinnanguliselt ei jää nähtavuskolmnurka mitte esteetiliselt ja puhke- raadatavasse alasse väga sisse raadata. majanduslikult väärtus-liku vanu ja väärtuslikke puid. puistu ning pargi- ja aiakunsti 37 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja aren-damise suunamisega. Paralepa rändrahn Haapsalu Kaitsevöönd jääb 20 m Rahnu kahjustamine Puuduvad. Tööde ajaks rahn kaugusele raudtee teljest tööliste poolt. märgistada ja töölisi instrueerida selle kaitseväärtusest ning keelust rahnu kahjustada. Kaitsealuste liikide leiukohad Gymnadenia conopsea Lääne- III kaitsekategooria, ulatuvad Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada (käoraamat, harilik) Nigula vald, trassikoridori, kuni 20 m tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. Listera ovata (käopõll, suur) Pälli küla kaugusele raudtee teljest nähtavuskoridori Platanthera bifolia (käokeel, hooldustööde kahelehine) käigus. Gymnadenia conopsea Lääne- III kaitsekategooria, ulatuvad Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada (käoraamat, harilik) Nigula vald, raudtee trassikoridori, tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. Listera ovata (käopõll, suur) Kirimäe külgnevad raudteetammiga nähtavuskoridori Platanthera bifolia (käokeel, küla hooldustööde kahelehine) käigus. Neottia nidus-avis (pesajuur, Lääne- III kaitsekategooria taimed, Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada pruunikas) Nigula vald, ulatuvad raudtee tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. Platanthera chlorantha (käokeel, Kadarpiku trassikoridori, 20 m raudtee nähtavuskoridori rohekas) küla ja teljest, asuvad hooldustööde Ridala vald, projekteeritaval Aamse käigus. Laheva küla looduskaitsealal. Listera ovata (käopõll, suur) Ridala vald, III kaitsekategooria taimed, Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada Gymnadenia conopsea Laheva küla osaliselt kavandataval tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. (käoraamat, harilik) Aamse kaitsealal ja osaliselt nähtavuskoridori Dactylorhiza fuchsii (sõrmkäpp, Taebla käpaliste hooldustööde 38 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud vööthuul-) püsielupaigal, ulatuvad kuni käigus. Platanthera chlorantha (käokeel, 10 m kaugusele raudtee rohekas) teljest. Orchis militaris (käpp, hall) Epipactis helleborine (neiuvaip, laialehine) Dactylorhiza incarnata (sõrmkäpp, kahkjaspunane) Epipactis palustris (neiuvaip, soo-) Listera ovata (käopõll, suur) Cypripedium calceolus Ridala vald, II kaitsekategooria taim, üks Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada (kuldking, kaunis) Laheva küla elupaik 20 m raudtee teljest, tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. asub kavandataval Aamse nähtavuskoridori kaitsealal ja Taebla käpaliste hooldustööde püsielupaigal. käigus. Üksikud elupaigad kaitseala piiril ja 10 m raudtee teljest Taebla käpaliste püsielupaigal Listera ovata (käopõll, suur) Ridala vald, III kaitsekategooria taimed, Mets-õunapuu jääb EELIS Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada Malus sylvestris (õunapuu, mets- Laheva küla 10 m raudtee teljest kaardi alusel taimede tallamine ning töölisi instrueerida. ) nähtavuskoridori ja tuleb nähtavuskoridori raadata. hooldustööde Ehitamisel võivad taimed käigus. kahjustada saada. Listera ovata (käopõll, suur) Lääne- III kaitsekategooria taimed, Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada Platanthera bifolia (käokeel, Nigula vald, asuvad osaliselt Taebla tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. kahelehine) Saunja küla käpaliste püsielupaigal, nähtavuskoridori Platanthera chlorantha (käokeel, ja Ridala ulatuvad kohati kuni 20 m hooldustööde 39 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kaitstav objekt ja kaitse Asukoht Paiknemine raudtee Võimalikud Võimalikud Leevendavad meetmed eesmärk suhtes ehitusaegsed mõjud kasutusaegsed mõjud rohekas) vald, kaugusele raudtee teljest käigus. Epipactis palustris (neiuvaip, Laheva küla soo-) Gymnadenia conopsea (käoraamat, harilik) Orchis militaris (käpp, hall) Lääne- III kaitsekategooria taim, Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada Nigula vald, ulatub osaliselt tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. Saunja küla kaitsevööndisse, 10 m nähtavuskoridori ja Ridala raudtee teljest hooldustööde vald, käigus. Laheva küla Epipactis helleborine (neiuvaip, Lääne- III kaitsekategooria taimed, Taimede tallamine Kaitsealuste Ala tööde ajaks märgistada laialehine) Nigula vald, osaliselt kaitsealal tööliste poolt. taimede tallamine ning töölisi instrueerida. Platanthera chlorantha (käokeel, Saunja ja (Kadarpiku küla osas Ants nähtavuskoridori rohekas) Kadarpiku Laikmaa kodupark), elupaik hooldustööde Listera ovata (käopõll, suur) külad ulatub kuni 20 m kaugusele käigus. Orchis militaris (käpp, hall) raudtee teljest Eptesicus nilssonii (põhja- Lääne- II kaitsekategooria loomad, Olulised mõjud Olulised mõjud Puuduvad. nahkhiir) Nigula vald, elupaik ulatub raudtee puuduvad. puuduvad. Nyctalus noctula (suurvidevlane) Saunja ja kaitsevööndisse, 5 m Kadarpiku kaugusele raudtee teljest, külad osaliselt Ants Laikmaa kodupargi kaitsealal Eptesicus nilssonii (põhja- Ridala vald, II kategooria kaitsealuse Olulised mõjud Olulised mõjud Puuduvad. nahkhiir) Kiltsi küla, liigid, ulatuvad üle raudtee, puuduvad. puuduvad. Pipistrellus nathusii (pargi- Nõmme asuvad osaliselt Paralepa ja nahkhiir) küla; Pullapää metsa kaitsealal Haapsalu, Paralepa 40 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.1.3 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all Peamised mõjud looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all, on tingitud metsa raadamisest. Ilma ülesõitudeta sirgetel lõikudel raadatakse ohutuse tagamiseks mets kuni 15 m kauguselt raudteest (nn nähtavuskoridor). Raudtee ülesõidukohtadel, kus on võimalik tagada nähtavuskolmnurk, raadatakse mets kuni 50 m ulatuses raudteeteljest. Vääriselupaigad Tabel 11 Vääriselupaigad, mis asuvad kuni 100 m kaugusel raudteetrassi teljest (EELIS) VEP nr Asukoht Minimaalne kaugus Tüüp raudtee teljest VEP nr 137003 Lääne-Nigula Külgneb vahetult raudtee- 1100 Loomets. Hooldatav vald tammiga puisniit looalal VEP nr 137004 Lääne-Nigula 35 m kaugusel raudtee 1170 Soostunud metsad. vald teljest Puisniidu iseloomuga võsastuv heinamaa VEP nr 146091 Haapsalu linn Külgneb vahetult raudtee- 11512 Salu-männikud ja tammiga männi segametsad. Sinilille kasvukohatüüp VEP nr 146092 Haapsalu linn Külgneb vahetult raudtee- 11312 Laane-männikud ja tammiga männi segametsad Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp VEP nr L00129 Ridala vald 20 m kaugusel raudtee 1161 Sinilille teljest kasvukohatüüp Ohutuse säilitamise vajaduse tõttu ei ole võimalik raadatava metsariba laiust vähendada ning mõningane kahju vääriselupaikadele on paratamatu. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Üldiselt võib väita, et tänu raudteetrassi rajamisele suures osas olemasolevale tammile ei ole ette näha olulist kahju looduskeskkonnale, mis ei ole otseselt kaitse all. 8.1.4 Mõju pinna- ja põhjaveel Raudtee ehitusega kaasnevat ohtu põhjaveele ei ole ette näha. Õgvendatavates lõikudes võib tekkida vajadus olemasoleva maaparandussüsteemi ümberehituseks. Tagada tuleb olemasoleva maaparandussüsteemi toiminine. Olemasoleva maaparandussüsteemi drenaaživõrk ei ole dimensioneeritud täiendavate vooluhulkade läbilaskmiseks. Seega on sademevee suunamine olemasolevatesse maaparandussüsteemi drenaaživõrkudesse keelatud. Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks sademevee suublana tuleb enne sademete ja muu vee eesvoolu juhtimise kavandamist kontrollida arvutustega ning hinnata eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele. 41 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid kindlustada esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade ning veekogu erosiooni. Rakendada vajalikke meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete sattumise ja edasi kandumise. Ehitustöödega kaasneb pinnavee reostumise oht, eriti, kui töid tehakse veekaitsevööndis. Selle vältimiseks tuleb masinaid tankida ainult selleks ettenähtud kohas, kus on välistatud võimalike lekete korral kütuse valgumine veekogusse ning kus on olemas esmased reostustõrjevahendid (nt saepuru). Töötada võib ainult tehniliselt korras masinatega. Kohtades, kus raudtee asukohta tuleb muuta, kasutatakse võimalusel olemasolevat muldkeha uue raudteetammi ehituseks. Olemasoleva raudteetammi materjali kasutamisel uue raudtee ehitamiseks peab materjal vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ nõuetele. Võimalike ohtlike ainete sisaldused tehakse kindlaks uuringu käigus ja need peavad transpordimaal jääma alla tööstusmaale seatud piirarvu. Kui ümbertõstetav raudteetammi materjal sisaldab ohtlikke aineid üle tööstusmaale kehtestatud piirarvu, ei tohi seda mistahes viisil uuesti kasutada. See materjal tuleb utiliseerida vastavalt Jäätmeseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt või seda litsentsi omava ettevõtte järelevalve all. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Ei ole ette näha raudtee ehitusega kaasnevat olulist negatiivset mõju põhjaveele. • Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine, vajadusel nende rekonstrueerimise teel. Olemasolevatesse maaparandussüsteemi drenaaživõrkudesse on sademevee suunamine keelatud. Raudtee ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandusametiga (MaaParS § 48). • Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks sademevee suublana tuleb enne sademete ja muu vee eesvoolu juhtimise kavandamist kontrollida arvutustega ning hinnata eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele (Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ § 111 lg 1). • Veekogude ületamisel (veekaitsevööndis) ja ehituskeeluvööndis tuleb ehitustöid läbi viia erilise hoolikusega, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud. • Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid kindlustada esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade ning veekogu erosiooni. Rakendada vajalikke meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete sattumise ja edasi kandumise. • Maaparandussüsteemide ehitamisel kaasata maaparandusekspert, kes hindab esialgset ning taastamisjärgset olukorda. Tööde järgselt peab drenaaž töötama vähemalt endise efektiivsusega. Maaparandussüsteemide ajakohane info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest. • Vool kõikides veejuhtmetes (sh kraavid) tuleb tagada ka tööde teostamise ajal. 42 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel (VeeS § 29 lg 4 p 2). • Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba. • Pinnavee reostumise ohu vältimiseks tuleb masinaid tankida ainult selleks ettenähtud kohas, kus on välistatud võimalike lekete korral kütuse valgumine veekogusse ning kus on olemas esmased reostustõrjevahendid (nt saepuru). Töötada võib ainult tehniliselt korras masinatega. • Olemasoleva raudteetammi materjali kasutamisel uue raudtee ehitamiseks peab materjal vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ nõuetele. Võimalike ohtlike ainete sisaldused tehakse kindlaks uuringu käigus ja need peavad transpordimaal jääma alla tööstusmaale seatud piirarvu. Kui ümbertõstetav raudteetammi materjal sisaldab ohtlikke aineid üle tööstusmaale kehtestatud piirarvu, ei tohi seda mistahes viisil uuesti kasutada. See materjal tuleb utiliseerida vastavalt Jäätmeseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt või seda litsentsi omava ettevõtte järelevalve all. 8.1.5 Mõju teedele Enamik ehitustöödest on võimalik ära teha otse raudteelt, seega mõju taristule on minimaalne. Raudtee uutes asukohtades ja õgvendatavates lõikudes on mõjud suuremad, kuna ehitada tuleb uus raudteetamm. Õgvendatavatesse lõikudesse jääb 2 ülesõitu16: ülesõit nr 5 Lääne-Nigula vallas Jaakna külas, mille säilitamist kaalutakse ehitusprojekti käigus ning säilitatav ülesõit nr 27 Ridala vallas Rohuküla külas. Raudtee ehitatakse uude asukohta Haapsalu linnas, kus Rohuküla otseläbimurdele jääb 3 ülesõitu: ülesõit nr 22 (Kiltsi tee), ülesõit nr 23 (Ungru tee) ja ülesõit nr 24 (Ranna tee). Raudtee ehituse ajal tuleb ajutiselt sulgeda raudteeülesõite ja suunata liiklus ümber. Tänu raudteetammi olemasolule on ehitustööd suhteliselt kiired ja seega on ka sulgemised lühiajalised. Kohtades, kus puudub alternatiivne ligipääs, tuleb tagada ehituse ajal ülesõit ühe sõiduraja ulatuses. Kui vähegi võimalik, tuleks üks sõidurada hoida alati läbipääsetavana. Leevendusmeetmete rakendamisel oluline negatiivne mõju puudub. Teede rikkumine suurte masinatega on vähe tõenäoline, sest enamik töödest on võimalik ära teha otse raudteetammilt. Teede lagunemise oht raskete masinate all on suurem kevadisel ajal, kui maapind on märg ja kõvakatteta teed võivad muutuda pehmeks. Üldjuhul piiratakse siis ajutiselt teedel liikuda võivate masinate massi. Raudtee ehitamise ajal peab nendest piirangutest kinni pidama. 16 Teemaplaneeringus käsitletakse ülesõidukohtadena kavandatava raudtee ja tee samatasandilisi ristumisi. 43 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Leevendavad meetmed ja järeldused: • Kohtades, kus puudub alternatiivne ligipääs, tuleb tagada ehituse ajal ülesõit ühe sõiduraja ulatuses. Kui vähegi võimalik, tuleks üks sõidurada hoida alati läbipääsetavana. • Raudtee ehitamise ajal peab kinni pidama massipiirangutest teedel. 8.1.6 Mõju kultuuriväärtustele Arheoloogiamälestis asulakoht (reg nr 10137) Lääne-Nigula vallas, Rõuma külas jääb raudtee teljest u 15 m kaugusele, raudtee jääb kinnismälestise kaitsevööndisse. Ehitustöödeks tuleb Muinsuskaitseametist taotleda projekteerimise ja tööde tingimused. Arheoloogiamälestis Kivikalme (reg nr 10136) Lääne-Nigula vallas, Risti alevikus jääb raudtee teljest u 28-35 m kaugusele (sõltub peatuskoha asukohast), raudtee jääb kinnismälestise kaitsevööndisse. Ehitustöödeks tuleb Muinsuskaitseametist taotleda projekteerimise ja tööde tingimused. Ajaloomälestis Ants Laikmaa haud (reg nr 4090) Ridala vallas, Saunja külas jääb raudteetammi teljest u 40 m kaugusele. Objekt jääb piisavalt kaugele ja raudtee ehitus objekti ei mõjuta. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel ja kaitsevöönd – trassikoridori jääb mitmeid mälestisi. Ehitustöödeks tuleb Muinsuskaitseametist taotleda projekteerimise ja tööde tingimused. Pärandkultuuriobjekte, mis asuvad raudteetammi läheduses, siinkohal üles ei loetleta. Nende hulka kuulub ka raudteetamm ise. Need ei ole otseselt kaitse all, aga võimaluse korral tuleks kaaluda nende objektide säilitamist olemasoleval kujul, v.a raudteetamm. Märkimisväärsed on pärandkultuuri objektidena arvele võetud raudteesillad (518:RTR:005, 518:RTR:008, 680:RTR:002) – võimalusel kaaluda nende säilitamist, kui tehniline seisund seda võimaldab. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndis tuleb ehitustöödest hõlmatud alal tagada arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). • Raudteetammi laienduse rajamisel tuleb arheoloogiline uurimine jagada kahte etappi: 1) arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks edasise uuringu meetod ja paremini planeerida vajaminevaid ressursse (aeg, eelarve); 2) täiemahuline arheoloogiline kaevamine ja mullatööde arheoloogiline jälgimine ehitusalal (in situ paiknevate inimluustike ja ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonid, ilmnemisel arheoloogiline kaevamine; mujal kaevetööde arheoloogiline jälgimine). • Kogu raudteetrassi alal tuleb mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi 44 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. 8.1.7 Müra ja vibratsiooni mõju Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni. Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest, vt Tabel 12. Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra. Tabel 12 Ehitustööde müra ekvivalenttasemed erinevate kategooriate aladel I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria öösel öösel öösel öösel Ehitustööde müra 45 45 50 65 ekvivalenttase, dB Pehme pinnasega kohtades võib vibratsioon levida üsna kaugele (vt ptk 8.2.4), mistõttu tuleb sellistes kohtades jälgida lähedalasuvaid hooneid ja rajatisi, sest neisse võivad vibratsiooni tagajärjel tekkida praod. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest, vt Tabel 12. Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra 8.1.8 Mõju maakasutusele Õgvenduste, raudtee uue trassi ja veoalajaamade rajamiseks võõrandatakse maad. Maaüksuste Eesti Vabariigile ostmine toimub ehitusprojekti alusel. Ehitusprojekti käigus pannakse paika raudtee täpne asukoht ja raudteemaa ulatus, sealhulgas hinnatakse kas planeeritud õgvendused on ehitus-tehniliselt teostatavad ja otstarbekad. Võõrandamisele ei kuulu kogu raudtee trassikoridori jääv maa, vaid otseselt raudtee ehitamiseks ja toimimiseks vajalik maa (raudteetammi lähiümbrus). Üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest kuni (10)15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda). Raudtee ehitamiseks vajalike maade ostmiseks peetakse maaomanikega läbirääkimisi, mille eesmärk on kokkuleppe saavutamine maa ostmise tingimuste osas. Maade ostmise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperthinnang raudtee ehitamiseks vajalike maa-alade turuväärtuse leidmiseks. Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa võõrandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus ning muud tingimused). Kui maa ostmises ja müümises jõutakse maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa Eesti Vabariigile 45 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES omandamiseks. Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik. Vaid juhul, kui korduvate läbirääkimiste käigus ei jõuta maa ostmise tingimustes kokkuleppele ning maaomanik keeldub maa müügist, on Eesti Vabariigil õigus algatada sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu, mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele. Raudtee ehituse ajaks peab võõrandamise menetlus olema läbi viidud. Veoalajaamade ühendused on kavandatud rajada maakaabelliinina – Ristil on kaabelliini orienteeruv pikkus 600 m ja Taeblas 1,36 km, täpne asukoht pannakse paika ehitusprojekti käigus. Maakaabelliini rajamiseks tuleb vajadusel raadata metsa ja võsa, kaevata kraav ning pärast maakaabli paigaldamist pinnas tasandada. Maaomanikel tuleb arvestada ka ehitusmasinate liikumisega. Asukohavalikul eelistada maaomanikele võimalikult vähe piiranguid seadvaid lahendusi (näiteks on kaabelliin soovitatav kavandada paralleelselt olemasolevate teedega). Leevendavad meetmed ja järeldused: • Üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest 15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda). • Maakaabelliini rajamiseks tuleb vajadusel raadata metsa ja võsa, kaevata kraav ning pärast maakaabli paigaldamist pinnas tasandada. Maaomanikel tuleb arvestada ka ehitusmasinate liikumisega. Asukohavalikul eelistada maaomanikele võimalikult vähe piiranguid seadvaid lahendusi (näiteks on kaabelliin soovitatav kavandada paralleelselt olemasolevate teedega). • Tiheasustusaladel ja elamute läheduses läheduses raadata minimaalsel võimalikul määral 8.2 Kasutusaegsed mõjud 8.2.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele Kahepaiksed ja roomajad17 Kahepaiksed on ökosüsteemis sageli kõige arvukamad selgroogsed, kes on toiduks röövloomadele ja toituvad ise selgrootutest, mistõttu nende arvukuse kahanemine häirib tõsiselt ülejäänud ökosüsteemi. Roomajad esinevad enamasti kahepaiksetega võrreldes madalama arvukusega. Kõik Eesti kahepaiksed ja roomajad on looduskaitse all (I, II ja III kaitsekategooria; Looduskaitseseaduse § 10 lg 3 ja 4, Euroopa Loodusdirektiivi II, IV ja V lisa) ning keskkonnamuutuste suhtes tundlikud. Mitmed kahepaiksed ja roomajad on ohustatud ning nende asurkonnad võivad olla inimtegevuse ja keskkonnamuutuste suhtes tundlikud. 17 Kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu-Rohuküla) raudteetrassil, OÜ Rewild, töö nr 2015-4. Vt Lisa 4 46 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Teede (sh. raudteede) negatiivne mõju kahepaiksetele ja roomajatele avaldub peamiselt kolmel moel (Jaeger et al. 2005, Beckmann et al. 2010, van der Ree et al. 2015): 1) elupaikade kadu tee all ja kvaliteedi langus ümbruses (käesolevas töös ei ole kohane, sest enamus lõikudes on raudteetamm juba olemas); 2) liikumisbarjäär, mis põhjustab asurkondade killustumist ja ressursside kättesaamatust; 3) vigastused ja surm sõidukitega kokku puutudes. Kõik kolm efekti mõjutavad otseselt nii isendite ellujäämust kui populatsioonide elujõulisust. Võrreldes maateedega on raudtee puhul olulisem liikumisbarjääri efekt seoses kahepaiksete ja roomajate takistatud ülepääsuga rööbastest ning seoses harvema liiklustihedusega mõnevõrra madalam isendite hukkumise oht. Nii kahepaiksed kui roomajad on spetsiifiliste elupaiganõuetega. Kahepaiksetele olulised elupaigad on tüüpiliselt seotud niiskete lehtmetsade ja niitudega ning veekogudega. Sageli on kahepaiksetele oluline terviklik ja sidus elupaigakompleks, kus eri elutegevusteks (sh toitumine, sigimine, talvitumine) on vajalik erinev elupaigatüüp (nt. märgala, mets, niit). Kahepaiksed rändavad erinevate elupaigatüüpide vahel (sigimisveekogu, suvised toitumispaigad ja talvituspaigad) ning püüavad sigimiseks pöörduda tagasi veekogudesse, kus nad sündisid. Kahepaiksete sigimisränne toimub kevadel pärast lume sulamist ning võib olla koondunud kindlatesse kohtadesse, kuhu rändavad loomad aasta-aastalt suurel hulgal koonduvad. Roomajatele on üldjuhul olulised kuivemad elupaigad ja rabaelupaigad. Roomajad on üldiselt paiksemad, kuid nende jaoks on päiksele avatud raudteetamm atraktiivseks kohaks, mis neid ligi meelitab. Uuringu käigus viidi läbi: • kaardianalüüs kahepaiksete ja roomajate elupaikade määratlemiseks raudteetrassi ümber otsese mõju ulatuses; • välitööd, mille käigus hinnati kahepaiksete ja roomajate elupaikade kvaliteeti ja tähtsust populatsioonidele; • välitööl kogutud andmete analüüs ja interpretatsioon, mille käigus täiendati, tihendati, verifitseeriti ja tõlgendati kogutud informatsiooni. Kahepaiksete ja roomajate elupaikade hindamiseks koondati varasemad andmed ning viidi läbi esmane kaardianalüüs, millest lähtuvalt määrati piirkonnad, millele välitööl suuremat tähelepanu pöörata. Selleks analüüsiti varasemate uuringute tulemusi ja konsulteeriti liigiekspertidega (Ilona Lepik, Riinu Rannap, Wouter De Vries). Välitöö käigus (juuni 2015) hinnati elupaikade sobivust kahepaiksetele ja roomajatele ning registreeriti kohatud liigid (nii täiskasvanud isendid kui ka kudu ja vastsed) ja nende arvukuse hinnangud. Johtuvalt tööperioodist ei andnud käesoleva uuringu välitöö otsest informatsiooni kahepaiksete kevadise sigimisrände kohta. Raudteetrassi piirkonnas esineb vähemalt viis liiki kahepaikseid ja neli liiki roomajaid: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), harilik kärnkonn (Bufo bufo) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris), harivesilik (Triturus cristatus); nastik (Natrix natrix), rästik (Vipera berus), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis). Välistatud ei ole kivisisaliku (Lacerta agilis) ja tiigikonna (Pelophylax lessonae) esinemine. 47 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kahepaiksete ja roomajate eksperthinnangus välja pakutud n.ö lihtsad läbipääsud muudavad raudtee hooldustööd oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks, mistõttu pakuti inseneride poolt välja alternatiivse lahendusena kahepaiksete ja roomajate läbipääsudena horisontaalpuurimise teel läbi raudteetammi paigaldatavad perforeeritud drenaažitorudest tunnelid. Läbipääsu põhi ei tohi olla veega kaetud, üleujutuse vältimiseks võib läbipääsu rajada maapinna tasemest kõrgemale teetammi sisse või vahetult rööbaste alla. Eelistatud on kandilised tunnelid, sest neil on laiem põhi (loomade liikumisala). Ümarad tunnelid tuleks poolenisti täita, et põhi oleks laiem ja seinad negatiivse kaldega. KSH ekspert on koostöös Keskkonnaametiga jõudnud järeldusele, et soovitatav on läbi viia täpsustav rändeuuring, et välja selgitada täpne läbipääsude vajadus ja asukohad. Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb läbipääsud üle kontrollida ja vajadusel puhastada, et läbipääs oleks tagatud. Jooksvalt peab puhastama ka kahepaiksete tõkkeid, sest risu ja muu materjal kuhjub tõkete serva ning sellisel juhul tõkked enam ei toimi. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Olemasolevate läbipääsude (sillad, truubid) rekonstrueerimisel, mis on kahepaiksete ja roomajate uuringus (Lisa 4) välja toodud, tagada kallastele rajad, et need toimiksid läbipääsudena kahepaiksetele ja roomajatele. • Soovitatavalt viia läbi täiendav roomajate ja kahepaiksete rändeuuring vähemalt uuringus välja toodud kõrgeima olulisusastmega aladel, et teha kindlaks olulised rändekohad, kuhu rajada tõkked ja suure läbilaskvusega läbipääsud. • Roomajate ja kahepaiksete läbipääsude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb konsulteerida vastava kogemusega spetsialistiga. • Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb kahepaiksete ja roomajate läbipääsud ja tõkked üle kontrollida ja vajadusel puhastada. Nahkhiired18 Kavandatav raudtee puudutab kolme EELISesse kantud nahkhiirte elupaika. Esimene paikneb Lääne-Nigula vallas ning hõlmab endas Laikmaa pargi ala (põhja-nahkhiir ja suurvidevlane), teine paikneb Ridala vallas ning katab Paralepa ja Pullapää metsa ala (põhja-nahkhiir ja pargi-nahkhiir). Õhtu-Kalda alternatiivid ulatuvad väikeses osas Haapsalu linna põhjaosas asuvale nahkhiirte lennualale (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir). Kõik nahkhiireliigid on Eestis II kategooria kaitse all. Põhja-nahkhiir talvitub Eestis, ülejäänud kolm liiki on rändnahkhiired, kes lendavad talvituma lõunasse. Kõik nahkhiired on öise eluviisiga. Päevaseks ajaks varjuvad nad puuõõnsustesse, majade katusealustesse või puitmajade seinte vahele. Põhja- nahkhiirte, kääbus-nahkhiirte ja suurvidevlaste emasloomad kogunevad mais poegimiskolooniatesse ja sünnitavad juunis pojad, kes saavutavad lennuvõime ühe kuu vanustena. Põhja-nahkhiired suuri poegimiskolooniaid ei moodusta. Põhja-nahkhiired hakkavad oktoobris talvitumiskolooniatesse kogunema. Talvitutakse suurmates paekivikeldrites või koobastes ning koloonias võib olla kuni 100 isendit. 18 Eksperthinnang - mõju nahkhiirtele, Rauno Kalda 48 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Väiksemad nahkhiired toituvad väikestest kahetiivalistest, kihulastest ja liblikatest. Suuremad nahkhiired nagu suurvidevlased toituvad ka põrnikatest. Üldjuhul toituvad nahkhiired puude latvade kõrgusel lenneldes (5–8 m), tihti ka teede ja metsade servades ning veekogude kohal (3–6 m kõrgusel). Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel ei ole. Vahel võivad puuõõntes paiknevad varjepaigad olla kättesaadavad kassidele. Suuremaks ohuks on inimesed, põhjustades häiringuid ja hävitades pesitsus- ja varjepaiku. Nahkhiirtele võivad ohtlikuks osutuda ka putukate tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid. Suuremastaapsete arenduste potentsiaalsed ohud nahkhiirtele võib jagada kaheks: otsene oht (ehk looma hukkumine) ja kaudne oht (elupaikade hävimine). Transpordi arenduste puhul võib isendite hukkumist peamiselt põhjustada otsene kokkupõrge liiklusvahendiga või hoonete lammutamine ja puude langetamine, juhul kui seal on nahkhiirte varjepaikasid. Nahkhiirte liikluses hukkumise tõenäosus on kirjanduse andmetel seotud liiklustihedusega ning ümbritsevate elupaikade tüübiga. Kõrge riskiga teelõikudeks peetakse alasid, mis jagavad olulise eluala mitmeks tükiks või mis piirnevad vahetult oluliste elupaikadega. Eestis on sellisteks elupaikadeks küpsed lehtmetsad, vanad pargid ning suuremad veekogud nagu järved ja jõed. Kirjandusest on leida andmeid nahkhiirte hukkumise kohta autoteedel, kuid eksperthinnangu koostajale teadaolevalt ei ole teateid nahkhiirte hukkumisest raudteel. Elupaikade hävimise puhul tuleb enamasti kõne alla kolm aspekti: • Varjepaikade hävimine • Liikumisteede hävimine • Toitumisalade hävimine või kvaliteedi langemine Eestis kasutavad nahkhiired suuremate varjepaikadena puuõõnsuseid ning hooneid. Seega on varjepaikade hävimine enamasti hoonete lammutamise, renoveerimise või puude langetamise tagajärg. Antud planeeringu puhul ei ole nahkhiirte elupaikade vahetus läheduses plaanis ühtegi hoonet lammutada. Trassi ümbruses tuleb langetada puid, kuid metsaregistri andmetel ümbritseb antud trassilõiku noor puistu, milles enamasti puuduvad nahkhiirtele sobivad õõnsused. Liikumisteed hävivad enamasti, kui maastikust eemaldatakse nahkhiirte poolt liikumisteena kasutatav objekt. Liikumisteedena kasutavad nahkhiired Eestis puuderivisid, hekke, alleesid, metsaservasid. Teise võimalusena hävivad liikumisteed, kui liikumistee muudetakse kasutuskõlbmatuks kasutades öist valgustust. Antud projekti puhul pole eksperdile teadaolevalt liikumisteede hävimine probleemiks. Toitumisalade hävimine on seotud nahkhiirtele sobivate elupaikade muutmisega arenduse käigus. Näiteks sobivate puistute langetamisega. Antud planeeringu puhul on raudteed ümbritsevad metsad nahkhiirtele vähe sobivad ning seetõttu tõenäoliselt probleemiks ei osutu. Toitumisalade kvaliteedi langemine kaasneb suuremate arenduste puhul sageli kaasneva valgustamisega. Kuna nahkhiired on valguspelglikud, siis tehisvalguse kasutamine nahkhiirtele olulisel toitumisalal võib märkimisväärselt langetada selle sobivust nahkhiirtele. Eksperdile teadaolevalt pole antud raudtee trassil plaanis kasutada valgustust. 49 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Trassialternatiivide ümbruses on valdavalt suhteliselt noor okaspuumets, kus leidub vaid üksikuid suuremaid lehtpuid ning puuõõsi leidub tõenäoliselt väga vähe. Seega võib väita, et puude langetamine selles piirkonnas nahkhiirtele olulist mõju ei avalda. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Olulised negatiivsed mõjud nahkhiirte elupaikadele puuduvad. Metsis19 Annamõisa metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis (edaspidi SKV) asub metsise mänguelupaik, kuhu kevadel mänguperioodil kogunevad 2–3 km raadiuses elutsevad kuked ja kanad. Annamõisa püsielupaigas on kaks mängukohta. Mustjärve raba servas asuvas mängus (ametlik mängu nimi on Annamõisa 1) oli 2011. a neli kukke ja mängu keskkoht jääb raudteest 3,7 km kaugusele. Teises mängus Piirsalu-Lepaste tee ääres (mängu nimi Annamõisa 2) oli 2010. a kolm kukke ja mängu keskkoht jääb raudteest 1,4 km kaugusele. Mänguaegsed elupaigad on heas seisundis, Annamõisa 1 elupaigaks on rabamännik ja Annamõisa 2 palumännik. Kuid ümbritsevatel aladel on kohati tugev kuivenduse negatiivne mõju ja vajalik on veerežiimi taastamine (nt SKV-des ja Mustjärve raba servas). Annamõisa püsielupaiga piiranguvööndisse (edaspidi ka PV) jäävad pesitsemiseks ja toitumiseks kasutatavad metsad, kindlasti liiguvad metsised ka püsielupaika ja loodusala ümbritsevatel aladel. Piiranguvööndi metsi on samuti kohati kuivendusega negatiivselt mõjutatud ja elupaikade veerežiimi taastamine on vajalik elupaikade seisundi parandamiseks. Raudtee taastamise mõjusid Mustjärve raba loodusala elupaikadele, mille koosseisu kuulub ka Annamõisa metsise püsielupaik, kirjeldati eespool ning seoses metsisega metsaelupaikadele täiendavaid piiranguid või soovitusi ei ole. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Raudtee planeeritakse taastada täies ulatuses elektrifitseerituna ja raudtee serva rajatakse kontaktvõrk. Ühele kilomeetrile püstitatakse 17 tugiposti, mille külge kinnitatakse 3 kaablit (üks M-120 ja kaks MD-100 juhet). Kontaktvõrgu kaablid on suurtele lindudele kokkupõrkeohu tõttu ohtlikud, nii metsisele kui röövlindudele. Kuna kontaktvõrku on metsisel jt lindudel risti üle raudteetrassi lennates raske märgata (kaablid jäävad metsa taustale), siis tuleb kaablid tähistada Lepaste küla ja Rehemäe uudismaadelt raudteeni jõudva tee vahelises lõigus (5 km pikkune lõik). • Raudtee serva ei tohi rajada (võrk)aeda, sest see on kokkupõrkeohu tõttu suur ohutegur metsisele jt metsaliikidele. Soomes on (raud)teede serva rajatud aiad üks suuremaid ohutegureid, sest metsis jt metsakanalised on kiired lendajad ja suhteliselt suure kehakaaluga, mistõttu on kokkupõrkel vigastused tavaliselt tõsised. • Annamõisa püsielupaigaga piirneval raudtee trassilõigul ei tohi teha raadamis-, kaeve- ja raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist kuni 30. juunini, et välistada metsise häirimine pesitsusperioodil. 19 Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile. Vt Lisa 3 50 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • Lisaks on soovituslik rakendada meetmeid metsise elupaikade seisundi taastamiseks. Riisipere-Haapsalu raudtee rajamise ehitusaegne metsise häirimine on siiski sõltumata tööde ajalisest piirangust oluline, sest raudteetrassiga piirneva elupaiga kasutus saab ehituse ajal vaatamata ajalisele piirangule olema vähemalt 500 m raadiuses pärsitud. Seetõttu on selle suure avaliku huviga ehitusprojekti planeerimise raames oluline kaaluda ülejäänud metsise püsielupaigas olevate elupaikade kvaliteedi parandamist. Selleks on üks võimalus taastada veerežiim püsielupaiga sihtkaitsevööndis olevates märgades metsades, mis on metsisele esmatähtsaks elupaigaks. Need alad jäävad riigimaale ja taastamistööd on tehniliselt võimalikud. 8.2.2 Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all Loomaõnnetuste kaardi20 järgi võib järeldada, et olulisim konfliktala on Oru ja Ridala valla piiril. Tegemist on rohekoridoriga, mis ühendab rannikuala rahvusvahelist tugiala T1 piirkondliku tugialaga T3. Rohekoridori keskel on Võnnu oja, üle mille kulgeb sild – vt Joonis 6. Sild on amortiseerunud. Silla rekonstrueerimisel tuleb kaaluda selle pikendamist nii, et mõlemale poole oja tekiks kallastele rajad, mis oleks ulukitele ohutuks pääsuks ühelt poolt raudteed teisele poole. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Võnnu oja raudteesilla rekonstrueerimisel kaaluda selle pikendamist nii, et mõlemale poole oja tekiks kallastele rajad, mis oleks ulukitele ohutuks pääsuks ühelt poolt raudteed teisele poole. Joonis 6 Sild Võnnu ojal. Foto: Skinest Projekt AS, 2011 20 http://www.arcgis.com/home/webmap/viewer.html?webmap=9d4795d402784a64b70813599f53 76c0 51 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.2.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Raudtee ehitamise käigus rajatakse raudteetammi servadesse kraavid, mille eesmärk ei ole ümbruskonna kuivendamine vaid eelkõige tammi kaitsmine liigvee eest ja tammile langevate sademete kogumine ja ära juhtimine. Nendesse kraavidesse suunatakse ka lähiümbruse kuivenduskraavid. Mõnevõrra toimib raudteeäärsete kraavide kuivenduse mõju ka liigniiskele, põhjaveetoitelisele alale õgvenduse A4 ümbruses (vt Joonis 7). Seda eelkõige kevadise lumesulamise järgselt, kiirendades liigvee ärajuhtimist. Miinimum veetasemete perioodil, kui põhjaveepind langeb kogu piirkonnas, kaob ka ajutine allikas. Olenevalt vajadusest rajatakse truubid pinnavee juhtimiseks läbi raudteetammi. Oht joogiveekvaliteedile puudub, sest veerežiim jääb praktiliselt samaks, kaevude toiteala on reljeefis kõrgemal, põhja-loode pool ega ole mõjutatud raudteeäärsest kraavitusest ja raudteest tulenev reostusoht on minimaalne. Reisirongiliiklusega kaasnevat ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole ette näha. Põhjavee reostus on võimalik õnnetuste korral ja on seotud eelkõige kaubaveoga. Kaubavedude kavandamisel tuleb täiendavalt läbi viia riskide hindamine. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Reisirongiliiklusega kaasnevat ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole ette näha. • Põhjavee reostus on võimalik õnnetuste korral ja on seotud eelkõige kaubaveoga. Kaubavedude kavandamisel tuleb täiendavalt läbi viia riskide hindamine. Joonis 7 Põhjavee väljavoolu ala ja ajutine allikas õgvenduse A4 asukohas. Foto: Kadri Normak 10.03.2016 8.2.4 Ülesõitude ja –käikude sulgemise mõjud Eelistatud raudteetrassil on kokku 3 eritasandilist ristumist ning 30 samatasandilist ristumist e ülesõitu. 2 eritasandilist ristmikku – Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteeviadukt Paliveres ja Lihula maantee viadukt Haapsalu linnas säilitatakse. 52 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Raudteesild Paliveres (eritasandiline ristumine nr 2) säilitatakse võimalusel, õgvenduse A4 realiseerumisel tuleb kaaluda samasse asukohta läbipääsu rajamist. 13 ülesõitu planeeritakse säilitada, 14 sulgeda. Suletavad ülesõidud on üldjuhul väga väikese koormusega, isetekkelised, metsa väljaveoks või põllumaade hoolduseks kasutatavad teed. Juurdepääs kõikidele elamutele ja teenustele säilib, sulgemisest tulenevad ümbersõidud on minimaalsed. Seoses ülesõidu sulgemisega nähakse 3 kohas ette uue tee rajamist või tee trajektoori muutmist. 3 ülesõidu puhul otsustatakse sulgemine/säilitamine ehitusprojekti käigus. Ülesõidu nr 5 (Koikse tee nr 6800105 pikendus) sulgemine tooks kaasa teekonna pikenemise Haapsalu poolt tulles 8,9 km võrra. Samas pole 3 puudutatud kinnistut alalises kasutuses (kasutatakse suvilatena). Ülesõitude sulgemist on täpsemalt käsitletud peatükis 4.3. Ülekäigukohtade võimalike asukohtade määramisel on arvestatud peatuskohtade paiknemist ning kergliiklejate harjumuspäraseid liikumissuundi puhkealadele või marsruudil kodu-töö-kodu või kodu-teenus-kodu. Väiksema kasutusega raudteeületuskohtade sulgemine toob kaasa ohu, et jätkatakse endise ületuskoha kasutamist ning sellega kaasneb õnnetusjuhtumite risk. Suletavad ülesõidukohad tuleb muuta ohutuse eesmärgil sõidukitega läbimatuks ja tähistada. Suletavates ülekäigukohtades tuleb raudteeületus jalgsi ja kergliiklusvahendiga takistada. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Suletavad ülesõidud on üldjuhul väga väikese koormusega, isetekkelised, metsa väljaveoks või põllumaade hoolduseks kasutatavad teed. Juurdepääs kõikidele elamutele ja teenustele säilib, sulgemisest tulenevad ümbersõidud on minimaalsed. • Suletavad ülesõidukohad tuleb muuta ohutuse eesmärgil sõidukitega läbimatuks ja tähistada. Suletavates ülekäigukohtades tuleb raudteeületus jalgsi ja kergliiklusvahendiga takistada. 8.2.5 Mõju Haapsalu raudteejaama kultuuriväärtustele ja kontaktliini tõttu muutuvad vaated Elektriraudtee kontaktvõrk on visuaalselt sarnane tavaliste madalpinge elektriõhuliinidega. Sarnaselt elektri õhuliiniga ei ole kontaktvõrgu rajamine vahelduva ilmega maastikele olulise mõjuga. Kontaktvõrk ei jää ühestki maakonnaplaneeringuga määratud kauni vaatega kohast näha. Kuna tegemist on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega, ei käsitleta uue peatuskoha rajamist Haapsalu ajaloolise raudteejaama piirkonda vaate ja miljöö rikkumisena. Kontaktvõrgu projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele (nt jaamahoone puhul peab säilima võimalus ajaloolise miljöö eksponeerimiseks koos vanade vedurite-vagunitega). Kontaktjuhtme riputamise kõrgus peab jaamades olema vähemalt 5,75 m. Haapsalu raudteejaama platvormi katusealuse räästa kõrgus on maapinnast 4,6-4,7 m. Seega jäävad kontaktjuhtmed räästast 53 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES kõrgemale, vaade sammastikule säilib. Massiivsed kontaktvõrgu toed (kontaktvõrgu lõpp) on võimalik kavandada teisele poole Kiltsi teed. Kehtiv reisijateveo ooteplatvormide standard (EVS 867:2011+A1:2013) seab tingimused vaid platvormi gabariitidele, varikatuste olemasolu ei ole nõutav ning lubatakse vajadusel ka erilahendusi. Ooteplatvormidele peab paigutama varikatuse või paviljoni, pingid ning prügikasti(d). Paviljoni olemasolul pole täiendava varikatuse paigaldamine vajalik. Kui ooteplatvormile ei ole paviljoni või varikatuse paigaldamine otstarbekas, peavad need olema mujal. Seega on võimalik rajada selline platvorm, mis ei halvendaks vaateid Haapsalu raudteejaama hoonele ning sobituks olemasoleva keskkonnaga. Oluliseks võib lugeda Haapsalu Õhtu Kalda alternatiivide mõju miljööväärtusliku Haapsalu linna vaadetele. Haapsalu suureks väärtuseks on mitmelt poolt avanevad kaunid vaated linnast merele ja üle lahtede linnale. Kõrge raudteetammi rajamine Õhtu kaldasse halvendab vaadet Kalda ja Õhtu kalda tänavatelt merele ja merelt linnale. Eeldatav vibratsioonist tulenev mõju Haapsalu raudteejaama kompleksi hoonetele on minimaalne. Seda küsimust tuleb käsitleda ja lahendada projekteerimise käigus. Vibratsiooni piirnormid on Eesti õigusaktides kehtestatud ainult inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" (jõustunud 17.05.2002) on vibratsioonitaseme (Lv, , dB) lubatud piirväärtused olemasolevates elamutes päeval (kell 07:00 – 23:00) 82 dB, öösel (kell 23:00 – 07:00) 79 dB, õppeasutuse ruumides (kus toimub õppetöö) päeval 82 dB ja büroo ning haldushoonetes päeval 88 dB. Seadusest tulenevaid vibratsiooni piirnorme hoonetele ei ole. Vibratsiooni mõju hindamiseks hoonetele peab arvestama paljude teguritega, kuna vibratsioonienergia kandub edasi läbi mitme erineva keskkonnakomponendi ning erinevate omadustega materjalide (rong, rattad, rööpad, liiprid, ballast, mulle, maapind, hoonete vundament, hoone konstruktsioonid). Mõjude hindamise puhul on eeldatud, et raudteejaama ehitamise ajal on arvestatud rongiliiklusest tuleneva vibratsiooniga. Muinsuskaitseameti kodulehelt kättesaadava 20. sajandi Eesti raudteejaamade uuringu (Leele Välja, 2012) kohaselt on Haapsalu raudteejaam sarnaseim Tartu raudteejaamaga. Mõlema näol on tegemist kivist keskosaga II klassi jaamahoonetega. Tartu jaamas on kaks ooteplatvormi, millede vahele jääb kaks jaamateed. Lisaks kaubaronge teenindavad jaamateed jaamahoone vahetus läheduses. Tartu jaamahoone rekonstrueerimistööd said valmis 2012. aastal. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna sõnul ei ole raudteejaama restaureerimisel vibratsiooni mõju uuritud. Vibratsiooni puhul on üldine reegel: mida raskem on rongi kogukaal, seda madalam on tekkiva vibratsiooni sagedus ja seda kaugemale vibratsioon levib. Eestis praegu kasutusel olevate Flirt-tüüpi kolmevagunilised rongikoosseisud (koos veduriga) kaaluvad 116 tonni ning neljavagunilised 139 tonni21. Varasemalt kasutusel olnud 21 Flirt-tüüpi rongide andmed on kättesaadavad siit: http://www.stadlerrail.com/media/uploads/FELEE0311e.pdf 54 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES vedurid kaalusid 120 tonni ja reisivagunid vastavalt tüübist 20-40 tonni. Seega on praegused rongikoosseisud peaaegu kaks korda kergemad. Vibratsioon sõltub palju ka rööpa pinna siledusest. Karedad ja töötlemata rööbasteed põhjustavad tihti suuremat vibratsiooni. Uus rööbastee on võrreldes varasemaga siledam ja kvaliteetsem. Samuti on määrav raudteejaama kasutuskoormus. Kehtiva sõiduplaani järgi on näiteks Tartu raudteejaama reisirongiliikluseks mõeldud alas vähemalt 29 möödumist päevas, lisaks kaubarongiliiklus. Tasuvusuuringu järgi peatub Haapsalu raudteejaamas 8 rongi ööpäevas. Juhul kui Rohuküla lõiku välja ei ehitata ja kõikide rongide lõpp- ja algpeatus on Haapsalu, on eeldatav ööpäevane koormus 16 rongi. Kaubarongide liiklust jaamahoone ette ei kavandata. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Haapsalu raudteejaama ajalooline katustatud perroon tuleb säilitada; • Kontaktvõrgu projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele (nt jaamahoone puhul peab säilima võimalus ajaloolise miljöö eksponeerimiseks koos vanade vedurite-vagunitega). • Kõrge raudteetammi rajamine Õhtu kaldasse halvendab vaadet Kalda ja Õhtu kalda tänavatelt merele ja merelt linnale. • Ajaloolisele Haapsalu jaamahoonele ei ole vibratsioonist tulenevat negatiivset mõju ette näha. 8.2.6 Müra ja vibratsiooni mõju Müra22 Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra määratletakse nii indiviidi kui keskkonna seisukohalt ebameeldivaks ja häirivaks heliks, mis koormab või kahjustab organismi kas füüsiliselt või psüühiliselt. Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42.23 Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: • I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; • II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; 22 Mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang. Vt Lisa 3 23 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. 55 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); • IV kategooria - tööstusala. Tabel 13 Müra taotlustasemed, piirtasemed ja kriitilised tasemed olemasolevatel ja planeeritavatel aladel I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria päeval/öösel päeval/öösel päeval/öösel päeval/öösel Taotlustaseme 50/40 55/45 60/50 65/55 arvsuurused uutel planeeritavatel aladel Taotlustaseme 55/45 60/50 60/50 70/60 arvsuurus 65/55 olemasolevatel aladel Piirtaseme 55/50 60/55 65/55 75/65 arvsuurused 65/60 70/60 olemasolevatel aladel Kriitilise taseme 65/60 70/65 75/65 80/70 arvsuurus olemasolevatel aladel Tabel 14 Müra normtasemed siseruumides Päevane müra normtase Öine müra normtase Elamu eluruumides, 40 dB 30 dB magamisruumides: Büroo- ja haldushoones: 40 dB nõupidamisruumides, - töökabinettides, lugemissaalides, õppeklassides ja nendega võrdsustatud ruumides 45 dB avatud plaanilahendusega tööruumides, näituseruumides Kaubandus- ja 50 dB - teenindusettevõttes: Pidevat mürataset 65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB. Müra hindamisel arvestati taotlustasemetega uutel planeeritavatel aladel. Taotlustasemete arvsuurused on 55 dB päeval ja 45 dB öösel. 56 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Müra modelleeriti ligi poole trassi ulatusest tiheasustusala läbivatel lõikudel, väljaspool modeelleeritud lõike tuletati võimalikud müratasemed modelleeringu alusel. Müratasemete hindamise tulemusel selgus, et lubatud taotlustasemete ületamine leiab aset öisel ajal nelja elu- ja ühiskondliku hoone juures. Müratasemete ületamine toimub kuni 5 dB ulatuses. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et müra modelleerimisel arvestati nn halvimat olukorda ja kasutatud standardis arvestatakse tuule suunda alati müra allika poolt, mis võib tulemusi võimendada, sest tavapärastel juhtudel puhub tuul erinevast suunast. Müra modelleerimisel ei arvestatud ka kõrghaljastuse mõjuga müra levikule. Lähtudes asjaolust, et uue raudteeliini planeerimisel arvestatakse müra normtasemete kõige rangemate nõuetega - taotlustase uutel planeeritavatel aladel, on ülenormatiivsest mürast mõjutatud elu- ja ühiskondlike hoonete arv kogu piirkonnas asuvatest müratundlike hoonete koguarvust väike. Ülenormatiivsest mürast mõjutatud müratundlike hoonete puhul saab rakendada eraldi müra leevendusmeetmeid kokkuleppel kinnistu omanikega. Tabel 15 Müratasemete ületamised Aadress ja katastriüksus Ületamine Valguse kinnistu (katastrinumber 4 dB ulatuses öösel lubatust kõrgem elamuala (68001:002:0077), raudteepoolsel küljel Lääne-Nigula vald Ld=53 dB, Ln=49 dB* Haapsalu mnt 25 kinnistu 4 dB ulatuses öösel lubatust kõrgem elamuala (katastrinumber 77601:003:0208), raudteepoolsel küljel Lääne-Nigula vald Ld=53 dB, Ln=49 dB Jaama tn 7a (katastrinumber 3 dB ulatuses öösel lubatust kõrgem hoone 77601:004:0059), endine jaamahoone, raudteepoolsel küljel Lääne-Nigula vald Ld=52 dB, Ln=47 dB Nurga kinnistu (katastrinumber 5 dB ulatuses öösel lubatust kõrgem elamuala 77601:001:2091), Lääne-Nigula vald raudteepoolsel küljel Ld=54 dB, Ln=50 dB *Müramodelleringut pole antud lõigule koostatud, müra väärtus on tuletatud teiste lõikude alusel. Aadressil Jaama tn 7a müratasemete vähendamiseks leevendavaid meetmeid rakendada pole vaja, sest tegu on ühiskondliku hoonega (endine jaamahoone). Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke seinte/vallide asukohad ning lahendused või koheselt pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. Liiklusmüra normtasemed on kehtestatud summaarsele liiklusmürale. Planeeritava raudtee müra hindamisel arvestati taotlustasemetega. Olemasolevad teed peavad vastama aga piirnormidele, mille puhul on lubatud palju kõrgem müratase. Liites kokku taotlustaseme (uus raudtee) ja piirnormi (olemasolevad teed), ei ületa müratase vastavalt logaritmi teooriale piirnormi. Seega raudteest tulenevalt summaarne liiklusmüra ei suurene. 57 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Mürakaarte vt lisast 2. Alajaamade müra 2014. a valmis Keila ja 2015. a Järve rekonstrueeritud veoalajaam, mille müra on võrreldes rekonstrueerimata veoalajaamadega oluliselt väiksem. Lähimad eluhooned asuvad rekonstrueeritud Järve veoalamaast 48 m kaugusel, ülenormatiivne müra puudub. Rajatavate Risti ja Taebla veoalajaamade lahendused on analoogsed Järve ja Keila veoalajaamadega. Ristil jääb planeeritav veoalajaam lähimatest elamutest 120-200 m, Taeblas 200-250 m kaugusele (täpsustub ehitusprojekti käigus), mistõttu veoalajaamadest tulenev ülenormatiivse müra oht puudub. Vibratsioon22 Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul on arvestatud liiklussageduseks 16 rongi ööpäevas ning maksimaalseks kiiruseks 160 km/h. Sellest tulenevalt on ohutu vahemaa kaugus ca 18 m elamumaa funktsiooniga maakasutuse puhul ning 6 m segaala puhul. Tabel 16 Vibratsiooni leviku kaugus kiirusel kuni 160 km/h Maakasutuse tüüp Rongiliikluse sagedus Vibratsiooni leviku ulatus (meetrites) Elamumaa Rohkem kui 70 möödumist 37 Ööpäevas Vähem kui 70 möödumist 18 Ööpäevas Segaala (linnakeskkond) Rohkem kui 70 möödumist 30 Ööpäevas Vähem kui 70 möödumist 6 Ööpäevas Vibratsiooni levimisel mängib kõige olulisemat rolli raudtee all oleva pinnase iseloom ja pinnakatte paksus. Pehme pinnase (savi) puhul levib vibratsioon oluliselt kaugemale kui tugeva pinnase puhul. Heades vibratsiooni levimise tingimustes võib rongliiklusest tulenev vibratsiooni ulatuda maksimaalselt 25 m kaugusele. Võttes arvesse, et raudtee vahetus läheduses on vibratsiooni tugevused suurimad ning 25 m kaugusel toimub vibratsiooni lainete hajumine, ei ole ette näha olulist mõju inimese tervisele ja varale, samuti ei ole eeldada, et vibratsioonile kehtestatud piirväärtused ületaksid sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtusi. Uuringud on näidanud, et kiirrongide puhul on rongiliiklusest põhjustatud vibratsioon lühiajaline (kestusega 4-7 s, kui rongi kiirus jääb alla 200–300 km/h). Kavandatavale raudteele on planeeritud reisirongid, mis tekitavad oluliselt väiksemat vibratsiooni kui kaubarongid, mis on reisirongidega võrreldes pikemad ja raskemad ning tekitavad madalsageduslikke laineid, mis levivad kaugemale. Lisaks on rongiliikluse eeldatav sagedus kavandataval trassil küllaltki madal (maksimaalselt 16 rongi ööpäevas). Kui kavandatakse kaubavedusid või rongiliikluse olulist tihendamist, tuleb teha uus vibratsiooni ja müra uuring, mis arvestab uute rongide ja uue liiklussagedusega raudteel ning lähtuvalt sellest anda uued leevendavad meetmed. 58 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Enne ehituse algust tuleb fikseerida nende hoonete tehniline seisukord, mis jäävad raudteetrassile lähemale kui 25 m (vt Tabel 17). See on vajalik hilisemate konfliktide vältimiseks, kui selgub, et mõni hoone saab raudtee ehitamise või kasutamise ajal kahjustada. Tabel 17 Elu- ja ühiskondlikud hooned kuni 25 m kaugusel kavandatavast raudteetrassist Lähiaadress Katastrinumber Kohalik omavalitsus Jaama tn 1 // Raamatukogu 68001:001:0065 Lääne-Nigula vald, Risti alevik Raudteejaama kompleks 68001:001:0066 Lääne-Nigula vald, Risti alevik Valguse 68001:002:0077 Lääne-Nigula vald, Jaakna küla Haapsalu mnt 25 77601:003:0208 Lääne-Nigula vald, Palivere alevik Jaama tn 7a (Palivere jaam) 77601:004:0059 Lääne-Nigula vald, Palivere alevik Nurga 77601:001:2091 Lääne-Nigula vald, Pälli küla Raudtee tn 6 77601:002:0027 Lääne-Nigula vald, Taebla alevik Sireli 77601:001:0545 Lääne-Nigula vald, Kadarpiku küla Tööliste tee 29 67401:009:1600 Ridala vald, Uuemõisa alevik Raudtee tn 22 18301:013:0830 Haapsalu linn Raudtee tn 20 18301:013:0840 Haapsalu linn Raudtee tn 2 18301:013:0054 Haapsalu linn Projekteerimise käigus on vajadusel võimalik rakendada mitmeid meetmeid, mis vähendavad rongiliiklusest tulenevat vibratsiooni veelgi. Järgnevalt on esitatud võimalused, mis vähendavad vibratsiooni levimist: • vähendada veeremi teljele tulenevat koormust; • eelistada elastseid rööpakinnituse lahendusi; • rööpa pealispinna regulaarne hooldamine; • eelistada veeremi elastsemat vedrustust, sest jäigem vedrustus põhjustab enam vibratsiooni; • regulaarne rongi veeremi kontroll, sest ebatasasused ja veeremi ebaühtlased kulumised tekitavad lisavibratsiooni; • suurema ja massiivsema rööbastee konstruktsiooni rajamine, sest suurem konstruktsioon on vibratsioonist vähem mõjutatud; Kuna Läänemaa on küllaltki soine ala, kus vibratsiooni levimine on soodustatud, on järgnevalt esitatud soovitused savikate pinnaste puhul vibratsiooni leevendamiseks: • betoonist postid rööbastee mulde all ning hoonete poolsel maastikul; • raudtee tugistruktuuris vaiade kasutamine täiendavaks stabiliseerimiseks; • situatsioonis, kus savikate pinnaste paksus ei ole olulise sügavusega, on võimalik vibratsiooni soodustavad pinnased välja kaevata ning asendada raskemate materjalidega nagu nt. kivid/killustik vms; • raudtee aluse pinna stabiliseerimine; • täiendavate ballastimattide kasutamine; • raudtee rajamine viaduktile (massiivsem konstruktsioon, väiksem kokkupuude ümbritseva keskkonnaga, pikem vibratsiooni liikumise teekond); • pinnase tugevdamine (näiteks lubjakivi lisamine savipinnasele, nõuab ulatuslikke pinnasetöid); 59 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES • raudtee ja hoonete vahele tõkete rajamine (sarnase konstruktsiooniga nagu müratõkked, kuid paigaldatakse sügavama vundamendiga); • levikut katkestavate süvendite või kaevikute rajamine (vajadusel koos täitematerjaliga, kuid kaeviku sügavus peab olema märkimisväärne ehk jääma suurusjärku 3-5 m); • vibratsioonist mõjutatud hoone vundamendi isoleerimine spetsiaalse toetusmaterjaliga; • mõjutatud hoonete ehituskvaliteedi parandamine, hoone konstruktsioonide (välispiirded, aknad) võnkumise vastupanuvõime (sh massiivsuse) suurendamine. Ülenormatiivse müra ja vibratsiooni ohuga tuleb arvestada ka kehtestatud detailplaneeringute elluviimisel. Elamuid ei ole soovitatav rajada raudteele lähemale kui 25 m. Tabel 18 Kehtestatud detailplaneeringud, mille elluviimisega võib kaasneda ülenormatiivne müra ja mõningane vibratsioon Detailplaneeringu nimetus Kavandatud tegevus Jaama tn 3a ja 5 detailplaneering Raudtee trassikoridori jääb DP-ga kavandatud Risti alevikus elamu hoonestusala. Kure kinnistu detailplaneering Nõmme Raudteetrassi äärde on planeeritud 5 elamumaa külas Ridala vallas krunti, DP-ga määratud hoonestusala raudtee teljest u 12 m kaugusel. Tooma kinnistu detailplaneering Raudteetrassi äärde on planeeritud 6 elamumaa Nõmme külas Ridala vallas krunti, DP-ga määratud hoonestusala raudtee teljest keskmiselt 23 m kaugusel. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Lubatud müra taotlustasemete ületamine leiab aset öisel ajal nelja elu- ja ühiskondliku hoone juures. Müratasemete ületamine toimub kuni 5 dB ulatuses. Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke seinte/vallide asukohad ning lahendused või koheselt pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. • Heades vibratsiooni levimise tingimustes võib rongliiklusest tulenev vibratsiooni ulatuda maksimaalselt 25 m kaugusele. Võttes arvesse, et raudtee vahetus läheduses on vibratsiooni tugevused suurimad ning 25 m kaugusel toimub vibratsiooni lainete hajumine, ei ole ette näha olulist mõju inimese tervisele ja varale • Kui kavandatakse kaubavedusid või rongiliikluse olulist tihendamist, tuleb teha uus vibratsiooni ja müra uuring, mis arvestab uute rongide ja uue liiklussagedusega raudteel ning lähtudes sellest anda uued leevendavad meetmed. • Enne ehituse algust tuleb fikseerida nende hoonete tehniline seisukord, mis jäävad raudteetrassile lähemale kui 25 m (vt Tabel 17). See on vajalik hilisemate 60 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES konfliktide vältimiseks, kui selgub, et mõni hoone saab raudtee ehitamise või kasutamise ajal kahjustada. 8.2.7 Sotsiaalmajanduslikud mõjud Metsaserva raadamise tõttu suureneb tuulemurdude tekkimise oht, sest uue metsaserva puud on tuuleõrnad. Mõju võib ulatuda hinnanguliselt kuni 50 m kaugusele uuest metsaservast. Majandatava metsa omanikel väheneb sellega tulu. Võimalikku tekkivat kahju on raske hinnata. Rongiliikluse tekkimise tõttu võivad käigust ära jääda osad bussiliinid, mis sõitsid rongiliinidega sarnaseid marsruute, mistõttu jäävad ühistranspordist ära lõigatud need piirkonnad, kus buss enne peatus. Eelkõige mõjutab see neid inimesi, kel ei ole võimalust transpordiks autot kasutada. Sotsiaalsest aspektist on oodata positiivseid mõjusid nendesse piirkondadesse, kus rongiliiklus taastatakse. Osad asulad on omal ajal tekkinud just tänu rongipeatuste tekkimisele nendesse kohtadesse. Rongiühenduse katkemisel on hakanud need asulad hääbuma. Positiivseks mõjuks on parem ühistransport Lääne- ja Harju maakonna vahel. Kavandatav tegevus loob paremad arenguvõimalused Läänemaa asulate, Haapsalu linna ning Hiiumaa ettevõtetele. Rongiühenduse olemasolu mõjutab tootmist ja kauplemist – see võimaldab tööjõul ja ostjatel liikuda. Kaubaveo potentsiaali küsitlusest24 selgus, et eelkõige näevad Läänemaa ettevõtjad reisijaveo potentsiaali selles, et tekkib võimalus kvalifitseeritud tööjõu värbamiseks väljastpoolt Läänemaad. Kaubavedude potentsiaali nägid need ettevõtted, kellel on kaubavedu Venemaaga. Enamasti nähakse potentsiaali Euroopa sisesteks toorme ja abimaterjalide veos. Seega on tulevikus kaubaveo arendamise kaalumine võimalik. Ettevõtjad arvavad, et raudteed oleks vaja piirkonna turismi arendamiseks. Mõju maavarade kaevandatavusele Raudtee kulgemisel üle maavara varu on vaja projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ja kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus arvestades selle mõjuga keskkonnale. Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale raudtee ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamise lubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 24 Riisipere-Turba-Risti-Haapsalu-Rohuküla transpordikoridori ettevõtjate küsitlus, Faktum&Ariko, Tallinn 2011 61 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Leevendavad meetmed ja järeldused: • Ühelt poolt paraneb ühistranspordiühendus rongipeatuste lähedusse jäävate asulatega, kuid teisalt võib rongiliikluse avaminekaasa tuua bussiliikluse hõrenemise. • Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. • Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale raudtee ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 8.2.8 Mõju maakasutusele Pärast raudtee ehitamist kehtivad piirangud vaid raudtee kaitsevööndis, mis on kehtiva seaduse kohaselt 30 meetrit välimise rööpme teljest25. Teemaplaneeringuga määratud puhverala vabaneb. Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. Maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ja ladustamine võib toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Raudtee kaitsevööndis võib hoone või rajatise ehitamine ja seadmete, materjalide ning muu sellise ladustamine ja paigaldamine, mis võib seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis, takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisukorda või ohustada muul viisil raudteeliiklust, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Enne nõusoleku andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatava tegevuse mõju raudtee seisukorrale või raudteeliiklusele. Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või välimisest rööpast kümne meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ning kinnisasja omanik keeldub metsa raadamiseks metsateatise esitamisest ja metsa raadamast, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses ja kinnisasja omanik keeldub seda taimestikku raiumast või niitmast, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal või raudtee muul omanikul või valdajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Kui Tehnilise Järelevalve Amet hindab metsa raadamise või muu puittaimestiku raiumise raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda Keskkonnaameti kaudu metsa raadamiseks või muu puittaimestiku raiumiseks 25 Ehitusseadustik, RT I, 05.03.2015, 1 62 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES nõusoleku andmist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale. Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks raudtee kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku raie korral on raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee muult omanikult või valdajalt nõuda üksnes otsese kahju hüvitamist. Piirangud kehtivad ka veoalajaamade ja veoalajaamade ühenduste (maakaabelliinide) kaitsevööndis. Elektripaigaldise kaitsevööndis26 on keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid. Lisaks on maakaabelliinide kaitsevööndis keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi. Leevendavad meetmed ja järeldused: • Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. • Raudtee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevad Ehitusseadustiku § 73. 8.2.9 Kontaktvõrgu elektromagnetvälja mõju 3 kV raudtee kontaktliin on sarnane keskpinge elektriõhuliinile. Elektriraudtee juurde kuuluvat kontaktliini vaadeldakse osana raudteetaristust ja sellele eraldi kaitsevööndit kehtestatud ei ole, sest see asub raudtee kaitsevööndis. Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr. 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine (RTL 2002, 40, 563). Määruse järgi on alalisvoolu (0 Hz) magnetvoo tiheduse piirväärtuseks on 40 mT ning elektrivälja tugevusele alalisvoolu puhul piirväärtust antud ei ole. 26 Ehitusseadustik, RT I, 05.03.2015, 1 63 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Joonis 8 11 kV elektriliini magnetvälja tiheduse sõltuvus kaugusest liinist27 Joonis 9 11 kV elektriliini elektrivälja tugevuse sõltuvus kaugusest liinist 27 Joonis 8 11 kV elektriliini magnetvälja tiheduse sõltuvus kaugusest liinistJoonis 9 11 kV elektriliini elektrivälja tugevuse sõltuvus kaugusest liinist27on kujutatud 11 kV elektriliinide tavapärast magnet- ja elektrivälja tugevuse sõltumist kaugusest liinist. Väärtused on antud 1 m kõrgusel maapinnast. Graafikutel iseloomustavad alumised jooned puitpostidele paigaldatud liine ning ülemised jooned suuremaid, metallmastidele paigaldatud liine. Graafikutelt selgub, et 10 m kaugusel liinide teljest (kaitsevööndi piiril) on metallmastidel liinide elektromagnetvälja tugevus 0,942 µT ning elektrivälja tugevus samal kaugusel 82 V/m. Liinidest kaugenedes väärtused vähenevad järsult. 27 http://www.emfs.info/sources/overhead/ 64 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Tabel 19 Elektrivälja tugevus kodumasinatest 30 cm kaugusel28 Elektriseade Elektrivälja tugevus V/m Triikraud 120 Külmkapp 120 Mikser 100 Röster 80 Föön 80 Värviteler 60 Kohvimasin 60 Tolmuimeja 50 Elektripliit 8 Elektripirn 5 Tabel 20 Kodumasinate tekitatud magnetvälja tihedus erinevatel kaugustel 28 Elektriseade 3 cm kaugsusel (µT) 30 cm kaugsusel (µT) 1 m kaugsusel (µT) Föön 6 – 2000 0.01 – 7 0.01 – 0.03 Elektriline 15 – 1500 0.08 – 9 0.01 – 0.03 habemeajamismasin Tolmuimeja 200 – 800 2 – 20 0.13 – 2 Päevavalguslamp 40 – 400 0.5 – 2 0.02 – 0.25 Mikrolaineahi 73 – 200 4–8 0.25 – 0.6 Elektripliit 1 – 50 0.15 – 0.5 0.01 – 0.04 Pesumasin 0.8 – 50 0.15 – 3 0.01 – 0.15 Triikraud 8 – 30 0.12 – 0.3 0.01 – 0.03 Nõudepesumasin 3.5 – 20 0.6 – 3 0.07 – 0.3 Arvuti 0.5 – 30 < 0.01 Külmkapp 0.5 – 1.7 0.01 – 0.25 <0.01 Värviteler 2.5 - 50 0.04 – 2 0.01 – 0.15 Elektromagnetväljad võivad stimuleerida närvisüsteemi ning tekitada kehas termoefekti. Nimetatud mõjud võivad tekkida eelkõige juhul, kui ületatakse kehtestatud väljatugevuste piirväärtusi. Eelnevast järeldub, et 11 kV elektriliin tekitab isegi vahetult liinide all oluliselt nõrgemaid elektri- ja magnetvälju kui igapäevaselt kasutatavad elektrilised kodumasinad meie ümber (vt Tabel 19 Elektrivälja tugevus kodumasinatest 30 cm kauguselja Tabel 20 Kodumasinate tekitatud magnetvälja tihedus erinevatel kaugustel28). 3 kV kontaktliin tekitab oluliselt nõrgema elektomagnetvälja. Võib järeldada, et kontaktliinil puudub negatiivne mõju inimese tervisele. 28 Federal Office for Radiation Safety, Germany 1999 65 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.3 Alternatiivide kaalumise tulemused Taebla alevikus osutus eelistatud alternatiiviks A – olemasolev ajalooline trass planeeritavate õgvendustega. Joonis 10 Raudteetrassi alternatiivid Taeblas Tabel 21 Taebla alternatiivide kaalumise koondtabel Kriteerium A D1 1. Risk I ja II kaitsekategooria liikide elupaikadele või 0.11 0.11 kasvukohtadele 2. Mõju III kaitsekategooria liikide elupaikadele või 0.02 0.07 kasvukohtadele 3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele v.a kaitsealused 0.05 0.05 liigid 4. Müra ja vibratsiooni mõju 0.06 0.11 5. Rongiühenduse kiirus 0.01 0.03 6. Raudtee kasutamise mugavus - lähedus asustusele 0.02 0.03 7. Maksumus 0.04 0.00 8. Suletavate ülesõitude ja -käikude tõttu pikenevad 0.03 0.02 teekonnad 9. Võõrandatava maa pindala 0.04 0.00 10. Kultuuriväärtuste vaadeldavus 0.04 0.04 11. Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole 0.01 0.00 Looduskaitseseaduse mõistes kaitse all 12. Kohaliku omavalitsuse ja kogukonna hinnang miljöö 0.10 0.01 muutumisele Koondhinne 0.52 0.48 66 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Haapsalus osutus eelistatud alternatiiviks D – otseläbimurre. Joonis 11 Raudteetrassi alternatiivid Haapsalus Tabel 22 Haapsalu alternatiivide kaalumise koondtabel Kriteerium D C1 C2a C2b 1. Risk I ja II kaitsekategooria liikide elupaikadele või 0.09 0.04 0.04 0.04 kasvukohtadele 2. Mõju III kaitsekategooria liikide elupaikadele või 0.02 0.02 0.02 0.02 kasvukohtadele 3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele v.a kaitsealused 0.01 0.03 0.03 0.02 liigid 4. Müra ja vibratsiooni mõju 0.04 0.04 0.04 0.04 5. Rongiühenduse kiirus 0.02 0.01 0.01 0.01 6. Raudtee kasutamise mugavus - lähedus asustusele 0.01 0.01 0.01 0.01 7. Maksumus 0.02 0.01 0.01 0.00 8. Suletavate ülesõitude ja -käikude tõttu pikenevad 0.02 0.01 0.01 0.01 teekonnad 9. Võõrandatava maa pindala 0.02 0.01 0.01 0.01 10. Kultuuriväärtuste vaadeldavus 0.01 0.02 0.02 0.02 11. Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole 0.00 0.00 0.00 0.00 Looduskaitseseaduse mõistes kaitse all 12. Kohaliku omavalitsuse ja kogukonna hinnang miljöö 0.08 0.01 0.01 0.01 muutumisele Koondhinne 0.34 0.23 0.23 0.20 67 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.4 Leevendavad meetmed 8.4.1 Projekteerimisel arvestatavad leevendavad meetmed Sotsiaalmajanduslikud meetmed: • Ülesõidu- ja ülekäigukohtade projekteerimisel on soovitatav kasutada maksimaalseid turvameetmeid. Kohtades, kus ülekäigukohta kasutab suur hulk inimesi tuleb kaaluda kahetasandilise raudtee ületuskoha loomist; • Raudtee kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ja kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus arvestades nii tehnilis- majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale. Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. • Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale raudtee ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. • Juhul, kui maade võõrandamisel halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda), tuleb maaomaniku nõusolekul võõrandada ka otseselt raudtee jaoks mittevajalik maa. • Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke seinte/vallide asukohad ning lahendused või koheselt pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. Veekaitselised meetmed: • Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine, vajadusel nende rekonstrueerimise teel. Olemasolevatesse maaparandussüsteemi drenaaživõrkudesse on sademevee suunamine keelatud. Raudtee ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandusametiga (MaaParS § 48). • Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks sademevee suublana tuleb enne sademete ja muu vee eesvoolu juhtimise kavandamist kontrollida arvutustega ning hinnata eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele (Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ § 111 lg 1). • Sildade ja truupide rekonstrueerimiseks on soovitav kaasata hüdrotehnikainsener. Liialt väikse truubi paigaldamisel võib ülesvoolu tekkida uputus, voolutulv võib vastrajatud tammi ära uhtuda. 68 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Looduskaitselised meetmed: • KSH lisas 4 välja toodud olemasolevate sildade ja truupide rekonstrueerimisel tagada nende kallastele rajad, et need toimiksid läbipääsudena kahepaiksetele ja roomajatele. • Soovitatav on läbi viia täiendav kahepaiksete rändeuuring vähemalt KSH lisas 4 välja toodud kõrgeima olulisusastmega aladel, et teha kindlaks olulised rändekohad, kuhu rajada tõkked ja suure läbilaskvusega läbipääsud. • Kahepaiksete ja roomajate läbipääsude projekteerimisel tuleb konsulteerida vastava kogemusega spetsialistiga • Rekonstrueerida raudteesild Võnnu ojal selliselt, et selle kallastele oleks tagatud rajad, mida mööda saaksid liikuda ka ulukid. Meetmed kultuuriväärtuste säilitamiseks: • Haapsalu raudteejaama ajalooline katustatud perroon tuleb säilitada; • Haapsalu raudteejaama piirkonnas kontaktvõrgu projekteerimisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele. Uute platvormide rajamisel (eelkõige varikatuste puhul) tuleb vajadusel kasutada kujunduslikke erilahendusi, mis sobituvad olemasolevasse keskkonda. • Ehitusprojekti käigus tuleb hinnata Haapsalu raudteejaama piirkonna pinnast ning võimalikku vibratsiooni levimise ulatust. Vajadusel kasutada vibratsiooni vähendavaid meetmeid. 8.4.2 Ehitamisel arvestatavad leevendavad meetmed Sotsiaalmajanduslikud meetmed: • Raadamise järgselt puhastada ala risust nii, et jääks esteetiline ilme. • Tiheasustusaladel ja elamute läheduses läheduses raadata minimaalsel võimalikul määral; • Raudtee, kontaktliinide ja alajaamade rajamisel tekkivad jäätmed koguda liigiti, arvestades nende taaskasutamisvõimalusi (vanametall, betoon täitematerjaliks jne). • Suletavad ülesõidukohad tuleb muuta ohutuse eesmärgil sõidukitega läbimatuks ja tähistada. Suletavates ülekäigukohtades tuleb raudteeületus jalgsi ja kergliiklusvahendiga takistada. • Kohalike teede olukord fikseerida enne tööde algust koos omavalitsuse esindajaga. Kokku leppida tehnika liikumise trass ja aeg. Teed tuleb taastada vähemalt tööde eelsesse olukorda. • Raudtee ehitamise ajal peab kinni pidama teede massipiirangutest. • Ehitustegevuse ajal tagada kasutatavatel teedel liikluskorraldus. Kohtades, kus puudub alternatiivne ligipääs, tuleb tagada ehituse ajal ülesõit ühe sõiduraja ulatuses. Kui vähegi võimalik, tuleks üks sõidurada hoida alati läbipääsetavana. • Kohalikke elanikke teavitada kavand-atavatest töödest, tööde piirkonnast ja kestusest ning kontaktist, kuhu küsimuste korral pöörduda. Teavitamiseks on soovitatav kasutada omavalitsust, külavanemaid ja teadetetahvleid. • Enne ehituse algust tuleb fikseerida nende hoonete tehniline seisukord, mis jäävad raudteetrassile lähemale kui 25 m (vt Tabel 17). See on vajalik hilisemate 69 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES konfliktide vältimiseks, kui selgub, et mõni hoone saab raudtee ehitamise või kasutamise ajal kahjustada. Veekaitselised meetmed: • Veekogude ületamisel (veekaitsevööndis) ja ehituskeeluvööndis tuleb ehitustöid läbi viia erilise hoolikusega, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud. • Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid kindlustada esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade ning veekogu erosiooni. Rakendada vajalikke meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete sattumise ja edasi kandumise.Vool kõikides veejuhtmetes (sh kraavid) tuleb tagada ka tööde teostamise ajal. • Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel (VeeS § 29 lg 4 p 2). • Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba. • Maaparandussüsteemide ehitamisel kaasata maaparandusekspert, kes hindab esialgset ning taastamisjärgset olukorda. Tööde järgselt peab drenaaž töötama vähemalt endise efektiivsusega. • Pinnavee reostumise ohu vältimiseks tuleb masinaid tankida ainult selleks ettenähtud kohas, kus on välistatud võimalike lekete korral kütuse valgumine veekogusse ning kus on olemas esmased reostustõrjevahendid (nt saepuru). Töötada võib ainult tehniliselt korras masinatega. • Olemasoleva raudteetammi materjali kasutamisel uue raudtee ehitamiseks peab materjal vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ nõuetele. Võimalike ohtlike ainete sisaldused tehakse kindlaks uuringu käigus ja need peavad transpordimaal jääma alla tööstusmaale seatud piirarvu. Kui ümbertõstetav raudteetammi materjal sisaldab ohtlikke aineid üle tööstusmaale kehtestatud piirarvu, ei tohi seda mistahes viisil uuesti kasutada. See materjal tuleb utiliseerida vastavalt Jäätmeseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt või seda litsentsi omava ettevõtte järelevalve all. Looduskaitselised meetmed: • Metsatööd teha ajavahemikus 1. juulist kuni 28. (29.) veebruarini, kui looduses on passiivsem periood. Vastavalt säästliku metsamajandamise põhimõtetele kehtestab Riigimetsa Majandamise Keskus kevadsuvisel perioodil ka raierahu. • Mustjärve raba loodusala servas asuva kraavi puhastamisel tuleb muld ja pinnas tõsta loodusala poolsesse serva ning tasandada (mahub raadatavale raudteetrassile), et vähendada pinnasevee äravoolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest. Raudteetrassi mitte raadata laiemaks olemasolevast raudteemaa kinnistust. • Annamõisa metsise püsielupaigaga piirneval raudtee trassilõigul ei tohi teha raadamis-, kaeve- ja raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist kuni 30. juunini, et välistada metsise häirimine pesitsusperioodil. Kontaktvõrgu kaablid tähistada 70 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Lepaste küla ja Rehemäe uudismaadelt raudteeni jõudva tee vahelises lõigus (5 km pikkune lõik). Raudtee serva ei tohi rajada (võrk)aeda, sest see on kokkupõrkeohu tõttu suur ohutegur metsisele jt metsaliikidele. • Vältida kaitsealuste taimede tallamist väljaspool nähtavuskoridori29 ning kasvutingimuste muutmist (valgus- ja niiskusrežiim). Pinnasetöid teha minimaalses võimalikus mahus. Püsielupaiga ulatuses teha raadamistöid rasketehnikata. Taimede kasvukohad tööde ajaks märgistada ning instrueerida töölisi vastavatest tingimustest. • Ants Laikmaa kodupargi läheduses raadata minimaalsel võimalikul määral. • Kavandatava Aamse looduskaitseala läheduses vältida tallamist väljaspool nähtavuskoridori. • Paralepa ja Pullapää metsas Ranna tee ja Majaka tee ülesõitude puhul nähtavuskolmnurka30 mitte sisse raadata. • Paralepa rändrahn tööde ajaks märgistada ja töölisi instrueerida selle kaitseväärtusest ning keelust rahnu kahjustada. Teised raudtee kaitsevööndis olevad rändrahnud jätta loodusliku mitmekesisuse säilitamise eesmärgil alles. Meetmed kultuuriväärtuste säilitamiseks: • Vältida tööde piirkonda jäävate kultuuriväärtuste kahjustamist. Kultuuriväärtuste ajakohastatud info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest. Kui tööd toimuvad kultuuriväärtuse kaitsevööndis (sh asulakohad ja muud maa-alused alad) tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. • Kogu raudteetrassi alal tuleb mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. • Arheoloogiamälestistel asulakoht (reg nr 10137) Rõuma külas ja Kivikalme (reg nr 10136) Risti alevikus ning nende kaitsevööndis tuleb ehitustöödest hõlmatud alal tagada arheoloogiliste uuringute läbi viimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Raudteetammi laienduse rajamisel tuleb arheoloogiline uurimine jagada kahte etappi: 1) arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks edasise uuringu meetod ja paremini planeerida vajaminevaid ressursse (aeg, eelarve); 2) täiemahuline arheoloogiline kaevamine ja mullatööde arheoloogiline jälgimine ehitusalal (in situ paiknevate inimluustike ja ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonide ilmnemisel arheoloogiline kaevamine; mujal kaevetööde arheoloogiline jälgimine). 29 Nähtavuskoridor on lage ala, mis ulatub umbes 15 m mõlemale poole raudtee telge. 30 Nähtavuskolmnurk on ülesõidu ümbruses olev lage ala, mis tagab sõidukijuhile 50 meetri kauguselt äärmisest rööpast rongi nähtavuse 400 meetri kauguselt. 71 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 8.4.3 Kasutamisel arvestatavad leevendavad meetmed • Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb kahepaiksete ja roomajate läbipääsud ja tõkked üle kontrollida ja vajadusel puhastada. • Korralistel hooldustöödel teostada raadamine professionaalselt (madalad kännud ning raiutud materjal ära vedada). 8.4.4 Vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia, kui hakatakse kavandama kaubavedusid Kaubavedude seisukohast on olulised rongide kõrgem müratase, suuremast massist tingitud vibratsioon ja veetavatest kaupadest sõltuvad riskid. Kaubavedude kavandamisel tuleb läbi viia järgmised uuringud: • Riskianalüüs – arvestada kaupade tüüpe, rongide suurust ja liiklemise sagedust. • Müra ja vibratsiooni uuring – lähtuvalt sagedusest ja tüübist. 72 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 9 SEIRE Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb kahepaiksete ja roomajate läbipääsud ja tõkked üle kontrollida ja vajadusel puhastada. Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke seinte/vallide asukohad ning lahendused. Olukorras, kus müratõkke seinu/valle raudtee ehitamise käigus ei rajata, tuleb pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. Muid tegureid, mida oleks vajalik seirata, KSH käigus ei leitud. 73 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES 10 AVALIKKUSE KAASAMINE Teemaplaneeringu II eskiisi ja KSH vahearuande avalikustamine toimus 09.-22. veebruaril 2016. a. Avalikud arutelud toimusid 22. veebruaril Lääne Maavalitsuses ja Lääne-Nigula Vallamajas. Ülevaade ametkondade poolt II eskiisi ja KSH vahearuande avalikustamise ajal esitatud märkuste ja täiendusettepanekutega arvestamisest on toodud Tabel 23. Lääne Maavanem esitas teemaplaneeringu ja KSH aruande puudutatud kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele kooskõlastamiseks 05.05.2016. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja täiendusettepanekutega arvestamisest on toodud Tabel 24 Teemaplaneeringu planeerimisettepaneku ja KSH aruande avalikustamine toimus 17. augustist - 15. septembrini 2016. a. Avalikud arutelud toimusid 28. septembril Lääne- Nigula Vallamajas ja 29. septembril Lääne Maavalitsuses. Ülevaade aruande avalikustamise ajal esitatud märkuste ja täiendusettepanekutega arvestamisest on toodud Tabel 25. 74 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Tabel 23 Ülevaade KSH kohta esitatud ettepanekutest ja kommentaaridest vahearuande avalikustamise ajal ja vahetult pärast seda Ettepanek/kommentaar Vastus ÜLDISED (KOGU TRASSI PUUDUTAVAD) ETTEPANEKUD AS Eesti Raudtee 19.02.2016 kiri nr 1-5.1/3767-5 AS Eesti Raudtee on 09.03.2015 kirjaga nr 1-5.1/3767-2 esitanud KSH programmi eelnõule omapoolsed ettepanekud ja neid on käsitletud arvamuse andmiseks esitatud KSH aruande eelnõus. Sellest tulenevalt kooskõlastab AS Eesti Raudtee „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Elering AS 08.03.2016 kiri nr 11-4/2016/108-2 KSH aruanne, punkt 4.3 tabel 4 (Raudteetrassi lõikumised Parandused on KSH aruandesse sisse viidud. kõrgepingeliinidega). Tabelisse tuleb lisada parandusi: • 110 kV L038 Haapsalu – Martna liini lõikumine Haapsalu linnas • Eleringi L039 Haapsalu – Taebla on 110 kV, mitte 35 – 110 kV liin. KSH järgi tuleb veoalajaamad ehitada Riisiperesse, Ristisse ning KSH-s on kirjeldatud veoalajaamade vajadust kogu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla Taeblasse, kuid teemaplaneeringu järgi Ristisse ja Taeblasse raudteetrassil, teemaplaneering käsitleb ainult Lääne maakonda jäävat lõiku. Teie ettepaneku alusel on KSH sõnastust täpsustatud järgnevalt: „Kuna lähim veoalajaam asub Keilas, tuleb ehitada veoalajaamad veel Harju maakonnas Riisiperesse, Lääne maakonnas Ristisse ja Taeblasse - Ristil kas 110, 35 või 10 kV pingeastmel ning Taeblas elektriliitumistega kas 110 või 10 kV pingeastmel“. Keskkonnaameti 04.03.2016 kiri nr 6-5/16/66-2 1. Keskkonnaamet on seisukohal, et Annamõisa püsielupaigaga KSH aruande eelnõud on Teie ettepaneku alusel korrigeeritud. piirneval raudtee trassilõigul ei tohi teha raadamis-, kaeva- ja raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist kuni 30. juunini, et välistada metsise jt. Liikide häirimine pesitusperioodil. Käesoleval hetkel ulatub Annamõisa metsise püsielupaiga Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Planeeringu elluviimine“ on piiranguvööndi piir kohati planeeritava raudtee teljeni. Vastavalt LKS § kirjeldatud vajadust muuta Annamõisa metsise püsielupaiga piire enne raudtee 31 lg 2 p 8-le on püsielupaiga piiranguvööndis keelatud uue ehitise ehituse algust. Samuti on täiendatud KSH peatükki 4.7 alljärgnevas sõnastuses: püstitamine ning Keskkonnaministri määrus nr 1 ei sätesta teisiti. ... Käesoleval hetkel ulatub Annamõisa metsise püsielupaiga piiranguvööndi piir Käesoleval hetkel ei ole Annamõisa püsielupaiga piire muudetud ning kohati planeeritava raudtee teljeni. Vastavalt LKS § 31 lg 2 p 8-le on püsielupaiga Keskkonnaametil ei ole ka teada, millal see toimub. Keskkonnaamet piiranguvööndis keelatud uue ehitise püstitamine. palub teemaplaneeringut ja KSH eelnõud antud teema osas Lääne Maavalitsus on LKS § 8 alusel teinud Keskkonnaministeeriumile 75 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus täiendada. 18.03.2015. a kirjaga nr 12-3/15/426-1ettepaneku muuta Annamõisa metsise püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut. Ettepaneku aluseks on teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ raames tehtud „Eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee kapitaalremondi mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile“. Keskkonnaministeerium on ettepanekule vastanud 14.04.2015. a kirjaga nr 13- 1/15/2378-4: Keskkonnaministeerium on edastanud ettepaneku edasiseks menetlemiseks Keskkonnaametile, kes korraldab vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamise. Seoses ettepaneku töösse võtmisega arvestab Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 8 lõiget 6, mille alusel tuleb haldusakti andmisel, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, kaaluda võimalust haldusakti peatamiseks. Kui eksperdi arvamus kinnitab loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseid, algatatakse kaitse all võtmise menetlus kooskõlas looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatuga. Keskkonnaamet palub KSH aruande eelnõus ühtlustada erinevad KSH aruande eelnõud on Teie ettepaneku alusel korrigeeritud. ajapiirangud tööde teostamise osas. Keskkonnaamet teeb ettepaneku, et metsatöid ei tehta 1. märtsist kuni 30. juunini, va Annamõisa metsise püsielupaigaga piirneval alal 1. veebruarist 30 juunini. KSH aruande eelnõu lk 58 on toodud, et teiste kaitsealuste lindude KSH aruande eelnõust on kustutatud viide teistele liikidele. pesitsusalade lähedal teha töid pesitsusperioodi välisel ajal juulist märtsini. Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, mida mõeldakse teiste kaitsealuste lindude pesitsusalade all. Keskkonnaametile teadaolevalt ei jää trassile ega otseselt trassi lähedusse ühtki kaitsealuse linnuliigi leiukohta. KSH aruande eelnõu peatükis 8.4 on toodud leevendavad meetmed. KSH aruande peatükki 8.4 „Leevendavad meetmed“ on lisatud kõik aruandes Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, mille alusel on välja valitud just välja toodud leevendavad meetmed, s.h tabelis 9 toodud meetmed. need leevendavad meetmed ning välja jäetud teised KSH aruande eelnõu tabelis 9 lk 32 toodud leevendavad meetmed (nt Mustjärve raba loodusala servas asuva kraavi puhastamisel tuleb muld ja pinnas 76 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus tõsta loodusala poolsesse serva ning tasandada). Keskkonnaamet palub KSH aruannet täpsustada Teemaplaneeringu kaardil 5 „Haapsalu-Rohuküla“ ei ole märgitud Vastavalt LKS § 53 lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga nahkhiirte leiupaika, mis on EELIS-es olemas. asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu ei saa me planeeringu joonistele nahkhiirte elupaika kanda. KSH aruande eelnõu lk 44 on toodud: „Pargi-nahkhiired hakkavad KSH aruande eelnõud on Teie ettepaneku alusel korrigeeritud. oktoobris talvitumiskolooniatesse kogunema.“ Siin peaks olema põhja-nahkhiired, kuna pargi-nahkhiired Eestis ei talvitu. KSH aruande lisana on toodud OÜ Rewild uuring „Kahepaiksete ja Raudteerööbaste takistava mõju vähendamiseks kahepaiksete ja roomajate roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu-Rohuküla liikumisteedele on OÜ Rewild välja pakkunud nn lihtsad läbipääsud teatavate raudteetrassil“, kuid KSH aruande eelnõu kohaselt tuuakse vahemaade tagant. Keskkonnaamet leiab, et selliste läbipääsude rajamine leevendavad meetmed roomajatele ja kahepaiksetele järgmises KSH muudaks raudtee loodussõbralikumaks, võiks vähendada suure läbilaskevõimega etapis. läbipääsude ja tõkete rajamist ning oleks suhteliselt lihtne. Keskkonnaameti hinnangul on OÜ Rewild poolt pakutud meetmetest Oleme küsinud raudteeinseneride seisukohta lihtsate läbipääsude osas (vt. kirja kõige olulisem olemasolevate läbipääsude (sillad, truubid) Lisa). Inseneride hinnangul muudavad lihtsad läbipääsud raudtee hooldustööd rekonstrueerimisel tagada nende kallastele rajad. Uuringus pakuti oluliselt keerulisemaks ja kulukamaks, mistõttu pakuti alternatiivse lahendusena välja, et projekteerimisperioodil oleks mõistlik täpsustada kohti, kus välja horisontaalpuurimise teel läbi raudteetammi paigaldatavad perforeeritud kahepaiksete sigimisränne toimub, et sinna kavandada läbipääsud ja drenaažitorudest truubid. Täpne läbipääsude vajadus ja asukohad selgitatakse tõkked. Keskkonnaamet on arvamusel, et täiendava rändeuuringu välja projekteerimise etapis, kui täpsustav rände uuring on tehtud. läbiviimist võib kaaluda, et teha kindlaks olulised rändekohad, kuhu Leevendavad meetmete peatüki alla on lisatud: rajada tõkked ja suure läbilaskvusega läbipääsud. • Olemasolevate läbipääsude (sillad, truubid) rekonstrueerimisel tagada nende Läbipääsude rajamine olemasolevasse raudteetammi pole lihtne ning kallastele rajad, mis sobivad kahepaiksetele ja roomajatele. läbipääsud ja tõkked vajavad edaspidi toimivatena püsimiseks ka • Täiendava kahepaiksete ja roomajate rändeuuringu koostamine vähemalt hooldamist. Läbipääsude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb uuringus välja toodud kõrgeima olulisusastmega aladel, et teha kindlaks olulised konsulteerida vastava kogemusega spetsialistiga, sest vigaselt rändekohad, kuhu rajada tõkked ja suure läbilaskvusega läbipääsud. paigaldatud või valesti projekteeritud läbipääsud ei toimi. • Läbipääsude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb konsulteerida vastava kogemusega spetsialistiga. • Üks kord aastas (soovitatavalt kevadel) kontrollida ja vajadusel puhastada kahepaiksete ja roomajate läbipääsutorud. Maaameti 02.03.2016 kiri nr 6.2-3/2355 Maa-amet edastas varasemalt 05.03.2015 kirjaga nr 6.2-3/2031 oma Selleks, et teha parim trassivalik, tuleb teemaplaneeringu raames võrrelda ettepanekud ja märkused. Teemaplaneeringu trassialternatiivid erinevaid raudtee võimalikke asukohti. 2015. aasta kevadel tutvustasimegi 77 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kitsendavad mitmeid maaüksusi, mille omanikuks on võimalikke raudtee lahendusi. Alternatiiv B1 valimise vastu olid nii kohalikud Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Maa-amet, elanikud kui ka Lääne-Nigula vald. Hilisema kaalumise tulemusena osutus samuti riigi reservmaa piiriettepanekutega hõlmatud maaüksusi. trassialternatiiv B1 ka muudes kriteeriumites mitte-eelistatuks. Kaalumise Tulenevalt eelnevast palusime raudteetrassi planeerimisel vältida igal tulemust ei oleks oluliselt mõjutanud ka trassi mõningane korrigeerimine võimalusel olemasolevate elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vastavalt Teie ettepanekutele. kitsendamist. Sealjuures tegime ettepaneku nihutada Taebla alevikku II eskiisis nähakse Taebla alevikus ette olemasoleva raudteetammi kasutamist. läbivat trassialternatiiv B riigi reservmaa piiriettepanekuga nr Samas peab kuni planeeringu kehtestamiseni olema planeeringu materjalidest AT0409200030 hõlmatud maa-ala, Nurme põik 11 maaüksuse leitav, milliseid alternatiive kaaluti ja mille alusel parim lahendus välja valiti. II (katastritunnusega 77601:002:0022), Nurme põik 9 maaüksuse eskiisi joonistel ja seletuskirjas on selgelt eristatud eelistatud trass koos (katastritunnusega 77601:002:0023) ja Mõisarehe maaüksuse reserveeritava trassikoridoriga (Taeblas trass A ehk õgvendustega ajalooline (katastritunnusega 77601:002:0057) osas lõuna poole selliselt, et trass) ning mitte-eelistatud trass (Taebla alternatiiv B1). raudteetrass läbiks viie erineva maaüksuse asemel ainult ühte - Tulbi maaüksust (katastritunnusega 77601:001:1050). Maa-ameti hinnangul ei ole kirjeldatud muudatust tehtud. Palume veelkord, et kaaluksite Maa-ameti 05.03.2015 kirjas nr 6.2-3/2031 tehtud ettepanekut Jooniselt Ellamaa-Risti jaamavahe puuduvad keskkonnaregistri Joonist „Ellamaa-Risti jaamavahe“ on Teie ettepanekute alusel täiendatud. maardlate nimistus arvel olevad Kalda kruusamaardla (registrikaart nr 28) ja Õmma turbamaardla (registrikaart nr 188) osa, mis jääb valdavalt Märjamaa valla territooriumile. Palume lõpliku planeeringulahenduse valmimisel täpsustada maardlate andmeid joonisel Ellamaa-Risti jaamavahe. Joonise Ellamaa-Risti jaamavahe järgi kattub Riisipere-Haapsalu- Lähtudes teemaplaneeringu eesmärgist – saavutada projektkiirust kuni 160 km/h Rohuküla raudtee trassikoridor Palivere turbamaardlaga ja Turvalepa ning sellest tulenevatest raudteetehnilistest nõuetest (vajalikud kõveriku turbamaardlaga ning külgneb vahetult Õmma turbamaardlaga. raadiused), ei ole raudteele alternatiivset asukohta. Samas on planeeringu Joonise Risti-Palivere jaamavahe järgi asuvad planeeritava eesmärk kasutada maksimaalses ulatuses olemasolevat raudteetammi. Kuna raudteetrassi õgvendused A7 ja A6 Palivere turbamaardlal. ... Palivere turbamaardlad asuvad mõlemal pool raudteetammi, tähendaks Märgime, et MaaPS § 62 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja maardlate mitteläbimine väga suuri trassi ümberehitusi. kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Nimetatud seaduse § 62 lõike 3 järgi võib Keskkonnaministeerium maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui 78 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Palume KSH aruande järgmises etapis analüüsida ja kirjeldada, kas raudtee trassikoridorile ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, millisel juhul trassikoridoril ei ole kattumist keskkonnaregistris arvel oleva maardlaga. Trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus KSH aruande peatükki 8.4 „Leevendavad meetmed“ ja teemaplaneeringu leida vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ja seletuskirja peatükki 6 „KSH-st tulenevad leevendavad meetmed“ on täiendatud kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik kasutus alljärgnevas sõnastuses: arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle • Raudtee kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus leida mõjuga keskkonnale. Raudtee ehituse käigus väljatud maavara vastavad tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ja kasutusetapis oleks tagatud käitlemisel on vajalik arvestada MaaPS peatükis „Maapõue muud maavara optimaalne ja säästlik kasutus arvestades nii tehnilis-majanduslikult kasutamise viisid“ toodud nõuetega. optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale. Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. • Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale raudtee ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamise lubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maanteeamet 08.03.2016 kiri nr 15-2/16-00033/026 Planeeringu seletuskirja p 3.2, tabelites 6, 7 ja 14 ning KSH aruande p Seletuskirja ja KSH aruannet on Teie ettepanekute alusel täiendatud. 4.3, p 8.2.3 ja tabelis 2 on Haapsalu linnas asuvaid riigitee nr 9 ning nr 16120 jätke käsitletud vastavalt põhimaantee ning kõrvalmaanteena. See ei ole korrektne, kuna tegemist on Haapsalu linnale kuuluvate tänavatega, millel on teeregistri kohased kohaliku tee nimed ja numbrid. Riigitee numbri ja nime võib kohaliku tee andmetele lisada, kuid korrektsem on kasutada kohaliku tee andmeid. KSH aruande leheküljel 16 eelviimase lõigu sisu ei ole selge, seda Teie poolt välja toodud lõik lk 16 lõpus on ümber sõnastatud järgmiselt: oleks vaja täpsustada. „Kontaktvõrgu rajamisel tuleb arvestada ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 Tee projekteerimise normid sisalduva lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 8.2 tulenevaid nõudeid.“ 79 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Lisaks on peatükis välja toodud, et „§ 99 lõigetest 2 ja 3 tuleb lähtuda raudtee projekteerimistingimuste väljastamisel ja ehitusprojekti koostamisel.“ Muinsuskaitseameti 08.03.2016 kiri nr 1.1-7/335-1 Muinsuskaitseameti hinnangul on ebapiisavalt hinnatud tegevuste Oleme Haapsalu raudteejaama kompleksi osas oluliselt täiendanud KSH peatükki mõju mälestistele, mis asuvad Haapsalu raudteejaama alal; hindamata 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“. on kontaktvõrgu rajamisel tekkiv mõju raudteekompleksile avanevate KSH peatükki 8.2.5 „Mõju kultuuriväärtustele ja kontaktliini tõttu muutuvad vaadete puhul. KSH aruande eelnõu punktis 8.2.5 on lihtsalt nenditud, vaated“ oleme vaadete ja vibratsiooni osas täiendanud alljärgnevas sõnastuses: et kontaktvõrgu rajamist ei käsitleta ajaloolise vaate rikkumisena, kuna Kuna tegemist on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega, ei käsitleta uue tegu on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega. Käsitlemata on ka peatuskoha rajamist Haapsalu ajaloolise raudteejaama piirkonda miljöö küsimus, kuidas tekkiv vibratsioon mõjutab olemasolevaid mälestisi rikkumisena. Kontaktvõrgu projekteerimisel/rajamisel tuleb arvestada, et oleks ning teisi hooneid. Palume nimetatud teemasid KSH aruandes tagatud parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele (nt jaamahoone puhul käsitleda. peab säilima võimalus ajaloolise miljöö eksponeerimiseks koos vanade vedurite- vagunitega). Kontaktjuhtme riputamise kõrgus peab jaamades olema vähemalt 5,75 m. Haapsalu raudteejaama platvormi katusealuse räästa kõrgus on maapinnast 4,6-4,7 m. Seega jäävad kontaktjuhtmed räästast kõrgemale, vaade sammastikule säilib. Massiivsed kontaktvõrgu toed (kontaktvõrgu lõpp) on võimalik kavandada teisele poole Kiltsi teed. Kehtiv reisijateveo ooteplatvormide standard (EVS 867:2011+A1:2013) seab tingimused vaid platvormi gabariitidele, varikatuste olemasolu ei ole nõutav ning lubatakse vajadusel ka erilahendusi: Ooteplatvormidele peab paigutama varikatuse või paviljoni, pingid ning prügikasti(d). Paviljoni olemasolul pole täiendava varikatuse paigaldamine vajalik. Kui ooteplatvormile ei ole paviljoni või varikatuse paigaldamine otstarbekas, peavad need olema mujal. Seega on võimalik rajada selline platvorm, mis ei halvendaks vaateid Haapsalu raudteejaama hoonele ning sobituks olemasoleva keskkonnaga. Eeldatav vibratsioonist tulenev mõju Haapsalu raudteejaama kompleksi hoonetele on minimaalne. Vibratsiooni piirnormid on Eesti õigusaktides kehtestatud ainult inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks. Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" (jõustunud 17.05.2002) on vibratsioonitaseme (Lv, , dB) lubatud piirväärtused olemasolevates elamutes päeval (kell 07:00 – 23:00) 82 dB, öösel (kell 23:00 – 80 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus 07:00) 79 dB, õppeasutuse ruumides (kus toimub õppetöö) päeval 82 dB ja büroo ning haldushoonetes päeval 88 dB. Seadusest tulenevaid vibratsiooni piirnorme hoonetele ei ole. Vibratsiooni mõju hindamiseks hoonetele peab arvestama paljude teguritega, kuna vibratsioonienergia kandub edasi läbi mitme erineva keskkonnakomponendi ning erinevate omadustega materjalide (rong, rattad, rööpad, liiprid, ballast, mulle, maapind, hoonete vundament, hoone konstruktsioonid). Mõjude hindamise puhul on eeldatud, et raudteejaama ehitamise ajal on arvestatud rongiliiklusest tuleneva vibratsiooniga. Muinsuskaitseameti kodulehelt kättesaadava 20. sajandi Eesti raudteejaamade uuringu (Leele Välja, 2012) kohaselt on Haapsalu raudteejaam sarnaseim Tartu raudteejaamaga. Mõlema näol on tegemist kivist keskosaga II klassi jaamahoonetega. Tartu jaamas on kaks ooteplatvormi, millede vahele jääb kaks jaamateed. lisaks kaubaronge teenindavad jaamateed jaamahoone vahetus läheduses. Tartu jaamahoone rekonstrueerimistööd said valmis 2012. aastal. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna sõnul ei ole raudteejaama restaureerimisel vibratsiooni mõju uuritud. Vibratsiooni puhul on üldine reegel: mida raskem on rongi kogukaal, seda madalam on tekkiva vibratsiooni sagedus ja seda kaugemale vibratsioon levib. Eestis praegu kasutusel olevate Flirt-tüüpi kolmevagunilised rongikoosseisud (koos veduriga) kaaluvad 116 tonni ning neljavagunilised 139 tonni. Flirt-tüüpi rongide andmed on kättesaadavad siit: http://www.stadlerrail.com/media/uploads/FELEE0311e.pdf. Varasemalt kasutusel olnud vedurid kaalusid 120 tonni ja reisivagunid vastavalt tüübist 20-40 tonni. Seega on praegused rongikoosseisud peaaegu kaks korda kergemad. Vibratsioon sõltub palju ka rööpa pinna siledusest. Karedad ja töötlemata rööbasteed põhjustavad tihti suuremat vibratsiooni. Uus rööbastee on võrreldes varasemaga siledam ja kvaliteetsem. Samuti on määrav raudteejaama kasutuskoormus. Kehtiva sõiduplaani järgi on näiteks Tartu raudteejaama reisirongiliikluseks mõeldud alas vähemalt 29 möödumist päevas, lisaks kaubarongiliiklus. Tasuvusuuringu järgi peatub 81 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Haapsalu raudteejaamas 8 rongi ööpäevas. Juhul kui Rohuküla lõiku välja ei ehitata ja kõikide rongide lõpp- ja algpeatus on Haapsalu, on eeldatav ööpäevane koormus 16 rongi. Kaubarongide liiklust jaamahoone ette ei kavandata. Eelkirjeldatust tulenevalt oleme täiendanud KSH peatükki 8 „Kavandatava tegevuse mõju ja leevendusmeetmed“ järgmiste punktidega: • Haapsalu raudteejaama piirkonnas kontaktvõrgu projekteerimisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele. Uute platvormide rajamisel (eelkõige varikatuste puhul) tuleb vajadusel kasutada kujunduslikke erilahendusi, mis sobituvad olemasolevasse keskkonda. • Ehitusprojekti käigus tuleb hinnata Haapsalu raudteejaama piirkonna pinnast ning võimalikku vibratsiooni levimise ulatust. Vajadusel kasutada vibratsiooni vähendavaid meetmeid. Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis „Raudtee projekteerimise ülesanded“ on Haapsalu raudteejaama kompleksi puudutavad ülesanded sõnastatud järgmiselt: • Koostada Haapsalu raudteejaama kompleksi kaitsealuste ehitiste kaitsevööndi osas muinsuskaitse eritingimused; • Koostöös Haapsalu jaamahoonet haldava isikuga (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) lahendada ajaloolise rongi- ja veeremikoosseisu paigaldamise ja eksponeerimisega seonduvad küsimused. 2. Teete ettepaneku täiendada KSH aruande eelnõu p 8.1.6 järgmiste KSH aruande eelnõu p 8.1.6 on Teie ettepanekute alusel täiendatud. punktidega: 2.1. Arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndis tuleb ehitustöödest hõlmatud alal tagada arheoloogiliste uuringute läbi viimine. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). 2.2. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). 2.3. Raudteetammi laienduse rajamisel tuleb arheoloogiline uurimine jagada kahte etappi: 1) arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks edasise uuringu meetod ja paremini planeerida vajaminevaid ressursse (aeg, eelarve); 2) täiemahuline arheoloogiline kaevamine ja 82 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus mullatööde arheoloogiline jälgimine ehitusalal (in situ paiknevate inimluustike ja ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonid, ilmnemisel arheoloogiline kaevamine; mujal kaevetööde arheoloogiline jälgimine). 2.4. Kogu raudteetrassi alal tuleb mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Päästeamet 09.03.2016. kiri nr 7.3-4.4/2520-2 Lääne päästekeskusel ei ole ettepanekuid ega märkuseid Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha teemaplaneeringule. Terviseamet 04.03.2016. kiri nr 9.3-4/4321-5 Terviseameti Lääne talitusel ei ole täiendavaid ettepanekuid nimetatud eskiisi ja KSH aruande kohta. Tehnilise Järelevalve Amet 08.03.2016 (Kristina Fuks-Kuusi) e-kiri Juhime Teie tähelepanu sellele, et platvormi ääres peatuv rong võib: Seoses Uuemõisa peatuskohaga (seletuskiri lk 34) soovime täpsustada: 1) sulgeda füüsiliselt ülesõidu kui vaguneid on rohkem või kui kaks rongi on ühendatud (nagu hetkel näiteks Pärnusse ja Viljandisse Teemaplaneeringus on 100 m platvorm kavandatud 10 m kaugusele suunduv nö ühendrong) - autojuhid on nördinud, et peavad "niisama" ülesõidukohast (tegemist on võimaliku asukohaga, mida tuleb projekteerimise ootama ja nad püüavad tõkkepuu kõrvalt läbi sõita. käigus täpsustada). Teie poolt edastatud materjalidest nähtub, et 4-osalise 2) ülesõidufoorid vilguvad ja tõkkepuu on all kogu selle aja kui rong FLIRT-tüüpi rongi kogupikkus on 75 m ja kolmeosalise 58 m. Kui kaugel peatuses seisab (raudteeülesõit on ülesõidukohast peaks platvorm asuma selleks, et ei tekiks Teie poolt kirjeldatud hõivatud tänu sellele, et tuvastusseade võib olla näiteks ca 800-1300m liiklusohtlikke olukordi? kaugusel ülesõidust) - jällegi sel ajal autojuhid peavad ootama kuigi „rong seisab ja ei sõida“ Peatuskoha skeem on lisatud kirjale. 3) kui rong hakkab peatusest minema (näiteks hetkel veel on paigal kuid vedurijuht juba vajutab pedaalile) siis autojuhid võivad arvata, et nad jõuavad rongi eest "läbi lipsata". Paraku tuleb arvestada, et rongi 83 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kiirendus on 1,2 m/s2 (kui võrrelda näiteks auto kiirendusega „nullist sajani“ siis antud juhul on rongi „nullist sajan“ umbes 23 sekundit) ja kaal näiteks 116 tonni (andmed siit: http://www.stadlerrail.com/media/uploads/FELEE0311e.pdf ) ning autojuht ei pruugi jõuda tekitades ohtliku olukorra nii endale kui teistele. Tehnilise Järelevalve Amet 12.04.2016 (Kristina Fuks-Kuusi) e-kiri Selle teemaga on nii, et täpset numbrit siinkohal öelda ei saa. TJA sai välja tuua küll riske, mis konkreetsetel juhtumitel võiksid esineda kuid ülejäänu on raudteetaristu omaniku (või hetkel siis pigem pädeva projekteerija) otsustada. Siin peab platvorm paigas olema, samuti trassist tulenevad opereerimise plaanid – sellisel juhul saab projekteerija oma otsuseid teha. Lisaks võib juhtuda hoopis ka see, et näiteks suunal Riisipere-Haapsalu ei sõida mitte FLIRT rongid vaid mõni teise firma veerem. Kõik sõltub seadmetest, mida projekteerija välja pakub või taristuvaldaja tahab (näiteks rongituvastusseadmed võivad olla kiiremad ja aeglasemad, siinkohal mängib kindlasti rolli nende hind). Juhul kui soovitakse kasutada täpselt samu seadmeid, mis praegusel võrgustikul, on mõistlik ühendust võtta praeguse taristuvaldajaga (Eesti Raudtee või Edelaraudtee), nemad saaksid ehk seadmete „head“ ja „vead“ esile tuua. Neeme Sihv 16.03.2016 Risti peatuskoht Peatuskohtade võimalikud asukohad on välja töötanud Sweco Projekt AS. Nagu Plusse on nii variandil A kui B, aga mõlemal on ka olulisi miinuseid. Te ka ise mainisite asub Risti-Kuijõe ülesõit raudtee kõverikul, peatuskoht peab Parim asupaik on ülesõidu vahetus läheduses, kuid sellest Palivere aga asuma sirgel lõigul. Raudteetrassi ümbrus on hoonestatud. Oleme poole. Soovitavalt raudtee parempoolsel ehk praeguse proovinud leida võimalusi selle kõveriku sirgendamiseks, kuid häid lahendusi ei kaupluse/bussijaama poolsel küljel. Tegu on küll kõveraga, kuid seda ole (eeldavad väga suuri ümberehitusi sh. hoonete lammutamist). Eriti veel on kindlasti võimalik õgvendada. Arvestama peab ka sellega, et Ristile olukorras, kus näeme ette jaamateede perspektiivse pikendamise kaubavedude peaks tulema jaam, mitte tavaline peatuskoht, seega on vaja jaoks. Peatuskoha variant B puhul ongi raudteetrassi muudetud (1 plaanikõveriku võimalusel tagada perroon teedevahelisena. asemele on kavandatud 3 plaanikõverikku), eesmärgiga tuua peatuskoht 84 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus võimalikult Risti-Kuijõe ülesõidu lähedale. Perroon on planeeritud teedevahelisena. Perroon teisel pool ülesõitu (variant B) toob kaasa liiklusohtlike Meile jääb selgusetuks, kuidas toob peatuskoha variant B kasutamine kaasa olukordade suurema tõenäosuse, sest nii me sunnime reisijaid (nii rohkearvulise sõidutee ületamise. Peatuskoht on planeeritud bussipeatusega täiskasvanuid kui lapsi) rohkearvuliselt kuni isegi gruppidena ületama samale poole teed. Kergliiklejad pääsevad rongile mööda Heki tänava pikendust, rohkem sõiduteed, kui vastupidise variandi puhul. Mõjutab see nii mis on väga väikese koormusega tupiktänav (tänava ääres paikneb 7 bussidele minejaid, "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutajaid kui kõik teisi. majapidamist). Peatuskohta teenindav parkla on kavandatud peatuskohast See on aga väga oluline, arvestades rongide liiklustihedust ja Tallinna poole. sõlmjaamana suurt reisijate arvu. Praegused variandid ei taga bussi peatumist vahetus läheduses, Nõustume, et peatuskoha variant A ei ole rongi- ja bussiliikluse integreerimise tekitades sellega ebamugavusi, ajakadu ja ka lisakulusid edaspidisel seisukohast hea lahendus. Peatuskoha variant B jääb aga bussipeatusest 200 m ekspluateerimisel. Pealegi tähendab see kahte ootekoda, visuaalse kaugusele, mistõttu eelistame ka meie viimast lahendust. kontakti puudumist rongi ja busside vahel (näiteks, rongi hilinemisel tekib bussijuhil võimalus näha, kas rong üldse on tulemas lähimaal) jm. Nii palju kui võimalik, tuleb planeeringus arvestada võimalike Raudteetrassi koridori määramisel on arvestatud ka kaubavedude jaoks vajalike vajadustega kaubaveo haruteede järele. jaamateedega (reisirongidele mõeldud jaamateed on võimalik pikendada). Jaamateed tööstus- või logistikaaladele planeeritakse vajaduse tekkimisel eraldi planeeringutega. Õgvendus A4 (Palivere-Taebla jaamavahe) Sellisel juhul oleksid raudtee ümberehitused oluliselt mastaapsemad. Oleme Trassi õgvendada on võimalik ka vastupidi, mitte viies trassi Allikmaa külas õgvenduse A4 asukohta vaatamas käinud. Tegemist on liigniiske majapidamistele lähemale, vaid pikendades kõverat Nigula suunal, metsaga, millel olulist metsamajanduslikku väärtust ei ole (valdavalt hall lepp). muutes kaare suuremaks ja laugemaks. Õgvendus ei oma olulist mõju ka inimeste elukeskkonnale – ülenormatiivse müra ja vibratsiooni oht puudub, olemasolevate õuealade ja raudteetammi vahele jääb kõrghaljastus st. visuaalne häiring on pigem väike. Õgvenduse otstarbekus otsustatakse ehitusprojekti käigus. Nigula peatuskoht Nõustume, et Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini tasuvuse võtmeküsimus Noarootsi suuna teenindamiseks peaks eelistama Taebla peatuskoha on integreeritus bussitranspordiga sh. ettevedu. Samas on etteveo puhul asemel Nigula peatuskohta, kuna Taebla rongipeatus asub asulas, otstarbekas, et need bussiliinid oleksid vajalikud mitte ainult rongi kasutajatele, 85 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Nigula aga otse Noarootsi suuna teeotsal. Taebla peatuskoha vaid võimaldaksid juurdepääsu ka töökohtadele, haridusasutustele ning kasutamine toob kaasa täiendava aja- ja kütusekulu ning liikluse teenustele. Nagu Te ka ise mainisite asub ajalooline Nigula peatuskoht tihenemise Vana-Taeblas, mis ei pruugi meeldida üldsegi tolle hajaasustuses, selle lähipiirkonnas paikneb vaid 2 majapidamist. piirkonna inimestele. Nigula peatuskoht on vajalik Taebla valla üldplaneeringu (tänane Lääne-Nigula valla osaüldplaneering) jalgrattamatkajatele, kelle põhisuund sealkandis on Noarootsi. kohaselt on Nigula peatuskoha ümbrus väärtuslik põllumaa, millele suuremahulist ehitustegevust ei kavandata. Samuti töötab Põllumajandusministeerium hetkel välja seadust, millega keelatakse väärtuslike põllumajandusmaadele ehitamine. Seega on vähe tõenäoline, et sellesse piirkonda lisanduks uusi elamuid. Noarootsi poolt tulles (Harju-Risti-Riguldi-Võntküla mnt ja Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla mnt ristmikust) on Taebla peatuskohta 4,3 km, ajaloolisesse Nigula peatuskohta 1,2 km. Meie hinnangul ei ole hajaasustuses 3,1 km „Pargi ja sõida“ tüüpi reisijate jaoks märkimisväärselt suur vahemaa. Rääkides jalgrattaturistidest, siis on see vahemaa jalgrattaga läbitav 10-15 minutiga. Teie poolt mainitud Priguldi bussipeatus asub Nigula rongipeatusest 1,7 km kaugusel, seega ei ole Nigula rongipeatus ka bussitranspordiga hästi ühendatud. Nigula peatuskoht asub Nigula jaamatee/Kalmistu tee servas, Noarootsi suunalt tulevast Harju-Risti-Riguldi-Võntküla (nr 11230) kõrvalmaanteest veidi Tallinna poole. Kuna iga ülesõit on potentsiaalne ohuallikas, on eesmärgiks optimeerida ülesõitude arvu. Lääne-Nigula vald ja kohalikud elanikud on olnud vastu Harju- Risti-Riguldi-Võntküla kõrvalmaantee ülesõitude sulgemisele (maantee teeb pauna). Tänaseks on kokku lepitud, et säilivad mõlemad maantee ülesõidud. Nigula jaamatee ülesõit kavandatakse sulgeda, ülekäik säilib. Sellisel juhul jääks peatuskoht tupiktee lõppu. Hetkel on Taebla peatuskohta suunduva Taebla-Kullamaa kõrvalmaantee keskmine kasutuskoormus 314 autot ööpäevas, seega on juba täna tegemist üsna suure koormusega teega. Kergliiklejad kasutavad Taebla uue ja vana osa vahel liikumiseks pigem Uus tänavat. Nigula peatuskohale sarnaste olemasolevate peatuskohtadena toote välja Ollepa Tallinn-Viljandi liinil ja Mägiste Tartu-Valga liinil. AS Eesti Liinirongide (Elron) sõnul kasutati 2015. aastal Ollepa ja Mägiste peatust vastavalt 2800 ja 2400 korda. Iga peatuva rongi kohta mõlemal juhul umbes 1,1 reisijat. Elroni 86 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus hinnangul on kiirema sõiduaja huvides sarnase kasutusega peatuskohti otstarbekas mitte planeerida. Haapsalu jaam Oleme Muinsuskaitseameti ning Raudtee- ja Sidemuuseumi ettepanekute alusel Mitte kuidagi ei ole võimalik toetada Raudteemuuseumi seisukohta, planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet nagu peaks rongid peatuma jaamast hoopis kaugel. Haapsalu on täiendanud. Täpsemalt on kirjeldatud raudteeliikluse mõjusid raudteejaama piisavalt suur koht selleks, et jaamahoones oleks kaasaegne ja piirkonnale (vibratsioon, muutuvad vaated jne). Teemaplaneeringuga määratud reisijasõbralik teenindus ja see on mitte topelt- vaid mitmekordselt trassikoridor võimaldab rajada peatuskoha ka jaamahoone ette, peatuskoha oluline juhul kui bussidele lisanduvad rongid. Põhimõtteliselt, mitte täpne asukoht pannakse paika ehitusprojekti käigus. mingisugust õigustust sellisele variandile ei ole. Muuseumieksponaatide jaoks on jaamas piisavalt ruumi. Teine nüanss, mis sellega kaasneb, on seesama rongide vastuvõtu- ja Teemaplaneering koostatakse koostöös erinevate ametkondade ja kohalike ärasaatevariant olemasoleva perrooni juurest, nii Tallinna kui omavalitsustega. Üldpõhimõttena on planeeringualase tegevuse korraldamine Rohuküla suunale. Ka siin tuleb vaadata väga tugeva kohaliku omavalitsuse pädevuses. Täna ei poolda Õhtu kalda lahendusi ei perspektiivitundega tulevikku, seega on vajalik ka tupiku olemasolu Haapsalu Linnavalitsus ega kohalikud elanikud (Lääne Maavalitsuse poolt teiselpool ülesõitu, koos pöörangute jm, nii nagu olen sellest ka korraldatud küsitlusele vastas 270 inimest, kellest vaid 18% pooldasid Õhtu kalda varem kirjutanud. Ka selles suhtes, et me ei saa välistada kunagi lahendusi). Haapsalu linn näeb Õhtu kallast pigem puhke- ja rekreatsioonialana. tekkivat vajadust pikendada raudteed Õhtu-Kaldani ja kaugemalegi. Samas, tänaseks kokku lepitud lahendus võimaldab tulevikus raudteed Õhtu Kasvõi vägagi kaugemas tulevikus, otsepööre Rohukülla oma kaldasse pikendada (näiteks 20-30 aasta pärast võib olla suhtumine konfiguratsiooni tõttu kas välistab selle või muudab võimaliku rongiliiklusesse hoopis erinev). Väide, et otseläbimurre Rohuküla poole muudab ümberehituse taas kordi kallimaks. Õhtu kalda lahendused teostamatuks või väga kalliks ei vasta tõele. Sweco projekt on välja töötanud põhimõttelised lahendused Õhtu kalda ja otseläbimurde ühendamiseks. Haapsalu-Rohuküla jaamavahe Haapsalu-Rohuküla raudteelõigu lähiümbrusesse on Ridala valla Ettepanek kaaluda täiendava(te) peatuskoh(tad)e kavandamist üldplaneeringuga kavandatud mitmeid uuselamupiirkondi. Aastatel 2005-2010 Haapsalu-Riisipere jaamavahesse. Tegelikult on sama lugu ka on nendele piirkondadele koostatud ka detailplaneeringuid, kuid välja on neist võimaliku peatus(t)ega sellel jaamavahel. Arvestama peaks kaugema arendatud vähesed. Osade detailplaneeringute menetlus on tänaseks lõpuni perspektiivi planeeringutega (näiteks elurajoonide tekkega), Kiltsi viimata. Nõustume, et Ridala valla Nõmme ja Rohuküla külad on atraktiivsed lennuvälja arenguplaanidega, võimalike turismirajatistega. elamuehituspiirkonnad ning neist võiks tulevikus saada nö Haapsalu eeslinn. Näeme teemaplaneeringuga ette „perspektiivse peatuskoha“ Paralepa tee ülesõidu juurde. Perspektiivse peatuskoha defineerime peatuskohana, millel kehtivate planeerimisdokumentide kohaselt peaks tulevikus olema piisav 87 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kasutajaskond. LÄÄNE-NIGULA VALD Ain Vanamölder 15.03.2016 Vastuväite raudteetrassi õgvendusele A4 seoses Lääne-Nigula vallas Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega Allikmaa külas asuva Järva maaüksusega (kat. tunnus 77601:003:0261): hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri Müra ja vibratsioon suurenevad. Oht hoonetele kui ka inimeste 04.03.2002. a määrusega nr 42. Teemaplaneeringu raames viidi läbi müra tervisele. modelleerimine ja vibratsiooni eksperthinnang. Müra hindamisel arvestati taotlustasemetega uutel planeeritavatel aladel (päeval 55 dB ja öösel 45 dB). Tegemist on sellise müratasemega, mis ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Õgvenduse A4 realiseerimisel on Järva maaüksuse õuealal päevane ja öine müratase alla 45 dB. Järva maaüksusel asuvast elamust jääb olemasoleva raudteetammi telg 198 m ja õgvenduse telg 145 m kaugusele. Raudteele lähim abihoone jääb raudteetammist 186 m ja õgvenduse teljest 128 m kaugusele. Vibratsiooni eksperthinnangu kohaselt võib raudteest tulenev vibratsioon ulatuda hajaasustuses 18 m, väga heades vibratsiooni levimise tingimustes (pehme pinnas) kuni 25 m kaugusele. Seega puudub õgvenduse A4 realiseerumisel vibratsioonist ja mürast tulenev oht inimese tervisele ja hoonetele. Müra modelleering ja vibratsiooni eksperthinnang on kättesaadav Lääne Maavalitsuse koduleheküljelt: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula. Väheneb ümbruse miljööväärtus, samuti oluliselt ka koha Õgvendus A4 realiseerumisel on võõrandatava ala pindala Järva maaüksusel turuväärtus. 4490 m². Õgvendus A4 jääb Järva talu õuealast 125 m kaugusele, võõrandatava ala sisse jääb mets ning rohumaa. Võrreldes olemasoleva tammiga liigub raudtee telg 30-44 m ulatuses õueala poole. 10. märtsil 2016. tutvusid Kadri Normak ja Mati Salu Maves AS-st ning Merle Mäesalu ja Liis Moor Lääne Maavalitsusest Allikmaa külas olemasoleva olukorraga. Täna on raudteetamm Allikmaa külas asuvate talude südametest vaadatuna märkamatu. Visuaalne häiring ei suurene oluliselt ka siis, kui seoses õgvendusega liigub raudteetrass talusüdametele veidi lähemale. Turuväärtuse kahanemine on seotud eelkõige maaüksuse suuruse vähenemisega ning see kompenseeritakse võõrandamise käigus. 88 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Veerežiimi muutusel on oht kaevude kuivaks jäämisele. Kohapealse vaatluse käigus selgus, et tegemist on põhjaveetoitelise alaga, mis kannatab liigniiskuse all ja mille kuivendusvõrk on ummistunud. Kogu õgvenduse piirkonnas on põhjavee pind väga kõrgel ja põhjavee maapinnale väljumine on mitmes kohas aimatav. Sarnaselt olemasolevale raudteetammile, rajatakse ka õgvenduse puhul raudteetammi servadesse kraavid. Kraavide eesmärk ei ole ümbruskonna kuivendamine, vaid eelkõige tammi kaitsmine liigvee eest ja tammile langevate sademete kogumine ja ära juhtimine. Vajadusel rajatakse truubid läbi raudteetammi. Nendesse kraavidesse suunatakse ka lähiümbruse kuivenduskraavid. Oht joogiveekvaliteedile puudub, sest veerežiim jääb samaks. Suureneb lendleva saaste hulk, mis langeb marjapõõsastele ja Raudtee pealmine kiht koosneb suure läbimõõduga graniitkillustikust (nn viljapuudele. ballastkillustik), mis ei tolma. Seega ei teki rongide liikumisel lendlevat tolmu, mis võiks saastada ümbritsevat keskkonda. Rikub sajandipikkuse küla üldpildi ja olemuse. Õgvendus ei puuduta ajalooliste talude südameid, samuti ei lõika see läbi traditsioonilisi liikumisteid. Uustalu talu omaniku Rauno Reinthali sõnul olid õuealade ja raudteetammi vahele jäävad alad varasemalt kasutusel karjamaadena. Tänaseks on karjamaad metsastunud/võsastunud, liigniiskel alal kasvab väheväärtuslik lepik. Raudteetrass jääb suuremas osas eelkirjeldatud kõrghaljastuse sisse ning sulandub visuaalselt olemasolevasse maastikku. Samuti märgime, et Taebla valla üldplaneeringu (Lääne-Nigula valla osa-üldplaneering) kohaselt ei ole Allikmaa küla käsitletud miljööväärtusliku alana. Raudtee hakkab samuti varjama päikesepaistet Olemasolev raudteetamm Allikmaa külas on üsna kõrge – maksimaalne kõrgus on u 4 m (ülesõit nr 9 juures). Normidele vastava raudtee pikikalde tagamiseks tuleb ka õgvenduse A4 kohale ehitada kõrge tamm. Päike on Allikmaa külas raudteetammi suhtes risti ennelõunal (umbes kell 11), siis tekivad ka pikimad varjud. 4 m kõrguse tammi poolt tekitatud vari ulatub 1. jaanuaril u 34 m, 1. aprillil 2 m, 1. oktoobril 4 m kaugusele. Kesksuvel varju praktiliselt ei teki. Seega ei ulatu raudteetammist tekkinud vari Allikmaa talu õuealadele. Enamikes lõikudes jääb ka õgvenduse A4 realiseerumisel talusüdamete ja raudtee vahele mets, mis ise on varju tekitaja. Täpsema ülevaate päikese kulgemisest ja kaldenurgast saate aadressilt: http://www.sunearthtools.com/. Heinar Korba 22.02.2016/06.05.2016 89 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Läbikäik tammist "8" on ainuke võimalus minul liikuda teisele poole Nõustume, et Teie poolt välja toodud ületuskohta nr 8 ei saa tegelikult käsitleda raudteed metsatüki juurde. Ja pole see üldsegi ise tekitatud nagu ülesõiduna. Tegemist on olemasoleva raudteesillaga, mille kõrgus on umbes 4 m. seletuskirjas kirja pandud. Muudame teemaplaneeringu joonistel ära tingmärgi. Seletuskirja tabelisse nr 11. „Ülesõidud Lääne-Nigula vallas“ lisame täpsustuse, et tegemist on olemasoleva raudteesillaga ning kaaluda tuleks selle säilitamist või samasse kohta uue tunneli rajamist. Ülesõit "9" on ligipääs Mäe talule. Toote välja, et ülesõit "9" on ligipääs Mäe talule. Tegemist on mahajäetud talukohaga, kus hooned puuduvad. Täiendame seletuskirja tabelit nr. 11 märkusega, et Mäe talu kasutuselevõtu korral tuleb tagada juurdepääs läbi nr 8 silla/tunneli või läbi ülesõit nr 10 (vajalik osaline juurdepääsutee ehitamine). Ülesõit "10" on suuresti vajalik Palivere PÜ-le, veavad nad selle kaudu Ülesõit nr. 10 on teemaplaneeringus märgitud „ülesõiduna, mille vajadust heina ja silo põllult ja ka tehnikaga põldudel heina ning silo tegemine. kaalutakse edaspidi“. Konkreetse ülesõidu osas on ehitusprojekti raames vaja läbi Et siis peaksid hakkama traktoritega Võntkülast läbi sõitma? Mööda viia riskianalüüs, kus hinnatakse nii ületuskoha põhjendatust kui ka loomise suurt teed hakkab suuremal hulgal aeglast tehnikat liikuma, mis võimalust. Täiendame seletuskirja tabelit nr 11. märkusega, et ülesõit nr 10 on suurendab liiklusõnnetuste teket vallas "aeglased sõidukid maanteel". vajalik põllumaade hoolduseks ning selle sulgemine toob kaasa märkimisväärse Rääkimata liikluse takistamisest, ,mis pole enam ühtlane vaid tõmblev ümbersõidu vajaduse. pidevate möödasõitude pärast. Kas ei oleks ehk ikka mõttekam esialgu ehitada raudtee diiselrongile, Teemaplaneeringu ja KSH eesmärk on kirjeldada raudtee rajamisest tulenevat sellega oleks investeering elektriraudtee omast kusagil ainult pool. suurimat võimalikku keskkonnamuutust ja negatiivset mõju. Sellise lähenemisega Aga selle nägemusega ehitada, et oleks tulevikus võimalikult lihtne- kindlustatakse, et tegelik mõju on hinnatuga säästlik üle minna elektrirongidele. Sellega oleks investeering kahes samaväärne või väiksem. Seetõttu ongi teemaplaneeringu koostamisel osas ja ei oleks ka riigile nii koormav. arvestatud maksimaalse võimaliku lahendusega – elektrifitseeritud raudteega kuni Rohukülani. Võimalik, et raudtee otsustatakse vähemalt esialgu rajada elektrifitseerimata või lühemas lõigus (näiteks kuni Haapsaluni). Lääne-Nigula Vallavalitsus 28.03.2016 Lääne Maavalitsuse vastuses erinevatele kodanikele (nt 22.03.2016 nr Kehtestamisele läheb teemaplaneering (joonised ja seletuskiri). KSH aruanne on 12 -3/16/369 3/16/369 -2) sisaldub järgmine lõik: teemaplaneeringu lisa, milles välja toodud meetmeid tuleb raudtee ehitamisel ja „KSH ja tasuvusuuringu koostamisel on eeldatud, et pooled kasutamisel arvestada. Teemaplaneeringus ja KSHs ei ole ühtegi viidet selle reisirongidest on kiirrongid, peatumisega Ristil ja Haapsalus ning kohta, millises peatuses kiir- ja tavarongid peatuma hakkavad (teemaplaneeringu 90 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus pooled tavarongid, mis peatuvad kõikides teemaplaneeringuga seletuskirjast oleme välja võtnud ka võimalikud rongi ühenduskiirused). kavandatud peatustes (s.h. Paliveres). Seega on õgvendus A4 vajalik Kooskõlastamisele saadetavas versioonis on Risti peatuskoha osas märgitud: eelkõige kiirrongidele. Liiklusgraafiku koostamine on raudteeettevõtja Olemasolev raudteetrass võimaldab Risti alevikus projektkiirust kuni 100 km/h. pädevuses, st. lõpliku graafiku koos peatuskohtadega paneb paika liinil 160 km/h saavutamiseks tuleks raudtee telge õgvendada hoonestusega aladel, sh opereeriv ettevõtja“. lammutada mitu hoonet. Teemaplaneeringuga on suuremahulisest õgvendusest Palun Lääne Maavalitsuse kommentaari sellele väitele. Kõikidel Lääne- loobutud, õgvendus A8 seisneb väikesemahulises trassi korrigeerimises, mis Nigula vallas toimunud koosolekutel on vallavalitsusele ja volikogule kõrvalolevaid kinnistuid ei puuduta. Kuigi sõidugraafiku koostab raudtee ettevõtja, väidetud, et planeering ei tee mingeid eelistusi tulevaste kiirrongi on kiirusepiirangu tõttu otstarbekas Ristile planeerida peatuskoht nii ekspress- kui peatuskohtade osas ning see on tulevase operaatori teema. Nüüd ka tavarongidele. Muude Lääne-Nigula valda kavandatud peatuskohtade osas selgub, et mingid eelistused on ikkagi tehtud ja sellele on tulevasel sarnaseid märkusi ei ole. operaatoril ka mugav tugineda. Tänaseks on need kirjad hakanud ka Teemaplaneeringu ja KSH eesmärk on kirjeldada raudtee rajamisest tulenevat juba „nn oma elu elama“ nii Taeblas kui Paliveres ning karta on , et suurimat võimalikku keskkonnamuutust ja negatiivset mõju. Müra seisukohast on see on raudteed mitte soosiv kui vastavalt 700 ja 850 elanikuga mõju suurim, kui rongid sõidavad maksimaalse kiirusega (peatuvad vähestes asulates kiirrong peatuma ei hakka. peatustes) ning on palju öiseid väljumisi. Seetõttu ongi müramodelleerimise aluseks võetud olukord, kus rongid peatuvad ainult Ristil ja Haapsalus. Sellise lähenemisega kindlustatakse, et tegelik mõju on hinnatuga sama või väiksem. Sarnast lähenemist oleme kasutanud ka õgvenduste puhul – planeeringus on välja toodud maksimaalne võõrandamise vajadus, mis tegelikkuses ei pruugi realiseeruda. Nagu elanikele saadetud kirjades märgitud, on Allikmaa küla õgvendus A4 vajalik eelkõige kiirrongidele. Oleme nõus, et 700 ja 850 elanikuga asulatel peab olema hea ligipääs raudteeliiklusele. Samas on raudtee investeering järgmiseks 100 aastaks, mistõttu peab kavandatav lahendus olema paindlik ja vastama mitte ainult tänastele, vaid ka tuleviku vajadustele. 100 aastat on liiga pikk periood, et prognoosida elanike arvu muutust ja sellest tulenevat rongi kasutajate arvu. Seetõttu ei pea me praeguses etapis otstarbekaks loobuda Allikmaa küla õgvendusest. Meeli Liblik 24.02.2016 Ettepanek viia läbi rahvaküsitlus kui suur % Läänemaa elanikkonnast 2011. aastal valmis uuring „Ühistransporditeenuse pakkumise parandamine hakkab kasutama seda raudteetrassi ja kui suur on majanduslik efekt. Lääne-Harjumaal ja Läänemaal“. Üheks osaks eelmainitud uuringust oli Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudtee tasuvusuuring. Tasuvusuuringu aluseks on läbi viidud inimeste liikumisvajaduste ning ühistranspordi kasutuse analüüs. Lisaks on 91 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus analüüsitud Riisipere-Rohuküla raudteekoridoris tegutsevate ettevõtjate vajadust raudteeteenuste järele. Uuringu materjalid on kättesaadavad Lääne Maavalitsuse kodulehelt http://laane.maavalitsus.ee/raudtee-uuringud. Teostada põhjavee reostuskaitstuse riiklikud geoloogilised uuringud. Põhjavee kaitstuse riiklikud uuringud on juba tehtud. Aastal 2001 koostas Eesti Kuna oht on Allikmaa küla joogivee kvaliteedile, siis on vastavad Geoloogikeskus põhjavee kaitstuse kaardi, mis on kättesaadav riiklikud hüdrogeoloogilised uuringud vajalikud. Antud kavandatava Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: raudteetrassi õgvenduse piirkonnas tuleb põhjavesi pinnale allikana http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf ning kaardi (neid võib olla rohkem kui 1). seletuskiri: http://www.envir.ee/sites/default/files/eestipohjaveekaitstusekaardiseletuskiri.pdf Eelnimetatud kaardi põhjal on Allikmaa piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud. . Raudtee puhul ei ole tegu niisuguse keskkonnaohuga objektiga, mille rajamist võiks põhjavee kaitsmatus takistada. Põhjavee reostus on võimalik õnnetuste korral ja on seotud eelkõige kaubaveoga. Õnnetustega kaasnevate kahjude korvamise eest vastutab õnnetuse põhjustaja. 10. märtsil 2016. a käsime Allikmaa külas kohapealse olukorraga tutvumas. Kohal olid Rauno Reinthal Uustalu talust, Kadri Normak ja Mati Salu Maves AS-st ja Merle Mäesalu ning Liis Moor Lääne Maavalitsusest. Kohapealse vaatluse käigus selgus, et tegemist on põhjaveetoitelise alaga, mis kannatab liigniiskuse all ja mille kuivendusvõrk on ummistunud. Kogu õgvenduse piirkonnas on põhjavee pind väga kõrgel ja põhjavee maapinnale väljumine on mitmes kohas aimatav. Teie poolt kirjeldatud allikakoht on sisuliselt põhjaveetoiteline kraaviosa. Sademetevaesel perioodil, kui põhjavee pind langeb, kuivab ka allikakoht. Sarnaselt olemasoleva raudteetammile, rajatakse ka õgvenduse puhul raudteetammi servadesse kraavid. Kraavide eesmärk ei ole ümbruskonna kuivendamine, vaid eelkõige tammi kaitsmine liigvee eest ja tammile langevate sademete kogumine ja ära juhtimine. Vajadusel rajatakse truubid läbi raudteetammi. Nendesse kraavidesse suunatakse ka lähiümbruse kuivenduskraavid. Oht joogiveekvaliteedile puudub, sest veerežiim jääb samaks Rauno Reinthal 22.02.2016/11.04.2016 Trassikoridori 100 m võrra nihutamine tähendaks sisuliselt kogu minu Kui õgvendus A4 maksimaalses ulatuses realiseeritakse, paikneb raudtee telg elamu ja raudteetrassi vahelise metsa lageraiet minule kuuluval maa- Teie elamust 148 m, õuealast minimaalselt 101 m kaugusel. Teie sõnul olid alal, mistõttu oluliselt ja pöördumatult muutuks minu kinnisaja õuealade ja raudteetammi vahele jäävad alad varasemalt kasutusel 92 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus väärtus. Praegu on mets eluhoone kaitseks müra, tuulte jms. karjamaadena. Tänaseks on karjamaad metsastunud/võsastunud, liigniiskel alal keskkonnamõjurite eest. Samuti saan metsast eluhoone kütmiseks kasvab väheväärtuslik lepik. Oluline mõju miljööle puudub, kuna õgvenduse A4 vajalikud küttepuud ning ütlasi korraldan selle metsaüksuse puhul jääks õueala ja raudtee vahele umbes 80 m laiune metsariba, mis varjab hooldusraiet. Minul puudub Teilt absoluutselt info selle kohta, kas ja vaated raudteele. Teie kasutusse jääks umbes 1,5 hektarit metsa, kust on ka kuidas on lahendatud nende oluliste tegurite võimaliku negatiivse edaspidi võimalik küttepuid saada. Kinnistu turuväärtuse kahanemine on seotud mõju ärahoidmine minule kuuluval kinnisasjal. eelkõige maaüksuse suuruse vähenemisega ning see kompenseeritakse võõrandamise käigus. Õgvenduse A4 realiseerimisel on Uustalu maaüksuse õuealal päevane müratase vahemikus 45-50 dB (elamu lähiümbruses alla 45 dB) ja öine müratase alla 45 dB. Vibratsiooni eksperthinnangu kohaselt võib raudteest tulenev vibratsioon ulatuda hajaasustuses 18 m, väga heades vibratsiooni levimise tingimustes (pehme pinnas) kuni 25 m kaugusele. Müramodelleering ja vibratsiooni eksperthinnang on kättesaadav Lääne Maavalitsuse koduleheküljelt: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula. Raudtee pealmine kiht koosneb suure läbimõõduga graniitkillustikust (nn ballastkillustik), mis ei tolma. Seega ei teki rongide liikumisel lendlevat tolmu, mis võiks saastada ümbritsevat keskkonda. Teisi olulisi mõjusid inimeste elukeskkonnale reisirongiliiklusega ei kaasne. Trassikoridori nihutamine 100 m võrra poolitaks minule kuuluva Raudtee ehituseks vajaliku maa võõrandamisel tuleb jälgida, et ei tekiks maaüksuse ning takistaks minul kahe maaüksuse vahel liikumise väga omavahel mitteseotud lahustükke, mille vahel maaomanik liikuda ei saa. olulisel määral. Vastavalt teemaplaneeringus näidatud kindlalt Õgvenduse A4 realiseerumisel on vajalik võõrandada otseselt raudtee jaoks säilitatavate raudteeülesõitude skeemile asuks lähim raudteeülesõit vajalik maa ning ka teisele poole raudteed jääv lahustükk. Täiendame selles osas Taebla asulas, mis asub 10 km kaugusel minu maaüksusest ning seletuskirja peatükk 5.2 sõnastust. tähendaks konkreetselt minu jaoks seda, et liikumiseks oma Ülesõit nr 10 on teemaplaneeringus märgitud „ülesõiduna, mille vajadust kinnisasjal peaksin tegema ca 20 km ümberpõike. kaalutakse edaspidi“. Konkreetse ülesõidu osas on ehitusprojekti raames vaja läbi viia riskianalüüs, kus hinnatakse nii ületuskoha põhjendatust kui ka loomise võimalust. Täiendame seletuskirja tabelit nr 11 „Ülesõidud Lääne-Nigula vallas“ märkusega, et ülesõit nr 10 on vajalik põllumaade hoolduseks ja selle sulgemine toob kaasa märkimisväärse ümbersõidu vajaduse. Kõnealusel maaalal asub ajalooliselt allikas ja allikakraav, mis omavad Kohapealse vaatluse käigus selgus, et tegemist on põhjaveetoitelise alaga, mis looduskeskonna veetasakaalu hoidmise osas väga olulist rolli. kannatab liigniiskuse all ja mille kuivendusvõrk on ummistunud ja kinnikasvanud. Allikakraavi võimalik täitmine ja sulgemine põhjustab ümbruskonna Kogu õgvenduse piirkonnas on põhjavee pind väga kõrgel ja põhjavee 93 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus madala ala üleujutamise ja liigniiskuse mis on minu hinnangul: a) väga maapinnale väljumine on mitmes kohas aimatav. Teie poolt kirjeldatud allikakoht oluline ja pöördumatu iseloomuga mõju keskkonnale; b) võib on sisuliselt põhjaveetoiteline kraaviosa. Sademetevaesel perioodil, kui põhjavee kahjustada pöördumatult nii minu kui ümbruskonna kaevude joogivee pind langeb, kuivab ka allikakoht. kvaliteeti; c) vähendab oluliselt minule kuuluva kinnisasja Raudtee ehitamise käigus rajatakse raudteetammi servadesse kraavid, mille kasutamisväärtust. eesmärk ei ole ümbruskonna kuivendamine vaid eelkõige tammi kaitsmine liigvee eest ja tammile langevate sademete kogumine ja ära juhtimine. Vajadusel rajatakse truubid läbi raudteetammi. Nendesse kraavidesse suunatakse ka lähiümbruse kuivenduskraavid. Oht joogiveekvaliteedile puudub, sest veerežiim jääb samaks ja raudteest tulenev reostusoht on minimaalne. Kuna allikakoht on sellel alal olnud juba ajalooliselt, puudub minul Nagu eelmises punktis kirjeldatud, on kogu õgvenduse piirkonnas põhjavee pind info, et vastav teemaplaneering ja allikakoha sulgemine on väga kõrgel ning esineb mitmeid allikalisi kohti. Uue kraavi või sügavama augu kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. kaevamisel hakkaks ka see täituma põhjaveega. Muinsuskaitseamet on olnud planeeringu koostamisse pidevalt kaasatud, samuti on nad esitanud oma seisukohad II eskiisi kohta. Kuna Teie poolt nimetatud allikas ei ole muinsuskaitse (ega ka looduskaitse) all, ei ole Muinsuskaitseamet selles osas ettepanekuid teinud. RIDALA VALD AS Saarte Liinid 21.04.2016 Kooskõlastan Rohuküla sadamas variandi A. Variant B on reisijatele Peatuskoha variant B vajabki ehitusprojekti raames täpsemalt lahendamist. Alles mugavam, kuid selle kooskõlastamine eeldab täpsemat tehnilist lahti siis saab hinnata, kas peatuskoht peaks jääma olemasolevasse asukohta (variant projekteerimist ja alles seejärel saab otsustada, kas nii on võimalik A) või on seda mõistlik tuua sadama-alale lähemale. peatus ehitada. Kui me täna teemaplaneeringus määrame trassikoridori kuni variant A-ni, siis ei saa pikendamist ehitusprojekti käigus isegi kaaluda (seadus ütleb, et raudtee peab jääma planeeringuga määratud koridori sisse). Seega oleks siiski mõistlik jätta teemaplaneeringusse sisse mõlemad variandid, sest siis on tulevikus rohkem otsustamisruumi. Mingit kohustust rajada peatuskoht variant B sellega ei kaasne. Elisa Eesti AS 11.02.2016 (Madis Uusmaa) e-kiri Vastuseks Teie kirjale „Teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- Arvestame Teie kirjas välja toodud punktiga 2. ning lisame teemaplaneeringu Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ II eskiisi seletuskirja märkuse juurdepääsu tagamise vajaduse kohta. avalikustamisest teavitamine“ (Nr 12-3/16/168-1 08. veebruarist 2016.a.) teatame, et oleme põhimõtteliselt nõus teemaplaneeringus 94 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus toodud ettepanekutega. Samal ajal juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1. Meile kuuluvale kinnistule (Paisumasti KU 67401:008:0157) on võimalik projekteerida ja paigaldada elektri maakaabelliini – vaba ruumi on kinnistu piirist sissepoole 8 meetrit. 2. Planeeringus on kavatsus sulgeda olemasolev juurdepääs meie mastile (22) ja ehitada uus juurdepääs (ülesõit tulevasest raudteest) veidi Taebla poole. Oleme sellega nõus, kui meile garanteeritakse ligipääs üle uue ülesõidu ja raudteeäärse olemasoleva tee kaudu. Täiendavatele küsimustele oleme valmis koheselt vastama. Maie Meri 19.05.2016 Küsimused esitatud telefoni teel seoses Uku maaüksusega. Nagu ka varasemalt telefoni teel rääkisime, siis planeeringuga ei nähta ette Teile kuuluva maaüksuse võõrandamist. Sarnane olukord on Lääne-Nigula vallas endise Jaakna peatuse hoonega – ka seal jääb elumuks ümberehitatud raudtee hoone raudtee teljest 18 m kaugusele. Oma maa kasutamisel peate siiski arvestama mõningaste piirangutega: Vältida tuleks ehitamist olemasolevast hoonest raudtee poole. Enne raudtee ehitamist vaatab Tehnilise Järelevalve Amet üle uute hoonete ehitamiseks väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusload ning hindab kavandatud hoonete mõju raudteele. Pärast raudtee ehitust kehtivad piirangud raudtee kaitsevööndis. Enamus Teie maast jääb raudtee kaitsevööndisse. Suhtlesin ka Ridala valla ehitusnõuniku Aivar Seinaga. Ta lubas Teiega koos projekti üle vaadata ning arutada võimalikke tehnilisi lahendusi raudteest tuleneva müra vähendamiseks. Orro Eduard 11.02.2016 Vana raudtee tamm on alles ja eluolu selle ümber juba kujunenud. Teemaplaneeringuga nähakse ette olemasoleva raudteetammi maksimaalne Milleks on vaja uut rajada ja maaomanikega tülitseda? kasutamine. Vaid nendes kohtades, mis ei taga soovitud 160 km/h kiirust, nähakse ette kurvide sirgendamine. Seega ei vasta tõele Teie väide, et ehitatakse täiesti uus raudteetamm. Miks kaotataks endiseid maaeluks vajalikke jaamu ( Jaanika), Herjava Peatuskohtade planeerimisel oleme arvestanud, et need paikneksid võimalikult 95 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus külas? Uuemõisa pole jaama vaja sest bussiliiklus on linnaga hea, lähedal inimeste elu- ja töökohtadele ning teenustele. Uuemõisa peatuskoht on et raudtee jaama minna. vajalik, kuna sealne elanike arv on suur, lisaks asub seal mitmeid töökohti ning Haapsalu kutsehariduskeskus koos ühiselamutega. Samas kavandame raudteeliiklust, mis oleks piisavalt kiire, selleks, et isegi autot omavad inimesed eelistaksid kasutada rongi. Suur peatuskohtade arv muudaks aga reisi näiteks Tallinnasse väga pikaks. Teie poolt nimetatud Jaanika peatus paikneb asustusest eemal, näiteks Silmalt on Jaanika peatusesse keskmiselt 3 km. Samas on Herjava külast võimalik saada mugavalt Haapsallu. Tõnu Ploompuu 10.03.2016 Näha teemaplaneeringuga ette ülekäigukohad suletava ülesõit nr 17 Vaadates selle piirkonna asustust ja olles konsulteerinud Lääne-Nigula ja Ridala juurde ja sellest 1 km läände (Laikmaa majapargi ümbrus). valla planeerimisspetsialistidega, leiame, et nende punktide kasutuskoormus on väga väike ja ülekäigu kavandamine ei ole otstarbekas. Toote välja, et ülesõit nr 17 juures asuvat ülekäiku hakkasid kasutama rongiga Laikmaa majaparki külastada soovivad inimesed. Paraku Taebla peatuskohast eelkirjeldatud ülekäigukohani ühtegi avalikult kasutatavat teed ei vii. Iga ülekäik on reaalne ohuallikas, seega peab selle rajamine olema põhjendatud (piisav ületajate arv). Ettepanek ühendada asulavälised ülekäigukohad ATV Liiklusseaduse § 60 kohaselt võib maastikusõidukiga raudteed ületada ainult ülepääsuvõimalustega. ülesõidukohas (st. sõidutee kaudu). Kergliiklejatele mõeldud ülekäigukohtades maastikusõidukiga raudteed ületada ei tohi, samuti ei võimalda seda ülekäigukoha normide kohane laius. Oleme teadlikud viimasel ajal juhtunud rohketest õnnetustest, kuid maastikusõidukitele eraldi ülepääse planeerida ei ole võimalik. Samal seisukohal on ka raudtee ohutuse eest vastutav Tehnilise Järelevalve Amet. Teete ettepaneku reserveerida ülesõidu rajamise võimalus suletavast Eeldatavasti mõtlete Te juurdepääsu Laheva küla Tammimetsa maaüksusele (kat. ülesõidust nr 18 ~0,5 km ida poole. tunnus 67401:001:0694). Tegemist on maatulundusmaaga, millel asub endine talukoht varemetega. Konkreetses kohas on küll raudtee ülesõit, kuid juurdepääs ülesõidule puudub. Juurdepääsu rajamine eeldaks Silma-Hendriku maaüksuse (kat. tunnus 55201:001:0355) läbimist. Iga ülesõit on potensiaalne ohu allikas ning selle rajamine peab olema põhjendatud. Teemaplaneeringu raames sulgeme ka kasutuselolevaid ülesõite, mistõttu ei ole aksepteeritav igaks juhuks 96 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus ülesõitude reserveerimine. Maa kasutuselevõtu puhul võiks juurdepääsu tagada pigem Herjava-Võnnu tee kaudu. HAAPSALU LINN Haapsalu Linnavalitsus 15.04.2016 nr 12-3/16/166-13 Planeeringu koostamise käigus kaalutud ja ebasobivateks osutunud Teemaplaneering on algatatud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 29¹ kohase variandid ei kuulu vastuvõtmisele ega kehtestamisele. Käesoleva mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku teemaplaneeringu käigus käsitletud ja kõrvale jäetud planeeringuna. Selleks, et teha parim trassivalik, tuleb teemaplaneeringu raames raudteekoridoride variandid esitada planeeringu lisas, kus kajastub võrrelda erinevaid asukohti. Kuni planeeringu kehtestamiseni (kooskõlastamise ja planeeringu menetlus. vastuvõtmise etapis) peaks olema planeeringu materjalidest kergesti leitav, Eelkirjeldatust tulenevalt teete ettepaneku kooskõlastamisele milliseid asukohti kaaluti ja mis alusel parim lahendus välja valiti (seletuskirja ptk esitatavas teemaplaneeringus näidata ära vaid planeeritud 2). Nõustume, et kehtestamisele mineva planeeringu joonistel peaks olema ainult trassikoridor. väljavalitud trassikoridor. Sarnaselt on toimitud kõikide lähiaastatel Eestis Jooniselt võta ära: koostatud joonobjekti planeeringute puhul. Mööname, et tähistused „eelistatud - trass ja nimetuse tähis „D“ raudteetrass“ ja „alternatiivne raudteetrass“ ei pruugi olla üheselt mõistetavad. - trassid ja nimetused C1, C2a, C2b Sõnastame need ümber „planeeritud raudteetrass“ ja „kaalutud, kuid - tingmärkidest tähistused „eelistatud raudteetrass“ ja „alternatiivne mitteeelistatud raudteetrass“. Trassialternatiivide tähised jätame praeguses raudteetrass“. Asemele „planeeritud raudteetrass“. etapis joonistele alles. Seletuskirja lk 35 kohaselt on Riisipere-Haapsalu ja Haapsalu- Kasutame seletuskirjas Teie poolt soovitud sõnastust. Rohuküla raudteelõikude ühendamiseks eelistatud lahendus Rohuküla otseläbimurre (trassialternatiiv D). Ettepanek asendada eelkirjeldatud sõnastus: Riisipere-Haapsalu ja Haapsalu-Rohuküla raudteelõikude ühendamiseks on planeeritud otseläbimurre. Riikliku kaitse all oleva Haapsalu raudteejaama vahetus ümbruses Ka Muinsuskaitseamet on oma 08.03.2016. a kirjaga nr 1.1-7/335-1 palunud KSH raudteega seotud rajatiste ehitamise mõju ja tingimuste käsitlemine aruandes täpsemalt kirjeldada Haapsalu raudteejaama kompleksile avaldatavat planeeringus ülimalt napp. mõju, seda eelkõige vaadete ja vibratsiooni osas. Oleme Haapsalu raudteejaama kompleksi osas oluliselt täiendanud KSH peatükki 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ning peatükki 8 „Kavandatava tegevuse mõju ja leevendusmeetmed“. Kuna muinsuskaitse eritingimused koostatakse alles projekteerimise Nagu Te ka ise oma kirjas välja tõite, siis teemaplaneeringu eesmärk ei ole käigus, siis ei ole täna piisavalt alust määrata platvormi asukohta täpselt paika panna platvormi asukoht, vaid kindlustada, et hilisema jaamahoone ette. Sel põhjusel palume lisada seletuskirja selgitus, et projekteerimise käigus välja töötatud lahendus mahuks trassikoridori. Seega on teemaplaneeringus määratud jaamahooneesise platvormi asukoht on kõik teemaplaneeringu joonistel ja seletuskirja skeemidel toodud platvormide 97 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus illustratiivne ja muinsuskaitseliste ja tehniliste tingimuste asukohad illustratiivsed ning peatuskohtade täpne lahendus selgub täpsustumisel projekteeritakse lõplik platvormi asukoht. projekteerimise käigus. Lisasime seletuskirja ptk 3.1. „Trassikoridori kirjeldus“ lause „Teemaplaneeringus kajastatud raudteerajatiste (sh platvormide) võimalikud asukohad on illustratiivsed ning nende asukoha täpsustamist ehitusprojekti käigus ei käsitleta teemaplaneeringu muutmisena“. Muudame teemaplaneeringu joonistel ja seletuskirja skeemidel oleva tähistuse „platvormi/peatuskoha soovituslik asukoht“ „platvormi/peatuskoha võimalikuks asukohaks“, Haapsalu raudteejaama osas eraldi märkust sisse ei too. Samuti on seletuskirja peatükis 3.1.3. Haapsalu platvormide kohta lause „Võimalik välja ehitada vaid variant A või A ja B kombinatsioon“. Kui ehitusprojekti käigus selgub, et platvormi ei ole võimalik jaamahoone ette (variant B) rajada, ehitatakse platvorm ainult Rohuküla otseläbimurdele (variant A). KSH-s lk 51 tabel 16 on välja toodud elu- ja ühiskondlike hoonete KSH tabelit on Haapsalu jaamahoone (Jaama tn 2) osas täiendatud. kaugus raudteest kuni 25 m. Haapsalu kohta on kirjas Raudtee 20, 22. Samas jaamahoonet, mis on ka registrites ühiskondlik hoone (seal asub muuseum) ei nimetata, kuigi hoone vahetusse lähedusse kavandatakse rajatisi. Seda hoonet ei saa lihtsalt eirata. Palume tabelit täiendada. Pöörate tähelepanu, et KSH lk 36 tabelis „Ehitusaegsed võimalikud Eemaldasime KSH tabelist küsimärgiga lause. Ranna ja Ungru tee ristmiku mõjud“ on esitatud seisukoht „Väärtuslike puude raadamine. rekonstrueerimine on samas tabelis leevendavate meetmete all käsitletud. Raadamistööd metsas on vältimatud. Hinnanguliselt ei jää raadatavasse alasse väga vanu ja väärtuslikke puid. Rohuküla otseläbimurde rajamine (alternatiiv D) ning Ranna (Ungru) tee ülesõidu rekonstrueerimine?“ - küsimärgiga lause on arusaamatu, palun täpsustada. Karmo Leemet 26.02.2016/29.02.2016 Kas ma saan õigesti aru, et antud juhul on võimalus, kus detail Jah, Teil on õigus, et teemaplaneeringu peamine eesmärk on täpsustada raudtee raudteega kinnitatakse ära, aga raudteed ennast rajamiseks vajalik maa ja see reserveerida, kindlustamaks raudtee ehitamise võibolla ei ehitatagi? Ehk siis ma tunnengi muret, et kõne all oleva võimalikkus tulevikus. Kõikide olemasolevate Eesti raudteelõikude alune maa kinnistu kasutusvõimalused ja väärtus elamumaana raudtee DP tõttu kuulub riigile, seega on ka Haapsalu raudtee puhul võõrandajaks riik. Samas ei vähenevad, aga võõrandamist tegelikult ei toimugi. Enamus ole Lääne Maavalitsuse pädevuses otsustada, millal raudtee ehituse ja potentsiaalsest võõrandatavast alast on küll tõesti ehituskeelu võõrandamistega alustatakse. II eskiisi avalikustamise käigus saadud 98 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus vööndis, aga ülejäänud alal oleva korterelamumaa väärtuse ettepanekute alusel oleme täiendanud ka võõrandamise peatükki alljärgneva seisukohalt on suur vahe, kas nende kõrval on oja koos haljastatud sõnastusega: rohealaga või raudtee. Käesolev teemaplaneering ei ole üldisest täpsusastmest tulenevalt maade omandamise otseseks aluseks. Trassikoridoris paiknevate maaüksuste Eesti Vabariigile omandamine toimub ehitusprojekti alusel. Võõrandamisele ei kuulu kogu raudtee trassikoridori jääv maa, vaid otseselt raudtee ehitamiseks ja toimimiseks vajalik maa (raudteetammi lähiümbrus). Üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest kuni 15 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda). Maa omandamiseks peetakse läbirääkimisi kinnistu omanikega. Maade omandamise menetlust alustades tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperthinnang raudtee ehitamiseks vajalike maa-alade turuväärtuse leidmiseks, mille alusel alustatakse läbirääkimisi maaomanikega maa vabatahtlikuks võõrandamiseks. Läbirääkimiste eesmärk maade omandamise protsessis on vabatahtliku kokkuleppe saavutamine maa võõrandamise tingimuste osas. Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa võõrandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus ning muud tingimused). Kui maa võõrandamises jõutakse maaomanikuga kokkuleppele, sõlmitakse notariaalselt tõestatud leping maa Eesti Vabariigile omandamiseks. Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik. Vaid juhul, kui korduvad läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub maa võõrandamisest, on Eesti Vabariigil õigus algatada sundvõõrandamismenetlus. Sundvõõrandamine on äärmuslik abinõu, mille läbiviimine toimub vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele Lääne Raudtee AS 19.02.2016 kiri AS Lääne Raudtee teeb ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor võimaldab peatuskohana kasutada 99 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus punkti 3.1.3 Haapsalu linn jaotust Haapsalu jaam järgmise tekstiga: nii ajaloolist platvormi kui ka viia peatuskoht jaamast eemale. Samas, „Variantide A ja B kombinatsiooni või variant B kasutamisel tuleks teemaplaneeringu täpsusastmel puudub meil alus otsustamaks, milline lahendus on kõiki aspekte arvesse võttes parim. eelistada ajaloolist reisijate ooteplatvormi jaamahoone ees, mis tagab reisijatele kiireima, mugavaima ja kõige ohutuma pääsu linna ning Seletuskirja peatüki „Raudtee projekteerimise ülesanded“ kohaselt tuleb: jaamahoonesse ja seal paiknevate teenusteni. Projekteerimise käigus  koostada Haapsalu raudteejaama kompleksi kaitsealuste ehitiste kaitsevööndi tellida eksperthinnang, millistel tingimustel on ajalooline reisijateosas muinsuskaitse eritingimused; ooteplatvorm kasutatav.“  koostöös Haapsalu jaamahoonet haldava isikuga (Läänemaa Muuseumide SA) lahendada ajaloolise rongi- ja veeremikoosseisu paigaldamise ja eksponeerimisega seonduvad küsimused. Muinsuskaitse eritingimuste alusel on võimalik koostada Teie poolt soovitud eksperthinnang ajaloolise platvormi kasutamise võimaluste kohta. Täna puudub paraku alus otsustamaks, kas eelistatud on ajaloolise platvormi kasutamine, või uue peatuskoha rajamine. Seetõttu jätame Haapsalu peatuskohta puudutava sõnastuse Teie ettepanekute alusel muutmata. SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid (Anton Pärn) 22.02.2016 e-kiri Olen arutanud raudtee koridori küsimust muuseumis ning täna on Oleme Haapsalu raudteejaama kompleksi osas oluliselt täiendanud KSH peatükki mul kaks olulist teemat, mis vajavad meie jaoks suuremat selgust. 4 „Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus“. Muuhulgas on toodud välja, et Kuna täna toimub kohtumine LV, siis annan oma esialgsed Haapsalu raudteejaamas tegutseb Raudtee- ja Sidemuuseum. Museaalidena on kommentaarid: jaamahoone lähipiirkonnas eksponeeritud 25 ühikut raudteetehnikat (vedurid, 1. Tulevase raudtee ja perroonide asend jaamahoone esisel või vagunid), kogupikkusega 400 m. lähipiirkonnas. Ehkki tänane projekti staadium ei nõua muinsuskaitseliste eritingimuste koostamist on samas muinsuskaitsel KSH peatükki 8.2.5 „Mõju kultuuriväärtustele ja kontaktliini tõttu muutuvad määrav roll perrooni(de) asendi määratlemisel. Ajaloolise perrooni vaated“ oleme vaadete ja vibratsiooni osas täiendanud alljärgnevas sõnastuses: kasutamise võimalikkuse määrab ära tänase perrooni ja varikatuse Kuna tegemist on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega, ei käsitleta uue kõrgus. Kuna tegemist on kavandatava elektriraudteega, siis on ka peatuskoha rajamist Haapsalu ajaloolise raudteejaama piirkonda miljöö elektriliinil oma nõuded ning sobitavus varikatusega samaaegselt nii rikkumisena. Kontaktvõrgu projekteerimisel/rajamisel tuleb arvestada, et oleks muinsuskaitseline kui ka insenertehniline küsimus. Perrooni asend tagatud parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele (nt jaamahoone puhul jaamahoonega kohakuti vajab samuti muinsuskaitselist kooskõlastust säiliks võimalus ajaloolise miljöö eksponeerimiseks koos vanade vedurite- seoses elektriliini paigaldamisega (postide paigaldus ja vahed, uue vagunitega). Kontaktjuhtme riputamise kõrgus peab jaamades olema vähemalt perrooni katustamine jne.). 5,75 m. Haapsalu raudteejaama platvormi katusealuse räästa kõrgus on 2. Ajaloolise jaamahoone esise ehk raudteekoridoriga seotud maapinnast 4,6-4,7 m. Seega jäävad kontaktjuhtmed räästast kõrgemale, vaade ruumiplaneerimine. sammastikule säilib. Massiivsed kontaktvõrgu toed (kontaktvõrgu lõpp) on 100 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Teema on väga aktuaalne, sest lisaks perrooni(de) ja raudteekoridori võimalik kavandada teisele poole Kiltsi teed. määramisele tuleb lahendada jaamahoone esisel oleva ajaloolise Kehtiv reisijateveo ootaplatvormide standart (EVS 867:2011+A1:2013) seab rongi- ja veeremikoosseisu paigaldamise ja eksponeerimisega tingimused vaid platvormi gabariitidele, varikatuste olemasolu ei ole nõutav ning seonduvad küsimused – ala, kuhu nad paigutuvad. lubatakse vajadusel ka erilahendusi: Ooteplatvormidele peab paigutama Tänase seisuga on jaamahoone esisel arvestatav kogu vana varikatuse või paviljoni, pingid ning prügikasti(d). Paviljoni olemasolul pole raudteetehnikat - kokku 25 ühikut, pikkusega ca 400 m (ilma täiendava varikatuse paigaldamine vajalik. Kui ooteplatvormile ei ole paviljoni või vahedeta). Sellest tulenevalt tuleks eksponeerimiseks arvestada iga varikatuse paigaldamine otstarbekas, peavad need olema mujal. Seega on objekti vahele min 2 x 5 m, mis teeb lisaks ca 100-200 m. Ehk on võimalik rajada selline platvorm, mis ei halvendaks vaateid Haapsalu vajadus ca 600 jm rööpaid, et tehnika ärapaigutada. raudteejaama hoonele ning sobituks olemasoleva keskkonnaga. Ala, kuhu objektid paigutatakse peab arvestama eelnevalt nii Eeldatav vibratsioonist tulenev mõju Haapsalu raudteejaama kompleksi hoonetele planeeritava raudtee vajadusi kui ka muinsuskaitse nõudmisi. on minimaalne. Vibratsiooni piirnormid on Eesti õigusaktides kehtestatud ainult Lisaks tuleb ette näha eksponeeritavalt alalt raudteed tänase inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks. Vastavalt kaubaaida juurde, kus on nähtud võimaliku vedurihalli asukohta. sotsiaalministri määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid" (jõustunud 17.05.2002) on vibratsioonitaseme (Lv, , dB) lubatud piirväärtused olemasolevates elamutes päeval (kell 07:00 – 23:00) 82 dB, öösel (kell 23:00 – 07:00) 79 dB, õppeasutuse ruumides (kus toimub õppetöö) päeval 82 dB ja büroo ning haldushoonetes päeval 88 dB. Seadusest tulenevaid vibratsiooni piirnorme hoonetele ei ole. Vibratsiooni mõju hindamiseks hoonetele peab arvestama paljude teguritega, kuna vibratsioonienergia kandub edasi läbi mitme erineva keskkonnakomponendi ning erinevate omadustega materjalide (rong, rattad, rööpad, liiprid, ballast, mulle, maapind, hoonete vundament, hoone konstruktsioonid). Mõjude hindamise puhul on eeldatud, et raudteejaama ehitamise ajal on arvestatud rongiliiklusest tuleneva vibratsiooniga. Muinsuskaitseameti kodulehelt kättesaadava 20. sajandi Eesti raudteejaamade uuringu (Leele Välja, 2012) kohaselt on Haapsalu raudteejaam sarnaseim Tartu raudteejaamaga. Mõlema näol on tegemist kivist keskosaga II klassi jaamahoonetega. Tartu jaamas on kaks ooteplatvormi, millede vahele jääb kaks jaamateed. lisaks kaubaronge teenindavad jaamateed jaamahoone vahetus läheduses. Tartu jaamahoone rekonstrueerimistööd said valmis 2012. aastal. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna sõnul ei ole raudteejaama restaureerimisel vibratsiooni mõju 101 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus uuritud. Vibratsiooni puhul on üldine reegel: mida raskem on rongi kogukaal, seda madalam on tekkiva vibratsiooni sagedus ja seda kaugemale vibratsioon levib. Eestis praegu kasutusel olevate Flirt-tüüpi kolmevagunilised rongikoosseisud (koos veduriga) kaaluvad 116 tonni ning neljavagunilised 139 tonni. Flirt-tüüpi rongide andmed on kättesaadavad siit: http://www.stadlerrail.com/media/uploads/FELEE0311e.pdf. Varasemalt kasutusel olnud vedurid kaalusid 120 tonni ja reisivagunid vastavalt tüübist 20-40 tonni. Seega on praegused rongikoosseisud peaaegu kaks korda kergemad. Vibratsioon sõltub palju ka rööpa pinna siledusest. Karedad ja töötlemata rööbasteed põhjustavad tihti suuremat vibratsiooni. Uus rööbastee on võrreldes varasemaga siledam ja kvaliteetsem. Samuti on määrav raudteejaama kasutuskoormus. Kehtiva sõiduplaani järgi on näiteks Tartu raudteejaama reisirongiliikluseks mõeldud alas vähemalt 29 möödumist päevas, lisaks kaubarongiliiklus. Tasuvusuuringu järgi peatub Haapsalu raudteejaamas 8 rongi ööpäevas. Juhul kui Rohuküla lõiku välja ei ehitata ja kõikide rongide lõpp- ja algpeatus on Haapsalu, on eeldatav ööpäevane koormus 16 rongi. Eelkirjeldatust tulenevalt oleme täiendanud KSH peatükki 8 „Kavandatava tegevuse mõju ja leevendusmeetmed“ järgmiste punktidega: • Haapsalu raudteejaama piirkonnas kontaktvõrgu projekteerimisel tuleb tagada parimad või iseloomulikumad vaated mälestistele. Uute platvormide rajamisel (eelkõige varikatuste puhul) tuleb vajadusel kasutada kujunduslikke erilahendusi, mis sobituvad olemasolevasse keskkonda. • Ehitusprojekti käigus tuleb hinnata Haapsalu raudteejaama piirkonna pinnast ning võimalikku vibratsiooni levimise ulatust. Vajadusel kasutada vibratsiooni vähendavaid meetmeid. Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis „Raudtee projekteerimise ülesanded“ on Haapsalu raudteejaama kompleksi puudutavad ülesanded sõnastatud järgmiselt: • Koostada Haapsalu raudteejaama kompleksi kaitsealuste ehitiste kaitsevööndi 102 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus osas muinsuskaitse eritingimused; • Koostöös Haapsalu jaamahoonet haldava isikuga (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) lahendada ajaloolise rongi- ja veeremikoosseisu paigaldamise ja eksponeerimisega seonduvad küsimused. 103 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Tabel 24 Ülevaade teemaplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamise ajal esitatud ettepanekutest Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta MINISTEERIUMID Majandus- ja 06.06.16 nr Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kommunikatsiooni- 1.10-17/15- kooskõlastab Lääne maakonnaplaneeringut ministeerium 00376/115 täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Ministeeriumi haldusala volitatud asutused Maanteeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma kooskõlastused saatnud otse maavalitsusele. RIIGIASUTUSED Keskkonnaamet 30.05.2016. nr Tuginedes planeerimisseaduse kuni 01.07.2015 6-5/16/66-5 kehtinud redaktsiooni § 1 lg 6-le ja § 17 lg 5-le ning haldusmenetluse seaduse §-le 41, teatab Keskkonnaamet, et esitab oma vastuse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 17.06.2016. 06.06.2016. nr Keskkonnaamet on läbi vaadanud 6-5/16/66-6 teemaplaneeringu materjalid koos KSH aruandega ja esitab järgnevad märkused: Teemaplaneeringu joonisel nr 4 Risti-Palivere Õgvendus A5 on teemaplaneeringu joonisele kantud. jaamavahe ei ole märgitud õgvendust A5, mis seletuskirja peatüki 3.1.1 kohaselt asub Palivere viadukti juures ja õgvendatava lõigu pikkuseks on 1519 m. KSH aruande tabelis 10 nimetatakse, et Annamõisa KSH aruande tabel 10 on korrigeeritud. metsise püsielupaik asub Mustjärve raba hoiu- ja loodusalal. Keskkonnaamet palub täpsustada, et püsielupaik asub Mustjärve raba loodusalal ja piirneb Mustjärve raba hoiualaga. KeHJS § 40 lg 4 p 13 kohaselt sisaldab KSH aruanne KSH aruandesse on lisatud ptk 9 Seire. Peatükk on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega sõnastatud järgmiselt: 104 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta kaasneva olulise keskkonnamõju seireks Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kahepaiksete ja roomajate läbipääsud ja tõkked üle kirjeldust. Kooskõlastamiseks esitatud KSH kontrollida ja vajadusel puhastada. aruandes ei ole toodud seiremeetmeid ega selgitatud, miks seiremeetmeid pole määratud. Nt Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb KSH aruande peatükis 8.2.6 „Müra ja vibratsiooni projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku mõju“ on määratud, et Valguse, Haapsalu mnt 25 ja selgumisel teostada uus müra modelleerimine. Nurga kinnistul tuleb projekteerimise Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke uus müra modelleerimine ning ülenormatiivse müra seinte/vallide asukohad ning lahendused. Olukorras, ohu korral tuleb pärast rongiliikluse avamist kus müratõkke seinu/valle raudtee ehitamise käigus ei teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete rajata, tuleb pärast rongiliikluse avamist teostada nii mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine otsustada koos kinnistu omanikuga, kas ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalik. müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks Keskkonnaamet palub KSH aruannet täiendada kas muutmine) on vajalikud. seiremeetmete määramisega või põhjendusega, Muid tegureid, mida oleks vajalik seirata, KSH käigus ei miks seiremeetmete määramine pole vajalik. leitud. Keskkonnaamet täpsustab KSH aruande peatükki KSH aruande peatükki 4.7 ja teemaplaneeringu 4.7 ja teemaplaneeringu peatükki 5.4 järgnevalt: seletuskirja peatükki 5.5 (kooskõlastamisele esitatud Annamõisa metsise püsielupaiga ettepaneku seletuskirjas 5.4) on Keskkonnaameti poolt esitatud materjalid projekteeritavate alade kihi informatsiooniga täiendatud. täiendamiseks on Keskkonnaameti poolt Keskkonnaagentuuri saadetud 11.04.2016 ning piirimuudatused on projekteeritaval kihil EELISes olemas. Püsielupaiga piiride muutmise määrus liidetakse ilmselt teiste metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määrusega. Teemaplaneeringu seletuskirjas on kaks peatükki Teemaplaneeringu seletuskirja peatükkide numbriga 5.4. numeratsioon on korrigeeritud (lisatud ptk 5.5). 105 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta KSH aruandes on kahepaiksete läbipääse Oleme korrigeerinud teemaplaneeringu seletuskirja ja nimetatud torudeks (peatükis 8.2.1 ja 8.4.3) KSH aruande sõnastust – kahepaiksete ja roomajate “läbipääsutoru” asemel kasutame läbivalt sõna Keskkonnaamet soovib tähelepanu pöörata sellele, “läbipääs”. Samuti on lisatud KSH aruande peatükki et tegelikkuses ei tohi need kindlasti olla lihtsalt 8.2.1 läbipääsude kirjeldus alljärgnevas sõnastuses: torud, vaid peaksid olema pooleldi täidetud, sest Läbipääsu põhi ei tohi olla veega kaetud, üleujutuse ümmargusest torust konnad efektiivselt läbi liikuma vältimiseks võib läbipääsu rajada maapinna tasemest ei hakka. Kaldenurk liikumise pinna ja katuse vahel kõrgemale teetammi sisse või vahetult rööbaste alla. peab olema nürinurk, sest siis ei hakka konnad Eelistatud on kandilised tunnelid, sest neil on laiem ronima ülespoole. Ümmarguses torus hakkavad põhi (loomade liikumisala). Ümarad tunnelid tuleks konnad ronima mööda seinu üles ja läbi toru ei poolenisti täita, et põhi oleks laiem ja seinad negatiivse jõua. Lisaks läbipääsudele peab jooksvalt kaldega. puhastama ka tõkkeid, sest risu ja muu materjal Samuti on KSH peatükki 8.2.1. lisatud nõue, et kuhjub tõkete serva ning sellisel juhul tõkked enam jooksvalt peab puhastama ka kahepaiksete tõkkeid, ei toimi. sest risu ja muu materjal kuhjub tõkete serva ning sellisel juhul tõkked enam ei toimi. KSH peatüki 8.4.3. kahepaikseid ja roomajaid puudutav punkt on sõnastatud alljärgnevalt: Üks kord aastas, soovitatavalt kevadel, tuleb kahepaiksete ja roomajate läbipääsud ja tõkked üle kontrollida ja vajadusel puhastada. Kuni 01.07.2015. a kehtinud PlanS § 17 lg 3 p 1 Teemaplaneering ja KSH aruanne on Keskkonnaameti alusel kooskõlastab Keskkonnaamet Lääne märkuste alusel täiendatud. maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“, kuid palume eeltoodud märkuste alusel teemaplaneeringut ja KSH aruannet täiendada. Maa-amet 19.05.2016 nr Järgnevalt anname teemaplaneeringule seisukoha 6-3/16/8961-2 lähtuvalt asjaolust, et Lääne maakonnas asuvad Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee trassikoridori 106 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta piirides osaliselt Palivere turbamaardla (registrikaart nr 640) ja Turvalepa turbamaardla (registrikaart nr 103) ning trassikoridor külgneb vahetult Õmma turbamaardlaga (registrikaart nr 188). Jooniselt Ellamaa-Risti jaamavahe puudub Teemaplaneeringu joonisele “Ellamaa-Risti keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olev jaamavahe” on lisatud keskkonnaregistri maardlate Kalda kruusamaardla (registrikaart nr 28). Palume nimistus arvel olev Kalda kruusamaardla (registrikaart lõpliku planeeringulahenduse valmimisel täpsustada nr 28). maardla andmeid joonisel Ellamaa-Risti jaamavahe. KSH aruande peatüki 8.2.7 Sotsiaalmajanduslikud KSH aruande peatüki 8.2.7 “Sotsiaalmajanduslikud mõjud alapeatükis Mõju maavarade mõjud” alapeatükki “Mõju maavarade kaevandatavusele on kirjeldatud (tsiteerin): kaevandatavusele” punkti sõnastust on korrigeeritud „Raudtee ehituse käigus väljatud maavara järgnevalt: Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse maaparandusseaduse peatükis „Maapõue muud peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud kasutamise viisid“ toodud nõuetega“. Palume lauses nõuetega. nimetada õiget seadust ja muuta lauset järgnevalt (tsiteerin): „Raudtee ehituse käigus väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada maapõueseaduse peatükis „Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega“. Raudteetrassi kavandamisel maksimaalses ulatuses Teemaplaneeringu joonisele Ellamaa-Risti jaamavahe olemasolevale raudteetammile ning arvestades, et ja KSH aruanne on vastavalt Maaameti märkustele raudtee trassikoridorile ei ole mõistlikku täpsustatud. alternatiivset asukohta, ei ole alust eeldada, et planeeringus kavandatav tegevus halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas. Maa-ametil ei ole planeeringule vastuväiteid, kui teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- 107 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ joonist Ellamaa-Risti jaamavahe ja KSH aruannet täpsustatakse vastavalt eelpool toodud märkustele. Maanteeamet 18.05.2016 nr Võttes aluseks kuni 01.07.2015. a kehtinud 15-2/16- planeerimisseaduse § 17 lg 2, planeerimisseaduse § 00033/064 57 lg 1 ja § 65 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Lääne Maavalitsuse poolt koostatud ja kooskõlastamiseks esitatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ planeerimisettepaneku. Muinsuskaitseamet Kooskõlastamise Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, Lääne Maavalitsus saatis omapoolsed selgitused ja komisjoni 17. planeerimisseadusele, kultuuriministri 04.07.2011 teemaplaneeringu täiendused Muinsuskaitseameti mai 2016 määrusele nr 15 ja Muinsuskaitseameti vaneminspektor Kalli Petsile 29.06.2016. kirjaga nr 12- koosoleku põhimäärusele, otsustas: volitada vaneminspektor 3/16/881-2. protokoll nr 326. Kalli Petsi kooskõlastama teemaplaneeringut kui on sisse viidud järgmised parandused: 9.1. komisjon eelistab varianti Trass D, kus perroon Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor paikneb Rohuküla pöörangu ees; võimaldab peatuskohta rajada nii Rohuküla otseläbimurdele kui ka raudteejaama ette. Teemaplaneeringu seletuskirja peatüki 5.4. “Raudtee projekteerimise ülesanded” kohaselt tuleb raudtee ehitusprojekti koostamise käigus koostada Haapsalu raudteejaama kompleksi kaitsealuste ehitiste kaitsevööndi osas muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimustele annab kooskõlastuse Muinsuskaitseamet. Planeeringule antud kooskõlastused (sh. Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 17. mai 2016 protokoll) 108 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta lisatakse teemaplaneeringu dokumentatsiooni hulka. 9.2. säilitada olemasolev perroon; Teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 6.1. ja KSH aruande peatükki 8.4.1. “Projekteerimisel arvestatavad leevendavad meetmed” on lisatud punkt alljärgnevas sõnastuses: Haapsalu raudteejaama ajalooline katustatud perroon tuleb säilitada. 9.3. tähistada mälestised ühtselt. Esitatud joonistel Joonised vastavalt ettepanekule korrigeeritud – eraldi on tähistatud pindalalised mälestised tingmärgiga välja toodud Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealadena. muinsuskaitseala ning kinnismäletise alad (pindalalised mälestised). 30.06.2016 nr Muinsuskaitseamet kooskõlastab Teie poolt 5.1-17.5/34-1 läbivaatamiseks esitatud teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Kooskõlastuse number kultuurimälestiste riiklikus registris on 27799, 30.06.2016. Põllumajandusamet 31.05.2016 nr Kuni 01.07.2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 14-18/826-1 17 lg 2 alusel kooskõlastan teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ järgmistel tingimustel: Planeeringualal paiknevate maaparandusehitiste KSH aruande peatükki 8.1.4 ja 8.4.1 ning maa-alale tee projekteerimisel, kehtivate teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 6.1 on planeeringute muutmisel, täiendamisel, uute märkuste põhjal täiendatud alljärgnevas sõnastuses: algatamisel, maakorraldustoimingute läbiviimisel ja Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide maakasutusotstarbe muutmisel tagada toimimine, vajadusel nende rekonstrueerimise teel. … olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine, Raudtee ehitusprojekt kooskõlastada vajadusel nende rekonstrueerimise teel. Põllumajandusametiga (MaaParS § 48). Maaparandusseaduse § 47 ja 48 kohaselt tuleb kõik muud ehitusprojektid ja maakorraldustoimingud, mis asuvad maaparandussüsteemil, kooskõlastada 109 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta Põllumajandusametiga. Olemasolevatesse maaparandussüsteemi KSH aruande peatükki 8.1.4 ja 8.4.1 ning drenaaživõrkudesse on sademevee suunamine teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 6.1 on keelatud. Olemasoleva maaparandussüsteemi märkuste põhjal täiendatud alljärgnevas sõnastuses: drenaaživõrk ei ole dimensioneeritud täiendavate Olemasolevatesse maaparandussüsteemi vooluhulkade läbilaskmiseks. Maaparandussüsteem drenaaživõrkudesse on sademevee suunamine on maatulundusmaa kuivendamiseks ette nähtud keelatud. rajatis (Maaparandusseadus § 3 lg 2). Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks KSH aruande peatükki 8.1.4 ja 8.4.1 ning sademevee suublana tuleb enne sademete ja muu teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 6.1 on vee eesvoolu juhtimise kavandamist kontrollida märkuste põhjal täiendatud alljärgnevas sõnastuses: arvutustega ning hinnata eesvoolu ristlõike ja Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks sademevee eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust suublana tuleb enne sademete ja muu vee eesvoolu nõuetele. Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus juhtimise kavandamist kontrollida arvutustega ning nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ hinnata eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste § 111 lg 1 sätestab: Kui kavandatava inimtegevuse avade suuruse vastavust tulemusena suureneb eesvoolu valgala või nõuetele(Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr sademete ja muu vee juhtimine eesvoolu, 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ § kontrollitakse arvutustega eesvoolu ristlõike ja 111 lg 1) . eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele. Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid KSH aruande peatükki 8.1.4 ja 8.4.2 ning kindlustada esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade teemaplaneeringu seletuskirja peatükki 6.2 on ning veekogu erosiooni. Rakendada vajalikke märkuste põhjal täiendatud alljärgnevas sõnastuses: meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid kindlustada eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade ning veekogu sattumise ja edasi kandumise. erosiooni. Rakendada vajalikke meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete sattumise ja edasi kandumise. Päästeamet 26.05.2016 nr Lääne päästekeskus kooskõlastab raudteetrassi 7.3-4.4/9933-2 koos järgmise märkusega: 110 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta Tagada juurdepääs Risti-Palivere lõigul Koikse-Mäe Lääne Maavalitsuse saatis Päästeametile omapoolsed hooneteni ülesõidu nr 5 säilitamisega. selgitused 29.06.2016. a kirjaga nr 12-3/16/572-20: Koikse tee ülesõit (nr 5) on käsitletud ülesõiduna, mille säilitamist kaalutakse projekteerimisel. Projekteerimisel koostatakse riskianalüüs, kus hinnatakse nii ületuskoha põhjendatust (kas seal on piisavalt ületajaid, kas see ühtib elanike liikumisteedega) ning samas ka ületuskoha loomise võimalust (kas seal on piisavalt hea nähtavus nii ületajale kui ka veeremijuhile). Nõustume Teie märkusega, et ülesõidu nr 5 säilitamise kaalumisel on oluline hinnata ka võimalikku päästevõimekuse vähenemist. Lisame teemaplaneeringu peatüki 3.2.1. tabelisse 11 ülesõidu nr 5 kohta märkuse, et riskianalüüsi koostamisel tuleb hinnata ülesõidu sulgemise mõju päästevõimekusele. 20.07.2016 nr Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel kooskõlastab 7.3-2.4/14311-2 Päästeameti Lääne päästekeskus „Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassikoridori asukoha määramine“ teemaplaneeringu ülesõidu nr 5 planeeringusse kavandatava 3.2.1 punkti sõnastuse ja põhimõtte. Tehnilise Kristiina Fuks- Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) vaatab läbi Lääne Järelevalve Amet Kuusi Maavalitsuse kirja 05.05.2016 nr 12-3/16/572-1 31.05.2016. a e- „Teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla kiri. raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kooskõlastamine“ ja kirjas sisalduval lingil olevaid dokumente. Palume vastamisel ajapikendust kuni 10.06.2016 03.06.16 nr 8- TJA kooskõlastab Lääne maakonnaplaneeringu 6/14-1695-017 teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla 111 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Juhime tähelepanu ka mõningatele ebatäpsustele: Täiendame teemaplaneeringu ja KSH aruande teksti, seletuskirjas ja KSH aruandes on korduvalt et konkreetses planeeringus käsitletakse ülesõidu all kasutatud terminit „ülesõit“ – hetkel on tegemist tee ja käesoleva teemaplaneeringuga kavandatava siiski kas harjunud liikumisteedega (nende raudtee samatasandilist lõikumise ala. Kuigi sulgemiste osas) või siis uute ületuskohtade juriidiliselt on tegemist uue raudtee ehitamisega, on projekteerimise osas tulevaste ületuskohtadega. tegelikkuses raudteetrass (sh. raudteetamm) olemas. Seletuskirjas on öeldud, et ülesõidu all mõeldakse Teksti ja jooniste loetavuse selguse huvides nimetame raudtee ja tee lõikumist kuid hetkel raudteed siiski neid siiski ülesõitudeks. veel ei ole. Terviseamet 26.05.2016 nr Terviseamet tutvus Teie poolt kooskõlastamiseks Lääne Maavalitsus saatis omapoolsed selgitused ja 9.3-1/3375 esitatud materjalidega ning esitab alljärgnevalt teemaplaneeringu täiendused Terviseametile omapoolsed tähelepanekud. 10.06.2016. a kirjaga nr 12-3/16/572-16. Teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla Kooskõlastamisele esitatud trassikoridori on raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kirjeldatud seletuskirja peatükis 3. Kõik võimalikud seletuskirjas on toodud, et raudteetrass trassikoridori muudatused (sh. õgvendused) on kavandatakse maksimaalses ulatuses olemasolevale kirjeldatud seletuskirja peatükis 3.1. raudteetammile selliselt, et see võimaldaks Kooskõlastamisele esitatud trassikoridor on joonistel projektkiirust 160 km/h. Seletuskirjas on viidatud märgitud “planeeritud trassikoridorina” (lilla joon), eskiisprojektile, kus on toodud terve rida raudtee samuti on joonisel kujutatud projektkiiruse 160 km/h ehituse põhitöid, mille hulgas ka mainitud, et saavutamiseks vajalikud õgvendused. raudteetrassi asukoht korrigeeritakse, lähtudes Teemaplaneering on algatatud planeerimisseaduse kiirusest 160 km/h, kuid on jäänud märkimata, kui (edaspidi PlanS) § 29¹ kohase mitut kohalikku suures ulatuses muudetakse olemasolevat omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku trassikoridori. Samas teemaplaneeringu seletuskirja planeeringuna. Selleks, et teha parim trassivalik, tuleb peatükis 2 on vaadeldud ja võrreldud trassikoridori teemaplaneeringu raames võrrelda erinevaid erinevad alternatiive. Esitatud materjalidest ei tule asukohti. Seega peab olema planeeringu selgelt välja kooskõlastamist vajav eelistatud materjalidest leitav, milliseid asukohti kaaluti ja mille trassikoridori asukoht. alusel parim lahendus välja valiti (seletuskirja ptk 2). Mööname, et joonistel ei pruugi olla „planeeritud raudteetrass“ ja „kaalutud, kuid mitte-eelistatud 112 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta raudteetrass“ selgelt eristatavad. Seetõttu korrigeerime jooniseid “Palivere-Taebla jaamavahe” ja “Haapsalu-Rohuküla jaamavahe” järgmiselt: • Jooniselt eemaldame „kaalutud, kuid mitte- eelistatud“ raudteetrasside ja ülesõitude tähistused. • Tingmärkides võtame „kaalutud, kuid mitte- eelistatud trassikoridorid” “planeeritud” grupist maha, lisame eraldi alapealkirja/grupi “planeeringuga kaalutud”. Teemaplaneeringu seletuskirjas ei ole otseselt välja KSH aruanne on teemaplaneeringu lahutamatu lisa, toodud müra tasemete ületamisi planeeritaval alal. mistõttu ei ole otstarbekas kogu KSH-s esitatud Müra tasemete ületamised on toodud alles KSH informatsiooni planeeringu seletuskirjas kajastada. aruandes ja selle raames koostatud ’’Riisipere- Planeeringu joonistele on kantud kinnistud, mille Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi asukoha puhul on olemas ülenormatiivse müra tekke oht. määramine mürauuring ja vibratsiooni KSH Lisas 2 lk 14 esitatud rongide arvu näol (20 tk eksperthinnang’’ (KSH aruande Lisa 2), milles on ööpäevas) on tegemist veaga. Korrektne eraldi välja toodud kinnistud, kus müratasemete prognoositav rongide arv on 16 tk ööpäevas, nagu ületamine aset leiab ning leevendusmeetmed müra seda on kirjeldatud mürauuringu lähteandmetes (lk vähendamiseks. Teemaplaneeringu KSH aruande 5). Korrigeerime KSH Lisa 2 lk 14 esitatud rongide Lisa 2 lk 10-11/18 selgub, et sotsiaalministri arvu. 04.09.2002. a määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega Teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3 hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil “Raudteetrassi koridori alal algatatud ja kehtestatud ning mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud detailplaneeringud” on muuhulgas välja toodud liiklusmüra öised taotlustasemed on ületatud lõigus kehtestatud detailplaneeringud, mille elluviimisega II Jaama tn 7a kinnistul (katastrinumber võib kaasneda ülenormatiivse müra ja/või vibratsiooni 77601:004:0059) 2 dB võrra ja Haapsalu mnt 25 oht. Kehtestatud detailplaneeringute elluviimise kinnistul (katastrinumber 77601:003:0208) 4 dB võimalikkus täpsustatakse raudtee ehitusprojekti võrra. Lõigus IV on öised müratasemed ületatud käigus. Kui kehtestatud detailplaneeringu alal 113 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta Nurga kinnistul (katastrinumber 77601:001:2091) 5 soovitakse ehitustegevust alustada enne raudtee dB võrra. Lk 14/18 on toodud, et Riisipere- projekti valmimist, tuleb elluviimise võimalikkust (sh. Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul on arvestatud ülenormatiivse müra ja vibratsiooni esinemise liiklussageduseks 20 rongi ööpäevas ning võimalikkust) hinnata ehitusprojekti või maksimaalseks kiiruseks 160 km/h. Muudes projekteerimistingimuste andmise käigus. kohtades on märgitud liiklussageduseks 16 (12+4) Ülenormatiivse müra või vibratsiooni ohu korral on rongi ööpäevas. Kui liiklussagedus on 20 rongi on võimalik detailplaneering osaliselt kehtetuks ka müratasemed suuremad kui 16 rongi puhul. tunnistada või detailplaneeringut täpsustada Samas tuleb arvestada, et vibratsiooni tasemed ei projekteerimistingimustega. sõltu liiklussagedusest, vaid nendest rongidest, mis tekitavad suurimat vibratsiooni ja normeeritud on Lisame KSH aruande peatükki 8.2.6 “Müra ja vibrokiirenduse αv piirväärtused (m/s2). vibratsiooni mõju” seletuskirja peatükis 5.3. oleva Teeme ettepaneku võtta mõlemal puhul nn informatsiooni kehtestatud elamualade halvima olukorra aluseks lk 14/18 toodud rongide detailplaneeringute kohta, millele võib ulatuda arvu ööpäevas – 20 tk. rongiliiklusest tulenev ülenormatiivne müra. Lisaks on Teemaplaneeringu KSH aruande Tabel 15 Müratasemete ületamised (lk 56) toodud ka Valguse kinnistu (katastrinumber 68001:002:0077), kus on liiklusmüra öine taotlustase ületatud 4 dB. Samuti juhime tähelepanu, et eksperthinnangus on käsitletud ainult olemasolevaid hooneid, käsitlemata on jäänud kehtestatud elamualasid haaravad detailplaneeringud. Terviseamet on seisukohal, et teemaplaneeringut sh KSH aruande Lisa 2 tuleks täiendada. ’’Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi Müramodelleerimine ja vibratsiooni eksperthinnang asukoha määramine mürauuring ja vibratsiooni on koostatud kooskõlastamisele esitatud eksperthinnangust’’ ei tule selgelt välja, millise trassikoridorile, mitte olemasolevale trassikoridorile. trassikoridori kohta on teostatud mürauuring ja Seega on uuringu koostamisel arvestatud vibratsiooni eksperthinnang. Koostatud trassikoridori õgvenduste ja uute asukohtadega. mürakaartide alusel võib oletada, et uuring on 114 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta tehtud ainult olemasoleva trassikoridori kohta ning Teemaplaneering on aluseks reisijatevoe ei käsitle teemaplaneeringus pakutud võimalikke kavandamisele, kaubavedusid käsitletakse vaid alternatiive ja õgvendusi. Ei ole käsitletud strateegilisel tasemel. Teemaplaneeringu seletuskirja kaubarongidest tulenevat müra. Müraolukorra peatükis 3.5 “Perspektiivne kaubavedu” on muutumise selgitamiseks on vajalik liiklusmüra muuhulgas kirjeldatud järgmist: Vajaduse tekkimisel kaardistamine enne ja peale raudtee valmimist. Kui kavandatakse kaubajaama(de) asukoht ning raudtee raudtee tehakse täiesti uude kohta või lisaharud eraldiseisvate planeeringutega koostöös rekonstrueeritakse siis peab müra jääma ettevõtjatega. Kaubavedude kavandamisel tuleb läbi taotlustaseme piiresse. viia vähemalt alljärgnevad uuringud: • Riskianalüüs – arvestada kaupade tüüpe, rongide suurust ja liiklemise sagedust. • Müra ja vibratsiooni uuring – lähtuvalt sagedusest ja tüübist. Müra eksperthinnangus on hinnatud ainult Planeeritud raudteetrassi lähedale jääb Kiltsi raudteemüra. Liiklusmüra hindamisel tuleb lennujaam, mis ei ole kasutuses. Samuti ei esine täiendavalt hinnata autoliiklus ja lennuliiklusmüra, veeliiklusest tulenevat ülenormatiivset müra. ehk liiklusmüra normtasemed on kehtestatud Sotsiaalministri 29.05.2005 määruse nr 87 “Välisõhu summaarsele liiklusmürale (rongiliiklus-+autoliiklus- strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra +lennuliiklus-+veesõidukite müra). vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded” kohaselt tuli Maanteeametil hiljemalt 30. juuniks 2012. aastal esitada Terviseametile kooskõlastamiseks strateegiline mürakaart selliste maanteede kohta, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas (st. kesmiselt 8241 autot ööpäevas). Selliseid maanteelõike oli 2010. aasta liiklusloenduse põhjal 18 ning nende kogupikkuseks on 158,743 km. Kaardistamisele kuulunud maanteelõigud asuvad neljas maakonnas (Harju, Ida- Viru, Pärnu ja Tartu) ning on piirnevad peamiselt Eesti suuremate linnadega (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu). Maanteeameti prioriteet on just eelnimetatud 115 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta lõikudel mürast tulenevate mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine. Kõikide ülesõitude koormused on kirjeldatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2. Raudtee lähipiirkonda jäävad suurima liikluskoormusega teed on Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee lõik Paliveres (3575 autot/ööpäevas), Haapsalu maantee Palivere asulas (627 autot/ööpäevas), Lihula mnt Haapsalu linnas (1506 autot/ööpäevas) ning Kiltsi tee Haapsalu linnas (2150 autot/ööpäevas). Teiste raudtee lähipiirkonda jäävate teede liikluskoormused on alla 500 auto/ööpäevas. Seega on kõikide raudtee lähipiirkonda jäävate teede aastane liikluskoormus kordi alla 3 miljoni sõiduki piiri. Toonitame, et Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul on tegemist uue raudtee ehitamisega de jure, mistõttu tuleb tagada müra taotlustasemed. Olemasolevad teed peavad vastama aga piirnormidele, mille puhul on lubatud palju kõrgem müratase. Liites kokku taotlustaseme (uus raudtee) ja piirnormi (olemasolevad teed), ei ületa müratase vastavalt logaritmi teooriale piirnormi. Täiendame KSH aruande peatükki 8.2.6, kus toome välja, et raudteest tulenevalt summaarne liiklusmüra ei suurene. Seletuskirja peatükk 5.4 „Raudtee projekteerimise KSH aruande peatükis lk 8.2.6 on leevendava ülesanded“ sisaldab muuhulgas ülesannet meetmena välja toodud järgmist: Valguse, Haapsalu „vajadusel määrata kindlaks müratõkke mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb projekteerimise seinte/vallide asukohad ning lahendused“. Kuna käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel teostada uus esitatud mürauuringust selgub, et müra ületab müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra ohu korral lubatud normväärtusi, teeme ettepaneku sõnastada tuleb pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul 116 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta see punkt järgmiselt „määrata kindlaks müratõkke kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata seinte/vallide asukohad ning lahendused“. reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalik. Teemaplaneeringuga määratakse raudteetrassi koridor, kuhu peab hilisema projekteerimise käigus mahtuma raudtee koos kaitsevööndiga. Projekteerimise käigus võib raudtee telg nihkuda maksimaalselt 5 m, ning sellega seoses muutuda ka müraolukord. Maavalitsuse hinnangul ei ole otstarbekas määrata müratõkkeseina/valli rajamise kohtustust enne, kui projekteerimise käigus on kindlaks tehtud selle reaalne vajadus. Seega soovime jätta sõnastuse muutmata. Lähtuvalt eeltoodust ei saa Terviseamet Eeltoodud selgitustest tulenevalt palume Teil kooskõlastada teemaplaneeringut „Riisipere- kooskõlastada Lääne maakonnaplaneeringut Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori täpsustav teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu- asukoha määramine“. Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. 11.07.2016 nr Esitasite 10.06.2016 kirjas nr 12-3/16/572-16 oma 9.3-1/3375-4 vastused Terviseameti 26.05.16 kirjas nr 9.3-1/3375 toodud tähelepanekutele. Täiendatud materjalide läbivaatamise käigus selgus: Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi käiku KSH aruande peatüki 8.2.6 ja 8.4.1. sõnastust on laskmisel leiab aset müra taotlustasemete ületamine korrigeeritud alljärgnevalt: öisel ajal neljal olesoleva elu- ja ühiskondliku hoone Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul tuleb juures (Jaama 7a; Valguse, Haapsalu mnt 25 ja projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku Nurga kinnistul). Müratasemete ületamine toimub selgumisel teostada uus müra modelleerimine. kuni 5 dB ulatuses. Olukorda kavatsetakse Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös leevendada raudtee trassi projekteerimise käigus, kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke teostades täiendavaid mürahinnanguid ja vajadusel seinte/vallide asukohad ning lahendused või koheselt 117 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta rakendades müravastased abinõud. pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. Teemaplaneeringu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori jääb 22 kehtestatud ja 6 algatatud detailplaneeringut. Suurem osa planeeringutest puudutab elamute ehitamist. Materjalidest selgub, et osale nendest võib ulatuda rongiliiklusest tulenev ülenormatiivne müra, millega võib olla rikutud Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuded. Esitatud materjalidest selgub, et kehtestatud detailplaneeringute elluviimise võimalikkus täpsustatakse raudtee ehitusprojekti käigus. Kui kehtestatud detailplaneeringu alal kavandatav tegevus ei ole realiseeritav, kavandatakse tunnistada sellised planeeringud kehtetuks kaasnevate kulude kompenseerimisega või täpsustatakse projekteerimistingimusi. Terviseamet kooskõlastab „Riisipere-Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramise“ järgmistel tingimusel: 1. peale Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori määramist hilisema projekteerimise käigus koos kaitsevööndiga hinnatakse kujunenud müraolukorda ja 118 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta müratõkkeseinte/vallide rajamise vajadust ning teostatakse Valguse, Haapsalu mnt 25 ja Nurga kinnistul peale tegeliku liiklusgraafiku selgumist uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra korral pärast rongiliikluse avamist teostatakse nii kinnistul kui elamus müratasemete mõõtmised ja vajadusel rakendatakse leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine). 2. Teemaplaneeringu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori lähialadele jäävate detailplaneeringute elamisaladel ei ületa raudteelt tulenev müra Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra taotlustasemeid ning vibratsioon ei ületa Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud väärtusi. KOHALIKUD OMAVALITSUSED Haapsalu Haapsalu Kooskõlastada teemaplaneering „Riisipere– Linnavalitsus Linnavolikogu Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha 17.06.2016 otsus määramine“ tingimusega, et planeeringut nr 184 muudetakse alljärgnevalt: lk 46, Tabel 16 „Eritasandilised ristumised Teemaplaneeringu seletuskirja Tabel 16 ja joonist Haapsalus“, tabelis rida nr 23 – märkused: sõna “Haapsalu-Rohuküla” jaamavahe on vastavalt „säilitada“ asendada sõnadega „võimalusel ettepanekule korrigeeritud säilitada“; 119 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta .lk 60 punkt 5.4 Raudtee projekteerimise ülesanded Teemaplaneeringu seletuskirja peatükk 5.4 “Raudtee punkt 4 muuta ja sõnastada: projekteerimise ülesanded” punkt 4 vastavalt „* Hinnata olemasoleva Palivere (Ääsmäe-Haapsalu- ettepanekule korrigeeritud. Rohuküla) ja Lihula mnt viadukti seisukorda raudtee vajadustest ja töötava raudtee mõjudest lähtuvalt, vajadusel projekteerida raudtee rajamisest tulenevad ümberehitused.“ Lääne-Nigula 16.05.2016 kiri Lääne-Nigula vallavalitsus palub pikendada Vallavalitsus nr 7-1/16-32-2 teemaplaneeringu kooskõlastamise tähtaega juunikuu lõpuni, kuna soovime koostöös maavalitsuse, planeerijate, Tehnilise Järelvalve Ametiga ja Palivere Aleviseltsiga veelkord arutada Palivere alevikku läbiva trassilõigu küsimust, rongide võimalikke peatuskohti tulevikus ning Allikmaa külas asuva raudtee õgvenduse küsimust. Lääne-Nigula Juhindudes planeerimisseaduse (enne 01.07.2015 Vastavalt 16.06.2016. a toimunud Lääne-Nigula Vallavolkogu kehtinud redaktsioon) § 17 lõike 2 punktist 1, Vallavolikogu istungil kokkulepitule, on 16.06.2016 otsus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike teemaplaneeringu seletuskirja peatükki “Raudtee nr 24 3 punktist 1, haldusmenetluse seaduse § 16, Lääne projekteerimise ülesanded” on täiendatud järgmises Maavalitsuse 05.05.2016.a. taotlusest nr 12- sõnastuses: 3/16/572-1 ja tutvunud esitatud seletuskirja ja • Õgvenduste projekteerimisel hinnata sellest joonistega ning AS Mavese koostatud tulenevat sotsiaalmajanduslikku mõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega õgvenduse rajamise otstarbekust. kooskõlastada Lääne maakonnaplaneeringut • Projekteerida lõigul Kuliste aas (Palivere viadukt)- täpsustav teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu- Palivere peatuskoht uus raudteega paralleelselt Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha kulgev kergliiklustee. määramine.“ KSH aruande ja teemaplaneeringu seletuskirja leevendavate meetmete peatükki on täiendatud alljärgnevas sõnastuses: • Ülesõidu- ja ülekäigukohtade projekteerimisel on soovitatav kasutada maksimaalseid 120 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta turvameetmeid; • Olemasoleva raudteetammi materjali kasutamisel uue raudtee ehitamiseks peab materjal vastama keskkonnaministri 11.08.2010 määruse nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases nõuetele. Võimalike ohtlike ainete sisaldused tehakse kindlaks uuringu käigus ja need peavad transpordimaal jääma alla tööstusmaale seatud piirarvu. Ridala Vallavalitsus Ridala Kooskõlastada Lääne maakonnaplaneeringu Vallavolikogu teemaplaneering “Riisipere-Haapsalu-Rohuküla 14.06.2016. a raudteetrassi koridori asukoha määramine” otsus nr 174 järgneva tingimusega: 1. Käsitleda teemaplaneeringu seletuskirjas Teemaplaneeringu seletuskirja peatüki 3.2.2. tabeli 14 (täpsustada ptk 3.2.2. tabel 14 punkti 21) ja ja jooniseid “Taebla-Uuemõisa jaamavahe” ja joonistel Haapsalu-Rohuküla jaamavahe ja “Haapsalu-Rohuküla jaamavahe” on vastavalt Taebla-Uuemõisa jaamavahe Uuemõisa külas ettepanekule täiendatud. asuvat ülesõitu nr 21 säilitatava ülesõidu asemel uue ülesõiduna, kuna märgitud asukohas ei ole varem ülesõitu olnud. Olemasolev raudteetammist ülesõit Paisumaa tee kaudu suletakse ja uus ülesõit rajatakse ligi 100 m eemale Rannarootsi tee kaudu. MAAVALITSUSED Harju Maavalitsus 03.06.2016. nr Olles tutvunud planeeringu materjalidega ning 12-4/1745 lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015, 3) § 1 lg-st 1 ja planeerimisseadusest (RT I. 13.03.2014, 97) § 17 lg 2 p-st 1, kooskõlastan planeeringu märkusteta. Pärnu Maavalitsus 10.05.2016. nr Tutvunud teemaplaneeringuga ning lähtudes 12-2/16/1088-2 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse 121 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Planeerija märkused kooskõlastaja tingimuste kuupäev ja nr täitmise kohta rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015, 3) § 1 lg-st 1 ja PlanS (RT I, 13.03.2014, 97) § 17 lg 2 p-st 1, kooskõlastame Lääne maakonna teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Rapla Maavalitsus 08.06.2016. nr Tutvunud Teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu- 12-1/16/823-2 Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ materjalidega (seletuskiri, joonised/kaardid ja KSH aruanne) kooskõlastan Lääne Maavalituse eelpoolnimetatud teemaplaneeringu märkusteta. 122 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Tabel 25 Ülevaade teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamise ajal esitatud ettepanekutest ja küsimustest Ettepanek/kommentaar Vastus ÜLDISED (KOGU TRASSI PUUDUTAVAD) ETTEPANEKUD Sander Pukk 22.08.2016 Millal ja kuidas hinnatakse perspektiivseid raudtee kasutajate arvu? Raudtee tasuvusuuring on koostatud 2011. aastal uuringu Kas selle jaoks tehakse uuring või minnakse pimedalt peale? „Ühistransporditeenuse pakkumise parandamine Lääne-Harjumaal ja Läänemaal“ raames. Tasuvusuuringu aluseks on läbi viidud inimeste liikumisvajaduste ning ühistranspordi kasutuse analüüs. Lisaks on analüüsitud Riisipere-Rohuküla raudteekoridoris tegutsevate ettevõtjate vajadust raudteeteenuste järele. Uuringu materjalid on kättesaadavad Lääne Maavalitsuse kodulehelt: http://laane.maavalitsus.ee/raudtee-uuringud. Kuna tegemist on sotsiaal ja majandusliku projektiga ning KSH pool Pärast uuringu valmimist on täpsustunud rida algandmeid, mis mõjutavad lehekülge selliste mõjude hindamist/analüüsi on ilmselgelt vähe, siis uuringu järeldusi ja soovitusi. Tasuvusuuringut on täiendatud 2013. aastal ja kuidas kavatsetakse selles aspektis edasi liikuda? Praeguse seisuga ei täiendatakse ka edaspidi. Kuna pärast KSH heakskiitmist seda enam täiendada ei saa põhjendatult väita raudtee kasulikkust, kui puuduvad vastavad saa, on KSH aruandes kirjeldatud raudtee sotsiaal-majanduslikku mõju (sh. (transpordi)uuringud. kasutajate arvu) pigem üldiselt. Raudtee tasuvusuuring jääb aga nö elavaks dokumendiks, mida täpsustatakse vastavalt uutele alusandmetele. LÄÄNE-NIGULA VALD Andrus Eilpuu 15.09.2016 Ettepanek muuta planeeringus Palivere jaama juures olev parkla Teemaplaneeringus on kujutatud peatuskohti teenindavate parklate soovituslik asukoht, nt kas Pargi tn ja raudteetammi vahelisele alale soovituslikud asukohad. Parkla asukoht ja täpne lahendus pannakse paika või Kooli tn ja Raudtee tn piirkonda. ehitusprojekti käigus. Lisaks on oluline märkida, et parkla ei pea mahtuma Põhjendus: planeeringus antud soovituslik asukoht parklale Paliveres, teemaplaneeringuga kavandatud trassikoridori sisse, vaid võib jääda ka Jaama tn 7a ei ole sobiv kuna antud kinnistul asub noorte väljapoole seda. Küsisime Teie ettepaneku osas seisukohta Lääne-Nigula päevakeskus ning laste mänguväljak. Kinnistul asub päevakeskuse Vallavalitsuselt. Vallavalitsuse hinnangul on praeguses etapis mõistlik määrata lipuväljak ja ajalooline munakividest ringtee. Parkla rajamine antud võimaliku parkla asukohana ka ala mõlemal pool Raudtee tänavat. Täiendame kinnistule rikub selle miljööväärtust. Sealjuures peab rõhutama, et teemaplaneeringu joonist „Risti-Palivere jaamavahe“. olemasolev Paliveres ainsana säilinud munakivitee, kui ehituspärand tuleks säilitada ja suurema liikluskoormuse korral oleks see kaheldav. Palivere jaama lähedal asuvad alternatiivsed võimalused parkla rajamiseks. Ettepanek täpsustada planeeringu joonist nr.20, viies see vastavusse Teemaplaneeringu seletuskirja joonise nr 20 eesmärgiks ei ole kujutada kõiki 123 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Lääne-Nigula valla arengukavaga. Lääne maakonna tootmis- ja logistikaalasid, vaid raudteetrassi lähiümbruses Lisan lingi arengukavale (lk 77-78): paiknevaid olemasolevaid ning planeeritavaid tööstus- ja logistikaalasid, millede https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4061/1201/5017/arengukava.pdf# ühendamine raudteega (lisaharude loomine) võib tulevikus olla otstarbekas. Joonisele ei ole kantud Teie poolt viidatud Lääne-Nigula arengukavas toodud Nigula, Linnamäe, Uugna, Piirsalu, Kuijõe, Kirimäe, Niibi tootmisala, kuna nad asuvad raudteest suhteliselt kaugel. Risti tootmisala paikneb aleviku keskel, raudtee ja tootmisala vahele jääb elumajade piirkond. Seetõttu on ka Risti toomisala raudteega ühendamine vähetõenäoline. Lisame joonisele Palivere 2 tootmisala kujutava tingmärgi. Täpsustame joonise nr 20 pealkirja selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et tegemist on nende tootmisaladega, millede ühendamine raudteega võib olla tulevikus otstarbekas. Ettepanek kaaluda projekteerimisel Palivere jaamas vähemalt üks Vastavalt ehitusseadustikule väljastab raudtee projekteerimistingimused kohalik kahetasandiline ülekäik, prioriteediks lugeda Jaama tn ja Kooli tn omavalitsus. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise ühendav ülekäik ja täpsustada planeeringu tabelis nr.13 Palivere seadusele võib kohalik omavalitsus projekteerimistingimustega täpsustada nii jaama ülekäigu koha selgitus, lisades "liikumine elu- ja töökohtade, raudtee ja selle kaitsevööndi asukohta trassikoridori piires kui ka muid haridusasutuste ja puhkealade vahel". arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi. Seega on kohalikul Põhjendus: olenemata rongiliikluse kiirusest on vajalik tagada omavalitsusel suur roll raudtee lõpliku lahenduse kujunemisel. jalakäijate maksimaalne turvalisus ja ülekäigu kasutusmugavus. Teemaplaneering võimaldab ülekäigud lahendada nii sama- kui ka Palivere jaama juures märgitud ülekäigud on turvariskid juba piiratud eritasandilistena. Olukorras, kus ülekäigukoha läheduses asub avalikult kasutatav nähtavuse pärast, millele ei ole planeeringus tähelepanu juhitud. ehitis, näiteks kool või kaubanduskeskus, võib ülekäigukoht olla seadmestatud Nimetatud ülekäik on väga aktiivselt kasutusel igapäevaselt. foori ja helisignaaliga. Oleme varasemate ettepanekute põhjal täiendanud Pendelränne toimub töökohtade, haridusasutuste, kaubanduse, seletuskirja peatükki 6.1. „Projekteerimisel arvestatavad leevendavad meetmed“ puhkealade ja elukohtade vahel. Samuti peab arvestama järgneva meetmega: Ülesõidu- ja ülekäigukohtade projekteerimisel on ühistranspordi kasutajate huve. Palivere jaamas suletakse üks ülekäik soovitatav kasutada maksimaalseid turvameetmeid. Täiendasime Teie (otse jaamahoone ees) ja viaduktialuse ülesõidu sulgemise kava tõttu ettepaneku alusel seletuskirja peatükki 6.1. „Projekteerimisel arvestatavad suureneb planeeritava kergliiklustee peale- ja mahamineku kasutajate leevendavad meetmed“ järgneva meetmega: Kohtades, kus ülekäigukohta arv koormust jaama ülekäigul. Liikumine antud lõigul peab olema kasutab suur hulk inimesi tuleb kaaluda kahetasandilise raudtee ületuskoha sujuv ja ei tohi raudtee taastamise korral tekitada Palivere paikkonna loomist. Siinkohal on oluline märkida, et raudtee kontaktvõrgu kõrgus on elanikele (ca 900 inimest) nimetatud kohtades ajalist lisakulu ja minimaalselt 5,75 m, seega on kahetasandilise ülekäigukoha kõrgus üle 6 turvariski. Siinkohal toonitan, et sobiva lahenduse leidmine peab meetri. Sellise silla/viadukti ületamine on aeganõudev ja ebamugav, mistõttu toimuma lisaks omavalitsusele ka kogukonda kaasates. Antud kohal enamik inimesi eelistab üldjuhul kasutada raudteega samal tasandil olevaid on võimalik erinevaid lahendusi, kasutades ära maastikureljeefi ja ülekäike. Ehitusprojekti käigus saab läbi kaaluda võimalikud lahendused, ning 124 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus arvestades Palivere jaama miljööväärtust. selle alusel otsustada, kas mõistlikum on ülekäigukoht rajada ühetasandilisena (näiteks varustada see kergliiklejatele mõeldud fooride ning helisignaaliga) või rajada kahetasandiline ülekäik. Täiendame teemaplaneeringu seletuskirja tabelit nr 13, lisades Palivere ülekäigukohtade vajaduse selgituseks: liikumine elu- ja töökohtade, haridusasutuste ja puhkealade vahel. Ettepanek loobuda Palivere jaamas projektkiiruse 160 km/h Palivere aleviku omapäraga on arvestatud nii raudteetrassi koridori määramisel saavutamisest. kui ka lokaalsete lahenduste (peatuskohtad, õgvendused, ülesõidu- ja Põhjendus: antud planeeringus ei ole kaalutud Palivere asula erilist ülekäigukohad) kavandamisel. KSH raames on kirjeldatud kavandatava paiknemist mõlemal pool raudteed ja suurest kiiruset tulenevaid lahenduse looduskeskkondlikke ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid. KSH käigus ei reaalseid turvariske ning turvalisuse vähenemisest tulenevaid ole tuvastatud lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist negatiivset sotsiaalseid muutuseid kogukonna elukvaliteedis. Kogukonnaliikmed keskkonnamõju, mistõttu puudub alus teemaplaneeringu tasemel eesmärgiks ei ole planeeringus ettenähtud meetmetega nõus olnud ja seda ka seatud projektkiirusest loobuda. korduvalt erinevaid kanaleid pidi väljendanud. Ei ole arvestatud Teemaplaneeringuga on ette nähtud Palivere alevikku üks ülesõidukoht (Tallinna reageerimisaegadega ja ilmastikuga, mis on liikluse turvalisuse mnt), mida saavad ületada ka kergliiklejad ning 2 ülekäiku ainult kergliiklejatele analüüside üks alustalasid. Ajaline kaotus 160 km/h-st loobumise (Palivere peatuskoha lähiümbruses). Kõik eelnimetatud raudteeületuskohad korral 100 km/h kasuks nimetatud lõigul on väga väike ja säästaks ka asuvad peamistel liikumisteedel ning raudtee sirgel lõigul, kus on tagatud hea Allikmaa küla elanikke maade võõrandamisest, mille vastu nad ühiselt nähtavus. Palivere viadukti alune isetekkeline raudteeületuskoht kavatsetakse on seisnud. Siinjuures rõhutan, et Eesti Vabariigis ei ole maapealses sulgeda, kuna seal ei ole võimalik tagada piisavat nähtavust. Samas nähakse ette liikluses seni kiirused 160 km/h lubatud ja turvalisuse meetmete paralleelselt raudteega kulgeva kergliiklustee rajamine Kuliste aasalt (Palivere piisavus kõigest teoreetiline. viaduktist) kuni Palivere peatuskohani. Ohutuima lahenduse tagamiseks oleme teemaplaneeringusse lisanud tingimuse, et ülesõidu- ja ülekäigukohtades on soovitatav kasutada maksimaalseid turvameetmeid (ülesõidukohtadel lisaks foorile ka tõkkepuu, ülekäigukohtadel foor ja helisignaal). Täiendavalt lisame tingimuse, et kohtades, kus ülekäigukohta kasutab suur hulk inimesi tuleb kaaluda kahetasandilise raudtee ületuskoha loomist. Ettepanek planeeringus muuta Palivere jaama kõrik peateest lõuna Teemaplaneeringu käigus on hetkel arvestatud, et piirkiirused reisirongidele poole. peateel on kuni 160 km/h ning kõrvalteel (jaamateel) kuni 40 km/h. Uus Põhjendus: antud muudatus viib rongiliikluse jaamahoones asuvast platvorm on ette nähtud peatee ja jaamatee vahele. Ajaloolise jaamahoonele noortekeskusest eemale, väheneb vanale hoonele kriitiliselt mõjuda lähemal on jaamatee (max 40 km/h) ja kaugemal peatee. Sellise lahenduse võiv vibratsioon ja müra. koostamisel on arvestatud, et suurem osa rongi kasutajaid läheneb peatuskohale ajaloolise jaamahoone poolt. Seda eriti olukorras, kus Kuliste aasa ja Palivere 125 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus peatuskoha vahele rajatakse uus kergliiklustee. Samuti oleme arvestanud, et jaamahoones asub päevakeskus, mida külastavad ka lapsed. Vastavalt KSH käigus läbi viidud müramodelleeringule toimub päevakeskuse juures müra normtasemete ületamine öisel perioodil (kell 23-07). Päevasel ajal lubatud mürataseme ületamist ei toimu. Kuna tegemist on asutusega, kus öisel perioodil ei viibita, puudub vajadus müra leevendusmeetmete rakendamiseks. Vibratsiooni eksperthinnangu alusel on ohutu vahemaa raudteest ca 18 m elamumaa funktsiooniga maakasutuse puhul ning 6 m segaala puhul. Praeguse lahenduse järgi jääb kõrvaltee jaamahoonest umbes 8,8 m ja peatee 17 m kaugusele. Kuna ajaloolise raudteejaama näol on tegemist pigem segaalaga, siis on vibratsioonist tulenev oht jaamahoonele vähetõenäoline. Samas on teemaplaneeringus toodud välja meetmed, mis aitavad täiendavalt vibratsiooni vähendada. 28.09. toimunud avaliku arutelu alusel täpsustasime teemaplaneeringuga määratud trassikoridori selliselt, et jaamateed on võimalik rajada peateest ka ida poole. Küsimus Palivere jaamateede 2.etapi kohta: miks ei ole kaalutud Teemaplaneeringu koostamise raames on läbi töötatud palju erinevaid kaubavedude jaoks 2.etapi lahendamist Haapsalu suunal? lahendusi, mis on osutunud erinevatel põhjustel sobimatuteks (oluline negatiivne Põhjendus: praeguse eskiisi alusel peaks kaubarongid tulevikus mõju elu- või looduskeskkonnale, ebamõistlikult suur ehitusmaksumus vms). Palivere jaamas asuma raudteetammist põhja pool, seega samal pool, Avalikel väljapanekutel on tutvustatud aga vaid neid lahendusi, mille rajamine kus planeeritav kergliiklustee ning Haapsalu mnt 25 ja 27 kinnistud. võiks olla ka tegelikkuses otstarbekas. Ka Palivere peatuskoha ja jaamateede Kaubateede pikendamisel peaks see kulgema üle Taebla jõe ja jääma osas kaaluti teist lahendust (peatuskoha variant B), mille puhul toimuks Palivere viadukti alla. Kuidas need sinna ära mahuvad, koos jaamateede pikendamine kaubavedude jaoks Haapsalu suunas. Selleks, et tagada ligipääsuga Haapsalu mnt 27 kinnistule? Nimetatud lahendus kaubarongidele vajalik jaamateede pikkus, oli peatuskoht planeeritud perspektiivsest kaubajaamast rikub samuti Palivere miljööväärtust ja ajaloolisest jaamahoonest Tallinna poole, Tallinna mnt ülesõidukoha lähedale. seab sulgemisohtu Haapsalu mnt ülesõidu. Siinjuures rõhutan, et Koostöös Lääne-Nigula Vallavalitsusega jõudsime arusaamisele, et tegemist ei erinevaid lahendusi kaubateede valikul on kaalutud nii Ristil kui ole reisijate jaoks mugava peatuskoha asukohaga. Samuti oleks peatuskoha Taeblas. Arvestades Paliveres Lähtru tee äärset mitmek ülgset variant B-ga kaasnenud vajadus maa võõrandamiseks, halvimal juhul ühe hoone tootmispiirkonda oleks kaubavedude jaoks tulevikus logistiliselt lammutamine. Põhjused, miks eelistati lahendust, kus jaamatee paikneb peateest sobivam valik raudteetammist lõuna poole jääv ala. läänes, on toodud käesoleva kirja punktis 5. Teemaplaneeringuga kavandatud jaamateede etapp 2 (jaamateede pikendamine kaubavedude jaoks) lõpeb vahetult enne Palivere maanteeviadukti 126 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus (Haapsalu mnt 27 kinnistu juures). Haapsalu mnt 27 kinnistu juurdepääsutee rajamise võimalikkus on kontrollitud teemaplaneeringu aluseks oleva eskiisprojekti koostamise käigus (koostajaks Sweco Projekt AS). Carol Riibe 15.09.2016 Kas saan õigeti aru, et Taebla alevikku läbivat uut trassikoridori ehitust Teemaplaneeringu I eskiisis pakuti Taebla aleviku lähiümbruses raudteetrassile enam otsustamisele ei panda. Eelistaksin kindlasti uut trassi? välja 2 võimalikku lahendust: õgvendustega ajalooline trass (alternatiiv A) ja täiesti uus trass läbi Taebla aleviku (alternatiiv B1). Selleks, et leida raudteele parim asukoht võrreldi raudteetrassi alternatiive sotsiaalse, looduskeskkondliku ja majandusliku valdkonna kriteeriumide alusel. Õgvendatud ajaloolise trassi eelistamisel sai määravaks, et selle ehitamiseks tuleb võõrandada kordi vähem maad (alternatiiv B1 puhul tuleb võõrandada maad umbes 14,58 ha, alternatiiv A puhul umbes 0,073 ha ulatuses) ning selle ehitusmaksumus on väiksem (alternatiiv B1 puhul tuleb rajada 4 km ulatuses uus tamm, alternatiiv A puhul nähakse ette 3 õgvendust kogupikkusega 2,8 km). Vähemoluline ei olnud ka kohaliku omavalitsuse ja kogukonna hinnang miljöö muutumisele – I eskiisi avalikustamisel ilmnes nii kohaliku omavalitsuse kui ka elanike tugev vastuseis raudtee uuele trassile. Alternatiivide võrdlemist on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja peatükis 2 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande Lisas 1. Eelkirjeldatust tulenevalt Taebla alevikku läbivat raudteetrassi alternatiivi B1 enam ei kaaluta (kaalumine on tehtud), pärast teemaplaneeringu kehtestamist koostatakse ehitusprojekt õgvendatud ajaloolise raudteetrassi (alternatiiv A) osas. Ehitusprojekti käigus töötatakse välja raudtee ja selle toimimiseks vajaliku taristu täpne lahendus. Kas saan õigesti aru, et minu kinnistu juures modelleeriti müra Kuna kavandamisjärgus oleva raudtee müra ei ole võimalik mõõta, siis mõõtmist ja tulemused jäid normi piiresse, seega ruumis sees on modelleeriti prognoositav müra spetsiaalsete programmide abiga (SoundPLAN öösel 30dB ja päeval 40 dB. Soovin tutvuda täpsemalt oma kinnistu 7.4). Müra arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast, iseloomustamaks mürataseme mõõtmise protokolliga. inimese kuulmise kõrgust. Müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati olemasolev hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega. Modelleerimisel kirjeldati müra leviku võimalikku ebasoodsaimat olukorda (inglise keeles worst case scenario). Muuhulgas arvestati tuule suunda alati müraallika poolt, mis võib tulemusi võimendada. 127 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Samuti ei arvestatud modelleerimisel kõrghaljastuse vähendava mõjuga müra levikule. Modelleerimise tulemus vormistati nn mürakaartidena. Selle kohaselt on raudteest tulenev müra Teile kuuluva kinnistu õuealal päevasel ajal vahemikus 45-50 dB ja öisel ajal alla 45 dB, st tagatud on head akustilised tingimused. Kirjale on manusena lisatud mürakaardid, kust on nähtav ka Teile kuuluv Ladina maaüksus. Milline on hilisem pretensioonide esitamise protsess ja kes hiljem Elukeskkonna terviseohutuse eest vastutab Terviseamet. Kui pärast rongiliikluse vastutab mürataseme normtasemele vastavuse eest? Kui peaks avamist on kahtlus, et raudtee tekitab siiski ülenormatiivset müra, siis tuleb selguma, et pärast raudtee ehitamist siiski müratasemed ei ole normi esitada Terviseameti piirkondlikule talitusele avaldus. Piirkonna järelevalve piires, siis millised oleksid minu kinnistu puhul meetmed, mida ametnik uurib olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud mõõtmised rakendatakse. ning mürataseme ületamise korral esitab raudtee omanikule ettekirjutuse. Ülenormatiivse müra leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) otsustatakse koos kinnistu omanikuga ning nende rajamise kulud katab raudtee omanik. Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik tervisekaitsetalitus raudtee omaniku vastu väärteomenetluse. Ma ei saa täpsemalt jooniselt aru, et kas ja kui palju kaitsevööndist Teemaplaneeringuga määratud raudteetrassikoridor ulatub 35 m mõlemale jääb minu kinnistule. Mõistan, et 35m raudtee rööpast, kuid kui mitu poole raudtee telge. Lõikudes, kus oleks soovitatav raudteed õgvendada (kurve meetrit minu kinnistu piirist? sirgemaks muuta), on trassikoridori laius 35 m nii võimalikust õgvendusest kui ka olemasolevast raudteetammist. Teie kinnistu lähedale, teisele poole ülesõitu nr 13 jääb võimalik õgvendus A2. Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor ulatub Teie kinnistule 5-6 m laiuse ribana. Selle ala sees võite jätkata senist maakasutust. Juhul, kui soovite sinna ehitada, tuleb detailplaneering kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ametiga, projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõud tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse avaldamiseks. Pärast raudtee ehitust tuleb arvestada raudtee kaitsevööndiga, mis on 30 m mõlemale poole raudtee telge (teemaplaneeringuga määratud trassikoridoriga enam arvestama ei pea). Juhul kui raudtee jääb olemasolevale tammile ja õgvendust ei rajata, ulatub kaitsevöönd Teie kinnistule umbes 0,5 m laiuse ribana. Kui õgvendus rajatakse, ulatub kaitsevöönd Teie kinnistule 1 m ribana. 128 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Raudtee kaitsevööndist tulenevad piirangud on kirjeldatud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3. Kas on uuritud ka rajatavate elektriliinide tervislikke riske ja ohte? Kontaktvõrgu täpne lahendus (sh kummale poole raudteed kontaktvõrk Kummale poole rajatakse elektriliin - kas minu kinnistu poolele? rajatakse) selgub ehitusprojekti käigus. Kontaktvõrgule kavandatud pinge on 3 kV. Kontaktjuhtme riputamise kõrgus on üldjuhul vähemalt 5,75 m, ülesõidukohtadel vähemalt 6,00 m. Suurim mastide vahe on 70 m, teatud tingimustel vähendatakse seda kuni 40 meetrini. Seega sarnaneb raudtee kontaktliin keskpinge elektriõhuliinile. Elektriraudtee juurde kuuluvat kontaktliini vaadeldakse osana raudteetaristust ja sellele eraldi kaitsevööndit kehtestatud ei ole. Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr. Määruse järgi on alalisvoolu (0 Hz) magnetvoo tiheduse piirväärtuseks on 40 mT ning elektrivälja tugevusele alalisvoolu puhul piirväärtust antud ei ole. Elektromagnetväljad võivad stimuleerida närvisüsteemi ning tekitada kehas termoefekti. Nimetatud mõjud võivad tekkida eelkõige juhul, kui ületatakse kehtestatud väljatugevuste piirväärtusi. Isegi vahetult kontaktvõrgu all on magnetväljad kümneid kordi alla lubatud piirväärtuse. Samuti võiks välja tuua selle, et igapäevaselt kasutatavad elektrilised kodumasinad tekitavad palju suuremat elektrimagnetvälja kui planeeritud kontaktvõrk. Sellest võib järeldada, et kontaktliinil puudub negatiivne mõju inimese tervisele. Lisasime KSH aruandesse peatüki 8.2.9 „Kontaktvõrgu elektromagnetvälja mõju“, kus on kirjeldatud kontaktvõrgu tekitatud elektromagnetvälja suurus ja mõju. Joonise järgi tuleb minu kinnistu juures olevale teele ülesõidu koht nr Kuna Teie kinnistu lähedal paikneva ülesõidukoha nr 13 (Ridala-Nigula 13. Ülesõidukoha nähtavuse tagamiseks puhastatakse 50 m ala kõrvalmaantee) jaoks ei ole võimalik nähtavuskolmnurka tagada, tuleb puudest. Kas teil oleks võimalik esitada täpsem joonis minu kinnistu ülesõidukohal kasutada nii foori kui ka tõkkepuud. Sirgetel, ilma kohta, et kui palju see puudutab ka minu kinnistul asuvaid puid? Täna nähtavuskolmnurkadeta lõikudel tuleb kõrghaljastus üldjuhul raadata kuni 15 m on nähtavus sellel teelõigul üsna halb, sest sõit läheb veidi üles mäge, kauguselt raudtee teljest. Täpne raadamise vajadus hinnatakse kohapealsete tihti on peale vana raudtee ülesõitu avariisid - väikseimaid ja olude põhjal. Täna teadaoleva informatsiooni põhjal on kindel, et Teie suuremaid. Lisaks on dokumendis viidatud, et hoonestuse tõttu maaüksusel kasvavat kõrghaljastust maha võtma ei pea. Täpset raadamise 129 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus nähtavuskolmnurka pole võimalik tagada. Kuidas on planeeritud joonist ei ole võimalik tänasel hetkel koostada, kuna see selgub alles konkreetse ülesõidu ohutus? projekteerimise käigus. Kuidas ja mis perioodil on hinnatud konkreetse ülesõidu koormust Ridala-Nigula kõrvalmaantee (tee nr 16103) puhul on tegemist riigimaanteega, (263)? mille liiklussagedust mõõdab Maanteeamet. Teemaplaneeringu seletuskirja tabelis nr. 11 on toodud Maanteeameti poolt avaldatud 2014. a liikluskoormuse andmed. Kuna tänaseks on kättesaadavad ka 2015. a andmed, siis uuendame seletuskirja tabelid sellest lähtuvalt (kättesaadav: http://www.mnt.ee/tartu/index.php?id=10658). Dokumendi Lisa nr 5 "KHS programm" järgi on konkreetne ülesõit Jah, lähtuma peab KSH aruandest. KSH programm on dokumendi esimene tähistatud numbriga 15 ja seal on tekst "Kaaluda sulgemist; ligipääs versioon, mida on mõju hindamise käigus pidevalt täiendatud. Pärast läbi tee 11230 ja tee 16136 " Kas lähtuda tuleb ikka dokumendist käimasolevat avalikustamist kiidab KSH aruande heaks Keskonnaamet ning selles "KSH aruanne lõplik" ? toodud tingimustest peab lähtuma nii raudtee ehitamisel kui ka edaspidisel kasutamisel. Elle Luha 15.09.2016 Ei soovi ega nõustu, et Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi Kogu kaitsevööndi puhtaks raadamine pole vajalik, üldjuhul tuleb puudest ja koridor asuks minu talu (Õpsepa-Uuetoa) põllumaa peal. Kuna see võsast puhastada ala kuni 15 m kauguselt raudtee teljest. Teemaplaneeringu eeldaks põlluservas oleva kõrge kuuseheki maha võtmist. Mis hävitaks aluseks olevalt põhikaardilt pole tuvastatav, kus asub Teie poolt mainitud kauni loodusvaate, minu kodu privaatsuse ning tõstaks mürataset, kuusehekk, kuid enamik Teie maa ja raudtee vahele jäävast kõrghaljastusest jääb rääkimata ümberkorraldustest maapaberites. alles. Kuna kavandamisjärgus oleva raudtee müra ei ole võimalik mõõta, siis modelleeriti prognoositav müra spetsiaalsete programmide abiga (SoundPLAN 7.4). Müra arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast, iseloomustamaks inimese kuulmise kõrgust. Müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati olemasolev hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega. Modelleerimisel kirjeldati müra leviku võimalikku ebasoodsaimat olukorda (inglise keeles worst case scenario). Modelleerimise tulemus vormistati nn mürakaartidena. Selle kohaselt on raudteest tulenev müra Teile kuuluva Õpsepa-Uuetoa talu õuealal nii öisel kui ka päevasel ajal alla 45 dB. Kuna modelleerimisel ei arvestatud haljastuse mõjuga müra vähendamisel, siis Teie talu õuealal on tagatud head akustilised tingimused isegi siis, kui väike osa raudtee äärsest haljastusest tuleb raadada. Kirjale on manusena lisatud 130 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus mürakaardid, kust on nähtav ka Teile kuuluv Õpsepa-Uuetoa talu. Teie poolt mainitud ümberkorraldusi maapaberites tuleb teha vaid juhul, kui on vajadus mingi osa Teie maast raudtee ehituseks võõrandada. Raudtee ehitamiseks vajalike maade ostmiseks peetakse maaomanikega läbirääkimisi, mille eesmärk on kokkuleppe saavutamine maa ostmise tingimuste osas. Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud osapoolena riik. Õgvendus A1 ei ole sugugi hädavajalik, mis on küllalki lähedal Planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja loodavale jaamale, st. et pole vajadust rongi liiumisel seal tingimustes kokkuleppimine. Seetõttu on teemaplaneeringuga määratud maksimumkiirusel. Ja üldse ei poolda nii kõrget kiirust sellel trassil, peatuskohtade loomine Ristile, Paliverre, Taeblasse, Uuemõisasse, Kastani ja kuna see tõstab ka õnnetuste riski. Haapsalu raudteejaama piirkonda ning Rohukülla. See, millise sõidugraafikuga rongid sõitma hakkavad ei ole täna veel teada. Võimalik, et osa ronge hakkavad olema ekspressrongid, mis Taeblas ei peatu. Peamisteks raudteeõnnetuste põhjusteks on liiklejate hooletus ning raudtee ületamine väljaspool raudteeületuskohti. Teile kuuluv kinnistu asub hajaasustatud piirkonnas. Teie kinnistu lähedusse ei ole kavandatud ülesõidu – ja ülekäigukohti, mistõttu raudteel toimuva õnnetuse tõenäosus on madal. Joel Kook 13.09.2016 Sooviksin, et võimaliku tulevase raudtee ehitamisel arvestataks puude Teemaplaneeringus on toodud, et üldjuhul on sirgetel, ilma ülesõitudeta lõikudel raadamisel ka asjaoluga, et kui raudtee läbib asulaid (nt Taebla alevik) vaja raadata haljastust kuni 15 m kauguselt raudtee teljest. Ülesõidukohtade ning kui ülesõiduga seoses on kas tagatud piisav nähtavus rongijuhile juures tuleb üldjuhul tagada nähtavuskolmnurk (50 m mõlemale poole raudtee või kasutatakse ülesõidul tõkkepuid, siis nii nagu Ants Laikmaagi pargi telge ja 400 m mõlemale poole tee telge). Kuna ülesõidukohale nr 14 (Taebla- läheduses raadataks võimalusel väike hulk puid koos alusmetsaga, Kullamaa kõrvalmaantee) ei ole hoonestuse tõttu võimalik nähtavuskolmnurka arvestusega, et selline looduslik barjäär asulas sees, kus elamised rajada, varustatakse ülesõit nii foori kui ka tõkkepuuga. Raadamise täpne määr paiknevad reeglina raudteele lähemal kui tiheasustusaladest väljas, on sõltub eelkõige pinnamoest ja hinnatakse iga koha puhul eraldi. Nõustume, et ühtlasi nii müra- kui ka visuaalseks tõkkeks lähedalasuvate elamiste võimalusel peaks vältima elamute hoovialadel haljastuse raadamist. Samuti jaoks (konkreetselt juttu nt Taebla alevik, Metsa tn 17 ja 18), kuid tuleks ka maksimaalselt säilitada elamute ja raudtee vahele jäävat kõrghaljastust, ilmselt on sarnaseid elamisi trassi läheduses teisigi, eriti tingimusel, et see ei ohusta raudteeliiklust. Rajamist puudutavate leevendavate tiheasustusaladel. meetmete alla on lisatud: Tiheasustusaladel ja elamute läheduses läheduses raadata minimaalsel võimalikul määral. Kas raudteega piirnevate kinnistute omanikele, kelle maale tekivad Vastavalt asjaõigusseadusele on talumistasud ette nähtud tehnovõrkude ja - raudtee ehitamisega teatavad piirangud, on plaanis ka mingid rajatiste (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või 131 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus hüvitusmehhanismid riigi või omavalitsuse poolelt? Nt kas elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku omavalitsuse poolt on ikkagi õigustatud täisulatuses maamaksu ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi) puhul. Paraku puudub seaduslik alus küsimine sarnaselt kõrvalkinnistutele, kui kõnesolev kinnistu satub avalikult kasutatava tee ja raudtee kaitsevööndiga kaasnevate piirangute 100% elamumaana osaliselt raudtee kaitsevööndisse? Või on mõeldud kompenseerimiseks. Kuna õiglaste talumistasude väljatöötamise temaatika on mingisuguste muude meetmete peale? päevakorral olnud juba aastaid, siis ei saa samas välistada, et tulevikus hakatakse maksma kompensatsiooni ka teede ja raudteede kaitsevööndisse jäävate kinnistute omanikele. Samas soovime märkida, et raudtee kaitsevööndile seatud piirangute eesmärk ei ole täielikult keelata ehitusseadustiku § 73 kirjeldatud tegevusi (ehitamine, kaevandamine, raie jne). Veendumaks, et maaomaniku kavandatud tegevused ei ohusta raudteeliiklust, tuleb küsida raudtee omaniku ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolek. Sellega tagatakse, et soovitud tegevusel kasutatakse sobilikke meetmeid ja tehnoloogiat. Näiteks ei ole meile teadaolevalt Tehnilise Järelevalve Amet oma tegutsemise ajaloo vältel keeldunud mitte ühestki ehitusloa kooskõlastusest, mis on esitatud raudtee kaitsevööndisse ehitamiseks. Rauno Reinthal (Peep Rajavere) 15.09.2016 Vastavalt Teie ettepanekule oleme KSH aruande peatükki 8.1.4 täiendanud Planeeringus ega KSH-s ei ole analüüsitud õgvenduse A4 tegemise alljärgnevalt: Kui ümbertõstetav raudteetammi materjal sisaldab ohtlikke aineid korral vana raudtee-tammi täitematerjali utiliseerimist ega üle tööstusmaale kehtestatud piirarvu, ei tohi seda mistahes viisil uuesti kasutada. utiliseerimistööde keskonnamõju. Seoses Rauno Reinthali See materjal tuleb utiliseerida vastavalt Jäätmeseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb vastuväidetega on võetud arvesse, et vana raudtee muldkeha võib utiliseerida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt või seda litsentsi suure tõe-näosusega olla saastunud raudtee kasutamise ajal tehtud omava ettevõtte järelevalve all. umbrohutõrje vahenditega, mistõttu ei saa vana muldkeha materjali kasutada uue tammi rajamisel. Planeeringus on ette nähtud, et vana muldkeha materjali kasutatakse uue rajamiseks üksnes siis, kui see vastab nõuetele ega ole mürgine, kuid on jäetud lahendamata küsimus, mis saab vanast muldkehast juhul, kui materjal on mürgine ja täitematerjalina kasutuskõlbmatu. Sellisel juhul tuleks ette näha vana muldkeha täitematerjali ohutu utiliseerimise, ehk ohutu loodusest ära toimetamise metoodika ja tingimused, et reostust ei põhjusta ei toksiline materjal ega selle eemaldamistöö. Planeering on tervikuna vastuoluline ja puudulik, arvestades Nagu ka varasemalt selgitatud on teemaplaneeringu eesmärgiks raudtee perspektiivset kaubavedu. Planeeringu osades, kus võimalik rajamiseks vajaliku maa reserveerimine. Jaamade puhul on oluline reserveerida 132 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kaubavedu paneks planeerijale, projekteerijale ja ehitajale suuremad maa ka võimalikeks tuleviku arenguteks, näiteks kaubavedude tekkeks. Vastasel kohustused, (mh veekaitsenõuete täitmise kohustuse õgvendusel A4 juhul võib tekkida olukord, et maa võetakse kasutusse muul otstarbel, mis seoses võimeliku suurema reostusega, suurem müra ja vibratsioon) takistab hilisemat kaubavedude kavandamist. Pikendatud jaamateed (nn jäetud sisuliselt lahenduseta, õigustusega, et kuna kaubavedu praegu jaamateede etapp 2) võimaldavad korraldada jaamas reisirongide kohtumisi ei kavandata, siis ei pea sellega kaasnevate riskidega arvestama, kuid kaubarongidega, st tagavad raudtee läbilaskevõime. Näiteks olukorras, kus samas planeeringu punktis 3.4. on sätestatud, et teemaplaneeringuga kaubajaam rajatakse Haapsalu lähistele, peab läbilaskevõime tagamiseks olema on loodud eeldused kaubaveoks ning jaamade planeerimisel on Tallinna suunal lõike, kus reisirongid saavad kaubarongidest mööduda. arvestatud jaamateede perspektiivse pikendamisega, st toimub Seletuskirja peatükis 3.4 on öeldud, et kaubavedude vajaduse tekkimisel kaubaveo kavandamine. Teemaplaneeringus on käsitletud jaamateede kavandatakse kaubajaama(de) asukoht ning raudtee lisaharud eraldiseisvate pikendamist seoses kaubavedudega etapina 2. Sellega luuakse planeeringutega koostöös ettevõtjatega. Samas peatükis on kirjeldatud sisuline õiguslik võimalus projekteerida ja ehitada tulevaseks uuringuid, mida tuleb kaubavedude kavandamisel läbi viia (riskianalüüs – kaubaveoks raudtee, arvestamata kaubaveoga kaasnevaid suuremaid arvestada kaupade tüüpe, rongide suurust ja liiklemise sagedust; müra ja kahjulike mõjutusi. vibratsiooni uuring – lähtuvalt sagedusest ja tüübist). Seega ei ole kaubavedusid võimalik kavandada käesoleva teemaplaneeringu alusel. Planeering näeb projektkiiruse tagamiseks ette ülesõitude sulgemisi ja Ülesõidukohtade, kui võimalike ohuallikate vähendamine on üldine eesmärk ega meetmeid, mida ei ole võimalik teostada. Nii nähakse ette viadukti sõltu raudtee projektkiirusest. Näiteks peab „Raudtee tehnokasutuseeskirja” lisa aluse ülesõidu nr.6 tingimusteta sulgemine, jättes tähelepanuta, et 4 kohaselt ülesõidukohtade või eritasandilise ristmiku omavaheline kaugus selle ülesõidu sulgemisel kaob piisav juurdepääs Kuliste aasa olema minimaalselt 2 kilomeetrit. Palivere maanteeviadukt ja selle alune suvilatesse, millest märkimisväärselt suures osas elatakse ülesõidukoht paiknevad aga kohakuti, mistõttu on sinna ülesõidukoha rajamine aastaringselt. Vana juurdepääs Keedika teelt on liiga kitsas liiklemiseks keelatud. Selline nõue kehtib ka madalama projektkiirusega raudteele (st Palivere Päästeautode või kasvõi prügiveo autodega. Viadukti aluste viadukti alune isetekkeline ülesõidukoht tuleks sulgeda ka siis, kui seal liikuvate isetekkeliste ülesõitude sulgemisega kaotab senise juurdepääsu rongide kiirus oleks näiteks 100 km/h). Teemaplaneeringu koostamise raames on elamu Haapsalu mnt 27 ning juurdepääs sinna peaks hakkama käima siiski saavutatud kokkulepe mõne erandi tegemiseks, kus on tegemist ajaloolise viadukti alla rajatava juurdepääsu ja Keedika teelt lähtuva vana Kuliste ületuskohaga ja tagatud on hea nähtavus. Kuna Palivere viadukti alune ülesõit on tee kaudu, mis nagu juba öeldud, on kitsas ja ei võimalda sujuvat isetekkeline ning seal puudub viadukti konstruktsioonide tõttu piisav nähtavus, kahesuunalist liikumist sõiduautodel, rääkimata operatiivautodest ja ei ole erandi tegemine konkreetsel juhul võimalik. raskeveokitest. Suvilapiirkonda teenindavad Kuliste tee (nr 7760065) ja Kihulase tee (nr 7760204) on kohalikud teed ehk nende korrashoiu eest vastutab kohalik omavalitsus. Olukorras, kus kohalik omavalitsus on andnud loa suvilate ümberehituseks aastaringi kasutatavateks elamuteks, peab ta ka tagama juurdepääsuteede kasutatavuse. Seega tuleb teede olukorra osas pöörduda 133 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kohaliku omavalitsuse poole. Samas soovime märkida, et teemaplaneeringu on üle vaadanud ja kooskõlastanud Päästeamet, kelle ülesandeks on järgida, et tagatud oleks piisav päästevõimekus ka pärast raudtee kasutuselevõttu. Viadukti aluse ülesõidu sulgemisega kaotavad ka jalakäijatest Palivere Vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 punktile 7 võib elanikud jalakäijad käepärase juurdepääsu Kuliste aasa suvilatele (ja kinnisasja üldistes huvides sundvõõrandada avaliku raudtee ehitamiseks. suvilate elanikud alevile). Planeeringus nähakse ette küll võimalus teha Vastavalt raudteeseadusele kuuluvad raudteerajatiste alla raudtee, sillad, raudtee äärde kergliiklustee Haapsalu maanteest kuni viadukti alla, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, aga jäetakse tähelepanuta, et kergliiklustee läbib Haapsalu mnt 25 ja side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja Haapsalu mnt 27 kinnisasju (need ulatavad praeguse raudteekraavini) ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, ning kergliiklustee rajamiseks ei saa kinnisasja sundvõõrandada, st. teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud kergliiklustee rajamine on ruumiliselt võimatu. Planeeringulahendus ei rajatised. Kuliste aasa ja Palivere peatuskoha vaheline kergliiklustee on raudtee ole seetõttu teostatav. ohutuse tagamise seisukohalt ülimalt oluline ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik. Seega on tegemist raudtee taristu osaga, mille puhul on sundvõõrandamine lubatud. Svetlana Dzjuba 22.08.2016 Nagu ma teie dokumentidest aru saan, hakkab rong käima peaaegu Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee puhul on arvestatud maksimaalseks iga tund ja suurenenud kiirusega. Kardan, et müra ja vibratsiooni liiklussageduseks 16 rongi ööpäevas ning maksimaalseks kiiruseks 160 km/h. pärast ei saa ma majas elada, nagu kavatsesin. Kardan ka maja enda Sellise kiiruse ja kasutustiheduse korral võib vibratsioon ulatuda kuni 18 m ohutuse pärast – tekivad praod. Ma näen, et see küsimus on teil kaugusele. Teie elamu paikneb kavandatud raudtee teljest 18-19 m kaugusel. kontrolli all, kuid kahtlen väga, kas planeeritavad meetmed aitavad Täiendavalt on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KSH) aruandes välja toodud parandada olukorda. Maja asub ikkagi väga lähedal raudtee meetmed, mis vähendavad vibratsiooni levimist (näiteks elastsete kaitsevööndile – 18 meetrit maja vundamendist raudtee teljeni. Lisaks rööpakinnituste kasutamine või suurema ja massiivsema rööbastee sellele on mul hirm, et kaitsesein varjab päikese eest maja ja pool konstruktsiooni rajamine jne). Vibratsiooni puhul on üldine reegel: mida raskem maatükist. Veelgi enam, maatükk asub raudtee kaitsevööndis ja see on rongi kogukaal, seda madalam on tekkiva vibratsiooni sagedus ja seda seab maatükile täiendavad piirangud. kaugemale vibratsioon levib. Eestis praegu kasutusel olevate Flirt-tüüpi kolmevagunilised rongikoosseisud (koos veduriga) kaaluvad 116 tonni ning neljavagunilised 139 tonni. Varasemalt kasutusel olnud vedurid kaalusid 120 tonni ja reisivagunid vastavalt tüübist 20-40 tonni. Seega on praegused rongikoosseisud peaaegu kaks korda kergemad. Vibratsioon sõltub palju ka rööpa pinna siledusest. Karedad ja töötlemata rööbasteed põhjustavad tihti suuremat vibratsiooni. Uus rööbastee on võrreldes varasemaga siledam ja kvaliteetsem. 134 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus Vastavalt läbiviidud müramodelleeringule on Valguse kinnistu puhul oht ülenormatiivseks müraks öisel perioodil (23-07). Modelleeringu järgi on elamuala raudteepoolsel küljel müratase 4 dB võrra lubatust kõrgem. Müramodelleeringus on arvestatud, et öisel perioodil möödub Teie kinnistust 4 rongi. Samas võib reaalne rongide arv olla väiksem. Projekteerimise käigus/tegeliku liiklusgraafiku selgumisel tuleb teostada uus müra modelleerimine. Ülenormatiivse müra võimaluse korral tuleb koostöös kinnistu omanikega määrata kindlaks müratõkke seinte/vallide asukohad ning lahendused või koheselt pärast rongiliikluse avamist teostada nii kinnistul kui elamus sees müratasemete mõõtmine ning seirata reaalset olukorda ja otsustada koos kinnistu omanikuga, kas leevendusmeetmed (nt müratõkkeseina rajamine, fassaadi helikindlamaks muutmine) on vajalikud. Olete mures, et mürasein hakkab varjama päikest. Üldjuhul kasutatakse müratõkkeseinu, millede kõrgus on 2-4 m. Sellised seinad vähendavad müra 5- 15 dB võrra. Samas kasutatakse raudteede puhul ka madalaid (0,3-1 m kõrguseid) müratõkkeseinu, mis paigutatakse vahetult raudtee serva (maksimaalselt 2 m raudtee teljest). Sellised madalad müratõkkeseinad vähendavad mürataset 5-8 dB võrra. Võttes arvesse, et lubatud mürataseme ületamine toimub 4 dB ulatuses, on Teie kinnistu puhul madalate müraseinte kasutamine efektiivne lahendus. Toote välja, et Teie kinnistu asub raudtee kaitsevööndis ning see seab maale täiendavad piirangud. Selgitame, et raudtee kaitsevööndile seatud piirangute eesmärk ei ole täielikult keelata ehitusseadustiku § 73 kirjeldatud tegevusi (ehitamine, kaevandamine, raie jne). Veendumaks, et maaomaniku kavandatud tegevused ei ohusta raudteeliiklust, tuleb küsida raudtee omaniku ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolekut. Sellega tagatakse, et soovitud tegevusel kasutatakse sobilikke meetmeid ja tehnoloogiat. Näiteks ei ole meile teadaolevalt Tehnilise Järelevalve Amet oma tegutsemise ajaloo vältel keeldunud mitte ühestki ehitusloa kooskõlastusest, mis on esitatud raudtee kaitsevööndisse ehitamiseks. Seoses eespool tooduga palun planeerida minu maatüki Kuna koostatav teemaplaneering ei ole piisavalt täpne, ei saa selle alusel maad võõrandamine. võõrandada. Ehitusprojekti käigus pannakse paika raudtee täpne asukoht ja 135 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus raudteemaa ulatus, sellest tulenevalt ka võõrandamise vajadus. Üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest kuni (10)15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine. Täna teadaoleva info põhjal puudub otsene vajadus Teile kuuluva Valguse kinnistu võõrandamiseks. Juhul, kui ehitusprojekti käigus ilmneb, et kavandatud müra ja vibratsiooni vähendavaid meetmeid ei ole võimalik kasutada ning Teie elutingimused halvenevad märgatavalt, tuleb võõrandamise menetlus algatada ehitusprojekti alusel. RIDALA VALD Evelyn Müürsepp 15.09.2015 Saadud info kohaselt jääb raudtee praegusest eluhoonest 100 m Modelleerimise kohaselt on raudteest tulenev müra Teile kuuluva kinnistu kaugusele ning õuelala 40 m kaugusele, on mul tulevikus planeeritud õuealal päevasel ajal vahemikus 45-50 dB ja öisel ajal alla 45 dB. maakohta kasutada ka püsiva elukohana, laiendada õueela ja Teemaplaneeringuga on määratud müra leevendusmeetmed vaid nendele muuhulgas tuleviks hakata tegelema turismindusega. Seetõttu palun kinnistutele, millede puhul on oht ülenormatiivseks müraks. Kuna Teie kinnistul ka minule ette näha müratõkke paigaldamine. on tagatud head akustilised tingimused ka pärast raudteeliikluse avamist, puudub alus seada teemaplaneeringuga kohustus müraleevendusmeetmete rakendamiseks. Samas on Teil võimalus taotleda müratõkke rajamist tulevaselt raudtee omanikult. Eelmise raudtee peatus asus kinnistu vahetus läheduses. Mõistetavatel Teie poolt soovitud Kadaka küla ja Uuemõisa peatuskohta ühendava põhjustel ei saa kõiki peatusi säilitada. Samas olen kursis, et kergliiklustee pikkus oleks 3,1 km. Samas on võimalik Uuemõisa peatuskohast ümberkaudsed elanikud sooviksid peatuse olemasolu. Kuna peatust Kadaka külla liikuda Tallinna maantee serva rajatud valgustatud kergliiklusteed ilmselt tagada ei saa, soovin, et alates ülesõidust, mis asub minu pidi (3,3 km). Teie kinnistule jõudmiseks tuleb lisaks läbida 1 km pikkune lõik kinnistu lähedal kuni Uuemõisa peatuseni oleks tagatud jalakäijate tee mööda Herjava-Võnnu kõrvalmaanteed. Kokku on selle marsruudi pikkus 4,3 km. olemasolu. Teemaplaneeringuga oleme kergliiklustee rajamise kohustuse ette näinud kohtadesse, kus seoses raudtee rajamisega lõigatakse läbi harjumuspärased kergliiklejate marsruudid, mida kasutab palju inimesi (näiteks Palivere viadukti alune piirkond). Sellisel juhul on raudtee ohutuse seisukohalt vajalik kergliiklustee loomine raudtee taristu osana. Kadaka küla ja Uuemõisa peatuskohta ühendava kergliiklustee puhul ei ole tegemist raudteetaristu osaga, kuna selle kasutajate arv on suhteliselt väike ning olemas on ka alternatiivsed liikumisteed. Seetõttu puudub alus määrata teemaplaneeringuga konkreetse 136 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine" keskkonnamõju strateegiline hindamine MAVES Ettepanek/kommentaar Vastus kergliiklustee rajamise kohustus. Käesoleval hetkel on koostamisel uus Lääne maakonnaplaneering, milles on määratletud kõige prioriteetsemad kergliiklusteede marsruudid. Antud piirkonnas on prioriteediks Tallinna mnt äärse kergliiklustee pikendamine Palivere ja Linnamäeni, samuti kergliiklustee loomine Haapsalust Valgevälja ja Rohukülani. Soovitame Teil oma ettepanekuga pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kuna Teie poolt soovitud kergliiklustee rajamine ja hooldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. 137 -864235 -144145 0 0 Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Meie 07.12.17 nr 8-6/ 14-1695-052 Eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Projekti arendaja AS Lääne Raudtee (registrikood 12831723 , aadress Tallinna mnt 78, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Lääne maakond, 90401 ) esitas otsustajale Tehnilise Järelevalve Ametile 15.11.2017 taotluse koos lisateabega Tur ba-Risti Lääne maakonna piirides se jäävale raudteelõigule projekteerimistingimuste väljastamiseks. Taotluses soovitakse projekteerimistingimusi 8,8 km pikkuse raudteelõigu projekteerimiseks r audteepiketaaž iga km 41+700 kuni km 32+900 ( tulevasest Risti jaamast kuni Risti- Kuijõe maanteest Turba pool e ). Raudtee pealisehitis on kavandatud 1524 mm , muldkeha peamine laius vähemalt 7,6 m. K ontaktvõrgu kõrgus rööpast plaanitakse 5,75–6,00 m. Kontaktvõrgu toide on planeeritud rajatavasse Riisipere v eoalajaam a. Ühtlasi soovitakse rajada pöörangud, foorid, raudteeülesõidud ja -käigud, nähtavusk olmnurgad, sillad, truubid ning muud raudtee toimimiseks vajalikud rajatised . Samuti soovitakse rajada Ellamaale reisijate ooteplatvorm pikkusega kuni 36 m ja laiusega vä hemalt 3 meetrit ning Ristil e reisijate ooteplatvorm pikkusega kuni 150 m ja laiusega 4,5 m . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt jätab otsustaja aga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesolevaga leiab otsustaja, et eelnevalt AS MAVES ( registrikood 10097377 , aadress Marja tn 4d, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617) poolt Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asuk oha määramine“ koostamisel läbi viidud keskk onnamõju strateegilise hindamin e ( edaspidi KSH) on tehtud KMH täpsusega. Raudteelõik, millele projekteerimistingimusi taotletakse, on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi üks osa. Seega on eelnevalt keskkonnamõju juba hinnatud. Tehnilise Järelevalve Amet soovib jätta Turba-Risti Lääne maakonna piirides asuva raudteelõigu osas keskkonnamõju hindamise algatamata tuginedes KeHJS § 11 lõikele 6. Eelpooltoodud KMH täpsusega KSH aruanne kuulub eraldi osana ehitusprojekti juurde vastavalt KeHJS § 26 lõikele 4. Käesolevaga palume lähtudes KeHJS § 11 lõikest 10 kooskõlastada KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Mõjude eelhinnang ja leevendusmeetmed Kogu alljärgnev pärineb AS Maves 2016. aasta oktoobris valminud tööst nr 14139 „Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine", keskk onnamõju strateegilise hindamise aruanne. Juhtekspert: Karl Kupits, vastutav täitja: Kadri Normak . Aruande koostamisel lähtuti Keskkonnaameti poolt heakskiidetud programmist ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Aruanne on leitav siit: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asuk oha määramine“ KSH koostamise üks lähteülesande tingimusi oli see, et KSH koostamisel arvestatakse keskkonnamõju hindamise nõudeid eesmärgiga vältida täiendavate mõjuhindamiste läbiviimist raudteetrassi rajamisel. KSH käsitles alljärgnevaid olulisemaid mõjusid: mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele, mõju kultuuriväärtustele, müra ja vibratsiooni mõju, sotsiaalmajanduslikud mõjud mõju maakasutusele. Mõjude hindamise jaoks tehti neli eksperthinnangut: mürauuring ja vibratsiooni eksperthinnang, eksperthinnang Riisipere-Haapsalu raudtee ehitamise mõjude kohta Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ja Annamõisa metsise püsielupaiga seisundile, kahepaiksete ja roomajate elupaigad planeeritaval Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassil ning eksperthinnang raudtee mõjudest nahkhiirtele. Mõjude hindamisel esitati nii ehitus- kui kasutusaegsed leevendavad meetmed ja toodi välja vajalikud uuringud, mis tuleb läbi viia, kui kavandatakse kaubavedu. Tur ba-Risti Lääne maakonna piirides se jäävale raudteelõigu piiresse jääb Ellamaa ja Risti vahel paiknev piirkondlik rohevõrgustiku tugiala (T3) . Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääb üks Natura ala – Mustjärve raba loodusala Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas. KSH programmi koosseisu kuuluva Natura eelhindamise tulemusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura aladele, kui kasutatakse leevendavaid meetmeid. KSH koostamisel on leitud, et kavandataval tegevusel puudub tänu suurele vahemaale mõju huumustoiteliste järvede, rabade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvatele soo- ja lehtmetsade ning siirdesoo ja rabametsadele. Ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks : Selleks, et vähendada raudtee toimimist kahepaiksete ja roomajate rändetõkkena tuleb rajada rekonstrueeritavate sildade ja truupide kallastele rajad. Kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, ei ole negatiivset mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja elupaikadele ette näha. Annamõisa Metsise püsielupaiga läheduses tuleb kontaktliin 5 km pikkuses lõigus tähistada. Püsielupaigaga piirneval raudtee trassilõigul ei tohi teha raadamis-, kaeve- ja raudtee ehitustöid perioodil 1. veebruarist kuni 30. juunini, et välistada metsise häirimine pesitsusperioodil. Reisirongiliiklusega kaasnevat ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole ette näha. Põhjavee reostus on võimalik õnnetuste korral ja on seotud eelkõige kaubaveoga. Kaubavedude kavandamisel tuleb täiendavalt läbi viia riskide hindamine. Mõjude leevendamine ehitus tegevuste käigus : Jäätmed: k ui ehituse käigus tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja võimalusel taaskasutatakse, ei ole jäätmetest tulenevat olulist mõju ette näha. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealused liigid: peamiselt kaitsealuste objektide tähistamine ning töötajate (ehitajad, projektijuhid jne) instrueerimine. Täpsemalt vt Lisa 1 tabel „ Võimalikud mõjud kaitsealustele loodusobjektidele ja leevendavad meetmed “ (AS Maves töö nr 14139 , lk 35-40 kaasa arvatud). Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all : raudteetrassi kavandamine võimalikult suures mahus olemasolevale trassile ei too endaga kaasa olulist kahju. Kuna ohutuse säilitamise vajaduse tõttu ei ole võimalik raadatava metsariba laiust vähendada siis mõningane kahju vääriselupaikadele on paratamatu. Mõju pinna- ja põhjaveel e: tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine, vajadusel nende rekonstrueerimise teel. Olemasolevatesse maaparandussüsteemi drenaaživõrkudesse on sademevee suunamine keelatud. Raudtee ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. Eesvoolude (vooluveekogude) kasutamiseks sademevee suublana tuleb enne sademete ja muu vee eesvoolu juhtimise kavandamist kontrollida arvutustega ning hinnata eesvoolu ristlõike ja eesvoolul asuvate rajatiste avade suuruse vastavust nõuetele. Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud. Eesvooludele ehitatavad sillad ja truubid kindlustada esimesel võimalusel, vältimaks nõlvade ning veekogu erosiooni. Rakendada vajalikke meetmeid takistamaks ehitustööde tõttu eesvooludesse (vooluveekogudesse) setete sattumise ja edasi kandumise. Maaparandussüsteemide ehitamisel kaasata maaparandusekspert, kes hindab esialgset ning taastamisjärgset olukorda. Tööde järgselt peab drenaaž töötama vähemalt endise efektiivsusega. Vool kõikides veejuhtmetes (sh kraavid) tuleb tagada ka tööde teostamise ajal. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel. Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee erikasutusluba. Pinnavee reostumise ohu vältimiseks tuleb masinaid tankida ainult selleks ettenähtud kohas, kus on välistatud võimalike lekete korral kütuse valgumine veekogusse ning kus on olemas esmased reostustõrjevahendid (nt saepuru). Töötada võib ainult tehniliselt korras masinatega. Mõju teedele : Kohtades, kus puudub alternatiivne ligipääs, tuleb tagada ehituse ajal ülesõit ühe sõiduraja ulatuses. Kui vähegi võimalik, tuleks üks sõidurada hoida alati läbipääsetavana. Raudtee ehitamise ajal peab kinni pidama massipiirangutest teedel. Mõju kultuuriväärtustele : arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndis tuleb ehitustöödest hõlmatud alal tagada arheoloogiliste uuringute läbiviimine. Kogu raudteetrassi alal tuleb mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega kusjuures leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude ilmnemisel on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Müra ja vibratsiooni mõju : e hitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest . Mõju maakasutusele : üldjuhul on vajalik võõrandada maa, mis jääb raudtee keskteljest 15-20 m kaugusele. Erandiks on juhud, kus raudteest tulenevalt halveneb märgatavalt või muutub ebamõistlikuks järelejäänud kinnisasja kasutamine (näiteks lahustükid mõlemal pool raudteetammi, mille vahel pole võimalik liikuda). Kasutusaegsete mõjude leevendamine: Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealustele liikidele : tagada o lemasolevate läbipääsude (sillad, truubid) rekonstrueerimisel kallastele rajad, et need toimiksid läbipääsudena kahepaiksetele ja roomajatele. Roomajate ja kahepaiksete läbipääsude projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb konsulteerida vastava kogemusega spetsialistiga. Mõju looduskeskkonnale, mis ei ole kaitse all : Võnnu oja raudteesilla rekonstrueerimisel kaaluda selle pikendamist nii, et mõlemale poole oja tekiks kallastele rajad, mis oleks ulukitele ohutuks pääsuks ühelt poolt raudteed teisele poole. Mõju pinna- ja põhjaveele : kaubavedude kavandamisel tuleb täiendavalt läbi viia riskide hindamine. Ülesõitude ja –käikude sulgemise mõjud : Suletavad ülesõidud on üldjuhul väga väikese koormusega, isetekkelised , metsa väljaveoks või põllumaade hoolduseks kasutatavad teed. Juurdepääs kõikidele elamutele ja teenustele säilib, sulgemisest tulenevad ümbersõidud on minimaalsed. Suletavad ülesõidukohad tuleb muuta ohutuse eesmärgil sõidukitega läbimatuks ja tähistada. Suletavates ülekäigukohtades tuleb raudteeületus jalgsi ja kergliiklusvahendiga takistada. Müra ja vibratsiooni mõju : Kui kavandatakse kaubavedusid või rongiliikluse olulist tihendamist, tuleb teha uus vibratsiooni ja müra uuring, mis arvestab uute rongide ja uue liiklussagedusega raudteel ning lähtudes sellest anda uued leevendavad meetmed. Enne ehituse algust tuleb fikseerida nende hoonete tehniline seisukord, mis jäävad raudteetrassile lähemale kui 25 m. See on vajalik konfliktide vältimiseks, kui selgub, et mõni hoone saab raudtee ehitamise või kasutamise ajal kahjustada. Sotsiaalmajanduslikud mõjud : paraneb ühistranspordiühendus rongipeatuste lähedusse jäävate asulatega, kuid teisalt võib rongiliikluse avaminekaasa tuua bussiliikluse hõrenemise. Ülesõitude sulgemisega pikenevad teekonnad ja kaovad omanike ligipääsud maadele. Planeeringu koostamisel arvestati, et ligipääsud elamutele oleks tagatud. Mõju maakasutusele : piirangud maakasutuses vastavalt ehitusseadustiku § 73. Kontaktvõrgu elektromagnetvälja mõju : puudub negatiivne mõju inimese tervisele . Lisaks eelpoolloetletud mõjudele ning nende leevendusmeetmetele tuleb lähtuda käesoleva dokumendi Lisas 1 olevast loetelust ( AS Maves töö nr 14139 , lk 68-72 kaasa arvatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Zavadskis r audteeohutusosakonna juhataja Lisa: AS Maves 2016. aasta oktoobris töö nr 14139 „Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine", keskk onnamõju strateegilise hindamise aruanne. KMH programm tervikuna on leitav siit: http://laane.maavalitsus.ee/riisipere-haapsalu-rohukula Kristina Fuks -Kuus 667 2063 [email protected]