Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Võiste liivamaardla Võiste liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 01. detsember 2017 nr 1-3/17/2949 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Võiste liivamaardla Võiste liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390, aadress Näituse 21, 50409 Tartu) esitas 22.09.2016 Keskkonnaametile Võiste liivamaardla Võiste liivakarjääri maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2016 nr 12-2/16/11771 all). Taotletav Võiste liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Leina külas paiknevas Võiste liivamaardlas (registrikaardi nr 0704, põhimaavaraks ehitusliiv). Võiste liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad riigile kuuluvatel maaüksustel Surju metskond 4 (katastritunnus 84801:005:0211) ja Surju metskond 64 (katastritunnus 84801:004:0572), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 5,72 ha. Kaevandajaks on märgitud Krüüdneri Karjäär OÜ. Geoloogilise uuringu tegija oli Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: Võiste uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. (Põldvere, 2016). EGF nr 8725. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 18.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/804. Taotletav mäeeraldis hõlmab Võiste liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5, hõlmates neid osaliselt. Mäeeraldisest jääb välja 0,61 ha suurune tarbevaru ala, mida läbib matkajate ja SA Jõulumäe Tervisekeskuse külastajate ning sportlaste kasutatav metsatee. Mäeeraldise piires on täiteliiva aktiivse tarbevaru maht 398 tuh m3, millest kaevandatav varu on 350 tuh m3. Maavara kasutatakse teedeehitusel ja täitepinnasena. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 25 tuh m3. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 22.09.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 11.10.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 11.10.2016 kirjaga nr 12-2/16/11771-3 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest taotlejat ning asjasse puutuvaid isikuid. Kuni kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 29.08.2017 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Tahkuranna Vallavolikogu nõustus 29.09.2017 otsusega nr 72 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.10.2017 nr 12-2/17/1856-5 all) kaevandamisloa andmisega ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega tingimustel, millega on loa andmisel arvestatud (vt ptk 2.4). Keskkonnaamet saatis 02.11.2017 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 20.11.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-179 kaevandamisloa andmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 03.11.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus- osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Krüüdneri Karjäär OÜ-lt 27.11.2017 kirjaga nr 12- 2/17/1856-7 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. Krüüdneri Karjäär OÜ-l puuduvad 28.11.2017 e-kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.11.2017 nr 12-2/17/1856-8 all) kohaselt ettepanekud ja vastuväited eelnõule. 2 (11) II. KAALUTLUSED 2.1 Õiguslik alus Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 20.05.2005 määruses nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa- ameti 29.09.2016 kiri nr 9-3/16/18476). 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS1) § 6 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja KMH vajalikkuse kaalumisel lähtus otsustaja KeHJS § 6 lõikest 3. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 1). Eelhindamisel selgus, et • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik muutub, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 1 Vt KeHJS § 56 lg 12. Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni, mis kehtis 18.01.2016 kuni 19.11.2016 3 (11)  • tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumiskiirust karjääris kuni 30 km/h ning kuival ajal (kevad-suvi-sügis) regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega; • karjäärist vee väljapumpamine on keelatud; • karjääri tööaeg on piiratud (töid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7-19); • kaevandamisloale kantakse täiendavad tingimused ebasoodsa mõju vältimiseks Natura võrgustiku aladele; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Võiste liivakarjääri avamisel ja töötamisel kaevandamisloale kantud täiendavaid tingimusi täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 2.3 Kaalutused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Kuivõrd kaevandada soovitav maavara kuulub riigile, analüüsis Keskkonnaamet taotletava Võiste liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt. I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise tagamiseks (alus MaaPS § 14) Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavaravaru täieliku väljamise; 3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul Võiste liivakarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei läinud, kuna 1. taotletavalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata; 2. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti; 3. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavaravaru kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletaval Võiste liivakarjääri mäeeraldise alal ei ole varem kaevandamist toimunud, alal kasvab männimets. 4 (11) II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures on oluline selgitada - kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; - kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; - milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Kui analüüsi tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Seisuga 22.11.2016 jäi keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Võiste liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 8 mäeeraldist (Lavassaare karjäär, Eassalu V kruusakarjäär, Lauri liivakarjäär, Seljametsa liivakarjäär, Massiaru liivakarjäär, Kõrsa kruusakarjäär, Potsepa liivakarjäär ja Eassalu III liivakarjäär), millel kaevandati täiteliiva. Täiteliiva kaevandatava jääkvaru suurus taotletava Võiste liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda jäävatel mäeeraldistel kokku oli ligikaudu 2605 tuh m3. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandati piirkonnas täiteliiva ligikaudu 62 tuh m3 (analüüsis arvestati tarbimist ka karjääridest, mis Maa-ameti geoportaali andmetel jäid taotletava Võiste liivakarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda, kuid reaalseid veoteid arvestades paiknesid kaugemal kui 50 km: Kamali liivakarjäär, Sikana kruusakarjäär, Soomra kruusakarjäär, Soomra II liivakarjäär, Taganõmme liivakarjäär, Soomra III liivakarjäär, Pitsalu liivakarjäär). Seega oli taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas täiteliiva varustuskindlus tagatud ligikaudu 42 aastaks. Kuivõrd taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas oli täiteliiva varustuskindlus tagatud rohkem kui 10 aastaks, asus Keskkonnaamet seisukohale, et kaevandamisloa andmine täiteliiva kaevandamiseks Võiste liivakarjääri mäeeraldisel on hetkel vastuolus riigi huviga ning loa andmisest tuleb keelduda. Keskkonnaamet edastas ülaltoodud andmed 23.11.2016 kirjaga nr 12-2/16/11771-4 Krüüdneri Karjäär OÜ-le ning palus esitada omapoolne seisukoht analüüsi tulemustele. Krüüdneri Karjäär OÜ leidis oma 08.12.2016 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.12.2016 nr 12-2/16/11771-5 all), et Keskkonnaamet on oma kirjas analüüsinud taotletava Võiste liivakarjääri teeninduspiirkonna riigi huvist lähtuvat ehitusmaavarade (täiteliiv) varustuskindlust, arvestamata asjaoluga, et lähiaastatel kavatsetakse alustada rahvusvahelise tähtsusega Rail Balticu (RB) raudteetrassi ehitusprojektiga. Krüüdneri Karjäär OÜ märkis, et Võiste liivakarjääri kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on Rail Balticu raudteetrassi ja sellega kaasnevate ehitiste (via- ja ökoduktid, teenindavad teed jne) rajamiseks vajaminevate täitematerjalide (täitepinnas, ehitusliiv ja -kruus) koguseid detailselt analüüsitud ja samas hinnatud kaevandamise lubadega kaetud karjääridest nende materjalide kättesaadavust trassi asukohast 50 km raadiuses. Trassi ehitamiseks vajaminevate täitematerjalide kogused on esitatud ERC Konsultatsioonid OÜ poolt koostatud töös „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele. II etapp“. Krüüdneri Karjäär OÜ märkis lisaks, et trassi ehitamise korral ei piisa teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse) jäävate seniste liiva- ja kruusakarjääride materjalist isegi siis, kui võtta kasutusele mitte ainult täiteliiva varu, vaid ka kogu ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandatav varu ning et Pärnumaale jääva trassi osas on täitematerjalide puudujääk vähemalt 1,5 mln m3. Siinjuures pole arvestatud piirkonna teistele ehitusobjektidele vajamineva materjali kogusega RB trassi ehitamise perioodil. Oluline koht trassi ehituse maksumusel on täitematerjalide karjääride paiknemisel, st 5 (11) materjali veokaugusel. Aruandest „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele. II etapp“ selgub, et veokauguse kümne kilomeetri suurenemisel tõuseb ehituse hind 2% võrra ja 50 km veokauguse korral suureneb teetööde maksumus üle 8%. Seega on väga oluline, et kasutusele võetakse esmajoones need karjäärid, sh Võiste karjäär, mis trassile lähemal asuvad. Samuti tõi Krüüdneri Karjäär OÜ välja, et veokauguse suurenemisel kaasnevad lisaks ehitustööde maksumuse kasvule ka veoteede suurem kulumine (suureneb remondivajadus) ja negatiivsete keskkonnamõjude suurenemine veoteede äärsele keskkonnale. Taotletava Võiste liivakarjääri materjal on ühtlase koostisega ja väga heade filtratsiooniomadustega ning sobilik trassi rajatiste aluste ehitamiseks. Ülaltoodu põhjal (teede ehituseks sobiv materjal, optimaalne asukoht Rail Balticu trassi suhtes, lähiaastatel täiematerjalide vajaduse järsk suurenemine) jäi Krüüdneri Karjäär OÜ seisukohale, et Võiste karjääri varu kasutuselevõtmine on põhjendatud ja pole vastuolus riigi huviga. Krüüdneri Karjäär OÜ soovis, et Keskkonnaamet jätkaks kaevandamisloa taotluse menetlemist ja vajadusel saadaks nii taotluse kui ka käesoleva kirja riigi huvi väljaselgitamiseks Vabariigi Valitsusele. Eeltoodud väidete analüüsimiseks ja kaalumiseks palus Keskkonnaamet 27.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/11771-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) seisukohta Võiste liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele. MKM-i arvamuse (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.01.2017 nr 12-2/17/1856 all) kohaselt on Võiste liivakarjääri avamine põhjendatud. MKM tõi oma kirjas välja, et Pärnu maakonnas oli 2014. aastal maavarade koondbilansi andmetel täiteliiva kaevandusmaht 74 200 m3, ehituskruusa kaevandusmaht 180 000 m3 ja ehitusliiva kaevandusmaht 154 000 m3 ning kuna ¾ ehitusmaterjalidest kaevandatakse lähtuvalt teedeehituse vajadustest, sõltub nende nõudlus konkreetsetest ehitusmahtudest. MKM märkis, et Vabariigi Valitsuse 20.10.2016 korraldusega nr 340 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ lisa 5 „Indikatsioon vajalikest tegevustest TEN-T teelõikudel aastatel 2021-2027“ sisaldab põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla trassil aastatel 2021-2026 Kernu-Libatse-Are-Nurme lõigul 50 km ulatuses 2+1 maantee rajamist, Libatse ümbersõitu aastatel 2023-2024 ja Are ümbersõitu aastatel 2024-2025 ning 7 km ulatuses Pärnu–Uulu 2+1 tee rajamist koos Uulu eritasandilise ristmikuga. Kuna antud trasside muldkeha ehitusmaterjali vajadused sõltuvad mh olemasolevast muldkehast, kraavidest, maapinna kõrgustest ning pinnastest, on vara hinnata täpseid vajalikke ehitusmaterjali koguseid. Maanteeameti info põhjal on ühe km 2+1 tee ehituseks vajamineva liiva keskmine maht 25 000 m3, seega kokku on ehitus-ja täiteliiva vajadus lähema 10 aasta jooksul 1,5 - 2 mln m3 eelpool loetletud objektide ehituseks Pärnu maakonnas, valdavas osas Pärnust põhja pool. MKM leidis, et arvestades planeeritud tee ja raudtee ehitust, ei ole viimase aasta või viimase kümne aasta kaevandusmahud representatiivsed tulevase vajaduse arvestamisel ning et senises 10 aasta varustuskindluse arvestuses ei sisaldu Rail Balticu raudteetrassi ehituse ega tegelikult planeeritud tee-ehituse ehitusmaterjali vajadused. MKM tõi välja, et „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu hankedokumentatsiooni“ kohaselt on Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus kokku üle 200 km trassil 10 200 tuhat m3. See teeb täiteliiva- ja kruusa vajaduseks ca 50 000 m3 trassikilomeetri kohta. Taotletava Võiste karjääri teenindusalasse jääb Pärnust lõunasse ca 60 km pikkune trassikoridor ehk nõudlus ligikaudu 3 mln m3 täiteliivale või kruusale. Sarnased andmed on esitatud ka ERC Konsultatsiooni OÜ 2015. aasta sügisel koostatud uuringus „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele; II etapp“, kus Maanteeameti lääne regioonis (Pärnu maakond) nähakse ette Rail Balticu ehitamisel 4 579 tuh m3 täitematerjali (täiteliiv ja -kruus) ja 2 877 tuh m3 ehitusliiva vajadus. 6 (11) MKM märkis, et Potsepa ja Pitsalu karjäärid ei jää Võiste maardlast tegeliku 50 km veokauguse ulatusse, mistõttu ei ole põhjendatud nendega arvestamine varustuskindluse arvestuses. Soomra ja Eassalu on täpselt 50 km veokauguse ulatuses ning Potsepa, Pitsalu, Soomra ja Eassalu liivakarjääride kaevelubadega varud kokku on 1 883 tuhat m3. Lõuna-Pärnumaa varustuses sh kuni Eesti-Läti piirini võib arvestada tänastest mäeeraldistest Massiaru (varu 373 000 m3) ja Urissaare (varu 522 000 m3) varudega, kuid arvestades ca 3 mln m3 suurust vajadust Rail Balticu rajamiseks, ei ole Lõuna-Pärnumaal kindlasti Rail Balticu jaoks ehitusmaterjali varustuskindlus tagatud ning lubade andmisest keeldumine ei ole antud piirkonnas põhjendatud. MKM selgitas, et on juhtinud Keskkonnaministeeriumi tähelepanu puudustele dokumendis „Juhendis riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“, kuna optimaalne varustuskindluse võrdne ulatus ehituskivile, liivale ja kruusale ei ole põhjendatud antud ehitusmaterjalide erineva leviku ja omahinna tõttu. Juba üle 30 km suurte koguste ehitusmaterjalide transport tõstab ehitusmaterjali omahinna ligi 50 %, arvestades ehitusliiva hinnaks karjääris 6 €/t ja veokuluks 8 senti tonnkilomeeter ning 50 km veokauguse puhul 67 % kallimaks. Arvestades vajalikke liivakoguseid (ca ehitus-ja täiteliiva 3 mln m3 ehk 4 500 000 t) Lõuna-Pärnumaal, oleks 20 km veokauguse erinevuse reaalne lisakulu 7,2 miljonit eurot. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning paraku ka CO2 emissioonid, mida on põhjendatud arvestada silmas pidades Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“. Eelnevat arvestades asus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohale, et Võiste liivakarjääri kaevandamisloa andmine on põhjendatud ning riiklikuks huviks eesmärk tagada avalikes huvides riikliku infrastruktuuri ehitus. Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille avalikustatud lõpparuandes(http://www.railbaltic.info/images/meta/170403%20RB%20varustuskindlus%20AR UANNE.pdf) on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Nimetatud aruande lk-l 20 on märgitud, et Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised ja et varustuskindluse tõstmiseks saab ilma oluliste täiendavate kulutusteta avada Võiste maardlas Võiste liivakarjäär. Aruande lk-l 50 on välja toodud, et aastatel 2023 - 2024 suurenev täitematerjalide vajadus Pärnu maakonnas tuleneb teehoiukavast, kuna sellesse perioodi on plaanitud suuremahulised ehitustööd Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osas: Kernu-Libatse-Are-Nurme möödasõidualade ehitamine, Libatse ümbersõidu ehitus ja Are ümbersõidu ehitus. Need aastad kattuvad Rail Balticu ehitamisajaga, mis tingib sellel ajal Pärnu maakonnas tavapärasest oluliselt suurema nõudluse liiva ja kruusa järele. Aruande lk-l 100 on välja toodud, et Pärnu maakonnas on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8 %. Geoloogiliste uuringute alusel on savi- ja tolmuosakeste sisaldus Võiste liivakarjääris alla 3 %. Kõiki eelnevaid andmeid ning argumente analüüsides asus Keskkonnaamet seisukohale, et Võiste liivakarjääri avamine on põhjendatud ning taotlus ei ole vastuolus riigi huviga. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus 7 (11) tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt esitatud seletuskirjale (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.05.2017 nr 12-2/17/4499-3 all) Võiste liivakarjääris täiteliiva kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Krüüdneri Karjäär OÜ ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade seisuga 24.08.2017 ja 27.11.2017). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamiseks taotletavast alast vahetult (ligikaudu 11,5 m kaugusel) lõunas asub Natura 2000 võrgustikku Luitemaa linnu- ja loodusalana kuuluv Luitemaa looduskaitseala ja selle Luidete sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri koodid vastavalt: KLO1000282 ja KLO1100994), kus on inventeeritud kaitseala ja loodusala kaitse eesmärgiks olevad metsa elupaigad (vanad loodusmetsad, metsastunud luited). Plaanide kohaselt oli kavandatud metsa raadamine kaitseala piirini, mille tulemusel ei jääks karjääri ja kaitseala vahele puhverala. Selle tulemusena võivad tekkida tuulemurrud kaitsealale ja seeläbi kahjustada kaitstavaid elupaiku. Ettevaatusprintsiibist lähtudes palus Keskkonnaamet 20.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/1856-2 Krüüdneri Karjäär OÜ-l esitada eksperthinnang, mis käsitleks mõjusid nimetatud kaitseväärtustele. AB Artes Terrae OÜ koostatud eksperthinnangu (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.07.2017 nr 12-2/17/1856-3 all) kohaselt on soovitav jätta olemasolevad puud raiumata 11,5 m laiusel alal, mis kulgeb maaribana kavandatava karjääri ülemise serva ja Luitemaa looduskaitseala piiri vahel. Lisaks on märgitud, et tuule jõu vähendamiseks võib peale raadamist ja enne kaevandamist lükata kooritava kattekihi vallidesse allesjääva metsaserva juurde nii looduskaitseala poolsesse serva kui ka loodepoolsesse serva ning moodustada vallid trapetsikujulise profiiliga. Karjääri korrastamisel on soovitav veepealne nõlv katta 50 cm paksuse mullakihiga. Samuti on soovitav istutada karjääri nõlvadele erinevaid puu- ja põõsaliike (kõrgemale nõlvaosale nt mänd, veepiirile lähemal nt arukask ja tamm). Tuleohu vältimiseks ei tohiks raadamisel tekkivaid oksi ja kände koguda metsaservadesse, vaid need tuleks eemaldada kaevandusalalt. Eelkirjeldatu alusel lisab Keskkonnaamet antavale kaevandamisloale täiendavad tingimused järgmises sõnastuses: 8 (11)  1. Olemasolevad puud tuleb jätta raiumata 11,5 m laiusel alal, mis kulgeb maaribana karjääri ja Luitemaa looduskaitseala piiri vahel. 2. Kattekiht vallitada allesjäetava metsa juurde nii looduskaitseala poolsesse serva kui karjääri loodeserva ning moodustada vallid trapetsikujulise profiiliga. 3. Tuleohu vältimiseks ei tohi raadamisel tekkivaid oksi ja kände koguda metsaservadesse. Vältimaks mäeeraldise ekspluateerimisel võimalikke tekkivaid mõjusid õhusaaste (tolmu leviku) osas, lisab Keskkonnaamet antavale loale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumiskiirust karjääris kuni 30 km/h ning kuival ajal (kevad-suvi-sügis) regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega. Varasema kaevandamise käigus on piirnevale alale kujunenud 7,3 ha suurune ja valdavalt üle 2 m sügavune veekogu, mille veetase on 6,7 m absoluutsel kõrgusel. Üle 150 tuh m3 suuruse mahuga veekogu veetase markeerib ka piirkonna põhjaveetaset, sest heade filtratsiooniomadustega liivpinnas levib ka väljaspool omaaegset ja kavandatavat kaeveala. Piirkonna veerežiimi suurte muutuste vältimiseks lisab Keskkonnaamet antavale loale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: karjäärist vee väljapumpamine on keelatud. Ligikaudu 350 m kaugusel lääne pool asuvad Riia mnt 10 ja 12 krundid, millel on elamud. Vesta maaüksuse elamu jääb ligikaudu poole kilomeetri kaugusele kirde poole. Mõlemas suunas jääb karjääri ja elamute vahele mets, mis on müra summutavaks teguriks. Kuigi eeldatavalt pole ette näha norme ületava müra ulatumist lähimate elamuteni, lisab Keskkonnaamet ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kaevandamisloale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: karjääris on töid lubatud teha tööpäevadel ajavahemikul 7–19. Tahkuranna Vallavolikogu nõustus 29.09.2017 otsusega nr 72 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.10.2017 nr 12-2/17/1856-5 all) kaevandamisloa andmisega järgmistel tingimustel: 1. Kaevise väljaveoks karjäärist peab kasutama kõige lühemat teed Via Balticani, st 8480019 Linnu teed. Väljavedu tuleb kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega. 2. Tulenevalt asjaolust, et kaevandatud materjali väljavedu hakkab toimuma kohalikule omavalitsusele kuuluvat teed mööda, peab kaevandamisloa omanik tagama 8480019 Linnu tee (katastriüksuse tunnus 84801:004:0713) korrashoiu kaevandamise perioodil. Tee kvaliteedi säilimiseks tuleb kaevandamise perioodi jooksul kaevandamisloa omanikul tellida 8480019 Linnu tee mustkattega kaetud 200 meetrise lõigu pindamine vähemalt iga kolme aasta tagant (igal kolmandal aastal suvel juuni kuni 15. augusti jooksul). Lisaks tuleb kruusakattega lõiku regulaarselt greiderdada ja vajadusel kruusa peale vedada. 3. Säilima peab olemasoleva metsatee kasutamise võimalus, mida mööda liiguvad Võiste aleviku elanikud tänasel päeval Jõulumäe Tervisespordikeskusesse. Nimetatud teelõik jääb Johan-Raisi (katastriüksuse tunnus 84801:004:0460) ja Surju metskond 4 (katastriüksuse tunnus 84801:005:0211) kinnistutele. Keskkonnaamet arvestab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tingimustega ning lisab need antava kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks järgmises sõnastuses: 1. Kaevise väljaveoks karjäärist on lubatud kasutada ainult Linnu teed nr 8480019. Kõikide väljaveo perioodide algused tuleb kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega. 2. Tagada kinnistutele Johan-Raisi (katastritunnus 84801:004:0460) ja Surju metskond 4 (katastritunnus 84801:005:0211) jääva olemasoleva metsatee kasutamise võimalus. 9 (11) Tahkuranna Vallavolikogu 28.09.2017 otsuse nr 72 punktis 1.2 on märgitud tingimused kaevise väljaveotee korrashoiu tagamiseks. Kuivõrd kaevandamisloaga ei saa reguleerida konkreetseid tegevusi väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad, lisab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmise aluseks olevat tingimust arvestades antavale loale järgmise täiendava tingimuse: kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed (Linnu tee nr 8480019) korras hoidma tingimustel, mis lepitakse kokku loa omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 6 lg 2 punkti 2, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lg 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Tahkuranna Vallavolikogu 28.09.2017 otsusele 72, maavarade komisjoni 20.11.2017 protokollilisele otsusele nr 17-179 ja Krüüdneri Karjäär OÜ taotlusele otsustan: 3.1 Anda Krüüdneri Karjäär OÜ-le kaevandamisluba nr L.MK/330078 Võiste liivamaardlas Võiste liivakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omanik: Krüüdneri Karjäär OÜ, registrikood 10698390, aadress Näituse 21, 50409 Tartu. 3.2.2 Kaevandaja: Krüüdneri Karjäär OÜ, registrikood 10698390, aadress Näituse 21, 50409 Tartu. 3.2.3 Maardla: Võiste liivamaardla, registrikaardi nr 0704, põhimaavara on ehitusliiv. 3.2.4 Mäeeraldis: Võiste liivakarjäär. Mäeeraldise pindala: 5,72 ha. Mäeeraldise asukoht: Pärnu maakond, Tahkuranna vald. 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 5,72 ha. Kaevandatud maa kasutamise sihtotstarve: veekogu. 3.2.6 Geoloogilise uuringu tegija: Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: Võiste uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. (Põldvere, 2016). EGF nr 8725. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 18.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/804. 3.2.7 Mäeeraldise piires on täiteliiva aktiivne tarbevaru 398 tuh m3, millest kaevandatav varu on 350 tuh m3. 3.2.8 Maavara kasutusalad: teedeehitus ja täitepinnas. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 25 tuh m3. 3.2.9 Täiendavad tingimused: 1. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumiskiirust karjääris kuni 30 km/h ning kuival ajal (kevad-suvi-sügis) regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega. 2. Olemasolevad puud tuleb jätta raiumata 11,5 m laiusel alal, mis kulgeb maaribana karjääri ja Luitemaa looduskaitseala piiri vahel. 3. Kattekiht vallitada allesjäetava metsa juurde nii looduskaitseala poolsesse serva kui karjääri loodeserva ning moodustada vallid trapetsikujulise profiiliga. 4. Tuleohu vältimiseks ei tohi raadamisel tekkivaid oksi ja kände koguda metsaservadesse. 5. Karjäärist vee väljapumpamine on keelatud. 6. Karjääris on töid lubatud teha tööpäevadel ajavahemikul 7–19. 7. Kaevise väljaveoks karjäärist on lubatud kasutada ainult Linnu teed nr 8480019. Kõikide väljaveo perioodide algused tuleb kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega. 8. Tagada kinnistutele Johan-Raisi (katastritunnus 84801:004:0460) ja Surju metskond 4 (katastritunnus 84801:005:0211) jääva olemasoleva metsatee kasutamise võimalus. 9. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed (Linnu tee nr 8480019) korras hoidma tingimustel, mis lepitakse kokku loa omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. 10 (11) 3.3. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Krüüdneri Karjäär OÜ Võiste liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.4 Avalikustada Krüüdneri Karjäär OÜ-le kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaevandamisluba nr L.MK/330078 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisa: eelhinnang Saata: Krüüdneri Karjäär OÜ ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Häädemeeste Vallavalitsus Marin Varblane maapõuespetsialist maapõuebüroo 11 (11)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/330078 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Krüüdneri Karjäär OÜ 1.2. Äriregistrikood 10698390 1.3. Aadress Näituse 21, 50409 Tartu 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Krüüdneri Karjäär OÜ 2.2. Äriregistri kood 10698390 2.3. Aadress Näituse 21, 50409 Tartu 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Võiste liivamaardla 3.2. Maardlaosa nimetus 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0704 ehitusliiv 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Võiste liivakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu maakond, Tahkuranna vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 5,72 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 5,72 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Võiste uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. (Põldvere, 2016) geoloogiafondi number 8725 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 18.08.2016 käskkiri nr 1-2/16/804. 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru täiteliiv 398 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu täiteliiv 350 tuh m3  6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017 7. Katend, Katendi kogus 11 tuh m3, sh mulla kogus 11 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus ja täitepinnas kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 25 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 01.12.2017 kuni 30.11.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: veekogu 10. Täiendavad 1. Tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumiskiirust karjääris tingimused kuni 30 km/h ning kuival ajal (kevad-suvi-sügis) regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega. 2. Olemasolevad puud tuleb jätta raiumata 11,5 m laiusel alal, mis kulgeb maaribana karjääri ja Luitemaa looduskaitseala piiri vahel. 3. Kattekiht vallitada allesjäetava metsa juurde nii looduskaitseala poolsesse serva kui karjääri loodeserva ning moodustada vallid trapetsikujulise profiiliga. 4. Tuleohu vältimiseks ei tohi raadamisel tekkivaid oksi ja kände koguda metsaservadesse. 5. Karjäärist vee väljapumpamine on keelatud. 6. Karjääris on töid lubatud teha tööpäevadel ajavahemikul 7–19. 7. Kaevise väljaveoks karjäärist on lubatud kasutada ainult Linnu teed nr 8480019. Kõikide väljaveo perioodide algused tuleb kooskõlastada eelnevalt kohaliku omavalitsusega. 8. Tagada kinnistutele Johan-Raisi (katastritunnus 84801:004:0460) ja Surju metskond 4 (katastritunnus 84801:005:0211) jääva olemasoleva metsatee kasutamise võimalus. 9. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed (Linnu tee nr 8480019) korras hoidma tingimustel, mis lepitakse kokku loa omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 01.12.2017 korraldusega ja muutmise nr 1-3/17/2949 „Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Võiste otsused liivamaardla Võiste liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 01.12.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 3: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav Võiste liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Leina külas riigile kuuluvatel maaüksustel Surju metskond 4 (katastritunnus 84801:005:0211) ja Surju metskond 64 (katastritunnus 84801:004:0572), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 5,72 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Võiste liivamaardla (registrikaardi nr 0704, põhimaavaraks ehitusliiv) aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5. Taotletavast mäeeraldisest ~11,5 m kaugusel lõunas asub Natura võrgustikku kuuluv Luitemaa looduskaitseala Luidete sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood vastavalt: KLO1000282 ja KLO1100994). Ligikaudu 120 m kaugusel põhjas asub Uulu-Võiste maastikukaitseala Leina sihtkaitsevöönd (keskkonnaregistri kood vastavalt KLO1000651 ja KLO1101668). Omaaegse Tahkuranna karjääri põhjanõlva piirkonnas ja sellest põhja poole jääval ulatuslikul Uulu–Võiste maastikukaitsealal on kaitsealuste loomade (rästik, vaskuss, kivisisalik) elupaigad. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku alale ega kaitstavale loodusobjektile, alal puudub inimasustus. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Taotletava mäeeraldisega piirnevas omaaegses Tahkuranna liivakarjääris kaevandas esmalt Pärnu TREV. Eike Mardla poolt tehtud geoloogilise uuringu (Mardla, 1979) põhjal vormistati 1980. a karjääri laiendus Pärnu KEK-ile. 2001. a andis Tahkuranna vald Lindamäe OÜ-le välja maa-ainese kaevandamise loa Pärnu KEK-i ammendamata karjääri alale. Maa-ainese kaevandamise luba kehtis kuni 2011. aastani. Võiste maardla piires on geoloogilisi uuringuid tehtud aastatel 1970–1972 (Arvisto, 1973), 1979 (Mardla, 1979), 2006 (Sinisalu, 2006) ja 2016 (Põldvere, 2016). Maardla asub kaasaegse mererannaga rööbiti kulgeval, ulatusliku põhja–lõunasuunalise levikuga luiteahelikul. Võiste liivamaardla kanti riiklikku maavavararude registrisse Eesti Maavarade Komisjoni 03.10.2000 istungi protokollilise otsuse nr 00-35 alusel. Võiste liivamaardla, mille kogupindala on 311,1 ha, jääb valdavas enamuses kaitsealade piiresse. Maardla põhimaavara on ehitusliiv. Kattekihiks on 0,3–0,5 m paksune liivasegune kasvukiht, kasulikuks kihiks luiteliiv ja selle lamamis asuv eriteraline liiv, mille keskmine paksus kokku on maardla piires 5,7 m. Kasuliku kihi lamami moodustab ülipeeneteraline aleuriitne liiv ja liivsavi. Kattekihiks on kasvukiht (liivasegune muld) paksusega 0,1–0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Kasulik kiht (eoolilised setted) on esindatud väga ja ülipeeneteralise kvarts–päevakivi koostiselise liivaga, kus õhukeste kihikestena esineb kruusateri ja üksikuid veeriseid. Eoolilises liivas on savi- ja tolmuosakeste sisaldus madal, jäädes enamasti alla 1%. Reeglina liiva terajämedus ülalt alla väheneb. Põhjaveetasemest kõrgemale jääv liiv on helepruun, ülaosas kohati roostepruun. Veetasemest madalamal asuv liiv on beežikashall. Liivakihi lamam asub 4,2–4,4 m absoluutsel kõrgusel. Lamam koosneb tihedast pruunikashallist ja hallist liivsavist, mille pealmises kihis esineb kohati orgaanikarikast mustjat muda. Võiste uuringuruumi maavaravaru kinnitati keskkonnaministri 18.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/804. Mäeeraldisega hõlmatakse täiteliiva plokid 4 (pealpool põhjaveetaset) ja 5 (allpool põhjaveetaset). Mäeeraldise piires on maavaravarud järgmised: täiteliiva aktiivse tarbevaru maht on 398 tuh m3, millest kaevandatav varu 350 tuh m3. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat, maavara kaevandamise taotletavaks keskmiseks aastamääraks on 25 tuh m3. Liiv looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik muutub ning looduskeskkonna vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Kaevandamiseks taotletavast alast vahetult (ligikaudu 11,5 m kaugusel) lõunas asub Natura 2000 võrgustikku Luitemaa loodusalana ja Luitemaa linnualana kuuluv Luitemaa looduskaitseala. Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.10.2006 määrusega nr 223 „Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“ ning ala kaitse- eesmärk on loetletud määruse §-s 1. Mäeeraldise lähedusse jääva Luidete sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitse-eeskirja § 8 lõike 3 kohaselt sealse metsa, maastikuilme, reljeefi ja haruldaste liikide kaitse. Luidete sihtkaitsevööndis on kaitseala välispiirist alates inventeeritud metsastunud luited (2180) ja ca 200 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest vanad loodusmetsad (9010). Ligikaudu 120 m kaugusel põhjas asub Natura 2000 võrgustikku Uulu-Võiste loodusalana kuuluv Uulu-Võiste maastikukaitseala, mille kaitse-eeskiri on kinnitatud 29.12.2016 määrusega nr 165 „Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kaitseala kaitse-eesmärk on nimetatud määruse §-s 1. Mäeeraldise lähedusse jääva Leina sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on määruse § 9 lõike 2 kohaselt aktiivse puhkemajanduse säilitamine elupaikades ning metsaökosüsteemide, sealhulgas vanade loodusmetsade ja metsastunud luidete ning kaitseala eesmärgiks olevate haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade säilitamine, taastamine ja soodsa seisundi tagamine. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet Krüüdneri Karjäär OÜ-l esitada eksperthinnang, mis käsitleks mõjusid nimetatud kaitseväärtustele. AB Artes Terrae OÜ koostatud eksperthinnangu kohaselt on soovitav jätta olemasolevad puud raiumata 11,5 m laiusel alal, mis kulgeb maaribana kavandatava karjääri ülemise serva ja Luitemaa looduskaitseala piiri vahel. Lisaks on märgitud, et tuule jõu vähendamiseks võib peale raadamist ja enne kaevandamist lükata kooritava kattekihi vallidesse allesjääva metsaserva juurde nii looduskaitseala poolsesse serva kui ka loodepoolsesse serva ning moodustada vallid trapetsikujulise profiiliga. Karjääri korrastamisel on soovitav veepealne nõlv katta 50 cm paksuse mullakihiga. Samuti on soovitav istutada karjääri nõlvadele erinevaid puu- ja põõsaliike. Tuleohu vältimiseks ei tohiks raadamisel tekkivaid oksi ja kände koguda metsaservadesse, vaid need tuleks eemaldada kaevandusalalt. Eksperthinnangus esitatud leevendusmeetmed määratakse täpsustatult antava kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks. Taotletavast mäeeraldisest ~3,2 m loodes paikneb II kategooria liigi Lacerta agilis (kivisisalik; 2 (8) keskkonnaregistri kood KLO9115575) elupaik ning ~48 m kaugusel lõunas II kategooria liigi Aegolius funereus (karvasjalg-kakk; keskkonnaregistri kood KLO9120062) elupaik. Varasema kaevandamise käigus on piirnevale alale kujunenud 7,3 ha suurune ja valdavalt üle 2 m sügavune veekogu, mille veetase on 6,7 m absoluutsel kõrgusel. Üle 150 tuh m3 suuruse mahuga veekogu veetase markeerib ka piirkonna põhjaveetaset, sest heade filtratsiooniomadustega liivpinnas levib ka väljaspool omaaegset ja kavandatavat kaeveala. Kuna kaevandamise käigus veetaset ei alandata (vett välja ei pumbata), ei mõjutata oluliselt juba kujunenud veerežiimi ega piirkonna veetaset. Veealuse liiva vahetu kaevandamise ajal võib kaasneda mäeeraldise piiri lähedal lühiajaline veetaseme muutus (alanemine ja taastumine), mis on väiksem kui veetaseme sesoonne looduslik kõikumine. Olemasolev mahukas veekogu (veereservuaar) on piirkonna põhjaveetaseme stabiliseerija. Seega eeldatavalt ei mõjutata kavandatava tegevusega kaitsealuseid liike ebasoodsalt. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäetehnilised tingimused Võiste uuringuruumis asuva liiva kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad, sest kattekiht on õhuke (koosneb vaid kasvukihist), juurdepääs mööda varasemat karjääri teenindanud teed hea ning põhjaveetasemest madalamale jääva liivakihi paksus keskmiselt vaid 2,4 m, mille kaevandamine on jõukohane praktikas laialt kasutatavate 21 tonniste pöördkopp-ekskavaatoritega. Kaevandamisele asumisel tuleb langetada mets ja koorida kattekiht. Muld vallitatakse selleks määrataval teenindusmaal. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Juba kaevandamise käigus korrastatakse (tasandatakse ja silutakse) karjääri liivpinnasest nõlvad veetasemest kõrgemal püsiva kaldega 1:2, veetasemest madalamal püsiva kaldega 1:5. Kaevandatakse kahe kaeveastanguga – esmalt veetasemest kõrgemal, seejärel veetasemest madalamal asuv liivakiht. Karjäär avatakse mäeeraldise põhjanurgast senise veekoguga piirnevalt alalt. Veetasemest kõrgemal asuva liiva kaevandamisel liigub kaeve-ee põhjast lõuna suunas, veetasemest madalamal asuva liiva kaevandamisel lõunast põhja suunas. Kaevandamisel tuleb arvestada ala hilisemaks korrastamiseks vajaliku nõlvatervikuga. Veetasemest kõrgemal asuva liiva püsinõlvus on suhtega 1:2, veetasemest madalamal suhtega 1:5. Nõlvatervik on vajalik jätta mäeeraldise 842 m pikkusele piirile. Senise veekoguga piirnevale alale nõlvatervikut ei jäeta – kaevandamisel senine veekogu laieneb. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 3 (8) 2.2. jäätme- ja energiamahukus Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruse maad on metsastunud või kasutusel põllumaana. Lähimad elamud asuvad ligikaudu 350 m kaugusel lääne pool kinnistutel Riia mnt 10 (katastritunnus 84801:005:0264) ja Riia mnt 12 (katastritunnus 84801:005:0328). Vesta kinnistu elamu (katastritunnus 84801:004:0379) jääb ligikaudu 0,5 km kaugusele kirdesse. Mõlemas suunas jääb karjääri ja elamute vahele mets. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Veealuse varu väljamisel ei ole lubatud vett karjäärist välja pumbata ja seega ümbruskonna veerežiimi muutusi eeldatavalt ei ole. 3.4. õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3.5. müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 („Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 4 (8) määrusega nr 122 („Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 („Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. Ligikaudu 350 m kaugusel lääne pool asuvad Riia mnt 10 ja 12 krundid, millel on elamud. Vesta maaüksuse elamu jääb ligikaudu poole kilomeetri kaugusele kirde poole. Mõlemas suunas jääb karjääri ja elamute vahele mets, mis on müra summutavaks teguriks. Töö karjääris toimub 4–5 m kõrguste karjääriseinte varjus. Täiendava müratõkkena toimib katendivall karjääri lääne- ja lõunapiiril. Nii nõlvad kui ka okaspuumets on heaks müra leviku tõkestajaks. Müra levikut karjääri alast väljapoole on korduvalt mõõdetud ja modelleeritud varasemate liiva- ja kruusakarjääride keskkonnamõju hindamiste ja karjääride töö seire käigus. Müra mõõtmised on näidanud, et kui tegevus toimub karjääri süvendis karjääri seinte varjus, siis karjääri piirist 200 m kaugusel jääb müra tase madalamaks, kui kehtestatud taotlustase. Kuigi eeldatavalt pole ette näha norme ületava müra ulatumist lähimate elamuteni, lisab Keskkonnaamet ettevaatusprintsiibist lähtuvalt kaevandamisloale täiendava tingimuse, mille kohaselt määratakse lubatud tööajaks tööpäevad ajavahemikul 7–19. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Kaevandamiseks taotletavast alast vahetult (ligikaudu 11,5 m kaugusel) lõunas asub Natura võrgustikku kuuluv Luitemaa looduskaitseala Luidete sihtkaitsevöönd. Ligikaudu 120 m kaugusel põhjas asub Uulu-Võiste maastikukaitseala Leina sihtkaitsevöönd. Luitemaa looduskaitseala on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Luitemaa loodusala ja Luitemaa linnuala koosseisus ja Uulu-Võiste maastikukaitseala on Uulu-Võiste loodusala koosseisus. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ p 2 ap 203 kohaselt on Luitemaa loodusala (EE0040351) eesmärk järgmiste Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) (edaspidi loodusdirektiiv) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide kaitse: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood 5 (8) (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Sama korralduse p 1 ap 28 kohaselt on Luitemaa linnuala (EE0040351) eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Sama korralduse p 2 ap 464 kohaselt on Uulu-Võiste loodusala (EE0040364) eesmärk järgmiste loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide kaitse: metsastunud luited (2180) ning vanad loodusmetsad (*9010). Nimetatud loodus- ja linnualade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ega liike ei kahjustata, sest need ei asu mäeeraldisel ja kaevandamisest olulist häiringut ei teki. Kaevandamise tulemusena asendub metsamaa piisava sügavusega (> 2 m) veekoguga, st olemasolev liivakallastega veekogu laieneb. Juba kaevandamise käigus korrastatakse (tasandatakse ja silutakse) kujuneva veekogu veetasemest kõrgemale ja madalamale jäävad nõlvad liivpinnase püsiva kaldega (vastavalt 1:2 ja 1:5). Olulisi negatiivseid mõjusid piirkonnas asuvate kaitsealade looduskeskkonnale ja kaitsealuste liikide elupaikadele tõenäoliselt ei kaasne. Karjääri lauge lõunanõlva ülemine piir jääb Natura võrgustikku kuuluva Luitemaa looduskaitseala piirist vähemalt 10 m kaugusele. Praktika on näidanud, et vahetult kaitsealade piirini (Vitipalu liivakarjäär Elva maastikukaitseala keskel) või vahetusse lähedusse (Pannjärve liivakarjäärid Kurtna maastikukaitseala kõrval) ulatuvate liivakarjääride pikaajaline tegevus pole kaitsealade looduskeskkonnale ja seal asuvatele elupaikadele negatiivset mõju avaldanud. Kaevealad on pigem soodustanud looduslike koosluste mitmekesistumist ja kaitsealuste taime- ning loomaliikide arvukuse suurenemist. 6 (8) Kaevandamisloale märgitud täiendavaid tingimusi täites ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale Võiste liivakarjääri maa-alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Ennetavate ja leevendavate keskkonnatingimuste seadmise korral ei ulatu kaevandamisega kaasnev mõju tõenäoliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandamisega muudetud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju eeldatavalt puudub. Lähipiirkonnas teisi töötavaid karjääre ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik muutub, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • tolmuheitmete vähendamiseks piirata veokite liikumiskiirust karjääris kuni 30 km/h ning kuival ajal (kevad-suvi-sügis) regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega või töödelda vastavate vahenditega; • karjäärist vee väljapumpamine on keelatud; • karjääri tööaeg on piiratud (töid on lubatud teostada tööpäevadel kella 7-19); 7 (8)  • kaevandamisloale kantakse täiendavad tingimused ebasoodsa mõju vältimiseks Natura võrgustiku aladele; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Võiste liivakarjääri avamisel kaevandamisloale kantud täiendavaid tingimusi täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 8 (8)                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                            