Korrigeeritud Protokoll nr 1 - ÜF projekt nr 3.3.0100.08-0001 "Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine"

Tehnilise Järelevalve Amet Teie 13.04.2017 nr 6.1-6/13-0132-015 [email protected] Sõle 23A Meie 01.12.2017 nr 24.5-2/2017/17-9976 10614, Tallinn Korrigeeritud Protokoll nr 1 - ÜF projekt nr 3.3.0100.08-0001 "Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine" Käesolevaga esitame Rakendusasutuse (RA) seisukoha Rakendusüksuse (RÜ) poolt 13.04.2017 kirjaga nr 6.1-6/13-0132-015 ASile Saarte Liinid edastatud korrigeeritud protokollile. Lühidalt, RA leiab, et Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 10 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud alused toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks puuduvad, ning palub vastavad märked (rikkumise aruanne SFOSis: TJA/2007-2013/16/12/01) erinevates süsteemides sulgeda, et EL programmperioodi 2007-2013 sulgemisega antud projekti raames mitte kauem viivitada. RA kaalutud põhjendused leiab lisatud memost. RA õhutab RÜd tihedamale ja efektiivsemale koostööle nii toetuse saajate kui ka RAga edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisad: Memo Lisaadressaadid: AS Saarte Liinid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ursula Sarnet 715 3404 [email protected] 2 (2)  Memo Teema: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus, RA või MKM) seisukohavõtt Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi rakendusüksus, TJA või RÜ) poolt 26. veebruaril 2016.a koostatud ja 13.04.16 korrigeeritud ning kirjaga nr 6.1-6/13-0132- 015 AS-ile Saarte Liinid edastatud protokollis esitatud tulemustele riigihanke nr 125307 alusel sõlmitud lepingu raames tehtavate tööde 1. muudatuse õiguspärasuse (vastavus RHS § 69 lg 3 ja 4 sätestatud nõuetele) osas Kellelt: MKM transpordi arengu ja investeeringute osakond, õigusosakond Kellele: MKM juhtkond, rakendusüksus, AS Saarte Liinid 1. Tuvastatud asjaolud 1.1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuli 2008. a käskkirja nr 281 “AS Saarte Liinid toetuse taotluse rahuldamine, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) abi andmist projektile „Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine” (edaspidi Rahastamisotsus, muudetud ministri 21. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 35 ja 9. veebruari 2011.a käskkirjaga nr 11-0053, 07. novembri 2011. a käskkirjaga nr 330 ja 2. juuli 2012.a käskkirjaga nr 12-0222) on toetuse saajaks kinnitatud AS Saarte Liinid (edaspidi toetuse saaja, Hankija või Tellija). 1.2. Projekti nr 3.3.0100.08-0001 „Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimine“ (edaspidi Projekt) rakendati vastavalt Rahastamisotsusele ajavahemikul 16.07.2008 – 30.12.2012. 1.3. 14. oktoobril 2014. a viisid Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) transpordi investeeringute osakonna projektieksperdid Kristi Purik, Taavi Laja ja Kertu Sepp Projekti raames läbi dokumentide kohapealse kontrollimise tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. mai 2007.a määruse nr 39 „Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ (edaspidi Meetme määrus) § 24 lg-st 3 tulenevast ülesandest. 1.4. 26. veebruaril 2016.a edastas RÜ toetuse saajale kirjaga nr 6.1-6/13-0132-011 (korrigeeritud RÜ 13. aprilli 2016.a kirjaga nr 6.1-6/13-0132-015) kohapealse dokumentide kontrollimise tulemuste kohta protokolli (edaspidi Protokoll), milles tõi välja asjaolud ja soovitused toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. 1.5. Korrigeeritud Protokolli punkti nr 5 alapunkti 5.2 kohaselt: Riigihanke (edaspidi RH) nr 125307 (kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/125307) tulemusel sõlmitud lepingu nr 4ÜF/2011 raames tehtud muudatuse nr 1 puhul on toetuse saaja eiranud RHS-i § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid (pikemad selgitused on välja toodud RÜ korrigeeritud Protokolli Lisas 1). Sellest tulenevalt tegi RÜ RA-le soovituse algatada tagasinõude menetlus: Tagasimaksete määruse § 112 lg 11 p 18 kohaselt nõuab otsustaja tagasi 25 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingut on muudetud vastuolus riigihangete seaduse § 69 lõigetega 3 ja 4 ning hankelepingu muutmine on olnud oluline. Tulenevalt eeltoodust on riigihanke nr 125307 tulemusena sõlmitud hankelepingust summas 1 394 842,94 mitteabikõlblik 25% kuludest ehk 348 710,74 eurot. Väljamaksete põhjal on lepingu raames tasutud abikõlblik summa 1 246 079,23 eurot, millest mitteabikõlblik kulu 25% on 311 519,81 eurot ning tagastamisele kuuluv toetuse osa on 292 828,62 eurot. 1.6. Toetuse saaja kommentaarid vastavalt korrigeeritud Protokolli lisas 1 toodule: Toetuse saaja (AS Saarte Liinid) selgitused: Käesolevate muudatuste (Muudatus 1 - Paali raudbetoonist elementidega monteeritav konstruktsioon ja Muudatus 2 – Navigatsioonimärgi roostevabast terasest piirded, rambi raudbetoon konstruktsioonide taridetailid) raames ei ole hankelepingut muudetud, vaid on vormistatud FIDIC lepingutingimustele vastav lepingu täitmist käsitlev muudatus. Vastavalt FIDIC Ehitustöövõtulepingu tingimused ehitus- ja inseneritöödeks tellija antud projektilahendi alusel ei ole Inseneril volitusi Lepingu muutmiseks. Insener võib algatada muudatusi igal ajal enne töö vastuvõtuakti väljastamist kas juhisena või nõudena esitatuna töövõtjale ettepaneku saamiseks. Iga muudatus võib sisaldada muudatusi mõnes lepingus sisalduvas töös, muudatusi suvalise töö kvaliteedis või muudes parameetrites. Kuna hankelepingut ei ole hankelepingu käigus Inseneri poolt algatatud muudatuste näol muudetud, siis ei kohaldu RHS § 69 lg 3 ja lg 4. RHS § 69 lg 3 Hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. RHS § 69 lg 4 Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Toetuse saaja poolt esitatud täiendavad selgitused: Muudatus 1 - Paali raudbetoonist elementidega monteeritav konstruktsioon. Projektdokumentatsiooni (TaimoIB OÜ töö nr 734 Kuivastu sadama kai nr 2 rekonstrueerimine, Hüdrotehniline osa) järgsed paali terastoruvaiad oli võimalik paigaldada ujuvkraanaga, kuna esialgse projekti järgne paali aluskonstruktsioon oli kavandatud terastoruvaiadest Ø813x14,2 ning terastoruvaiad oli kavandatud paigaldada ettepuurimisega 3 m ulatuses (sügavuses) lubjakivisse. Survetugeva lubjakivi pealispind jääb Kuivastus abs kõrgusele – 9.1…-11.1 m. Antud töö teostamist kaldalt ei olnud tehniliselt võimalik teostada. Tööde algusfaasis ilmnes objektiivne asjaolu, et hüdrotehniliste tööde teostamise eritehnika teenust pakkuv ettevõte oli hõivatud teis(t)e lepingute täitmisega ning Kuivastu sadama kai nr 2 rekonstrueerimise ajaperioodil ei olnud võimalik vastavat teenust Kuivastu sadamas osutada. Et ohtu ei satuks hankelepingu täitmise tähtaeg, tulenevalt paali terastoruvaiade paigaldamise võimalikkuse edasilükkumisega teadmata perioodiks (käsitletav kui RHS § 69 lg 3 tingimus), siis tuli leida samaväärne tehniline lahendus. Hankelepingu tähtaja muutmine ujuvkraana viivituse tõttu ei olnud Hankijale vastuvõetav alljärgnevatel põhjustel. Rekonstrueeritavat kaid nr 2 oli vaja esimesel võimalusel ekspluatatsioonikõlblikuks saada varukaina. AS Saarte Liinid kohustus on tagada mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse tõrgeteta toimimine. Kaid nr 2 hakati rekonstrueerima ja kohandama norra-tüüpi parvlaeva jaoks teadmisel, et Kuivastu kai nr 1 ekspluatatsiooni käigus ilmnes igakordsel ülevaatusel merepõhja erosioonikindlustuses puudusi, kai merepõhja seisund oli pidevas seires ning garantiitööde teostamisel ajutiselt suletud ja/või piirangutega kasutatav. Hankija ei olnud kindel ainsa uuetüübilise parvlaevakai töökindluses nii merepõhja erosioonikaitseprobleemide ilmnemise tõttu kui ka Norra kogemuste baasil seetõttu, et kaldarambiga võib midagi ettenägematut juhtuda, misjärel on liiklus mandri ja Muhu saare vahel katkenud teadmata perioodiks. Teada on, et Kuivastu sadamas on kõrge parvlaevaliikluse intensiivsus ning Kuivastu sadam on avatud põhja-, ida- ja lõunakaarte ilmastikuoludele, mistõttu Kuivastu sadamas esineb suur risk kahjustada olemasolevat merepõhja erosioonikaitset seoses suuremate manööverdusvõimsuste rakendamise vajadusega parvlaevade poolt ja samuti esineb suur risk (sõiduvigade tõttu) kahjustada kaivarustust või kaldarampi ebasoodsate ilmastikuolude korral. Seetõttu vajas hankija töökorras varukaid esimesel võimalusel ning ei olnud nõus rekonstrueerimistööde tähtaega eritehnika kasutamise võimalikkuse edasilükkumise tõttu pikendama. Samaväärse tehnilise lahenduse leidmise ja hankelepingu korrektse täitmise eesmärgil tehti ettepanek, mille kohaselt terastoruvai-konstruktsioonis paali alustarindid asendatakse raudbetoonist monteeritavate elementidega. Tellija ja Inseneri poolne tingimus paali raudbetoonist aluskonstruktsioonide kavandamise juures oli see, et kavandatav lahendus ei tohi olla tehniliselt madalama väärtusega (rajatise eluiga, funktsionaalsus), vastav hankelepingu täitmiseks vajalik lahendus ei tohi suurendada hankelepingu maksumust, ehitustööd peavad olema lõpetatud hankelepingus fikseeritud tähtajaks ning projekteerimistööd asjatundliku projekteerija poolt tuleb Töövõtjal ise korraldada (Töövõtja kulul). Tööprotsessi käigus kavandatud projektlahendus võimaldas püstitada tehniliselt samaväärse või tehniliselt parema rajatise osa ning antud muudatuse mitterakendamisel oleks ohtu sattunud hankelepingu eesmärgi tähtaegne täitmine (RHS §69 lg3). Antud juhul sai hankija oma eesmärgile vastava lahenduse, mis on ekspluatatsioonis kestvam (raudbetoon on merevees ajaliselt kestvam kui teras, paali kogumass on suurem ja tagab kaikonstruktsioonide suurema säilimistõenäosuse õnnetusjuhtumite esinemisel) ja väiksemate kuludega taastatavam kui algne lahendus. Paali terastoruvaiad ja monteeritavad raudbetoonelemendid on paali konstruktiivse lahenduse olulised osad. Kui paali monteeritavad raudbetoonelemendid oleksid valmistatud ja paigaldatud uue hankelepingu raames, siis hilisema raudbetoonist pealisehituse (pealisehitus sisuliselt ei muutunud ning kuulus praktiliselt samas mahus ehitamisele) või kogu paali vajumite vms defektide/puuduste ilmnemisel ei oleks objektiivselt võimalik tuvastada süülisus ning määratleda garantiitööde teostamise eest vastutav töövõtja. Kuivastu sadama kaile nr 2 täiendava paali rajamine oli üks antud hankelepingu töölõikudest, mis oli olulisel määral seotud hankelepingu teiste töödega – paalile tuli paigaldada vendrid (samale liinile kogu kaiga), paalile tuli paigaldada tugevvooluvarustus (valgustus) ja nõrkvoolusüsteemid (videovalve). Hankelepingu raames kuulus teostamisele kogu kai rekonstrueerimine, s.o. uue kaldarambi ehitamine, kaivarustuse uuendamine, tehnosüsteemide rajamine jms. Kui antud hanke raames oleks tulnud ehitada vaid paal, siis oleks hankija pidanud käituma RHS § 69 lg 4 tingimuse kohaselt. Käesolev hankeleping sisaldas olulisel määral ka teisi ehitustöid ja pikaajalisi toodete/materjalide tarneid ning oli kaisiseste kommunikatsioonidega terviklikult kavandatud. 1.7. RÜ lõplik järeldus korrigeeritud Protokolli kohaselt: Hankelepingus sisalduvate tööde asendamine kui hankelepingu muutmine vastavalt §69 lg 3 ja 4: Muutmise on tinginud objektiivsed ettenägematud asjaolud – Hüdrotehniliste tööde teostamiseks vajamineva eritehnika puudumist (teenust pakkuv ettevõte oli hõivatud teiste lepingute täitmisega) ei saa pidada objektiivseks ettenägematuks asjaoluks, mida hankija ei saanud hankelepingu sõlmimisel ette näha. Tegemist on asjaoluga, mida on võimalik hoolika planeerimisega ette näha ning vältida (hankedokumentides ehitusperioodi sätestamise aeg, töövõtja kohustus tagada tööde teostamiseks vajaliku tehnika olemasolu ehitusööde perioodil jne). Hankelepingu muutmata jätmisel satuks olulises osas ohtu hankelepingu eesmärgi täitmine – Jah. Muudatust ellu viimata ei oleks olnud võimalik tähtaegselt töid lõpetada, mis oleks omakorda võinud ohtu seada parvlaevaliikluse tõrgeteta toimimise tagamise. Muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega – Ei. Hankelepingus sisaldus hulganisti kai nr 2 rekonstrueerimisega seotud töid, mida pole võimalik tööde iseloomust tulenevalt üksteisest eraldada. Tuginedes varasemalt auditeeriva asutuse poolt läbi viidud projektiauditi nr CF-11/2011 tähelepanekus 4.3. ning Rahandusministeeriumi poolt 15.07.2015. tehtud toetuse osalise tagasinõude otsuse punktis 3.5 toodud seisukohtadele, on RÜ hinnangul paali konstruktsiooni muutmisel tegemist olulise muudatusega, millega toodi lepingusse sisse lepingu eset oluliselt muutev tingimus (uus tehniline lahendus paali konstruktsioonis), mida ei olnud esialgsetes hanketingimustes. Kui kõik huvitatud isikud oleksid teadnud sellisest muudatusest, oleks võimalikud pakkujad või pakkumused võinud olla teistsugused. Nimelt oli sõlmitud hankelepingu esialgseks käibemaksuta maksumuseks ilma Ettenähtud Summata (ehk tellija reservita) 1 394 842,94 eurot ning muudatusjuhise nr 1 alusel teostatud hankelepingu muudatuse maksumus 295 815 eurot. Seega moodustas muudatuse maksumus esialgsest hankelepingu maksumusest 21,21%. RÜ hinnangul on antud muudatus oluline üksnes oma maksumuse osakaalu tõttu. Tulenevalt eeltoodust on RÜ hinnangul toetuse saaja terastoruvai-konstruktsioonis paali asendamisel raudbetoonist monteeritavate elementidega eiranud RHS §69 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid. 2. Rakendusasutuse seisukoht Juhindudes ülaltoodud asjaoludest kontrollib rakendusasutus, kas käesolevas asjas eksisteerib toetuse tagasinõudmise aluseid. Selleks kaalub rakendusasutus, kas hankija poolt läbiviidud riigihanke nr 125307 raames teostatavate ehitustööde 1.muudatus (Paali konstruktsiooni muutmine) oli õiguspärane ning kooskõlas RHS §69 lõigetega 3 ja 4 (hankelepingus planeeritud tööde muutmise hetkel, september-oktoober 2011, RHS kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/106012011020). Hankelepingu muutmine, RHS § 69. (3) Hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. (4) Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Hinnates kogutud tõendeid ja dokumente kogumis (RÜ 17. novembril 2017.a poolt rakendusasutusele edastatud kohapealse kontrolli dokumendid ning Toetuse saaja poolt 22. novembril 2017.a saadetud dokumendid ja selgitused) asub rakendusasutus seisukohale, et hankija soov on olnud muuta kehtivat hankelepingut kooskõlas RHS §69 lõigetega 3 ja 4 (kuigi see muudatus vormistati ebakorrektselt mahuloendi muutmisena vastavalt punasele Fidic-lepingutingimustele). MKM tugineb oma otsuse kujundamisel kogutud materjalidele, seadusele ja tervele mõistusele ning toetuse saaja selgitustele. Rakendusasutus hindab, kas täiendavad ehitustööd on osutunud vajalikuks ettenägematute asjaolude tõttu. Siinjuures märgime, et määratlemata õigusmõiste „ettenägematu asjaolu“ sisustamise pädevus on hankijal, kes arvestab vastava kaalutlusõiguse teostamisel kõiki olulisi asjaolusid ning põhjendatud huvi. Sellist lähenemist on praktiseerinud ka Rahandusministeeriumi riigihangete osakond, kes üldiselt sellistes küsimustes nõu ei anna, vaid jätab kaalutlusõiguse hankijale. Antud juhul põhistab toetuse saaja ettenägematut asjaolu töövõtja hooletusega. AS Saarte Liinid ei oleks saanud ei parema planeerimisega ega ka detailsema ajakava seadmisega seda ette näha, kuna antud juhul ei suutnud Astlanda Ehitus tagada ajakavakohaselt hüdrotehniliste tööde teostamise eritehnika teenust pakkuva ettevõtte teenuste kasutamist. Et ohtu ei satuks hankelepingu täitmise tähtaeg, tulenevalt paali terastoruvaiade paigaldamise võimalikkuse edasilükkumisega teadmata perioodiks, asus töövõtja teise samaväärse tehnilise lahenduse leidmisele. Tähtis on siin mõista, et alternatiivset lahendust, kuidas töid teostada, oli vaja otsida töövõtjal, mitte töö tellijal, kuna tegemist oli töövõtja ja alltöövõtja vahelise lepingulise suhtega. Puudus ka vajadus sanktsioneerida töövõtjat, kuna Inseneri välja pakutud lahendus ja töövõtja hinnakalkulatsioon osutusid sobivaks – uus paali konstruktsiooni lahendus oli tehniliselt vähemalt samaväärne, võrreldes algse lahendusega ning ka odavam. Tööde edasilükkamine määramata ajaks ujuvkraana viivituse tõttu ei olnud toetuse saajale vastuvõetav põhjusel, kuna rekonstrueeritavat kaid nr 2 oli vaja esimesel võimalusel ekspluatatsioonikõlblikuks saada varukaina. AS Saarte Liinid kohustus on tagada mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse tõrgeteta toimimine. Toetuse saaja vajas töökorras kaid esimesel võimalusel ning ei olnud nõus rekonstrueerimistööde tähtaega eritehnika kasutamise võimalikkuse edasilükkumise tõttu määramata ajaks pikendama. Rakendusasutus nõustub, et Saarte Liinid ei saanud sel ajal kui ta hankelepingut sõlmis seda ette näha, et tööd peaksid seiskuma või edasi lükkuma teadmata ajaks. Paali konstruktsiooni muutmise vajadus tekkis kolmanda osapoole tõttu, mida ei saanud toetuse saaja ette näha. Seetõttu, on Rakendusasutus seisukohal, et antud juhul on Rakendusüksus puudulikult kaalunud RHS §69 lg 3 ettenägematuse eeldust. Rakendusüksuse seisukoht „Tegemist on asjaoluga, mida on võimalik hoolika planeerimisega ette näha ning vältida (hankedokumentides ehitusperioodi sätestamise aeg, töövõtja kohustus tagada tööde teostamiseks vajaliku tehnika olemasolu ehitusööde perioodil jne)“ on puudulik. Rakendusüksus ei ole välja selgitanud, kelle tõttu tekkis eelkirjeldatud olukord. Eeldus, et hankelepingu muutmata jätmisel satuks olulises osas ohtu hankelepingu eesmärgi täitmine, on täidetud. Selles osas polnud ka Rakendusüksusel vastuväiteid. Muudatust ellu viimata ei oleks olnud võimalik tähtaegselt töid lõpetada, mis oleks omakorda võinud ohtu seada parvlaevaliikluse tõrgeteta toimimise tagamise. RHS § 69 lg 4 eeldus on samuti täidetud, kuna muutmisega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Hankelepingus sisaldus hulganisti kai nr 2 rekonstrueerimisega seotud töid, mida polnud võimalik tööde iseloomust tulenevalt ega ka tehniliselt üksteisest eraldada. Ka pole paal omaette ehitis, vaid on orgaaniliselt seotud olemasoleva kaikehandiga. Paalil olevad kommunikatsioonid on seotud kaikeha sees olevate trasside ja võrkudega, mida teistest hankelepingu töödest polnud võimalik tehniliselt eraldada, st tegemist oli ühtse süsteemiga. Selle tingimuse täitmise osas polnud korrigeeritud protokollis ka Rakendusüksusel vastuväiteid, kuigi oma lõplikus seisukohas teatas Rakendusüksus siiski, et „RÜ hinnangul on toetuse saaja terastoruvai-konstruktsioonis paali asendamisel raudbetoonist monteeritavate elementidega eiranud RHS § 69 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid.“, põhjendamata RHS § 69 lõike 4 sätestatud nõude eiramist. Siinkohal on RÜ oma protokollis esitanud vastuolulisi väiteid. 3. MKM seisukoht Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid on Rakendusasutus seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 10 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud alused toetuse tagasinõudmise otsuse tegemiseks puuduvad.