Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine

KORRALDUS 13. detsember 2017 nr 1-3/17/3036 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Vahelaane maardla Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD AKTSIASELTS KIVILUKS (edaspidi AS Kiviluks) (registrikood 10147365, aadress Lagedi, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond, 75303) esitas Keskkonnaametile 20.12.2011 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud 20.12.2011 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr HJR 10-5/11/38531). Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. AS Kiviluks taotleb kaevandamisluba Vahelaane kruusamaardla Vahelaane III kruusakarjäär mäeeraldisele ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutatusala on ehitus, teedeehitus ja -remont. Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Anija vallas Vetla ja Rasivere külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Paunküla metskond 569 (katastritunnus 14002:003:0317, maatulundusmaa 100%) ja Paunküla metskond 570 (katastritunnus 14002:003:0319, maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 24,34 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,70 ha. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Seisuga 23.12.2009 on taotletava mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivne tarbevaru 548 tuh m3, millest kaevandatav on 530 tuh m3, ehitusliiva aktiivne tarbevaru 205 tuh m3, millest kaevandatav on 198 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru 177 tuh m3, millest kaevandatav on 172 tuh m3. Mäeeraldise ala läbib Paluküla-Voose tee, mis kaevandamistegevuse tulemusel hävib ning vastavalt Anija Vallavalitsuse soovile tuleb kaevandamistegevuse alustamisel Paunküla metskond 570 kinnistu (katastriüksus 14002:003:0319) läänepiirile ehitada uus tee, mis võimaldab ligipääsu mäeeraldisest lõuna pool asuvatele kinnistutele. Keskkonnaamet arvestab Anija Vallavalitsuse sooviga ning lisab soovi kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (22.12.2011 kiri nr 10.1-3/14291). Kaevandamisloa taotlus avalikustati 25.05.2012 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 23.12.2011 kirjaga nr HJR 10-5/11/38531-5 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest AS-i Kiviluks ja Anija Vallavalitsust. Keskkonnaamet saatis 16.10.2012 kirjaga nr HJR 10-5/12/38531-10 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Ühtlasi teavitati sama kirjaga, et paralleelselt kohalikult omavalitsuselt arvamuse küsimisega paneb Keskkonnaamet vastavalt HMS § 48 lõikele 1 taotluse õigusakti andmiseks ja õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 48 lõikele 1 avalikustati 16.10.2012 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded maavara kaevandamise loa andmisest keeldumise eelnõu. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määras Keskkonnaamet neli nädalat vastavasisulise teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Anija Vallavolikogu toetas Keskkonnaameti otsuse eelnõud ning nõustus 22.11.2012 otsusega nr 190 kaevandamisloa mitteandmisega Vahelaane kruusamaardla Vahelaane III kruusakarjääris. AS Kiviluks palus 17.12.2012 kirjaga nr 5-023 pikendada Vahelaane kruusamaardla Vahelaane III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa andmisest keeldumise menetlemise tähtaega kuni 30.03.2013, tuues argumendiks Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi labori juhataja, hr Ott Talvik'u, selgitused tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teaduslike võrdlusuuringute ja otstarbeka katsemeetodi standardiseerimise kohta, mille tulemusena planeeritakse kehtestada uued nõuded tee-ehituses muldkehas ja dreenkihis kasutatavatele liiv- ja kruuspinnastele. HMS § 5 lõige 2 näeb ette, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kirjas nr 5-023 toodud selgitustele tuginedes ei ole Keskkonnaameti hinnangul mõistlik ja asjakohane menetluse peatamine, kuna selgituses toodud nõuete täpsustumisel ei kao ära loa andmisest keeldumise aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei muutu ka taotluse kohta tehtav lõppotsus. Nõuete täpsustamine tee-ehituses muldkehas ja dreenkihis kasutatavatele liiv- ja kruuspinnastele läbi majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.05.2004 määruse nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ muutmise, ei muuda mistahes viisil nõudeid maavaravarude kategooriatele ja maavaradele ning maavaravarude kasutusalade nimistule. Seega ei muutu taotletaval Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisel paiknev maavaravaru rohkem ega vähem kaevandamisväärsemaks või hädavajalikumaks. Arvestades haldusmenetluse eesmärgipärasust jättis Keskkonnaamet AS-i Kiviluks sellekohase avalduse rahuldamata. Sellest teavitati AS-i Kiviluks 17.01.2013 kirjaga nr HJR 10-5 /11/38531-15. Keskkonnaamet saatis 22.01.2013 kirjaga nr HJR 10-5/38531-16 kaevandamisloa taotluse ning 2 (11) taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile1 (edaspidi EMK). AS Kiviluks edastas Keskkonnaametile 25.01.2013 teate Vahelaane kruusamaardla Vahelaane III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse muutmise soovist. Taotlust muudetakse nii, et mäeeraldis asub üksnes kinnistul Vahelaane (katastritunnus 14002:003:0319). Muudetud kaevandamisloa taotluse esitamise tähtajaks pakkus AS Kiviluks 30.03.2013. Keskkonnaamet vastas teatele 28.01.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/38531-18, milles jõuti järeldusele, et antud olukorras on otstarbekas läbi kaevandamisloa muutmise taotluse laiendada Vahelaane II kruusakarjääri mäeeraldist. EMK otsustas 14.02.2013 istungi protokollilise otsusega nr 13-20 mitte kooskõlastada taotluse kohta tehtavat otsuse eelnõud, kuna seal pole arvestatud Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi uurimistööga. Otsuses tuuakse välja, et korralduse eelnõu võetakse arutlusele pärast nimetatud töö tulemuste selgumist. Keskkonnaamet arvestas EMK-i otsusega nr 13-20 selgitamaks välja, kas uurimistöö tulemused võivad mõjutada loa taotluse kohta tehtavat otsust. Selleks saatis täiendavad päringud AS-ile Kiviluks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM). AS Kiviluks edastas Keskkonnaametile 08.04.2013 teate, et käesolevaks ajaks ei oma täiendavat informatsiooni seoses Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi uurimistööga. Lisaks paluti pikendada Vahelaane III kaevandamisloa menetlemist uute täiendavate asjaolude selgumiseni. AS Kiviluks esitas 30.03.2017 kirjaga nr 5-003 Keskkonnaametile soovi jätkata Vahelaane III kruusakarjääri kaevanamisloa taotluse menetlusega. Lisaks palus AS Kiviluks koostada Keskkonnaametil uue varustuskindluse analüüsi. Keskkonnaamet saatis 05.04.2017 AS Kiviluks kirja nr 12-2/17/4289-2 paludes täiendavat informatsiooni, kas AS Kiviluks on jätkuvalt soov muuta Vahelaane III kaevandamisloa taotlust, et mäeeraldis asuks üksnes kinnistul Vahelaane (katastritunnus 14002:003:0319) ja alustada muudetud taotluse menetlusega või jätkata 20.12.2011 Keskkonnaametile esitatud Vahelaane III kaevandamisloa taotluse menetlust koostades uue varustuskindluse analüüsi. Seisukoha tähtajaks seati 14 päeva alates kirja kättesaamisest. AS Kiviluks vastas 17.04.2017 kirjaga nr 5-003-1, et ei soovi muuta Vahelaane III kaevandamisloa taotlust ning palub jätkata 20.12.2011 esitatud taotluse menetlust. Kaevandamisloa taotlus saadeti kontrolli keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale Maa-amet (25.04.2017 nr 9-3/17/7519). Keskkonnaamet palus 02.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/4289-5 AS Kiviluks korrigeerida Vahelaane III kaevandamisloa taotlust. Maa-ameti kontrolli käigus selgus, et taotluse vormil, seletuskirjas ja mäeeraldise plaanil on aegunud katastriüksuste nimed ja külgnevate mäeeraldiste info (seletuskirja peatükk 2). Muutunud on ka lõunasuunda jääva naaberkatastriüksuse nimi ja tunnus (plaanile märgitud „Männiku“ 14002:003:0390). AS Kiviluks esitas 19.05.2017 Keskkonnaametile korrigeeritud Vahelaane III kaevandamisloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2017 nr 12-2/17/4289-6). 1 Eesti Maavarade Komisjon, enne 01.01.2017 kehtinud MaaPS. Alates 01.01.2107 MaaPS alusel maavarade komisjon 3 (11) Korrigeeritud Vahelaane III kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja Maa-amet (25.05.2017 nr 9-3/17/7519-3). Korrigeeritud Vahelaane III kaevandamisloa taotlus avalikustati 05.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/4289-9 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest AS-i Kiviluks, Anija Vallavalitsust ja piirinaabreid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et kui Keskkonnaametile esitatud taotlus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele, avaldab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamise kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Arvestades asjaolu, et tegemist on väga väikese mäeeraldisega ning sellega piirnevate kinnistute omanikke on loa taotlusest teavitatud, leiab Keskkonnaamet, et Vahelaane III kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta pole vajalik teate avaldamine ajalehes. Keskkonnaamet saatis 10.08.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Anija Vallavolikogu nõustus 06.10.2017 otsusega nr 326 kaevandamisloa andmisega Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet saatis 24.10.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 20.11.2017 protokollilise otsusega nr 17-173 kaevandamisloa andmisega Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et korralduse eelnõu selgitaks, kuidas on arvestatud Anija Vallavalitsuse sooviga lasta ehitada Voose – Paluküla tee nr 1400034 asemel uus tee, mis võimaldab ligipääsu mäeeraldisest lõuna pool asuvatele kinnistutele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 17.10.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 26.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/4289-13 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet edastas 30.11.2017 kirjaga 12-2/17/4289-15 AS-ile Kiviluks muudetud haldusakti eelnõu arvamuse avaldamiseks. AS Kiviluks saatis 05.12.2017 kirja nõustudes muudetud eelnõuga ning andes omapoolse kooskõlastuse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.12.2017 numbriga 12-2/17/4289-17). KeÜS § 48 lõike 2 kohaselt keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teadet ei avalikustata väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese 4 (11) mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistute Paunküla metskond 569 (katastritunnus 14002:003:0317) ja Paunküla metskond 570 (katastritunnus 14002:003:0319) puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga. Enne kaevandamise alustamist Vahelaane III mäeeraldisel tuleb maa sihtotstarbeks määrata mäetööstusmaa. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse2 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine jäetakse algatamata, kuna: 1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. Eeldatav mõju piirkonna põhjavee tasemele ja kvaliteedile puudub; 2 2 KeHJS § 56 lg 12 kohaselt kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Sellest tulenevalt on siin ja edaspidi käsitletud KeHJS-i sätteid taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsioonist (RT I, 10.11.2016, 6) 5 (11)  3. Ülenormatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed (teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine); 4. Mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; 5. Eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine. 2.2. Kaalutlused loa andmisel AS Kiviluks taotleb kaevandamisluba Vahelaane III liivakarjääri avamiseks, et tagada ettevõtte põhitegevuseks (mineraalsete ehitusmaterjalide kaevandamine, töötlemine ja müük) vajalik materjaliressurss. Kaevandamisloa taotlusest selgub, et taotletavast alast on edelapoolne ala korrastamata, mis moodustab kogu taotletavast alast ligikaudu 32%. Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS Kiviluks ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 27.06.2017). Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. AS Kiviluks esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Keskkonnaamet analüüsis 23.02.2012 kirjas nr HJR 10-5/11/38531-6 riigi huvi esinemist või puudumist ning esitas sellest lähtuvalt oma arvamuse AS-le Kiviluks. Kirjas analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks, lähtudes järgnevatest kriteeriumitest: 1) loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2) loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3) loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4) loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul ei lähe Vahelaane III kruusakarjääri taotlus ühegi eelnimetatud 6 (11) punkti alla, kuna: 1) taotlevalt mäeeraldiselt on tulevikus iseseisvalt ilma olulisi lisakulutusi tegemata võimalik maavara väljata täies ulatuses, samuti ka põhjapoolsel (kaevandamata) alal eraldi; 2) tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti; 3) mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks; 4) olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavaravaru kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Samas kirjas analüüsiti taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna ehituskruusa varustuskindlust. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Keskkonnaameti 23.02.2012 varustuskindluse analüüsina selgus, et arvestades teeninduspiirkonnas viie aasta keskmist (2008-2012) kaevandatud ehituskruusa kogust (531 tuh m³), siis jätkub kaevandatavat ehituskruusa eelnimetatud piirkonnas kuni 11 aastaks. Loa andja on seisukohal, et kaevandamisloa andmine ehituskruusa kaevandamiseks Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisel on vastuolus riigi huviga. MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ, kes esindas AS-i Kiviluks esitas Keskkonnaametile oma arvamuse loa andja poolt tehtud analüüsi tulemustele, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2012 nr HJR 10-5/11/38531-7 all. Kuna viimatinimetatud kirjas toodud selgitused olid eksitavad, täpsustas ja põhjendas Keskkonnaamet täiendavalt omapoolseid argumente riigi huvi väljaselgitamisel 02.04.2012 kirjaga nr HJR 10-5/11/38531-8, millele AS Kiviluks vastas kirjaga, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.05.2012 nr HJR 10-5/11/38531-9. Oma kirjas kirjeldab AS Kiviluks välja ettevõtte eesmärke, kasutatavat maavara esmase töötlemise tehnoloogiat ning kinnitab kvaliteedisertifikaatide olemasolu, pikaajalist kogemust mäetööstuses ja koostööpartnerite mitmekesisust. Põhjendab, et loa saamine on oluline ettevõtte jätkusuutlikuse tagamiseks. Lisaks viidatakse asjaolule, et eelpool mainitud 7,87 hektariline ala on korrastamata ning nimetatud alal toimub ebaseaduslik väikesemahuline maavaravaru kaevandamine ning prügi ladustamine. Kaevandamisloa taotluse ja AS-i Kiviluks vastuskirjade kohaselt on Vahelaane III kruusakarjääri kavandatavad maavara kasutusalad ehituses ja teedeehituses. Loa andja on arvamusel, et kuna (teede)ehituses on tänaseni kasutatud olemasolevaid ehituskruusa varusid ning kaevandatavat ehituskruusa jätkub eelnimetatud piirkonnas ligikaudu 11 aastaks, siis ei ole kriitilist vajadust uue kruusakarjääri rajamiseks. Selleks on võimalus kasutada juba avatud kruusakarjääride varusid. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. 7 (11) Arengukava järgi tuleb kaevandamisel eelistada enne uute maardlate kasutuselevõttu juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist. Kasutuses olevate maardlate kohta on nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste osas piisavalt vajalikku informatsiooni. Vahelaane kruusamaardlasse on väljastatud kaevandamisload; HARM-099 (loa omanik Kuusalu Veod OÜ, kehtiv kuni 24.03.2024), HARM-111 (loa omanik AS Kiviluks, kehtiv kuni 13.12.2020), HARM-123 (loa omanik AS Kiviluks, kehtiv kuni 06.08.2023). Riigi huvi hõlmab ka varustuskindluse analüüs võimaliku karjääri teeninduspiirkonnas. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ning arvestades reaalseid veokauguseid mööda teid. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud kaevandamislubadega kaevandada antud maavara jätkub arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Järgnevalt on toodud Vahelaane III mäeeraldise teeninduspiirkonda jäävad karjäärid, kus kaevandatakse ehituskruusa : Maavara Mäeeraldise nimetus kaevandamisloa nr 2/2005 Maleva karjäär HARM-050 Kurissaare - 3 HARM-077 Seli II kruusakarjäär HARM-083 Pihuvere kruusakarjäär HARM-096 Pihuvere II kruusakarjäär HARM-097 Suuresta liivakarjäär HARM-099 Vahelaane V kruusakarjäär HARM-104 Piuga kruusakarjäär HARM-106 Suuresöödi karjäär HARM-107 Vaidasoo liivakarjäär HARM-108 Kose-Risti II HARM-111 Vahelaane II kruusakarjäär HARM-115 Sõmeru II liivakarjäär HARM-116 Punamäe kruusakarjäär HARM-117 Kose-Risti III kruusakarjäär HARM-121 Palusaare kruusakarjäär HARM-122 Selli II HARM-123 Vahelaane IV kruusakarjäär HARM-125 Nõmme kruusakarjäär HARM-127 Kosu kruusakarjäär HARM-130 Kose-Risti IV kruusakarjäär HARM-133 Kose-Risti kruusakarjäär HARM-134 Seli karjäär HARM-140 Mõisametsa kruusakarjäär HARM-141 Seli III kruusakarjäär JARM-017 Neitla liivakarjäär JARM-029 Liivaku kruusakarjäär JARM-031 Neitla II liivakarjäär JARM-034 Karude IV liivakarjäär JARM-037 Röamäe liivakarjäär Jarm-038 Mõisametsa liivakarjäär Jarm-040 Vissuvere karjäär L.MK.JÄ-51672 Jalgsema karjäär L.MK/300802 Karude II kruusakarjäär L.MK/319472 Maleva II kruusakarjäär L.MK/321996 Maleva IV kruusakarjäär L.MK/329262 Neitla III liivakarjäär 8 (11)  Rapm-043 Pahkla kruusakarjäär Rapm-067 Alesti kruusakarjäär Varustuskindluse analüüsil saadud tulemuste põhjal on Vahelaane III mäeeraldise teeninduspiirkonnas varustuskindlus tagatud 10,4 aastaks. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Maavara kaevandamine Vahelaane III mäeeraldisel on põhjendatud, kuna riik kavandab Rail Balticu raudtee ehitamist, mis nõuab suuri täitematerjali vajadusi. Mitmed Vahelaane III karjääri teeninduspiirkonnas olevad mäeeraldised jäävad ka Rail Balticu teenindavasse piirkonda, mistõttu Vahelaane III teeninduspiirkonnas maavara varud vähenevad Rail Balticu ehitamisega. Lisaks peab arvestama, et piirkonna ehitusmaavaradega varustatus peab olema tagatud ka trassi ehitamise ajal ja pärast trassi ehitust. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. Keskkonnaamet on kontrollinud ning samuti ei esine teisi MaaPS § 55 esitatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2 punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr HARM-146 järgmised täiendavad tingimused: 1. Tulenevalt keskkonnaministri käskkirja 23.12.2009 nr 2655 ja geoloogilise uuringuaruande sisust on kasutusalade jaotus plokkides 8, 13, ja 14 protsentuaalne: täiteliiv 21%, ehitusliiv 22%, ja ehituskruus 57%. Plokkide 9, 15 ja 16 kasutusalade jaotus vastavalt: täiteliiv 10%, ehitusliiv 22% ja ehituskruus 68%. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel, plokkidest 8, 13 ja 14 ning 9, 15 ja 16 kaevandamisel peab kaevandaja pidama kinni eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest; 2. Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks tuleb teed niisutada; 3. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 4. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb Paunküla metskond 570 (katastriüksus 14002:003:0319) kinnistu läänepiirile ehitada uus tee, mis võimaldab ligipääsu mäeeraldisest lõunapool asuvatele kinnistutele. 9 (11) III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Anija Vallavolikogu XX.XX.XXXX otsusele nr XX, maavarade komisjoni XX.XX.XXXX istungi protokollilisele otsusele nr 17-XX ja AS Kiviluks taotlusele otsustan: 3.1 Mitte algatada keskkonnamõju hindamist Vahelaane III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlemisele. 3.2 Anda ettevõttele AS Kiviluks maavara kaevandamise luba nr HARM-146 Vahelaane kruusamaardlas Vahelaane III kruusakarjäär kehtivusajaga 15 aastat. 3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1 Loa omaja: AKTSIASELTS KIVILUKS (registrikood 10147365, aadress Lagedi, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond, 75303); 3.3.2 Kaevandaja: AKTSIASELTS KIVILUKS (registrikood 10147365, aadress Lagedi, Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond, 75303); 3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Vahelaane kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0178. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.3.4 Mäeeraldis: Vahelaane III kruusakarjäär , mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 24,34 ha ja asub Anija vallas; 3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 24,70 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa; 3.3.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: „Aruanne Harjumaa Vahelaane kruusamaardla Vahelaane II, Vahelaane III, Vahelaane IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.09.2009) Tallinn, 2009“. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 23.12.2009 kirjaga nr 2655; 3.3.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 548 tuh m3, millest kaevandatav on 530 tuh m3, ehitusliiva aktiivne tarbevaru 205 tuh m3, millest kaevandatav on 198 tuh m3, täiteliiva aktiivne tarbevaru 177 tuh m3, millest kaevandatav on 172 tuh m3 ; 3.3.8 Maavara kasutusala: ehitus, teedeehitus ja –remont; 3.3.9 Täiendavad tingimused: 1. Tulenevalt keskkonnaministri käskkirja 23.12.2009 nr 2655 ja geoloogilise uuringuaruande sisust on kasutusalade jaotus plokkides 8, 13, ja 14 protsentuaalne: täiteliiv 21%, ehitusliiv 22%, ja ehituskruus 57%. Plokkide 9, 15 ja 16 kasutusalade jaotus vastavalt: täiteliiv 10%, ehitusliiv 22% ja ehituskruus 68%. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel, plokkidest 8, 13 ja 14 ning 9, 15 ja 16 kaevandamisel, peab kaevandaja pidama kinni eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest; 2. Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks tuleb teed niisutada; 3. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 4. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb Paunküla metskond 570 (katastriüksus 14002:003:0319) kinnistu läänepiirile ehitada uus tee, mis võimaldab ligipääsu mäeeraldisest lõunapool asuvatele kinnistutele. 10 (11) 3.4 Avalikustada AS Kiviluks kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba HARM-146 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Saata: AS Kiviluks, Anija Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet. Harry Kuivkaev maapõuespetsialist maapõuebüroo 11 (11)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet HARM-146 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AKTSIASELTS KIVILUKS 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 10147365 1.3. Aadress Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AKTSIASELTS KIVILUKS 2.2. Äriregistri kood/isikukood 10147365 2.3. Aadress Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Vahelaane 3.2. Maardlaosa nimetus - kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0761 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Vahelaane III kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Harju maakond, Anija vald. 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 24,34 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 24,70 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Aruanne Harjumaa Vahelaane kruusamaardla Vahelaane II, Vahelaane III ja Vahelaane IV uuringuruumides tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.09.2009) Tallinn, 2009 geoloogiafondi number 8180 varude kinnitamise otsus ja kuupäev käskkiri nr 2655, 23. dets. 2009.a 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituskruus – 548 tuh m3, ehitusliiv – 205 tuh m3, täiteliiv – 177 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru  kaevandatav varu ehituskruus – 530 tuh m3, ehitusliiv – 198 tuh m3, täiteliiv – 172 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.09.2009 7. Katend, Katendi kogus 73 tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitus, teedeehitus ja -remont kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 65 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 13.12.2017 – 12.12.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: Metsamaa 10. Täiendavad 1. Tulenevalt keskkonnaministri käskkirja 23.12.2009 nr 2655 ja tingimused geoloogilise uuringuaruande sisust on kasutusalade jaotus plokkides 8, 13, ja 14 protsentuaalne: täiteliiv 21%, ehitusliiv 22%, ja ehituskruus 57%. Plokkide 9, 15 ja 16 kasutusalade jaotus vastavalt: täiteliiv 10%, ehitusliiv 22% ja ehituskruus 68%. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel, plokkidest 8, 13 ja 14 ning 9, 15 ja 16 kaevandamisel, peab kaevandaja pidama kinni eeltoodud kasutusalade protsentuaalsest jaotusest; 2. Mäeeraldise väljaveoteedel transpordist põhjustatud tahkete osakeste tekke vähendamiseks tuleb teed niisutada; 3. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 4. Kaevandamistegevuse alustamisel tuleb Paunküla metskond 570 (katastriüksus 14002:003:0319) kinnistu läänepiirile ehitada uus tee, mis võimaldab ligipääsu mäeeraldisest lõunapool asuvatele kinnistutele. 11. Loa andmise Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti ja muutmise maapõuebüroo juhataja 13.12.2017 korralduses nr 1-3/17/3036 „Maavara otsused kaevandamise keskkonnaloa andmine Vahelaane III kruusakarjääri mäeeraldisele“. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 13.12.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikest 3: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Taotlev mäeeraldis hõlmab Vahelaane kruusamaardla (reg nr 0761) täiteliiva aktiivse tarbevaru 8 ja 9 plokke, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 13 ja 15 plokke ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru 14 ja 16 plokke. Taotletav Vahelaane III mäeeraldis külgneb mäeeraldistega Vahelaane II kruusakarjäär (loa omaja AS Kiviluks; loa nr HARM-111) ja Vahelaane IV kruusakarjäär (loa omaja AS Kiviluks; loa nr HARM-123). Taotletava mäeeraldise lõunapoolse lahustüki lääneosal kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Voose - Paluküla tee nr 1400034. Põhjapoolse ala kesk- ja lõunaosa on korrastatud karjääriala, ala on osaliselt kaetud metsaga ning osaliselt raiesmik. Edelapoolse lahustüki idaosa on kaetud metsaga, ülejäänud ala kujutab endast korrastamata karjääri. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Vahelaane maardla maa-ala geoloogiline ehitus on väga keeruline ja muutlik. Taotletava mäeeraldise põhjapoolse osa kesk- ja lõunaosa on korrastatud karjääriala. Idaosas levivad sügavad, kuni 17 m kõrguste vahega termokarstilise päritoluga sulglohud. Kasuliku kihi keskmine paksus uuritud alal on 4,33 m, katendi paksus on 0,0-2,2 m (keskmine 0,36 m). Katendi keskmine paksus taotletava mäeeraldise alal on 0,3 m. Põhjapoolsel alal looduslikus kruusas kruusaterade sisaldus (fraktsioon > 5 mm ) kõigub vahemikus 36,1-88,5% olles keskmiselt 61,9%. Liiva fraktsiooni (0,05 – 5,0 mm) sisaldus kõigub vahemikus 10,7-49,4% moodustades keskmiselt 33,5%. Savi- ja tolmuosakeste (< 0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 4,6%. Edelapoolsel alal looduslikus kruusas kruusaterade sisaldus (fraktsioon > 5 mm ) kõigub vahemikus 35,1-78,4% olles keskmiselt 52,1%. Liiva fraktsiooni (0,05 – 5,0 mm) sisaldus kõigub vahemikus 20,9 – 56,7% moodustades keskmiselt 45,1%. Savi- ja tolmuosakeste (< 0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 2,8%. Seega vastab kasulikus kihis esinev kruus oma näitajate poolest looduslikul kujul mõlemal alal ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Põhjapoolsel alal looduslikus ehitusliivas kruusa % varieerub vahemikus 0,2-34,0% (keskmine 14,7%). Savi- ja tolmuosakesi on 0,4-4,8% (keskmine 2,3%). Liiva (kruusata) peensusmoodul on 1,3-2,4 (keskmine 1,8). Täisjääk sõelal 0,63 mm on 1,3-44,7% (keskmine 25,4%). Edelapoolsel alal looduslikus ehitusliivas kruusa % varieerub vahemikus 11,7-31,7% n(keskmine 25,1%). Savi- ja tolmuosakesi on 1,0-2,9% (keskmine 2,2%). Liiva (kruusata) peensusmoodul on 2,0-3,7 (keskmine 2,6). Täisjääk sõelal 0,63 mm on 28,4-84,7% (keskmine 50,5%). Looduslik liiv vastab mõlemal alal ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Põhjapoolsel alal looduslikus täitepinnases kruusa % varieerub vahemikus 0…20,6% (keskmine 5,0%). Savi- ja tolmuosakesi on 0,7-33,3% (keskmine 8,9%). Täiteliiva peensusmoodul on 0,5-1,4 (keskmine 0,9). Täisjääk sõelal 0,63 mm on 0,4-18,7% (keskmine 6,5%). Edelapoolsel alal looduslikus täitepinnases kruusa % varieerub vahemikus 1,2-20,6% (keskmine 8,5%). Savi- ja tolmuosakesi on 3,7-30,7% (keskmine 8-10,5%). Täiteliiva peensusmoodul on 0,6-1,4 (keskmine 1,0). Täisjääk sõelal 0,63 mm on 2,5-25,4% (keskmine 10,7%). Kasuliku kihi varu mäeeraldise piires on kokku 930 tuh m3, sellest 755 tuh m3 põhjapoolsel alal ning 175 tuh m3 edelapoolsel alal. Põhjapoolsel alal on ehituskruusa varu 430 tuh m3 (plokk 14), ehitusliiva varu 166 tuh m3 (plokk 13) ja täiteliiva varu 159 tuh m³ (plokk 8). Tulenevalt uuringuaruandest on põhjapoolse ala plokkides 8, 13 ja 14 maavara kasutusalade jaotus järgmine: ehituskruus 57%, ehitusliiv 22%, täiteliiv 21%. Edelapoolsel alal on ehituskruusa varu 118 tuh m3 (plokk 16), ehitusliiva varu 39 tuh m³ (plokk 15) ja täiteliiva varu 18 tuh m3 (plokk 9). 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise piires ei asu kaitstavaid loodusobjekte, looduskaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Kaevandamise mäenduslikud tingimused on küllaltki keerulised, kuna mäeeraldise piires varieeruvad tugevalt nii kasuliku kihi paksused (vahemikus 0,5-9,8 m põhjapoolsel alal ning 0,4-7,8 m edelapoolsel alal) kui ka kaevandatav materjal (ehituskruusast kuni täiteliivani). Kattekihi paksus varieerub vahemikus 0-0,7 m (keskmiselt 0,3 m). Katendi maht on 73 tuh m3 (vastavalt 2009. aasta geoloogilise uuringu aruandele). Katend koosneb puu- ja taimejuuri sisaldav kasvukihist, mis kruusa levikualadel sisaldab kruusa ja veeriseid. Kasvukiht puudub põhjapoolsel alal korrastatud karjääriala idaservas, samuti edelapoolse ala keskosas ning laiguti ka mujal vana karjääri piirkonnas. Katend on soovitatav ajutiselt ladustada vastavalt mäetööde liikumise frondile. Ladustatud katend kasutatakse hiljem karjääri korrastamiseks. Kuna kasuliku kihi keskmine paksus on põhjapoolsel alal 4,30 meetrit (varieerudes piirides 2 (5) 0,5-9,8 m) ning edelapoolsel alal 4,06 m (varieerudes piirides 0,4-7,8 m) on kaevandamine enamusel mäeeraldise maa-alal teostatav ühe või kahe kaeveveega. Juurdepääs tulevasele karjäärile on võimalik kahe ala vahel kulgevalt teelt, mille kaudu on juurdepääs olemasolevatele karjääridele. Kaevandamist alustatakse olemasolevatelt mäeeraldistelt ja liigutakse vastavalt lääne ja põhja suunas. Tingituna kasuliku kihi küllaltki suurest varieerumisest (ehituskruus, ehitusliiv ja täiteliiv) teostatakse võimaluse korral selektiivset kaevandamist. Kaevandamine toimub kas ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Mäeeraldise nõlvade kujundamine toimub kaevandamise käigus. Kuna taotletaval mäeeraldisel esineb väga erinevat materjali, peeneteralisest liivast kruusani, on nõlvakao arvutamisel keskmiseks püsinõlvuseks arvestatud 1:2. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. 2.1. Loodusvarade kasutamine Vahelaane III kruusakarjäärist kaevandatavat ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva on plaanis kasutada ehituses, teedeehituses ja –remondis. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Vahelaane III kruusakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit, mis kooritakse enne kaevandamise alustamist ja ei ole n.ö taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend, mis koosneb puu- ja taimejuurtega kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. Maavara töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Taotletava mäeeraldise põhjapoolsest alast vahetult lõunas asub AS Kiviluks poolt kaevandatav Vahelaane II kruusakarjäär (14.detsembril 2010. a väljastatud maavara kaevandamise luba nr HARM-111) ja „Männiku talu Voose külas“ maa-ainese karjäär (11. novembril 2002. a väljastatud maa-ainese kaevandamise luba nr 317728), edelapoolsest alast jääb vahetult itta Vahelaane II kruusakarjäär ning läände FIE Mait Palu poolt kaevandatav Vahelaane V kruusakarjäär (24. märtsil 2009. a väljastatud kaevandamise luba nr HARM 099). 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Kaevandamine Vahelaane kruusakarjääri mäeeraldisel mõjutab peamiselt maastiku väljanägemist. Kaevandamine ei avalda mõju piirkonnas kujunenud veetasemele kuna karjääris kaevandades vett välja ei pumbata ja veetaset ei alandata. Kaevandamine toimub pealpool veetaset. Muude mõjudena võib tuua maapinna reljeefi muutuse ning taimkatte hävimise. 3 (5) 3.2. Õhu saastatus Kuna kruuspinnas on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel ja purustamisel tolmu ei teki. Ka lattu purustatud kruus jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki. Kuival perioodil tuleb tolmu vältimiseks karjääri teenindavat teed kasta. 3.3. Müra Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri ümbritsev mets, karjääri seinad ja katendist vallid. Kui tegevus karjääris toimub tööpäevadel töö ajal, mitte hilistel õhtutundidel, siis karjääritehnika poolt tekitatud müra ei ületa lubatud mürataset (maksimaalne müratase 60 dBA, võrdub lubatud liiklusmüra tasemega) ja pole olulise negatiivse mõjuga keskkonnategur. 3.4. Vibratsioon Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vahelaane III kruusakarjääris kaevandamisel avalduda võiv keskkonnamõju naabruses asuvate Natura 2000 aladeni ei jõua, ning seega puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. 4 (5) Ülenormatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed (teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine). Mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega. Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Oluline kumulatiivne mõju puudub. Piiriülest mõju ei ole ette näha. 5 (5)  Paunkla metskond 95 71.30 71.00 14002:003:0166 70.42 71.10 72.86 70.77 i pn. n 70.59 71.16 71.18 ASENDISKEEM M1:50 000 70.16 I S-10 S-12 72.94 2 0.4 72.99 A Tondimndi 69.88 2 i pn. n 72.67 72.52 0.3 73.04 LA 70.59 2.7 (EK) 3 69.52 3 2.7 (TP) 71.64 69.57 V 14002:003:0327 70 72.68 ER 72.80 69.86 E 0.4 70.67 71.54 71.25 71.48 73.30 4 S-13 72.90 1.1 (EL) 69.48 72.66 72.98 72.90 0.3 69.69 0.3 70.98 70.28 S-11 71.36 70.901.7 (EL) 69.70 69.67 1.7 (TP) 72.68 72.80 S-20 70.41 70.45 72.74 4 1 68.45 70.64 72.66 73.08 71 18 73.00 69.97 70.28 Kuusk 0.24 72.59 18 68.47 69.95 20 72 Kuusk Paunkla metskond 569 70.40 Mnd 72.72 0.24 Allika 0.28 J 1 70.35 20 14002:003:0317 VAHELAANE III ˜N 71.74 Mnd 0.28 72.96 14002:003:0008 EDA 70.08 72.59 72.56 72.61 72.81 KRUUSAKARJ˜˜R 71.20 N 73 71.87 70.25 72.34 70.18 72.15 73.13 72.63 72.49 70.66 70.82 72.84 69 72.51 72.55 72.44 73.08 Plokk 8 Ta 72.85 S-16 71.77 Plokk 13 Ta 72.37 72.31 72.68 72.53 73.55 0.3 W E 71.09 72.33 68.03 73 71.05 . 72.41 nn Plokk 14 Ta 4.2+ (TP) 68 pi 68 72.65 71.08 71.61 72.92 73.07 69 71.45 72.25 72.33 72.87 74.40 73 72.89 75.35 72.48 72.49 73.43 72.62 73.16 0.2 72.89 75.26 S 68 73.94 S-9 0.9 (TP) 72.55 74.98 LA 72.95 72.76 X = 6565200 73.04 73.08 K 72.62 1.2 (EL) 72.65 72.50 UN Y = 581400 72.89 PA 71.86 73.17 67.82 2.5+ (EK) 72.38 73 73.11 74.59 73.02 73.17 73.69 0.3 72.72 0.6 0.2 73 74.26 SP*-15 S-19 72.55 72.66 72.52 S-39 1.1 (EL) 3.8+ (EK) 77.09 72.65 75.04 69.67 68 3.3 (EL) 75.17 69 72.59 74.44 69.02 72.42 72.93 72.46 72.62 2.3 (EK) 68 65.27 68.12 68.92 23 67.63 1.6+ (EL) 74 75.11 72.22 78.60 72.42 75 72.23 0.2 66.59 72.00 68 S-38 74.83 SP*-14 67 71.75 72.49 79.00 74.98 0.8 (EK) 0.2 69 74.58 66.60 70.84 72.00 72.79 4.6+ (EL) 76.30 72.19 69.38 72.20 8.3+ (EK) 67.80 79.14 68 68 75.02 74.24 69.91 68 67 70.29 72 72.76 72.44 68 74.75 68 79.48 74 73 72 1 75 71.37 Tamme 72.82 7 70 9 67.80 79.50 72.83 72.70 73.34 6 72.54 74.81 68 14002:003:0354 6566 71.86 S-8 73.76 67 68.01 72 II LEPPEM˜RGID: 69 74.17 66.09 6 70 80.08 71 3 72.00 7 7 72.73 69 22 71.81 74.44 74.20 68.23 68 20 72.56 68.03 73.61 73.94 74.55 66.39 78.36 Hanso 73.25 70.57 67.87 70.51 72.06 71.56 72 66 14002:003:0247 71.72 72.07 0.3 74.91 72.10 71.22 Plokk 4 P 21 69.75 70.08 79.15 71.90 1.8 (EL) 73.32 72.43 71.02 SP*-33 0.2 74.48 Meeraldise piir, piiripunkt ja selle number 67 20 73.69 70.49 69.87 74.81 5.0+ (EK) 5 1.0 (EK) 71 68.62 70.37 78.58 70.90 71.44 72.35 69.01 69.46 72.56 71.88 1.6 (TP) S-40 69.25 68.81 70.41 70.25 69.61 74.65 74.88 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 72.21 73.07 66 66 68.37 67 68 70 64.56 67 66 69 70.96 73.36 72.95 69.60 70.42 71.06 19 72.75 4 68.85 0.5 - 74.95 74.31 4 ja selle number 71.44 9 6 7 S-35 65 67.50 69 71 69 72.94 3.6+ (EL) 68.06 2.6 (EL) 67 6 65 6 15 8 65 8 71.34 S-18 19 Kuusk 71.71 73.07 69.86 66.40 9 68.73 67.24 0.2 6 0.15 71.16 18 2.4+ (EK) SP*-34 77.31 70 Naabermeeraldise piir 70.90 64.86 72 71.02 Mnd 71 0.20 69.80 4.6+ (EK) 2 79.82 71.94 71.20 71.06 69.18 69.20 77.59 7 68.76 69.04 72.97 70.10 72.03 71.35 68.45 73 82 81 83 64.94 80 69 7 71.22 72.51 4 75.8374 2 71.17 0.3 71.26 70 Mnd 71.59 64.24 71.37 73 72.71 66.83 74.22 84.03 0.08 Palusambla 66 66 k 71.56 67.88 65 i 74 73 72.44 ll . 18 0.5 (EL) 73 72.85 68.23 69.18 73 75.89 Katastriksuse piir, -tunnus, -nimetus 73.24 71.75 Plokk 2 P 71.92 68.92 68.95 72 78.81 14002:003:0317 SP*-22 0.3 72.91 71.80 71.43 72.91 67.44 67.25 72.78 78.76 72.39 66.57 67.72 83.64 68 71.84 17 67.73 68 73.86 3.2 (EK) 15 14 72.47 72.07 68 74 71.77 65.91 72.75 73.06 18 72.72 S-1 72.11 71.63 67 69.79 69.00 72.32 Plokk 8 Ta 70 70 67 66.66 3.7 (EL) 72.13 16 15 72.44 72 65.72 4 70.43 Aktiivse tarbevaru ploki piir ja nimetus 73 74.74 72.05 73 71.85 6 69.05 SP*-6 78.43 81.62 74 72.58 71.87 73 70.26 71.91 72.00 67 5 72.56 0.5 7 0 71.08 66 7 71.98 72.68 67.80 73.25 75.24 70.04 70.73 64.93 80.16 64 70.91 80.02 71.17 70.85 72.98 72.67 71.86 70.30 1.2 (TL) 71.27 Plokk 8 Tp 75.12 70.22 73 73.00 73 71 69.99 68 68.99 70.64 71.94 70.16 79.66 0.2 Passiivse tarbevaru ploki piir ja nimetus 65 72.03 67.97 71.77 70.77 70.77 70.59 70.57 71.18 71.64 5 68.63 65.36 65.17 74.70 75.88 71.00 70.98 73.68 Mnd 0.10 17 16 71.41 - 66.25 66.75 67.39 SP*-7 73.38 9.8+ (EK) Plokk 2 P 69 71.93 76 73.37 71.21 Prognoosvaru ploki piir ja nimetus Jaani 66 69.78 74 79.64 65 71.68 71.07 72.38 S-37 1.1 (EK) 67.86 72.46 74.33 S-2 74 70.96 68.04 65 SP*-3 71.40 71.48 14002:003:0030 70.51 69.95 7 67.16 64.76 65.65 74.97 66.33 76 77 74.08 8 70.50 71.54 1.2 73.95 74.75 II’ 70 66.95 71 72.55 68.14 63.66 7 8 Maapinna reljeefi samakırgusjoon 69 77.23 72.02 69.45 74.96 S-36 70 68 71.73 65.54 2.3 (TL) 66 74.56 80.15 79 75.51 69.90 64.13 65.80 80 5 7 6 66.18 70.73 74.7075.29 0.7 75.06 9 67 2.5+ (EK) 4 74.24 70.22 70.58 Kuusk 15 67 67 0.3 81.11 70.10 66 71.08 70.97 68 71.23 69.50 69.47 2.5 (EK) 0.20 1 7 69.91 68.88 80.81 75.63 78 75.79 8 66.09 75.47 18 5.7 (EK) 77.90 70.35 71.18 1.4+ (TP) Mnd sıelmed 0.1 67.55 76.33 66.52 76.11 76 80.75 76 Aktiivse tarbevaru lamami (meeraldise pıhja) 77 7 76 0.24 73.09 68 2.0+ (TP) 1 69 82.19 70.69 69.81 74.68 k 3.9 (EK) samakırgusjoon, abs. m 76 70 78 70.24 i l 68.71 75.76 71.39 77 70.94 70.33 v.t. 69.20 l. 72 69.31 69 71 76.25 76.09 72.92 70 Plokk 9 Ta 74.67 69 70.97 72 25.06.09 76.84 76 79.80 73 69.88 64 77 70 77.44 66 70.76 Plokk 15 Ta 74 7 65 69.84 77.00 78.46 SP*-41 69.76 73.29 78 - Plokk 16 Ta 73.00 3 7 k il l. 6 71 2 75.79 72.25 71.41 70.52 72.40 70.29 75.08 74.13 72.86 6 70.39 7 71.10 74.79 Elektriliini kaitsevnd 3.8 (EL) 4 7 71.49 76.72 75 78.08 78.67 Plokk 10 Tp 77.75 70 VAHELAANE II 71.14 68.60 70.22 73.91 PA 866* 76.07 74.79 68 71.86 7 77.30 75.89 76.27 70.08 5 79 Plokk 17 Tp 75.62 KRUUSAKARJ˜˜R 71 76 65 69.70 4 2 7 7 Kuusk 4 75.91 75.58 1438 79.44 69.49 70.36 0.1 75.60 76.16 0.08 M˜EERALDIS 72 74.20 74.15 75.61 70.09 67 79.020 71.31 6 75.66 77.67 71.78 73.10 SP*-26 7.8 (EK) S-17 Mnd 0.10 (Kiviluks AS) sıelmed Teekaitsetsoon S-23 77.30 74.95 0.4 73.94 sıelmed 76.61 75.81 71.80 70.74 69.92 77.83 76.23 Kuusk 5 76.03 7 0.08 7 78.83 0.1 72.45 1.2 (EK) S-27 77.03 76.26 78 71.05 69.9371.10 64 4 66 67.70 VAHELAANE IV 77 Kuusk 6 Mnd 4.0 (EK) 72.55 70.83 0.9 (EL) 0.08 74.21 73.42 76.37 ir it iouj r ır ak u gs 68.94 71.12 Mnd 6 0.10 ki ll KRUUSAKARJ˜˜R 76 75.26 e Liu td p 72.62 71 72.81 . SP*-4 76.31 73.61 71.20 0.10 Plokk 7 Ta ki ll 0.2 69 71.82 70.03 . M˜EERALDIS 74.79 74.18 ki ll i d pr ik iv iiak j g ırus 76 71.91 69.54 74.21 . 74.18 Plokk 11 Ta 73.81 sıelmed . (Kiviluks AS) 75.89 8.4 (TL) 67 74.83 74.98 113.30 e Liu t 69.19 71.08 nn 0.2 75.32 74.73 pi 65.19 2.1+ (EK) 70 69.46 71.32 74.46 74.30 Plokk 12Ta Lnemnniku 75 68 74.83 5 5 0.3 66 Mnd 0.6 (EK) Plokk 18 Ta 65 69.15 14002:003:0397 63 71.84 0.08 75.24 71.05 5.7+ (EK) 74.43 74.55 71.47 73.59 10 Kuusk 74.18 72 Kiviraiduri 75.86 III III‘ Geoloogilise lbilıike joon 70 74.27 69.14 0.12 70.69 69 S-5 75.07 71 74.41 6 14002:003:0142 73.01 5 68.82 Lepp S-32 SP*-21 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 0.08 74.81 . 74.24 68 l M˜EERALDISE PIIRIANDMED 2009. a seinapuhastus- l 74.4574.51 75.31 ki 69.21 74 75.35 PIIRIANDMED 68.81 . 0.1 ll 73.32 72.30 70.71 73.84 73.73 70.53 78.51 71.55 0.1 62.31 2.2 ki 69.62SP*-25 73.47 Piiri- Piiri- 74.19 6.5 (EK) III’ 72 Koordinaadid Koordinaadid 67 k il l. punkti punkti 73.92 78.18 75.26 2.8 (EK) 73.73 3.2 (TP) 72.80 74.56 0.1 72.42 67.32 77.85 78 76.98 74 73.59 74.39 1.6 (EK) nr. X Y nr. X Y PA 866* 1982. a puurauk SP*-24 72.05 68.80 9 74.22 73.76 63 4.7 (EL) 77 74.04 73.77 1.3 (EL) 1 6565286.61 581178.23 1 6565285.99 581176.08 73.30 74.29 10 15 Kuusk 64 2009. a —urf 75 69.36 4 1.2+ (EK) 71 76 7 0.18 4.7+ (EK) 72.31 S-28 S-17 0.4 69 72.30 75.37 74.06 67.30 75.26 75 75.25 74.63 12 73.84 65 2 6565316.50 581307.30 2 6565325.82 581314.87 —urfi nr 13 73.95 75.43 Kask 68.19 71.70 71.88 74.19 katendi paksus, m Paunkla metskond 570 73.99 0.12 66 74.53 6565316.50 581615.09 74.95 1.2 (EK) —urfi suudme abs. kırgus, m 74.81 1.1 73.53 3 3 6565317.10 581611.34 70 10 Kuusk 74 75.65 71.49 0 68 67 0.9 (EL) kasuliku kihi lamami abs. kırgus, m kasuliku kihi paksus, m 14 72.35 14002:003:0319 0.12 76.00 1.6 (TP) 7 72.45 75.25 71 68 4 6565307.09 581674.02 4 6565307.14 581674.18 73.37 71 71.46 6 74.67 Lepp 73.77 75 73.25 0.08 73.44 9 III 73 73.24 6 5 6564864.50 581663.28 5 6564864.46 581663.28 Kau slk iuk h iijo atuskihi td a e lsuvusejrgi: 71.81 10 Pıllu 73.17 2 E (L-eht iul si iv;EK-h eits ukruu;T s Lti - e tlv i i) 71.16 71.89 74.89 72.98 71 7 73.61 73.20 70 6 6564945.08 581402.36 6 6564945.12 581402.21 72.24 14002:003:0125 1 76.14 72.14 Th e tdeeeso levarvnitabkii h pas kust,m 71.71 11 7 73 73.21 72 73.20 75 71.77 72 6564945.13 581402.37 7 7 6564999.10 581194.28 72 75 72.80 72.25 71.53 74.32 Vljame 73.07 72 73.37 72.98 14002:003:0262 72.73 8 6564999.10 581194.28 8 6564971.99 581183.28 74 73 74.65 73 72.66 71.12 72.88 73 76.71 73 9 6564971.99 581183.28 9 6564830.70 581126.31 M˜RKUSED: 73.17 75.22 72.17 S-30 73.21 71.17 70 73.09 73.64 6564830.70 581126.31 72.67 71 73.41 0.3 S-29 73.62 10 10 6564782.74 581069.58 1. Koordinaadid L-Est97 ssteemis ja kırgused Balti 1977 a kırgusssteemis. 71.01 69.71 73.09 72.98 11 6564782.74 581069.58 11 6564687.76 581000.01 2. Katastriksuste piirid plaanile kantud Maa-ametist 31.01.2009 saadud digiandmete ning Maa-ameti Palusambla ja 72 1.0 (TP) - 0.4 72.53 73.63 73 75.57 2.4 (EK) 6564687.76 581000.01 Vahelaane katastriksuse plaanide alusel. 72.46 75 - 12 12 6564688.07 580981.08 72.92 74.18 73.15 72.80 3. Kasutatud: 74.00 13 6564688.07 580981.08 13 6564798.98 580893.57 74.31 Plokk 2 P O Viru Mebroo koostatud Vahelaane II, III ja IV uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, t nr 76-09, 74 74 14 6564798.98 580893.57 14 6565018.00 580923.33 kuupev 15.10.2009 74.32 71 6565018.00 580923.33 ki 15 15 6565013.50 580941.18 ll. 73 73.04 16 6565013.50 580941.18 16 6565010.33 581164.92 Harju maakond Anija vald 12 Gr lisa 1 72.30 17 6565010.33 581164.92 17 6565022.93 581096.28 13 72.01 72.38 11 18 6565022.49 581098.68 18 6565037.70 581099.41 VAHELAANE III KRUUSAKARJ˜˜R M˜EERALDISE PLAAN 15 Kuusk 12 0.20 S-31 T nr 45-11 15 0.5 19 6565056.70 581109.36 19 6565056.00 581104.60 Mnd 72.24 0.4 (TP) 0.12 20 6565107.53 581222.25 20 6565083.45 581141.07 Voose-Palukla tee L4 2 71.34 Mııtkava: 7 14001:001:0796 71.65 I’ 71.58 21 6565088.38 581159.22 O M˜EMEES Meeraldise pindala 24,34 ha 1:2000 22 6565111.70 581214.43 Projekteerimine KKP000027 Tartu mnt 84a-50 Tel. 6 344 552, 53 0909 35 71.89 Geoloogia, metd (Formaat A2) 23 6565184.19 581201.74 10112 Tallinn Fax 6 344 501 KKA000244 E-mail: [email protected] 71.48 Meeraldise teenindusmaa Kuup. 15.12.2011 pindala 24,70 ha Koostas Meinsener K. Prnoja Tellija: AS Kiviluks Baaskaart: Lagedi, Lagedi alevik, Rae vald, Kinnitas Meinsener T. Kattel Harjumaa, 75303 6342 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: neljap�ev, 14. detsember 2017 08:27 Adressaat: AKTSIASELTS KIVILUKS; TJA - Avalik Teema: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Vahelaane maardla Vahelaane III kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine Manused: Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Vahelaane maardla Vahelaane III kruusakarj��ri m�eeraldisel ja keskkonnam�ju hindamise algatamata j�tmine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Keskkonnaamet edastab Teile maavara kaevandamise loa ning selle andmise korralduse. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihalduss�steemis 13.12.2017 14:55:56 numbriga 1-3/17/3036. Keskkonnaamet juhib t�helepanu, et kaevandamisloa omajale rakenduvad k�ik asjakohased �igusaktides s�testatud n�uded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/kaevandamisluba Maavara kaevandamise luba on avalikult k�ttesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis (https://eteenus.keskkonnaamet.ee). K�ttesaamist kinnitage vastates sellele kirjale v�i e-postiga [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee