Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Jaani kruusamaardla Hillepi kruusakarjääri mäeeraldisel

KORRALDUS 20. detsember 2017 nr 1-3/17/3106 Maavara kaevandamiseks keskkonnaloa andmine Jaani kruusamaardla Hillepi kruusakarjääri mäeeraldisel I. ASJAOLUD OÜ KEDOKA (registrikood: 11348812 ja aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502) esitas Keskkonnaametile maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) nr L.MK/317477 muutmise taotluse (registreeritud 29.12.2016 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 12-2/16/15183). OÜ KEDOKA taotleb olemasoleva kaevandamisloa nr L.MK/317477 (kehtivusaeg 29.09.2008 kuni 29.09.2019) alusel Hillepi kruusa- ja liivakarjääri mäeeraldise laiendamist. OÜ KEDOKA taotleb kaevandamisloa nr L.MK/317477 muutmist Jaani kruusamaardla (registrikaardi nr 0802) Hillepi kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitussegud. Mäeeraldist soovitakse laiendada külgmiselt (vahetult lõuna poole). Hillepi kruusa- ja liivakarjääri mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas katastriüksusel Hillepi (katastritunnus 91804:004:0257), senise mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,70 ha ja mäeeraldise pindala on 3,54 ha. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas katastriüksusel Kivi (katastritunnus 91804:004:0435). Laiendatava Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 6,86 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,99 ha. Muudetava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on mäeeraldise laiendamise põhjendus: Seisuga 31.12.2016 on Hillepi liiva- ja kruusakarjääri mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivne tarbevaru 55,4 tuh m3, millest kaevandatav on 45,4 tuh m3. Seisuga 31.12.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 48,0 tuh m3, millest kaevandatav on 41,0 tuh m3. Seega kokku on kaevandatavat maavara mäeeraldisel 86,4 tuh m3 .Kaevandamise loa alusel on aastane keskmine kaevandatav maht 18 tuh m3 (viie aastaga 90 tuh m3), mis tähendab, et mäeeraldise jääkvaru ei jätku viieks aastaks ja mäeeraldise laiendamine on põhjendatud. Keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja sisendi kohaselt on seisuga 30.09.2017 taotletava Hillepi kruusakarjääriga hõlmatavate plokkide jääkvaru (aktiivne tarbevaru) järgmine: Ehituskruusa 29 plokk 45,9 tuh m3 , Ehituskruusa 50 plokk – 190 tuh m3, Ehitusliiva 30 plokk 37,03 tuh m3. Seega arvestades nõlvatervikuid on mäeeraldise piires aktiivse kaevandatava tarbevaru ehituskruusal 223,9 tuh m3 ja ehitusliival 34,03 tuh m3. Riigilõiv 500 € on tasutud 30.12.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on 10.01.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 16.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/3822 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 15.06.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Võru Vallavalitsus nõustus 02.08.2017 korraldusega nr 296 kaevandamisloa nr L.MK/317477 muutmisega. Keskkonnaamet saatis 18.09.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 30.10.2017 protokollilise otsusega nr 17-165 kaevandamisloa nr L.MK/317477 muutmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS § 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 10.11.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 05.12.2017 kirjaga 12-2/16/15183-5 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. MaaPS § 68 lõike 7 kohaselt muudetakse mäeeraldise laiendamise korral olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Muudetava loa kehtivusaja määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast ja luba võib vajaduse korral edaspidi pikendada, lähtudes MaaPS § 67 lõikest 1. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist 2 (6) laiendatakse, kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (27.02.2017 kiri nr 9-3/17/3649) ning andnud (seisuga 30.09.2017) sisendi taotletava mäeeraldise piiresse jääva jääkvaru kohta (e-mail kiri 30.11.2017). 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) 1 § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest, vt punkt 2.3): • kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, samuti ei ulatu sinna tegevuse mõjuala, mistõttu kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega; • piirkonnas on varasemalt tegeletud kaevandamisega, kaevandamisega ei ole kaasnenud olulist keskkonnamõju; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.2. Kaalutlused loa muutmisel Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. 1 KeHJS § 56 lg 12 kohaselt kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Sellest tulenevalt on siin ja edaspidi käsitletud KeHJS-i sätteid taotluse esitamise ajal 29.12.2016 kehtinud KeHJS redaktsioonist (RT I, 10.11.2016, 4; kehtivusaeg 20.11.-31.12.2016). 3 (6) Vastavalt MaaPS § 50 lõike 6 alusel tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse § 421 kehtestatud nõuetest. Hillepi kruusakarjääri kaevandamisloa taotlusele on lisatud kaevandamisjäätmekava. Kuna kogu kaevandatav ehitusliiv ja ehituskruus realiseeritakse, katend (muld) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel ja korrastamisest üle jääv osa leiab kasutust väljaspool mäeeraldist, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Hillepi kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja jäätmekava pole vajalik. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ KEDOKA ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 30.11.2017). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise taotletava laienduse maa (katastriüksus Kivi katastritunnusega 91804:004:0435) sihtotsatarve on maatulundusmaa 100%. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Kuna kaevandatakse eraomandisse kuuluvat maavara siis riigi huvi kaalumine varustuskindluse aspektist ei kohaldu. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt MaaPS, KeÜS, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust kaevandamisloal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Kaevandamisloal nr L.MK/317477 on täiendavate tingimustena märgitud järgnevad nõuded: Kaevandamisel ja kaevise transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks peab arendaja rajama mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumile teenindusplatsi vältimaks kütuse ning õli leket pinnasesse ja põhjavette. Hillepi maaüksuse mäeeraldise teenindusmaa sihtotstarve muudetakse mäetööstusmaaks. 4 (6) Loa andja täpsustab täiendavat tingimust järgnevalt: Masinaid võib remontida ja hooldada selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Võru Vallavalitsus nõustus 02.08.2017 korraldusega nr 296 kaevandamisloa nr L.MK/317477 muutmisega järgmisel tingimusel: Elamutega kinnistute suunal rajatakse karjääri piirile müra leviku tõkestamiseks vähemalt 3 m kõrgune katendipuistanguvall. Keskkonnaamet arvestab Võru Vallavalitsuse tingimusega, kuna lähimad elamud Männisalu ja Oramäe maaüksusel jäävad mäeeraldise piirist vastavalt 160 ja 170 m kaugusele. Lähimate elamute suunale on soovitav rajada katendivallid, mis takistavad väga efektiivselt kaevandamismasinate poolt tekitatud müra levikut karjäärist väljapoole. Loa andja lisab täiendava tingimuse: Oramäe (katastritunnus 91804:994:0353) ja Männisalu (katastritunnus 91804:994:0353) kinnistute elamute suunal tuleb karjääri teenindusmaa piiril rajada müra levikutõkestamiseks vähemalt 3 m kõrgune katendivall. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-tele 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lg-te 2 ja 4, § 12 lg 1 punktile 1, § 56 lg-le 12 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punktile 4 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Võru Vallavalitsuse 02.08.2017 korraldusele nr 296, maavarade komisjoni 30.10.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-165 ja OÜ KEDOKA taotlusele, otsustan: 3.1. Muuta OÜ-le KEDOKA kuuluvat maavara kaevandamise luba nr L.MK/317477 Jaani kruusamaardlas Hillepi kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat; 3.2. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine maavara kaevandamise loa nr L.MK/317477 muutmise menetluses. Täiendavad keskkonnauuringud pole vajalikud. 3.3. Muudetavasse kaevandamisloasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1. Loa omaja: OÜ KEDOKA (registrikood: 11348812 ja aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502); 3.3.2. Kaevandaja: OÜ KEDOKA (registrikood: 11348812 ja aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502); 3.3.3. Maardla: mäeeraldis asub Jaani kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0802. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.3.4. Mäeeraldis: Hillepi kruusakarjäär, mäeeraldise liik on olemasoleva mäeeraldise laiendus. Mäeeraldise pindala on 6,86 ha ja asub Võru maakonnas Võru vallas; 3.3.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 6,99 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa; 3.3.6. Geoloogilise uuringu loa omanik on OÜ KEDOKA. Loa nr L.MU.VÕ-158499 andis välja Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistus kehtivusajaga kuni 13.02.2009. a. Loa 5 (6) nr L.MU/326783 andis välja Keskkonnaamet kehtivusajaga kuni 21.01.2017. a. Uuringu tegija Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus “Hillepi uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring.” (Põldvere, 2008.a.), EGF number 7976. „Jaani IV uuringuruumi kruusa varu uuring (Põldvere, 2016), EGF 8750. Varud on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga 27.05.2008. a nr 612 ning 06.12.2016.a. nr 1-2/16/1237. 3.3.7. Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 235,9 tuh m³, millest kaevandatav on 223,9 tuh m³ ning ehitusliiva aktiivne tarbevaru 37,03 tuh m³, millest kaevandatav on 34,03 tuh m³. Katendi kogus 24 tuh m3, sh mulla kogus 21tuh m3; 3.3.8. Maavara kasutusala: ehitus, teede ehitus. Kaevandamise keskmine aastamää 21 tuh m3 ; 3.3.9. Täiendavad tingimused: 3.3.9.1. Masinaid võib remontida ja hooldada selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 3.3.9.2. Oramäe (katastritunnus 91804:994:0353) ja Männisalu (katastritunnus 91804:994:0353) kinnistute elamute suunal tuleb karjääri teenindusmaa piiril rajada müra levikutõkestamiseks vähemalt 3 m kõrgune katendivall. 3.4. Avalikustada kaevandamisloa nr L.MK/317477 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/317477 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Saata: OÜ KEDOKA Teadmiseks: Võru Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Aulis Saarnits maapõuespetsialist maapõuebüroo 6 (6)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/317477 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ KEDOKA 1.2. Äriregistrikood 11348812 1.3. Aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ KEDOKA 2.2. Äriregistri kood 11348812 2.3. Aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus Jaani 3.2. Maardlaosa nimetus kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0802 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Hillepi kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Võru maakond Võru vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6,86 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 6,99 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne uuring “Hillepi uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring.” (Põldvere, 2008.a.), „Jaani IV uuringuruumi kruusa varu uuring (Põldvere, 2016) geoloogiafondi number 7976, 8750 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 612 ja 27.05.2008; 1-2/16/1237 ja 06.12.2016 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituskruus 235,9 tuh m³ kaevandatav varu ehituskruus 223,9 tuh m³ aktiivne tarbevaru ehitusliiv 37,03 tuh m³ kaevandatav varu ehitusliiv 34,03 tuh m³ 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.09.2017 7. Katend, Katendi kogus 24 tuh m3, sh mulla kogus 21 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitus, teede ehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 21 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 29.09.2009 kuni 29.09.2034 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa 10. Täiendavad 1. Masinaid võib remontida ja hooldada selleks ettenähtud tingimused teenindusplatsil. Karjääris peab olema tagatud võimekus õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 2. Oramäe (katastritunnus 91804:994:0353) ja Männisalu (katastritunnus 91804:994:0353) kinnistute elamute suunal tuleb karjääri teenindusmaa piiril rajada müra levikutõkestamiseks vähemalt 3 m kõrgune katendivall. 11. Loa andmise Maavara kaevandamise luba nr L.MK/317477 on antud Keskkonnaameti ja muutmise Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 28.09.2009 korralduse otsused nr PVV 1-15/09/319 alusel; luba muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 20.12.2017 korraldusega nr 1-3/17/3106 . Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 20.12.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 9 alusel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise üle otsustaja maavara kaevandamise loa andja ehk maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt Keskkonnaamet. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel arvestab Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa taotluse esitamise ajal kehtinud (redaktsiooni kehtivus 20.11.2016-31.12.2016) KeHJS-i. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH KeHJS § 11 lg 6 alusel algatamata, kui KeHJS (redaktsiooni kehtivus 20.11.2016 – 31.12.2016) § 6 lg 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. KeHJS (redaktsiooni kehtivus 20.11.2016 – 31.12.2016) § 6 lg 2 p 2 ja lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaa kaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on koostatud lähtudes KeHJS (redaktsiooni kehtivus 20.11.2016-31.12.2016) § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus OÜ KEDOKA (registrikood: 11348812 ja aadress Maasikmäe 6, Puiga küla, Võru vald, Võru maakond, 65502) taotleb olemasoleva kaevandamisloa nr L.MK/317477 (kehtivusaeg 29.09.2008 – 29.09.2019) alusel Hillepi kruusa- ja liivakarjääri mäeeraldise laiendamist (uue nimega Hillepi kruusakarjäär). Hillepi kruusakarjääri mäeeraldisel taotletakse ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamist Jaani kruusamaardlal (registrikaardi nr 0802), mille põhimaavaraks on ehituskruus. Mäeeraldist soovitakse laiendada külgmiselt (vahetult lõuna poole). Senise Hillepi kruusa- ja liivakarjääri mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas katastriüksusel Hillepi (katastritunnus 91804:004:0257), mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,70 ha ja mäeeraldise pindala on 3,54 ha. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas katastriüksusel Kivi (katastritunnus 91804:004:0435). Laiendatava Hillepi karjääri mäeeraldise pindala on 6,84 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,99 ha. Mõlemad maaüksused kuuluvad OÜ-le KEDOKA. Senisel Hillepi karjääri mäeeraldisel on kaevandatud alates 2009. aastast. Katend on kooritud. Mäeeraldise idaosas on kaevandatud valdavalt 88–89 m, lääneosas 90,5– 91 m abs. kõrguseni. Laiendataval alal (Kivi maaüksusel) asub rohumaa. Mäeeraldisel ei asu ehitisi ega kommunikatsioone. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idapoole jääb vastavalt ~54 m ja ~40 m kaugusele keskkonnaregistri veebirakenduse andmetel Oraoja (keskkonnaregistri koodiga VEE1005300) veekaitsevöönd, varasemalt on selle veekogu nimetus olnud ka Märssoo peakraav. Keskkonnaregistri andmetel on veekogu tüübiks määratud peakraav, millel on veeseadusest tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Laiendatava Hillepi karjääri mäeeraldise pindala on 6,84 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,99 ha. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on mäeeraldise ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 247,4 tuhat m³. Kaevandatav varu on ehituskruusal 235,4 tuhat m³. Mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 56 tuhat m³. Kaevandatav varu on ehitusliival 53 tuhat m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 20 tuhat m³. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Liiv ja kruus looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib ning looduskeskkonna vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast idapoole jääb vastavalt ~54 m ja ~40 m kaugusele keskkonnaregistri veebirakenduse andmetel Oraoja (keskkonnaregistri koodiga VEE1005300) veekaitsevöönd, varasemalt on selle veekogu nimetus olnud ka Märssoo peakraav. Keskkonnaregistri andmetel on veekogu tüübiks määratud peakraav, millel on veeseadusest tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. Kuna kruusa ja liiva kaevandatakse vaid põhjaveetasemest kõrgemal, siis karjääri tegevus põhjavee taset ei mõjuta. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik 2 (6) negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. Karjäär ei asu tiheasustusega alal. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäetehnilised tingimused kruusa ja liiva jätkuvaks kaevandamiseks on soodsad, sest kattekiht on õhuke, kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja rajatud on tee materjali transpordiks. Kaevandamist jätkatakse senise karjääri seinast, liikudes kaeve-eega valdavalt lõuna suunas. Kaevandatakse pöördkopp ekskavaatoriga 2,5–3 m kõrguste kaeveastmetega. Enne maavara kaevandamist kooritakse õhuke kattekiht. Muld ja moreenpinnas vallitatakse eraldi puistangutesse. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat ehitusliiva ja ehituskruusa kasutatakse ehitusobjektide (ehitus, teede ehitus) varustamiseks vajaliku materjaliga. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Kattekihi maht on 24 tuh m3, sellest mulla maht 21 tuh m³. Kattekiht vallitatakse teenindusmaal kuni 3 m kõrgustesse tihendamata aunadesse. Karjääri korrastamisel kasutatakse mulda selle põhja ja nõlvade bioloogiliseks taastamiseks. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Liiva ja kruusa kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Lähipiirkonnas paiknevad Jaani kruusamaardla kruusa- ja liiva kaevandamiseks avatud karjäärid (10 kaevandamisluba). Lähim neist on 250 m põhja poole jääv Jaani kruusakarjäär, Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Lähimad elamud Männisalu ja Oramäe maaüksusel jäävad mäeeraldise piirist vastavalt 160 ja 170 m kaugusele. Mäe-Meose, Vitsa ja Meoste maaüksusel asuvad elamud jäävad vastavalt 0,3, 0,4 ja 0,5 km kaugusele. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3 (6) 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse. 3.4. õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. 3.5. müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 (“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 57 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normväärtuseid. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on 84-90 dB piirides. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 db võrra, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18 – 25 dB võrra. Lähimate elamute suunale on soovitav rajada katendivallid, mis takistavad väga efektiivselt kaevandamismasinate poolt tekitatud müra levikut karjäärist väljapoole. Tegevus karjääris ja väljaveoteedel toimub üldreeglina tööpäevadel, mistõttu liiva kaevandamise ja laadimisega kaasnev müra ei ületa taset, mis kaasneb mehhaniseeritud kevadtöödega põllul. Taotletav mäeeraldis paikneb liigestatud pinnamoega metsaga ümbritsetud alal, mis omakorda vähendab müra levikut. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide 4 (6) likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale karjääri maa-alale ei jää looduskaitsealasid ega muid kaitstavaid looduse üksikobjekte. 6. KeHJS § 6 lg 3 p-des 1-4(1) nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Ennetavate ja leevendavate keskkonnatingimuste seadmise korral ei ulatu kaevandamisega kaasnev mõju tõenäoliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel (metsastamisel) taastatakse kaevandamisega muudetud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Mäeeraldisest põhja pool Jaani kruusamaardlas asuvad tegutsevad liiva- ja kruusakarjäärid, mille tegevusest ei ole ilmnenud kumulatiivset mõju. Seega ei ole ette näha ka neist eemale jäävas Hillepi karjääri tegevusest tingitud kumulatiivset mõju. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest: 1) kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, samuti ei ulatu sinna tegevuse mõjuala, mistõttu kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2) mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; 5 (6)  3) vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; 4) tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega; 5) oluline kumulatiivne mõju puudub. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 6 (6)  Kedoka OÜ KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS JAANI KRUUSAMAARDLAS HILLEPI KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISEL Hillepi ja Kivi maaüksus, Umbsaare küla, Võru vald, Võru maakond 2016  MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1 1.1. Ettevõtja nimi KEDOKA OÜ Taotleja 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress: Maasikmäe-6, Puiga küla, 11348812 Võru vald, Võrumaa, 65502 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev . 1.5. Taotluse koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2 2.1. Ettevõtja nimi KEDOKA OÜ Kaevandaja 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress: Maasikmäe-6, Puiga küla, 11348812 Võru vald, Võrumaa, 65502 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev - 3 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Maardla JAANI KRUUSAMAARDLA --- 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0802 EHITUSKRUUS 3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [ ] kohaliku tähtsusega [X] 4 4.1. Mäeeraldise nimetus HILLEPI KRUUSAKARJÄÄR Mäeeraldis 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [] ümbervormistamine [ ] või olemasoleva laiendus [X] ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Võru maakond, Võru vald, Umbsaare küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 6,86 5 5.1. Pindala, ha 6,99 Mäeeraldise 5.2. Kinnisasja omanike või valdajate ja nendele kuuluvate kinnisasjade katastritunnuste ning teenindusmaa pindalade loetellu kuulub Kedoka OÜ (91804:004:0257) 3,83 ha; (91804:004:0435) 4,10 ha 5.3. Täiendavate nõusolekute loetelu (vastavalt «Maapõueseaduse» §-le 33) 6 6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Kedoka OÜ Geoloogiline 6.2. Geoloogilise uuringu luba: loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg uuring L.MU.VÕ-158499; Võrumaa Keskkonnateenistus; kehtis kuni 13.02.2009; L.MU/326783; Keskkonnaamet; kehtib kuni 21.01.2017 6.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Eesti Geoloogiakeskus 6.4. Geoloogilise uuringu aruanne: nimetus: Hillepi uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (Põldvere, 2008), EGF nr 7976; Jaani IV uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (Põldvere, 2016), EGF 8750 varude kinnitamise otsus ja kuupäev: Keskkonnaministri käskkiri nr 612, 27.05 2008; Keskkonnaministri käskkiri nr 1-2/16/1237, 06.12.2016 7 7.1. Aktiivne varu: maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik Maavaravarud ehituskruus (Ta) 247,4 tuh.m3; ehitusliiv (Ta) 56 tuh.m3; 7.2. Passiivne varu: maavara nimetus varu ühik - 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus varu ühik ehituskruus (Ta) 235,4 tuh.m3; ehitusliiv (Ta) 53 tuh.m3 8 8.1. Maavara kasutusala ehitus, teede ehitus Maavaravaru 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: kasutamine kogus ühik 20 tuh.m3 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär kogus ühik --- 8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 15 a 9 9.1. [X] Seletuskiri koos graafiliste lisadega Lisade loetelu 9.2. [X] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri 9.3. [ ] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendav dokument 9.5. […] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalik nõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja Loa taotleja: Andres Padur Kedoka OÜ juhatuse liige nimi ja amet allkiri kuupäev SELETUSKIRI 1. LAIENDATAV MÄEERALDIS, MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Hillepi karjäär, mida soovitakse laiendada, asub Jaani kruusamaardlal (nr 802) Võrumaal, Võru vallas Hillepi maaüksusel (katastriüksuse tunnus 91804:004:0257). Mäeeraldisele (pindala 3,54 ha) jääb ehituskruusa aktiivse tarbevaru 29. plokk (pindala 1,96 ha) ja ehitusliiva aktiivse tarbevaru 30. plokk (pindala 1,59 ha). Laieneda soovitakse vahetult lõuna poole jäävale Kivi maaüksusele (katastriüksuse tunnus 91804:004:0435), millel asub ehituskruusa aktiivse tarbevaru 50. plokk (pindala 3,36 ha). Mõlemad maaüksused kuuluvad Kedoka OÜ-le. Karjääri laiendamine kindlustab edaspidiseks firma klientide nõudluse rahuldamise esmajoones ehituskruusaga ja sellest valmistatud toodanguga, piisava suurusega teenindusmaa, et võimalikult ohutult ja mäetehniliselt ökonoomselt maavara kaevandada, töödelda ning ladustada ja kaeveala seejärel ühiselt korrastada. Materjali kavatsetakse jätkuvalt kasutada teede ehitusel, ehitustöödel ja betoontoodete valmistamiseks. Hillepi karjääri kaevandamise luba nr L.MK/317477 kehtib ajavahemikus 29.09.2009–29.09.2019. Seisuga 30.09.2016 on mäeeraldiselt kaevandatud 81,6 tuh.m3 ehituskruusa ja ehitusliiva. Neljandas kvartalis (deklareeritakse 2017. a jaanuaris) on mäeeraldiselt kaevandatud 13 tuh.m3. Mäeeraldise jääkvaru (seisuga 30.09.2016) on 116,4 tuh.m3, sellest kaevandatav jääkvaru 99,4 tuh.m3. Võttes arvesse ka IV kvartalis kaevandatud mahu, on mäeeraldise kaevandatav jääkvaru 86,4 tuh.m3. Kaevandamise loa alusel on aastane keskmine kaevandatav maht 18 tuh.m3, mis tähendab, et mäeeraldise jääkvaru ei jätku viieks aastaks ja mäeeraldise laiendamine on põhjendatud. Jaani maardla 29. ja 30. plokist jääb vastavalt 0,03 ja 0,02 ha maaüksustele, mille piires Kedoka OÜ-l maakasutusõigus puudub. Seega taotletakse mäeeraldisse 29. plokist 1,93 hektarit, 30. plokist 1,57 hektarit ja 50. plokki täies ulatuses (3,36 ha). Taotletava mäeeraldise kogupindala on 6,86 ha, teenindusmaa pindala 6,99 ha. Taotletavast teenindusmaast on välja jäetud senise Hillepi karjääri teenindusmaa äärmine idaosa (ca 0,03 ha), mis ulatus Oraoja kaldakaitsevööndisse, kus maapind on säilinud looduslikus seisundis ja korrastamisvajadus puudub. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Senisel Hillepi karjääri mäeeraldisel on kaevandatud alates 2009. aastast. Katend on kooritud. Mäeeraldise idaosas on kaevandatud valdavalt 88–89 m, lääneosas 90,5– 91 m abs. kõrguseni. Karjääri teenindamiseks kasutatakse teed, mis kulgeb üle põhja  2 pool asuvate maaüksuste ja jõuab ligikaudu poole kilomeetri kaugusel asuva Pindi– Verijärve mustkattega maanteeni. Laiendataval alal (Kivi maaüksusel) asub rohumaa, mis jätkub ka lõuna pool Kruusa ja Liiva maaüksustel (joonis 1). Rohumaa asub ka senisest Hillepi karjäärist põhja pool paikneval Hedovana maaüksusel. Laiendatavast mäeeraldisest lääne poole jäävad Pangimetsa ja Hollopi maaüksuste metsamaad, ida poole Mäe-Meose maaüksuse metsa- ja haritav maa. Ida pool asub Oraoja (keskkonnaregistri kood VEE1005300), mille kaldakaitsevööndisse mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei ulatu. Oraoja orus on maapinna abs. kõrgus ca 90 m, rohumaal ca 90–100 m, tõustes laugelt lõuna suunas. Lähimad elamud Männisalu ja Oramäe maaüksusel jäävad mäeeraldise piirist vastavalt 160 ja 170 m kaugusele. Mäe-Meose, Vitsa ja Meoste maaüksusel asuvad elamud jäävad vastavalt 0,3, 0,4 ja 0,5 km kaugusele. Laiendatava mäeeraldise lähiümbruses kaitsealused üksikobjektid ja looduskaitsealad puuduvad. Mäeeraldisel ei asu ehitisi ega kommunikatsioone. Mäeeraldise keskosa geograafilised koordinaadid on: 57o48`47’’ pl ja 27 o07’19’’ ip (Eesti baaskaart, leht 5422). 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Senise Hillepi karjääri mäeeraldise piires asuva varu uuringud on tehtud 2008. aastal (Põldvere 2008; EGF 7976) ja kinnitatud 27.05.2008 keskkonnaministri käskkirjaga nr 612. Mäeeraldise laiendusse taotletava 50. ploki piires on uuringuid tehtud 2016. aastal (Põldvere, 2016; EGF 8750) ja varu kinnitatud 06.12.2016 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/16/1237. Taotletavast laiendusest lõuna poole jääva 34. ploki varu on uuritud 2011. a (Sinisalu, 2011; EGF 8344). ja kinnitatud 28.10.2011 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1562. Jaani kruusamaardla piires on kruusa ja liiva geoloogilisi uuringuid tehtud alates 2005. aastast. Käesoleval ajal asub Jaani maardlal 10 tegutsevat karjääri. Uuringute tulemusena on selgunud, et Jaani maardla asub laialdasel sanduritasandikul, kus levivad liustikujõelised setted – veeriseline kruus ja kruusakas liiv. Üksikute mõhnade piires asub väga peeneteraline liiv. Liustikujõelised setted lasuvad vahetult Devoni ladestu Gauja kihistu aleuroliitidel ja savidel. Kruusale ja liivale moodustab katendi reeglina vaid muld, vähesel määral esineb moreenpinnast. Laiendatava Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise plokkide 29 ja 30 üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1, ploki 50 üldistatud tabelis 2.  t mn ve jär e ri i-V nd Pi 91804:004:0256 Hillepi 91804:004:0482 Haagivangu 91804:004:0262 Utra 91804:004:2104 Hedovana Oraoja 91804:004:0257 Hillepi 91804:004:0301 Kuusekannu I 91804:004:0435 Kivi 38902:004:0481 Meose 91804:004:2052 Männisalu 91804:004:0434 91804:004:0430 Hollopi Räime 91804:004:0482 Mäo-Meose 91804:004:0354 Liiva 91804:004:0352 Kruusa 91804:004:1250 Pangimetsa 91804:004:0353 91804:004:0417 Oramäe Nurgamaa 91804:004:0351 Ora 38902:004:0140 Meose 91804:004:0044 Raadi Pa lo m ets a- Sa m m 91804:004:0710 uk Vitsa am nt Joonis 1. Ülevaade laiendatava Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise (piiritletud punase pidevjoonega) piirkonnast 2015. a ortofotol. Jaani kruusamaardla piiritletud kollase joonega, Hillepi karjääri senine mäeeraldis punase katkendjoonega. Oraoja kaldakaitsevöönd on esitatud kaldviirutusega. Mõõtkava 1:5000.  4 Tabel 1 Üldistatud geoloogiline läbilõige plokkide 29 ja 30 piires Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Kasvukiht 0,2 0,3 IV Kruus, eriteralise liiva ja veeristega 3,4 10,0 fIIIjr + Liiv, peeneteraline, kruusa ja veeristega 1,0 6,3 fIIIjr + Liiv, väga peeneteraline, 0,7 1,4 fIIIjr + Liivakivi, aleuroliit, 0,0 8,6 D2gj aleuriitne savi Tabel 2 Üldistatud geoloogiline läbilõige ploki 50 piires Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Kasvukiht 0,3 0,5 IV Saviliivmoreen 0,0 0,4 gIIIjr Kruus, valdavalt keskmiseteralise liiva ja 1,7 6,8+ fIIIjr + veeriste ning munakatega Liivakivi savi ja 0,0 2,9 D2gj aleuroliidi vahekihtidega Plokkide nr 29 ja 30 piirkonnas moodustas kattekihi vaid kasvukiht paksusega 0,2– 0,3 m (keskmiselt 0,3 m). Kasulik kiht on esindatud veeriselise kruusaga, peeneteralise kruusaka liivaga ja väga peeneteralise liivaga. Kruusakiht, mille paksus ulatub 10 meetrini, levib 29. ploki piires, täites liivakividesse lõikunud orgu. Peeneteraline kruusakas liiv esineb valdavalt 2–3 m paksuse kihina kruusalasundist lääne pool. Kruusakale liivale moodustab lamami valdavalt meetripaksune, väga peeneteralise liiva lasund. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega. Üksikud munakad on kristalliinse koostisega. Ploki nr 50 piirkonnas on kattekihiks muld paksusega 0,3–0,5 m ja kohati esinev õhuke saviliivmoreeni kiht. Kasulik kiht on esindatud valdavalt jämepurrurohke veeriselise kruusaga. Ploki loodeosas esineb õhukeste kihtidena ka kruusakat liiva. Kasulik kiht on tüsedam ploki keskosas, kus ulatub 6,8 meetrini ja on jäänud kaevandites Ka 1 ning Ka 4 läbimata. Äärmises ida- ja lääneosas on kasuliku kihi paksus vaid 1,7–3,4 m. Kruusalasund on horisontaalkihiline. Kruusas sisalduv liiv on valdavalt keskmiseteraline, sõre, vähese savi- ja tolmuosakeste sisaldusega. Kasulikule kihile moodustab lamami Devoni ladestu Gauja kihistu valkjaskollane tihe liivakivi, milles esineb kirjuvärvilise savi ja aleuroliidi kihte.  5 Laiendatava mäeeraldise põhja-keskosas, devoniaegses orus, jääb kasuliku kihi lamam 84–86 m absoluutsele kõrgusele ja tõuseb suhteliselt järsult mäeeraldise lääneosas ca 90,5 m, edelaosas 95 m ja kaguosas 93 m absoluutse kõrguseni. Piirkonnas levib liustikujõeliste setete vabapinnaline põhjaveekiht, mida dreenib ida pool voolav Oraoja. Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal (Haanja kõrgustiku piirkond) asuvatest, hüdrauliliselt seotud veekihtidest. Laiendatava mäeeraldise piires 2008. a ja 2016. a tehtud geoloogiliste uuringute ajal asus põhjavesi uuringu ulatusest sügavamal. 2015. a geoloogiliste uuringute ajal Palometsa kruusakarjääri alal (asub Hillepi kruusakarjäärist ca 250 m põhja pool), oli põhjaveetase 81,5 m absoluutsel kõrgusel. Jaani maardlas Jaani ja Hansi karjääri alale kujunenud veekogus (asub Hillepi kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu poole kilomeetri kaugusel põhja pool) on veetaseme absoluutseks kõrguseks mõõdetud markšeidertööde käigus 81,2–81,9 m. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Seisuga 30.09.2016 on senisel Hillepi karjääri mäeeraldisel 29. ja 30. ploki jääkvaru järgmine: ehituskruusa aktiivse tarbevaru 29. plokk (1,96 ha)– 59,40 tuh.m3; ehitusliiva aktiivse tarbevaru 30. plokk (1,59 ha) – 57,03 tuh.m3. Maakasutusõiguse puudumise tõttu ei saa Kedoka OÜ taotleda kaevandamise luba 29. ploki 0,03 ha suurusele osale kuhu jääb 1920 m3 ehk 2 tuh.m3 ehituskruusa varust ja 30. ploki 0,02 ha suurusele osale, kuhu jääb 560 m3 ehk 1 tuh.m3 ehitusliiva varust. Seega jääb taotletavale laiendatud mäeeraldisele 29. plokist 1,93 ha, kus ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht on 57,4 tuh.m3 ja 30. plokist 1,57 ha, kus ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht on 56,03 tuh.m3. Taotletavale laiendatud mäeeraldisele jääb ka 50. plokk, kus ehituskruusa aktiivse tarbevaru maht on 190 tuh.m3. Seega on laiendatava mäeeraldise ehituskruusa varu kokku 247,4 tuh.m3 ja ehitusliiva varu 56,0 tuh.m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Laiendatava mäeeraldise kattekihi maht on kokku 24 tuh.m3, sellest mulla maht 21 tuh.m3. Laiendatava mäeeraldise pindala on 6,86 ha ja teenindusmaa 6,99 ha.  6 29. plokis on kruusafraktsiooni sisaldus 34,6–52,2% (keskmiselt 42,0%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,0–6,0%, (keskmiselt 3,9%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,9–2,5 (keskmiselt 2,2 – keskmiseteraline liiv). Kruusas domineerivad fraktsioonid 10–5 mm ja 20–10 mm. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi kulutatud. Üksikud munakad on kristalliinse koostisega. 30. plokis on kruusafraktsiooni sisaldus 0,0–29,5% (keskmiselt 15,4%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 6,1–10,3% (keskmiselt 8,0%), liiva peensusmoodul 1,3–2,0 (keskmiselt 1,7). Looduslikust materjalist väljasõelutud liivas on savi- ja tolmuosakeste keskmine sisaldus 9,5%. 50. plokis on kruusafraktsiooni sisaldus 0,8–80,9% (keskmiselt 49,4%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,9–9,0% (keskmiselt 3,3%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,3–2,6% (keskmiselt 2,1 – keskmiseteraline liiv). Peale kruusa väljasõelumist saab keskmiseteralist, madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva kasutada betooni täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2. Looduslikult sobib ehituskruus teede ehitusel aluskihi rajamiseks. Kruusa purustamisel saadavad segud sobivad kruusateede katete ehitamiseks. Senise Jaani maardla ehituskruus on kvaliteetne ja seda on aastaid kasutatud Võru- ning Põlvamaa teede ehituseks ja ehitustöödel. Väga peeneteralist liiva sobib kasutada täitematerjalina. Ehitusliiv on kasutatav teede ehitusel ja ehitusel täiteks ning peale kruusa väljasõelumist valikuliselt ehitussegudes. 5. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, MULLA LADUSTAMINE Mäetehnilised tingimused kruusa ja liiva jätkuvaks kaevandamiseks on soodsad, sest kattekiht on õhuke, kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja rajatud on tee materjali transpordiks. Kaevandamist jätkatakse senise karjääri seinast, liikudes kaeve-eega valdavalt lõuna suunas. Kaevandatakse pöördkopp ekskavaatoriga 2,5–3 m kõrguste kaeveastmetega. Enne maavara kaevandamist kooritakse õhuke kattekiht. Muld ja moreenpinnas vallitatakse eraldi puistangutesse. Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Kaevandamise loa taotlusele lisatakse jäätmekava. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile.  7 6. MÄEERALDISE PIIRID, SÜGAVUS, KAEVANDAMISELE KUULUVAD VARUD Laiendatava mäeeraldise pindala on 6,86 ha. Mäeeraldise ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 247,4 tuh.m3 ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru 56,0 tuh.m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kattekihi maht on kokku 24 tuh.m3, sellest mulla maht 21 tuh.m3. Kattekihi keskmine paksus 0,3 m. Kaevandamisel tuleb arvestada ala hilisemaks korrastamiseks vajaliku nõlvatervikuga. Kruuspinnasest püsiva nõlva kalle on suhtega 1:1,4 ja liivpinnasest püsiva nõlva kalle suhtega 1:2. Nõlvatervikut vajava mäeeraldise välispiiri pikkus kruusaplokkide piires on 779 m ja liivaploki piires 298 m. Kruusaplokkide piires on mäeeraldise piiril kruusakihi keskmine paksus 4,5 m, ehitusliiva ploki piiril liivakihi keskmine paksus 3,0 m. Kattekihi keskmine paksus on 0,3 m. Nõlvatervikusse jääva ehituskruusa maht: (4,8*1,4*4,8*779)/2-(0,3*1,4*0,3*779)/2=12515 m3 ehk 12 tuh. m3. Nõlvatervikusse jääva ehitusliiva maht: (3,3*2*3,3*298)/2-(0,3*2*0,3*298)/2=3218 m3 ehk 3 tuh. m3. Kaevandatava ehituskruusa maht on 235,4 tuh. m3 (247,4-12). Kaevandatava ehitusliiva maht on 53 tuh. m3 (56-3). Kattekihi maht on 24 tuh. m3, sellest mulla maht 21 tuh. m3. 7. MÄETÖÖDE MÕJU KESKKONNALE, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Laiendatav Hillepi kruusakarjääri mäeeraldis ei asu looduskaitse- või keelualal ega külgne vahetult nendega. Senine kaevandamine Hillepi kruusakarjääris pole inimeste elukeskkonnale olulist negatiivset mõju avaldanud vaatamata sellele, et Männisalu talu elamu jääb senisest kaevealast ca 160 m kaugusele. Ka laiendus jääb elamust ligikaudu samale kaugusele. Lõuna pool asuv Oramäe talu jääb laienduse lõunapiirist ca 170 m kaugusele. Taluomanik Enn Vitsal pole kavandatava tegevuse kohta pretensioone (lisatud kahepoolne kokkulepe).  8 Jaani maardlal kaevandamisega kaasnevate võimalike negatiivsete keskkonnamõjude kohta on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (Põldvere, 2014). Keskkonnaamet on 27.11.2014. aruande kirjaga nr PVV 6-7/14/20490-5 heaks kiitnud. Keskkonnamõju hindamise aruandes soovitatakse lähimate elamute suunale rajada katendivallid, mis taksitavad väga efektiivselt kaevandamismasinate poolt tekitatud müra levikut karjäärist väljapoole. Samuti takistavad katendivallid karjääri masinate poolt tekitatud õhusaaste (tolmu) levikut. Õhusaaste minimeerimiseks tuleb kuival ajal töötades karjääri siseteid kasta. Selleks, et minimeerida Hillepi karjääri tegevuse võimalik negatiivne mõju inimeste tervisele ja elukeskkonnale, tuleks karjääri töö aeg planeerida tööpäevadele ajavahemikus kell 7–20. Kuna kruusa ja liiva kaevandatakse vaid põhjaveetasemest kõrgemal, siis karjääri tegevus põhjavee taset ja ei mõjuta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti, tuleb jälgida, et tehnika tankimisel ja hooldamisel ei satuks naftaprodukte pinnasesse. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamisel tasandatakse karjääri nõlvad juba mäetööde käigus kruuspinnase puhul kaldega 1:1,4 ja liivpinnase puhul kaldega 1:2. Mäeeraldis korrastatakse metsamaaks. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 48 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865) vastav projekt. Eesti Maavarade Komisjonis kooskõlastatud korrastamisprojekti rakendamiseks annab nõusoleku Keskkonnaamet. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Kattekiht (muld, moreenpinnas) vallitatakse karjääri teenindusmaale ja säilitatakse seal karjääri nõlvade ja põhja korrastamiseks. Koostas: Ain Põldvere OÜ Eesti Geoloogiakeskuse Tartu regionaalosakonna juhataja  9 KASUTATUD MATERJALID Hillepi karjääri kaevandamise luba, loataotluse seletuskiri, mäeeraldise plaan ja läbilõiked. Hillepi karjääri markšeidermõõdistuse aruanne seisuga 25.03.2015. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm. Kinnitatud keskkonnaministri 06. mai 2005.a. määrusega nr. 36. (RTL, 17.05.2005, 51, 717) Põldvere, A., 2014. Jaani maardlas kavandatavates kruusakarjäärides (Jaani II, Jaani III, Jaanikivi, Palometsa) kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. Tartu. EGF 8590. Põldvere, A., 2016. Jaani IV uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring. Varu seisuga 01.09.2016. Tartu. EGF 8750. KÄSKKIRI Tallinn 06.12.2016 nr 1-2/16/1237 Võru maakonna Jaani kruusamaardla registrikande muutmine OÜ Eesti Geoloogiakeskus esitas Keskkonnaministeeriumile OÜ KEDOKA volitusel Jaani IV uuringuruumi piiresse jääva ehituskruusa aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 21.09.2016, kirja registreerimise nr 14-6/16/8468). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon on andnud 22.01.2016 geoloogilise uuringu loa L.MU/326783). OÜ Eesti Geoloogiakeskus on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehituskruusa aktiivne tarbevaru kogumahus 190 tuh m3. Keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud varuploki põhjaserv külgneb Jaani kruusamaardla (registrikaart nr 0802) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 29. plokiga, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 30. plokiga ja mäeeraldisega Hillepi kruusa- ja liivakarjäär (maavara kaevandamise luba L.MK/317477). Maavaravaru on arvutatud plokis (50. plokk), mis paikneb Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas eraomandisse kuuluval kinnistul Kivi (katastritunnus 91804:004:0435). Eesti Maavarade Komisjon on aruande läbi vaadanud ning teinud keskkonnaministrile ettepaneku aruande alusel keskkonnaregistris varu registrikannet muuta (17.10.2016 istungi protokolliline otsus nr 16-165). Arvestades eeltoodut ja maapõueseaduse § 5 lõike 2, § 10 lõigete 2 ja 6 ning keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud aruande „Jaani IV uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring“ alusel seisuga 01.09.2016 keskkonnaregistri maardlate nimistus Jaani kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Jaani IV uuringuruumi piires ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 3,36 ha – 190 tuh m3 (50. plokk). 2. Maa-ametil viia registrisse (registrikaarti nr 0802) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva käskkirja punktile 1. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Pomerants minister Saata: maapõue osakond, Maa-amet, Keskkonnaamet, Võru Vallavalitsus, OÜ KEDOKA, OÜ Eesti Geoloogiakeskus  KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA HILLEP KRUUSAKARJÄÄRI KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSELE JAANI KRUUSAMAARDLAS 2016 Taotletav Hillepi kruusakarjäär asub Jaani kruusamaardlal (nr 802) Võru vallas Võrumaal. Kaevandamise luba olemasoleva Hillepi karjääri laiendamiseks taotleb Kedoka OÜ. Laiendatava Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 6,86 ha ja teenindusmaa pindala 6,99 ha. Mäeeraldise ehituskruusa aktiivne varu on 247,4 tuh/m³, sellest kaevandatav varu 235,4 tuh/m³, ehitusliiva aktiivne varu on 56 tuh/m³, sellest kaevandatav varu 53 tuh/m³. Mäeeraldise katendis asuva mulla maht on 21 tuh/m³ ja moreeni maht 3 tuh/m³. Kruusa ja liiva kasutatakse teede ehituses ja ehituses. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 20 tuh/m³. Loa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat. Kaevandamisjäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 421 kehtestatud nõuetest ja keskkonnaministri määrusest nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord”. Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 27 lõike 31 mõistes on Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisjäätmeteks kaevandamise käigus eemaldatav kattekiht, mis antud juhul koosneb kasvukihist (mullast) ja vähesel määral moreenpinnasest. Kattekiht tuleb vallitada mäeeraldise teenidusmaale. Muld ladustatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning säilitamaks selle bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata, kuid tagamaks aunade stabiilsust, silutakse pealispind ja küljed. Mulla teisaldamine toimub loodusliku niiskuse juures. Moreenpinnas vallitatakse eraldi puistangutesse. Mäeeraldise teenindusmaale vallitatud mulla ja moreenpinnase aunad ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelvalvet. Välistatud on jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatud (ja vallitatav) katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sealhulgas raskemetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone (keskkonnaministri määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, RT I 2010, 57, 373) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. EÜ Komisjoni otsuse 2009/359/EÜ (30.04.2009) kriteeriumite järgi on materjal käsitletav kui püsijäätmed. Vastavalt Jäätmeseadusele § 352 on antud jäätmehoidla B-kategooria jäätmehoidla, kuna ei esine ühtegi § 352 lõikes 5 punktides 1–7 toodud asjaolu. Juba kaevandamise käigus kasutatakse katendit (mulda ja moreenpinnast) kaevandatud ala nõlvade ja põhja korrastamiseks. Kui kasuliku kihi kaevandamise käigus toimub materjali purustamine ja sõelumine erinevateks fraktsioonideks, siis kõik fraktsioonid leiavad kasutust teede ehitusel ja ehitustöödel. Materjali töötlemisel jääke või rikastamisjääke ei teki. Karjääri ala korrastatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 43, 26.05.2005 “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” (RTL 2005, 60, 865). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Koostas: Ain Põldvere OÜ Eesti Geoloogiakeskus Tartu regionaalosakonna juhataja  88.79 92.55 92.52 90.94 Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise 89.2 nurgapunktide koordinaadid  92.23 92.3 " 92.33 " " 92 91 90 K14* 92,4 89.69 0,2 3,6 88,6 89.8 Nurgapunkt 1 X 6412396.32 Y 685639.21 91.62 " 91804:004:2104 89.74 Hedovana 92.12 K 15* 1A 2 6412375.80 685675.29 92.39 " Pa 11* 0,3 84,0 91,1 1 0,3 88.75 3 6412289.24 685656.43 6412400 92.11 92 " 93,5 9,2 " 87,5 )89.65 6412400 0,3 92.54 " 91.1 3,6 4 6412255.14 685652.95 93.39 Ip 2 92.91 ) 91.59 6,3 86,4 G 5 6412215.59 685633.92 685700 " 93,0 89.35 685300 92 92.77 93.03 91.55 90.85 92.22 " Pa 6* 0,2 92.93 92.85 92.67 88.1 6 6412166.10 685631.60 9,2+ 83,7 88.33 88.43 89.85 " 92.85 93.01 88.33 88.36 88.26 87.7 87.6 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Ip 1 0,3 93.07 93,1 92.94 92.78 94.86 95.35 95.48 88.65 88.57 88.24 89.31 89.85 90.11 7 6412135.82 685641.20 93.11 87,1 93.24 93.08 88.57 88.53 88.97 89.7 93,6 6,2 93.16 88.24 8 6412129.86 685606.61 Lehemetsa 83.3 Pa 10* 0,3 90,1 " " 92.84 16 92.96 93.36 93.21 92.99 88.58 88.34 88.97 B 685485.29 78.3 3,7 0,3 89,0 93.29 88.6 88.65 88.74 88.79 88.66 88.67 88.64 9 6412110.16 94,1 E Pa 7* 15 ) 93.13 92.89 92.95 88.19 88.2 88.71 88.59 88.47 ) 3,1 92.71 88.08 88.2 88.17 88.76 2 88.97 10 6412253.98 685365.80 Nõnova ) 2A 92.92 88.63 88.69 88.76 0,2 92,4 92.87 88.02 88.97 80.9 Nõnova 81.3 93.67 Pa 5* 2,0 90,6 92.49 92.61 ) 92.8 92.86 93.08 92.34 89.02 89.01 89.17 89.05 88.73 88.6 11 6412256.30 685363.65 90.37 92.6 88.02 88.82 88.94 89.02 88.69 88.78 12 6412253.98 685342.96 Iskna 14 92,8 85 j 92.83 87.69 88.87 93 92.79 92.72 92.81 87.77 87.64 87.64 87.6 87.49 87.8 91.77 91.64 87.81 88.31 84 89.25 89.06 89.18 88.89 88.79 685317.97 92.74 ) 93.02 92.72 92.86 88.13 87.97 89.17 88.81 89.96 13 6412346.83 74.8 r 93.03 88.56 88.17 87.69 88.91 89.64 pk 93.54 88.78 86 94.21 0,3 92.81 92.94 90,6 92.85 92.75 92.7 90.83 90.57 88.55 87.51 87.46 87.27 90.72 88.11 87.92 88.11 89.08 89.18 89.46 89.02 88.85 14 6412360.57 685401.88 oo 91.32 90,6 92.86 katend 93.2 93 90.14 87.64 90.8 88.46 88.81 15 6412370.17 685461.13 73.6 3,2 88.7 89.21 88.89 90.77 rss v 92.89 93.33 89.94 90.11 87.94 87.67 87.43 88.08 89.42 Pa 12* jär 90.36 90.63 89.98 87.59 88.09 Pa 1* 93.08 93.15 88.24 89.12 katend 16 6412374.97 685493.90 Mä 93.12 90.39 89.71 88.84 )94.1 93.05 89.78 87.47 88.71 93,8 89.55 89.68 88.89 77.4 as 93.36 90.29 90.39 88.43 89.3 87 89.77 94,1 93.2 90.53 90.46 90.44 87.75 87.77 87.72 88.16 89.6 od 93.51 90.33 89.67 89.6 91.08 Pindala 6,86 ha 87.2 Umbsaare VÕRU 88.06 13 93.63 93.91 90.32 87.75 86.1 85 No 93.83 90.82 90.4 90.16 90.95 90.5 93.93 93.4 90.33 90.31 90.32 90.44 90.35 90.33 90.01 89.73 89.3 88.58 87.66 88.64 0,3 83,5 89.35 89.73 89.15 89.12 91.24 87.86 94 92.89 90.35 90.6 90.32 90.08 90.46 90.53 90.35 90.01 87.66 88.61 10,0+ 89.75 89.15 89.06 91.05 90.75 Jaani 113.1 91804:004:0257 90.49 90.32 92.69 88.36 87.83 88.71 88.5 88.28 89.63 89.11 Hillepi 92.93 90.09 90.59 90.42 90.38 92.82 88.39 88.25 88.21 88 87.77 89.27 90.54 91.36 89.78 Hillepi kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kruusamaardla 90.42 90.57 92.82 88.18 88.54 89.64 93.2 90.29 90.33 93.54 88.01 89.32 89.8 89.81 89.69 91.3 91 95.12 90.31 90.55 92.43 88.31 88.41 88.02 Plok 29 Ta nurgapunktide koordinaadid Noodasküla S 88 92.6 88.78 89.75 89.4 91.47 94.76 94.11 93.24 90.51 90.49 93.28 88.41 88.08 88.19 89.4 89.65 89.91 89.52 93.4 90.88 90.42 90.49 93.06 ) 17 92.8 92.75 88.33 88.2 87.91 88.25 89.6 89.57 Hillepi kruusakarjääri 90.56 90.5 90.49 93.04 92.94 93.48 93.31 93.08 92.7 88.04 88.09 88.56 89.37 89.88 89.83 89.71 91.5 Nurgapunkt X Y Verijärve mäeeraldis Alaveski jv 93.19 88.89 88.32 88.06 88.13 89.32 89.64 90.94 93.61 88.22 89.53 1 6412396.32 685639.21 Palometsa Ve 90.59 90 93.25 92.65 92.55 88.27 88.4 85.6 87 90.48 90.53 93.65 92.6 92.5 89.02 89.34 89.36 89.53 92.08 Mäeveski j ri j 94 90.34 86 92.45 88.2 88.3 89.83 89.88 89.91 1A 6412401.78 685683.57 95.02 90.99 Plokk 30 Ta är 89.45 89.95 90.92 93.23 93.72 84 88.61 89.33 88.22 88.21 2A 6412370.33 685688.37 v 94.49 90.56 90.26 89.68 93.87 92.2 88.18 88.75 89.89 92 93.96 93.82 88.62 89.28 92.77 146.0 rg 90.88 90.54 93.49 94.5 88.52 89.28 90.18 95.25 90.57 90.72 93.82 89 92 88.22 88.3 89.27 3 6412289.24 685656.43 103.7 148.8 94 tio 91.03 90.59 90.72 89.89 92.05 91.5 88.18 113.6 94.6 katend 90.52 90.64 90.13 93.82 94.49 88 88.43 85 89.64 93.54 6412300 4 6412255.14 685652.95 Mäestjärv Väike Mäestjärv 93.99 90.33 93.94 93.98 93.96 88.4 88.15 88.44 88.6 89.94 90 117.3 Kaasjärv Kü 91.2 88.41 88.62 88.8 93.05 89.92 94.68 5 6412215.59 685633.92 Alus: Eesti Baaskaartt, leht 5422 685700 88.82 90 94.9 93.62 90.36 90.5 91.55 93.57 92.1 91.83 88.33 90.3 90.53 94.09 92.04 91.08 6 6412166.10 685631.60 )3 94.5 90.29 94.04 92.58 88.89 88.41 88.17 89.77 95.68 90.85 90.53 94.06 92.33 88.77 88.21 88.19 89.08 89.63 91.88 89.58 88.24 94.6 94.77 90.8 90.55 90.44 90.59 94.79 93.08 89.16 88.13 88.21 88.1 94.41 7 6412135.82 685641.20 katend 92.77 92.52 89.51 88.43 87.99 94.22 94.6 90.42 90.28 90.53 89.62 94.24 94.32 92.84 92.72 89.58 90.53 88.05 88.3 94.55 94.49 94.28 94.59 94.7 92.45 8 6412129.86 685606.61 94.94 94.3 94.2 92.85 88.23 94.48 94.87 94.21 92 95.18 90.94 90.1 89.77 94.2 94.76 92.66 92.66 92.63 88.88 88.19 89.04 88.85 94.55 94.35 94.5 94.47 95.03 H 91.69 91804:004:0482 9 6412110.16 685485.29 94.19 94.27 94.49 92.55 91.83 90.1 89.45 94.35 94.55 94.56 91804:004:1250 93.91 94.27 90.49 90.75 90.9 90.41 94.13 92.85 92.9 94.5 94.54 94.67 94.48 94.64 94.61 94.91 94.71 94.69 94.65 94.88 " Mäo-Meose 10 6412253.98 685365.80 LEPPEMÄRGID 92.69 92.62 92.87 94.17 95.1 Pangimetsa 94.1 96.64 90.6 90.31 90.34 91.28 94.06 94.09 94.31 94.64 94.69 94.73 94.09 ) 94.4 94.75 94.49 94.96 katend 94.75 92.56 91.5 11 6412256.30 685363.65 90.33 94.6 94.62 92.71 18 94.72 95.06 91.79 92.3 92.65 katend 94.16 90.39 94.4 94.22 94.64 95.33 95.39 94.92 94.92 94.68 12 6412253.98 685342.96 95.08 94.2 94.41 94.57 94.52 94.38 katend 95.13 94.74 92.87 13 6412346.83 685317.97 2016 a kaevand, nr Ka 3 0,3 Katendi paksus, m Kasuliku kihi lamami 2,8 93,6 Kasuliku kihi paksus, m 90.35 94.54 94.9 95.39 94.09 94.03 94.96 88 94 93.9 94.7 " " 95.03 95.14 95.11 95.04 94.98 94.31 94.84 94.87 95.13 95.29 95.23 95.31 95.07 0,3 14 6412360.57 685401.88 Suudme abs. kõrgus, m 96,7 absoluutne kõrgus, m 93 Pa 4* )94.69 94.16 95.61 94.69 94.86 94.7 94.82 95.11 95.25 94.97 93.65 Pa 3* 93,8 )93.8 ) 94.76 94.76 95.15 95.1 ) 94.7 93,6 3,4 89,9 15 6412370.17 685461.13 93.51 11 94.78 94.98 95.53 94.59 95.12 95.26 95.28 4 " 94.44 10 " 16 6412374.97 685493.90 Pa 9* 0,3 Katendi paksus, m Kasuliku kihi lamami 88 12 0,3 94.89 95 95.24 95.23 95.24 95.11 94.95 95.09 95.26 2008. a puurauk, nr 95 91 3,2 90,3 94.66 " 95.2 94.57 95.34 95.4 95.25 " 93.13 92.98 93.09 Pindala 6,99 ha Suudme abs. kõrgus, m 94,6 90,9 Kasuliku kihi paksus, m absoluutne kõrgus, m 3,4 87 95 95.39 94.88 93.42 93.33 A 95.01 95.29 95.4 95 " 95.46 Pa 8* 0,3 " 86 Ip 3 0,3 94,8 " 9,0+ 85,5 95.41 95.29 95.33 93.62 89 95.34 95.22 87,9 95.27 94,5 6,4 Ka 2** 96.47 95.2 95.34 95.49 94.7 " 93.01 Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 29. ploki 2011. a kaevand, nr 0,5 93,3 Katendi paksus, m Kasuliku kihi lamami 90 95.2 " 95.09 nurgapunktide koordinaadid 97,1 94 95.36 95.14 Pa 13* 0,3 90,2 95.4 95.58 95.37 Suudme abs. kõrgus, m 3,3 Kasuliku kihi paksus, m absoluutne kõrgus, m 96.15 Pa 9* 0,3 94,8 4,3 95.33 95.53 " 89 90,9 " 93.26 94.31 94,6 3,4 95.51 96.99 " " 95.67 91.92 Nurgapunkt X Y 93.96 94.78 94.34 2 Mäeeraldise, teenindusmaa 95 87 95.67 95.29 91804:004:0435 94.43 94.57 1 6412396.32 685639.21 ) 93.82 92 95.7 95.55 95.22 " )5 2 6412375.80 685675.29 ja plokkide nurgapunkt, nr 95.78 Kivi 95.7 Ka 4 0,3 88,7 Plokk 50 Ta 95.39 3 6412289.24 685656.43 95.86 95.72 95.78 " 95,7 6,7+ 95.61 Hillepi kruusakarjääri 96 95 96.31 95.77 95.58 18 6412271.53 685510.78 mäeeraldise piir 97.74 " 95.96 0,3 " 96.01 Ka 5 6,1 89,5 " 17 6412323.00 685465.60 " 95,9 16 6412374.97 685493.90 96.83 91804:004:0434 96 " 88 95.71 96 D 95.54 95.28 Hillepi kruusakarjääri 95.44 88 Hollopi " 96.14 96.24 95.92 95.89 96.13 Pindala 1,93 ha mäeeraldise teenindusmaa piir 96.28 96.33 96.35 " 90 97 97.68 Ka 3" 96.18 89 96.2 96.37 Aktiivse tarbevaru piir " 96.36 Ehitusliiva aktiivse tarbevaru 30. ploki 96 96,7 96.28 " 96.28 " nurgapunktide koordinaadid 91 98.88 96.65 92 96.22 " 95.32 Plokkidevaheline piir 96.04 89 96.82 0,3 93,6 )6 Nurgapunkt X Y 96.5 98.16 C 96.91 2,8 93 96.25 95.67 " 96.61 96.17 90 Varu lamami samakõrgusjoon " 96.86 10 6412253.98 685365.80 " 96.75 96.81 11 6412256.30 685363.65 A B " Geoloogilise läbilõike joon 98 96.87 90 " 96.54 685342.96 99.2 96.92 " 12 6412253.98 91 97.06 96 96.57 " 97 96.34 13 6412346.83 685317.97 99.19 " 91804:004:0435 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 0,3 " " 96.74 14 6412360.57 685401.88 97.53 "Ka 2 93,5 Kivi 92 96.1 94 3,1 15 6412370.17 685461.13 98.39 99.27 96,9 96.21 " 97.08 16 6412374.97 685493.90 99.91 " )7 Oraoja kaldakaitsevööndi piir 99 96.82 96.69 0,7 97 17 6412323.00 685465.60 99.77 Ka 1 89,2 0,5 93,3 " 97.26 96,7 6,8+ ) 18 6412271.53 685510.78 99.51 98.04 97.52 " 8 Ka 2** 3,3 91804:004:0354 99.03 99.97 97.77 96.84 97,1 Liiva Pindala 1,57 ha 97.54 98.8 98.27 96.87 97.31 97.24 10 0 99.8 " F " 97.6 100.54 97.18 96.84 97 Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 50. ploki 685400 9 )98.04 97.61 685700 100.16 " nurgapunktide koordinaadid 101 98.37 Ka 1** 0,9 " Võru maakond, Võru vald, Jaani kruusamaardla 101.68 " 97,7 1,7 95,1 97.28 Graafiline 6412100 102 " HILLEPI KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE PLAAN 101.28 6412100 Nurgapunkt X Y lisa 1 102.1 101.57 97.16 98 Mõõtkava 1:1000 102.7 102.67 91804:004:0352 3 6412289.24 685656.43 " Kruusa Plokk 34 Ta " " 98.03 4 6412255.14 685652.95 98.21 " 5 6412215.59 685633.92 Tellija: Puiga küla, Võru vald Tel 56799292 10 98.53 99.08 98 Kasutatud materjalid: " KEDOKA OÜ 65502 Võrumaa 3 " 97.67 6 6412166.10 685631.60 102.69 97.54 " 97.63 7 6412135.82 685641.20 103.94 Topoplaan koostatud 25.05.2016 ja 02.12.2016 mõõdistuste alusel. 8 6412129.86 685606.61 99 98.54 " Teostaja: Kadaka tee 82 Tel 6720094 Katastriüksuse 91804:004:0435 ja 91804:004:2104 plaan. 9 6412110.16 685485.29 Jaani maardla (802) registrikaart. " 97.96 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 12618, Tallinn litsents 193 MA 103.3 99.59 98.06 10 6412253.98 685365.80 Hillepi karjääri mäeeraldise plaan. 18 6412271.53 685510.78 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. 104.64 Koostas ja toimetas: detsember Pindala 3,36 ha projektijuht Ain Põldvere 2016  LÄBILÕIGE A - B O W O A LÄBILÕIGE C - D katend m Ka 3 m W B C Pa 4* Pa 10* Pa 11* Pa 12* 98 96,7 Ka 5 98 m Ip 1 m Ka 4 93,8 94,1 93,5 93,8 95,9 D 93,6 K 14* 94 0,3m 95,7 94 96 96 92,4 1 :1 , 4 0,3m Pr 3-1 Pr 4-1 Pr 10-1 Kr 49,6 0,3m 0,3m Pr 5-1 Kr 14,7 Kr 21,7 ST 1,9 Kr 68,8 92 2,5m ST 7,3 PM 1,6 Pr 10-2 Kr 0,0 ST 7,2 PM 1,8 92 94 3,1m PM 2,6 Pr 4-1 Kr 64,0 ST 1,4 PM 2,1 94 1:2 ST 2,1 ST 8,7 Pr 4-2 PM 2,2 30. plokk Ta 1:1,4 PM 1,4 3,1m Kr 0,9 3,7m 50. plokk Ta 90 ST 10,3 PM 1,5 3,5m 4,0m 90 92 4,0m 92 4,5m 4,0m Pr 5-2 Pr 4-2 Kr 53,7 4,5m Kr 55,9 ST 1,9 88 Pr 11-2 88 90 ST 2,2 PM 2,3 PM 2,2 6,4m 90 6,0m Kr 37,9 ST 4,1 Pr 12-2 4,5m Kr 40,8 PM 2,2 29. plokk Ta ST 4,5 6,6m 86 7,5m PM 2,3 86 88 7,0m 88 9,5m 84 84 86 86 10,3m Kasuliku kihi paksus, m 2,8 6,7 6,1 10,5m 82 82 Vahemaa, m 78 122,5 80 80 LEPPEMÄRGID Pa 13* Puuraugu nr Kasuliku kihi paksus, m 3,2 3,7 6,2 9,2 10,3 3,6 Tarbevaru kontuur Suudme abs. kõrgus, m Kasvukiht 94,8 Vahemaa, m 104 38 38 103 76 Saviliivmoreen vähese jämepurruga Plokkidevaheline piir K1 Kaevandi nr Kruus veeriste ja 96,7 Suudme abs. kõrgus, m keskteralise liivaga Maaüksuse piir NW SO LÄBILÕIGE G - H Peeneteraline 0,7m Pr 1-1 Proovi intervall, proovi nr LÄBILÕIGE E - F m G H liiv kruusa ja veeristega Mäeeraldise Kr 60,5 Kr - kruusa sisaldus, % m K1 NW SO Liiv, ülipeene- teenindusmaa piir ST 2,1 ST - savi ja tolmu sisaldus; % 98 Pa 6* Pa 12* Pa 3* 98 Pa 13* 96,7 F m m teraline 4,0m PM 2,1 PM - liiva peensusmoodul Ka 4 93,1 93,8 93,6 94 94 Liivakivi savi ja Hillepi karjääri 96 Pa 10* 94,8 95,7 96 aleuroliidi kihtidega mäeeraldise piir Pr 1-1 0,7m Pa 5* 94,1 Pr 13-1* 0,3m Kr 60,5 ST 2,1 92 0,2m Pr 3-1 Kr 34,6 92 34. plokk Ta Pr 4-1 PM 2,1 ST 5,7 94 92,8 Kr 29,5 ST 8,1 Kr 64,0 ST 2,1 94 Pr 6-1 Kr 42,2 PM 1,8 4 PM 1,9 ST 4,1 Pr 5-1 50. plokk Ta 4,0m 90 3,7m 90 1: 1, Pr 10-1 PM 2,2 30. Kr 16,1 PM 2,3 Kr 21,7 92 ST 8,9 92 Pr 13-2* plokk Ta ST 7,2 1,2m PM 2,0 Kr 1,3 3,5m 4,5m PM 1,8 3,1m ST 9,0 4,0m Pr 4-2 Pr 1-2 4,5m 1:2 2,2m 88 88 1:1,4 PM 1,3 Kr 55,9 Kr 55,4 4,6m 4,0m ST 2,2 ST 2,2 90 Pr 5-2 Kr 0,0 PM 2,3 PM 2,1 90 Pr 6-2 Pr 12-2 6,0m 1:1,4 Pr 10-2 Kr 40,8 ST 8,8 Kr 0,0 Kr 39,9 86 86 ST 4,5 PM 1,4 ST 8,7 PM 1,4 7,5m ST 6,0 PM 1,9 29. plokk Ta PM 2,3 88 7,0m 88 Võru maakond, Võru vald, Jaani kruusamaardla 84 Graafiline 84 HILLEPI KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE LÄBILÕIKED 86 6,0m 7,5m lisa 2 7,5m 86 9,4m 10,6m A-B, C-D, E-F, G-H (horis. mõõtkava 1:1000; vertik. mõõtkava 1:200) Kasuliku kihi paksus, m 2,0 3,7 4,3 6,7 6,8 82 82 Tellija: Puiga küla, Võru vald Tel 56799292 Vahemaa, m 49 60 73,5 102,5 80 80 KEDOKA OÜ 65502 Võrumaa Teostaja: Kadaka tee 82 Tel 6720094 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS 12618, Tallinn litsents 193 MA Kasuliku kihi paksus, m 9,2 10,3 3,4 Vahemaa, m Koostas ja toimetas detsember 78 74 projektijuht: Ain Põldvere 2016