Endla turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 19. detsember 2017 nr 1-3/17/3076 Endla turbatootmisala mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Osaühing SIIMUSTI KÄND (registrikood 10086818, aadress Siimusti, Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa) esitas Keskkonnaametile 12.05.2017 Endla turbatootmisalal maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloa nr KMIN-079 (edaspidi kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.05.2017 kirjana nr 12-2/17/6030). Endla turbatootmisala asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaimastvere külas riigile kuuluval kinnistul Endla turbatootmisala (registriosa nr 680435, katastritunnus 24802:001:0931 ja 24802:001:0932, maa sihtotstarve turbatööstusmaa 100%). Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maardla põhimaavaraks on turvas. Maavara kasutusaladeks on põllumajandus-, aiandus- ja kütteturvas. Taotletava mäeeraldise pindala on 149,90 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 210,13 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 30 aastat. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 12.05.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 01.03.2017 oli mäeeraldisega seotud vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 165 tuh t, millest kaevandatav 145 tuh t ja hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 488 tuh t, millest kaevandatav 313 tuh t. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idapoolsest lahustükist vastavalt ~50 m ja ~27 m kaugusel idas kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mille kood maaparandussüsteemide registris on 21031200200000011E (selle kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga). Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaa idaosa kattub ~53 m ulatuses Kaave jõe (keskkonnaregistri kood VEE1027200) kalda piiranguvööndiga. Kaave jõgi on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvooluks, mille kood maaparandussüsteemide registris on 21027200200000011M. Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaad läbib Koidu peakraav, mille kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga. Taotletava mäeeraldise läänepoolse lahustüki teenindusmaad läbib Lombivälja oja (keskkonnaregistri kood VEE1027300), mille kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga. Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaa kattub lõunast ~14,8 m ulatuses maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102720020270001. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 3 punktile 5 on ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamine keelatud. Endla turbatootmisalal kaevandamisel ei ole kalda piiranguvööndis kaevandamist ette nähtud, mistõttu ei ole mäeeraldise teenindusmaa ulatumine kalda piiranguvööndisse seadusega vastuolus. Taotletava mäeeraldise idapoolsest lahustüki teenindusmaast ~1,3 m põhjas kulgeb Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliin RAKKE:JQG (VID kood K3153067), kaitsevööndiga 10 m liini teljest. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 77 lõike 3 punkti 1 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid. Endla turbatootmisalal kaevandamisel ei ole elektriõhuliini kaitsevööndis kaevandamist ette nähtud, mistõttu ei ole mäeeraldise teenindusmaa ulatumine elektriõhuliini kaitsevööndisse seadusega vastuolus. Endla turbatootmisala mäeeraldisel kaevandamisel peab ettevõte jälgima, et elektiõhuliini kaitsevööndis jälgitakse EhS-s sätestatud piiranguid. Taotletava mäeeraldise idapoolsest lahustükist põhjas kulgeb riigitee Vaimastvere - Endla nr 14156, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ~92,5 m kaugusele ja teenindusmaa piirist ~48 m kaugusele. EhS § 71 lõike 2 kohaselt on antud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 m. EhS § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest. Endla turbatootmisalal kaevandamisel ei ole tee kaitsevööndis kaevandamist ette nähtud, mistõttu ei ole mäeeraldise teenindusmaa ulatumine tee kaitsevööndisse seadusega vastuolus. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa muutmise taotlus on 06.06.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 06.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/6030-4 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 11.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/6030-5 kaevandamisloa muutmise taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Jõgeva Vallavalitsus nõustus Jõgeva Vallavolikogu 24.08.2006 otsuse nr 36 „Maapõueseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine vallavalitsusele“ volitusel 16.10.2017 korraldusega nr 496 Endla turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa muutmisega. 2 (6) Keskkonnaamet saatis 18.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/6030-7 kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 20.11.2017 protokollilise otsusega nr 17-177 Endla turbatootmisala kaevandamisloa muutmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 30.11.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid kahe nädala jooksul ei laekunud. Tuginedes KeÜS §-le 47 jätab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Osaühingult SIIMUSTI KÄND 29.11.2017 kirjaga nr 12-2/17/6030-8 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa muutmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Osaühing SIIMUSTI KÄND vastas 06.12.2017 e-kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.12.2017 nr 12-2/17/6030-9), et on eelnõudega nõus ning täiendavaid ettepanekuid ei esita. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Kaevandamisloa muutmise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 31.05.2017 kiri nr 9-3/17/9573). MaaPS § 45 lõike 1 kohaselt on turba kaevandamiseks lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. MaaPS § 45 lõike 3 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust ning sama § lõike 4 kohaselt kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. 3 (6) Turba kaevandamise aastamäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusega nr 150 (edaspidi määrus nr 150). Endla turbamaardla on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2 toodud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Endla turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa taotluse kohaselt on tegemist olemasoleva mäeeraldisega, kus toimus varude ümberhindamine. Endla turbatootmisala mäeeraldise piire ei laiendatud ja kaevandamise maksimaalset aastamäära ei muudetud. Kuna kaevandamise maksimaalset aastamäära ei muudetud, ei muutunud ka varasemalt kaevandamislubadega antud Jõgeva maakonna turba kaevandamise aastamäär. Sellest tulenevalt ei ole kaevandamisloa andmine Endla turbatootmisalale vastuolus MaaPS § 45 lõikega 4 ja määrusega nr 150. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS1) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas turba kaevandamisel kuni 150 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). 2.2.1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid; 2.2.2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaaste osas, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; 2.2.3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei ole mõjutanud põhjavee režiimi; 2.2.4. Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise 1 Vt KeHJS § 56 lg 12. Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni, mis kehtis 05.05.2017 kuni 12.07.2017 (RT I, 04.05.2017, 5) 4 (6) töö tulemusena. Osaühing SIIMUSTI KÄND esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja 21.11.2017 korraldusega nr 1-3/17/2905. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alust on kontrollitud menetluse käigus ning osaühingul SIIMUSTI KÄND ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 18.12.2017). 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 p 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kaevandamisloa muutmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr KMIN-079 järgmised täiendavad tingimused: 2.4.1. Turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees seiratavad parameetrid, seire sagedus ja aeg määratakse vee erikasutusloaga; 2.4.2. Turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide; 2.4.3. Tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS ja Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Jõgeva Vallavalitsuse 17.10.2017 korraldusele nr 496, maavarade komisjoni 20.11.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-177 ja osaühing SIIMUSTI KÄND taotlusele, otsustan: 3.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine osaühing SIIMUSTI KÄND Endla turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud; 3.2. muuta osaühingule SIIMUSTI KÄND kuuluvat maavara kaevandamise luba nr KMIN-079; 3.3. muudetavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.3.1. Loa omaja: osaühing SIIMUSTI KÄND (registrikood 10086818, aadress Siimusti, Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa); 3.3.2. Kaevandaja: osaühing SIIMUSTI KÄND (registrikood 10086818, aadress Siimusti, Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa); 5 (6) 3.3.3. Maardla: mäeeraldis asub Endla turbamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0219. Maardla põhimaavaraks on turvas; 3.3.4. Mäeeraldis: Endla turbatootmisala, mäeeraldise liik on olemasoleva muutmine. Mäeeraldise pindala on 149,90 ha ja see asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas; 3.3.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 210,13 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on märgala; 3.3.6. Geoloogilise uuringu aruande nimetus: Endla turbamaardla aktiivse tarbevaru 5. ja 6. ploki jääkvaru arvutus seisuga 01.03.2017). Varud on kinnitatud Maa-ameti peadirektori 03.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/342; 3.3.7. Maavaravaru: mäeeraldise piires on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 165 tuh t, millest kaevandatav on 145 tuh t; hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 488 tuh t, millest kaevandatav on 313 tuh t; kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär 6 tuh t; 3.3.8. Maavara kasutusala: põllumajandus-, aiandus- ja kütteturvas. Loa kehtivusaeg: 30 aastat; 3.3.9. Täiendavad tingimused: 3.3.9.1. turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees seiratavad parameetrid, seire sagedus ja aeg määratakse vee erikasutusloaga; 3.3.9.2. turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi juhtida läbi settebasseinide; 3.3.9.3. tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks; 3.4. avalikustada osaühing SIIMUSTI KÄND kaevandamisloa muutmine ja keskkonnamõju hindamise mittealgatamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba nr KMIN-079 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale HMS-s sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Eelhinnang 2. Maavara kaevandamise luba nr KMIN-079 Saata: osaühing SIIMUSTI KÄND Teadmiseks: Jõgeva Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Marju Kuldmaa maapõuespetsialist maapõuebüroo 6 (6)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-079 1.1. Ettevõtja nimi osaühing SIIMUSTI KÄND 1. Loa omaja 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Siimusti, 10086818 Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa 2.1. Ettevõtja nimi osaühing SIIMUSTI KÄND 2. Kaevandaja 2.2. Äriregistri kood/isikukood 2.3. Aadress Siimusti, 10086818 Siimusti alevik, Jõgeva vald, 48444 Jõgevamaa 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Endla turbamaardla 3. Maardla 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara registrikaardi number 0219 turvas 4.1. Mäeeraldise nimetus Endla turbatootmisala 4. Mäeeraldis ja 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) selle Jõgeva maakond, Jõgeva vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 149,90 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 210,13 ha Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Endla turbamaardla aktiivse tarbevaru 5. ja 6. ploki jääkvaru 5. Geoloogiline arvutus seisuga 01.03.2017) uuring geoloogiafondi number 8772 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/17/342 03.04.2017 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: aktiivne tarbevaru vähelagunenud turvas 165 tuh t hästilagunenud turvas 488 tuh t aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - 6. Maavara kogus passiivne reservvaru - kaevandatav varu vähelagunenud turvas 145 tuh t hästilagunenud turvas 313 tuh t 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.03.2017 7. Katend, Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus 0 tuh m3 sh muld 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond põllumajandus-, aiandus- ja kütteturvas 8. Maavara 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik kasutamine 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 6 tuh t 8.4. Loa kehtivusaeg 19.12.2017 kuni 18.12.2047 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: märgala 1. turbatootmisalalt ärajuhitavas kuivendusvees seiratavad parameetrid, seire sagedus ja aeg määratakse vee erikasutusloaga; 2. turbaheljumi edasikandumise vältimiseks eesvoolu tuleb 10. Täiendavad turbatootmisalalt ära juhitav kuivendusvesi juhtida läbi tingimused settebasseinide; 3. tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesed ei lenduks. 11. Loa andmise Kaevandamisluba on antud maapõuebüroo juhataja 19.12.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/3076. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja maapõuebüroo Kuupäev: 19.12.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (Keskkonnaamet) vastavalt KeHJS § 6 lg-le 21 andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru kaevandamisel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 lg 3 sätestatud kriteeriumidest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused Endla turbatootmisala asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaimastvere külas riigimaal kinnistul Endla turbatootmisala (registriosa nr 680435, katastritunnus 24802:001:0931 ja 24802:001:0932, sihtotstarve turbatootmismaa 100%) Endla turbamaardlas (registrikaart nr 0219) kahel lahustükil. Riigimaa valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Mäeeraldise pindala on 149,90 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 210,13 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Endla turbamaardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 5 plokki ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 6 plokki. Taotletavale mäeeraldisele ja mäeeraldise teenindusmaale jääb osaühingule SIIMUSTI KÄND kuuluv Endla turbatootmisala (maavara kaevandamise luba nr KMIN-079 kehtivusajaga kuni 29.12.2019). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idapoolsest lahustükist vastavalt ~50 m ja ~27 m kaugusel idas kulgeb maaparandussüsteemi eesvool, mille kood maaparandussüsteemide registris on 21031200200000011E (selle kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga). Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaa idaosa kattub ~53 m ulatuses Kaave jõe (keskkonnaregistri kood VEE1027200) kalda piiranguvööndiga. Kaave jõgi on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvooluks, mille kood maaparandussüsteemide registris on 21027200200000011M. Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaad läbib Koidu peakraav, mille kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga. Taotletava mäeeraldise läänepoolse lahustüki teenindusmaad läbib Lombivälja oja (keskkonnaregistri kood VEE1027300), mille kalda piiranguvöönd külgneb vahetult taotletava mäeeraldise piiriga. Taotletava mäeeraldise idapoolse lahustüki teenindusmaa kattub lõunast ~14,8 m ulatuses maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 2102720020270001. Taotletava mäeeraldise idapoolsest lahustüki teenindusmaast ~1,3 m põhjas kulgeb Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliin RAKKE:JQG (VID kood K3153067), kaitsevööndiga 10 m liini teljest. Taotletava mäeeraldise idapoolsest lahustükist põhjas kulgeb riigitee Vaimastvere - Endla nr 14156, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise piirist ~92,5 m kaugusele ja teenindusmaa piirist ~48 m kaugusele. Endla turbatootmisala ümbritsevad ida, lõuna ja lääne poolt katastriüksus Vaimastvere metskond 15 (registriosa nr 3617950, katastritunnus 24801:001:0341), kirdenurgas katastriüksus Vaimastvere metskond 92 (registriosa nr puudub, katastritunnus 24801:002:0162) ning loodest katastriüksus Vaariku ( registriosa nr 192135, katastritunnus 24801:002:0520). Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 350 m kaugusel edelas katastriüksusel Lehte (registriosa nr 1869935, katastritunnus 24801:001:0065). Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Osaühing SIIMUSTI KÄND kaevandab Endla turbatootmisalalt turvast 30.06.2005 väljastatud maavara kaevandamise loa KMIN-079 alusel. Loa kehtivus lõpeb 29.12.2019. Kuna 2017 teostatud markšeidermõõdistamise ja jääkvaru uuringu tulemuste kohaselt on mäeeraldisel veel piisavalt suur jääkvaru ning osaühing SIIMUSTI KÄND omab piirkonnas turba kaevandamiseks vajalikku tehnikat, infrastruktuuri ja personali, taotletakse maavara kaevandamise luba kaevandamise jätkamiseks. Kaevandatud maavara kasutatakse eeskätt välis- ja sisemaise nõudluse rahuldamiseks aiandus- ja väetusturba osas, vähemal määral kütteturbana kasutamiseks. Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse järgi on seisuga 01.03.2017 Endla turbatootmisala mäeeraldisega seotud vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 165 tuh t, millest kaevandatav on 145 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 488 tuh t, millest kaevandatav on 313 tuh t. Taotletav Endla turbatootmisala mäeeraldis pindalaga 149,90 ha kattub aktiivse tarbevaru plokkidega 5 ja 6 osaliselt. Endla turbamaardla paikneb Pandivere kõrgustiku lõunaserval soostunud madalikul. Aluspõhjas avanevad siin Alam-Siluri Raikküla lademe karbonaatsed kivimid, nendel lasub 10–20 m paksune pinnakate. Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, viimasel lasuvad jääjärvesetted (liiv, saviliiv, liivsavi) ning soosetted. Turbalasundi paksus Endla turbatootmisalal ulatub 4 meetrini. Laiguti on turba lamamis ka kuni 0,2 m paksune järvemudakiht. Taotletava mäeeraldise piires on 149,90 ha-l turbalasundi keskmine paksus 2,22 m, suurim paksus ulatub väljaveoteede all üle 4 m. Ligikaudu kolmandiku lasundi kogupaksusest moodustab vähelagunenud rabaturvas (5 plokk), mille kihi keskmine paksus 129,54 ha suurusel alal on 0,71 m. See turbalasundi osa koosneb sfagnumiturvastest (peamiselt villpea-sfagnumi- ja fuskumiturvas). Vähelagunenud turba lamamis on keskmiselt 1,64 m paksune hästilagunenud siirde- ja madalsooturvaste kiht (tarna-, pilliroo-tarna-, tarna-lehtsamblaturvas). Kogu Endla turbatootmisala maa-ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, rajatud on turba väljaveo teed. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise läänepoolse lahustüki idaserva vahetust lähedusest mööduvasse Lombivälja ojja ning mäeeraldise idaserva juures olevasse Kaave jõkke ja Koidu peakraavi. Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaantee nr 39 möödub mäeeraldisest 0,5 km ida ja Vaimastvere–Endla kõrvalmaantee 0,1 km põhja poolt. Ala on suhteliselt tasane. Väljakute pinna abs kõrgus jääb 78,5–79,7 m vahemikku, vaid väljaveoteed paiknevad ca 2 m kõrgematel tervikutel. Endla turbatootmisala mäeeraldise vahetus läheduses paiknevatele Lombivälja ojale ja Kaave jõele kui maaparandussüsteemi eesvooludele on looduskaitseseaduse alusel kehtestatud 100 m laiune ning Koidu peakraavile 50 m laiune kalda piiranguvöönd. Lisaks on veeseaduse alusel kehtestatud 10 m laiune veekaitsevöönd mäeeraldise kaguosa piirde- ja kogumiskraavile kui Koidu peakraavi ülemjooksule. Geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetetega seotud Kvaternaari põhjavee kompleksi ning aluspõhja kivimitega seotud Siluri põhjavee kompleksi. Soosetete ja 2 (6) liustikusetete vahel puudub veepide ning nende vesi moodustab ühtse veekihi. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga, väikese karedusega (0,06–0,1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 4,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademete veest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud väljakutel 0,2–0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m sügavusele maapinnast. Liustikusetete vesi on seotud savika täitega moreenis esinevate liiva- ja kruusarikkamate läätsedega. Siluri põhjavee kompleks on seotud Raiküla ja Juuru lademe savikate lubjakivide ja merglitega. Vesi on surveline, piesomeetriline veetase ulatub 75 meetrini. Vesi on mõõdukalt kare, vesinikkarbonaatne magneesiumi- kaltsiumi tüüpi. Siluri põhjaveel baseerub ümbruskonna asulate veevarustus. Keskmine lagunemisaste on Endla mäeeraldise piires 2017. a uuringu andmeil vähelagunenud turbal 23% ja hästilagunenud turbal 26%, keskmine looduslik niiskus vastavalt 87,62% ning 87,03%. Sellistele näitajatele vastavad turba mahu 40% tingniiskuse juures tonnidesse üleviimise koefitsiendid 0,180 (vähelagunenud turvas) ja 0,197 (hästilagunenud turvas). Õhkkuiva hästilagunenud turba kütteväärtus taotletava mäeeraldise piires on Eesti Geoloogiakeskuse 1996. a uuringu andmeil 2605 kcal/kg, vähelagunenud turbal 2452 kcal/kg. Raskemetallide sisaldus turbas on väike – Cd vähelagunenud turba tuhas 0,48 g/t ja hästilagunenud turba tuhas 0,15 g/t, Cr vastavalt 131 g/t ja 164 g/t, Ni 202 g/t ja 217 g/t, Pb 541 g/t ja 42 g/t, U 2 g/t ja 4 g/t ning Sr 616 g/t ja 281 g/t. Endla turbatootmisalal kaevandatakse freesmeetodil turvast alates 1964. aastast. Mäeeraldisele on rajatud piirde- ja kogumiskraavid ning väljakute kuivendamiseks lahtised dreenid. Vesi juhitakse kogumiskraavide kaudu läänepoolselt lahustükilt Lombivälja ojja ning mäeeraldise idaosast Koidu peakraavi ja Kaave jõkke. Väljavooludele on rajatud settebasseinid, mida puhastatakse regulaarselt. Välja juhitava vee suublate veetase võimaldab turbalasundi eesvoole süvendamata kuivendada mäeeraldise lääneosas ligikaudu abs kõrguseni 79 m ning idaosas 78 m. Sügavamal paiknevate turbakihtide kaevandamiseks freesmeetodil on vaja vett pumpade abil settebasseinidesse suunata. Kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil, valmistoodang ladustatakse aunadesse väljaveotee äärde. Turba väljavedu toimub aastaringselt autotranspordiga. Lasundist eemaldatud kännud ladustatakse kuhilatesse mäeeraldise teenindusmaa piires. Kaevandamise mahuks planeeritakse maksimaalselt 6 tuh t aastas. Kuivendusvete ärajuhtimine kaevandusalalt on lubatud ainult läbi nõuetekohast pindala ja mahtu omavate settebasseinide, mida regulaarselt hooldatakse ja vastavalt vajadusele setetest puhastatakse. Vastavalt osaühingule SIIMUSTI KÄND väljastatud vee erikasutusloa nr L.VV/327389 tingimustele tuleb settebasseinidest välja juhitava vee kvaliteeti regulaarselt kontrollida. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust ettevõtte tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Arendaja on seisukohal, et kogu materjal on kasutatav ja kaevandamisel jäätmeid ei teki ja tegevuse käigus maavara ei rikastata. 3.3. vesi ja pinnas Endla turbatootmisalalt juhitakse ära soo ja/või rabavett, millele turbatootmise käigus ei lisata puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Seetõttu on turbatootmisalalt ärajuhitav vesi 3 (6) oma keemiliselt koostiselt võrreldav soo ja raba veega. Rabavesi on kõigist teistest looduslikest pinnavetest erinev. Näiteks sisaldab rabajärve ja -laugaste vesi lahustunud mineraalaineid kümneid kordi vähem kui mineraalmaal asuv jõe- või järvevesi. Lisaks on rabavee värvus pruun, reaktsioon happeline ja orgaaniliste ainete kontsentratsioon suur. Turbatootmise käigus suureneb turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis- keemilistest protsessidest turbas. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhjaummistusi ning muutusi veeloomade koosluses. Turbatootmisaladelt ärajuhitava kuivendusveega kaasneva mõju suurus on sõltuv turbatootmisala suurusest ning selle suhtest valgala pindalasse, vastuvõtva veekogu veekvaliteedist, piirkonna üldisest kuivenduse olukorrast, turbakihi paksusest, soo tüübist ja kaevandamise sügavusest. Lisaks mõjutab pinnavee kvaliteeti heljumi osas settebasseini puhastusefektiivsus. Turbatootmisega kaasneva kuivendusvee mõju eesvooludele avaldub eelkõige pinnaveekogu suudmekohal, kuhu kuivendusvett juhitakse ning väljendub veekvaliteedi ning liigilise koosseisu muutustes. Eesvool, kuhu vett juhitakse, on mõjutatud juba metsakuivenduse, hajaasustuse või põllumajanduse poolt. Seetõttu on ka turbatootmise mõju hinnang nendel aladel raskendatud. Mõju pinnaveekogule antud teguritest võib olla sarnane või suurem turbatootmise tagajärjel tekkinud mõjust. Vee ärajuhtimiseks on arendajal olemas vee erikasutusluba nr L.VV/327389. Veeseiret teostatakse kahes punktis, määrates järgnevad näitajad: Püld (piirmäär 1 mg/l), Nüld (piirmäär 45 mg/l), KHT (piirmäär 125 mg/l), heljum (piirmäär 40 mg/l) ja BHT7 (piirmäär 15 mg/l). Lisaks nõutule määratakse vee pH. Endla turbatootmisala puhul on tegemist olemasoleva tootmisalaga, kus maastik on juba visuaalselt muutunud ning ümbritsev ala on kuivendamisest mõjutatud (oluline mõjuraadius 20–30 m; praeguseks on olukord stabiliseerunud). 3.4. müra, õhu saastatus ja vibratsioon Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus sõltub turbatootmisalal kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest, masinate ja seadmete tehnilisest korrasolekust jne. Turbatootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda tavaliselt ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate või tööprotsesside koosmõju minimaalne. Konservatiivselt arvestades satub maksimaalselt kaks masinat ühte piirkonda. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Kuna antud alal esineb Endla turbatootmisala näol nii tootmine ning läheduses ka elamud ja ühiskasutusega hooned ehk tegemist on segaalaga, siis tuleb müra hindamisel aluseks võtta II kategooria tööstusmüra piirtase, milleks on päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Kui eeldada, et masinad (antud juhul kaks masinat või tööprotsessi) töötavad mäeeraldise piiril, siis ülenormatiivne müratase jõuaks mäeeraldise piirist maksimaalselt 335 m kaugusele. Tuleb arvestada, et antud valem ei arvesta maapinna reljeefi, metsa olemasolu ja nende absorbeerimisomadusi. Kuna lähim majapidamine jääb mäeeraldise piirist 350 m kaugusele ja 4 (6) turbatootmisala ning eluhoonete vahele jääb mets, siis ülenormatiivse mürataseme jõudmine nii kaugele on ebatõenäoline. Lisaks tootmisväljakutel toimuvale põhjustab müra ka materjali väljavedu. Kavandatava tegevusega materjali väljaveoks uusi teid juurde ei rajata, seega müraallikaid juurde ei teki. Samaks jääb ka olemasolev liiklusintensiivsus. Tootmisalalt tuleva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks parim võimalik tehnika, mis tekitab vähimat müra ja vibratsiooni ning on kütusesäästlikum. Liiklusmüra vähendamiseks tuleb piirata masinate liikumiskiirust väljaveoteel kuni 50 km/h, mis vähendab mürataset 3 dB ning jälgida teede korrasolekut. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Eespool nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. Senine kaevandamine on küll muutnud looduskeskkonda, kuid keskkonna reostumist ei ole täheldatud. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde jätkamine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Turbatootmisala teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Vältimaks kütte- ja määrdeõlide sattumist pinnasesse ja sealtkaudu vette ei teostata tehnika remonti turbatootmisalal, vaid tangitakse ja hooldatakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Kui ikkagi peaks tekkima olukord, kus naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Mehhanismidest ja seadmetest tekkivad jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlemisluba omavale jäätmekäitlejale. Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Tuletõrjetehnika ja -ehitised peavad olema mäeeraldise erinevates osades, mis võimaldab vajadusel kiirelt reageerida. Masinate remont peab toimuma vaid selleks ettenähtud platsidel, mis on varustatud võimaliku avariireostuse likvideerimise jaoks vajalike vahenditega (absorbeeruvad ained). 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Mäeeraldise teenindusmaal ega kavandatava tegevuse mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad jäävad ca 2,3 km kaugusele lääne suunda. Nendeks on Endla looduskaitsealal (keskkonnaregistri nr KLO1000174) olevad Endla linnuala (EE0080172) ja Endla loodusala (EE0080172). Lähim looduskaitsealune objekt Vaimastvere mõisa park (keskkonnaregistri nr KLO1200490) jääb turbatootmisalast ida suunda ca 230 m kaugusele. Kuna turbatootmisala ümbritseb mets, siis eeldatavalt ei jõua turbatootmisega kaasneda võivad keskkonnamõjud (turbatolm) looduskaitsealuse objektini. 5 (6) 6. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Kavandatava tegevuse mõju tolmu ja müra osas ei ulatu eeldatavalt mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu tekke vähendamiseks kuival ajal kastetakse mäeeraldise veoteid regulaarselt. Turbatolmu heite vältimiseks on autode koormad kaetud. Visuaalselt võib maastikupilt tegevuse kestel häiritud olla. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse veekoguks, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjaveele. Tootmistegevus toimub ülalpool kaitstavat veepidet ja kraavitusega ei rikuta veepideme terviklikkust. Puudub mõju piirkonna puurkaevudele ja salvkaevudele. Kavandatava tegevusega jääb liiklusintensiivsus väljaveoteel samaks. Tee üldisele seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset mõju ei avaldata. Turba tootmisest põhjustatud müra- ja tolmutasemed ei ületa lubatavaid normtasemeid. Samuti ei põhjusta toodangu väljavedu päevasel ajal olulisi müratasemeid ja tolmu kontsentratsioone tee äärsete majapidamiste juures. Kavandataval tegevusel ei ole olulist koosmõju mõne muu piirkonna tegevusega. Mingil määral võib koosmõjuna käsitleda mõju eesvoolule, kuhu lisaks turba kuivendusvetele juhitakse põllumajandus- ja metsakuivendusvett. Samamoodi võib koosmõjuna käsitleda mõju infrastruktuurile, kus väljaveoteel olemasolevale liiklusele lisandub turba väljavedu. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid. - Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaaste osas, kui kasutatakse leevendusmeetmeid. - Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei ole mõjutanud põhjavee režiimi. - Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 6 (6) KORRALDUS 21. november 2017 nr 1-3/17/2905 Kaevandamisjäätmekava kinnitamine ASJAOLUD Osaühing SIIMUSTI KÄND (registrikood 10086818; edaspidi Ettevõte) esitas 12.05.2017 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) Endla turbatootmisala maavara kaevandamise loa nr KMIN-079 (edaspidi kaevandamisluba) kehtivusaja (olemasolevalt lõppkuupäev 29.12.2019) pikendamise taotlusega koos kaevandamisjäätmekava (edaspidi KJK) turba kaevandamiseks Jõgeva maakonnas Vaimastvere külas riigimaa kinnistul Endla turbatootmisala (registriosa nr 680435, katastritunnus 24802:001:0931 ja 24802:001:0932, sihtotstarve turbatootmismaa 100%) Endla turbamaardlas (registrikaart nr 0219) kahel lahustükil. KJK taotlus on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 12.05.2017 kirjana nr 12-2/17/6030). Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise ja muutmise tingis 2017. a jääkvaru uuringu teostamise tulemus. Uuringu tulemusena tõdeti, et mäeeraldisel on veel piisavalt suur jääkvaru ning kuna Ettevõte omab piirkonnas turba kaevandamiseks vajalikku tehnikat, infrastruktuuri ja personali, taotletakse maavara kaevandamise luba kaevandamise jätkamiseks. Kaevandatud maavara kasutatakse eeskätt välis- ja sisemaise nõudluse rahuldamiseks aiandus- ja väetusturba osas, vähemal määral kütteturbana kasutamiseks. Ettevõte on esitanud kaevandamisjäätmekava KeA-le kinnitamiseks, et KeA saaks kaaluda lähtudes jäätmeseadus (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p-st 8 jäätmeloa vajalikkusest jäätmehoidla käitamiseks. Lisaks tuleb vastavalt JäätS § 421 lg 5 (jõustunud 14.01.2013) kaevandamisjäätmekava üle vaadata vähemalt iga viie aasta järel ja muuta seda, kui on toimunud olulisi muutusi. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lg-le 31 ja JäätS § 39 lg-le 4 peab jäätmehoidla käitaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa või kaevandamisloa omanik, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad, või maavara rikastaja, kui jäätmed tekivad maavara rikastamise käigus, koostama JäätS §-s 42¹ nimetatud jäätmekava kaevandamisjäätmete (edaspidi jäätmete) minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes arvesse säästva arengu põhimõtet. Täpsustavad nõuded jäätmekava sisule tulenevad keskkonnaministri 09.11.2010 määrusest nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” (edaspidi määrus nr 56). Tulenevalt JäätS §-s 42¹ lg-st 1 peab jäätmekava soodustama jäätmete ringlussevõttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnasäästlik ja arvestab kehtivaid nõudeid. II. KAALUTLUSED JäätS § 2 kohaselt on jäätmed Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (edaspidi määrus 102) loetletud jäätmekategooriasse kuuluv mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitse asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on JäätS § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. KeA kaalutles, kas 12.05.2017 esitatud KJK välja toodud tegevused vajavad jäätmeluba. Kaalutletud on järgmiselt: 2.1. JÄÄTMELUBA JÄÄTMETE TEKITAMISEKS Kaevandamisloa kohaselt on seisuga seisuga 01.03.2017 Endla turbatootmisala mäeeraldisega seotud vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 165 tuh t, millest kaevandatav on 145 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 488 tuh t, millest kaevandatav on 313 tuh t. KJK on välja toodud, et kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjaveele. Tootmistegevus toimub ülalpool kaitstavat veepidet ja kraavitusega ei rikuta veepideme terviklikkust. Puudub mõju piirkonna puurkaevudele ja salvkaevudele. Kogu mäeeraldise alalt on eemaldatud taimestik ja pealmine 0,1- 0,2 m paksune turbakiht (nn sugekiht). Sugekiht koos turbalasundist eemaldatud kändudega on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Freesitud turvas kuivatatakse väljakutel, kogutakse vaakumkogujatega ning ladustatakse väljaveoteede äärde aunadesse. Turba väljavedu toimub autotranspordiga aastaringselt. Turba kaevandamisel tekkivateks kaevadamisjäätmeteks on mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht (saastumata pinnas) ja kännud. Nende eemaldamine toimub järkjärguliselt vastavalt kaevetööde arengule. Sugekiht ja kännud ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale reeglina kauemaks kui 3 aastat. Tulenevalt JäätS § 73 lg 2 p-st 7, § 75 lg 1 p-st 12 ja lg-st 2 on jäätmeluba vajalik jäätmete tekitamiseks maavarade kaevandamisel või rikastamisel. Vabariigi Valitsuse 26.04.2004 määruse nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta“ (edaspidi määrus nr 122) § 1 ja lisa p 12.1 kohaselt on aluspõhja maavarade kaevandamisel tootmismahuga 1000 tonni kaevist aastas vajalik jäätmeluba jäätmete tekitamiseks. Endla turbatootmisala kaevandamise keskmiseks aastamääraks 6 tuhat m3. Kuna vähelagunenud turvas ja hästilagunenud turvas ei kuulu aluspõhja maavarade hulka, siis selle kaevandamisel jäätmeluba jäätmete tekitamiseks vaja ei ole. Määruse nr 122 § 2 lisas nimetatud tegevuste korral ei nõuta jäätmete tekitamiseks jäätmeluba, välja arvatud maavara rikastamisel, kui nende tegevuste tagajärjel aasta jooksul tekkivad tavajäätmete kogused on väiksemad kui 10 tonni ja ohtlike jäätmete kogused väiksemad kui 100 kilogrammi. Ettevõtte 12.05.2017 esitatud KJK taotluses on välja toodud, et Endla turbatootmisalal maavara rikastamist ei toimu. Arvestades eeltoodud kaalutlusi ning lähtudes JäätS § 73 lg 2 p-st 7 ei ole vaja Ettevõttel taotleda jäätmeluba jäätmete tekitamiseks. 2.2 JÄÄTMELUBA JÄÄTMEHOIDLA KÄITAMISEKS Tulenevalt JäätS § 35² lg 1 p-st 4 loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse 2 (4) tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase, uuringute käigus tekkivate tavajäätmete, turba kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel tekkivate jäätmete ning püsijäätmete hoidlates. Ettevõtte 12.05.2017 esitatud KJKs on välja toodud, et katendi (sugekihi) pealmise kihi moodustavad turbasammalde diaspoorid, mille laotamine taassoostuvaks alaks korrastatavale pinnale kiirendab sootaimestiku taasteket. Sugekihi (saastumata pinnas) ja kändude eemaldamine toimub järk-järguliselt vastavalt kaevetööde arengule, ehk toimub sugekihi ja kändude planeeritud ja sihipärane kasutamine. Endla turbatootmisala mäeeraldise piires on kogu sugekiht eemaldatud ja ladustatud teenidusmaale, kus see on aastakümnete jooksul praktiliselt täielikult lagunenud. Turbalasundist kaevandamise käigus eraldatud kännud on bioloogilisele lagunemisele tunduvalt vastupidavamad ning neid on teenindusmaale ladustatud hinnanguliselt 5000 m3. Maavara kaevandamise loa taotletava 30-aastase kehtivusaja jooksul ladustatakse täiendavalt veel umbes 2000 m3 kändusid. Pärast kaevandamise lõpetamist kasutatakse seda mäeeraldise korrastamisel maapinna tasandamiseks ning taimedele soodsama kasvukeskkonna loomiseks. Kuna KJK kohaselt toimub Endla turbatootmisalal kattepinnase planeeritud ja sihipärane kasutamine (kogu kattekiht kasutatakse koheselt tootmises langenud pindade taastaimestamiseks ümbruskonna turbatootmisaladel ning kännud kasutatakse puiduhakke valmistamiseks) ning kõrvaldatavaid jäätmeid ei ladustata, siis jäätmehoidlat ei moodustu. Lähtudes JäätS § 35² ei ole B-kategooria jäätmehoidlaga tegu, kui ei esine ühtegi JäätS § 35² lg 5 p-s 1-3 toodud asjaolu. Tulenevalt JäätS § 1 lg-st 32 ei kohaldata uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid, JäätS § 331 lg-d 2–6, § 353, § 73 lg 2 p 8 ja § 941, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladestatakse A-kategooria jäätmehoidlas. Seega kuna ei kohaldu JäätS § 73 lg 2 p 8 ja ei esine ühtegi § 352 lg 5 p-s 1-7 toodud asjaolu, mis viitaks A-kategooria jäätmehoidlale, ei ole vaja jäätmeluba saastumata pinnase ja püsijäätmete jäätmehoidla käitamiseks antud karjääris. Ettevõttel ei ole vaja taotleda jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks. 2.3 JÄÄTMELUBA JÄÄTMETE TAASKASUTAMISEKS Kaevandamise käigus tekkinud saastumata pinnas (kännud) ning turbasammalde diaspoore kasutatakse koheselt tootmises langenud pindade taastaimestamiseks ümbruskonna turbatootmisaladel. Tulenevalt JäätS § 73 lg-st 5 ei ole jäätmeluba nõutav, kui teatud liiki tavajäätmeid (sh jäätmekood 01 01 02) taaskasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5m või R5t) vastavalt keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” toodud nõuetele. Seega JäätS § 73 lg-st 5 lähtudes ei ole kavandatud tegevuseks (jäätmeluba) vaja, vaid tegevus tuleb registreerida KeA-s või juhul kui Ettevõttel on olemas jäätmeluba, siis kajastatakse samal jäätmeloal katendi taaskasutamine maa-ala täitmisel ning eraldi tegevuse registreerimist ei toimu. Mõlema tegevuse aluseks peab olema korrastusprojekt ja KeA–lt saadud korrastingimused. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, 12.05.2017 esitatud jäätmekava taotlusest ning tuginedes JäätS § 1 lg-le 3², § 2 lg-le 4, § 7¹ lg-le 1, §-dele 39 ja 42¹, §-dele 73 ja 75, määrusele nr 56 ning Keskkonnaameti 3 (4) peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Keskkonnaameti Keskkonnaosakonna põhimäärus” lisa 1 punktidega 2.4.1 ja 3.9.4, otsustan: 3.1 Kinnitada osaühing SIIMUSTI KÄND (registrikood 10086818) Endla turbatootmisala kaevandamisjäätmekava. 3.2 Juhul, kui eemaldatavat kattepinnast ei kasutata kolme aasta jooksul, tuleb teha jäätmekavas vastavad muudatused ning esitada jäätmekava Keskkonnaametile kinnitamiseks. 3.3 Kaevandamisjäätmekava tuleb käitajal üle vaadata vähemalt iga viie aasta järel ja muuta seda, kui ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muutusi. 3.4 Teha korraldus teatavaks osaühingule SIIMUSTI KÄND. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Siilaberg juhataja jäätmebüroo Teadmiseks: osaühing SIIMUSTI KÄND Tea Pärnik jäätmespetsialist jäätmebüroo 4 (4)