Käskkiri

KÄSKKIRI 14.07.2026 nr 71 Perelepitaja eksami läbiviimise korra muutmine Riikliku perelepitusteenuse seaduse § 6 lõike 2 ja sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 10 lõike 2 alusel, eesmärgiga tagada paindlikum eksamikorraldus 1. Teen Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 28.10.2024 käskkirjaga nr 150 kinnitatud perelepitaja eksami läbiviimise korras järgmised muudatused: 1.1. Muudan korra punkti 2.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „Eksam tuleb sooritada perelepitajana tegutseda soovival isikul, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud riiklikku perelepitaja põhikoolitust, vaid on läbinud mõne muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab riikliku perelepituse seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. 1.2. Muudan korra punkti 2.2. ja sõnastan selle järgmiselt: "Eksami toimumise aeg ja koht avaldatakse SKA siseveebis.“ 1.3. Lisan punkti 2.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „Eksami eesmärk on kontrollida ja hinnata perelepitajana tegutseda sooviva isiku teadmiste ja oskuste vastavust riikliku perelepitaja nõuetele.“ 1.4. Eelmise punkti lisamisega seoses muudan järgmiste alajaotuste numeratsiooni 2.3. asendub 2.4-ga ja 2.4 asendub 2.5-ga. 1.5. Eemaldan punktid 3.1.5. ja 3.1.6: 1.6. Muudan korra punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „Kirjalik osa koosneb esitatud portfooliost ja eksamil koostatud vanemluskokkuleppest. Portfoolio peab olema esitatud vähemalt 1 nädal (so 7 päeva) enne eksami toimumist.“ 1.7. Muudan korra punkti 4.6. ja sõnastan selle järgmiselt: „Eksaminandil on õigus eksamile kaasa võtta isiklikke töövahendeid (näiteks konstellatsiooninukud, märkmepaberid, teraapiakaardid, pabertahvlid, skeemid, kell).“ 1.8. Lisan punkti 4.9. ja sõnastan selle järgmiselt: „Rollimängule järgnevalt koostab eksaminand Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud dokumendi põhjale vanemluskokkuleppe. Vanemluskokkulepe peab olema selge ja täidetav täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel.“ 1.9. Muudan korra punkti 5.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand kogub vähemalt 60% maksimaalsest võimalikust punktisummast (sealhulgas iga eksami osa eest tuleb saada ka eraldiseisvalt vähemalt 60% võimalikest punktidest).“ 1.10. Muudan korra punkti 6.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „Otsus eksami sooritamise või mittesooritamise kohta tehakse eksaminandile teatavaks kolme tööpäeva jooksul.“ 1.11. Muudan korra punkti 6.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „Eksami sooritanutele väljastab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu tunnistuse viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.“ 1.12. Asendan korra Lisa 1 portfoolio koostamise juhendis sõna praktika sõnaga vaatluspraktika. 1.13. Muudan Lisa 1 perelepitusprotsessi analüüsi vormi: Toimumisaeg, Osalejad Arutluse all olnud Protsessi kokkuvõte ja analüüs koht teemad 1.14. Eemaldan Lisa 1 portfoolio koostamise juhendist vanemluskokkuleppe koostamise nõuded. 1.15. Eemaldan Lisa 2 ja Lisa 3. 1.16. Muudan Lisa 4 numeratsiooni Lisa 2-ks. 1.17. Lisan perelepitaja kompetentsi hindamise vormi III osa ja sõnastan selle järgmiselt: III osa – Vanemluskokkuleppe koostamine Õpiväljund: õiguslikult korrektse ja täidetava vanemluskokkuleppe koostamine Hindamismeetod: koostatud vanemluskokkulepe on selge ja täidetav Vaadeldavad Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 - kompetents kompetentsid puudub; 5 – oskused on olemas, kuid need vajavad täiendamist; 7- oskused on head; 10 punkti – oskused on suurepärased) ja kommentaarid 1 Lapse parima huviga Vanemluskokkulepe keskendub arvestamine lapse parimale huvile, tagades tema heaolu ning vastavuse vanusele, arengule ja vajadustele. 2 Kokkuleppe selgus ja Vanemluskokkulepe on sõnastatud täidetavus selgelt. Lapse viibimiskoha, suhtluskorra ja tema ülalpidamisega seotud tingimused on vanemluskokkuleppes kajastatud selgelt. 3 Õiguslik korrektsus Vanemluskokkulepe vastab täitedokumendi nõuetele. Vanemluskokkulepe on selge, konkreetne ja täidetav. 2 4 Konfliktide Vanemluskokkulepe sisaldab punkte ennetamine võimalike tekkivate eriarvamuste lahendamiseks (muud kokkulepped lapse kasvatamise osas). 5 Neutraalsus ja Vanemluskokkuleppes on mõlema tasakaal vanema õigusi ja kohustusi arvestatud võrdselt. 1.18. Muudan Lisa 2 hindamispunktide arvestust ja sõnastan selle järgmiselt: Maksimaalne hinne Minimaalne hinne (60%) I osa 60 punkti 36 punkti II osa 80 punkti 48 punkti III osa 50 punkti 30 punkti Kokku 190 punkti 114 punkti 2. Tulenevalt tehtud muudatustest kehtestan Sotsiaalkindlustusameti perelepitaja eksamiläbiviimise korra uues redaktsioonis vastavalt käskkirja lisale. 3. Tunnistan kehtetuks peadirektori 28.10.2024 käskkirja nr 150 "Perelepitaja eksami läbiviimise korra kinnitamine" kinnitatud lisa (Perelepitaja eksami läbiviimise kord). 4. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor 3  KINNITATUD 14.07.2026 käskkirjaga nr 71 Lisa Perelepitaja eksami läbiviimise kord 1. Üldsätted ja kasutatavad mõisted 1.1. Perelepitaja eksami läbiviimise kord (edaspidi kord) reguleerib Perelepitaja eksami läbiviimise, eksamitulemuste hindamise ja vormistamise ning vaidlustamise korda. 1.2. Korras kasutatavad mõisted: 1.2.1. eksaminand – eksami sooritamiseks nõuetekohase taotluse esitanud isik; 1.2.2. eksamikomisjon – peadirektori käskkirjaga moodustatud komisjon; 1.2.3. portfoolio – juhendipõhiselt koostatud materjal eksaminandi varasema õppe ja praktiliste kogemuste kirjeldamiseks. 2. Eksami korraldamine 2.1. Eksam tuleb sooritada perelepitajana tegutseda soovival isikul, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitud riiklikku perelepitaja põhikoolitust, vaid on läbinud mõne muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab riikliku perelepituse seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. 2.2. Eksami toimumise aeg ja koht avaldatakse SKA siseveebis. 2.3. Eksami eesmärk on kontrollida ja hinnata perelepitajana tegutseda sooviva isiku teadmiste ja oskuste vastavust riikliku perelepitaja nõuetele. 2.4. Eksami viib läbi eksamikomisjon. 2.5. Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisest võtab osa vähemalt kolm eksamikomisjoni liiget. 3. Eksamil osalemise tingimused 3.1. Eksamil osalemiseks tuleb esitada dokumendid, mis peavad sisaldama järgmisi andmeid: 3.1.1. ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress ja telefoninumber; 3.1.2. tõend perelepituse koolituse läbimise (vähemalt 160 akadeemilist tundi) kohta; 3.1.3. kõrgharidust tõendava dokumendi koopia; 3.1.4. portfoolio, mis on koostatud vastavalt käesoleva korra lisale 1. 4. Eksam 4.1. Eksam koosneb kirjalikust ja praktilisest osast. 4.2. Kirjalik osa koosneb esitatud portfooliost ja eksamil koostatud vanemluskokkuleppest. Portfoolio peab olema esitatud vähemalt 1 nädal (so 7 päeva) enne eksami toimumist. 4.3. Praktiline osa koosneb individuaalsest perelepitust imiteerivast rollimängust, millele eelneb perelepituse teemaline grupiarutelu ja millele järgneb tagasisidestav arutelu koos eksamikomisjoniga. 4.4. Eksaminand töötab perega kohandatud nõustamisruumis etteantud juhtumikirjelduse järgi. 4.5. Rollimäng kestab kuni 45 minutit. 4.6. Eksaminandil on õigus eksamile kaasa võtta isiklikke töövahendeid (näiteks konstellatsiooninukud, märkmepaberid, teraapiakaardid, pabertahvlid, skeemid, kell). 4.7. Rollimängu vaatlevad eksamikomisjoni liikmed, kes täidavad rollimängu ajal kompetentsi hindamise hindamislehti, hinnates eksaminandi tegevust. 4.8. Tagasisidestavas arutelus on eksaminandil võimalus eksamikomisjoniga analüüsida ja peegeldada läbiviidud perelepitusprotsessi. 4.9. Rollimängule järgnevalt koostab eksaminand Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud dokumendi põhjale vanemluskokkuleppe. Vanemluskokkulepe peab olema selge ja täidetav täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel. 5. Hindamine 5.1. Eksaminandi sooritust hindab eksamikomisjon. 5.2. Iga eksamikomisjoni liige reflekteerib ja hindab eksaminandi kompetentse. 5.3. Eksamikomisjon teeb perelepitaja teadmiste ja oskuste alusel otsuse eksami sooritanutest ja mittesooritanutest. 5.4. Eksam loetakse sooritatuks kui eksaminand kogub vähemalt 60% maksimaalsest võimalikust punktisummast (sealhulgas iga eksami osa eest tuleb saada ka eraldiseisvalt vähemalt 60% võimalikest punktidest). 5.5. Otsus eksami tulemuse kohta kantakse protokolli, millele kirjutavad alla kõik otsuse tegemisel osalenud komisjoni liikmed. Protokolli säilitatakse dokumendihaldussüsteemis Delta. 5.6. Eksamiprotokolli kinnitavad kõik eksamikomisjoni liikmed oma allkirjaga. 5.7. Eksamiprotokoll allkirjastatakse digitaalselt. 6. Eksami tulemused ja neist teavitamine 6.1. Otsus eksami sooritamise või mittesooritamise kohta tehakse eksaminandile teatavaks kolme tööpäeva jooksul. 6.2. Eksami sooritanutele väljastab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu tunnistuse viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. 6.3. Otsust saab vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  KINNITATUD 14.07.2026 käskkirjaga nr 71 Perelepitaja eksami läbiviimise korra Lisa 1 PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Portfoolio koosneb kahest osast. Esimene osa sisaldab kirjalikku analüüsi ja refleksiooni lähtuvalt perelepitaja väljaõppest, käsitletud materjalidest ja vaatluspraktikal saadud kogemustest. Teine portfoolio osa sisaldab vaatluspraktika analüüsi. Portfoolio maksimaalne pikkus on 10 lk kirjalikku teksti (Times New Roman, kirjasuurus 12, reavahe 1,5). Portfoolio eesmärk on hinnata, kuidas eksamil osaleja mõtestab perelepitaja tööd ning analüüsib end kui perelepitajat riikliku perelepitusteenuse teenuseosutajana. Portfoolio koostab eksamil osaleja etteantud teemapunktide abil, kasutades asjakohaseid akadeemilisi allikaid või praktilisi kogemusi. Muuhulgas on oluline, et selguvad perelepitaja enda eetilised lähtekohad ja mõtestamine perelepitaja tööst, teenuse vajadusest ja praktika-teooria koosloomest. Portfoolio esimeses osas kirjeldab eksamil osaleja järgmist: • Perelepitaja identiteet: haridus, väljaõpe ja kogemus, mis on aluseks perelepitajaks kujunemisel. • Perelepitaja teadmised ja nende rakendamine praktikas: teooriad (näiteks konfliktiteooria) või teised baaskoolituselt saadud teoreetilised teadmised, millest perelepitaja oma töös lähtub. Mida perelepitaja peab oma töös kõige tähtsamaks ja kuidas neid igapäevaselt oma töös rakendaks? • Laste kaasamine ja huvide kaitse: ülevaade perelepitaja olulisematest tõekspidamistest laste huvide kaitsmisel ja laste kaasamise põhimõtetest perelepitaja töös. • Eneseareng perelepitajana: eneseanalüüsi, supervisiooni ja professionaalsuse (kvaliteedi) tagamine töös perelepitajana. Minu kui perelepitaja arengukohad. • Seadusandlikud aluspunktid perelepitaja töös: tähtsamad seadusandluslikud nõuded, millest oma igapäevatöös juhinduda. • Perelepitaja erapooletus: perelepitaja töö neutraalse osapoolena. Portfoolio teine osa sisaldab ühe vaatluspraktika loo analüüsi. Oluline on kasutada allpool väljatoodud analüüsi raami. Perelepitusprotsessi analüüs. Osapoolte kirjeldused (vanus jms oluline teave arvestades konfidentsiaalsusnõudeid): Ema: Isa: Laps(ed): Perelepitusseansid Toimumisaeg, Osalejad Arutluse all olnud Protsessi kokkuvõte ja koht teemad analüüs  KINNITATUD 14.07.2026 käskkirjaga nr 71 Perelepitaja eksami läbiviimise korra Lisa 2 PERELEPITAJA KOMPETENTSI HINDAMISE VORM I osa – perelepitaja rolli ja oskuste analüüs Õpiväljund: perelepitaja oskuste kirjalik analüüs Hindamismeetod: portfoolio koostamine Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 - kompetents puudub; 5 – oskused on olemas, kuid need vajavad täiendamist; 7- oskused on head; 10 punkti – oskused on suurepärased) ja kommentaarid 1 Perelepitaja identiteet: Perelepitaja kirjeldab enda haridus, väljaõpe ja teekonda perelepitajaks kogemus, mis on aluseks kujunemisel, tuues välja perelepitajaks kujunemisel. haridusliku tausta ja töökogemuse või mõne muu asjakohase kogemuse. Perelepitaja põhjendab sellega motiveeritust ja sobilikkust perelepitusteenust osutada. 2 Perelepitaja teadmised ja Perelepitaja toob välja vähemalt nende rakendamine kaks teooriat ja tõendab nende praktikas: teooriad (näiteks kasutamist läbi praktiliste näidete, konfliktiteooria) või teised kasutades sealjuures analüütilist baaskoolituselt saadud lähenemist või toetudes teoreetilised teadmised, teaduskirjandusele. Analüüsist millest perelepitaja oma töös ilmneb, milliseid teadmisi hindab lähtub. Mida perelepitaja ja rakendab perelepitaja kõige peab oma töös kõige enam. Esitatud teooriad on tähtsamaks ja kuidas neid perelepitusteenuse osutamiseks igapäevaselt oma töös vajalikud ja asjakohased. rakendab? 3 Laste kaasamine ja huvide Perelepitaja mõtestab laste kaitse: ülevaade perelepitaja kaasamise rolli riikliku olulisematest tõekspidamised perelepitusteenuse osana ja töös laste huvide kaitsmisest ja perelepitajana. Perelepitaja laste kaasamise illustreerib oma arusaamu põhimõtetest perelepitaja asjakohaste näidete abil, töös. tuginedes teooriale, käsitletud materjalidele või senistele kogemustele. 4 Eneseareng perelepitajana: Perelepitaja kirjeldab seni eneseanalüüsi, supervisiooni kasutusel olnud asjakohaseid ja professionaalsuse eneseanalüüsi meetodeid ja (kvaliteedi) tagamine töös nende rakendamist, et tagada perelepitajana. kvaliteetne teenuseosutamine. Perelepitaja toob välja vähemalt kaks asjakohast enesearengu või eneseanalüüsi meetodit. 5 Seadusandlikud aluspunktid Perelepitaja toob välja olulisemad perelepitaja töös: tähtsamad (vähemalt neli) seadusandliku seadusandluslikud nõuded, aluspunkti. millest oma igapäevatöös juhinduda. 6 Perelepitaja erapooletus: Perelepitaja mõtestab erapooletu perelepitaja töö neutraalse vahendaja rolli, mõtestab enda osapoolena. piire ja kirjeldab läbi praktiliste näidete selle saavutamist. Perelepitaja kirjeldab läbi eneseanalüüsi, kuidas erapooletust saavutada, sellekohaseid riskikohti ja nende maandamisi, mida praktikas rakendada. II osa – perelepitaja praktilised oskused Õpiväljund: perelepitaja oskuste rakendamine perelepitusprotsessis Hindamismeetod: perelepitusprotsessi juhtumipõhine praktiline läbimäng eksamikomisjoni vaatlusel  Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 - kompetents puudub; 5 – oskused on olemas, kuid need vajavad täiendamist; 7 - oskused on head; 10 punkti – oskused on suurepärased) ja kommentaarid 1 Oskus jääda Perelepitaja kasutab lapsevanematega vanematega suhtlemisel suhtlemises täielikult neutraalset ja erapooletut neutraalseks ja erapooletuks. sõnavara, andes mõlemale vanemale võrdse võimaluse sõna võtta. Perelepitaja ei väljenda oma eelistust ühe või teise vanema suhtes. 2 Lapsekesksus ja mõtestatud Perelepitaja toob protsessi lapse heaolu eest seismine. käigus (kasutades vähemalt kahte metoodikat) lapse protsessi keskele. 3 Empaatiavõime, võime Perelepitaja näitab protsessi intuitiivselt mõista ja käigus oskusliku ja inimestega suhelda. professionaalset suhtlust vanematega. 4 Erinevate metoodikate ja Perelepitaja demonstreerib töövahendite asjakohane sessiooni ajal vähemalt ühte kasutamine. metoodikat ja ühe töövahendi kasutamist tööprotsessi osana. 5 Oskus arvestada paaride Perelepitaja normaliseerib lahkuminekul nii vanemate lahkumineku emotsionaalsete kui ka protsessi, tuues välja senised praktiliste vajadustega, võidud ja ühised eesmärgid, sealhulgas oskust reageerida mis aitavad protsessi edasi viia. kriisiolukorras, kus osalejate Perelepitaja demonstreerib ebaratsionaalsed protsessi käigus vähemalt ühte reaktsioonid võivad vaidlust asjakohast konfliktide pikendada ja süvendada. maandamise tehnikat ja ei lase konfliktil eskaleeruda. Vajadusel teeb pausi või kasutab mõnda muud tehnikat ja näitab enda oskust kriisiolukorras toime tulla. 6 Isikupärase ja paindliku Perelepitaja jälgib oma töös tööstiili kasutamine, mis kindlat struktuuri, kuid võimaldab varieerida kohandab neid vastavalt protsessi struktuuri ja tempot vajadusele. Perelepitaja näitab töös oleva paari ja perekonna 40 minutilise sessiooni vältel vajaduste järgi. vähemalt kahte perelepituse protsessi osa (näiteks sissejuhatus ja teemade ülevaade). Perelepitaja valib oskuslikult ülemineku ühelt tööstiililt teisele, tunnetades vanemate konfliktitaset ja hetkeolukorda sessioonil. 7 Oskus näha perekonda kui Perelepitaja toob oskuslikult tervikut, kus pereliikmete välja pereliikmete hea head suhted ja koostöö on läbisaamise olulisuse ja olulisemal kohal kui rõhutab selle olulistust nii kokkulepped iseenesest. protsessi osana kui ka vajadusel kasutades teisi meetodeid. 8 Suurepärased Perelepitaja on suhtluses suhtlemisoskused – selge ja vanemaga sõbralik kuid sobiva keele kasutamine, professionaalne, kasutades küsimuste küsimine, asjakohast sõnavara. ümbersõnastamisoskus. Perelepitaja peegeldab vanemate vastuseid ja kasutab teisi ümbersõnastamise meetodeid. III osa – Vanemluskokkuleppe koostamine Õpiväljund: õiguslikult korrektse ja täidetava vanemluskokkuleppe koostamine Hindamismeetod: koostatud vanemluskokkulepe on selge ja täidetav Vaadeldavad kompetentsid Hindamiskriteeriumid Hinnang (1 - kompetents puudub; 5 – oskused on olemas, kuid need vajavad täiendamist; 7- oskused on head; 10 punkti – oskused on suurepärased) ja kommentaarid 1 Lapse parima huviga Vanemluskokkulepe keskendub arvestamine lapse parimale huvile, tagades tema heaolu ning vastavuse vanusele, arengule ja vajadustele. 2 Kokkuleppe selgus ja Vanemluskokkulepe on täidetavus sõnastatud selgelt. Lapse viibimiskoha, suhtluskorra ja tema ülalpidamisega seotud tingimused on vanemluskokkuleppes kajastatud selgelt. 3 Õiguslik korrektsus Vanemluskokkulepe vastab täitedokumendi nõuetele. Vanemluskokkulepe on selge, konkreetne ja täidetav. 4 Konfliktide ennetamine Vanemluskokkulepe sisaldab punkte võimalike tekkivate eriarvamuste lahendamiseks (muud kokkulepped lapse kasvatamise osas). 5 Neutraalsus ja tasakaal Vanemluskokkuleppes on mõlema vanema õigusi ja kohustusi arvestatud võrdselt. Hindamispunktid Maksimaalne hinne Minimaalne hinne (60%) I osa 60 punkti 36 punkti II osa 80 punkti 48 punkti III osa 50 punkti 30 punkti Kokku 190 punkti 114 punkti