Järelevalve kokkuvõte

Vormsi Vallavalitsus [email protected] Hullo küla, Vormsi vald, 91301, Lääne maakond 09.07.2026 nr 5.1-3/14007-3 JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalve teostamise koht: 91301 Külamaja, Hullo küla, Vormsi vald, Läänemaa. Tel: (+372) 529 6318, E-post: [email protected] Järelevalve teostamise aeg: 01.06.2026 – 09.07.2026. Järelevalve teostaja: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist (järelevalve) Aasa Harjak. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: kirjalik küsitlemine, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmete ja dokumentide analüüs ning veebivestlus sotsiaal- ja haridusspetsialistiga. Järelevalvetoimingute juures osales Vormsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusspetsialist Karl Peetris. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Vormsi Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24274519248 ja 25282254323 abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust ega lapse abistamiseks meetmeid pakkunud. 2. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25280182007 ja 25282254323 lähtunud lapse huvidest. 3. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25280182007 ja 25282254323 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. 4. Lasteks § 29 lõige 4, mille kohaselt võib juhtumikorralduse algatamata jätta ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Lastekaitsetöötaja on juhtumis viitenumbriga 25277990022 jätnud juhtumikorralduse algatamata, kuigi lapse abivajadust ei olnud võimalik rahuldada ühekordse meetmega. SKA hinnangul on vajalik nõuete täitmise järelkontroll. Järelkontroll rikkumiste osas on kavandatud Vormsi Vallavalitsuses läbi viia peale 31.07.2027. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Lastekaitsetöö korraldamine Vormsi vallas Vormsi valla haldusterritooriumil elab järelevalve algatamise seisuga 29 last, kellest ühel on tuvastatud raske puue. Vormsi Vallavalitsuse eestkostel ei ole ühtegi last. Lastekaitse valdkonna eest vastutav sotsiaal- ja haridusspetsialist alustas Vormsi Vallavalitsuses tööd 18.05.2026. Eelmise valdkonna eest vastutava töötajaga ei ole spetsialist kohtunud ning lastekaitsejuhtumite üleandmist uuele töötajale ei ole toimunud. Viimase kolme aasta jooksul ei ole Vormsi vallas lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse määramisega seotud juhtumeid menetluses olnud. Hinnanguliselt moodustavad lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumid Vormsi valla lastekaitsetööst sotsiaal – ja lastekaitsespetsialisti sõnul marginaalse osa (0–5%). Põhiosa lastekaitsetööst rakendub ennetustegevusele, varajasele märkamisele ja perede nõustamisele. Väikese kogukonna eeliseks on tihe ja vahetu suhtlus peredega, mis võimaldab potentsiaalseid pingeid ja erimeelsusi märgata ning lahendada juba algfaasis, kaasates vajadusel haridusasutust ja perearsti. Seetõttu ei jõua olukorrad üldjuhul raskete juriidiliste hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlusteni. LasteKS § 20ga lastekaitsetöötajale sätestatud piirangute puudumist kontrolliti viimati 09.06.2026. Kontrolli viis läbi vallasekretär, tehes päringu e-toimiku süsteemi kaudu Karistusregistrisse (Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 11 alusel). Päringu tulemus kinnitas, et lastekaitsetöötajal puuduvad lastega töötamist välistavad karistused. Sotsiaaltöö ja haridusspetsialistil on sotsiaaltöö alane kõrgharidus. Tööandja võimaldab hiljuti lastekaitsetööle asunud spetsialistil sisseelamiseks osaleda vajalikel koolitustel ja infopäevadel. Arvestades saarelist asukohta, kasutab spetsialist palju e-koolitusi, kuid ka mandril toimuvate koolituste puhul on tagatud transpordikulude katmine. Tööandja väärtustab spetsialisti vaimse tervise toetamist ning osalemist Läänemaa piirkonna supervisioonidel- ja kovisioonidel. 2 Juriidilistes küsimustes saab spetsialist vahetut abi ja nõustamist vallasekretärilt nii haldusaktide koostamisel kui menetlusnormide täitmisel. Valla väiksuse ja saarelise asukoha tõttu lähtutakse abivajavate laste ja perede toetamisel individuaalsest ning vajaduspõhisest lähenemisest. Esmatasandil on tagatud kohapealne lastekaitsetöötaja nõustamine ning tihe koostöö haridusasutusega. Kuna 29 lapsega kogukonnas ei ole võimalik ega otstarbekas suurte tugiprogrammide rühmi kohapeal pidevalt avatuna hoida, on tagatud valmidus reageerida juhtumipõhiselt. Konkreetse vajaduse tekkides saab vald koheselt pakkuda peredele osalemist tõenduspõhistes vanemlusprogrammides, nagu näiteks "Imelised aastad" või "Vanemluse ehituskivid", suunates lapsevanemaid vastavatesse e- lahendustesse või toetades nende osalemist mandril, eelkõige Haapsalus toimuvates rühmades. Vajaliku abi kättesaadavuse tagamiseks ja logistiliste takistuste ületamiseks katab omavalitsus vajadusel lisaks teenuse tasule ka praami- ja transpordikulud. Vajaduse tekkimisel rakendatakse suure abivajadusega perede toetamiseks valla koduhooldustöötajat. Töötaja on saarel kohapeal olemas ning saab pakkuda perele vahetut ja praktilist tuge nende igapäevases elukeskkonnas. Spetsiifilisemate vajaduste korral on vallal valmidus peretoe teenust sisse osta ka mandrilt. Käesoleval hetkel ei osutata tugiteenust ühelegi perele kuna selleks pole hetkel vajadust. Saarelise paiknemise eripära tõttu on igapäevaselt väga oluliseks toetusmeetmeks peredele transpordikulude hüvitamine, mis tagab lastele ja vanematele ligipääsu mandril asuvatele tugispetsialistidele, eriarstidele ning vajalikele teenustele. Lastekaitsealane teavitustöö Vormsi vallas rajaneb personaalsele ja ennetavale suhtlusele, et luua kogukonnaga usalduslik koostöö. Kuna sama spetsialist juhib nii sotsiaal- kui haridusvaldkonda, toimib igapäevane ja vahetu kontakt Vormsi Lasteaed-Põhikooliga, mis tagab lapse abivajaduse kiire märkamise ja ühtse tegutsemise. Ametiaja alguses on sotsiaal- ja haridusspetsialisti fookuses usaldussuhete loomine peredega, olles neile kättesaadav nii vallamajas kui ka kodukülastuste raames. Tänu kahe valdkonna ülesele rollile on teavitustöö ja ennetustegevus terviklik protsess, kus hariduslik ja sotsiaalne tugi on omavahel tihedalt põimunud. Vormsi Vallavolikogu määrusega on kehtestatud vaimse tervise teenuse osutamise tingimused vallas. Lastekaitsetöös on Vormsi saarel suurimaks murekohaks vaimse tervise- ja pereteraapia spetsialistide (lastepsühhiaatrid, kliinilised psühholoogid) kättesaadavus. Kuigi omavalitsus on valmis tasuma nii teenuse eest kui ka kõik logistilised kulud, on spetsialistide järjekorrad mandril (Haapsalus ja Tallinnas) niivõrd pikad, et akuutse abivajaduse korral on kiire ja järjepideva erialase abi tagamine lapsele väga raske. Teravalt tuntakse puudust riiklikest- või piirkondlikest mobiilsetest kriisi- ja tugimeeskondadest, kes suudaksid operatiivselt toetada ka saarelises piirkonnas elavaid peresid. Ideaalis võiks toimida mobiilne ja multidistsiplinaarne tugimeeskond, kes suudaks abivajaduse ilmnemisel koheselt saarele tulla, tagades lapsele vajaliku spetsialistide toe ilma logistiliste takistusteta. Väike rahvaarv ja piiratud ressurss ei võimalda sellist spetsialistide võrgustikku püsivalt saarel hoida, takistuseks on ka spetsialistide üldine nappus Eestis tervikuna. Koostööd partneritest asutustega ei osanud alles tööd alustanud spetsialist veel hinnata, kuid varasemale informatsioonile tuginedes on koostöö toiminud hästi. Vormsi Vallavalitsuse kodulehe alajaotis Noorteinfo sisaldab lasteabi ja PPA veebipolitseiniku linke. 3 Järelevalve menetlus Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 01.06.2026. Järelevalve teostamisel kontrolliti Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohalik omavalitsus on loonud tingimused lastekaitsetöö tegemiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele kirjalikele küsimustele vastas põhjalikult sotsiaaltöö– ja haridusspetsialist. Vastustes kirjeldati omavalitsuse lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2025/2026 ning laste õigusi ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti vastustes ülevaade lastekaitse tööprotsessidest/töötingimustest lastega seotud juhtumites. Järelevalve veebivestlus sotsiaaltöö- ja haridusspetsialistiga toimus 18.06.2026. Järelevalve raames küsiti tagasisidet Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöö koostööpartneritelt, küsimustele vastas viis võrgustikuliiget. Mitmed vastajad märkisid, et viimase aasta jooksul on ametikohal olnud mitu erinevat spetsialisti, mistõttu on koostöö keskendunud uute kontaktide loomisele. Viimased kontaktid puudutasidki peamiselt uue spetsialistiga tutvumist ja koostöö kavandamist; haridusküsimusi; konkreetse lapse toetamise võimalusi või koolist puudumist ja koolitranspordi korraldamist. Enamik vastajaid ei olnud viimasel ajal pidanud kohalikule omavalitsusele lapse või pere edusammude või murede kohta tagasisidet andma, kuna vastavaid juhtumeid ei olnud esinenud või oli töötaja alles hiljuti tööle naasnud. Nõrgad kohad koostöös on vastajate sõnul seotud spetsialistide sagedase vahetumisega; väikese kogukonna eripäraga, kus probleemidest teavitatakse pigem kogukonna siseselt kui ametlikult; mis võivad raskendada probleemide varajast märkamist ja kiiret sekkumist. Toodi välja ka suurema toetuse vajadus vallavalitsuse juhtimistasandilt keerukamate juhtumite lahendamisel. Koostööd Vormsi valla lastekaitsega hinnati kokkuvõttes heaks, keskmine hinnang 10-palli skaalal oli 8,75. Järelevalve juhtumeid analüüsides ilmnes, et Vormsi vallast töölt lahkunud ametnike Kairi Aavere ja Oivi Boyersi ligipääs STARi juhtumitele on endiselt avatud. STAR andmetele on võimaldatud ligipääs ka Vormsi Lastead – Põhikooli praegusele direktorile. Juhime tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse kui tööandja kohustus on viivitamata sulgeda ametist lahkunud või teisele tööle üle läinud teenistujate, kelle tööülesanded ei ole enam seotud sotsiaalteenuste – ja toetuste andmeregistriga, kasutajakontod STARis. Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte Vormsi valla lastekaitsetöö peamine eesmärk 2025. aastal oli tagada saare lastele turvaline kasvukeskkond ja tugiteenuste kättesaadavus, arvestades geograafilist eraldatust. Peamised prioriteedid olid:  Individuaalne lähenemine ja varajane märkamine. Kuna vallas on lapsi vähe, oli prioriteediks tihe ja vahetu koostöö haridusasutuse (lasteaed-põhikool) ja lastevanematega, et märgata abivajadust juba eos ning pakkuda peredele tuge enne probleemide süvenemist.  Tugispetsialistide kättesaadavuse tagamine. Erilise tähelepanu all oli erialaspetsialistide (logopeed, psühholoog, eripedagoog) teenuste korraldamine saarel elavatele lastele, kombineerides kohapealseid lahendusi, e-teenuseid ja mandril (Haapsalus) teenusel käimise toetamist. 4   Huvihariduse toetamine. Laste ja noorte arengu toetamiseks on oluline tagada neile võrdsed võimalused huvitegevuses osalemiseks (nii saarel kui ka mandril). Lastekaitsetöö prioriteedid 2026. aastal Vormsi vallas on jätkata eelmise aasta fookustega, lisaks võrgustikutöö tõhustamine väikeses kogukonnas (haridusasutuse, perearsti, sotsiaaltöötaja ja politsei regulaarse inforuumi ühtlustamine). Jätkatakse perede nõustamist ja vaimse tervise teenuste kättesaadavuse tagamist, et leevendada eraldatusest või kogukonna väiksusest tulenevaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid. Kuna igapäevane ligipääs mandri teenustele on sõltuv praamiühendusest, on prioriteediks paindlike tugimeetmete leidmine ja perede nõustamine teenuste taotlemisel. Piirkonnapolitseinik, kelle tööpiirkond on ka Vormsi saar, asub peamiselt Haapsalus. Perearsti kabinet paikneb vallavalitsusega samas majas, vastuvõtt toimub 2 korda nädalas. Vormsi vallas täidab peretugevdustöötaja ülesandeid koduhooldustöötaja. Sotsiaal- ja haridusspetsialisti sõnul saare elanikud ametlikest abivajaduse teadetest pigem hoiduvad, juhtumid kas vaikitakse maha või püütakse kuidagi ise lahendada. Selle kuu aja jooksul, mis spetsialist on Vormsi vallas tööl onud, ei ole ühtegi lastekaitseteemalist pöördumist olnud. Kui tekib olukord, kus korraga tuleb täita mitmeid erineva valdkonna tööülesandeid, on spetsialisti sõnul esmane prioriteet laste heaolu tagamine. Kooli direktoriga toimus sotsiaal- ja haridusspetsialistil õppeaasta lõpus arutelu, teemaks Rajaleidja soovitused ja koostöö lapsevanematega. Töökeskkonna osas näeb sotsiaal- ja haridusspetsialist arenguruumi, muuhulgas võiks tema hinnangul lastekaitsetöö ametikoht olla kombineeritud noosroostöötaja ametikohaga. Esmaseid vajadusi enesetäiendamise osas on spetsialisti hinnangul STARi kasutamise koolituse läbimine. Lastekaitse menetluste analüüs Järelevalve käigus analüüsiti STARi kantud juhtumimenetlusi viitenumbritega 24274519248, 25277990022, 25280182007 ja 25282254323 (analüüsitud koos lihtmenetlustega viitenumbritega 25276977309 ja 26285716985). Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Vormsi Vallavalitsusele 09.07.2026 (nr 5.1-3/14007-2) registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta) TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED  Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega lapse heaolu, õiguste ja turvatunde tagamine on kontrollitud juhtumites puudulik. Ilmnes, et juhtumimenetlust ei algatata ega tehta ka juhtumimenetluse algatamata jätmise otsust, mis ei annagi võimalust last kasvataval isikul või lapsevanemal võtta vastutust ja viia läbi muutuseid pere toimetuleku toetamiseks, mistõttu võib laps jääda vajaliku abita ning juhtumitöö ei ole süsteemne ja järjepidev.  Abivajava lapse teate vastuvõtmisel tuleb saada juhtumist võimalikult kiiresti nii selge ülevaade kui võimalik. Esialgse hindamise eesmärk on saada esmane ülevaade lapse abivajadusest ning kui kiiresti peab sekkuma. Abivajaduse hindamine on oluline mõistmaks, milline abimeede on last ja peret kõige enam toetavam ja riske maandavam.  Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide 5  väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega (LasteKS § 21 lõige 2). Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid (LasteKS § 21 lõige 3).  Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud, kes lapse suhtes otsuseid rakendavad, peavad otseselt aitama kaasa lapse abivajaduse rahuldamisele ja juhtumi lahendamisele. Kui pakutavad abimeetmed ei täida oma eesmärki, ei pruugi need aidata kaasa lapse abivajaduse lahendamisele. Oluline on ka tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuskavasse toodud tegevuste tulemuslikkuse hindamine, sh vahehindamised ja eesmärgid, millest lähtudes saaks hinnata tulemuslikkust.  Analüüsitud menetlustes ei ole korrektselt välja selgitatud ega dokumenteeritud lapse arvamust. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine. Kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine, lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine) rakendamisega. Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last intervjueeritakse aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Lapse küsitlemise käsiraamatus on välja toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega lapsi on võimalik küsitleda ning seeläbi nende arvamust välja selgitada. Lapse arvamus on oluline välja selgitada ja dokumenteerida mistahes last mõjutava otsuse tegemisel. Vestlus on soovitatav läbi viia lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas, arvestada tuleb lapse vanust ja arengutaset. Seejuures on tähtis, et laps tunneb seeläbi toetust ning lastekaitsetöötaja kohtub lapse ja perega, mitte ei vestle üksnes telefoni teel. Oluline on välja selgitada lapse huvid arvesse võttes kõiki lapse olukorraga seonduvaid asjaolusid ning neid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht, lähtudes lapse huvist kui esmatähtsast kaalutlusest. Kui tehakse otsus, mis erineb lapse arvamusest, tuleb selgitada lapsele tema arvamusega arvestamata jätmise põhjused.  Järelevalve menetluses tuvastati juhtumid, kus lapsele on STARis avatud mitu erinevat menetlust. SKA rõhutab, et ühte peret puudutav info peaks olema koondatud ühte menetlusse, nii et kogu pere/lapse/laste kohta käiv teave oleks vajadusel kiiresti ja hõlpsalt kättesaadav. Kui ühe subjekti kohta on juba algatatud mitu paralleelset menetlust, siis saab osad neist lõpetada, sisestades vajaliku info ühe menetluse alla. Vastasel juhul tekib menetlejal segadus, mis toiminguid pere abistamiseks tehtud on ning lõppkokkuvõttes jääb puudulikuks abi andmise kvaliteet. Menetlust ei lõpetata ka siis, kui juhtumit korraldav teenistuja lahkub töölt, vaid uus vastutaja jätkab menetlemist. SKA selgitab, et lapsele/perele on võimalik abinõusid (välja arvatud toimetulekutoetuse, annetatud toiduabi, hooldajatoetuse, matusetoetuse ja ajutise kaitse saajatele UA üürihüvitise määramine) rakendada läbi ühe juhtumimenetluse, kus on koostatud ja ajakohastatud abivajaduse hindamine ning tegevuskava. Sel juhul on oluline teave lapse 6  ja temale määratud ning osutatud teenuste kohta kättesaadav ühest menetlusest. Statistikat abinõude rakendamisest on STARist võimalik saada päringuga „Määratud abinõud“ lehel.  Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada lastekaitsetöö nii, et lapse õigused ja turvalisus oleksid tagatud ka töötajate vahetumise korral. Töötaja lahkumisel tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada pooleliolevate lastekaitsejuhtumite korrektne üleandmine – vastuvõtmine. Nii näiteks on juhtumimenetlus viirenumbriga 25282254323 töötaja lahkumisel lõpetatud, kuigi laps vajab jätkuvalt abi ja juhtumiplaani tegevuskavasse märgitud eesmärkide saavutamine on alles pooleli.  SKA rõhutab, et kohalikul omavalitsusel on kohustus sulgeda viivitamata ametist lahkunud töötaja kasutajakonto STARis, et kaitsta isikuandmeid loata või ebaseadusliku juurdepääsu eest.  SKA juhib edaspidiseks tähelepanu, et Vormsi vallas teenistuses olev lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.  Tulenevalt lastekaitseseaduse § 20 lõikest 3 on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul on käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud.  SKA rõhutab, et mitmekülgse abivajadusega peret ei ole üldjuhul võimalik ilma peretoe töötaja teenuseta laste parimatest huvidest lähtuvalt aidata. Vajadusel soovitame kaaluda SOS Lasteküla peretugevdusteenust.  SKA soovitab valla kodulehel mitmekesistada lastele ja peredele suunatud infot. Arvestades, et spetsiifilised abivõimalused on saarel piiratud, võiks valla kodulehel olla rohkem kiiresti leitavaid laste heaoluga seonduvaid viiteid. Näiteks: lasteombutsmani, lastemaja teenuse, õppenõustamisteenuse ja lastekaitseseaduse kohta.  Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.  Sotsiaal- ja haridusspetsialistil läbida e-kursus „Lastekaitsetöö põhialused“. (allkirjastatud digitaalselt) Aasa Harjak juhtivspetsialist (järelevalve) 7