dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri abipolitseiniku VTK-le

Sotsiaalministeerium · 3. oktoober 2023
Viit
1.2-3/3144-3
Registreeritud
3. oktoober 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2023
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-33144-3 03.10.2023 Väljaminev kiri.asice227 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 21.08.2023 nr 1-6/2823-1, [email protected] SIM/23-1103/-1K/ Meie 03.10.2023 nr 1.2-3/3144-3 Vastuskiri abipolitseiniku VTK-le Lugupeetud siseminister Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks abipolitseiniku seaduse väljatöötamise kavatsuse (VTK). Leiame, et VTK toob endaga kaasa palju positiivseid muudatusi. Toetame VTK-s toodud üldist eesmärki, et plaanis on laiendada abipolitseinike rolli ja pädevust Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) abistajana, sh suurendada PPA võimekust kriisides toime tulla. Soovime välja tuua mõned aspektid: 1. Arvestades isikuvastaste vägivallakuritegude ja eriti lähisuhtevägivalla levimust Eestis1, peame oluliseks rõhutada, et abipolitseinikuks saamise tingimuste muutmine ja rolli suurendamine peab käima käsikäes nende ettevalmistuse tagamisega. Ka VTK-s viidatakse uuringule, mille järgi keskmiselt neli abipolitseinikku kümnest ei pea väljaõpet piisavaks. Seega palume silmas pidada abipolitseinike ja vabatahtlike koolitamise olulisust vägivalla eri vormide, eriti seksuaalvägivalla ja lähisuhtevägivalla teemadel, et nad oskaksid kannatanuid õigesti kohelda ja sobivaid abimeetmeid ning toetust pakkuda. Oluline on, et abipolitseinikud ja politsei vabatahtlikud saavad selged suunised vastavate koolituste läbimiseks. Näiteks on Sotsiaalkindlustusametil valminud e-kursused traumateadliku kohtlemise ja lähisuhtevägivalla ning psühholoogilise esmaabi teemadel neid kursuseid saab läbida tasuta ja endale sobival ajal. 2. Palume VTK-s kirjeldatud lahendused ühtlustada Riigikantselei koostatud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõus toodud lähenemistega. Nimelt tuleks VTK-s arvesse võtta seda, et isikud, kes töötavad töö- või ametikohtadel, mis on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõus toodud elutähtsate teenuste, KOV kohustuslike sotsiaalteenuste või tulevikus Vabariigi Valitsuste poolt määratletud riiklike kriisülesannetega korraldamisega, võivad küll olla samal ajal abipolitseinikud, kuid kriisi ilmnedes oleksid kohustatud siiski jääma enda töö- või teenistuskohta. Vastasel juhul on küll PPA mehitatud, kuid muud töö- ja teenistuskohad mitte. 3. Tunnustame, et VTK ettepanekutel on positiivne mõju kiirabile ja laiemalt tervishoiusüsteemile, eelkõige peatükis 2.5 välja toodud regulatiivsete võimaluste kaudu. Iseseisva pädevusega abipolitseinike ehk IPAP-ide pädevuse laiendamine lihtsustab märkimisväärselt koostööd kiirabi ja politsei vahel, sest IPAP-idel tekib võimalus teostada mitmeid toiminguid, mida kiirabi ootab politseiametnikult teda väljakutsele kaasates. IPAP-ide 1 Moodustab poole kõikidest toime pandud vägivallakuritegudest Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 pädevuste laiendamine tähendab, et suurem arv patrulle piirkonnas sobivad täitma kiirabi poolt oodatavat ülesannet ja politseiabi kättesaadavus kiirabile paraneb. Turvakontrolli läbiviimise õiguse andmisel IPAP-ile on positiivne mõju koostööle kiirabiga, sest sellega tagatakse, et IPAP-i poolt kiirabile üleantav isik on kiirabi- ja edaspidi haiglatöötajatele ohutu, tal ei ole kaasas keelatud või ohtlikke esemeid. VTK-s loetletud juhtumite hulgas, mille korral turvakontroll on võimalik, ei ole kahjuks aga ettenähtud kiirabile üleandmise stsenaariumi – palume kaaluda selle lisamist. Leiame, et kehtiv õigus ei luba IPAP-i kaasamist kiirabi väljakutsele, mille käigus on vaja aidata kiirabil transportida agressiivset ning oma terviseseisundist tulenevalt endale või teistele ohtlikku isikut (üldjuhul vaimne häire või narkojoove) tervishoiuteenuste osutaja juurde (haiglasse). See oleks aga väga vajalik ning palume kaaluda selle võimaluse lisamist. 4. Palume kaaluda võimalust kaasata abipolitseinikke teiste valdkondade töösse hädaolukorras või eriolukorras. Tervishoiuvaldkonnas on arutatud COVID-19 kriisi käigus, et suurema epideemia või muu tervishoiualase hädaolukorra korral võib võimekuse tõstmiseks tekkida suurem vajadus kiirabipersonali järele. Näiteks alarmsõidukijuhtimise õigust omavad isikud teistest valdkondadest (nt politsei) sobiksid kriisiolukorras kiirabi autojuhiks. Sellist kogemust Eestis ei ole veel olnud: tegemist on teoreetilise vajadusega ja usume, et ka teistes hädaolukorra lahendamisega seotud asutustes võib tekkida vajadus kaasata abipolitseinikke spetsiifiliste tegevuste täitmiseks. Mõistame, et tegevus on mõeldav üksnes olukorras, kui PPA-l on tulenevalt oma tööülesannete mahust võimalik pakkuda täiendavat personali abipolitseinike näol teisele valdkonnale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Susanna Jurs [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel