dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Sotsiaalministeerium · 13. oktoober 2023
Viit
1.2-3/3509-2
Registreeritud
13. oktoober 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2023
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf562 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Piibe Vill <[email protected]> Saadetud: 13.10.2023 13:32 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Terviseameti tagasiside kliimaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Manused: image001.jpg Tere Küsisite tagasisidet kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele, saadame Terviseameti kommentaarid ja ettepanekud. Soovime pöörata tähelepanu sellele, et kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse dokumendis ei ole välja toodud keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mis käsitleb keskkonnavaldkonna seoseid majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. KEVAD arengukavas on eraldi toodud ka kliimapoliitika peatükk, milles on muuhulgas mainitud, et KEVAD käsitleb kliimapoliitika koordineerivat tasandit, kirjeldab kliimaministeeriumi kui koordineeriva asutuse vaadet ning määratleb kesksed poliitikainstrumendid, mis loovad vajalikud eeldused eesmärkide poole liikumiseks. Leiame, et kliimaseaduses on vaja käsitleda ka KEVAD-es loetletud alaeesmärke, mis on tundlikud kliimale. Näiteks on KEVAD-e veekeskkonna eesmärgiks, et Eesti põhja- ja pinnaveeseisund oleks hea, inimestele oleks tagatud puhas joogivesi ning üleujutusriskid oleksid maandatud. Kliimamuutuste kontekstis tähendab see näiteks, et üleujutused ei mõjutaks joogivee allikaid (salvkaevud ja puurkaevud), mille vältimiseks oleks vaja paremate äravoolusüsteemide välja töötamist. Joogivee kontekstis mõjutavad kliimamuutused näiteks sinivetikate ja nende poolt toodetavate toksiinide kui ka vibrioonide (näiteks Vibrio Cholerae) levialade ja levimise perioodi muutusi Eesti pinnavees (ja suplusvees). Lisaks on vaja tagada joogivee kättesaadavus põuaperioodidel. Samuti mõjutavad kliimamuutused vektorputukate põhjustatud nakkushaiguste levikut, mis on tingitud nende putukate geograafilisest levialast ning aktiivsusperioodide ja populatsioonide suuruse muutumisest. Heaks elukeskkonnaks haigustekitajatele ja nende ülekandjatele on ka näiteks üleujutatud alad, mis tekivad kliimamuutuste tagajärjel. Pöörame tähelepanu ka sellele, et kliimamuutumine toob kaasa kuumalaineid, mis võivad põhjustada terviserikkeid riskirühmas olevatele inimestele. Selle vältimiseks on vaja tagada hoonete sisekliima (jahutussüsteemid), kuid ka läbi mõelda kommunikatsioon (teavitus, õige käitumine ohuolukorras) ja esmaabi osutamine. Piibe Vill nõunik keskkonnatervise osakond [email protected] Terviseamet +372 794 3500 [email protected] www.terviseamet.ee Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel