AS Hoolekandeteenused ainuaktsionäri otsus

ASUTAJA OTSUS 12.10.2023 nr 1.9-5/3712-1 AS Hoolekandeteenused ainuaktsionäri otsus ASi HOOLEKANDETEENUSED ainuaktsionär on Eesti Vabariik (aktsiate ja häälte arv vastavalt äriregistrile on 120 262, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest). Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, otsustas äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 1 ja §-i 300 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest, Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused põhikirja punktist 4.9.1 ja äriseadustiku §-st 305 kinnitada Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused muudetud põhikirja (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  AKTSIASELTS HOOLEKANDETEENUSED PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on: Aktsiaselts Hoolekandeteenused (edaspidi aktsiaselts). 1.2. Aktsiaseltsi asukoht on: Tallinn, Eesti Vabariik. 1.3. Aktsiaseltsi eesmärk ja põhitegevusala on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude teenuste osutamine sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega. 1.4. Aktsiaseltsi muud tegevusalad on: 1.4.1. riiklike hoolekandeprogrammide, strateegiate ja arengukavade ellurakendamine, hoolekandealaste uurimistööde teostamine, hindamine ning monitooring; 1.4.2. kinnis- ja vallasvara arendus, haldamine, ost, müük, vahendus, nimetatuga seotud teenused ja nende vahendamine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega; 1.4.3. muu majanduslik tegevus, mis on seotud tervishoiu ja hoolekandelise tegevusega. 1.5. Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta ehk 1. jaanuar kuni 31. detsember. 1.6. Aktsiaselts koostab ja esitab seaduses sätestatud isikule igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks eelarve koostamisel. 1.7. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis vastab finantsplaanile ning riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele. 1.8. Aktsiaseltsi juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, mille rakendamist ja järgimist kirjeldatakse majandusaasta aruandes, andes muuhulgas ülevaate jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta koos hinnanguga oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid. 2. AKTSIASELTSI AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 2.1. Aktsiaseltsi miinimumkapitali suurus on 3 250 000 (kolm miljonit kakssada viiskümmend tuhat) eurot ning maksimumkapitali suurus on 13 000 000 (kolmteist miljonit) eurot. 2.2. Aktsiaseltsi iga aktsia nimiväärtus on 65 (kuuskümmend viis) eurot. 2.3. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi sissemakseid hindab aktsiaseltsi nõukogu või äriseadustikus nimetatud juhul nõukogu poolt valitud ekspert, lähtudes seejuures mitterahalise sissemakse aluseks oleva asja või varalise õiguse harilikust väärtusest, ning vormistab asjakohase hindamisakti. Hindamisakti õigsust kontrollib audiitor. 1  2.4. Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab äriseadustikus nimetatud nõuetele. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtusele ja ülekursile. 3. AKTSIONÄRIDE ÜLDKOOSOLEK 3.1. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. 3.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. 3.3. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud tingimustel. 3.4. Üldkoosoleku toimumise teate saadab juhatus kõigile aktsionäridele. Kirjalik teade saadetakse aktsionärile elektrooniliselt või aktsiaraamatusse kantud aadressil. 3.5. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala. Üldkoosoleku toimumise teates peab näitama seaduses sätestatud andmed. 3.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kui aktsionäride koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. 3.7. Aktsiaseltsi üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras. 3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, väljaarvatud põhikirja muutmine, nõukogu liikme enne volituse tähtaja lõppu tagasikutsumine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkorraldamise, lõpetamise ja lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamise otsused, mis on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest. 3.9. Üldkoosoleku pädevuses on: 3.9.1. põhikirja muutmine; 3.9.2. aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 3.9.3. nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine vastavalt põhikirja punktile 4.1.-4.2.; 3.9.4. nõukogu esimehe valimine; 3.9.5. nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra, arvestades äriühingu spetsiifikat, otsustamine; 3.9.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 3.9.7. aktsiaseltsi strateegilisi ja finantseesmärke sisaldavate omaniku ootuste kehtestamine ja uuendamine vähemalt igal kolmandal aastal; 3.9.8. audiitori(te) valimine; 3.9.9. erikontrolli määramine ning selleks riigi osaluse valitseja poolt juhitava asutuse struktuuriüksuse kasutamise otsustamine; 3.9.10. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 2  3.9.11. reservkapitalide moodustamine; 3.9.12. juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise üle otsustamine, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramineja selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine; 3.9.13. aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine; 3.9.14. teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustamine. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks; 3.9.15. aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine. Aktsiaseltsi üldkoosoleku või nõukogu nõusolekut on aktsiaseltsi tütarettevõttel vaja ka mõnede muude otsuste tegemiseks, kui aktsiaseltsi üldkoosolek on nii otsustanud; 3.9.16. muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 3.9.17. teistes Aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. Sellistel asjaoludel tehtud otsuse tegemisega tekitatud kahju eest vastutavad aktsionärid solidaarselt nagu juhatuse või nõukogu liikmed. 4. AKTSIASELTSI NÕUKOGU 4.1. Aktsiaseltsil on nõukogu, millel on kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustikus sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. 4.2. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi üldkoosolek oma otsusega lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust. 4.3. Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused avaldatakse pärast selle otsuse tegemist 10 tööpäeva jooksul aktsiaseltsi veebilehel. 4.4. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik: 4.4.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.4.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.4.3. kellel on ärikeeld; 4.4.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.4.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 4.5. Punktis 4.4 nimetatud piirangutele lisaks ei või aktsiaseltsi nõukogu liikmeks olla isik, kellel on riigi osalusega äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 4.5.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole aktsiaseltsi aktsionär; 4.5.2. on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär; 4.5.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär; 4.5.4. on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle aktsiaseltsi aktsionär; 4.5.5. omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on 3  aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.6. Punktides 4.4.1.–4.4.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.7. Punktis 4.4.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.8. Käesoleva põhikirja punkti 4.5 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, kel on nõukogu liikmega ühine majapidamine. 4.9. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse otsustab üldkoosolek oma otsusega lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust ja arvestades äriühingu spetsiifikat. 4.10. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kuid nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. 4.11. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses vastavalt riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrale. 4.12. Nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse pärast selle otsuse tegemist 10 tööpäeva jooksul aktsiaseltsi veebilehel. 4.13. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.14. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.15. Nõukogu kinnitab üldkoosoleku kinnitatud omaniku ootustest lähtuva strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve. 4.16. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusoleku on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 4.16.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või tütarettevõtja asutamine või lõpetamine või; 4.16.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine, tingimusel, et üldkoosolek on teinud vastava otsuse; 4.16.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest või; 4.16.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või; 4.16.5. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa või; 4.16.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa või; 4.16.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 4.17. Punktis 4.16 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamine tooks aktsiaseltsile kaasa olulise kahju. 4  4.18. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme (3) kuu jooksul. Nõukogu koosoleku toimumisest teavitatakse nõukogu liikmeid üldjuhul neliteist (14) päeva enne koosolekut. Nõukogu liikmetele saadetakse üldjuhul vähemalt viis (5) päeva enne koosoleku toimumist välja elektrooniliselt päevakord, otsuse projektid ja koosoleku materjalid. Nõukogu koosolekut võib kokku kutsuda ka erandkorras, saates nõukogu liikmetele vähemalt kaks (2) päeva enne koosoleku toimumist välja elektroonilise kutse koos päevakorraga. 4.19. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. 4.20. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. 4.21. Nõukogu võib teha otsuse punktides 4.19 sätestatud korras koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Selleks saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti elektrooniliselt või faksi teel, määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem, kui kaks (2) päeva arvates otsuse projekti kättesaamisest, ega pikem, kui kolmkümmend (30) päeva alates otsuse projekti väljasaatmisest. Tähtaegselt kirjalikult mittevastamine loetakse vastuhääletamiseks. 4.22. Nõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 4.23. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Aktsiaseltsi nõukogu nimetab ametisse ja vabastab ametist siseaudiitori või korraldab siseaudiitori teenuse ostmise audiitoriühingult. 4.24. Siseaudiitori eesmärgiks on edastada aktsiaseltsi juhtorganitele usaldusväärset ja asjakohast informatsiooni aktsiaseltsi tegevuse ja selle kohta eesmärgiga parandada aktsiaseltsi sisekontrolli süsteemi tõhusust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks jälgib ja hindab siseaudiitor pidevalt sisekontrolli meetmeid, samuti püüab aktsiaseltsi siseaudiitor avastada aktsiaseltsi tegevuses puudujääke ja vigu ning teavitab neist aktsiaseltsi juhtorganeid: 4.24.1. siseaudiitor kohustub raporteerima aktsiaseltsi nõukogule ja auditi komiteele siseauditi funktsiooni eesmärkidest, olulistest riskivaldkondadest ja probleemidest aktsiaseltsi sisekontrolli süsteemis; 4.24.2. siseaudiitor juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku ja nõukogu poolt vastu võetud otsustest ja siseauditi standarditest; 4.24.3. siseaudiitor peab andma ülevaateid siseauditialasest tegevusest aktsiaseltsi juhatusele. Sellised ülevaated peavad tooma esile olulised riskivaldkonnad ja probleemid aktsiaseltsi sisekontrolli süsteemis. 4.25. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitoriühingult juhul, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada üldkoosolekuga. 5. AKTSIASELTSI JUHATUS 5  5.1. Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi igapäevast tegevust. Juhatuse liikmete arv on üks (1) kuni kolm (3), kes valitakse nõukogu poolt kuni neljaks aastaks. 5.2. Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks ei või olla isik: 5.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 5.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 5.2.3. kellel on ärikeeld; 5.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 5.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 5.3. Punktides 5.2.1.–5.2.4. nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 5.4. Punktis 5.2.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5.5. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega. Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele aktsiaseltsi tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja aktsiaseltsi majandusliku olukorraga. 5.6. Juhatuse esimehe määramise õigus on nõukogul. Kui juhatuses on üks liige, loetakse ta juhatuse esimeheks. 5.7. Kui juhatuses on kuni kaks juhatuse liiget (sh juhatuse esimees), siis võib aktsiaseltsi esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Kui juhatuses on kolm juhatuse liiget, siis juhatuse esimees võib aktsiaseltsi esindada kõigis õigustoimingutes, ning teised liikmed võivad aktsiaseltsi esindada kõigis õigustoimingutes ühiselt. 5.8. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees. 5.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 5.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud kusjuures arvestama peab äriühingule seatud eesmärkide täitmist ning äriühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu. 5.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste 6  perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 6. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 6.1. Aktsiaseltsi tegevuse aruandlus ja kasumi jaotamine toimub seaduses sätestatud korras. 6.2. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel: 6.2.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 6.2.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 6.2.3. põhikirja punktis 6.3 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal registrile esitamisega. 6.3. Aktsiaseltsi auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande esitatakse registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 6.4. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ja avaldatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, korraldanud selle juhtimist ja järelevalvet teostanud ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 6.5. Riigivaraseaduse §-des 97 ja 98 nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated peavad olema avaldaja veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. 6.6. Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva põhikirjaga. 6.7. Aktsiaselts ei maksa toetuseid ega tee annetusi. 7. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 7