Euroopa Komisjoni Eesti esindus
[email protected]
Meie: 10.10.2023
Eesti Õdede Liidu (EÕL) ja Eesti Ämmaemandate Ühingu (EÄÜ) tagasiside Euroopa
Komisjoni algatusele „Komisjoni teatis talentide liikuvuse potentsiaali maksimeerimise
kohta Euroopa oskusteaasta raames. Komisjoni soovitus kolmandate riikide kodanike
kvalifikatsioonide tunnustamise kohta“.
Juhtiv peadirektoraat- vastutav üksus: SG.E2 / GROW.D1
Tunnustame põhimõtteid, kus olulised on inimeste oskused, mitte vaid formaalne diplom.
Arvestada tuleb, et meetmete leevendamine toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid
tagajärgi ning mõjutab suur- ja väikeriike erinevalt.
Nõustume, et erineva kvalifikatsiooniga inimeste kaasamine neile omasel erialal tundub
mõistlik. Oluline on aga samaaegselt säilitada erialaste teenuste kvaliteet ning motivatsioon
erialal töötamiseks ka nendel, kes on täitnud kõik EU direktiivide nõuded.
EÕL ja EÄÜ juhivad tähelepanu olulistele murekohtadele:
1. Tervishoius on oluline osata riigikeelt, eriti väikeriigis, et saada patsientidest aru,
anda õiget abi ning dokumenteerida kõik tegevused ja otsused riigikeeles.
Professionaalse õendus- ja ämmaemandusabi osutamisel on äärmiselt oluline, et
tervishoiutöötaja mõistaks võimalikult hästi patsiendi probleemi. Lisaks on õel ja
ämmaemandal vaja kogu protsessis tehtud tegevused selgesõnaliselt ja üheselt mõistavalt
dokumenteerida. See on võimalik riigikeele valdamisel vähemalt C1 tasemel.
2. Eestis on õe ja ämmaemanda professionaalse pädevuse nõuded tasemel, kus
kutseala esindajatel on palju iseseisvust ja vastutust.
Eestis on õde ja ämmaemand iseseisev spetsialist. E-tervise infosüsteemide ja
tervishoiusüsteemis kasutusel olevate vahendite valik võib erineda olulisel määral teistes
riikides kasutusel olevast. Õendus- ja ämmaemandusfilosoofilised alused lähtuvad Eestis
protsessiviisilisest lähenemisest patsiendile. Kolmandatest riikidest tulevatel
õdedel/ämmaemandatel jääb puudu iseseisvusest ja praktikast ehk suur osa tegevusest on nende
senisest töökogemusest erinev.
1. juulil 2024.a. hakkab Eestis kehtima Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seadus, mis muudab veel olulisemaks tervishoiutöötaja pädevuse piires
tehtud tegevuste dokumenteerimise korrektsuse. Eestis on enamus tervishoiuasutustes
dokumenteerimine digitaalne, kuid teada on, et see ei ole tihti tavapärane kolmandates riikides.
Korrektseks dokumenteerimiseks on vajalikud nii digipädevused kui ka eesti keele oskus.
Patsiendiohutus peab olema fookuses. Eestisse on jõudnud tervishoiutöötajaid nt Ukrainast,
kes on saanud tuge keele omandamiseks ja kes jätkavad kaheaastast õe õpet tervishoiu
kõrgkoolides, et omandada õena bakalaureuse kraad. Õppes sisaldub praktika ning arvesse
võetakse eelnevalt omandatud pädevused ja töökogemus. Selline lähenemine võimaldab
motiveeritud õel omandada EU direktiividele vastav haridus, tutvuda väikeriigi
tervishoiusüsteemiga erinevatel praktikatel ning omandada samaaegselt riigikeel.
3. Kolmandate riikide kolleegide tööle saabumisel tõuseb meie õdede ja
ämmaemandate töökoormus.
Kõik uued kolleegid vajavad juhendamist. Kolmandatest riikidest kolleegide saabumisel
suureneb töösurve ja intensiivsus tervishoiutöötajatele, keda pole juba praegu piisavalt, et katta
isegi järelkasvuks vajalikku praktikajuhendamist. On oluline, et igapäevaseks tööks vajalik
tõlkevajadus ei tähendaks olemasolevate tervishoiutöötajate jaoks märkimisväärset
töökoormuse tõusu, mis tõstaks läbipõlemise riski. Seega on oluline põhjalikult läbi mõelda,
kuidas vajadusel korraldada tõlkimine kolmandast riigist tulnud spetsialis< ja patsiendi
vahelises suhtlusel ning tagada töö dokumenteerimine riigikeeles. Samu< vajavad lisanduvad
spetsialis<d tuge Ees< tervishoiusüsteemi sisse elamisel ning teistes tööga seonduvates
tegevustes.
EÕL-i ja EÄÜ ettepanek: kolmandatest riikidest tulevat õde/ämmaemandat saab ümberõppe
ajal rakendada tervishoiusüsteemis kas abiõena/abiämmaemandana või õde/ämmaemand-
üliõpilasena, kui riigis lepitakse kokku, millised on sellise „piiratud õigustega töötaja“
vastutuspiirid. Lisaks peab jääma väikeriigis nõue, kus tööle asumisel (ükskõik milliste
õigustega) on täidetud minimaalne keelenõue – näiteks tööle asumisel B1 tasemel, poole aasta
pärast B2 tasemel ning õena/ämmaemandana tööle asumisel C1 tasemel.
Anneli Kannus Liis Raag
Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing
President President
Algatuse link: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13965-
Kolmandate-riikide-kodanike-kvalifikatsioonide-tunnustamine-komisjoni-soovitus_et
Koopia:
Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Tervisekassa
Eesti Õendusjuhtide Ühing
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Tartu tervishoiu Kõrgkool
Saatja: Anneli Kannus <
[email protected]>
Saadetud: 10.10.2023 14:53
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <"SM Info">; <"Leena Kalle">; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool <
[email protected]>; Amphora <
[email protected]>;
liis.raag <
[email protected]>; Juhatus <
[email protected]>
Teema: EÕL ja EÄÜ seisukoht EU algatusele
Tere,
Edastan (lisatud digiallkirjastatud fail) Eesti Õdede Liidu ja Eesti
Ämmaemandate Ühingu seisukoha Euroopa Komisjoni algatusele „Komisjoni
teatis talentide liikuvuse potentsiaali maksimeerimise kohta Euroopa
oskuste aasta raames. Komisjoni soovitus kolmandate riikide kodanike
kvalifikatsioonide tunnustamise kohta.
Lugupidamisega
Anneli Kannus Liis Raag
EÕL president EÄÜ president