Muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõule 295 SE

Õnne Pillak Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 20.10.2023 nr 1.2-5/3799-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõule 295 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Sotsiaalkomisjoni menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused) eelnõu 295 SE. Käesolevaga esitame ettepanekud nimetatud eelnõu muutmiseks. 1. Palume täiendada eelnõu §-i 1 punktidega 1–3 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada need järgmiselt: „1) paragrahvi 72 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud juhul, kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus“; 2) paragrahvi 72 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 77 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või kohaliku omavalitsuse üksusele“ tekstiosaga „, kohaliku omavalitsuse üksusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele“;“. Selgitus: Teeme ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) erihoolekandeteenuse rahastamist ja teenuse osutamiseks lepingu sõlmimist puudutavate sätete muutmiseks. Muudatuse kohaselt jäetakse SHS § 72 lõikest 3 välja erisus, mis on kehtestatud valitsusasutusele ja valitsusasutuse hallatava riigiasutusele. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks ka SHS § 72 lõige 4. Kehtiva SHS § 72 lõike 3 kohaselt rahastatakse erihoolekandeteenust teenuseosutaja ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) vahel sõlmitud lepingu, teenuseosutaja esitatud arvete ning isikule väljastatud suunamisotsuse alusel, välja arvatud juhul, kui erihoolekandeteenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus. SHS § 72 lõike 4 kohaselt rahastatakse erihoolekandeteenuse osutamist Sotsiaalministeeriumi (SoM) valitsemisala eelarvest, kui teenuse osutajaks on valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Edaspidi kohaldub kõigile tegevusluba omavatele erihoolekandeteenuse osutajatele teenuste korraldamisel, sh teenuse rahastamisel samasugune regulatsioon. Muudatuse kohaselt toimub erihoolekandeteenuste rahastamine kõigil juhtudel isikupõhiselt, kuna rahastus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 riigieelarvest SKA kaudu on seotud konkreetse teenusele suunatud inimesega. Teenusele õigustatud isikule on SKA poolt suunamisotsuse väljastamise eelduseks riigieelarves rahaliste vahendite ja isiku soovitud teenuseosutaja juures vaba teenusekoha olemasolu. Riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste kulud kaetakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, teenust saama õigustatud isiku omaosalusest (kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul) ja kohaliku omavalitsuse üksuse (igapäevaelu toetamise teenuse puhul) poolt. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus isiku kohta kalendrikuus on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine", mille ajakohastamisel lähtutakse jooksvaks eelarveaastaks eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. SHS § 72 lõike 4 rakendamine tähendaks seda, et erihoolekandeteenuseid ei rahastataks isikupõhiselt, vaid asutusepõhiselt, kuid see ei läheks kokku erihoolekandeteenuste rahastamise üldiste põhimõtetega. Seni ei ole ükski valitsusasutus ega valitsusasutuse hallatav riigiasutus erihoolekandeteenuseid osutanud ja seega ei ole praktikas ka SoM-i eelarve kaudu erihoolekandeteenuste korraldamist rahastatud. Viidatud teistsugune rahastamisvõimalus viidi SHS-i pidades silmas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust (Astangu KRK), mis aga ei ole alates 2023. aasta 1. juulist enam SoM-i hallatav riigiasutus, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus1. Astangu KRK-le väljastati 2023. aasta 15. juunil töötamise toetamise teenuse osutamise tegevusluba2 ning asutus on esitanud SKA-le ka taotluse nimetatud teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks. Kehtiv SHS § 77 lõige 1 lubab SKA-l volitada erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Teeme ettepanku SHS § 77 lõiget 1 täiendada ja lubada nimetatud lepingu sõlmimine ka valitsusasutuse hallatava riigiasutusega. Selline lahendus on sarnane sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldusele – nt on ka eespool mainitud Astangu KRK-l rehabilitatsiooniteenuse tegevusluba3 ja samuti on SKA temaga vastavalt SHS §-le 65 sõlminud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu. Selline leping on SKA-l sõlmitud kõigi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul ei ole SHS-s valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele erihoolekandeteenuste rahastamisega sarnast erandit sätestatud. Muudatuse mõju erihoolekandeteenuste korraldamise vaates on väike, sest erihoolekande senises korralduses muudatusi ei toimu, kuivõrd teenusepakkujatega sõlmitaks juba täna lepingud ning rahastamine toimub SKA eelarvest. Astangu KRK, kellega saab SKA muudatuste jõustudes lepingu sõlmida, on osutanud töötamise toetamise teenuse sarnast teenust sotsiaalkaitseministri 18.09.2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alategevusena „Kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine“ Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Seega on Astangu KRK teenuse osutamise kogemus sisuliselt olemas. Kokku pakub Eestis töötamise toetamise teenust 2023. aasta juuni seisuga 86 teenuseosutajat. Muudatuse mõju SKA-le avaldub selles, et SKA-l on tulevikus võimalik kõikide erihoolekandeasutuste puhul rakendada samu teenuse korralduse ja rahastuse põhimõtteid. Mõju teenusesaajatele on positiivne, sest peale muudatuse jõustumist on võimalik SKA-l sõlmida Astangu KRK-ga teenuse osutamise leping, millest tulenevalt on võimalik teenusele suunata kuni 28 inimest4. 2. Palume täiendada eelnõu §-i 1 punktidega 4–7 (muutes järgnevate punktide numeratsiooni) ja sõnastada need järgmiselt: 1 Haridus- ja teadusministri 22. juuni 2023. a määrus „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“. 2 Majandustegevuse register: MTR (ttja.ee) 3 Majandustegevuse register: MTR (ttja.ee) 4 Astangu KRK-s võib tegevusloa kohaselt olla töötamise toetamise teenusel maksimaalselt 28 isikut.  3 „4) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) valmistama isikut ette võimaluse korral iseseisvalt ilma toetuseta tööle asuma.“; 5) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist.“; 6) paragrahvi 92 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik;“; 7) paragrahvi 92 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ta vajab enne tööle asumist või töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist;“;“. Selgitus: Teeme ettepaneku töötamise toetamise teenust reguleerivate sätete muutmiseks. Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. Lisaks täiendatakse teenuseosutaja tegevusi teenuse osutamise käigus ja teenust saama õigustatud isikutele seatavaid tingimusi. Muudatustega täpsustatakse töötamise toetamise teenuse miinimumnõuded, et luua võimalus teenuseosutajatele puuduva töövõimega või isikutele, kelle töövõime kaotuse protsent on 80% kuni 100%, toetatud töö pakkumiseks. Samuti püütakse muudatusega ühtlustada teenuse korraldamise põhimõtteid ja suunata Töötukassa poolt pakutavatele teenustele osalise töövõimega erihoolekandeteenust saavad inimesed, et neid paremini integreerida avatud tööturule. Muudatuse üheks eesmärgiks on, et teenuseosutaja saaks ise korraldada teenusele suunatud erivajadusega inimestele jõukohase töö pakkumist. Praktikas osad teenuseosutajad juba pakuvad töötamise toetamise teenuse raames kaitstud tingimustes töötamist. Töistes tegevustes osalemise võimalus on oluline ja võimaldab teenusele suunatud isikutel anda oma panus ühiskonda. Töötamise toetamise teenuse arendamisel on oluline arvestada, et osad teenuse saajad vajavad töötamisel pidevat juhendamist ja paindlikku töökorraldust. Muudatusega tagatakse puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töö tegemise võimalus ja tööoskuste arendamine, millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese toimetulekule tervikuna. Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku täiendada SHS § 91 lõike 2 punkti 6. Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase ja sobiva töö avatud tööturul või kaitstud tingimustes, muu hulgas töötamise toetamise teenuse osutaja enda juures. Eesmärk on tagada psüühikahäirega inimestele tööle saamist ja tööl püsimist toetav teenus, mille raames kujuneb inimesel tööharjumus, õpitakse töö leidmiseks ja töö tegemiseks vajalikke oskusi, toetatakse inimest nii töö otsimise kui ka töö tegemise ajal ning selle tulemusel on inimene oma tööelus võimalikult iseseisev. Kõik töötamise toetamise teenuse saajad ei ole suutelised iseseisvalt tööle asuma. Paljud psüühilise erivajadusega inimesed vajavad töötamise toetamise teenust pikka aega ega liigu edasi iseseisvale tööle. Teenuse eesmärk on hoida ära toimetuleku halvenemist. Teenuseosutaja kohustuse täpsustamine valmistada inimest ette võimaluse korral iseseisvalt tööle asuma tähendab, et kui inimene tahab ja suudab, on töötamise toetamise teenuse  4 eesmärk iseseisev töötamine, kuid kui inimene ei ole võimeline või ei ole veel valmis iseseisvalt töötama, siis teenuse osutamine jätkub ja inimest toetatakse temale vajalikus ulatuses. Samuti teeme ettepaneku täiendada SHS § 91 lõikega 3. Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib ka teenuseosutaja ise, kas töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal, pakkuda isikule talle võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist. Töötamise toetamise teenuse osutamise senine praktika on võimaldanud teenuse eesmärki mitmeti tõlgendada. Enamasti on eesmärk olnud inimese avatud tööturule tööle aitamine ja seal püsimise toetamine. Osad teenuseosutajad on pakkunud töötamise võimalust ka kaitstud tingimustes. Lisatava lõike 3 kohaselt võib teenuseosutaja lisaks avatud tööturule tööle aitamisele pakkuda isikule võimalust töötada töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal. Olenemata töö tegemise asukohast või tööandjast sõlmitakse isikuga töö mahule ja iseloomule sobiv leping (tööleping või võlaõiguslik leping). Teeme ettepaneku täiendada SHS § 92 punktiga 11. Eelnõuga sätestatakse, et töötamise toetamise teenuse saamiseks peab isikul olema tuvastatud puuduv töövõime. Kuna vanaduspensionieas inimeste töövõimet ei hinnata, ei kehti see tingimus vanaduspensioniealistele inimestele, st neile ei ole töövõime puudumine teenuse saamist välistavaks tingimuseks. Praegu on tööealistel inimestel tööalaseid toetavaid teenuseid võimalik saada Töötukassa ja SKA kaudu. Isikud, kes nimetatud teenuseid vajavad, võivad asuda mõlema asutuse vaateväljas, mistõttu esineb dubleerimist või hoitakse n-ö valel teenusel kohti kinni. Tulenevalt 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvast tööturumeetmete seaduse § 4 lõikest 4, võetakse tööturumeetmete pakkumisel arvesse tööhõiveprogrammist tulenevaid erisusi ja tööturumeetmeid pakutakse isikule tööhõiveprogrammis ettenähtud tingimustel. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ raames on tervisest tuleneva takistusega inimesele ette nähtud mitu tööalast toetavat teenust (tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine jm). Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata inimesele, kellel on puuduv töövõime (tööhõiveprogrammi § 39 lg 3); tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puuduva töövõimega isikule, kui ta töötab (tööhõiveprogrammi § 38 lg 4). Töötamise toetamise teenuse puhul ei ole töövõime piirangut kehtivas seaduses kehtestatud, nii et teenust on õigus saada nii osalise kui ka puuduva töövõimega isikutel. Nii tööhõiveprogrammis välja toodud toetatud töölerakendamise teenus kui ka toetatud töötamise teenus on oma sisu ja eesmärkide poolest sarnased. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on puuduva töövõime tingimuse seadmisega (sh isikud, kellele on määratud töövõimetus töövõime kaotusega 80–100%) selgemini eristada sihtrühmi, et need erinevate asutuste osutatavate teenuste puhul ei kattuks. Muudatuse jõustumisel ei ole õigust saada töötamise toetamise teenust isikutel, kellele ei ole määratud puuduvat töövõimet. Neil on õigus pöörduda toe saamiseks Töötukassa poole. Osalise töövõimega isikud, kes juba saavad töötamise toetamise teenust, saavad jätkata teenuse kasutamist kuni SKA väljastatud suunamiskirja lõppemiseni. Muudatuse jõustumise ajal teenusejärjekorras olijatele, kellele on määratud osaline töövõime, tagatakse võimalus saada teenust, kui järjekord nendeni jõuab (SHS §-i 160 täiendamisega). Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikutele ei määrata üldjuhul osalist või puuduvat töövõimet, mistõttu on SKA-l õigus jätkuvalt teenust saama suunata vanaduspensioniealisi isikuid, kes vastavad teenuse saamise ülejäänud nõuetele. Teeme ettepaneku täiendada SHS § 92 punkti 2, millega täpsustatakse teenust saama õigustatud isikule seatud tingimusi. Teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad toetust ja juhendamist lisaks töötamise ajale ka enne tööle asumist. Toetuse all peetakse silmas  5 eesmärgipäraseid ettevalmistavaid tegevusi (motiveerimine, töö harjutamine, tööoskuste õppimine, tööle kandideerimiseks vajalike oskuste omandamine jne). Pärast käesolevas muudetuste jõustumist ei võta SKA enam uusi osalise töövõimega psüühikahäirega isikuid teenusejärjekorda. Töötamise toetamise teenusel oli 2023. aasta juuli seisuga kokku 638 inimest, kellest 83 olid osalise töövõimega ja teenuse järjekorras oli veel 27 osalise töövõimega isikut. Osalise töövõimega isikutele korraldab edaspidi teenuste pakkumist Töötukassa, kelle pakutavad teenused lähtuvad konkreetsest inimesest ja tema võimekusest tööturul. 3. Palume täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 13 (muutes järgneva punkti numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt: „13) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 44 ja 45 järgmises sõnastuses: „(44) Käesoleva seaduse § 92 punktis 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti. (45) Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule, kes on võetud töötamise toetamise teenuse järjekorda, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes ei ole riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti, suunamisotsuse töötamise toetamise teenuse saamiseks, kui on täidetud muud käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimused.“;“. Selgitus: Teeme ettepaneku eelnõu § 1 täiendamiseks punktiga 13, millega täiendatakse SHS § 160 lõigetega 44 ja 45, millega kehtestatakse töötamise toetamise teenuse normide muutmisega seotud rakendussätted. Lõike 44 kohaselt on töötamise toetamise teenuse puhul puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemat 80%. Sellega tagatakse isikute võrdne kohtlemine teenuse saamisel olenemata sellest, millise seaduse alusel tema töövõime vähenemine on tuvastatud. Lõikes 45 täpsustatakse töötamise toetamise teenuse suunamisotsuse väljastamist neile inimestele, kellele SKA on muudatuse rakendumise ajal juba tuvastanud töötamise toetamise teenuse vajaduse ja kes on lisatud töötamise toetamise teenuse järjekorda. Nendele inimestele väljastab SKA suunamisotsuse ka juhul, kui on täidetud muud SHS §-s 71 sätestad tingimused (silmas on peetud, et riigieelarves on olemas rahalised vahendid teenuse osutamiseks ja teenuseosutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas vaba koht), kuid ei ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes ei ole riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80%. Selle täiendusega on tagatud enne SHS § 92 punkti 11 jõustumist SKA poolt töötamise toetamise teenuse järjekorda pandud isikute õigustatud ootus saada järjekorra nendeni jõudmisel teenust. Eespool nimetatud isikute puhul on SKA-l õigus väljastada suunamisotsus, kui töötamise toetamise teenuse järjekord isikuni jõuab. Isikul on õigus saada teenust vastavalt SKA suunamisotsuses sätestatud tingimustele. 4. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 4 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) ja sõnastada see järgmiselt: „§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 28.04.2022, 1) § 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  6 „(5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 37 jõustub 2025. aasta 1. juulil.“.“. Selgitus: Teeme ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 28.04.22, 1) § 6 lõike 5 muutmiseks. Muudatus puudutab SHS § 1305 lõigete 4 ja 5 kehtetuks tunnistamise tähtaega, mis on muudetava sättega kavandatud 2024. aasta 1. juuliks. Muudatuse kohaselt lükatakse tähtaega aasta võrra edasi 2025. aasta 1. juuliks. SHS § 1305 lõigete 4 ja 5 kehtetuks tunnistamine on seotud kavatsusega viia Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatav kinnise lasteasutuse teenus (edaspidi KLAT) Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Maarjamaa Hariduskolleegium on suurima kohtade arvuga KLAT-i osutav asutus, kus viibivad teenusel lapsed, kes on endale või teistele sedavõrd ohtlikud, et nende vabadust on vaja kohtumääruse alusel piirata. Tähtaja edasilükkamise vajadus on tingitud asjaolust, et teenuse üleandmise ettevalmistustööd ja läbirääkimised on erinevatel põhjustel võtnud oodatust enam aega. Näiteks on ettevalmistusprotsessis olnud vajadus täiendavate juriidiliste analüüside ja erinevate asutustega peetavate arutelude järele, eesmärgiga selgitada välja, milline teenust osutava asutuse õiguslik vorm oleks sobilik ja milline peaks olema asutuse ülevõtmise protsess. On peetud läbirääkimisi AS-ga Hoolekandeteenused, kuid läbirääkimiste käigus ilmnesid küsimused, mis vajavad kokkulepete tegemiseks enam aega. Lisaks on vahepeal tõstatunud olulised teenuse sisu puudutavad küsimused. Näiteks on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel mitu suurt muudatust nii lastekaitsetöös laiemalt kui ka rehabilitatsiooniteenuse korraldamisel, mis omakorda mõjutavad seda, kuidas edaspidi KLAT- i korraldada. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku jõustumistähtaja edasi lükkamiseks, et tagada teenuse sujuv ja kohane üleminek ühelt teenuseosutajalt teisele. Maarjamaa Hariduskolleegium on Eestis suurima kohtade arvuga KLAT teenuse osutaja (70 teenuskohta). Kokku on Eestis 88 KLAT teenuskohta. Ühe ministeeriumi haldusalalt teise ministeeriumi haldusalasse teenuse üleandmiseks tähtaja pikendamine annab paremad võimalused teenuse järjepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks. Maarjamaa Hariduskolleegiumis kinnise lasteasutuse teenuse osutamisega kaasnevad kulud 2024. aastal on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse. 5. Palume muuta eelnõu §-i 6 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–7 ja 13 ning § 4 jõustuvad üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 9–11 ja § 5 jõustuvad 2029. aasta 1. aprillil.“. Selgitus: Teeme ettepaneku erihoolekandeteenuse rahastamise ja lepingu sõlmimist puudutavate ning töötamise toetamise teenuse muudatuste jõustumiseks üldises korras (eelnõu § 1 p-d 1–7 ja 13). Astangu KRK on seni osutanud töötamise toetamise teenuse sarnast teenust sotsiaalkaitseministri 18.09.2022 käskkirjaga nr 118 kinnitatud „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alategevusena „Kaitstud töö teenuse väljaarendamine ja osutamine“ Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Selle meetme kulude abikõlblikkuse periood lõppeb 31.12.2023. Võimalikult kiire ehk üldises korras jõustumine on vajalik, sest muudatustega luuakse tulevikus SKA töötamise toetamise teenuse suunamiskirjaga isikutele võimalus minna teenusele ka Astangu KRK-sse. Samuti avaneb seni kaitstutud töö projektiga hõlmatud isikutel võimalus ennast võtta SKA-s töötamise toetamise teenuse eelisjärjekorda ja saada teenuse järjekorra nendeni jõudmisel tulevikus teenusele soovi korral Astangu KRK-  7 sse. Töötamise toetamise teenuse sätetes tehtavad muudatused saavad jõustuda üldises korras, sest ei vaja ettevalmistusaega. Samuti teeme ettepaneku Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatava KLAT-i puudutava muudatuse jõustumiseks üldises korras (eelnõu § 4) – tulenevalt muudatuse sisust on oluline, et muudatus jõustuks enne 2024. aasta 1. juulit ehk enne kui jõustuks viidatud teenuse üleviimine Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Lõikes 3 toodud muudatused võrreldes eelnõuga on seotud sätete numeratsiooni muudatustega, mis tulenevad käesolevast ettepanekust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Reet Kodu 5855 3159 [email protected]