Sihtasutus Raplamaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 19.10.2023 nr 141 Sihtasutus Raplamaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. septembri 2023. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Raplamaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  KINNITATUD Terviseministri 19.10.2023 käskkirjaga nr 141 „Sihtasutus Raplamaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ SIHTASUTUS RAPLAMAA HAIGLA FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP Mai 2023 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1. Visioon ja eesmärgid ...................................................................................................... 4 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 4 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 4 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 6 2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 7 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.......................................................................... 9 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................10 3.1. SA Raplamaa Haigla ravitegevus perioodil 2019–2022 ..........................................10 3.1.3. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................10 3.1.1. Statsionaarne ravi ...........................................................................................11 3.1.4. Päevaravi ........................................................................................................12 3.1.2. Erakorraline meditsiin ......................................................................................13 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................14 3.1.6. Taastusravi teenused ......................................................................................15 3.2. Rapla esmatasandi tervisekeskus ja ravimahtude planeerimine aastani 2030 ........16 3.2.1. Üldarstiabi teenus ...........................................................................................16 3.2.2. SA Raplamaa Haigla poolt esmatasandi tervisekeskusele pakutavad teenused . 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2040 .......................................................................17 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................24 Kokkuvõte ............................................................................................................................26 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus andis 15.01.2015 istungil volitused sihtasutuste Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Läänemaa Haigla ja Rapla Maakonnahaigla baasil uute sihtasutuste asutamiseks. SA Raplamaa Haigla asutajad on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Raplamaa Omavalitsuste Liit. Uue sihtasutuse loomisega tagatakse Rapla maakonna elanikele kvaliteetse eriarstiabi teenuse parem kättesaadavus ja õigeaegsus, luuakse võimalused haigla jätkusuutlikuks arenguks, ratsionaalseks ressursikasutuseks ning vajadusel patsientide kiireks täiendavaks diagnostikaks ja raviks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Raplamaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2023-2040. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse SA Raplamaa Haigla arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja -strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja õigusaktidest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud SA Raplamaa Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse SA Raplamaa Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku- näitajaid, SA Raplamaa Haigla ravitegevust perioodil 2019-2021, planeeritavaid ravimahte perioodil 2023-2040 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Ravimahtude juures tuleb arvestada 2020. ja 2021. aastal seoseid COVID-19 leviku mõjudega ning sellest tulenevate ravimahtude langusega. Edasises ravimahtude prognoosis lähtutakse sõltuvalt erialast pigem 2022 kui normaalaasta tasemetest. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 1. Visioon ja eesmärgid SA Raplamaa Haigla on piirkonna juhtiv tervishoiuasutus, mis pakub kõrge kvaliteediga tervishoiuteenuseid. Visioon on olla tuntud kui usaldusväärne ja kaasaegne tervishoiuteenuste pakkuja, kus patsiendid saavad professionaalset ravi ning parimat võimalikku hooldust. Eesmärk on parandada kogukonna tervist ja heaolu ning olla eeskujuks tervishoiuvaldkonnas, pakkudes uuenduslikke lahendusi ning tõhusat ravi. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus: 1) osutab ambulatoorset (sh päevaravi) ja statsionaarset eriarstiabi ja õendusabi; 2) pakub koostöös esmatasandi, EMO ja kiirabiga parimat raviteekonda; 3) osutab muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega; 4) on tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks; 5) teeb koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega et tagada ravi kättesaadavust eriarstiabis nii päevaravis kui statsionaarravis; 6) tagab osutatavate teenuste kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele nõuetele; 7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Kokkuvõtlikult on SA Raplamaa Haigla ülesandeks ajaliselt ja geograafiliselt võimalikult hästi kättesaadava kvaliteetse eriarstiabi osutamine, mh pakkudes teenuseid koostöös esmatasandi tervisekeskusega, Rapla maakonna elanikele, kasutades efektiivseid ja tõenduspõhiseid ravimeetodeid ning haigla jätkusuutliku arengu kindlustamine tervishoiuressursside optimaalse rakendamise teel. 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus SA Raplamaa Haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks on Rapla maakond, kus asub neli omavalitsusüksust (Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald ja Rapla vald). SA Raplamaa Haigla on ainus Raplamaal asuv üldhaigla, mille koosseisu kuuluvad erakorralise meditsiini osakond, sisehaiguste ja kirurgia osakond, polikliinik, õendusabi ja koduõendus ning labor. 4 SA Raplamaa Haiglal on Terviseameti tähtajatud tegevusload nr L01960 (eriarstiabi tegevusluba), nr L02827 (hemodialüüsi tegevusluba), nr L03900 (õendusabiteenuse tegevusluba), nr L03862 ja nr L04782 (koduõenduse tegevusluba), nr L04775 (õe vastuvõtuteenus), nr L04776 (ambulatoorsed psühhiaatriateenused, sünnitusabi ja günekoloogia), nr L04783 ja nr L04784 (iseseisev ämmaemandusabi teenus). Eriarstiabi tegevusloa alusel on lubatud osutada teenuseid järgmistel arstlikel erialadel: 1. Anestesioloogiaalased konsultatsioonid (valuravi) 2. Anestesioloogiateenused, sh I astme intensiivravi voodikohti 5 3. Anestesioloogiateenused, sh II astme intensiivravi voodikohti 2 4. Ambulatoorsed dermatoveneroloogiateenused 5. Ambulatoorsed endokrinoloogiateenused 6. Ambulatoorsed infektsioonhaiguste teenused 7. Ambulatoorsed erakorraline meditsiini teenused 8. Ambulatoorsed kardioloogiateenused 9. Laborimeditsiini teenused 10. Ambulatoorsed nefroloogiateenused, ka neerupuudulikkusega haigete hemodialüüs 11. Ambulatoorsed neuroloogiateenused 12. Ambulatoorsed ortopeediateenused 13. Ambulatoorsed otorinolarüngoloogiateenused, päevakirurgiateenused 14. Ambulatoorsed pediaatriateenused, haiglaravi voodikohti 4 15. Ambulatoorsed psühhiaatriateenused, päevaraviteenused, haiglaravi voodikohti 4 (alates 01.01.2016 suletud) 16. Ambulatoorsed pulmonoloogiateenused 17. Radioloogiateenused 18. Ambulatoorsed reumatoloogiateenused 19. Ambulatoorsed sisehaiguste teenused, päevaraviteenused, haiglaravi voodikohti 30 20. Ambulatoorsed sünnitusabi ja günekoloogiateenused, päevaraviteenused, päeva- kirugiateenused ja raseduse katkestamise teenused, haiglaravi voodikohti 9 21. Ambulatoorsed taastusravi ja füsiaatriateenused 5 22. Ambulatoorsed uroloogiateenused 23. Ambulatoorsed üldkirurgiateenused, päevaraviteenused, päevakirurgiateenused, haiglaravi voodikohti 16 Tegevusluba nr L03900 annab haiglale õiguse osutada iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust, voodikohti 25. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust. Taoline töökorraldus võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna perearstid. Raplas osutab kiirabiteenust PERH. Lisaks SA Raplamaa Haiglale on piirkonnas teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Rapla Perearstikeskuses osutab üldarstiabi teenust 6 perearsti. Lisaks SA Raplamaa Haiglale pakuvad ambulatoorse eriarstiabi teenuseid näiteks Erapolikliinik Praxis OÜ (günekoloogia), Cilia OÜ (oftalmoloogia) ja OÜ Baltic Euromedical (sisehaigused, töötervishoid). Teisestest teenustest on SA Raplamaa Haigla teenuspiirkonnas 10 hambaraviteenuse ja 3 töötervishoiuteenuse pakkujat (sh SA Raplamaa Haigla). Rapla maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid valdavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Keerukamad ravijuhud suunatakse PERH-i või mõnda teise kõrgema etapi haiglasse. Eriarstiabi osutatakse patsientide vajadustest lähtuvalt ka teistes kõrgema etapi raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle viies. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Rapla maakond SA Raplamaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2765 km². Maakonnas on neli omavalitsusüksust: Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald ja Rapla vald. Statistikaameti1 andmetel elab Rapla maakonnas 33 529 inimest (1. jaanuari 2022. aasta seisuga) ning 1 km2 kohta on 12,1 elanikku. 2022. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Rapla vald, kus elab ligikaudu 40% maakonna elanikest. Rahvaarvu poolest järgnevad Rapla vallale Kohila vald (22,4%) ja Märjamaa vald (22,0%). Kehtna vallas elab ca 16% maakonna elanikest. 1 Statistikaamet <link> 6  33 299 33 311 33 282 33 116 33 529 32 395 35 000 31 336 29 983 28 527 30 000 27 091 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2018 2019 2020 2021 2022 2025p 2030p 2035p 2040p 2045p Joonis 1. Rapla maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2018 – 2022 ning prognoos aastateks 2025 – 2045 (Allikas: Statistikaamet) Rapla maakonna rahvaarv on aastatel 2018 – 2022 kasvanud keskmiselt 0,17% võrra aastas. 2020. ja 2021. aastal maakonna rahvaarv vähenes, kuid 2018. aastaga võrreldes kasvas 2022. aastaks rahvaarv 0,69% võrra (230 inimese võrra). Harju ja Tartu maakonna kõrval on Rapla maakond olnud üks vähestest maakondadest, kus rahvaarv ei ole olnud pidevas langustrendis. Statistikaameti poolt koostatud rahvastikuprognoos näitab Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja muutust vananemise suunas. Peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Eestis tervikuna väheneb Statistikaameti prognoosi kohaselt 2045. aastaks rahvaarv 3,2%. Rapla maakonnas kahaneb 2022. aastaga võrreldes rahvaarv 2030. aastaks 2193 inimese võrra (-6,5%) ning 2045. aastaks 6438 inimese võrra (-19,2%). 2.3. Vanuseline koosseis SA Raplamaa Haigla teeninduspiirkonna rahvastikust moodustasid 2022. aasta 1. jaanuari seisuga kõige suurema osa 0–19-aastased (22,46%). Maakonna rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab nooremaealiste elanike kõrgem osakaal Eesti keskmisega (21,35%) võrreldes. Teisalt on vanusegrupi alates 50+ eluaastat (41,01%) elanike osakaal Eesti keskmisest (39,81%) kõrgem. 2045. aastaks suureneb Statistikaameti prognoosi kohaselt Rapla maakonnas vanusegrupi alates 50+ eluaastat elanike osakaal 54,40% ning nooremaealiste (0–19-aastased) elanike osakaal moodustab maakonna rahvastikust 17,32%. 7  85 ja vanemad 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 1 250 1 050 850 650 450 250 50 150 350 550 750 950 1 150 Meeste arv (2022) Naiste arv (2022) Meeste arv (2045) Naiste arv (2045) Joonis 2. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis 2022. ja 2045. aastal (Allikas: Statistikaamet) Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on vajadus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2022. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Rapla maakonnas (20,76%) Eesti kui terviku vastavat näitajat 0,32% võrra, kuid Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2045. aastal olema Rapla maakonnas 65+ aastasi elanikke 8,05% võrra enam kui Eestis tervikuna sama vanuserühma elanikke. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Rapla maakonnas kasvamas, jõudes 2045. aastaks 33,06 %-ini. 8 Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Rapla maakonnas Muutus 65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv 2022. Aasta osakaal osakaal Eestis Raplamaal aastaga Raplamaal võrreldes 2018 19,6% 19,7% 6554 2019 19,8% 19,9% 6635 2020 20,0% 20,2% 6718 2021 20,3% 20,7% 6845 2022 20,4% 20,8% 6960 2025 21,6% 22,9% 7415 6,5% 2030 23,1% 25,5% 7996 14,9% 2035 24,2% 28,1% 8439 21,3% 2040 25,6% 30,9% 8806 26,5% 2045 26,7% 33,1% 8955 28,7% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2045. aastaks suureneb antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 28% võrra, siis kasvab nõudlus mitmete tervishoiuteenuste järele. 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Rapla maakonna keskuseks ja maakondlikuks toimepiirkonna keskuseks on Rapla linn. Rapla linna näol on tegemist maakonna ainsa linnaga. Raplamaa arengustrateegia 2035+2 kohaselt on maakonnas vaid viis asulat, kus elab enam kui 1000 elanikku. Rapla maakonna asustustihedus, 12,1 elanikku km2 kohta, on Eesti keskmisest ligikaudu kolm korda madalam. Tegemist on Jõgevamaa, Läänemaa ja Järvamaa kõrval ühe mandri-Eesti kõige hõredamalt asustatud maakonnaga. Kõige tihedamalt on asustatud maakonna keskus – Rapla linn, 1125,1 elanikku km2 kohta. 2 Raplamaa arendusstrateegia 2035+ <link> 9 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. SA Raplamaa Haigla ravitegevus perioodil 2019–2022 3.1.3. Ambulatoorne ravi Ambulatoorse ravitegevuse kogumahu puhul 2020. ja 2021. aasta osas tuleb arvestad COVID- 19 leviku mõjudega ning sellest tulenevate ravimahtude ajutise langusega. 2019. aastaga võrreldes on 2022. aastal visiitide arvud ambulatoorses ravis vähenenud enam kui 20%. Viimasel neljal aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam sünnitusabi ja günekoloogia erialal, millele järgnesid üldarsti ja üldkirurgi vastuvõtud. Vaatlusalusel perioodil on ambulatoorsete visiitide arvud peamiselt langenud, kasvanud on nefroloogi, otorinolarüngoloogi, pulmonoloogi, erakorralise meditsiini arsti, südamepuudulikkuse kabineti õe ja tubakast loobumise nõustamise õe vastuvõtud. Perioodil 2020–2022 pediaatria ambulatoorseid vastuvõtte üldpediaatri lahkumise tõttu ei toimunud. Mitme eriala puhul on ambulatoorse ravimahu vähenemine tingitud arstide töölt lahkumisega. Tabel 2. SA Raplamaa Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2019–2022 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2019 2020 2021 2022 Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Dermatoveneroloogia 1385 930 358 2 347 166 Taastusravi 858 624 428 293 Sisehaigused 1341 1122 663 703 164 Psühhiaatria 2657 2957 1355 394 Otorinolarüngoloogia 1983 1803 1815 2081 Sünnitusabi ja günekoloogia 8787 7948 6684 7154 Üldkirurgia 5039 1 3766 2392 11 2706 59 Endokrinoloogia 602 378 332 409 Kardioloogia 1640 1349 1361 1403 Nefroloogia 148 182 186 175 Neuroloogia 3462 3466 2871 3168 Pulmonoloogia 206 69 345 74 254 43 388 114 Reumatoloogia 1188 974 897 917 Pediaatria 110 0 0 0 Ortopeedia 1651 1714 1420 3 595 3 Uroloogia 584 2 633 433 449 Erakorralise meditsiini arst 345 412 792 674 Muu (üldarst, resident, anestesioloog jne) 5325 4549 4556 6177 Vaimse tervise õe vastuvõtt 57 96 82 231 Diabeediõde 50 36 9 43 10 Tromboosiõde 107 8 11 4 Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 1338 1270 973 1480 Südamepuudulikkuse kabineti õde 8 96 143 187 Tubakast loobumise nõustamine 2 25 23 93 Valuravi arsti vastuvõtt 131 167 51 52 Noorsportlaste tervisekontroll 68 67 61 64 KOKKU 37 510 1634 33 386 1605 26 909 1300 28 149 2544 3.1.1. Statsionaarne ravi Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi oli 2019. aastal 18 109 voodipäeva. 2020. ja 2021. aasta osas tuleb arvestad COVID-19 leviku mõjudega ning sellest tulenevate ravimahtude ajutise langusega. 2019. aastaga võrreldes on 2022. aastal voodipäevad kogumaht vähenenud ligikaudu 13% võrra. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemaks erialaks sisehaigused, kuid ka selle eriala puhul on märgata ravitegevuse vähemist. Perioodil 2019 – 2022 on üldkirurgia hospitaliseeritute arv vähenenud keskmiselt 11,2% võrra aastas ja statsionaarse õendusabi hospitaliseeritute arv on kasvanud keskmiselt 1,8% võrra aastas. Statsionaarses ravitegevuses on COVID-19 leviku aastatel (2020 ja 2021) keskmine voodihõive langenud, kuid 2022. aastal on keskmine voodihõive tõusnud samale tasemel kui 2019. aastal ehk 86%-ni. SA Raplamaa Haigla keskmine ravikestus sisehaigustes on viimasel aastatel kasvanud 8,8 päevalt 9,6 päevani, üldkirurgias 9,6 päevalt 11,9 päevani ja statsionaarses õendusabis 22,5 päevalt 24,8 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on kasvanud 9,0 päevalt 9,7 päevani. Aktiivravi lõppedes suunatakse patsient edasi õendusabisse või ambulatoorsele ravile. Tabel 3. SA Raplamaa Haigla hospitaliseeritute arv perioodil 2019–2022 Hospitaliseeritute arv Eriala 2019 2020 2021 2022 Iseseisev statsionaarne õendusabi 306 274 246 310 Sisehaigused 1020 808 763 636 Üldkirurgia 222 177 151 153 KOKKU 1548 1259 1160 1099 11 Tabel 4. SA Raplamaa Haigla kasutatud voodipäevade arv perioodil 2019–2022 Kasutatud voodipäevade arv Eriala 2019 2020 2021 2022 Iseseisev statsionaarne õendusabi 6970 7124 5372 7640 Sisehaigused 8946 8360 8139 6256 Üldkirurgia 2193 1645 1691 1840 KOKKU 18 109 17 129 15 202 15 736 Tabel 5. SA Raplamaa Haigla keskmine ravikestus perioodil 2019–2022 Keskmine ravikestus Eriala 2019 2020 2021 2022 Iseseisev statsionaarne õendusabi 22,5 25,8 22,4 24,8 Sisehaigused 8,8 10,3 10,5 9,6 Üldkirurgia 9,6 9,2 11,4 11,9 KOKKU 9,0 9,6 9,7 9,7 Tabel 6. SA Raplamaa Haigla voodite arv perioodil 2019–2022 Voodite arv Eriala 2019 2020 2021 2022 Iseseisev statsionaarne õendusabi 22 22 22 23 Sisehaigused 27 27 27 20 Üldkirurgia 9 9 9 7 KOKKU 58 58 58 50 2022. aastal on SA Raplamaa Haiglas keskmiselt avatud 22,9 iseseisva statsionaarse õendusabi, 20,1 sisehaiguste ja 7 üldkirurgia voodikohta. Koroonapandeemia järgselt on jäänud sisehaiguste voodifond vähendatuks tingituna personali, eeskätt arstide, puudusest. Tabel 7. SA Raplamaa Haigla voodihõive perioodil 2019–2022 Voodihõive Eriala 2019 2020 2021 2022 Iseseisev statsionaarne õendusabi 87% 89% 67% 91% Sisehaigused 91% 85% 83% 85% Üldkirurgia 67% 50% 51% 72% KOKKU 86% 81% 72% 86% 3.1.4. Päevaravi SA Raplamaa Haiglas osutatakse päevaravi nefroloogia, psühhiaatria, sisehaiguste, günekoloogia, otorinolarüngoloogia ja üldkirurgia erialal. COVID-19 leviku eelse aastaga 12 võrreldes on päevaravi maht vähenenud, vaid sisehaiguste erialal on ravijuhtude arv 2019. aastaga võrreldes kasvanud enam kui kahekordseks. Ravijuhtude langus on toimunud psühhiaatria erialal seoses psühhiaatri töölt lahkumisega, mistõttu 2021. aastast psühhiaatrias enam päevaravi teenust ei osutata. Günekoloogia erialal on ravimahud langenud (-37%), mis on seotud eelkõige COVID-19st tekkinud pöördumiste vähenemisega, mis ei ole tänaseks täielikult taastunud. Üldkirurgia erialal on ravijuhtude langus (-30%) seotud COVID-19 mõjuga ja opereerivate arstide defitsiidiga. Nefroloogias on 2019. aastaga võrreldes ravijuhtude arv jäänud samaks 2022. aastal. Otorinolarüngoloogia ravijuhtude arv on 2022. aasta andmetele tuginedes jõudnud peaaegu 2019. aasta tasemele. Tabel 8. SA Raplamaa Haigla päevaravi ravijuhtude arv perioodil 2019–2022 Eriala 2019 2020 2021 2022 Nefroloogia/hemodialüüs 113 70 84 110 Psühhiaatria 33 18 1 0 Sisehaigused 50 57 60 108 Günekoloogia 269 238 130 168 Otorinolarüngoloogia 170 132 111 160 Üldkirurgia 241 208 166 168 KOKKU 1105 723 552 714 3.1.2. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2022. aastal ööpäevas keskmiselt 18 patsiendile, s.o ligikaudu 0,76 patsienti tunnis ning aastas kokku 6660 patsiendile. 2019. aastal osutati ööpäevas erakorralist abi keskmiselt 21 patsiendile ning aastas kokku 7510 patsiendile. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2022. aastal 257 ja seega suunati statsionaarsele ravile kuni 2 patsienti 48 tunni jooksul. 2019. aastal oli hospitaliseeriti 392 patsienti ehk ööpäevas suunati seega statsionaarsele ravile üks haige. Tabel 9. Erakorralise meditsiini osakonna külastuste arv perioodil 2019–2022 Näitaja 2019 2020 2021 2022 Külastuste arv 7510 6359 5811 6660 sh. toodud kiirabiga 511 490 181 227 roheline triaažikategooria - 5091 4014 4735 13  kollane triaažikategooria - 1178 1500 1601 oranž triaažikategooria - 29 235 253 punane triaažikategooria - 7 62 71 Hospitaliseerimised 392 259 157 257 3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2022. aastal teostati SA Raplamaa Haiglas 2620 operatsiooni, mida on 1025 võrra enam kui 2019. aastal. Ambulatoorsete operatsioonide arv on 2019. aastaga võrreldes peale COVID-19 tõttu olnud langust hakanud uuesti järk järgult kasvama, olles 2022 aastal võrreldes 2019 aastaga veel 11% ulatuses vähenemises. Ambulatoorselt teostati 2022. aastal kõige enam nahaoperatsioone. Ka statsionaarsete operatsioonide arv on 2019. aastaga võrreldes langenud. Viimastel aastatel on päevaravi operatsioonide arv taastunud 2019. aasta tasemele ja näidanud pigem mõne protsendilist kasvutrendi võrreldes 2019. aastaga. Päevaravis teostati 2022. aastal enim günekoloogilisi operatsioone. 2022. aastal teostati SA Raplamaa Haiglas 3750 protseduuri, mida on enam kui 500 võrra vähem kui 2019. aastal. Nii ambulatoorsete kui ka päevaravi protseduuride arv on vähenenud, siin avaldab mõju jällegi COVID-19 pandeemia, mille järgselt on aga protseduuride arv näidanud kasvutrendi, kuid pole jõudnud veel tagasi 2019. aasta tasemele. Erandiks on statsionaarsete protseduuride arv, mis 2022. aastaks võrreldes 2019. aastaga on 41% kasvanud. Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja raviprotseduurid ning diagnostiliste võimaluste areng. SA Raplamaa Haiglas tehakse kõiki kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, sealhulgas radioloogilisi, endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi, kardioloogilisi jpt uuringuid. Erinevate terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2019–2022 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 10. Operatsioonide ja protseduuride arv perioodil 2019–2022 Protseduurid 2019 2020 2021 2022 Ambulatoorsed kirurgilised protseduurid ja 5430 4432 4551 4914 opid sh pisioperatsioonid 2048 1563 1783 1827 sh protseduurid 3382 2869 2768 3087 Päevakirurgia 1372 1107 442 1042 sh operatsioonid 581 493 390 586 sh protseduurid 791 614 52 456 Statsionaarsed 264 204 286 213 sh operatsioonid 121 86 84 6 sh protseduurid 143 118 202 207 14  KOKKU 7066 5743 5279 6169 Tabel 11. Terviseuuringute ja raviprotseduuride arv perioodil 2019–2022 Uuringud/diagnostika 2019 2020 2021 2022 Radioloogiateenused: 23 069 19 565 18 561 20 379 sh röntgenuuringud 10 958 9592 8874 9760 sh ultraheliuuringud 5745 5272 5190 5255 sh kompuutertomograafilised uuringud 5679 4048 3822 4669 sh magnetresonantstomograafilised uuringud 687 653 675 695 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 6716 51 198 7584 8499 Endoskoopilised uuringud 649 757 641 639 Laboriteenused: 139 332 125 834 118 863 110 030 sh kliinilise keemia uuringud 76 770 72 839 70 530 53 294 sh vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 20 353 17 233 11 255 13 295 uuringud sh hüübimissüsteemi uuringud 4166 4301 4204 3306 sh immunohematoloogilsed uuringud 2866 2110 1368 1475 sh mikrobioloogilised uuringud 6431 5147 5734 7662 sh geneetilised ja molekulaarbioloogilised 6155 9240 10 418 8269 uuringud sh immuunuuringud 22 591 14 964 15 354 22 729 2019. aastaga võrreldes on radioloogiateenuste maht vähenenud 12% võrra. Vaatlusalusel perioodil on kasvanud vaid funktsionaaldiagnostiliste uuringute arv. 3.1.6. Taastusravi teenused Taastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. SA Raplamaa Haiglas osutatakse aparaatravi, füsioteraapia, psühhoteraapia ja tegevusteraapia teenust. Tabel 12. Taastusravi teenuste arv perioodil 2019–2022 Protseduurid 2019 2020 2021 2022 Taastusravi protseduure 16 823 11 893 11 476 13 167 Aparaatravi (elektri-, ultraheli-, valgus-, laser-, 6759 4866 5508 5820 magnetravi, osooni-, kvantteraapia jm) Füsioteraapia, sh füsioteraapia basseinis 9521 6551 4829 6367 Logopeediline ravi 0 0 53 0 Psühhoteraapia 599 565 552 805 Tegevusravi 0 0 496 365 Kliiniliste psühholoogide visiitide arv on 2022. aastal suurenenud, kuna veel üks psühholoog alustas täiskohaga tööd. 15 3.2. Rapla esmatasandi tervisekeskus ja ravimahtude planeerimine aastani 2030 SA Raplamaa Haigla ruumidesse (1. ja 2. korrusel) aadressile Alu tee 1 on loodud Rapla esmatasandi tervisekeskus (edaspidi ETTK). Rapla ETTK teine tegevuskoht rajatati Kehtna valda – Kehtna alevikku. Loodud esmatasandi tervisekeskuses osutatakse järgmisi teenuseid: 1) Esmatasandi põhiteenused: • üldarstiabiteenus 9 perearsti nimistu ulatuses (8 perearsti ja 16 pereõde); • koduõendusteenus (3 koduõde); • iseseiseva ämmaemandusabi teenus (2 ämmaemandat); • füsioteraapiateenus (4 füsioterapeuti). 2) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused: • psühholoogilise nõustamise ja vaimse tervise õe teenus (4 osakoormusega spetsialisti); • sotsiaalnõustamise teenus (1 spetsialist). 3) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused: • ambulatoorne eriarstiabiteenus (13 osakoormusega eriarsti, 5 osakoormusega õde); • rehabilitatsiooniteenus (1 osakoormusega spetsialist). 3.2.1. Üldarstiabi teenus Üldarstiabi teenuse sihtrühma Rapla ETTK-s moodustavad kõik teeninduspiirkonna elanikud ehk Rapla, Raikküla ja Kehtna valdades elavad inimesed. Teeninduspiirkonna perearstinimistute mahu prognoosimisel on aluseks võetud perearstinimistute suurused aastal 2015 ning nimistutesse kuuluvate patsientide elukohad RAKE uuringu andmete alusel. Tabel 13. Rapla ETTK üldarstiabiteenuse teenusmahtude prognoos Aasta 2018 2020 2025 2030 Patsientide arv nimistutes 16 150 16 171 15 792 15 516 Ühe nimistu keskmine suurus 2019 2021 1974 1939 Perearsti ja pereõe visiite aastas kokku 72 676 76 003 74 224 72 923 Perearstide prognoositav visiitide arv aastas 56 525 56 598 55 273 54 304 16  Pereõdede prognoositav visiitide arv aastas 12 920 15 524 15 161 14 894 Rapla ETTK-sse on koondunud 9 perearsti ja 19 pereõde. 3.2.2. SA Raplamaa Haigla poolt esmatasandi tervisekeskusele pakutavad teenused SA Raplamaa Haigla pakub esmatasandi tervisekeskusele mitmesuguseid teenuseid, mis katavad kõik esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise määruses välja toodud kohustuslikud teenused, nagu füsioteraapia, koduõendus ja iseseisev ämmaemandusabi, teisesed teenuseid, nagu psühholoogilise nõustamise ja sotsiaalnõustamise teenus, ning toetavaid teenuseid, milleks on ambulatoorse eriarstiabi pakkumine, rehabilitatsiooniteenus ja haigla apteegiteenus koostöös esmatasandi tervisekeskusega. Ühel taristul paiknemine pakub koostöövõimalusi haiglas tegutsevate eriarstidega, leidmaks esmatasandi patsientidele läbimõeldumat diagnostikat ja parimaid raviteekondi. 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2040 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Rapla maakonna vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka arstlike erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Rapla maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt 2030. aastaks 6,5% ning 2045. aastaks 19,2% protsendi võrra. Elanike arvuks 2040. aastal prognoositakse 28 527 inimest. Sellele vaatamata kasvab aga 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal maakonnas 2040. aastaks 26,5% võrra. Koostöös pädevuskeskuste ning Rapla maakonna kohalike omavalitsustega on aastaks 2040 välja arendatud eeskätt oma maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi (sh päevaravi), statsionaarset õendusabi kui ka kõiki raviliike toetavat taastusravi. Haigla pakub esmatasandile infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning koostöös pädevuskeskustega eriarsti konsultatsioone. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames ning pakub haigla baasil kogu maakonnale iseseisva ämmaemandusabi ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Järgnevalt on koostatud ambulatoorsete visiitide arvu, statsionaarse ravitegevuse ja päevaravi vastuvõttude arvu prognoosid aastani 2040 (vt tabelid 14-22). 17 Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes kuni aastani 2040, tuginedes rahvastikuprognoosile ja võttes arvesse elanikkonna vananemist ning meditsiinilist tuge vajavate eluaastate kasvu. Ravimahtude prognoosimise juures tuleb arvestada 2020. ja 2021. aastal COVID-19 leviku mõjudega ning sellest tulenevate ravimahtude langusega. Enamus erialadel (v.a. psühhiaatria) võetakse baasiks 2022. aasta ravimahud (hospitaliseeritute arvud, voodipäevade arvud, visiitide arvud, operatsioonide ja protseduuride arvud) ning on arvestatud haigla patsientide vanuselise jaotusega perioodil 2023-2040. Pediaatrias arvestatakse laste arvu (vanuses 0-14) muutusega ning sünnitusabis ja günekoloogias fertiilses eas naiste (vanuses 15-54) arvu muutusega. Ambulatoorsetest erialadest on eesmärk tagada SA Raplamaa Haiglas kohapeal vähemalt järgmiste eriarstide vastuvõtud:  dermatoveneroloogia;  endokrinoloogia;  kardioloogia;  nefroloogia;  neuroloogia;  pulmonoloogia;  reumatoloogia;  ortopeedia;  uroloogia;  nina-kõrva-kurguhaigused;  günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;  psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;  üldkirurgia;  sisehaigused;  taastusravi. Eriarstide koormust määramisel jälgitakse pidevalt teenuse vajadust ja jälgitakse tervishoiu teenuste vajaduse trende. Tabel 14. SA Raplamaa Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2022 ja prognoos aastani 2040 Ambulatoorne ravi - 2022 2025 2030 2035 2040 visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed 18 Dermatoveneroloogia 347 166 340 162 332 159 322 154 307 147 Taastusravi 293 0 286 0 281 0 274 0 265 0 Sisehaigused 703 164 687 160 674 157 658 153 636 148 Psühhiaatria 394 0 2889 0 2837 0 2766 0 2674 0 Otorinolarüngoloogia 2081 0 2037 0 1994 0 1930 0 1930 0 Sünnitusabi ja günekoloogia 7154 0 6876 0 6423 0 5968 0 5324 0 Üldkirurgia 2706 59 2644 58 2596 57 2532 55 2447 53 Endokrinoloogia 409 0 400 0 392 0 383 0 370 0 Kardioloogia 1403 0 1371 0 1346 0 1313 0 1269 0 Nefroloogia 175 0 171 0 168 0 164 0 158 0 Neuroloogia 3168 0 3095 0 3039 0 2964 0 2864 0 Pulmonoloogia 388 114 379 111 372 109 363 107 351 103 Reumatoloogia 917 0 896 0 880 0 858 0 829 0 Ortopeedia 595 3 581 3 571 3 557 3 538 3 Uroloogia 449 0 439 0 431 0 420 0 406 0 Erakorralise meditsiini arst 674 0 660 0 646 0 625 0 625 0 Muu (üldarst, resident, anestesioloog jne) 6177 0 6035 0 5926 0 5779 0 5585 0 Vaimse tervise õe vastuvõtt 0 231 0 226 0 222 0 216 0 209 Diabeediõde 0 43 0 42 0 41 0 40 0 39 Tromboosiõde 0 4 0 4 0 4 0 4 0 4 Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt 0 1480 0 1422 0 1329 0 1235 0 1101 Südamepuudulikkuse kabineti õde 0 187 0 183 0 179 0 175 0 169 Tubakast loobumise nõustamine 0 93 0 91 0 89 0 87 0 84 KOKKU 28 033 2544 29 786 2462 28 908 2349 27 876 2229 26 578 2060 Kõige suuremat visiitide arvu langust prognoositakse pediaatriateenustes, kuid teenuse osutamist jätkatakse esmatasandi vajadustest lähtuvalt ning teenuse osutaja leidmisest. Taastusravi teenuste puhul näeb haigla ette mahtude vähenemist, kuna arengukava koostamise hetkel haiglas enam taastusravi arsti ei tööta. Sünnitusabis ja günekoloogias prognoositakse, et teenusmahud langevad 25% võrra tingituna fertiilses eas olevate naiste arvu langusest. Ühegi eriala puhul peale psühhiaatria 2022. aastaga võrreldes ravimahtude tõusu ei prognoosita. Psühhiaatria erialal on prognooside aluseks 2020. aasta teenusmahud. Olgugi et 2021. ja 2022. aastal on olnud haiglal raskusi psühhiaatrilise abi osutamisega (arsti lahkumise tõttu), on psühhiaatrilise abi kasvavat vajadust arvestades pidevalt tegeletud uue arsti otsingutega ning 2023. aastal õnnestus haiglal leida uus põhikohaga arst, millega psühhiaatrilise abi teenuste arv on taastumas. 19 Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide, hospitaliseerimiseks. Lisaks kuuluvad siia alla ka õendushooldust vajavad patsiendid. Erialade lõikes on vajalik voodikohtade arv tuletatud vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh – hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) – keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Voodite vajadus kasvab iseseisva statsionaarse õendusabi, sisehaiguste ja üldkirurgia erialal. Voodite vajadus püsib sama vaid kirurgia erialal, kuid see tuleneb voodihõive kasvust (hospitaliseeritute arv kasvab). Voodifondi vajadustest lähtuvalt püütakse olla võimalikult paindlik nii hetkel kui ka tulevikus, et säiliks võimalikult suur voodihõive määr. Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:  erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt;  krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid õendus-hoolduskeskustest);  sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilisi uuringuid ja ravi vajavad patsiendid;  üldkirurgias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid;  kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Rapla maakond;  SA Raplamaa Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgselt pikaajalisemat järelravi vajavad patsiendid;  SA Raplamaa Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed mittespetsiifilist aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat mittespetsiifilist taastusravi vajavad patsiendid;  statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. Tabel 15. SA Raplamaa Haigla hospitaliseeritute arv aastal 2022 ja prognoos aastani 2040 Hospitaliseeritute arv Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Iseseisev õendusabi 310 332 367 408 445 Sisehaigused 636 673 732 793 844 Üldkirurgia 153 162 176 191 203 KOKKU 1099 1167 1275 1392 1492 20 Tabel 16. SA Raplamaa Haigla statsionaarse voodipäevade arv aastal 2022 ja prognoos aastani 2040 Voodipäevade arv Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Iseseisev õendusabi 7640 7927 8762 9741 10 624 Sisehaigused 6256 6595 7174 7771 8271 Üldkirurgia 1840 1705 1852 2010 2137 KOKKU 15 736 16 227 17 788 19 523 21 032 Tabel 17. SA Raplamaa Haigla keskmine ravi kestus aastal 2022 ja prognoos aastani 2040 Keskmine ravi kestus Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Iseseisev õendusabi 22,5 23,9 23,9 23,9 23,9 Sisehaigused 8,8 9,8 9,8 9,8 9,8 Üldkirurgia 9,6 10,5 10,5 10,5 10,5 KOKKU 9,0 13,9 14,0 14,0 14,1 Tabel 18. SA Raplamaa Haigla voodite arv aastal 2022 ja prognoos aastani 2040 Voodite arv Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Iseseisev õendusabi 23 24 26 29 32 Sisehaigused 20 21 23 25 27 Üldkirurgia 7 6 6 7 7 KOKKU 50 51 55 61 66 Tabel 19. SA Raplamaa Haigla voodihõive aastal 2022 ja prognoos aastani 2040 Voodihõive Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Iseseisev õendusabi 91% 91% 91% 91% 91% Sisehaigused 85% 85% 85% 85% 85% Üldkirurgia 72% 80% 80% 80% 80% KOKKU 86% 88% 90% 89% 89% Prognooside kohaselt kasvab SA Raplamaa Haigla statsionaarse ravi maht 2040. aastaks mõõdetuna voodipäevades 33%. Märkimisväärselt kasvab ka iseseisva statsionaarse õendusabi voodite arv (9 voodi võrra). Kasv on tingitud asjaolust, et haigla peamisteks patsientideks on 55-aastased ja vanemad elanikud, keda on 2040. aastal maakonnas pea 13% enam kui 2022. aastal. Samal põhjusel kasvab ka hospitaliseeritute arv, kuna ka seda mõjutab enim just vanemaealiste suurem osatähtsus. Päevaravi osutatakse SA Raplamaa Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:  nefroloogia, 21   psühhiaatria,  sisehaigused,  günekoloogia,  otorinolarüngoloogia,  üldkirurgia. Tabel 20. SA Raplamaa Haigla päevaravi ravijuhtude arv aastal 2022 ja prognoos aastaks 2040 Eriala 2022 2025 2030 2035 2040 Nefroloogia 110 107 104 102 97 Psühhiaatria3 0 32 31 30 29 Sisehaigused 108 159 134 130 125 Günekoloogia 168 161 151 140 125 Otorinolarüngoloogia 160 154 149 142 135 Üldkirurgia 168 163 160 155 149 KOKKU 714 776 729 699 660 Päevaravi ravijuhtude prognoosi kohaselt väheneb 2040. aastaks vastuvõttude arv ligikaudu 12% võrra. Vastuvõttude arvu kasvu prognoositakse sisehaiguste erialal. Günekoloogia vastuvõttude arv langeb 25% võrra tingituna fertiilses eas naiste (vanuses 15-54) arvu vähenemisest. Tabel 21. SA Raplamaa Haigla operatsioonide ja protseduuride arv aastal 2022 ja prognoos aastaks 2040 2022 2025 2030 2035 2040 Ambulatoorsed kir. 4914 5183 5024 4838 4602 protseduurid ja opid sh pisioperatsioonid 1827 1927 1868 1799 1711 sh protseduurid 3087 3256 3156 3039 2891 Päevakirurgia 1042 1032 997 956 900 sh operatsioonid 586 580 561 538 506 sh protseduurid 456 452 436 418 394 Statsionaarsed 213 226 247 270 289 sh operatsioonid 6 6 7 8 8 sh protseduurid 207 220 240 262 281 KOKKU 6169 6441 6268 6064 5791 3 Prognoos tehtud 2019 aasta andmete põhjal, 2022 aastal ei olnud teenuse osutajat. 22 Prognoosi kohaselt väheneb 2040. aastaks operatsioonide ja protseduurida arv 6%. Statsionaarsete operatsioonide ja protseduuride arv kasvab, kuna sageli ei ole enam võimalik vanemaealisi kaasuvate haiguste tõttu päevaravis opereerida. Radioloogilisest diagnostikast on haiglas tagatud röntgen ja ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste üldiagnostika) ja nende uuringute kohapealse tegemise võimekus. Lisaks peab olema tagatud kohapeal gastroskoopia ja kolonoskoopia tegemise võimekus. Radioloogiliste uuringute kirjeldamist teostab PERH kaugteenusena. Radioloogiateenuseid, nt MRT ja mammograafia on tagatud mobiilse teenusena Rapla haiglas kohapeal. Laboridiagnostikast tagatakse kohapeal kiireloomuliste uuringute (st vastus on vajalik samal päeval) tegemine, ülejäänud osas toimub laboriuuringute pakkumine koostöös PERH-iga (põhjendatuse korral korraldatakse ka muude laboriuuringute pakkumine kohapeal). Tabel 22. Terviseuuringute ja raviprotseduuride arv 2022. aastal ja prognoos aastaks 2040 Uuringud/diagnostika 2022 2025 2030 2035 2040 Radioloogiateenused: 15 015 14 938 14 870 14 767 14 655 sh röntgenuuringud 9760 9661 9568 9449 9321 sh ultraheliuuringud 5255 5277 5303 5318 5334 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 8499 8557 8624 8665 8705 Endoskoopilised uuringud 639 639 638 638 637 Laboriteenused: 110 030 106 195 102 612 98 034 93 110 sh kliinilise keemia uuringud 53 294 50 328 47 559 44 020 40 212 sh vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 13 295 13 110 12 938 12 718 12 481 uuringud sh hüübimissüsteemi uuringud 3306 3295 3284 3270 3256 sh immunohematoloogilsed uuringud 1475 1473 1471 1468 1465 sh mikrobioloogilised uuringud 7662 7601 7543 7470 7392 sh geneetilised ja 8269 8198 8131 8046 7954 molekulaarbioloogilised uuringud sh immuunuuringud 22 729 22 190 21 686 21 042 20 350 Eelmistele perioodidele tuginedes prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast vähenemist, kuid tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi pole võimalik ette planeerida. Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaar haigustega seotud uuringute arv, sh sonograafilised uuringud, funktsionaaldiagnostika jms. Kokkuvõtlikult on vananeva rahvastiku, keskmise eluea tõusu ja haigena elatud aastate kasvu tingimustes näha, et enamus erialade puhul ravivajadus suureneb, mistõttu suurenevad ka statsionaarse (haigla patsientidest enam kui 90% on vanemad kui 55 eluaastat) ravi mahud. 23 5. Tervishoiutöötajate vajadus SA Raplamaa Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla üheks olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus. Kättesaadava ja kvaliteetse tervishoiuteenuse tagab tervishoiusüsteem, kus töötavad kvalifitseeritud ja motiveeritud tervishoiutöötajad. 2022. aastal töötas SA Raplamaa Haiglas keskmiselt täistööajaga 137,6 töötajat. Haiglas töötas keskmiselt täistööajaga 16,6 arsti, 49,1 õendustöötajat (õed, koduõed, ämmaemand), 29,8 hooldustöötajat, 35,1 muud töötajat ja 7,0 juhti. Hoolduspersonali alla kuuluvad hooldajad ja mujal liigitamata hooldustöötajad. Muu personali all on kajastatud meditsiini alal töötavad sekretärid, klienditeenindajad, sotsiaaltöötaja, toitlustusega seotud töötajad, majahoidja, koristajad, remonditöölised, personalijuht. Tabel 23. SA Raplamaa Haigla keskmine töötajate arv täistööajale taandatuna 2022 ning prognoos aastaks 2040 Keskmine täistööajaga Keskmine täistööajaga töötajate arv töötajate arv Arstid 16,6 18,0 Õenduspersonal 49,1 62,0 Hoolduspersonal 29,8 39,9 Muu personal 35,1 46,9 Juhid 7,0 7,0 Keskmine töötajate arv kokku 137,6 173,9 Tulevikus haigla kokku personali vähenemist ette ei näe, mistõttu tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamisega. 2040. aastaks suureneb vajadus arstide, õendus- ja hoolduspersonali järele. Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte spetsialistide väljaränne. SA Raplamaa Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 55 eluaastat, õendustöötajate keskmine vanus on 50 eluaastat ja hooldustöötajate keskmine vanus on 56 eluaastat. Haigla seisab pidevalt silmitsi spetsialistide lahkumisega ja ristkasutusega teiste meditsiiniasutustega, mis suurendab palga survet. 24  57 56 56 55 55 55 54 53 52 51 50 50 49 48 47 Arstid Õenduspersonal Hoolduspersonal Muu personal Joonis 3. SA Raplamaa Haigla töötajate keskmine vanus 2022. aasta seisuga Uute eriarstide leidmine SA Raplamaa Haiglasse kui juriidiliselt võrgustunud haiglasse toimub koostöös PERHiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud õppijate hulgast ning hooldustöötajaid leitakse koostöös koolide ja Töötukassaga ja töökohapõhise õppe kaudu. Töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, tervishoiukõrgkoolide, keskhaiglate koolituskeskuste kaudu. 25 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Raplamaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2023–2040. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse SA Raplamaa Haigla taristu arendustegevused. SA Raplamaa Haigla ülesandeks ajaliselt ja geograafiliselt on võimalikult hästi kättesaadava kvaliteetse eriarstiabi, mh esmatasandi ja integreeritud teenuste, osutamine Rapla maakonna elanikele, kasutades efektiivseid tõenduspõhiseid ja kaasaegseid ravimeetodeid ning haigla jätkusuutliku arengu kindlustamine tervishoiuressursside optimaalse rakendamise teel. SA Raplamaa Haigla teeninduspiirkonnaks on Rapla maakond rahvaarvuga 33 529 (seisuga 01.01.2022). Harju ja Tartu maakonna kõrval on Rapla maakond olnud üks vähestest maakondadest, kus rahvaarv ei ole olnud pidevas langustrendis. Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. Lisaks on üldhaiglate ravijärjekorrad sageli lühemad, mistõttu on nad atraktiivsed ka väljaspool maakonda elavate patsientide seas. SA Raplamaa Haigla pakub üldhaiglale kohustuslikke ja lubatavaid tervishoiuteenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning arstlike erialade arengukavasid. Prognoosides tuginetakse rahvastikuprognoosile, võttes arvesse elanikkonna vananemist ja meditsiinilist tuge vajavate eluaastate kasvu elanikel. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. SA Raplamaa Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Elanikkond vananeb ja koos sellega suureneb krooniliste haigustega patsientide hulk, samal ajal kasvavad elanike ootused tervishoiuteenuste paremale kättesaadavusele ja kvaliteedile ning üha enam pannakse rõhku raviteekonna inimkesksusele. Tervishoiusüsteemi materiaalsete võimaluste piiratus nõuab SA Raplamaa Haigla tihedat koostööd esmatasandiga nii ravi koordineerimise ja kui ka ratsionaalse ressursikasutuse huvides. 26 Koostajad: SA Raplamaa Haigla Civitta Eesti AS 27