Teie: 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
Justiits- ja digiministeerium
[email protected] Meie: 02.09.2025 nr 1-10/0237-1
Arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamise kavatsusele
Justiits- ja digiministeerium on algatanud eelnõude infosüsteemis keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK), mille eesmärk on
analüüsida kavandatavat õigusmuudatust, mis looks keskse ja tõhusa lahenduse teabe edastamiseks ja
dokumentide kättetoimetamiseks ning kättetoimetamise tõendatavusele. Lahendus peaks lisaks õigusaktides
ette nähtud kättetoimetamist vajavatele dokumentidele nagu ettekirjutused, trahvid jmt võimaldama asutusel
saata inimesele ka muud edastamist vajavat informatsiooni, näiteks teateid ja muud olulist informatsiooni
sisaldavaid dokumente, mida praegu tehakse erinevate e-kanalite kaudu.
Esitame statistikaameti seisukohad järgnevate teemade osas:
1. Teabe edastamise keskse lahenduse muutmine kohustuslikuks riigiasutustele ja kohalike
omavalitsuste asutustele
Arvestades asjaoluga, et statistikaamet kasutab täna teabe edastamiseks oma klientidele ehk andmeesitajatele,
kelle hulka kuuluvad nii füüsilised kui juriidilised isikud, enda asutuse erinevaid infokanaleid (nt statistikaameti
iseteeninduskeskkond, erinevad andmete kogumist hõlbustavad rakendused), oleks vajalik täpsemalt
määratleda, mida tähendab ressursi ja mõjude mõttes kesksele lahendusele üleminek olemasolevate
süsteemide jaoks. VTK-s on viide, et teabe edastamise osas oleks funktsionaalsuste keskne kasutamine
kohustuslik, kuid kättetoimetamislahendusest tulenevate funktsionaalsuste osas on asutustel võimalik
jätkuvalt kasutada olemasolevaid võimalusi. Samuti on välja toodud, et muudatuste rakendamisega ja
keskse lahendusega liidestumine võivad tuua kaasa liidestuda soovivatele asutustele täiendavad
arenduskulud, mille suurus sõltub asutuse infosüsteemi arendusvajadusest.
Mis puudutab funktsionaalsust, siis statistikaameti jaoks on jätkuvalt oluline, et teenus võimaldaks jälgida
kontakteerumise kulgu, see tähendab, kas klient on saanud talle edastatud teabe kätte ning mil moel on
toimunud vahepealne suhtlus. Viimane on vajalik näiteks tõrgete tekkimisel andmete esitamisel veendumaks, et
klient on info kätte saanud ja temaga on püütud suhelda lahendusvariantide leidmiseks.
2. Dokumentide kättetoimetamine juriidilistele isikutele
VTK-s kirjeldatakse, et praegused elektroonilised dokumentide kättetoimetamise kanalid ei pruugi alati olla
tõhusad, sest kuigi e-postile saadetud dokument saadi kätte, ei saadeta vastu kinnituskirja.
Statistikaamet nõustub, et kättetoimetamise lahenduse puhul on üheks olulisimaks funktsionaalsuseks, mida
vajame enda igapäevases töös, kättesaamise kinnitus koos infoga, kes ja millal kirja avas ning teavitus
edastamise ebaõnnestumise kohta. Amet on hetkel üle minemas RIA poolt hallatava riikliku postkasti
teenuse kasutamisele, et edastada juriidilisest isikust andmeesitajatele ettekirjutusi ja sunniraha hoiatusi, kui
andmete esitamine vastavalt õigusaktist tulenevale kohustusele jäetakse vaatamata muudele abistavatele
meetmetele teostamata. Sellest tulenevalt ei saa me anda veel lõplikku hinnangut, kuivõrd pakutav
funktsionaalsus vastab meie ootustele ja VTK poolt taotletavale eesmärgile tulevikus.
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
Samas juhime tähelepanu, et VTK keskendub eelkõige füüsilise isiku ja tema kontaktandmete kättesaadavuse
ning korrektsuse probleemile. Näiteks on välja toodud, et Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIA algatatud
rahvastikuregistri kontaktandmete ajakohastamise projekti Postkast 2.0 eesmärk on kontaktandmete
parem liikuvus erinevate riiklike süsteemide ja rahvastikuregistri vahel, mis parandab kontaktandmete kvaliteeti
läbi ühtse kogumismooduli ning esitatavate andmete valideerimise ning vähendab kasutajate koormust, kuna
kaob vajadus liidestunud asutustele pidevalt uuesti kontaktandmeid esitada. Samas võib analoogne
probleem tekkida juriidiliste isikute puhul, kui räägime elektroonilisest kättetoimetamisest haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) § 27 mõttes, mille korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases
infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Siinkohal
jääb üles küsimus, kas VTK-s viidatud võimalus tõsta inimeste teadlikkust oma kontaktandmete ajakohasusest
ja uuendamise vajadusest äriregistris on piisav. Seda põhjusel, et keskse lahenduse puhul on vaja aru saada,
milline saab olema juriidilise isiku korrektne aadress digitaalseks suhtluseks – näiteks riikliku postkasti
lahenduse taolisesse keskkonda edastamisel peaks olema eelduseks, et see on seotud juriidilise isiku
aadressiga, mida viimane ka kasutab. Vastasel juhul pole võimalik HMS-is sätestatud korda rakendada.
Statistikaamet sooviks ka täpsustada, kuidas on mõeldud keskse kättetoimetamise korral rakendada
HMS § 40 lõiget 2, mis sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib
kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks. Ärakuulamine võimaldab isikul nõustumise korral täita kohustus ilma täiendavate kuludeta.
See seostub ka eelneva aadressi korrektsuse probleemiga, kuna ärakuulamise käigus peaks asjaomane
asutus kontrollima, kas isikule talle edastatud dokument siiski kohale jõudis või mitte. Eeldame
hetkel, et VTK näeb siin lahendust tegevuse automatiseerimises, mille puhul portaali kaudu dokumendi
edastamisel ei loeta seda automaatselt kättetoimetatuks, vaid dokumendi adressaat peab selle
vastu võtma ja kui adressaat seda ette antud tähtajal ei tee, piiratakse tema ligipääsu seaduses
sätestatud e-teenustele.
3. E-teenuste piiramine ja selle proportsionaalsus
VTK-s on palutud muuhulgas hinnata, milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav
ja milliste puhul tuleks see kindlasti välistada. Statistikaamet ei ole seni rakendanud vastavat
võimalust, kuigi kättetoimetamisportaaliga liidestamise kaalumisel tutvustati ka selliseid lahendusi. Kuna
tegemist on isiku õiguste riivega, siis tuleb loomulikult sellist sekkumist põhjalikult kaaluda. Arvestades
statistikaameti poolt tehtavate ettekirjutuste iseloomu, ei pea me kindlasti proportsionaalseks nn
kahjustava või takistava mõjuga teenustele nagu sotsiaal- või tervishoiuteenused piirangute
seadmist. Arvestades, et ameti sihtgrupiks on eeskätt juriidilised isikud kohustava sisuga dokumentide
kättetoimetamisel, ei ole nimetatud teenused ilmselt ka tõenäolised piirangutena kohaldatavaks.
Juurdepääsupiirangute asjakohasuse hindamisel oleks vajalik eelnevalt välja tuua, millised teenused on
üldse piiratavad ehk kaaluda võiks vastava keskse kataloogi loomist. See tagaks keskselt võrdse
kohtlemise sarnase iseloomuga rikkumiste puhul, mis peaks sõltuma kahju ulatusest. Kuigi amet leiab, et
kõige proportsionaalsem oleks piirata selliseid teenuseid, mida saab alternatiivselt ka silmast
silma kujul kasutada, piirates seega kliendi õigusi eeskätt kasutajamugavuse aspektist, peaks olema ka
mingi kriteerium valiku tegemisel. Täna on piisavalt selge näiteks ka VTK-s viidatud TsMS § 3111 lõige 9,
mille kohaselt isikul, kes ei ole menetlusdokumente ettenähtud tähtaja jooksul kohtumenetluses vastu
võtnud, ajutiselt, s.o dokumendi kättetoimetamiseni, juurdepääsu e-kinnistusraamatule, e-äriregistrile
ja e-toimikule.
Piirangute rakendumisel on eelduseks, et isik saab info selle kohta, miks tema juurdepääsu vastavale
teenusele piiratakse, et teenuse osutamine on jätkuvalt võimalik silmast silma vormis ja et kohustuse
täitmisel piirang eemaldatakse.
Loodame, et saate meie arvamuses välja toodud tähelepanekutega edasiste lahenduste väljatöötamisel
arvestada. Oleme avatud jätkuvaks koostööks, kuidas luua toimivaid keskkondi infovahetuse hõlbustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmet Lee
peadirektor