Leping

TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/25-149-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt hinnata hetkel kehtivaid maakohtu kohtunike spetsialiseerumise tagamise võimalusi ning koostada analüüs, mis hindab, millised on võimalused, et tagada eri piirkonna maakohtu kohtunikele ja kohtujuristidele eesmärgipärane ja tõhus spetsialiseerumine, lähtudes väikehanke „Maakohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs“ dokumentides toodus tingimustest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on lisas 1 ja töövõtja pakkumuses mis on lepingu lahutamatuks osaks. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.10.2025. a. Tööde teostamise täpsem ajakava on esitatud töövõtja pakkumuses. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena peale tööde teostamist. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. tegema töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. 4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marilin Reintamm, tel 6803116, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Priit Pikamäe, tel 56622814, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Lepingu objekti kirjeldus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/media/841/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja Justiits-ja Digiministeerium Tartu Ülikool Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ülikooli 18, 50090 Tartu Tel: 620 8100 Tel: 737 5100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Uudeberg Siret Rutiku Lisa 1 Lepingu objekti tehniline kirjeldus Lepingu objektiks on analüüs, mille eesmärk on välja selgitada, millises ulatuses ja millistes kohtuasjade liikides oleks mõistlik rakendada maakohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumist üleriigiliselt (maakohtute üleselt) ning millistes säilitada kohtupõhine lähenemine. Eesmärgiks on, et maakohtud saaksid kasutada parimal viisil kohtunike ja kohtujuristide valdkondlikke eksperditeadmisi võimalikult ühetaoliselt üle kogu Eesti. Spetsialiseerumine peab võimaldama ka väiksema piirkonna kohtunikel spetsialiseeruda huvitavatele ja intellektuaalset väljakutset pakkuvate asjade menetlemisele. Kohtupraktika muutuks üle- eestiliselt ühtlasemaks, kohtulahendid prognoositavamaks, menetlusosalise jaoks tekib võimalus varakult hinnata oma kohtuasja perspektiivikust ja eelduslikku tulemust, kuna sarnased juhtumid lahendatakse sarnaselt. Ligipääs õigusemõistmisele peab säilima kõigile, s.t sõltumata isiku elukohast ja rahalistest võimalustest ja arvestades Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. Nõuded analüüsile Analüüs peab andma selge vastuse tellijale, millised on maakohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise võimalused, et võimaldada täiendavat valdkonnasisest spetsialiseerumist. Millistes tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjade liikides ja millise korraldusega on mõistlik spetsialiseerumist rakendada? Millised riskid kaasneksid olemasoleva spetsialiseerumise muutmisega ning millised oleksid riskide maandamismeetmed? Millistes kohtuasjade liikides on maakohtute ülene spetsialiseerumine eesmärgipärane? Millistes kohtuasjade liikides peab säilima kohtupõhine (piirkonnapõhine) spetsialiseerumine? Milline on parim tasakaal maakohtute ülese spetsialiseerumise ja kohtupõhise vahel? Millised muudatused tuleb teha maakohtute senises struktuuris, et toetada uutel alustel spetsialiseerumist? Arvestada tuleb, et kohtuvõrk peab kindlustama igaühele ebamõistlike pingutusteta õigusemõistmise kättesaadavuse. Analüüsi tulemustes tuleb välja tuua spetsialiseerumise valikud nii tsiviil-, kriminaal kui väärteoasjades ja võimalikud piirangud tulenevalt Euroopa Liidu õigusest. Analüüsi metoodika valik on pakkuja enda otsustada. Võib kasutada olemasolevat õigus- ja teaduskirjandust, analüüsida teiste riikide praktikaid jne. Vajalikud andmed analüüsi koostamiseks annab kohtute talitus (nt kohtute tööjaotusplaanid, kohtunike arv ja senine spetsialiseerumine, kohtute menetlusstatistika jne). Analüüsi koostamisel võib kasutada AI-tööriistu ja vahendeid, aga ekspert peab veenduma AI vastuste usaldusväärsuses ning nendele viitama. Analüüs peab olema valmis hiljemalt 31.10.2025. a. Analüüs peab sisaldama järgmist: 1. Milliseid eesmärke peaks kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumine toetama (nt kohtumenetluse kiirus, kvaliteet, õiguskindlus jne); 2. Millised on tänase süsteemi, kus spetsialiseerumine on kohtupõhine ja vabatahtlik, puudused; 3. Millised on spetsialiseerumise võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud (nt väiksem jõudlus); 4. Millised on Euroopa Liidu õigusest tulenevad spetsialiseerumise tingimused (nt alaealistega seotud kohtuasjad, korruptsiooniasjad vms) ja mis ulatuses on nende tingimustega kohustus arvestada; 5. Millistes kohtuasjade liikides oleks maakohtute ülene spetsialiseerumine põhjendatud (nt suur hulk sarnaseid, standardiseeritud või kirjalikke asju, harva esinevaid asju); 6. Milliseks võib kujuneda kohtunike vajadus sõita asja arutamiseks kohtumajja, mis asub väljaspool tema alalist teenistuskohta; 7. Millistes kohtuasjades peaks kohtumenetlus jääma kohtupõhiseks (nt perekonna- ja eestkostega seotud vaidlused), et tagada igaühele õigusemõistmise kättesaadavus ebamõistlike pingutusteta; 8. Milline on kohtunike ja kohtujuristide arv, kes peaks spetsialiseeruma teatud kohtuasjade liikidele? Milline võiks olla kohtuniku ja kohtujuristi optimaalne spetsialiseerumise määr; 9. Milline roll peab olema kohtute struktuuridel (nt üldkogu, osakonnad) spetsialiseerumise korraldamisel; 10. Millist mõju avaldaks kitsam spetsialiseerumine väiksemates kohtutes – kas see võimaldab efektiivsust või tekitab ebavõrdsust; 11. Kirjeldada võimalikud riskistsenaariumid, mis võivad realiseeruda ning nende tõenäosus (madal, keskmine, kõrge); 12. Pakkuda välja riskide maandamiseks ennetusmeetmed. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Uudeberg Siret Rutiku