Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 01 . 0 8 .2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ( bürokraatia vähendamine ) § 1 . Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 6 3 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks ; 2) paragrahv i 6 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ Terviseametile ning “ ; 3) paragrahv i 64 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ Terviseametile ja “; 4) paragrahv i 64 lõik e st 8 jäetakse välja sõnad „ Terviseametile ning “ ; 5) paragrahv i 66 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ ning Terviseametile“ . § 2 . Elektroonilise side seaduse muutmin e Elektroonilise side seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõi ke 3 2 punktis 2 asendatakse sõna „kiirgusvõimsus“ sõnaga „kogukiirgusvõimsus (EIRP) “; 2 ) paragrahvi 13 lõiget 3 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala ja kelle raadio saate seadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ette nähtud hoone, rajatis või maa , mille kasut amise otstarve on seotud elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise , meelelahutuse või muu taolisega , edastab raadiosaateseadme info Terviseametile teadmiseks ning terviseohutuse hinnangu saamiseks kümme tööpäeva enne raadio saate seadme paigaldamist . “ . § 3 . Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 4 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) andmed erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara olemasolu kohta või kasutuse kohta liisingu- või rendilepingu alusel ning nende vastavuse kohta tuleohutus- ja päästenõuetele; “ ; 2) paragrahvi 5 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi e hitisregistris märgitud kasutus otstarve vastab õppetegevuse eesmärgile.“ . § 4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse s teha kse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 3 lõi k e 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu kohta ; “ ; 2) pa ragrahvi 63 lõi ge t 8 täiendatakse pärast tekstiosa „ kehtestatud nõuetele, “ tekstiosaga „ hoone või ruumi e hitisregistris märgitud kasutus otstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile,“ . § 5 . Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahv i 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel t: „ ( 9) Ü ld - , veterinaar - ja haigla apteegi struktuuriüksuseks on haruapteek . Üld - ja veterinaarapteegi haruapteegi asukoht peab olema tähistatud apteegi nimega, millele on lisatud sõna „haruapteek “.“ ; 2 ) paragrahv i 30 lõi kest 10 jäetakse välja sõnad „ ja apteegibussi “; 3) paragrahv i 38 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 45 1 tunnistatakse kehtetuks ; 5) paragrahvi 46 lõike 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. § 6 . Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaa lhoolekande seaduse § 15 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumid e e hitisregistrisse kantud kasutus otstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile; “ . § 7 . Tubakaseadus e muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ettevõtte tootmis-, lao- , kontori- ja muudes üldkasutatavates ruumides; “ ; 2) paragrahvi 29 lõike 1 punkti st 6 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis “ ; 3) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) spordihoones, spordi- ja puhkerajatises ;“; 4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktidega 21–2 6 järgmises sõnastuses: „21) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides; 22) kõrgkooli ruumides; 23) kultuuriasutuse ruumides; 24) vabaajakeskuse ruumides; 25) ruumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit; 26) õigusaktis ette nähtud muus kohas.“; 6) paragrahvi 30 lõike 2 punktid 1–4 ja 7–9 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) statsionaarse psühhiaatrilise ravi teenust osutava asutuse ruumides;”; 8) paragrahvi 30 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kaugsõidurongis ;“; 9) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) sigarit ubades ja vesipiibubaarid es , kus ei toimu söögi või joogi serveerimist.“; 10) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks. § 8 . Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse § 30 lõi k e 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks . § 9 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026 . aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 7 j õustu b 202 7 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees T allinn, 202 5 . a. Algatab Vabariigi Valitsus 202 5 . a Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse , elektroonilise side seaduse , erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse , sotsiaalhoolekande seaduse , ravimiseaduse , tubakaseaduse ja turismiseaduse muudatusi, mis lihtsustavad tegevuslubade menetlemise ja järelevalve protsesse , vähendades bürokraatiat ja luues õigusselgust . Kavandatavad muudatused on kokkuvõtvalt järgmised: A a tmosfääriõhu kaitse seaduse muudatusega loobutakse nõuetest, mis kohustavad kohalik k e omavalitsusi (edaspidi KOV) esitama Terviseametile välisõhu mürakaarte, teatud juhtudel välisõhu strateegilisi mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid teadmisek s . Välja s pool tiheasustusega piirkonda leviva müra ko rral loobutakse samadest kohustusest ka põhimaantee, põhiraudtee või põhilennuvälja omanike puhul . ; E e lektroonilise side seaduse muudatusega luuakse täiendav erand iseplaneeritavate raadiosaateseadme mastide paigaldamise tingimuste kooskõlastamisel Terviseametiga ning loobutakse kooskõlastamise nõudest , kui raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ettenähtud ehitis või maa-ala ; . E e rakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega loobutakse Terviseameti-poolsete terviseohutuse hinnangute koostamisest ja väljastamisest erakoolide ja munitsipaalkoolide koolituslubade ning sotsiaalhoolekande teenuste tegevusluba de taotlemise protsessis ; . R r avimiseaduse muudatusega kaotatakse Ravimiameti poolt apteegile erandkorras väljaspool apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja apteegibussi teenus ; . T t ubakaseaduse muudatusega lü hendatakse oluliselt selliste asutus te loetelu , kus on lubatud suitsetamine suitsetamis ruumides . See vähendab vajadust Terviseameti järelevalve järele ks ja aitab kaasa tervisekaitsele ; . T t urismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega seonduvaid nõudeid majutusteenuste osutamisel ja dubleerivat järelevalvet. Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve te gemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ja ei vasta enam tegelikele terviseriskidele. Mitmed protsessid nõuavad Terviseameti hinnanguid ja kooskõlastusi ka olukordades, kus selleks puudub sisuline vajadus. See tekitab asutustele ja teenus eosutajatele liigset halduskoormust ning koormab asjatult Terviseameti tööressursse . Muudatustega vähendatakse ebavajalikke nõudeid, et tagada selgus, lihtsus ja ressursside parem suunamine. Muudatuste ettevalmistamisel on arvestatud erinevate terviseriskide olemust ja ulatust . Tervisekaitse jääb jätkuvalt tagatuks olukordades, kus see on sisuliselt põhjendatud . Eelnõu ettevalmista ja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervis hoiu osakonna nõunik Sille Pihlak ([email protected]), innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik Kristi Mikiver ( [email protected] ), rahvatervis hoiu osakonna keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling ( [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]) ja sama osakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Kallip ([email protected]) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone : 1) atmosfääriõhu kaitse seadus ( RT I, 11.06.2024, 2 ); 2) e lektroonilise side seadus ( RT I, 30.12.2024, 10 ); 3) erakooli seadus ( RT I, 09.01.2025, 23); 4 ) p õhikooli- ja gümnaasiumiseadus ( RT I, 26.04.2024, 12 ); 5 ) ravimiseadus (RT I, 30.04.2025, 2); 6 ) s otsiaalhoolekande seadus ( RT I, 12.06.2025, 23 ); 7 ) tubakaseadus (RT I, 07.05.2025, 15); 8 ) turismiseadus ( RT I, 10.02.2023, 34 ). Eelnõu on seotud 24.05.2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025 – 2027 tervishoiu punktiga 61 (tõstame tervishoiukorralduse efektiivsust ning teeme ümberkorraldused tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks). Samuti on eelnõu seotud koalitsioonileppe riigirahanduse pun k tiga 50 (lihtsustame nõudeid ja vähendame riigi rolli). Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust , kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5) . Eelnõu koostamiseks on Sotsiaalministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 10.04. 2025 valitsuskabineti nõupidamisele, kus ettepanek koostada eelnõu heaks kiideti. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva seadusega eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Õigusaktide muutmise ühine eesmärk on l uua lihtsustatud, selged ja tõhusad lubade taotlemise ja järelevalve protsessid mitmes valdkonnas, vähendades bürokraatiat ja dubleeri mist . Samuti on eesmärk kaotada ebavajalikud nõuded ning suurendada seeläbi Terviseameti ja Ravimiameti ressursisäästlikust, samuti vähendada asutuste ja teenuseosutajate halduskoormust. Muudatuste tegemisega parandatakse ka õigusselgust. Erinevate muudatuste eesmärk on kokkuvõtlikult: 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtavate muudatuste eesmär k on loobuda nõudest esitada Terviseametile mürakaardid , strateegi lised mürakaardid ja tegevuskavad , vähendades seeläbi Terviseameti töökoormust . ; 2. E lektroonilise side seaduse muudatust e eesmärk on kaotada kooskõlastamise nõue iseplaneeritavate raadio saateseadmete paigaldamise tingimuste taotlemisel , kui raadiosaatesead m e paigalduskoha läheduses ei ole inimeste püsivaks viibimiseks ette nähtud ehitisi või maa-ala . Erandi tegemine vabastab Terviseameti ressurssi ja vähendab ka põhjendamatut halduskoormust taotlejale . ; 3. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste eesmär k on kaotada Terviseameti- poolne terviseohutuse hinnangu te väljastamine erakoolide ja munitsipaalkoolide koolitusluba de ja sotsiaalhoolekandeteenuste tegevuslubade taotlemisel, et lihtsustada ja kiirendada lubade andmise protsessi ning suunata Terviseameti ressurssi tõhusamalt . ; 4. Ravimiseaduse muudatus t e eesmär k on lõpetada erandkorras apteekide väljaspool apteeki käsimüügiravimite müügiks loa andmine ja apteegibussi teenuse pakkumine, et suurendada Ravimiameti ressursisää s tlik k ust . ; 5. Tubakaseaduse muudatustega soovitakse vähendada suits etamisruumide arvu ja seeläbi nõudlust vajadust Terviseameti järelevalve järele . ; 6. T urismiseaduse muudatuste eesmär k on kaotada turismiseaduse alusel sätestatud terviseohutusega seotud nõuded majutusteenuse osutamisel , vähenda des sellega dubleerivaid nõudeid ja järelevalvet . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üh eksast paragrahvist , milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine. Eelnõu § -ga 1 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (AÕKS) Punktiga 1 tunnista takse kehtetuk s AÕKS § 63 lõige 7 , mis sätesta b , et KOV-i üksus esitab mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava teadmiseks Terviseametile. Tegelikkuses aga puudub Terviseametil nimetud dokumentide puhul sisuline roll – Terviseamet ei osale nende koostamises ega hindamises ning mürakaartide ja tegevuskavade teadmiseks esita mine ei aita kuidagi parandada mürakaartide ja tegevuskavade kvaliteeti. Terviseametil puudub ka õiguslikult siduv funktsioon protsessi sekku da või se da mõjuta da . Samal ajal on teadmiseks saatmise puhul tegemist varjatud kohustusega, mille täitmine eeldab dokumentidega põhjalikku tutvumist, kuigi sellest ei tulene Tervise ametile otseseid kohustusi ega õigusi. Mürakaardid ja tegevuskavad on KOV-i strateegilised tööriistad kohaliku elukeskkonna kujundamiseks. Vastavalt AÕKS § 65 lõigetele 1 ja 2 tuleb need avalikustada KOV-i veebi lehel . Kui Terviseametil tekib vajadus dokumentidega tutvu da (nt järelevalve või ohuprognooside koostamise raames), saab ta seda teha KOV-i veebilehel . Järg mise kolme punkti ga tehtavate muu datuste vajadus lähtub samuti selles punkti s kirjeldatud põhjustest . Punktiga 2 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 2 välja sõnad „Terviseametile ning“ . Sisuliselt tähendab see muudatus seda , et tiheasustusega piirkonna KOV-i üksus ei edasta enam oma piirkonna välisõhu strateegilis t mürakaar t i teadmiseks Terviseametile. Küll aga säilib KOV-i üksuse kohustus esitada strateegiline mürakaart teadmiseks Kliimaministeeriumile, nii nagu see on sätestatud kehtivas seaduses. Punktiga 3 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 5 välja sõnad „Terviseametile ja“. Välja s pool tiheasustusega piirkonda leviva müra kohta ei esita põhimaante e , põhiraudtee või põhilennuvälja omanik eelnõu kohaselt enam välisõhu strateegilist mürakaarti ja müra vähendamise tegevuskava Tervisea metile teadmiseks. S ä ilib aga kohustus esitada need dokumendid teadmiseks Kli imaministeeriumile. Punktiga 4 jäetakse AÕKS § 64 lõikest 8 välja sõnad „Terviseametile ning “. Lõige sätestab, et KOV-i üksus lepib välisõhu strateegilise mürakaardi alusel müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Kokkulepitu alusel koostab KOV-i üksus müra vähendamise tegevuskava. Muudatuse tegemise jär el aga kokkulepitu alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava Terviseametile enam ei esita ta . Säilib kohustus esitada tegevuskava teadmiseks Kliimaministeeriumile. Punktiga 5 jäetakse AÕKS § 66 lõikest 2 välja sõnad „ ning Terviseametile“ . Sättega kohustatakse strateegilise mürakaardi koostajat esitama iga viie aasta tagant läbivaadatud ning vajaduse korral muudetud tegevuskava Terviseametile. Muudatuste tegemise jär el strateegilise mürakaardi koostaja Terviseametile seda enam edastama ei pea , kuid säilib endiselt kohustus esitada see Kliimaministeeriumile. Eelnõu § -ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS) Punkti ga 1 asendatakse ESS § 13 lõike 3 2 punktis 2 sõna „kiirgusvõimsus“ sõna de ga „kogukiirgusvõimsus (EIRP) “ . Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (EIRP) tähistab võimsust, mille kiirgaks ideaalne isotroopne antenn, et saavutada tegeliku antenniga samaväärne signaalitugevus antud suunas. Seda kasutatakse sagedusregulatsioonides, kuna see arvestab nii saatja võimsust kui ka antenni suunavust. Paragrahvi 13 lõike 3 2 punkt 2 sätestab ühe erandina, et sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused ei vaja Terviseametiga kooskõlastamist , kui raadiosaateseadmete efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W (20 dBW ). Täpsustuse tegemine on vajalik, sest tekkinud on olukord i, kus ühes kohas asub mitu saatjat, mis kuuluvad erinevatele omanikele. Mitme raadiosaatese adme puhul on vaja arvestada aga kogukiirgusvõimsusega. Näiteks kui masti le on paigaldatud raadiosaateseade, mille efektiivne kiirgusvõimsus on 60 W ( 17,8 dBW ) ning soovitakse paigaldada raadiosaateseade, mille efektiivne kiirgusvõimsus on samuti 60 W, siis ei tohi seda eelnõu kohaselt ilma Terviseamet i kooskõlastuseta teha, sest kahe raadiosaateseadme efektiivne kogukiirgusvõimsus oleks kokku 120 W ( 20,8 dBW ) ning ületaks 100 W (20 dBW ) . Punktiga 2 täiendatakse ESS § 13 lõi ke 3 3 sõnastust ning luu a kse täiendav erand i seplaneeritavate raadiosaateseadme te paigaldamise tingimuste Terviseametiga kooskõlastamise l. Seni on kehtinud nõue, mille kohaselt peab sagedusloa alusel kasutatava iseplaneeritava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastama Terviseametiga. Praktikas on see tähendanud, et isegi juhtudel, kus raadiosaateseadmed paiknevad hajaasustusalal , kus puudub hoonestus ja maa-ala, kus inimesed pidevalt viibivad, on nõutud täielik kooskõlastusprotsess, mis tähendab olulis t menetluskoormust nii loaomanikule kui ka Terviseametile . P laneeri tava muudatuse järgi edastab sagedusloa omanik , kelle raadiosaateseadme paigalduskõrgusele vastaval kaugusel puudub inimeste püsivaks viibimiseks ette nähtud hoone, rajatis või maa, mille kasut amise o tstarve on seotud elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise , meelelahutus e või muu taolisega, raadiosaateseadme info Terviseametile teadmiseks ning terviseohutuse hinnangu saamiseks kümme tööpäeva enne raadiosaateseadme paigaldamis t . Raadiosaateseadme omanikul endal puuduvad pädevused terviseohutuse hinnangu andmiseks. Raadiosaateseadme andmete saamisel tehakse Terviseameti poolt tervisekaitse alane uuring, mille raames arvutatakse raadiosaateseadme ohutsoon. Ohutsooni arvutamise käigus selgitatakse välja piirkond, kus raadiokiirguse tase raadiosaateseadme töö ajal ületab sotsiaalministri 21. veebruari 2002. a määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ kehtestatud piirväärtusi. See toiming on raadioseadmete omanike jaoks tasuline ning Terviseamet väljastab terviseohutuse hinnangu kooskõlas Terviseameti teenuste hinnakirjaga . Tervisekaitselistest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et Terviseametil oleks raadiosaateseadmete oh utsoonide teave olemas . Muudatuse tegemise jär el peab m uul juhul s agedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused ka edaspidi Terviseametiga kooskõlastama . Näiteks kui raadiosaateseade soovitakse paigaldada 60 meetri kõrgusele ning masti jalamist 60 meetri raadiuses asub inimeste püsivaks viibimiseks ette nähtud rajatis või maa-ala, ei tohi seda ilma Terviseameti kooskõlastuseta teha. Erandid, millal Terviseameti kooskõlastatus vaja ei ole, on loetletud § 13 lõikes 3 2 . Eelnõu §-ga 3 muudetakse erakooliseadust ( EraKS ) Punktiga 1 muudetakse EraKS § 5 4 lõike 2 punkti 7 , mis sõnastatakse nii, et edaspidi ei esita koolitusloa taotleja andmeid erakooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, sisustuse, maa-ala ja muu vara vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele. Senine halduspraktika on olnud selline , et koolitusloa taotleja pöördub kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuetele vastavusele hinnangu saamiseks Terviseameti poole ning Terviseamet koostab ja väljastab kirjaliku terviseohutuse hinnangu. Selline töökorraldus põhjustab Terviseametile dubleerivat töökoormust ja loa taotlejale mõttetut halduskoormust. H oone vastavust tervisekaitsenõuete le kontrolli b T erviseamet ka h oone kasutusloa menetluses. Hinnatakse hoone (tegevuskoha) vastavust ehitusprojektis planeeritud tervisekaitsenõuetele, nagu nõuded maa-alale, haljastusele, valgustusele, ventilatsioonile, sisekliima lahendustele, ruumilahendustele, tehnoseadmete mürale, joogivee puhtusele jne. Nõudeid tegevuskoha sisseseadele, toitlustamisele, ruumide hügieenile jm ei ole võimalik kasutusloa menetluses hinnata. Seda hin dab Terviseamet edaspidise järelevalve käigus . Punktiga 2 täiendatakse EraKS § 5 5 punkti 7 ning sätestatakse, et õppetööks kasutatavate hoonete ja ruumide kasutamine peab olema kooskõlas e hitisregistri s märgitud kasutusotstarbega , mis tagab, et hoone või ruumide tervisekaitset ja - ohutust on Terviseamet juba hinna n ud vastavalt hoone kasutamise otstarbele . Punktis 1 sätestatud muudatusega koosmõjus ei koosta ega väljasta Terviseamet e nam terviseohutuse hinnangu id asutustele koolitus loa menetlemise protsessis. Samas on ka edaspidi tagatud hoone, ruumide, maa-ala ja sisutuse tervisekaitsenõuetele vastavuse hindamine Terviseameti poolt. Edaspidi on protsess ja rollid järg mised : KOV kaasab Terviseametit kasutusloa või kasutusteatise menetlusse. Terviseamet töötab vajaliku dokumentatsiooni läbi , teeb paikvaatluse , hindab elukeskkonna vastavust nõuetele ja vastavuse korral annab kooskõlastuse. Koolitusloa taotleja veendub enne valdkonna eest vastutavale ministrile koolitusloa taotluse esitamist , et tegutsemiseks valitud ruumid vastavad e hitisregistris (edaspidi EHR) haridushoone kasut amise otstarbele ( m ajandus- ja t aristuministri 2. juuni 2015. a määrus e nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa). Peale kontrollimist, et hoone või ruumid vastavad kasutusotstarbele, esitab koolitusloa taotleja koos muude vajalike andmetega taotluse koolitusloa väljastamiseks. Loa taotlejal ei ole enam vaja koolitusloa saamiseks Terviseametilt kirjalikku terviseohutuse hinnangut küsida, mis vähendab nii bürokraatiat kui ka ajakulu. Toimub koolitusloa taotluse menetlemine. Enam ei ole koolitusloa menetlemisel sisendiks vaja eraldi/täiendavalt Terviseameti kirjalikku terviseohutuse hinnangut. Selle asemel kontrollitakse EHR-is õppekoha kasutusluba ja kasutamise otstarvet ning koolitusloa saamise eelduseks on see , et õppetöö läbiviimiseks kasutatava hoone või ruumi E HR-i s märgitud kasut us otstarve vastab õppetegevuse eesmärgile . Valdkonna eest vastutav minister teeb otsuse ja väljastab koolitusloa või keeldub koolitusloa väljastamisest . Eelnõu §-ga 4 muudetakse põhikooli - ja gümnaasiumiseadust (PGS) P unktiga 1 muudetakse PGS § 63 lõi k e 3 punkt i 6 nii, et edaspidi ei esita munitsipaalkooli koolitusloa taotleja koos loataotlusega enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele . Munitsipaalkoolide koolituslubade taotlemise protsessis on samasugune halduspraktika nagu ka erakoolide puhul. Tervise a m e t väljastab selle sätte alusel loa taotlejale terviseohutuse hinnangu . Punktiga 2 muudetakse PGS § 63 lõiget 8 ja edaspidi ei väljastata koolitusluba juhul , kui hoone või ruumi E HR-is märgitud kasut us otstarve ei vasta õppetegevuse eesmärgile . Munitsipaalkooli k oolitusloa taotlemise edasine protsess näeb välja samasugune nagu eelkirjeldatud muudatuste tegemise jär el erakoolide puhul. Eelnõu § -ga 5 muudetakse ravimiseadust ( RavS ) P unkti de ga 1 ja 2 muudetakse RavS § 30 l õi keid 9 ja 10 sõnasta des need selliselt, et edaspidi saab h aigla -, üld - ja veterinaarapteegi struktuuriüksuseks o lla vaid haruapteek , mille tegevusele kohaldatakse vastavat liiki apteegi kohta kehtestatud nõudeid. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RavS § 38 lõige 5 , mille järgi võib Ravimiamet anda kehtiva üldapteegi tegevusloa omajale tema sellekohase taotluse alusel erandkorras kuni üheks nädalaks loa müüa massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta ravimpreparaate, mille väljastamiseks apteegis ei ole nõutav retsept (edaspidi käsimüügiravim ). Erandkorras kuni üheks nädalaks Ravimiameti loa andmine võimaldamaks massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloale märgitud tegutsemiskohta müüa käsimüügiravimeid kehtestati 01.03.2005 ( RavS § 47 lg 2 ja alates 01.07.2014 RavS § 38 lg 5). Ravimiamet ei ole alates 01.03.2005 kuni käesoleva ajani väljastanud ühtegi lub a võimaldamaks üldapteegi tegevusloa omajal erandkorras müüa väljaspool apteegi tegutsemiskohta ravimeid. Nimetatud l uba on ühel korral taotletud (2019 veterinaarseks kasutamiseks mõeldud antiparasiitikum id ), kuid kuna meditsiiniline ja vältimatu vajadus puudus, ravimite müümiseks erandkorras väljaspool apteegi tegevusloale märgitud tegutsemiskohta puudus, jättis Ravimiamet taotluse rahuldamata . Ravimiametile teada olevalt puudub 03.07.2025 seisuga meditsiiniline ja vältimatu vajadus käsimüügiravimite erandkorras müümiseks väljaspool apteeki. Loa andmise kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna suurüritus i korraldatakse enamasti piirkondades, kus on apteegid olemas või on tagatud ürituse meditsiiniline teenindamine tervishoiutöötajate poolt, kellel on õigus vajaduse korral oma teenust osutades samuti ravimeid kasutada ja patsiendile anda. Samuti on RavS § 15 l õike 8 kohaselt antud Ravimiametile õiguslikud mehhanismid erandlike olukordade lahendamiseks. Seega ei ole sättel enam rakenduslikku tähendust, kuna normi kohaldamise eeldusi ei ole praktikas eeltoodud alustel ka võimalik täita. Taotlust menetleks järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialist tegevuslubade alal, kes vajadusel korral küsiks taotlejalt täiendavat infot vajaduse kohta, toimuva ürituse, erandi kasutamise vajaduse ja põhjendatuse kohta . Lisaks tuleb tehtav otsustus ka majasiseselt enne selle andmist/ andmata jätmist kooskõlastada. Arvestades taotlust, võib selle menetlemisele kuluda ca 8 tundi. Kuivõrd taotlusi ei esitata , on see ressurss praktikas valdavalt kokku hoitud. Säilinud on teatud ressursikulu, kuna üks kord kolme aasta tagant tuleb töölõiku puudutava t tööjuhendi t ajakohas tada , st tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis vormistamine, mille ressursikulu on kokku mõni tund. Lisaks tuleb Ravimi ameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal tema ameti s se asudes ja üks kord kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda nõuetekohaselt menetlema. Kui see kohustus jääks alles, oleks Ravimiametil vaja hoida ressurssi selle ülesande täitmise tarbeks ning sellisel juhul tuleks tagada minimaalne ressursikulu protsessi ajakohasena hoidmiseks ja spetsialisti tasandil vajaliku väljaõppe säilitamiseks. P unktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 45 1 , mis lubab apteegibussis apteegiteenust osutada üksnes asustusüks uses , mi s ei ole linn, ning teenuse osutamise koht peab asuma olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt kolme kilomeetri kaugusel, välja arvatud RavS § 38 lõikes 5 sätestatud juhul. Kui linnas asustusüksusena ei ole ühtegi üldapteeki ega haruapteeki, võib apteegibussis apteegiteenust osutada ka linnas. Apteegid ei kasuta apteegibussi näol loodud võimalust , sest Eestis on arvukalt apteeke (01.07.2025 seisuga 4 68 üldapteeki ), mistõttu on teenus ka hajaasustuse s hästi kättesaadav. Apteekide suure arvu tõttu ei ole praktiliselt võimalik täita RavS § -s 45 1 sätestatud eeldusi apteegiteenuse osutamiseks apteegibussis. Praktikas oleks apteegibussi teenus osutatav asukohtades, kus on väga hõre hajaasustus . Seega oleks tegemist väga ressursimahuka tegevusega, mis on teenuseosutajale pigem kahjumlik majandustegevus. Rav S annab mitmeid tõhusamaid võimalusi apteegiteenuse kättesaamiseks . Üheks selliseks on võimalus tellida ravimid kaugmüügi õigust omavast apteegist – lisaks ravimite tellimisele pakiautomaati , on võimalik lasta need ka koju toimetada. Rav S § 38 l õige 3 1 võimaldab Ravimiametil teha väikesaartel erandit apteegiteenuse kättesaa da vuse tarbeks. Kriisiolukordade tarbeks on võimalused loodud RavS § 15 l õi kes 8. Seega on teenus hõlpsasti klientidele kättesaadavaks tehtud. Nagu juba eelnevalt viidatud, on Eestis palju apteeke, s ealhulgas viis üle Eesti ravimite kaugmüügi teenust osutavat apteeki ja seega on inimestel lihtne apteegiteenust üle Eesti apteegist kohapealt või kodust lahkumata saada. Kuivõrd taotlusi ei esitata, on praktikas ressurss valdavalt kokku hoitud. Säilinud on ressursikulu üks kord kolme aasta tagant seoses töölõiku puudutava tööjuhendi ajakohasena hoidmisega, st tööjuhendi ülevaatamine, uue versiooni kooskõlastamine ja dokumendihaldussüsteemis vormistamine, mille ressursikulu on kokku ca neli tundi. Lisaks tuleb Ravimi ameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo spetsialisti tegevuslubade alal ametisse asudes ja üks kord kolme aasta tagant tööjuhendit uuendades juhendada, et ta oleks taotlust saades võimeline seda nõuetekohaselt menetlema. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks RavS § 46 lõike 5 punkt 4, mille kohaselt pidi seoses apteegiteenuse osutamisega apteegibussis taotlemisel esitama ka apteegibussi planeeritud sõidugraafiku ja teenuse osutamise kohad. Eelnõu § -ga 6 muudetakse sotsiaalhoolekande seadus e (SHS) §-s 153 sätestatud sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrollieset. SHS § 153 punkti 3 muudetakse selliselt , et edaspidi tuleb tegevusloa andmise menetlemisel kontrollida , kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide E HR-i kantud kasut us otstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile . Kehtiv regulatsioon näeb ette , et sotsiaalteenuse osutamise ks tegevusloa väljastamise üheks tingimuseks on t eenuse osutamise koh a vasta vus rahvatervis hoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele . Sotsiaalhoolekandeteenuse osutamise ks väljastab tegevuslube Sotsiaalkindlustusamet ( edaspidi SKA) . Tegevusluba on nõutav lapsehoiuteenus e (alates 01.09.202 5 suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus ) , asendushooldusteenus e ( v .a asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes ), turvakoduteenu se, väljaspool kodu osutatav a üldhooldusteenus e , igapäevaelu toetamise teenus e, töötamise toetamise teenus e, toetatud elamise teenus e, kogukonnas elamise teenus e, päeva- ja nädalahoiuteenus e ja ööpäevaring se erihooldusteenus e osutamiseks. Kehtiva sätte alusel , mis kohustab loa taotlejat esitama kinnitus e , et teenuse osutamise koh t vastab tervisekaitsenõuetele , on välja kujunen ud halduspraktika, kus T erviseamet koostab ja väljastab teenusepakkujatele kirjalikke terviseohutuse hinnanguid . Praegu on tegevusloa väljastamise protsess järgmine : Teenuseosutaja soovib teenuse osutamiseks saada tegevusluba ja pöördub selleks SKA- sse või otse Terviseametisse (juhul kui on nõuetega tutvumisel teadvustanud, et loa saamiseks on vajalik terviseohutuse hinnang). SKA kontrollib tegevusloa väljastamisel muu hulgas, kas teenuse osutamise koht vastab rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Selleks suunab SKA teenuseosutaja Terviseametisse küsima terviseohutuse hinnangut , kui teenuseosutaja pole seda eelnevalt teinud. Teenuseosutaja esitab Terviseametile taotluse hinnangu saamiseks . Terviseamet tutvub esitatud dokumentidega ja kontrollib ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele. Selleks kasutab ta varem tehtud kontrollide andmeid ja korraldab muu hulgas paikvaatluse . Terviseamet koostab kirjaliku terviseohutuse hinnangu, millel on märgitud hinnang ruumide tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta (sh nimetatakse puudused, kui neid esineb) ja maksimaalselt teenust saavate isikute arv. Teenuseosutaja esitab hinnangu omakorda SKA- le . Positiivse otsuse korral väljastab SKA tegevusloa . Terviseamet hindab sõltumata terviseohutuse hinnangu te andmisest hoone ja ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele ka ehitus- ja kasutusloa/kasutusteatise menet lemise käigus, keskendudes siis eelkõige konstruktsiooni, ruumide pindala, valgustuse, ventilatsiooni ja muude tehniliste lahenduste vastavusele kehtestatud nõuetele. Nõuete täitmist, mida ei ole võimalik või otstarbekas hinnata enne tegevuse alustamist (n t ruumide sisseseade, puhtus, desinfitseerimispraktika jm) , kontrollib Terviseamet riikliku järelevalve käigus juba teenuse osutamise perioodil. Kirjeldatud korraldus ei ole ressursisäästlik ning tekitab täiendavat tööd Terviseametile ja ajakulu teenuseosutajale. Eelnõu järgi loobutakse tegevusloa menetluse käigus terviseohutuse hinnangute andmisest . T erviseohutuse hinnangute väljastamisest loobumisel o n protsess ja rollid järg mised : Uue ehitise korral laeku vad Terviseametile E HR-i kaudu kooskõlastamiseks ehitusprojekt ja kasutusluba/kasutusteatis ning olemasoleva hoone kasutamise otstarbe muutmise korral kasutusteatis. Terviseamet kontrollib, et hoone vastab kasut us otstarbest tulenevalt kehtivatele tervisekaitsenõuetele ja lisab E HR-i hoone/ruumi kasutamise otstarbe pinna suuruse ja hinnangu samal ajal teenust saada võivate isikute arvule (märkides lubatud kohtade arvu). Terviseameti hinnangus on alati viide teenuseliigi määrusele, mille nõuete järgi tervisekaitsenõuete täitmist on hinnatud. Hinnangus tuuakse ära ka samal ajal teenust saavate isikute maksimaalne arv teenuse osutamise kohas, mis põhineb teenuseliigi määruse põrandapindala nõuetel. Teenuseosutaja veendub enne tegevusloa taotluse esitamist, et tegutsemiseks valitud ruumid vastavad E HR-is hoolekandeasutuste hoone kasut amise otstarbele ( m ajandus- ja t aristuministri 2. juuni 2015 . a määrus e nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa ) . Kui ruumid/hooned kasut us otstarbele ei vasta , tuleb teenuseosutajal teha KOV-ile kasut us otstarbe muutmiseks kasutusteatis, misjärel KOV kontrollib ehitusseadustiku § 11 nõuetele vastavust, kaasates Terviseametit ruumidele/hoonele kehtivate tervisekaitsenõuete hindamiseks. Peale kontrollimist, et ruumid vastavad kas ut us otstarbele, esitab teenuseosutaja S KA- le taotluse tegevusloa väljastamiseks. S KA kontrollib muu hulgas E HR-i st , kas teenuse osutamiseks valitud hoone või ruumide kasutamise otstarve vastab teenuse osutamise eesmärgile ja väljastab tegevusloa või keeldub sellest . E hitiste kasutamise otstar bed on sätestatud m ajandus- ja t aristuministri 2. juuni 2015 . a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas . M uudatuse praktikasse rakendamise lihtsustamiseks töötab SKA välja teenuseosutajatele mõeldud juhendi, mi s aitab teenuseosutajal veenduda , milline kasut us otstarve nende teenuse sisu ga sobitub . Juh endis täpsustatakse ka teenusele kehtestatud nõude i d vastavalt rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatud määrustele . Eelnõu §-ga 7 muudetakse tubakaseadust ( TubS ) . Muudatustega lü hendatakse oluliselt selliste asutus te loetelu , kus on lubatud suitsetamine suits etamisr uumides . Siseruumides suitsetamis ruumides suitsetamise lubamise lõpetamine vähendab siseruumides teisese tubakasuitsuga kokkupuudet ja vajadust teha suitsetamisruumide üle järelevalvet . Euroopa tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas strateegias, mille võttis vastu WHO Euroopa piirkondlik komitee 2002. aasta septembris, soovitati liikmesriikidel tagada kodanike õigus suitsuvabale keskkonnale, muutes muu hulgas avalikud kohad, töökohad ja ühistranspordi suitsuvabaks, keelates suitsetamise alaealistele mõeldud õppeasutuste välialadel, kõigis tervishoiuteenuse osutamise kohtades ja avalikel üritustel ning liigitades keskkonnas esineva tubakasuitsu kantserogeenide hulka. Punktiga 1 sõnastatakse ümber TubS § 29 lõike 1 punkt 4 . Muudatuse järgi lisatakse loetelule kohtadest , kus suitsetami ne on keelatud, ka kont ori- ja muud üldkasutatavad ruumid. Suitsetamine ei ole inimeste põhivajadus ning suitsetamis ruumide järelevalvesse riigieelarvelise ressursi kulutamine ei ole tänapäeval aktsepteeritav. Punktiga 2 sõnastatakse ümber TubS § 29 lõike 1 punkt 6, mille st jäetakse välja viide TubS § 31 lõikes 1 sätestatud suits etamis ruumi nõuetele. Tegemist on toitlustusasutustele laieneva suitsetamise ja suits etamis ruumi keeluga ning viide kustutatakse , kuna TubsS § 31 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Punktiga 3 sõnastatakse ümber TubS § 29 lõike 1 punkt 8 . Eelnõuga laiendatakse täielikku suitsetami s e keeldu spordihoone tele , spordi- ja puhkerajatiste le . Kehtiva seaduse järgi on suitsetamine täielikult keelatud ainult sportimiseks ettenähtud ruumides . Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TubS § 29 lõige 1 punkt 20 . Punktiga 5 t äiendatakse TubS § 29 lõiget 1 punktidega 2 1 – 2 6. Loetelu sse k ohtade st , kus on suitsetamine keelatud , lisatakse riigi- ja kohaliku omavalit s use asutused, kõrgkoolid, kultuuriasutused ja vabaajakeskused ning ruumid, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit. Riigieelarveliste vahendite kasutamine suitsetamise võimaldamiseks ning selle üle järelevalve tegemiseks on riigi ressursside ebasihipärane ja ebaeetiline kasutamine. Punkti ga 6 tunnistatakse kehtetuks TubS § 30 lõike 2 punktid 1 – 4 ja 7 – 9. N imetatud sättes on loetletud koha d, kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis . R iigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides , kõrgkooli ruumides , kultuuriasutuse ruumides , vabaajakeskuse ruumides , r uumis, kus korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit , ettevõtte kontoriruumis ja muudes üldkasutatavates ruumides , spordihoones ning spordi- ja puhkerajatises kehtib eelnõu kohaselt täielik suitsetamise keeld . L oetletud asutus ed lisa takse eelnõu § 6 punkti 5 järgi TubS § 29 lõikesse 1 . Punkti ga 7 sõnastatakse ümber TubS § 30 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt on suitsetami n e suits etamisruumides luba tud ainult statsionaarse psühhiaatrilise ravi teenust osutava asutuse ruumides. Ülejäänud tervishoiuasutustes ei ole suitsetami ne suits etamisr uumides edaspidi lubatud . Erandina on suitsetami n e statsionaarse psühhiaatrilise ravi teenust osutava asutuse ruumides lubatud põhjusel, et paljudel psüühikahäire ga patsientidel (nt skisofreenia, bipolaarne häire) on nikotiinisõltuvus väga tugev ning suitsetamise täielik keelamine on nendes asutustes keeruline. Äkiline suitsetamise keeld võib süvendada ärevust, ärritust või psühhootilisi sümptomeid. Punktiga 8 sõnastatakse ümber TubS § 30 lõike 2 punkt 6, mille tekstist jäetakse välja kohalikud rongid ja reisilaevad. Suitsetamisruumis suitsetamise võimaldamine jääb alles ainult kaugsõidurongis . Suitsetamise lubamine suits etamis ruumis kohalik u s rongis ning reisilaevas ei ole põhjendatud , sest k ohalike rongide puhul on rongis vii b i mi se aeg lühike ning reisilaevadel on reisijatel võimalik suitsetada selleks ette nähtud välialadel , mistõttu pole eraldi suits etamisruumid vajalikud . Kaugsõidurongides jääb suitsetamine spetsiaalsetes suit setamisruumides endiselt lubatuks . Punkti ga 9 täiendatakse TubS § 30 lõiget 2 punktiga 1 1 , lisades nende kohtade lo e telusse , kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis , sigaritoad ja vesipiibubaarid, kui nendes kohtades on tagatud suits etamisruumile kehtestatud nõuded ning ne is ei toimu joogi või söögi serveerimist. Mõeldud on täiesti eraldiasuvaid asutusi, mitte restorani või baari osa või suits etamisruumi nimetamist sigaritoaks või osa baarist vesipiibubaariks . Sigaritubades ja vesipiibubaarides peab olema tagatud töötajate kaitse tubakasuitsu kahjuliku mõju eest. Punkti ga 10 tunnistatakse kehtetuks TubS § 31, millega tehakse kehti vas seaduses erand , mille kohaselt on toitlust usettevõttes suitsetami n e luba tud suits etamisruumis . Eelnõu § -ga 8 tunnistatakse kehtetuks turismiseaduse § 30 lõike 2 punkt 2 , mis sätestab , et Terviseamet teeb järelevalvet majutusteenuse osutamisele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle . Eelnõu seletuskirjale on lisatud ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. mai aprilli 2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ muutmise eelnõu kavand, millega tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 3, 4, 6 ja 8 , mis sätestavad nõuded veele, valgustusele, hügieenile ja ruumide korrashoiule. M ääruse põhieesmärk on olnud tagada majutusteenuse kvalitee t ja mugavus . Kliendi tervise seisukohast olulised ja sihipärast ekspertjuhtimist nõudvad terviseriskid, mis kaasnevad majutusteenusega, hõlmavad eelkõige legionelloosi ja teiste nakkushaiguste ennetust ja tõrjet, joogivee kvaliteedi juhtimist ja kahjuritõrje tõhusust. Nimetatud terviseriskide maandamine toimub aga efektiivselt teiste õigusaktide alusel , mille kohaselt on Terviseametile antud pädevus ja vajalikud riikliku järelevalve vahendid olukorra hindamiseks ja vajaduse korra l sekkumiseks. Lähtuvalt senisest järelevalvepraktikast ei ole otstarbe kas täiendav aid ja dubleeriva id nõudeid säilita da, kuna see ei lisa terviseriskide juhtimisse sisulist väärtust . Seni kehtinud nõuete kaotami ne ei ole oluliseks mõjuriks, mis suurendaks terviseriskide realiseerumise tõenäosust. Kehtima jäävad õigusaktid, mille alusel on Terviseametile antud pädevus ning sätestatud kohustus reageerida tuvastatud terviseohtudele: Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel tulenevad n akkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § -st 18 . Riiklikku ja haldusjärelevalvet nimetatud seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teeb Terviseamet vastavalt sama seaduse § 44 lõikele 1 ja § -le 45. Veeohutusega seotud terviseriskide juhtimine toimub v eeseaduse ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ alusel. Veeseaduse kohaselt peab joogivee käitleja tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele . Veeseaduse § 87 alusel on ka majutusteenuse osutaja joogiveekäitleja, sest joogiveega varustamine on osa majandustegevusest . Vaatamata järelevalv ekohustuse kaotamisele turismiseaduse alusel tegutseb Terviseamet jätkuvalt majutussektori partnerina ning pakub valdkondlikku nõustamist tervisealastes küsimustes. Terviseamet on koostanud ja välisveebis kättesaadavaks teinud mitme i d juhendmaterjal e ja teabeleh ti , mis on mõeldud majutussektori huvigruppidele. Oluline on rõhutada, et ka nimetatud materjalid käsitlevad peamiselt veeohutust, kahjuritõrjeteenuste korraldamist ja vahendite kasutamist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ga seotud juhiseid. Terviseamet hindab kõrgelt võimalust toetada huvigruppe oma pädevusvaldkondades . T urismiseaduse nõuete kehtetuks tunnistamine ei mõjuta Tervise ameti nõustamisfunktsiooni nimetatud teemavaldkondades . Eelnõu § - s 9 sätestatakse eelnõu jõustumine 2026. aasta 1. märtsil. Eelnõu § 6 TubS -i muudatused jõustuvad 202 7 . aasta 1. jaanuaril. Jõustumise aeg on arvestatud selliselt, et ettevõtjad ja asutused jõuaksid muutunud korraldusega kohaneda ning töö vajaduse korra l ümber korraldada . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muid mõju valdkondi e elnõus esitatud muudatused ei puuduta . Kavandatav muudatus: a tmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustega kaob KOV-idel kohustus esitada Terviseametile mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Terviseamet, KOV-id (kõik 79) Mõju on väheoluli ne , kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, muudatusega ei kaasne riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Eelnõu positiivse mõjuna võib välja tuua ülesannete vähenemise KOV-idele , kuna neil kaob kohustus esitada Terviseametile mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskavasid Terviseametile ning Terviseametil kaob dokumentide läbitöötamise vajadus . Viimase viie aasta jooksul on KOV-id Terviseametile teadmiseks esitanud 11 mürakaarti ja 9 müra vähendamise tegevuskava (sh 8 mürakaarti ja 7 müra vähendamise tegevuskava, 2 tiheasustusega piirkonna välisõhu strateegilist mürakaarti, 2 strateegilise mürakaardi alusel koostatud tegevuskava ning 1 põhimaanteede mürakaart) . Juba eelnõu koostamise ajal ei toimu kõikidel juhtudel mürakaartidest teavitamist . Vabanenud tööaega saab suunata sisulisematesse tegevustesse. Seega vähendab m uudatus ülereguleerimist , suurendab õigusselgust ning vähendab mõnevõrra sihtrühma halduskoormust . Kavandatav muudatus: e lektroonilise side seaduse muudatusega lõpetatakse Terviseametiga kooskõlastamise kohustus raadiosaateseadmete paigaldamisel iseseisvalt planeeritavatele sagedusaladele, juhul kui paigalduskoht ei asu püsiva inimasustuse läheduses , ning see asend atakse teavitamise kohustusega . Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Terviseamet Mõju on väheoluli ne , kuna mõju ulatus ja avaldumise s agedus on väikesed, muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Eelnõu positiivse mõjuna võib välja tuua Terviseameti ressursi kokkuhoidu olukordades, kus inimestele terviseriski ei esine, kuna kooskõlastamise nõude asendamine teavitamise nõude ga vähendab menetluskoormust ja väldib ebavajalikku bürokraatiat. 2024. aastal esitati Terviseametile iseplaneeritavate raadiosaateseadmete osas 51 taotlust kokku 3131 antenni kohta . Kui aga seadme paigaldamise koht jääb inimasustuse lähedusse või kiirgusvõimsus ületab piirmäärad, säilib kooskõlastamise kohustus. Mõju valdkond : mõju majandus ele Sihtrühm : sagedusloa omanikud Mõjutatud sihtrühma suurus on väike : kõikidest ettevõtetest moodustavad mõjutatud ettevõtted (nt mobiilsideoperaatorid, operatiiv- ja kriitilise taristu võrgud jne) ca 0,01% . M õju võib pidada väheoluliseks, ku id positiivseks . Kooskõlastamiskohustuse asendamine teavitamiskohustusega vähendab ettevõtjate ajakulu ja lihtsustab raadiosaateseadmete paigaldamist kohtades, kus terviserisk puudub. Muudatus aitab kiirendada võrkude arendust ilma, et ettevõtjad peaks id läbima tarbetu haldusprotseduuri. Kavandatav muudatus: E rakooliseaduse ning p õhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse tulemusel ei esita erakooli ega munitsipaalkooli koolitusloa taotleja loataotlusega koos enam andmeid kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Mõju valdkond : riigivalitsemine ja mõju majandus ele Sihtrühm : Terviseamet ja koolide pidajad ehk koolitusloa taotlejad ( riik , kõik KOV-id , erakoolid ) 2025. aasta juuli seisuga tegutses põhikooli ja gümnaasiumi tasandil 62 era-, 374 munitsipaal- ja 41 riigikooli . Mõju võib hinnata väheoluliseks . M õju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega ei kaasne olulisi riske ega kõrvalmõjusid. Positiivse mõjuna väheneb mõnevõrra haldus- ja töökoormus: koolitusloa taotlejad ei pea enam Terviseametilt eraldi küsima terviseohutuse hinnangut ning Terviseamet ei pea neid enam koostama . Arvestades aga koostatud hinnangute arvu (2024. aasta jooksul erakoolide koolitusloa taotlejatele 11 ning munitsipaalkoolide koolitusloa taotlejatele 6 ) , on mõju väike. Ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele kontrollitakse edaspidi kasutusloa menetluses ja järelevalve käigus. Koolitusloa menetlemisel kasutatakse seevastu juba olemasolevat teavet E HR- ist , mis muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks. Kavandatav muudatus: r avimiseaduse muudatusega kaob ü ldapteegi tegevusloa omaja l võimalus tao tl eda luba, et erandkorras ( kuni üheks nädalaks ) müüa käsimüügiravimeid massiüritustel ja muudel erakorralistel juhtudel väljaspool tegevusloal märgitud tegutsemiskohta. Mõju valdkond: sotsiaal ne mõju Sihtrühm : massiüritustel osalejad Sihtrühma võib hinnata keskmiseks , kuna see hõlmab sadu tuhandeid inimesi, kes külastavad rahvarohkeid üritusi, kus võib tekkida ootamatu vajadus käsimüügiravimite järele . Mõju võib pidada väheoluliseks, sest viimase 20 aasta jooksul ei ole teenus olnud sihtrühma jaoks kordagi massiüritustel kättesaadav . Ravimite kättesaadavust kavandatav muudatus ei halvenda. Massiüritustel on tagatud meditsiiniline teenindamine ning üritused toimuvad reeglina kohtades, kus on üldapteegi teenus mõistlikus kauguses ja võimalik käsimüügiravimeid soetada. Mõju valdkond: mõj u majandus ele Sihtrühm : apteegid Sihtrühma võib hinnata väikseks, sest kõikidest Eesti ettevõtetest moodustavad 4 68 üldapteeki ca 0,3% . Mõju on väheoluli ne , kuna alates 01.03.2005 kuni eelnõu koostamiseni pole apteegid sellist luba Ravimiametilt taotlenud. Võimalust ei ole kasutatud eelkõige seetõttu, et teenus on majanduslikult ebaefektiivne ning massiüritused toimuvad reeglina piirkondades, kus apteegid on läheduses olemas. Kehtiv a korra järgi oli tegemist vabatahtliku võimalusega, mille kasutamine oli apteekide äriline valik. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus ei mõjuta ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Kriisi- või eriolukordades jäävad kehtima ka muud ravimiseadusest tulenevad mehhanismid (nt § 15 lg 8), mistõttu negatiivset mõju valmisolekule ei teki. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Ravimiamet Mõju võib pidada v äheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed ning v õimalikke negatiivseid mõjusid ei tuvastatud. Muudatuse jõustumisel vabaneb Ravimiamet protseduurist, mida praktikas ei rakendata. Vähese positiivse mõju na võib tuua välja ülesannete ja r essursikasutuse selguse suurenemise Ravimiametile, sest enam ei ole vaja hoida ressurssi erakorralise loa väljastamise valmisoleku k s , tööjuhendite ülevaatamiseks ja ametnike väljaõppeks . Kavandatav muudatus: r avimiseaduses tunnistatakse kehtetuks säte, mis võimaldab apteegiteenuse osutamist apteegibussi kaudu Mõju valdkond : sotsiaal ne mõju Sihtrühm : hajaasustuspiirkondade elanikud, kelle elukoha läheduses puudub apteek 2019. aastal tehtud uuringu põhjal on apteegiteenuse kättesaadavus üldiselt hea – kuni 15 minuti kaugusele elu- või töökohast jääb vähemalt üks apteek 85% -l Eesti elanikest . Küla elanike hulgas on apteegiteenus aga kättesaadav umbes pooltel e elanikest . Kuivõrd Statistikaameti andmetel e las 2025. aasta alguses maalises asustuspiirkonnas 337 792 vähemalt 15-aastast isikut ehk 25% kogu elanikkonnast , a valdub potentsiaalne mõju 12 – 15%- le elanikkonnast ning tegemist on keskmise suurusega sihtrühmaga. Mõju võib aga pidada väheoluliseks, kuna apteegibussi teenust ei ole praktikas kunagi osutatud ning selle kaotamisega ei kaasne seega olemasoleva teenuse kadumist. Ravimite kättesaadavus hajaasustuses on tagatud muul viisi l , muu hulgas ravimite kaugmüük , kojukanne, erandid väikesaartel ning vajaduse korral tervishoiutöötajate kaudu ravimite väljastamine. Seetõttu ei kaasne muudatusega olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid tervishoiukorraldusele ega elanike ravimite kättesaadavusele. Mõju valdkond: mõju majandus ele Sihtrühm : apteegid (vt sihtrühma kirjeldust muudatus nr 4 juures) Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on vähesed ning muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Mõju ulatus on väike, sest apteegid ei ole 20 14 . aastast kuni eelnõu koostamiseni apteegibussi võimalust kasutanud . Tegevus on teenuseosutajale väga ressursimahukas ja majanduslikult vähem tõhus kui seadusega antud teised võimalused hajaasu s tuspiirkondades klientideni jõuda. Seega ei mõjuta kavandatud muudatus ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm : Ravimiamet Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus vähendab Ravimiameti halduskoormust ning muudab tööjaotuse ja ressursikasutuse selgemaks, sest eraldi valmisolekut ei pea enam apteegibussi teenuse osutamise soovi jaoks hoidma . Kavandatav muudatus: sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega kaob sotsiaalteenuse osutajal kohustus tegevusloa taotlemisel esitada Terviseameti väljastatud terviseohut use hinnang. Mõju valdkond : mõju majandus ele Sihtrühm : s otsiaalteenuse osutajad 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 38 asendus- ja perekodu, üldhooldusteenust osutas 180, erihoolekandeteenust 232, turvakoduteenust 14, päevahoiuteenust 9 ja lapsehoiuteenust 158 asutust . Tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandevaldkonda kuuluvatest ettevõtetest (2024. a 2709 ) moodustavad 631 sotsiaalteenuse osutajat 23% , s eega on sihtrühma suurus keskmi ne . Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid po sitiivseks. Kaasnevaid riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ei tuvastatud . Muudatuse tulemuse na vähene vad halduskoormus ja ajakulu, kuna sotsiaalteenuse osutajad ei pea tegevusloa taotlemisel enam küsima eraldi terviseohutuse hinnangut Terviseametilt. See välistab vajaduse suhelda menetluse käigus paralleelselt nii SKA kui ka Terviseametiga. Kuna muudatus kehtib kõigile tegevusloa taotlejatele ühtemoodi , ei mõjuta kavandatud muudatus ettevõtetevahelist konkurentsi, äritegevuse aktiivsust, ettevõtete jätkusuutlikkust või elujõulisust. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Terviseamet, SKA, KOV-id (kõik 79) Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne . Tegemist on positiivse muudatusega, kuna tegevusloa menetlus muutub kiiremaks ja selgemaks. Terviseameti halduskoormus töö koormus väheneb, kuna kaob kohustus koostada terviseohutuse hinnanguid tegevusloa menetluse jaoks. 2024. aastal koostas Terviseamet sotsiaalhoolekande teenuste tegevusloa taotlejatele 182 terviseohutuse hinnangut . Ressurssi saab suunata sisulisematele järelevalveülesannetele. SKA jaoks muutub menetlus lihtsamaks, sest loobutakse eraldi hinnangu kontrollimisest ning tuginetakse EHR-i andmetele. Muudatus suurendab KOV-ide rolli juhtudel, kui sotsiaalteenuse osutaja peab teen use osutamise hoone või ruumide kasutamise otstarvet muutma. KOV menetleb kasutusteatis t , kontrollib ehitusseadustiku nõuete täitmist ja kaasab Terviseameti, kes hindab ruumide vastavust tervisekaitsenõuetele. Tegevusloa menetluses Terviseamet enam eraldi hinnangut ei anna. Mõju KOV - idele on keskmine, kuid ebasoovitavate mõjude risk on väike ning seda aitab maandada selge juhendmaterjal teenuseosutajatele ja vajaduse korral ka KOV - idele . Kavandatav muudatus: t ubakaseaduse muudatus ega vähenda takse selliste asutuste ja ettevõtete arvu , kus suitsetamine on lubatud suits etamis ruumides ja vähendatakse seeläbi järelevalvet . Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm : inimesed Eesti täiskasvanud rahvastiku ter visekäitumise 2024. aasta uuring u põhjal oli t ubakasuitsule eksponeeritud ühiskondlikes ruumides 17,8% elanikest . Suitsetajaid oli samal aastal ligi 20% . Muudatus ega vähenda takse selliste kohtade hulka, kus on lubatud suitsetada eraldi suits etamis ruumis, mis omakorda vähendab passiivse suitsetamisega seotud terviserisk ide ( nt hingamisteede ärritus e , südame-veresoonkonnahaigus ed ) tekke riski ja parandab siseõhu kvaliteeti. S uitsetajatele väheneb mugavus suitsetada siseruumides , kuid p ik as perspektiivis toet ab muudatus suitsetamisest loobumisel ning võib seeläbi tuua positiivse tervisemõju . Mõju valdkond : mõju majandus ele Sihtrühm : toitlustus-, tervishoiu- ja kultuuriasutused, spordi- ja puhkerajatised , kõrgkoolid, ettevõtted Statistikaameti järgi tegutses 2024. aastal tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandevaldkonnas 2709, majutuses ja toitlustuses 4825 ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas 5797 ettevõtet . EHIS-e järgi oli 2024. aastal Eestis 18 kõrgkooli . Muudatuse sihtrühm on keskmine, kuid suur osa siht rühmast on juba rakendanud suitsuvaba keskkonna nõudeid vabatahtlikult. Täpne suitsetamisruume omavate asutuste arv on teadmata. Mõju võib pidada oluliseks , ku na mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmi s e d ning muudatusega kaasne vad võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud. Ettevõtjatele , kes peavad olemasolevaid ruume ümber kujundama , kaasnevad muudatuse rakendamiseks täiendavad kulutus ed . Lisaks võivad suits etamis ruumide sulgemisega kaasneda täiendavad kulud, kui asutus soovib pakkuda alternatiivina suitsetamise võimalust välialal. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Terviseamet , KOV-id Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Positiivse mõjuna võib välja tuua ülesannete ja ressursikasutuse vähenemise Terviseametile, muu hulgas väheneb järelevalveobjektide hulk. Kuivõrd seni on järelevalve olnud kaebustepõhine ning aasta jooksul esitata kse vaid mõni kaebus, on mõju marginaalne. K OV-ide järelevalveülesan ded ja järelevalveobjektide hulk ei muutu. Kavandatav muudatus: t urismiseaduse muudatusega vähendatakse terviseohutusega seonduvaid nõudeid majutusteenuste osutamisel ja kaotatakse dubleeriv järelevalve . Mõju valdkond : sotsiaal ne mõju Sihtrühm : majutusasutustes peatujad (sh turistid) Statistikaameti andmete järgi oli 2024. aastal majutatute arv Eesti majutuskohtades ühes kuu s keskmiselt Eesti elanike hulgas enam kui 146 000 ning kõikide riikide elanikke arvestades umbes 300 000 . Sihtrühma suurus on keskmine. Mõju võib pidada väheoluliseks, sest muudatus ei mõjuta sihtrühma toimimist ning mõju avaldub harva. Ka ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse sätted, mis kehtivate regulatsioonidega kattuvad . Sihtrühma t ervist oluliselt mõjutavate tegurite kontroll säilib läbi teiste õigusaktide kaudu . Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : majutussektori ettevõtjad Statistikaameti järgi oli 202 4 . aastal Eestis aasta jooksul majutusasutusi vahemikus 901 – 1238 . Kõikidest ettevõtetest moodustab sihtrühm alla 1 % ehk siht r ühma suurus on väike . Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid ettevõtjatele soodsaks. Muudatusega kaovad mitmed terviseohutuse formaalsed nõuded ja dubleeriv järelevalve, mis vähendab halduskoormust ja lihtsustab majutusteenuse pakkumist. Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi ega kulusid, kuid väheneb vajadus arvestada kontrolliprotseduuridega, mis seni ei olnud seotud sisulise terviseriskiga. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : Terviseamet Mõju Terviseametile on väheoluline , kuid positiivne . Terviseametil kaob seadusest tulenev kohustus teha üldiseid terviseohutuse kontrolle majutusteenuse osutajate üle, kuigi sisulised sekkumisõigused säilivad teiste õigusaktide alusel . 2024. aastal te hti majutusasutuse ohukahtluse korral kontroll kümnel alusel. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest . Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid . Protsessid muutuvad kiiremaks ja võimalus e tõttu suunata vabanev inim - ja raha ressurs s prioriteetsematele teg e vustele lahendatakse eelarvevajadusi . KOV-idele kavandatavad muudatused lisanduvaid tegevu s i või kohustusi kaasa ei too. Rakendusaktid Seadusemuudatustega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine : 1) s otsiaalministri 17. veebruari 2 004 . a määrus nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ ; 2 ) e ttevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 21. aprilli 20 21 . a määrus nr 17 „ Majutusteenuse osutamise nõuded “. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026 . aasta 1. märtsil. Seaduse § 6 jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Terviseametile, Sotsiaalkindlustusametile, Ravimiametile, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Spaaliidule ja MTÜ-le Eesti Maaturism. Teie 01.08.2025 nr 1.2-2/73-1, SOM/25- Sotsiaalministeerium 0864/-1K [email protected] Meie 03.09.2025 nr 8-2/6515 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Sotsiaalministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium (JDM) kooskõlastab eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 2 p-ga 1 soovitakse elektroonilise side seaduse (ESS) § 13 lg 32 p-s 2 asendada sõna „kiirgusvõimsus“ sõnaga „kogukiirgusvõimsus (EIRP)“. JDM ei toeta eelmärgitud muudatust, kuna see ei too kaasa seletuskirjas kirjeldatud eesmärki. Selgitame, et ESS § 13 lg 32 p 2 annab välistuse ühele sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimustele, kui sagedusloal oleva raadioseadme efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W. Kui muuta normi selliselt, et see sätestaks: „kogukiirgusvõimsus ei ületaks 100 W“, siis on see ikkagi ühe sagedusloa omaniku seadme (kogu)kiirgusvõimus, mitte mastis olevate erinevate sagedusloaomanike raadioseadmete kogukiirgusvõimsus. Lisaks selgitame, et seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine (mastis olevate seadmete kogukiirgusvõimus ei ületa 100 W) eeldaks põhjalikku arutelu kõigi osapoolte (JDM, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Sotsiaalministeerium, Terviseamet) vahel ning olemasoleva regulatsiooni muutmist, sest seni on lähtutud ühel sagedusloal olevate seadmete kiirgusvõimusest. TTJA kirjutab oma tagasisides täpsemalt, millised tehnilised probleemid eelnõu seletuskirjas toodud eesmärgi saavutamine kaasa toob. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 2 p 1 muudatus eelnõust välja jätta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 2. Eelnõu § 2 p-ga 2 luuakse täiendav erand iseplaneeritavate raadiosaateseadmete paigaldamise tingimuste Terviseametiga kooskõlastamisel, täiendades ESS § 13 lg 33. JDM põhimõtteliselt toetab eelnõus kavandatud teise lause lisamist, kuid leiame, et õigusselguse huvides võiks see lause olla eraldi lõige. Selle lausega küll vähendatakse Terviseameti töökoormust, kuid see suurendab sideettevõtjate (iseplaneeritava sagedusloa omaniku) halduskoormust, kuna nad peavad esmalt hindama, kas saadavad raadioseadme paigaldamise tingimused kooskõlastamiseks või teavitamiseks. Seetõttu leiame, et nimetatud täiendus tuleb ITL-iga läbi rääkida. Lisaks palume mõelda, kas kavandatav erisus kaob, kui näiteks 5 aasta pärast teises lauses nimetatud alasse ehitatakse hoone või rajatis ning vajadusel eelnõud ja seletuskirja selles osas täiendada. Ühtlasi palume analüüsida, kas kavandatava lause lisamisel on vaja muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.06.2008. a määruses nr 45 „Sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise kord ning kooskõlastamisele kuuluvad lennuliikluse teenindamiseks ettenähtud sagedusalad“ sätestatud sagedusloa kooskõlastamise korda Terviseametiga. Kui jah, palume täiendada selles osas seletuskirja osa „Rakendusaktid“, mille puhul tuleb järgida ka HÕNTE §-s 48 toodut. II. Märkused mõjude osa kohta 3. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 4 1 ja § 41 lg 2). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel 1. Selle muudatuse tõttu tuleb eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Antud juhul on eelnõu suunatud suuresti haldus- ja töökoormuse vähendamisele, kuid juhime tähelepanu, et ettevõtjate halduskoormust suurendab mõningal määral suitsetamiskeelu laiendamine. See toob teatud ettevõtjatele kaasa kulu ümberkorraldusteks. Lisaks vajab halduskoormuse vaatest täiendavat selgitamist eelnõu § 2 punktis 1 kavandatav muudatus. Palume sisukokkuvõtet täiendada, tuues välja eelnõu kui terviku mõju halduskoormusele. Täpsemad kommentaarid on esitatud seletuskirjas. III. Normitehnilised märkused ning täiendavad märkused mõjude osas 4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Seletuskiri ei sisaldanud põhiseaduspärasuse analüüsi (HÕNTE § 43 lg 1 p 5). Palume selle tuua välja kolmanda osa viimase alaosana. 1 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega. Maarja-Liis Lall 54770628, [email protected] Pilleriin Lindsalu Liisi Moks 3