Riigieelarve seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1 . Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõul on mitu erinevat eesmärki : 1) võtta Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta ; 2) s uurendada eelarve arusaadavust ja läbipaistvust ; 3 ) täpsustada riigieelarvest toetuste andmise sätteid ja 4) täpsustada ja täiendada riigieelarve ja kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete seoseid . Esimese eesmärgi täitmiseks rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid . Teise eesmärgi täitmiseks muudetakse riigieelarve liigendus terviklikumaks ja kaota takse detailne seaduse lisa , viies olulise osa sellest seaduse põhiosasse. Samuti säilita takse kehtiv otsustusõigus seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Vabariigi Valitsuse reservi suurusele sätestatakse ebaproportsionaalse mahu vältimiseks selged reeglid . T ekkepõhisest arvestusprintsiibist tulenevalt , r iigieelarves ja selle täitmises kajastatud andmete õigsuse tagamiseks , antakse eelnõuga võimalus erandkorras riigieelarve korrigeerimiseks pärast eelarveaasta lõppemist. Täpsustatakse keskvalitsuse juriidilise isiku (edaspidi KVJI) finantsplaani muutmist pärast selle esitamist 15. juulil ning riigi laenude andmise tingimusi. Kolmanda eesmärgi täitmiseks muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid, liigitatakse antavad toetused nende eesmärkide järgi, luuakse selged toetuste tagasinõudmist puudutavad sätted. Neljanda eesmärgi täitmiseks täpsustatakse ja täiendatakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi toimimist. Mittevajalikud sätted tunnistatakse kehtetuks. Muudetakse juhtumipõhiste toetuste põhimõtteid: need ei ole riigi ning üleriigilise omavalitsusliidu kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid, ministeeriumi eelarvest võib kohalikele omavalitsustele anda valemipõhiseid tegevustoetusi, nähakse ette kohalike omavalitsustele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmise volitusnorm. Lisaks nähakse ette , näiteks sõjaolukorras , võimalus omavalitsustele delegeerida määrusega mõne riikliku ülesande täitmine. E elnõu mõjutab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, riigieelarveliste asutuste ja kohalike omavalit suse üksuste tegevust. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 1. detsembril 202 5 , uut eelarve liigendust kohaldatakse juba 202 6 . aasta riigieelarvele . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu koostas Rahandusministeerium , kohalike omavalitsuse üksus te eelarvete ja riigieelarve seoseid puudutava osa valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Rahandusministeeriumist osalesid e elnõu ettevalmistamise l eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ( tel 611 3515 , [email protected] ) , fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe (tel 5885 1460 , Raoul [email protected] ) , fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg (tel 611 3519 , [email protected] ), eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp (tel 5885 1333, [email protected] ), eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer (tel 5982 3037, [email protected] ), fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel 5885 1429 , [email protected] ), riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ( tel 611 3045, [email protected] ) , personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected] ) . Regi o naal- ja Põllumajandusministeeriumi st o salesid eelnõu ettevalmistamisel kohalike omavalitsuste osakonna juhataja asetäitja Sulev Liivik (tel 5885 1471 , [email protected] ) , õigusnõunik Olivia Taluste (tel 5885 1453 , Olivia . Taluste@agri .ee) , KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, [email protected] ) . Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ( tel 5885 1423, [email protected] ) , sama osakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ( tel 5885 1493, [email protected] ) ning keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ( tel 5303 2849 , Heleri.Piip @fin.ee). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta . Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta hiljemalt 31. detsembril 2025. a. Eelnõuga kehtestatakse meetmed vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarve järelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP ) kahe eesmärgiga muuta riigieelarve seadust finantsjuhtimise kvaliteedi parandamiseks, sh riigieelarve läbipaistvuse suurendamiseks , selgema õigusruumi ja eelarvedistsipliini tagamiseks ning finantsriskide paremaks juhtimiseks. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES ) 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamise märkega RT I, 30.12.2024, 4 . Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punktist 11 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2 . Seaduse eesmärk Riigieelarve seaduse muutmise eesmärgiks on tagada eelarvepoliitika korraldamisel kooskõla 2024. aasta aprillis jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) ning võtta üle Nõukogu direktiiv (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (edaspidi eelarveraamistiku nõuete direktiiv). Direktiivi ülevõtmiseks ei ole vaja seadust olulisel määral muuta, eelnõu keskendubki eelkõige mõningatele lisandunud nõuetele. Eelnõu näeb ette sätteid, mis tugevdavad eelarvestamisel fookust keskpikale perioodile ning eelarvelisele kestlikkusele, sätestab eelarvepiirangut seadva dokumendina keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava koostamise ning annab sellega seoses ja vastavalt direktiivi lisandunud nõuetele täiendavad ülesanded sõltumatule eelarvenõukogule. Eelnõuga kavandatav riigieelarve liigenduse muutmine on ettevalmistatud koostöös Riigikogu rahanduskomisjoniga. Muudatuste eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust, leida sobiv tasakaal strateegilise ja finantsinfo vahel ning tugevdada parlamendi rolli eelarveprotsessis. Peamiste muudatusettepanekute hulka kuuluvad eelarve esitusviisi täpsustused, Riigikogu informeerituse suurendamine ja eelarve seaduse ning seletuskirja parem kooskõla. Pikemas perspektiivis on Riigikogu rahanduskomisjoniga kokku lepitud järgmises : 1) s uurendada eelarve arusaadavust, kaaludes tugiteenuste eristamist otsekuludest ja suurendada kulumudelite läbipaistvust ; 2) e sitada investeeringud detailsemalt ja pikemas vaates ; 3) e sitada finantseerimistehingud detailsemalt 4) t eha seaduse struktuur lihtsamaks ja selgemaks, viies Vabariigi Valitsuse osa kuluread vastavate poliitikate eest vastutavate valitsemisalade eelarvete koosseisudesse. Eelnõu eesmärk on ka kohalike omavalitsuste riigieelarvest rahastamise põhimõtete korrastamine ja reeglite lihtsustamine. Segadust on tekitanud ministeeriumi d e eelarvetest kohalikele omavalitsustele juhtumipõhiste toetuste andmine. Neid toetusi ei käsitata kohalike omavalitsuste tulubaasi osana, vaid tegemist on enamasti valdkondade arendamisega seotud sihtotstarbeliste toetustega. Muudatusega eristatakse senisest täpsemalt tulubaas ja juhtumipõhised toetused. Lisaks on eesmärk ette näha nt sõjaolukorras omavalitsuste rahastamise reeglid operatiivsuse ja paindlikkuse tagamiseks. K äesolev eelnõu käsitleb osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahendamist vajavaid probleeme, mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris väljatöötamiskavatsus (vt seletuskirja peatükk 2.2). Eelnõuga tehtavad muudatused on grupeeritud teemade kaupa järgmiselt: EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused (§ 4, § 4 1 § 5, § 5 1 ,§ 6, § 7, § 9, § 14, § 14 1 , § 15, § 16, § 18 1 , jagu 2 1 ning § 25 1 ) riigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve kasutamise paindlikkus ( § 26 , § 56 , § 59 1 ) ; Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58) ; eelarve muutmi ne pärast e elarveaasta lõppemist (§ 27) ; keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine (§ 12) ; laenude andmise tingimuste täpsustamine (§ 61) ; riigisiseste toetuste andmise tingimuste täiendamine ( § 3 , § 53 1 , § 53 2 , § 53 3 , § 55 , § 55 1 ) ; kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja täpsustamine (§ 46 – 52) . 2.1. E elnõu algatamise vajalikkus 2.1. 1 . EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused Eelnõu sätestab eelarve- ja struktuurikava koostamise vähemalt kord iga nelja aasta jooksul, seda vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette, et eelarve- ja struktuurikava peab riik esitama enne selle kehtivuse lõppemist ja saab esitada uue valitsuse ametisse astumisel ning objektiivsete asjaolude ilmnemisel, mis senise kava järgimist ei võimalda. Eelarve- ja struktuurikavas esitab Euroopa Liidu liikmesriik neljaks aastaks siduva netokulude kasvu trajektoori ja selle kinnitab pärast Euroopa Komisjoni vastavat analüüsi Euroopa Liidu Nõukogu. Eelarve- ja struktuurikava täitmise kohta koostatakse vastavalt eelnõule iga aasta kohta vastav eduaruanne. Eelnõu kohaselt annab Eelarvenõukogu hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. Eelnõuga sätestatakse valitsusele kohustus seada eelarvepiirang keskpikaks perioodiks ( neli aastat) eelarve- ja struktuurikava koostamisel ning omakorda riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamist vastavalt eelarve- ja struktuurikavale. Eelnõu näeb keskse eelarvereeglina ette eelarve- ja struktuurikava koosta mist selliselt , et valitsussektori struktuurne puudujääk jääks riigi rahandusprognoosi arvestades nelja-aastasel kohandumisperioodil madalamak s ühest protsendist sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. Täiendav paindlikkus on sätestatud lähiaastateks ja perioodiks, mil võlg prognooside kohaselt püsib rahvusvahelises võrdluses madalana – nimelt kuni riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, on lubatud valitsussektori struktuurse puudujäägi piiriks eelarve- ja struktuurikava koostamisel 1,5 protsenti SKPst . Eelarve- ja struktuurikava kehtivus perioodi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( E L ) 2024/1263 alusel pikendada kuni kolme aasta võrra , et võimaldada pikema kohandumisperioodi jooksul täiendava te reform ide ja investeeringu te tegemist . Pikendatud kohandumisperioodiga kava jaoks näeb eelnõu ette valitsussektori struktuurse defitsiidi eesmärgina 0,5% SKPst . Analoogiliselt tavarežiimiga sätestab eelnõu võimaluse seada kohandumisperioodi lõpuks valitsussektori struktuurse defitsiidi eesmärgiks üks protsent juhul, kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed . K ui eelarve- ja struktuurikava koostamise hetkel ületab valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk kehtestatud piirmäära sid , tuleb kavas ette näha eelarvepositsiooni parandamine EL eelarveraamistikus ettenähtud mahus. K ui r iigi rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon i puudujääk eelarveaastal või sellele järgneval nelja aastal eelarve- ja struktuurikava koostamisel lubatud taset , esita b rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise l Vabariigi Valitsusele ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks või põhjendused lubatust suurema puudujäägi vajalikkuse kohta koos ettepanekutega , kuidas ja millises ajagraafikus viiakse eelarvepositsioon kooskõlla seaduses sätestatud reeglitega. Eelnõu sätestab põhjalikumalt ka eelpool nimetatud määruses sätestatud vabastusklauslite praktilist rakendamist. Vabastusklausli rakendamine võimaldab edasi lükata eelarve- ja struktuurikavaga seotud eelarvepuudujäägi eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid. Eelnõu näeb ka ette, et vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsusele annab enne otsuse tegemist arvamuse eelarvenõukogu. Euroopa Liidu üldise vabastusklausli puhul näeb eelnõu ette vabastusklausli rakendamisotsuse juures ka analüüsi, mille ülesanne on selgitada välja, kas Eestis on tegemist majandussurutise olukorraga ning kuidas mõjub vabastusklausli kohaldamine keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Riikliku vabastusklausli taotlemise või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul lähtudes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse mõnel muul olulisel põhjusel kui majandussurutise olemasolu, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele vastavad põhjendused riikliku vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta. Eelarvenõukogu saab olema integreeritud senisest enam eelarvepiirangute seadmisesse ning nende täitmise järelevalvesse. Eelarvenõukogu saab ülesandeks anda arvamus eelarve- ja struktuurikavas sisalduvate valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta. Samuti on eelarvenõukogul edaspidi ülesanne hin nata regulaarselt makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi tõepärasust , lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Rahandusministeeriumil on kohustus kõrvalekallete tuvastamisel võtta meetmeid nende likvideerimiseks. Eelarvenõukogu hindab eelnõu kohaselt ka regulaarselt siseriikliku eelarveraamistiku toimimist. Eelarvenõukogu ennast aga hakkab regulaarselt hindama Eesti panga nõukogu poolt määratud sõltumatu raportöör. Eelnõu sätestab ka nõude Rahandusministeeriumile koostada regulaarselt fiskaalriskide raporti, et hinnata riske, mis võivad keskpikas perspektiivis ohusta da riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku kasvu, sh võttes võimalusel arvesse ka hinnanguid kliimamuutustega kaasnevaid makrofiskaalriske ja nendega seotud jaotuslikke mõjusid . EL direktiivi ülevõtmis e mõju siseriiklikele eelarvereeglitele Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistike nõuete kohta näeb ette, et iga liikmesriik kehtestab arvudes väljendatud eelarvereeglid, mis aitavad kavandada riigieelarve strateegiat ning saavutada Euroopa Liidus kehtestatud eelarvepoliitilisi eesmärke, eelkõige siis respekteerida 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piiri. Eestis on siseriiklik eelarvereegel traditsiooniliselt olnud Euroopa Liidu omast nõudlikum. Seda hoolimata asjaolust, et viimase seitsme aasta jooksul on Eesti eelarvereegleid korduvalt leevendatud. See on aidanud tagada seda, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kelle suhtes ei ole kunagi algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust ning Eesti võlakoormus on Euroopa Liidu kõige väiksem. Siiski vajavad siseriiklikud eelarvereeglid seoses direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisega muutmist, sest hetkel kehtivas seaduse redaktsioonis viidatakse Euroopa Liidu eelarveraamistiku määrustele ja põhimõtetele, mis direktiivi (EL) 2024/1265 ning määruste (EL) 2024/126 3 ja (EL) 2024/126 4 ülevõtmisega on kaotanud kehtivuse. Täpsemalt on Euroopa Liidus kaotatud mõiste keskpika -perioodi eelarve-eesmärk läbi struktuurse eelarvepositsiooni – see on asendatud valitsussektori netokulude kasvutrajektooriga. Aluspõhimõtted trajektoori arvutamiseks – lähtumine muuhulgas struktuurse tasakaalu näitajatest – ning iga-aastased kohandumisnõuded läbi esmase struktuurse eelarvetasakaalu on jäänud küll olemuslikult küllalt sarnaseks varasemaga, aga samuti muutunud. Seetõttu ei ole eelarvepositsiooni reeglite puhul viitamine rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule enam korrektne. Samuti ei korrektne korrigeerimismehhanismi puhul lähtuda kehtivuse kaotanud (EÜ) nr 1466/97 kohandumismaatriksi nõuetest. COVID kriis ning Venemaa rünnak Ukraina vastu näitasid, et ka riigi eelarvepoliitilised vajadused on muutunud – vaja on lühiajaliselt suuremat eelarvepoliitilist paindlikkust, säilitades samas pikaajalise riigi rahanduse stabiilsust säilitava joone. Samas näitas Euroopa Liidu vabastusklausli rakendamise kogemus kõikjal Euroopas seda, et vabastusklauslisse tuleb suhtuda ettevaatlikult – seda ei tohiks rakendada automaatselt, vaid analüüsida kohalikke olusid ja rakendada vabastusklauslit ainult põhjendatud juhtudel. Uue siseriikliku eelarvereegli disainimisel oleme lähtunud eelpooltoodud asjaoludest. Eelarvereegli piiriks oleme seadnud -1,5% suuruse ja alates 30% suurusest võlakoormusest -1,0% suuruse struktuurse eelarvepuudujäägi piirmäära, põhjusel, et sellised piirmäärad eksisteerivad nii Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistikus kui ka olemasolevas siseriiklikus reeglistikus. Lisaks tagab -1% suurune eelarve puudujäägi piir määr Eesti valitsussektori võlakoormuse stabiliseerumise ca 30% suuruse osakaalu juures SKPst (vt allolev joonis). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Eelnõus välja pakutud eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele. Võrdluseks on toodud eelarvereeglist loobumise ja hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele. Nagu jooniselt näha , on väljapakutud reegel mõnevõrra leebem hetkel seaduses kehtivast reeglist, kuid siiski oluliselt distsiplineerivam , kui eelarvepoliitika rakendamine ilma reegliteta. 2.1. 2 R iigieelarve detailsus, liigenduse terviklikkus ning sellega seotud riigieelarve kasutamise paindlikkus Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks . R iigieelarve liigenduses soovitakse leida tasakaal 2025. a riigieelarve seaduse lisas esitatud kulude detailse sisu ja põhitekstis esitatava tegevuspõhise vaate vahel. Oluline on suurendada ka Riigikogu informeeritu st aasta jooksul riigieelarve s tehtavatest muudatustest - eelkõige eelarvejääkide üle kandmine ja ministrite pädevuses olev eelarve muutmine . Valikute käigus on aluseks võetud rahanduskomisjoni arutelude tulemus, kasutades ka teiste riikide kogemus t n ing hinnates seaduse ja seletuskirja vahelise info detailsuse tasakaalu . 2025. a riigieelarve lisas esitatud detailne eelarve tuuakse üldisemal kujul seaduse põhitekstiks. Ministeeriumi valitsemisala liigendust täiendatakse valitsemisalade riigiasutuste eelarvete koondvaatega ning avatakse programmi tegevuste detailsem majanduslik sisu ilma piirmäärata vahendite jaotuseta. P õhiseaduslike institutsioonide kulud esitatakse samasuguses majandusliku sisu jaotuses nagu on avatud programmi tegevus ministeeriumide valitsemisala de puhul. M ajandusliku sisu jaotuses eristatakse riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud. Kavandatavat riigieelarve liigenduse muudatust illustreerib kokkuvõtvalt joonis 2 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Seaduse liigenduse muudatused Võrdlus t 2025. aasta ja 2026. aasta riigieelarve liigenduste vahel iseloomustab tabel 1 . Tabel 1 Riigieelarve seaduse liigenduste võrdlus Rahandusministeeriumi valitsemisala näite l. 2025 2026 TULUD TULUD Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Saadud toetused Saadud toetused Riigilõivud Riigilõivud Tulu majandustegevusest Tulu majandustegevusest Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid ja muud varalised karistused Muud tulud Muud tulud Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA KULUD KULUD Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Rahapesu Andmebüroo Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Rahatarga riigi programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Tööjõu- ja majandamiskulud sh. Arveldused, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine Sotsiaaltoetused sh. Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis Muud toetused Muud kulud sh. Riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt Finantskeskkonna arendamine Finantskeskkonna arendamine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud toetused Halduspoliitika programm Halduspoliitika programm Riigi halduse korraldamine Riigi halduse korraldamine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud toetused Riigi tugiteenuste pakkumine Riigi tugiteenuste pakkumine Tööjõu- ja majandamiskulud Riikliku statistika tegemine Riikliku statistika tegemine Tööjõu- ja majandamiskulud Muud kulud Käibemaks Käibemaks INVESTEERINGUD INVESTEERINGUD IT investeeringud IT investeeringud Muud investeeringud kokku Muud investeeringud kokku Käibemaks Käibemaks FINANTSEERIMISTEHINGUD FINANTSEERIMISTEHINGUD Laenunõuded Laenunõuded Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Laenukohustised Laenukohustised Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt SEADUSE LISA Riigivalitsemine Rahatarga riigi programm Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Sotsiaaltoetused Muud toetused Finantskulud Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Maksu- ja Tolliamet Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Finantskulud Muud kulud sh amortisatsioon Finantskeskkonna arendamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Rahapesu Andmebüroo Tööjõukulud Majandamiskulud Muud toetused Muud kulud sh amortisatsioon Halduspoliitika programm Riigi halduse korraldamine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Investeeringutoetused Muud toetused Riigi tugiteenuste pakkumine Rahandusministeerium Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riigi Tugiteenuste Keskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud sh amortisatsioon Riikliku statistika tegemine Statistikaamet Tööjõukulud Majandamiskulud Finantskulud Muud kulud sh amortisatsioon Käibemaks Riigieelarve paindlikkus Ministrile jääb õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite detailse majandusliku sisu liigendust programmi tegevuse kogumahtu muutmata ning oma valitsemisala riigiasutuste eelarveid valitsemisala kogukulude mahtu muutmata. Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu ületamata. Kuna kohati kehtestatakse riigieelarvega jätkuvalt piirmäärad väga väikestele summadele ( alla 100 0 euro ) , vajab riigieelarve ülesehitus metoodilist ühtlustamist ning eelarve/ kuluarvestuse jaotusreeglite üle vaatamist . Mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel, seda suurem on eelarve korrigeerimise halduskoormus aasta jooksul. Samas on oluline säilitada Riigikogu otsustusõigus olulisemate ja suuremate muudatuste korral. Eelarve detailsus ja paindlikkusreeglid peavad tagama optimaalse menetluspraktika . Käesoleva eelnõuga ei soovita muuta kehtivat otsustusõigus t seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. 2.1. 3 Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves Eelnõu eesmärgiks on parandada riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks raamid vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele. Reserv on vajalik ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks eelarveaasta jooksul. Selle liigne kasutamine või mahu põhjendamatu kasvatamine võib tuua kaasa mitmeid riske nii finantsjuhtimise kui ka valitsemise kvaliteedi seisukohalt. Piisav ja mitte liialdatud reserv toetab stabiilset ja usaldusväärset eelarvepoliitikat. IMFi ja OECD soovitus on, et reservi maht oleks piiratud (nt 1–3% kogukuludest või SKPst ), põhineks hinnangul (riskipõhine lähenemine, nt millised ootamatused on realistlikud lähiaastatel) ja arvestaks eelnevat kasutamismustrit (kui palju on eelnevatel aastatel reservi reaalselt kasutatud). Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ning määratakse reservi maksimaalne lubatud suurus riigieelarves (protsendina kogukuludest). Rahvusvahelised juhised toovad välja, et liiga suured reservid nõrgestavad eelarvedistsipliini, sest organisatsioonid ei pinguta piisavalt täpseks planeerimiseks ja vähendavad poliitilist vastutust, kuna raha saab kasutada ilma põhjaliku avaliku aruteluta. Reservi suurust tuleks igal aastal uuesti hinnata, kuna eelarve- ja majanduskeskkond on muutuv ning reservi vajadus ei pruugi olla aastast aastasse ühesugune. 2.1. 4 Eelarve muutmi ne pärast eelarveaasta lõppu Eelnõuga täiendatakse riigieelarve seadust selliselt , et oleks tagatud riigieelarves ja selle täitmises kajastatud eelarve vahendite õigsus ja eesmärgipära ne kasutami ne . P ärast eelarveaasta lõppu kahe kalendrikuu jooksul on edaspidi võimalus muuta erandkorras eelarvet. Täiendamise vajadus on tekkinud seoses iga-aastase riigieelarve seaduse kehtivuse tõlgendamise ja te kkepõhise eelarvestamise koosmõjus . T ekkpõhise eelarve korral võib juhtuda, et peale aasta lõppu selgub (näiteks auditi käigus) ootamatult varem kajastamata kulusid ja investeeringuid, mille tekkepõhine periood on eelmises (auditeerimisel olevas) aastas. Sel juhul võib lähtudes raamatupidamisreeglitest kajastada ebaolulised kulutused jooksvas eelarveaastas. Kui selgunud kulutused on olulised, tuleb need siiski kajastada õiges majandusaastas. Kui vastava kulu või investeeringu jaoks ei jätku vahendeid järelejäänud eelarvest, siis tuleb kulutuste kajastamiseks lisada eelmisesse aastasse vajaliku kulu või investeeringu sihtotstarvet kajastav täiendav eelarve, mille võrra vähendatakse otsustuse korras muud seaduse rida. Eelarve maht ei muutu. Rahvusvahelised juhendmaterjalid toovad välja, et oluline on eelarves ja selle täitmises kajastatud andmete õigsus , mitte moonutus iga hinna eest eelarves püsimiseks. E elarvet võib hiljem muuta aruandluseks ja selle täpsustamiseks erandkorras. Eelarve korrigeerimiseks koostatud õigusaktid (ministri käskkiri või valitsuse otsus) peavad sisaldama selgitusi ja põhjendusi , miks on vajalik tagantjärele eelarvet korrigeerida . Kuigi korrektsioone ja parandusi tehakse raamatupidamiskannetes veel kuni pool aastat pärast eelarveaasta lõppu, väljub see tegevus käesoleva seadusega antud paindlikkusest . Olukorras, kus tekkepõhisusest tulenevalt selguvad teatud kulud alles kalendriaasta alguses, antakse seadusega võimal us erandkorras a asta esimese kahe kuu jooksu teha vajalikud ja o lulise d paranduskanded ning täpsustused . Aastane riigieelarve kehtib seega veel kaks kuud pärast kalendriaasta lõppu vaatamata sellele, et eelarveaasta lõppeb 31. detsembril. 2.1. 5 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani muutmine Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 12 parema õigusselguse loomiseks . Riigivara seaduse § -s 79 on esitatud nõuded , et riigi asutatud sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on nende eelarve koostamise aluseks. 15. juuliks eelneval aastal esitatud finantsplaan ei saa sisaldada sama teadmist, mis on selginenud uue eelarve aasta alguseks. Eelnõuga täpsustatakse, millal peab esitama uue KVJI finantsplaani , kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud uus finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. 2.1. 6 Laenude andmise sätte täiendamine Eelnõuga täpsustatakse seaduse § 61 parema õigusselguse loomiseks . T äiendatakse , et riik võib anda laenu või riigigarantii ka Tagatisfondile kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. K ehtestatakse, et riigi antava laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Muudatuse ga paranda takse ekslik viide seaduse § 61 lõikele 7 , mis on kehtetu alates 01.01.2018 . 2.1. 7 Riigisiseste toetuste andmine Eelnõuga muudetakse oluliselt riigisiseste toetuste andmist puudutavaid sätteid. Kuigi toetuste andmist on aasta-aastalt muudetud selgemaks ja läbipaistvamaks eelkõige tänu sellele, et valitsemisalad on kehtestanud RES § 53¹ alusel toetuse andmise määrusi , on see siiski jäänud valdkonnaks, millega seonduvalt on üleval mitmeid küsimusi. Riigikontroll on oma aruandes „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ peamiste tähelepanekute hulgas välja toonud, et riigisiseste toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev, kuna osal valitsemisaladel puudus kord riigisiseste toetuste jagamiseks ja raha antakse ka ilma avaliku konkursita. Riigikontroll tõi ka välja, et toetuste kasutamise sihipärasuse vastu ei tunta valitsemisalades sageli huvi. Auditi tulemusel soovitas Riigikontroll rahandusministril vaadata üle riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted ja kehtestada lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks selged reeglid. Et riigieelarvest toetuste andmine oleks selgem ja läbipaistvam , reguleeritakse käesolevas eelnõus eraldi projektipõhise toetuse , tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuste andmine. Riigikontroll tõi oma aruandes „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ välja, et auditeeritud toetuste puhul selgus, et tihti eksitakse toetuste liigitamisel – projektipõhiste tunnustega toetused paigutatakse tegevustoetuste alla ning tegevustoetust antakse rohkem, kui toetuse saaja suudab aastaga ära kulutada (aruande punkt 55). Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõikes 2 tuuakse välja toetuste liigid. Nendeks on: 1) sotsiaaltoetused; 2) sihtfinantseerimine (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus: projektipõhine toetus) ja 3) tegevustoetus. Sellest tulenevalt liigituvad kõik riigieelarvest antavad toetused ülaltoodud rühmadesse ja muid võimalusi ei ole. Kehtiva riigieelarve seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt tuleb riigieelarve täiendavas liigenduses eristada sotsiaaltoetused, investeeringutoetused ja muud toetused, tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused. Nimetatud muude toetuste alla lähevadki tegevuskulude sihtfinantseerimine ja tegevustoetused. Selgem toetuste eristamine võimaldab mitte ainult toetusi õigesti liigitada, vaid toetuste andmist ka paremini eesmärgistada, vajadusel jääk tagasi küsida ja jälgida, kas raha kasutatakse sihipäraselt (vt ka Riigikontrolli aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punkt 62). 2.1. 8 Riigieelarve seos kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvetega Riigieelarvest KOVide finantseerimisega seo s es on palju erinevaid väikesi muudatusi , mis parema ülevaate saamiseks on otstarbekas esitada tabeli kujul. Muudatus Eesmärk Lühike sisukirjeldus RES § 46 lg 2 Regulatsiooni täpsustus Täpsustatakse KOVide , ELVLi ja VV eelarveläbirääkimiste aega. St KOVide ning üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi samas lõikes nimetatud küsimustes. RES § 46 lg 2 punkt 2 Regulatsiooni täpsustus § 50 juhtumipõhised toetused ei ole tulevikus kohustuslikuna keskvalitsuse ja KOVide eelarveläbirääkimiste objektiks. RES § 46 lg 2 punktid 5 ja 6 Regulatsiooni täpsustus Punktist 5 jäetakse eelnõuga välja sõnastus „kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks“. Punkt 6 tunnistatakse kehtetuks, mis nõuab läbirääkimistel valitsussektori eelarvepuudujäägi olukorra ilmnemisel KOVidele rakenduvates meetmetes kokku leppimises, mis parandavad valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. Valitsussektori eelarvepuudujäägi vähendamisel tuleb sobivad meetmed KOVile rakendada vastavalt olukorrale ja riigieelarve seadusesse ei ole mõistlik neid kehtestada. RES § 46 lg 6 ja 7 Regulatsiooni üle tõstmine teisest seadusest ja täpsustus RES-i tuuakse üle kehtiva KOFS § 25 KOVide finantsgarantii reegel, mis reguleerib keskvalitsuse ning KOVide fiskaalsuhteid ning sobib paremini riigieelarve seadusesse. RES § 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7. Kui keskvalitsus eelarveaasta keskel vähendab KOVide tulusid või suurendab kulusid, tuleb riigil õigusakti kehtestamisega eelarvele kaasnev mõju KOVidele kompenseerida. Lisatakse erand, kui KOVid nt territooriumiosade üleviimises ise kokku lepivad või kulude mittehüvitamine on ELVLi ja VV esindajate vahel kokku lepitud, ei pea riik ühe KOVi kulude suurenemist kompenseerima. Aasta keskel tulumaksu, maamaksu, tasandusfondi ja toetusfondi ümber ei suunata. RES § 47 lg 1 Regulatsiooni lihtsustus Tasandusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama valdkondlikes seadustes. Jaotuspõhimõtted on iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides. Jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtuseid ei pea enam riigieelarves sätestama. RES § 48 lg 3 Regulatsiooni lihtsustus Toetusfondi jaotuspõhimõtteid ei pea kehtestama valdkondlikes seadustes ja jaotamise aluseks olevaid arvnäitajate väärtuseid riigieelarves. Jaotamise aluseks olevad arvnäitajad peavad olema valdkondlikus seaduses. Jaotuspõhimõtted on toetusfondi määruses. RES § 48 lg 5 ja lg 2 Regulatsiooni vähendamine RES § 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, mis võimaldab Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses kehtestada toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad, kui toetusfondis on riigieelarvega määratud sihtotstarbel üheaastase kestusega toetus. Toetusfondi alla kavandatakse ainult püsivad toetused. Ühekordseid ja üheaastase kestusega valemipõhiseid toetusi (nt kriiside rahastamine) käsitatakse juhtumipõhistena ja kavandatakse tulevikus ministeeriumi eelarves. RES § 49 lg 2 Regulatsiooni tehniline täpsustus Tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksete paragrahvist võetakse välja sõnad „piisavate rahaliste vahendite tagamiseks“, sest säte käib tasandusfondi ja toetusfondi väljamaksete kohta. KOVidele piisavad vahendid tagatakse maksuseaduste ja riigieelarvega. RES § 50 lg 1 Regulatsiooni täpsustus Juhtumipõhiseid toetusi reguleerivasse sättesse lisandub täpsustus, et lisaks KOVidele kehtivad samad reeglid KOV valitseva mõju all olevatele üksustele juhtumipõhiste toetuste andmisel riigieelarvest. RES § 50 lg 2 1 Uus regulatsioon Lisatakse volitusnorm ministri määruse andmiseks ministeeriumi eelarvest tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmiseks. Kehtiv seadus näeb ette ministri määruse andmise vaid KOV ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel. RES § 50 lg 3 Regulatsiooni täpsustus Täpsustakse KOVidele ja nende valitseva mõju all üksustele riigieelarvest toetuse andmisel nõudeid ministri määruse sisule. Võetakse välja kohustus ette näha määruses omafinantseeringu määr ja toetuse jääkide tagasinõudmine. Toetusi saab tulevikus tagasi nõuda riigieelarve seaduse alusel. Lisatakse juurde määruse kohustusliku osana „toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted“. RES § 50 lg 4 punkt 1 Regulatsiooni täpsustus Seaduses lisatakse täpsustus, et riigieelarvest investeeringutoetuse saamisel peab KOV või valitseva mõju all üksuse projekt „üldjuhul“ aitama kaasa KOV arengukava eesmärkide täitmisele. Nt kriisimeetmetest KOVidele toetuse andmisel ei ole võimalik eeldada, et alati toetust saav projekt on seotud KOV arengukava eesmärkide täitmisega. RES § 50 lg 4 punkt 3 ja lg 5 Regulatsiooni tehniline täpsustus RES § 50 lg 4 punkt 3 ja lg 5 osaliselt dubleerivad üksteist ning omafinantseeringusse panustamisel netovõlakoormuse ülempiirist kinni pidamise põhimõte kirjutatakse ühte sättesse. Kui KOV saab riigilt investeeringutoetust ja nõutav on omaosalus, peab KOV kinni pidama nt netovõlakoormuse ülempiirist. RES § 51 lg 7 Regulatsiooni täpsustus RES § 51 täiendatakse lõikega 7, mis võimaldab erandi tegemist lõike 6 nõudest, mille järgi riigieelarve eelnõu seletuskirjas tuleb esitada informatsioon iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta. Riikliku ülesande kulusid ei pea eristama iga-aastases riigieelarve seaduses, kui riikliku ülesande kulude hüvitamine on ühekordne ja ei olnud ette teada riigieelarve eelnõu koostamise või menetlemise ajal. Riigikohtu 16.03.2010. a otsus nr 3-4-1-8-09 nõuab KOVide ülesannete täitmiseks ja riiklike ülesannete täitmiseks mõeldud rahade eristamist riigieelarves. RES § 51 lg 8 Uus regulatsioon Täiendus võimaldab nt erandkorras sõjaolukorras riigil anda KOVidele Vabariigi Valitsuse määrusega haldusülesande välja maksta toetusraha oma elanikele, andes kaasa vajaliku ressursi. Riikliku ülesande täitmise kulu hüvitatakse sel juhul KOVile määruses sätestatud alustel ja korras. Tavaolukorras võib KOVidele riikliku ülesande panna PS § 154 lõike 2 kohaselt ainult seadusega või kokkuleppel KOViga . RES § 52 Regulatsiooni tehniline täpsustus Täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel eelarveaastal kasutada nn tal kasutamata jäänud toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Uue sõnastuse järgi on see võimalik, kui toetuse andja on toetusfondi või juhtumipõhise toetuse juba KOVile välja maksnud. 2. 2 . Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad E elnõu ettevalmistamisel on arvestatud osaliselt riigieelarve seaduse tasandil lahend uste leidmisega probleemide le , mille kohta on koostatud 2022. aasta oktoobris seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus : 1) Vabariigi Valitsuse reservi suurus riigieelarves (§ 58 täiendamine ) ; 2) e elarve muutmine pärast eelarveaasta lõppemist (§27 täiendamine ) ; 3) K VJI finantsplaani muutmine (§12 täpsustamine ) ; 4) k ohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvega seotud rahastamissüsteemi täiendamine ja täpsustamine (§ 46 – 52 täiendamine ja täpsustamine ) ; 5) toetuste andmise põhimõtted. Eelnõule ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt väljatöötamiskavatsust osas, mis puudutab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist . Eelnõu ei tekita (ega ka vähenda) haldusevälistele isikutele halduskoormust, kuivõrd riigieelarve seadusega nende tegevust ei reguleerita. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 3 muutmine RES § 3 lõiked 2 ja 3 sätestavad, e t p õhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti . Riigikantseleile kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut . Lõikeid täiendataks e, et ära nimetada, milliseid akte a nnavad põhiseaduslik e institutsioonide juhid ja riigisekretär , kui neile kohaldub RES säte, mille kohaselt minister annab õigusakti või haldusakti . See on küsimusi tekitanud näiteks riigieelarvest toetuste andmise olukorras, kuivõrd r iigisekretäril ja põhiseaduslike institutsioonide juhtidel ei ole määruste andmise õigust . Paragrahvi 4 täiendamine RES § 4 lõiget 2 ja 3 täiendatakse , et täpsustada Eelarvenõukogu arvamustele reageerimise protsessi. Senises praktikas on olnud kohati ebaselge, kuidas eriarvamus tuleks esitada ning viimasele asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. Lisaks sätestab direktiiv eri arvamuse korral reageerimise aja (kaks kuud). Seetõttu on täpsustatud, et Vabariigi Valitsuse eelarvepoliitikat puudutavate eriarvamuste korral tehakse vastav Vabariigi Valitsuse otsus ja selle otsuse põhjendused avalikustatakse. Viide Vabariigi Valitsuse veebilehele tähendab eeldust, et põhjendused avalikustatakse sarnasel viisil nagu avaldatakse pressiteadete kaudu ka teisi valitsuse otsuseid. Rahandusministeeriumi prognoosi puudutavaid eriarvamusi kommenteerib rahandusministeerium ning lisatud on täpsustus, et eriarvamused avalikustatakse rahandusministeeriumi veebilehel. RES §4 täiendatakse lõi kega 4 , et tagada seda , et Eelarvenõukogu saaks oma ülesannete täitmiseks valitsusasutustelt ja ministeeriumi d elt andmeid. RES §4 täiendatakse lõikega 5 , et viia sisse direktiivi (EL) 2024/1265 Artikli te 8a( 4)(b) ja 8 a(5)(e) nõu d e d , mille kohaselt peab oma arvamusi avalikult kommenteerima ning osalema parlamendi soovil regulaarselt parlamentaarsetes aruteludes. Praktikas on mõlemad tegevused olnud ka seni tagatud, aga kuna direktiiv nõuab selles osas õiguskindlust, on artiklid lisatud ka eelnõusse . RES § 4 täiend a takse lõikega 6 , millega viiakse sisse direktiivi ( E L) 2024/1265 Artik li 8a(4) (e) nõue , et Eelarvenõukogu tegevust hinnataks regulaarselt sõltumatu hindaja poolt . Samas ei kirjuta Euroopa Liidu direktiiv liikmesriikidele ette välise hindaja täpsemaid ülesandeid ega ka hinnangu andmise konkreetsemat regulaarsust. Seetõttu on ka seaduseelnõus jäetud välise hindaja roll paindliku maks , defineerides hindaja nimetamise ja hinnangute toimumise regulaarsuse . Kuna Eelarvenõukogu on loodud Eesti Panga nõukogu poolt esitatakse hinnang Eesti Panga nõukogule, kuid seda tuleb tutvustada ka rahandusministrile ning Riigikogu rahanduskomisjonile. Samuti on sätestatud , et hinnang avalikusta takse E elarvenõukogu veebilehel . Kuna Eelarvenõukogu on nimetatud Eesti Panga nõukogu poolt, siis nähakse ette, et ka sellise sõltumatu välise hindaja nimetami se roll on Eesti Panga nõukogul. Nelja - aastase regulaarsuse valikul on lähtutud põhimõttest, et Ee larvenõukogu tegevus saaks välise hinnangu üks kord iga R iigikogu korralise koosseisu vältel. Sealjuures on R iigikogu rahanduskomisjonile antud võimalus taotleda vajadusel täiendava t hinnangut. Paragrahvi 4 1 muutmine RES § 4 1 täiendatakse viitega eelarve- ja struktuurikavale ja selle eduaruandele, mis võimaldab R ahandusministeeriumile õiguse saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt ka nende eelnõuga ettenähtud dokumentide koostamiseks. Paragrahvi 5 muutmine Paragrahvi pealkirja sõnastust täpsustatakse , sest muudetud EL e elarveraamistikus on asendatud keskpik a perioodi eelarve-eesmärgi mõiste eelarvepoliitilise eesmärgi mõistega. Viimase all mõeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1263 valitussektori neto kulude aastase kasvu trajektoori, mis lepitakse kokku riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas. RES §5 lõike 2 1 lisamine . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EÜ) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus es (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) sätestatud põhimõtetele on valitsussektori eelarvestamise ja järelevalve keskne indikaator valitsussektori netokulude kasv. Netokulude mõiste definitsiooni pakub seesama määrus, mistõttu järgib eelnõu vastav punkt määrus t . RES § 5 lõige 3 viiakse kooskõlla direktiivi ga (EL) 2024/1265 ja koos sellega kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega . Seoses ELi majandusjuhtimise reeglistiku reformi jõustumisega, mis reguleerib majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ga kaetud valdkonda, kaotab leping sisulise tähenduse. Eelnõu näeb ette, et valitsussektori eelarve poliitiline eesmärk seatakse edaspidi vastavuses riigieelarve seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EÜ) 2024/1263 sätestatuga. RES §5 lõike 4 lisamine . Kasutatud mõistete selguse ja arusaadavuse huvides on erialane mõiste „stabiilsuse- ja kasvu pakt“ lihtsamini arusaadava mõistega „Euroopa Liidu eelarveraamistik“ , sest stabiilsuse- ja kasvu pakt on osa Euroopa Liidu eelarveraamistikust . Täpsustatakse, et seda mõistetakse käesolevas seaduses samas tähenduses, nagu seda sätestab EL õigus läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu, selle lisaprotokolli ja vastavaid küsimusi reguleerivate määruste. Vastavalt on lisatud viiteid Euroopa Liidu aluslepingu sätetele, mille alusel Euroopa Liidu eelarvepoliitika koordineerimine ja eelarvepoliitiline järelevalve toimib, sest 3% eelarvepuudujäägi ning 60% võlakoormuse piirmäär tulenevad aluslepingust. RES § 5 1 lisamine . Seadusesse lisatakse täiendav § 5 1 „ Eelarvepoliitika piirmäärad “ , millega täpsustatakse numbrilisi piiranguid eelarvepoliitika plaanimisele vastavalt d irektiivi 2011/85/EL IV peatükile . Eelarve-eesmärkide seadmisel lähtutakse nii direktiivis toodud 1,5 protsendi suuruse struktuurse turvavaru loogikat (lõige (1)) kui ka hiljuti kehtivas se seaduses se lisatud lähtekohta, et struktuurse le defitsiidi le eesmär ki tuleb 0,5 protsendipunkti võrra kitsendada 30% suuruse võlakoormuse saavutamiseks (lõige (2) ). Tuginedes nii kehtiva baasseaduse siseriikliku eelarve-reegli loogikale kui ka määruses (EÜ) 2024/1263 viidatud võrdlustrajektoorile , sätestatakse reegel, et seni kuni valitsussektori võlg jääb alla 30% SKPst võib valitsus plaanida kuni 1,5% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti , 30% võlakoormuse saavutamisel aga kuni 1% suurust struktuurset eelarvedefitsiiti. Paragrahvi 6 täiendamine ja muutmine RES §6 pealkirja muudetakse, sest kavandatud muudatuste järgselt kajastuvad paragrahvis üksnes keskvalitsuse juriidilisele isikule kehtivad eelarvepositsiooni reeglid. RES § 6 lõike 1 kehtetuks muutumine . Kuna eelarvepoliitika eesmärgid on kajastatud RES §5 1 , siis dubleeriv säte tühistatakse. Põhjus, miks eelarvepoliitika eesmärke ei sätestatud §6 seisneb selles, et Euroopa Liidu eelarveraamistik ei kehtesta eesmärke mitte üksnes eelarvepositsioonile, vaid ka võlakoormusele (60% SKPst ) ning direktiivi uuendamise järgselt ka valitsussektori netokulude kasvutrajektoorile. RES §6 lõigete 1 1 ja 1 2 kehtetuks tunnistamine . Eelnõuga tühistatakse vastavad lõiked, kuna need adresseerisid iga-aastase eelarve koostamist, eelnõu kohaselt on aga fookus keskpika perioodi vaatel ja sisuline nende punktide loogika on viidud § 5. Paragrahvi 7 täiendamine ja muutmine RES § 7 lõigete 1 ja 2 muutmine. Juhul kui RES §5 1 piirmäärad on täitmata, , esitab rahandusminister riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise l Vabariigi Valitsusele ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks koos ettepanekutega , kuidas ja millal viiakse eelarvepositsioon § 5 ¹ kirjeldatud reeglitega kooskõlla. . RES § 7 täiendamine lõikega 2¹ . Lõige näeb ette täiendavaid eelarvepositsiooni parandavaid samme juhuks, kui riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia defitsiit ületab stabiilsuse ja kasvu pakti põhialuseks oleva nominaalse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust jooksevhindades piiri. RES § 7 lõi ke 3 kehtetuks tunnistamine . Euroopa Liidu eelarveraamistiku defineerimine on viidud §5 . Paragrahvi 9 täiendamine ja muutmine Eelnõu muudab eelarve vabastusklauslite sõnastust ja viib selle kooskõlla määruse (EL) 2024/1263 nõuetega. Euroopa Liidu üldise vabastusklausli kõrval võeti majandusjuhtimise reformiga kasutusele ka riiklik vabastusklausel. Vabastusklauslite rakendamine tähendab reeglitepõhise eelarvelise kohandamise edasilükkamist vastavalt nimetatud määrusele tehtud Euroopa Liidu Nõukogu otsustele. RES § 9 muutmine § 9 lõikeks 1 . Siin sätestatakse, et vabastusklauslit võib rakendada üksnes tingimusel , et see ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust. RES § 9 täiendamine lõigete ga 2– 4 . Eelnõu sätestab vabastusklauslite loogika vastavalt määrusele (EL) 2024/1263, lisades sellele nõude enne Euroopa Liidu üldise vabastusklausli kohaldamist analüüsida, kas Eestis on tegemist majanduslanguse olukorraga ning kui tõsine see on vabastusklausli rakendamise või sellele järgneval aastal. Eelnõu näeb ette ka korra riikliku vabastusklausli taotlemiseks. Lisaks sätestab eelnõu, et vabastusklauslite rakendamise, taotlemise ja pikendamise otsustele annab enne otsuse langetamist arvamuse eelarvenõukogu. Lõi kega 2 sätestatakse, et Eur oopa Liidu üldist vabastusklauslit ei rakendata Eestis automaatselt, va id selle rakendamiseks tuleb analüüsida, kas vabastusklauslit õigustav majandussurutis eksisteerib ka Eesti s. See tingimus on vajalik põhjusel, et Euroopa Liidu üldi st vabastusklaus lit saab määruses (E Ü ) 2024/126 3 järgi Euroopa Liidus kehtestada majandussurutise olemasolul Euroopa Liidus . Samas võib eksisteerida olukordi, kus Euroopa Liit tervikuna on küll majandussurutises, aga Eesti majandus majandussurutises ei ole. Sellisel juhul ei ole vabastusklausli rakendamine Eestis põhjendatud , sest vabastusklausl i d ei ole ette nähtud liikmesriigile mitte kohustusena, vaid võimalusena vajadusel sügavama eelarvepuudujäägi planeerimiseks . Lõige 3 defineerib tõsise majandussurutise hindamise kriteeriumi d ning sätestab, et hinnang antakse riigi ametliku rahandusprognoosi põhjal ja nii analüüs kui ka vajadusel ettepaneku vabastusklausli kohaldamiseks esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele. Lõige 4 täpsustab rahvusliku vabastusklausli taotlemise tingimusi. Sarnaselt Euroopa Liidu vabastusklausli kohaldamisega, analüüsib kas siis majandussurutise olemasolu või muude oluliste põhjenduste olemasolu rahandusminister, kes esitab nii analüüsi kui ka vajadusel ettepaneku rahvusliku vabastusklausli taotlemiseks või pikendamiseks Vabariigi Valitsusele. P aragrahvi 12 muutmine Paragrahvi 12 täiendatakse kolmand lausega , millal peab esitama uue finantsplaani, mis on KVJI eelarve kinnitamise aluseks. KVJI on keeruline lähtuda finantsplaanist, mis on valitsuse või Riigikogu otsuste tõttu riigieelarve eelnõu menetlemisel pärast 15. juulit muutunud. KVJI eelarve planeerimine peaks vastama tegelikele võimalustele, sealjuures on oluline, et uue finantsplaani kinnitaks ka KVJI nõukogu. Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Finantsplaan on sisend Rahandusministeeriumi majandusprognoosile. Paragrahvi 14 muutmine RES § 14 muutmine . Vastava paragrahvi muutmise eesmärk on arvestada asjaolu ga , et vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 on eelarveprotsessi lisandunud eelarve- ja struktuurikava kui vahend eelarvepoliitika eesmärkide seadmiseks ning suurenenud on dokumentide hulk, millele eelarvenõukogu peab arvamuse andma . Vastavalt d irektiivi le (EL) 2024/1265 nähakse ette võimalus, et valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) võib taotleda Eelarvenõukogult hinnangu andmist eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu ja selle võimaliku kõrvalekalde põhjuste kohta enne eduaruande esitamist Euroopa Komisjonile . Kuna dokumente, millele arvamus antakse on juba üsna palju, siis parema selguse huvides esitatakse loend punktidena. Seaduse täiendamine §-ga 14 1 RES täiendatakse § -ga 14 ¹ . Eelarve raamistiku nõuete direktiiv i artikli 8a lõike 5 punkt sätestab sõltumatule eelarveasutuse kohustuse hinnata riigi eelarveraamistiku sidusus t , ühtsus t ja tulemuslikkust . Sellest tulenevalt näeb eelnõu ette , et eelarvenõukogu hindab kodumaise eelarveraamistiku toimimist vähemalt iga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni soovi l . Direktiiv ei täpsusta raamistiku hindamise sisu ega skoopi. Vajadusel lepib rahandusministeerium selle eelarvenõukoguga eraldi kokku koostöökokkuleppe kaudu. Paragrahvi 1 5 muutmine RES § 15 lõike 2 muutmine . Eelnõu sätestab vastavalt määrusele (EL) 2024/1263 eelarvestamise protsessi lisandunud eelarve- ja struktuurikava ja selle eduaruande juures nõude võtta selle aluseks riigi rahandusprognoosi. RES § 1 6 muutmine ja § 18 1 lisamine Eelarveraamistiku nõuete direktiiv i kohaselt peab majandusprognoosi paikapidavuse hindamise läbi viima sõltumatu asutus või asutused, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud liikmesrii gi eelarveasutustest ega ole samad prognoosi koostanud asutuse ga . Sellest tulenevalt ei saa rahandusministeerium prognoosi paikapidavust hinnata ning seadust täiendatakse §-ga 18 1 , mille s sätestatakse nimetatud ülesanne Eelarvenõukogu pädevusse . Samuti täpsustatakse hindamisperioodi pikkust (neli aastat) ning nähakse ette hinnangu avalikustamine. Seaduse 3. peatüki täiendamine 2 1 . jaoga D irektiivi st (EL) 2024/1265 ja määruse st (E L ) 2024/126 3 tulenevalt lisatakse seadusesse uus 2 1 . jagu, mille s sätestatakse Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumentide le esitatavad nõuded. Lisanduvad dokumendid on eelarve- ja struktuurikava ning selle iga-aastane eduaruanne . Samuti on viidatud fiskaalriskide raportile, et täita direktiivi artikkel 9(2)( d ) nõuet arvestada riigi rahanduse kestlikkuse hindamisel ka kliimamuutustega kaasnevate makrofiskaalrisk ide ja jaotusmõjudega . Seaduse täiendamine §-ga 20 1 Paragrahvi ga 20 1 täpsustatakse Eelarve- ja struktuurikava koostamise nõudeid ja protsesse vastavalt d irektiivi le (EL) 2024/1265 ja määruse le (E Ü ) 2024/126 3 . Lõikega 1 sätestatakse, et keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse enne Euroopa Komisjonile esitamist Vabariigi Valitsuse poolt. Lõikega 2 sätestatakse d irektiivi ga (EL) 2024/1265 ette nähtud kohustus koostada eelarve- ja struktuurikava vähemalt kord nelja aasta jooksul. Lõikes 3 nähakse ette tähtajad ja protsess eelarve- ja struktuurikava koostamiseks juhul kui kava kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga. Sellisel juhul tuleb eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt 31. augustiks (ehk sisuliselt rahandusministeeriumi suvise prognoosiga) ning Vabariigi Valitsus peab eelarve- ja struktuurikava enda kinnitama hiljemalt 30. oktoobriks. Lõikega 4 nähakse ette, et Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile ning hinnanguga mittearvestamist põhjendab rahandusministeerium. . Seaduse täiendamine §-ga 20 2 Paragrahvi ga 20 2 kehtestatakse Eelarve- ja struktuurikava eduaruande koostamise nõue vastavalt määruse le (E Ü ) 2024/126 3 . Seaduse täiend amine §-ga 20 3 Paragrahvi ga 20 3 lisatakse viide R ahandusministeeriumi poolt koostatavale fiskaalriskide raportile, mida R ahandusministeerium on ilma vastava nõudeta ka varasemalt koostanud. Fiskaalriskide raport saab sisaldama ka eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265 artikli 9 lõike punktile d vastavat hinnangut selle kohta, kuidas kavandatud poliitika, võttes arvesse selle otsest mõju valitsemissektori rahandusele keskpikas perioodis ja pikaajaliselt, võib mõjutada riigi rahanduse keskpika perioodi ja pikaajalist jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Hinnangus võetakse võimaluse piires arvesse kliimamuutustest tulenevaid makromajanduslikke eelarveriske ning nende keskkonna- ja jaotuslikku mõju . Paragrahvi 25 1 täiendamine RES § 25 1 lõike 3 punkt 4 muutmine. Eelarveraamistiku nõuete direktiivi (EL) 2024/1265 artik kel 9 ( 2 )(e) kohaselt peab liikmesriigi eelarveraamistik käsitlema keskpikaks perioodiks kavandatud poliitikat, mis avaldab mõju valitsussektori rahandusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule . See peab muuhulgas sisaldama reformide ja investeeringute kirjeldus t peamiste tulu- ja kuluartiklite lõikes , näidates , kuidas kavatsetakse saavuta da kohand u mine keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas võrreldes prognoosidega, mis lähtuvad muutumatu poliitika eeldusest . Eelnõu sisaldabki eelarvestrateegia sisu nõuete täpsustamist eeltoodust lähtuvalt. Paragrahvi 26 muutmine P aragrahvi 26 lõi k e 5 1 uue sõnastuse ja lõike 5 2 kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse riigieelarve kulude uus liigendus . Selleks, et edaspidi esitada riigieelarve terviklikult ja tagada riigieelarve parem loetavus, kaota takse 2025. aastaks kehtestatud riigieelarve seaduse lisa . S e lles esitatud sisu loob küll seaduse tasandil läbipaistvust, kuid olulist infot kaotamata on see võimalik seostatult esitada seaduse s endas ja vältida rakend uslikku keerukust ning dubleerimist seaduse ja lisa vahel. Võrreldes kehtiva riigieelarve seaduse ülesehitusega: 1) esitatakse valitsemisala asutuste kulude koondeelarved ilma tegevuspõhise vaateta ning neid ei esitata enam programmi tegevuste eelarvete detailses jaotuses. Nii on võimalik varem programmi tegevuste vahel killustunud asutuste eelarveid näha tervikuna. Gruppidena võib esitada sarnase funktsiooniga asutuste eelarved. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium esitab riigi üldhariduskoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste eelarved vastavate gruppidena ning Justiits- ja Digiministeerium esitab vajadusel kohtute ja vanglate eelarved vastavate gruppidena. 2) vähendatakse seaduse lisas esitatud piirmäärata vahendite veergude arvu ning kogu eelarve mahust tuuakse eraldiseisvalt välja ainult piirmääraga vahendite eelarve. Veergude arvu vähendamine võimaldab aruandluses esitada oluline info , mis on Riigikogule otsuste tegemiseks vajalik. Informatsioon piirmäärata vahendite jaotuse kohta säilib riigieelarve seletuskirjas. 3) viiakse seadusest seletuskirja mitterahaline eelarve (ehk põhivara amortisatsiooni kajastav eelarve osa). Kehtivas eelarves kajastatakse investeeringud nii põhivara soetusena kui kuludes amortisatsioonina. Amortisatsioonikulu ei vaja aga seadusandja poolt kehtestatavat limiiti ning selle esitamisega riigieelarves ei looda lisandväärtust otsustaja jaoks Riigikogus. Muudatuse eesmärgiks on ennekõike selgus, et mitte segada omavahel rahalist ja mitterahalist eelarvet. Põhivara amortisatsioonikuludeta esitatud riigieelarve sarnaneb eelarve positsiooniarvestuse arvestuspõhimõtetega. Eelarve planeerimise hetkel vajab amortisatsioonikulu rohkem analüütilist käsitlust, peaks olema eelarvearutelude osaks tuleviku investeeringute üle otsustamisel. 4) esitatakse majandusliku sisu detailne jaotus edaspidi üldisemalt: t ööjõu- ja majandamiskulud s otsiaaltoetused m uud toetused m uud kulud, tuues eraldi välja riigivõla intressikulu Riigieelarves väheneb väga väikeste summade esitamise tõenäosus, kuid kõikide seaduse ridade puhul seda kahjuks vältida ei õnnestu. 5) eristatakse majandusliku sisu jaotuses riigivõla intressikulud, kõik seaduste alusel edasi antavad maksud ning ühest miljonist alates seadustest tulenevad kulud. Näiteks, riigieelarves esitatavad edasiantavad maksud on töötuskindlustusmakse Töötukassale, sotsiaalmaksust kogumispension registripidajale, kogumispensionimaksed registripidajale jne ning seadustest tulenevad kulud on mh peretoetused, pensionioote toetus, kohustusliku kogumispensioni fond jne. Selle muudatusega kajastub riigieelarve seaduses detailselt umbes 10 miljardi t eelarve mahust. P aragrahvi 26 lõike st 8 jäetakse välja tekstiosa „5 2 “ . Muudatus tehakse seoses lõike 5 2 kehtetuks tunnistamisega. Riigisaladusega kaetud kulude liigenduse erisus hakkab kehtima § 26 muudetud sõnastusega lõi getele 5, 5 1 ja 7 . Riigieelarve detailsuse suurendamisega võib teatud juhtudel tekkida vastuolu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Selle vältimiseks on kehtesta tud erisus, mille kohaselt võimaldatakse nendel juhtudel riigieelarvet üldisemalt liigendada. Paragrahvi 27 muutmine Paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 3 , mille kohaselt võib järgneva kalendriaasta kahe esimese kuu jooksul teha o tsuseid riigieelarve korrigeerimiseks riigieelarve seaduse § 56 ja § 58 kohaselt ning riigieelarve s sätestatud ulatuses ja tingimustel (aastase seaduse § 5) . Riigieelarve seaduse täiendamise vajadus on tekkinud seoses tekkepõhise riigieelarve rakendamisega. Mõistlik on luua vajalik õigusselgus ja läbipaistvus. Eelarveaasta kehtivusega seotud probleemile on riigi 2022. a ja ka 2023. a majandusaasta auditeerimisel tähelepanu juhtinud Riigikontroll, märkides, et riigieelarve seaduse tähtajalisus välistab uuel kalendriaastal igasuguste eelarvet puudutavate rahastamisotsuste tegemise lõppenud kalendriaasta kulude katteks. Muuhulgas on Riigikontrolli seisukoht, et lõppenud eelarveaastat puudutavate otsuste tegemiseks peaksid olema selged kokkulepped ja piirid, et otsused ei lükkuks poolde aastasse või ka pikemasse perioodi. Üldise põhimõtte järgi ei peaks pärast eelarveaasta lõppu tekkima vajadust eelarve liigendust muuta selleks, et juba tehtud kulusid õigesti kajastada. Vajalikud eelarve muudatused tuleb teha eelarveaasta jooksul selliselt, et kohustuste võtmiseks ja kulude tegemiseks on vajalik eelarve ette nähtu d. (RES § 53 lõige 1 ja § 60 lõige 1). Kuid juba esimeses tekkepõhise eelarvestamise juhendis (aastast 2016) toodi välja, et tekk e põhise eelarve korral võib juhtuda, et peale aasta lõppu selgub (näiteks auditi käigus) ootamatult varem kajastamata kulusid ja investeeringuid, mille tekkepõhine periood on eelmises (auditeerimisel olevas) aastas. Sel juhul võib lähtudes raamatupidamisreeglitest kajastada ebaolulised kulutused jooksvas eelarveaastas. Kui selgunud kulutused on olulised, tuleb need siiski kajastada õiges majandusaastas. Kui vastava kulu või investeeringu jaoks ei jätku vahendeid järelejäänud eelarvest, siis tuleb kulutuste kajastamiseks lisada eelmisesse aastasse vajaliku kulu või investeeringu sihtotstarvet kajastav täiendav eelarve, mille võrra vähendatakse otsustuse korras muud seaduse rida e elarve maht u muutmata. Alternatiiv oleks võimaldada teatud juhtudel lubada eelarve ületamist, mida rahvusvahelised juhendid aga ei soovita ning peavad selgemaks ja läbipaistvamaks vastavalt vajadusele eelarve korrigeerimist ning selle põhjendamist. Rahvusvahelised juhendmaterjalid toovad välja, et oluline on eelarves ja selle täitmises kajastatud andmete õigsus mitte moonutus iga hinna eest eelarves püsimiseks. Oluline on mõista, et p ärast eelarveaasta lõppu ei saa enam teha kulu tu si möödunud perioodi eelarve alusel, sest eelarve kehtib kindlale aastale (kindla aasta kohta), aga eelarvet võib hiljem muuta aruandluseks ja selle täpsustamiseks erandkorras. Eelarve korrigeerimiseks koostatud õigusaktid (ministri käskkiri või valitsuse otsus) peavad sisaldama selgitusi ja põhjendusi. P aragrahvi 46 muutmine RES § 46 lõige 2 reguleerib kohustuslikke riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveläbirääkimiste teemasid. KOVe puudutavaid rahalise mõjuga meetmeid peab KOVe kaasates läbi arutama tulenevalt Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ( edaspidi EKOH ) artikli 4 punktist 6 ja EL nõukogu direktiivi 2011/85/EL artikli 13 lõikest 1 . Kehtiva RES § 46 lõike 2 punkti 2 kohasel t on läbirääkimiste esemeks lisaks tasandusfondi ja toetusfondi jaotamise aluste, kasutamise tingimuste, suuruse kujunemise põhimõtete ning suuruste üle eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks ka juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamise aluste määratlemine. Eelnõuga täpsustatakse RES § 46 lõikes 2 viidet üleriigilisele omavalitsusüksuste liidule. Kehtiv RES nimetab eelarveläbirääkimiste poolena üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajaid. Arvestades, et Eestis saab kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 4 lõikega 2 moodustada vaid ühe üleriigilise liidu, kelleks on Eesti Linnade ja Valdade Liit, korrigeeritakse viidet ja mitmuse vormi asemel kasutatakse sõnastust „üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajad“. Valitsuskomisjoni ja üleriigilise liidu eelarve läbirääkimiste tulemused fikseeritakse riigi eelarvestrateegias ning iga aastases riigieelarves. Seadusemuudatusega kavandatakse, et KOVidega eelarveläbirääkimiste minimaalselt kohustuslik skoop RES § 46 lõike 2 punkti 2 kohaselt on tasandusfondi ja toetusfondi jaotamise põhimõtted ja suurused. Läbirääkimiste osapooled võivad kokkuleppel teemade ringi laiendada ja vajadusel lisada nt osad juhtumipõhised toetused. Need on seotud peamiselt ministeeriumi d e valdkondlike eesmärkide täitmisega ja ei mõjuta KOVide igapäevast ülesannete täitmist. Ükski KOV ei saa ette arvestada riigilt juhtumipõhise toetuse saamisega, vaid reeglina projektid või tegevused konkureerivad omavahel. Kõigil juhtudel ei pruugi olla juhtumipõhiste toetuste ja investeeringute tegemise vajadus eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel veel teada ning neid võidakse kavandada jooksvalt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrusega (vt ka RES §-s 50 ja 51 kavandatavaid muudatusi). Seega juhtumipõhised toetused ei ole kohustuslikud eelarve läbirääkimiste objektid. Samas saavad KOVid nende kujundamises kaasa rääkida nt ministri määruste eelnõude kooskõlastamise protsessis. Tabel 2 . KOV toetuste liigid Eesmärk Millal kasutatakse Kuidas jaotatakse Kuidas kajastub riigieelarves Tasandusfond § 47 KOVide ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamine (tulumaksu ja maamaksu tulude erinevused KOViti ei taga ühetaolist tulubaasi). üldotstarbeline toetus , mõeldud KOVide tulubaasi toetamiseks; põhiosa moodustab KOV-ide tulu ja kuluerinevuste ühtlustamine; võib sisaldada muid püsivaid või ajutisi meetmeid, sh tulubaasi muudatustest tingitud ülemineku kompensatsioone; jaotatakse arvnäitajate alusel. jaotatakse arvnäitajate alusel; valem on iga-aastases riigieelarve tekstiparagrahvis; KOVide vahelise jaotuse kinnitab VV korraldusega. tasandusfondi suurus peab tulenema riigieelarvest; asub väljaspool ministeeriumide valitsemisala eelarveid. Toetusfond § 48 toetada KOV-ide eelarvet valdkondlike ülesannete igapäevasel täitmisel. raha on sihtotstarbeline; toetuse andmine on määratud (valdkondlikus) seaduses ; toetust jaotatakse arvnäitajate alusel taotlusi küsimata; omavalitsus valib ise täpsema kasutusviisi seatud tingimuste piires; rahastatakse KOVi põhiülesannete täitmist püsiva toetusmeetmega; ühekordseid toetusi toetusfondi hulka ei arvata; valemipõhine riikliku ülesande kulude hüvitamine. seaduses on toodud arvnäitajad, mille alusel toetust jaotatakse; jaotusvalem on seaduses või VV toetusfondi määruses; ajutiselt võivad arvnäitajad olla toetusfondi määruses; KOVide vahelise jaotuse kinnitab VV korraldusega; KOVidelt ei nõuta jääke tagasi. toetusfondi suurus peab tulenema riigieelarvest; toetuse liigid peavad olema näha riigieelarves; asub üldjuhul väljaspool ministeeriumide valitsemisala eelarveid; võib erandjuhul asuda ministeeriumi eelarves markeerituna „ KOVide toetusfond“. Juhtumi-põhi ne toetus § 50 kõik KOV toetusmeetmed, mis ei kuulu tasandus- või toetusfondi alla: st raha eraldust ei ole seaduses ette nähtud või see on mõeldud ühekordsena või toetust jaotatakse taotluse alusel; toetuse saajad on ainult KOVid või nende tütred; toetust võib eraldada valemipõhiselt, taotluspõhiselt tegevuskuludeks, investeeringuteks või projektideks; ühekordsed valemipõhised toetused (COVID-19, UA põgenikud, maade hindamisest tingitud maamaksu kompensatsioon, pikaajalise hoolduse reformi täiendav toetus), mida järgnevatel aastatel rohkem ei eraldata ega anta üle tulubaasi; kriiside (kriis kui juhtum) lahendamine; reformide nn vigade parandus kui juhtum; kui on taotluspõhine peab olema taotlusvoor või konkurss; kasutatakse riikliku ülesande kulude hüvitamiseks kui KOV peab riigilt raha taotlema; riik ostab nt halduslepinguga KOV-ilt konkreetset teenust. raha võidakse anda VV reservist; tuleb teha ministri määrus; raha võib jaotada kombineeritult, kus valemipõhiselt piirsumma, mille piires esitab KOV konkreetsed projektid (nt COVID-19 investeeringud ja UA sõjapõgenike korterid); KOVide omafinantseeringut ei pea nõudma; toetus jaotatakse KOVide vahel ministri käskkirjaga. raha on ministeeriumi eelarves Muud toetusmeetmed § 53 toetatakse mingit konkreetset valdkonda toetuse saajad on lisaks KOVile ka erasektor või muud osapooled toetuste andmine on üle antud rakendusüksustele. tuleb teha ministri määrus, kus on kirjas taotlemise tingimused; toetus jaotatakse saajate vahel ministri käskkirjaga või rakendusüksuse otsusega. raha on ministeeriumi eelarves Valitsussektori eelarvepositsioon on oluline riigirahanduse suunamise instrument, mis mõjutab KOVe , kuna nad on osa valitsussektorist. Kehtiva seaduse sõnastuses on KOVide eelarvepositsiooni parandamist käsit letud kahes eraldi sättes (RES § 46 lõike 2 punktides 5 ja 6). Nende kohaselt on riigi ja KOVide üleriigilise liidu läbirääkimiste eesmärgiks kokku leppida finantsdistsipliini tagamise meetmed ja kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarve puudujäägi või ülejäägi suurus eelarvestrateegia perioodiks ning RES § 7 lõikes 2 nimetatud olukorra ilmnemisel (valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni puudujääk ) , mille korral peab Vabariigi Valitsus rakendama eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid muuhulgas KOVidele , mis aitavad parandada valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni. Eelarvepositsiooni parandamiseks võib kasutada nt tegevuskulude kasvu piirangut, netovõlakoormuse piirmäära vähendamist, likviidsusreservi nõude kehtestamist või üldises mõttes eelarve puudujäägi vähendamist, mille konkreetsed lahendused määravad KOVid ise. Olenevalt eelarvepositsiooni parandamise eesmärgist võivad lahendused olla väga erinevad ning neid ei ole võimalik seaduses ette määratleda. Sellised meetmed tuleb rakendada vastavalt olukorrale ja KOVide üleriigilise liiduga läbi rääkida. RES § 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. KOVide koondeelarve positsiooni parandamise meetmeid ei pea tingimata kehtestama koos keskvalitsuse meetmetega (nt riigieelarve kulude kärbe 2025. a, mis KOV eelarveid ei puudutanud) . Võib esineda olukord, kus valitsussektori eelarvepositsioon on halvenenud üksnes keskvalitsuse osas ja positsiooni parandamise meetmed ei peaks KOVe puudutama. Samas võib esineda olukord, kus KOVide eelarvepositsiooni võib olla vajalik parandada tingimustes, kus keskvalitsusel ei ole vaja rakendada täiendavaid eelarvemeetmeid. Paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 6 ja 7, mis tuuakse üle kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS ) §-st 25 , mis tunnistatakse KOFS i muutmise eelnõuga kehtetuks. KOFS i muutmine toimub paralleelselt või samal ajal riigieelarve seaduse muutmisega ning Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium kontrollib selles osas menetlust . K OFS reguleerib esmajärjekorras KOVide sisemist finantskorraldust. KOFS § 25 käsitleb riigi ja KOVide fiskaalsuhet ning seetõttu on õigusnormi õigem koht riigieelarve seadus, kus on kõik muud riigi ja KOVide fiskaalsuhet käsitlevad peamised regulatsioonid. Õigusnorm sisustab KOVide ühe peamise finantsgarantii, mis tagab selle, et eelarveaasta keskel tehtud KOVide sissetulekuid ja väljaminekuid negatiivselt mõjutavad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakti kehtestamise rahalised mõjud tuleb riigil KOVidele kompenseerida. Kui riik vähendab eelarveaasta keskel KOVide sissetulekuid või suurendab väljaminekuid, peab KOV võtma vastu negatiivse lisaeelarve, et vähendada juba kinnitatud omavalitsuslike ülesannete rahastamist. KOVidel peab olema võimalik tegutseda mõistlikus ootuses, et nende ülesannete rahastamiseks kehtestatud regulatsioon püsib stabiilsena ning et seda ei muudeta ootamatult ebasoodsamaks, seda eriti eelarveaasta keskel. Finantsgarantii on vajalik, et KOVid ei satuks ülemäärasesse sõltuvusse keskvalitsuse otsustest, mis kahjustab KOVi iseseisva eelarve põhimõtet (PS § 157). Osadel juhtudel võib olla Riigikogu või Vabariigi Valitsuse vastu võetud õigusaktide rahaline mõju sedavõrd väike, et sellises mahus KOVile hüvitise väljamaksmine on ebamõistlik sellega kaasneva töökuluga võrreldes. Kavandatava RES § 46 lõike 6 teises lauses täpsustatakse, et hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud vähenevad või väljaminekud suurenevad vähem kui 10 000 eurot. Alla 10 000-eurosed rahaeraldused ei mõjuta märkimisväärselt KOVide finantsolukorda. Lõige 7 määratleb kompensatsiooni mittemaksmise, kui õigusaktist tulenev sissetulekute vähenemine või väljaminekute suurenemine on põhjustatud KOVide vahelisest kokkuleppest. Üheks võimalikuks KOVide kokkuleppe näiteks on KOVide kui haldusüksuste piiride muutmised, mille algatavad volikogud ja kinnitab Vabariigi Valitsus. Territooriumiosad võivad muudatuste tulemusena liikuda ka aasta kestel ühest KOVist teise. Territooriumiosa vastu võtnud KOVile võib muudatusega kaasneda väljaminekute suurenemine (nt siltide ja viitade vahetamine, territooriumiosaga kaasnevate võlakohustuste ülevõtmine ja tasumine ning üle tulnud elanikele teenuste osutamise kulud). Nendele kuludele ei saa olema tulubaasilist katet, sest tulumaks ja maamaks jäävad aasta lõpuni laekuma KOVile , kes territooriumiosa ära andis. Külade põhine ümberarvestuse võimekus eeldaks maksuhaldurilt IT - arendust, mis oleks ebamõistlik kulu, arvestades reeglina territooriumiga kaasa liikuvate isikute väikest arvu ja olukorra väga harva esinemist. Piiri muudatusega seotud KOVid võivad omavahel kokku leppida, kuidas rahastatakse üle antud territooriumiosaga seotud kulusid . Kui KOVid on omavahel muudatustes kokku leppinud, arvestades sellega kaasnevaid rahalisi mõjusid, ei ole vajalik Vabariigi Valitsusel eraldi hüvitist maksta KOVile , kelle kulud suurenevad. Muudatus on vajalik, sest ilma selleta tekiks KOVil eelarveaasta keskel territooriumiosa ülevõtmisel rahalise kompensatsiooni nõudeõigus Vabariigi Valitsuse vastu. Rahalise hüvitise vältimiseks peaks Vabariigi Valitsus territooriumiosade üleandmised jõustama uue eelarveaasta algusest, mis aga pärsiks muudatuste lõpule viimise operatiivsust. Nt suurema elaniku arvuga territooriumiosade üleandmine peaks jõustuma eelarveaasta keskel enne volikogude valimist, et piirkond saaks valida oma esindajaid uue KOVi volikogusse. Antud säte kehtib ka olukorras, kus eelarve läbirääkimistel on üleriigiline omavalitsusliit ja mõni ministeerium kokku leppinud, et eelarveaasta keskel toimunud muudatust ei kompenseerita. P aragrahvi 47 muutmine RES § 47 lõike 1 muutmine . Tasandusfond eesmärk on ühtlustada tulude ja kulude tasandamise kaudu KOV-ide ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfond vastab EKOH artikli 9 lõikele 5: finantsiliselt nõrgemate kohaliku omavalitsuse üksuste kaitseks on vajalik rakendada rahalise tasakaalustamise mehhanisme või samalaadseid meetmeid, et ühtlustada võimalike finantsallikate ja kulutuste jagunemist nende vastutusalas. Need mehhanismid või meetmed ei kahanda kohalike võimuorganite otsustamisvõimet oma volituste piires. Kehtiva sõnastuse kohaselt määratakse tasandusfondi jaotamise põhimõtted seadusega. Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Praegusest sõnastusest võib aru saada, et iga-aastases riigieelarves olevad jaotamise põhimõtted peavad olema mõnes seaduses, nt KOFSis ja jaotamise põhimõtetes kasutatavate arvnäitajate väärtused, nagu eurot lapse, tööealise ja eaka jne kohta , iga-aastases riigieelarves. Reegli eesmärk oli tagada esiteks KOVide rahastamissüsteemi muutmisel laiem poliitiline kandepind. Tasandusfondi jaotamise põhimõtete kehtestamine seaduses võimaldab Riigikogus laiemat poliitilist arutelu ning vähendab päevakajalisest huvist tingitud muudatuste riski. Praktikas on tasandusfondi jaotamise põhimõtted sätestatud iga-aastases riigieelarve seaduses. Samuti ei ole tasandusfondi jaotamisel arvnäitajate väärtusi sätestatud iga-aastases riigieelarves. Seda tingib asjaolu, et omavalitsused soovivad, et jaotamisel kasutataks võimalikult ajakohaseid näitajaid, mis selguvad aasta alguse seisuga. See aga ei võimalda ka arvnäitajate väärtusi varem välja arvutada ning vastava aasta riigieelarve seaduses kajastada. Ka aastane riigieelarve on seadus, mida menetletakse Riigikogus. Seega ei ole tegemist kuidagi madalama tasandi või kaaluga otsustusega. Muudatusega täpsustakse, et tasandusfondi valem on iga-aastases riigieelarves, aga vajadusel võib selle sätestada ka mõnes seaduses. Muudatus ei mõjuta iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvis olevaid KOV tasandusfondi jaotamise põhimõtteid ja need räägitakse jätkuvalt läbi eelarveläbirääkimistel. P aragrahvi 48 muutmine RES § 48 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või riigieelarves määratud sihtotstarbel“, kuna toetusfondis ei kajastata enam ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi, mis ei tulene valdkondlikest seadustest, vaid määrarakse iga-aastases riigieelarves koos kasutamise sihtotstarbega. Sellised toetused liigitatakse eelnõus juhtumipõhisteks ja neid antakse ministeeriumi valitsemisala eelarvest. RES § 48 lõike 3 sõnastus näeb ette, et toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused (edaspidi jaotamise põhimõtted) sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. See tähendab, et toetusfondi koosseisu kuuluvate toetuste jaotamise põhimõtted peaksid olema kehtestatud valdkondlikes seadustes (nt kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega) . Arvnäitajate väärtused, nt haridustoetuse õpetajate palgatoetuse suurus õpilase kohta, tuleks määrata riigieelarve tekstiparagrahvis . Jaotamise põhimõtete valdkondlikus seaduses ja arvnäitajate väärtuste riigieelarves sätestamise eesmärk on olnud tagada, et omavalitsuste igapäevaste ülesannete korraldus ei satuks suurde sõltuvusse valitsuse otsustest, sest muidu võib sattuda ohtu KOVide iseseisva eelarve põhimõte. See annab KOVidele kindlustunde, et Vabariigi Valitsus ei saa toetusfondi määrusega muuta jaotuspõhimõtteid täiesti teistsuguseks, muutes osade KOVide jaoks tulubaasi ebapiisavaks. KOVidel oleks väga keeruline pikaajalisi plaane teha, kui Vabariigi Valitsuse koosseisu muutusega kaasneksid pidevalt ulatuslikud muudatused rahastamissüsteemis. Praegu ei vasta kehtiva RES § 48 lõikele 3 toetusfondis sätestatud üldharidustoetus ja teehoiutoetus. Kuna erinevate valitsuskoalitsioonide strateegiline eesmärk on olnud KOVide finantsautonoomia suurendamine ja toetusfondi toetuste andmine tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu, ei ole seni olnud praktiline jaotamise põhimõtteid valdkondlikes seadustes ajutistena määratleda. Kui toetusfondi toetuste jaotamise põhimõtted ei ole seaduses määratud, on need määratud toetusfondi määruses vastavalt RES § 48 lõikele 5. Toetusfondi kuuluvate toetuste arvnäitajate väärtused, nagu nt haridustoetuse õpetajate palgatoetuse suurus õpilase kohta, ei ole kunagi määratud iga-aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides, sest on peetud otstarbekaks jaotamise põhimõtted ja toetuse jaotamise aluseks arvnäitajate väärtused tervikuna kehtestada toetusfondi määruses. Praeguse praktika kohaselt muudetakse toetusfondi määruses vajadusel igal aastal nt toetuse suurus õpilase kohta, kui on plaanis õpetajate palgatõus. Eelnõuga kavandatav muudatus näeb ette, et toetusfondi toetuste jaotamise aluseks olevad arvnäitajad tuleb sätestada seadusega . Arvnäitajate väärtuseid ei tule enam määrata riigieelarvega. RES § 48 lõikes 4 tehakse grammatiline täpsustus sõna „ja“ korduse vältimiseks. St samas lauses asendatakse teistkordselt kasutatav sõna „ja“ sõnaga „ning“. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks RES § 48 lõige 5 . Toetusfondis ei saa enam olema ühekordseid ja ajutisi sihtotstarbelisi toetusi. Sellised rahaeraldused nähakse ette ministeeriumi d e eelarvetes juhtumipõhistena, vt § 50 muudatuste selgitusi. P aragrahvi 49 muutmine RES § 49 lõike 2 sõnastust muudetakse ning ühendatakse lõike 2 esimene ja teine lause. Sätte sisu saab anda edasi kordamata üht ja sama mõtet kahes järjestikuses lauses. „Piisavate rahaliste vahendite tagamist“ ei ole mõistlik eraldiseisvana mainida, sest lõike 2 teises lauses täpsustatakse, mida „piisavad vahendid“ tähendavad kui palju ja mis tingimustel saab KOVidele väljamakseid teha. Tulubaasi piisavus määratakse maksuseaduste ja riigieelarve toetustega ning väljamaksed on tehniline protseduur ette nähtud summa kandmiseks KOVi arveldusarvele. Paragrahvi 50 muutmine ​​​ Eelnõuga kavandatakse mõnevõrra muuta RES § 50 juhtumipõhiste toetuste andmise põhimõtteid. Juhtumipõhised toetused ei ole osa KOVide tulubaasist. Sellised toetused on mõeldud kitsaste valdkondlike eesmärkide täitmiseks ning ka kriiside mõjude leevendamiseks. Lisaks ei saa ükski KOV eeldada selliste toetuste saamist, vaid see sõltub enamasti projektide hindamise tulemustest või on muul moel ministeeriumi poolt otsustatud. Juhtumipõhised toetused on vajalikud KOVide tegevuse toetamiseks ning sellist spetsiifiliste eesmärkidega seotud raha ei ole võimalik tulubaasi anda. Juhtumipõhiste toetuste andmine on kooskõlas EKOH artikkel 9 lõikega 7, sest ei ole otsustav osa KOVide tuludest, jäädes ligi kolme protsendi juurde. RES § 50 lõike 1 kohaselt võib ministeeriumi d e eelarvetes ette näha juhtumipõhiseid toetusi tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Koosmõjus RES § 48 lg 5 kehtetuks tunnistamisega tuleb hakata ühekordseid valemipõhiseid toetusi tegevuskuludeks kavandama toetusfondi asemel ministeeriumi d e eelarvetes. Sättesse lisatakse, et reeglid kehtivad juhtumipõhiste toetuste andmiseks nii KOVidele kui ka nende valitseva mõju all olevatele üksustele. Sellised äriühingud või sihtasutused täidavad omavalitsuslikke ülesandeid. Võttes arvesse kriisiolukordi, võib osutada vajalikuks väga sihistatud konkreetsete probleemide lahendamiseks KOVidele eraldada ühekordseid valemipõhiseid toetusi, mida operatiivsuse tagamiseks ja bürokraatia ärahoidmiseks on mõistlik teha ministeeriumi valitsemisala vahenditest valemipõhiselt ehk KOVide taotlusteta. RES § 48 alusel toetusfondist antavate toetuste alla peaksid kuuluma vaid regulaarsed toetused, mida saab käsitada KOVide tulubaasi osana. Kui on ette teada, et toetust antakse konkreetse olukorra lahendamiseks ainult korra ja toetusraha seejärel tulubaasi ei suunata, ei oleks õige sellist raha kajastada toetusfondi all ehk määratleda tulubaasi osaks. RES § 46 lõike 2 punkti 2 sõnastus e muudatuse järgi ei pea seaduse jõustumise järel enam ka juhtumipõhiste toetuste jaotamise aluseid, kasutamise tingimusi, suuruse kujunemise põhimõtteid ning suuruseid eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks üleriigilise KOV liiduga peetavatel läbirääkimistel kokku leppima. Eelmiste aastate kriiside puhul ei olnud olemuslikult võimalik RES § 46 lg 2 läbirääkimiste formaadis nt riigi lisaeelarvega ette nähtud meetmete mahtudes ja tingimustes kokku leppida. Üleriigiline omavalitsusliit saab juhtumipõhiste toetuste kujunemisel kaasa rääkida ministri määruste kooskõlastusringil. Muudatusega laiendatakse sisuliselt toetuste juhtumipõhisuse käsitlust selliselt, et ka ühekordne valemipõhine rahaeraldus KOVidele või osadele KOVidele on seotud mingi konkreetse vajaduse ehk konkreetselt piiritletud juhtumiga. Sellised toetused makstakse KOVidele välja RES § 50 alusel. Eelnõuga kavandatakse tunnistada kehtetuks RES § 50 lõige 2, mille sisu viiakse üle lõikesse 3 ministri määruse andmise volitusnormi. Kehtiv RES § 50 lõige 2 sätestab, mis sisunõuded peavad õigusaktiga olema määratud KOVi ja tema valitseva mõju all oleva üksuse investeeringu juhtumipõhiselt toetamisel. Kehtiva RES § 50 lõike punkte 3 ja 6 lõikesse 3 üle ei viida, sest osadel juhtudel ei ole poliitiliselt nt soovi KOVidelt juhtumipõhiste toetuste andmisel omafinantseeringut nõuda ja väljamakstud tegevustoetust tagasi küsida. Kui määruses siiski kavandatakse nõuda toetuse saamiseks omafinantseeringu katmist või toetuse tagasinõudmist, tuleb lähtuda käesoleva seaduse muudatusega lisanduvatest põhimõtetest . Seega ei nõuta kavandatava muudatusega ministri määruse kohustusliku osana enam vajadusel omafinantseeringu määra sätestamist. Eelnõuga kavandatakse täiendada RES § 50 lõikega 2 1 , mis võimaldab kehtestada ministri määruse juhtumipõhise toetuse andmiseks tegevuskuludeks. Ministri määruses tuleb ette näha vähemalt toetuse andmise eesmärk ja toetuse jaotamise põhimõtted. Seda volitusnormi saab kasutada nii valemipõhise kui ka taotluspõhise tegevuskuludeks toetuse andmiseks. Kehtiva RES § 50 lõikes 2 ega 3 ei ole sätestatud volitusnormi ministri määruse kehtestamiseks, mis võimaldaks lisaks investeeringutoetusele anda toetust ka tegevuskulude katteks. Praegu on ministeeriumid pidanud selliseid toetusi andma ministri käskkirjadega, kui volitusnorm ei tulene muust seadusest. Osadel juhtudel on kasutatud volitusnormina § 53 1 lõiget 1. KOVide rahastamise läbipaistvuse ja KOVidele kaasa rääkimise võimaluse tagamiseks on otstarbekas toetusi anda ministri määruse alusel. Sättes on taotluslikult rõhutatud „võib kehtestada“ , sest osadel juhtudel on mingid tegevustoetused ette ära otsustatud ja nende jaotamiseks ei ole võimalik määrust kehtestada. Sättel on puutumus RES § 53 1 lõikega 1. See volitusnorm on ette nähtud määruste andmiseks , mis eeldab taotluste esitamist, hindamist, programmi mõõdikuid ja nende täitmise seiret. § 53 1 tingimused ei pruugi alati KOVidele toetuse andmiseks sobida. Esiteks eeldab § 53 1 et, toetuse andmine tuleneb ministeeriumi mõnest valdkondliku programmi eesmär gist . Nt kriisi olukorras on vaja riigil anda KOVidele operatiivselt valemipõhiseid tegevustoetusi mõne probleemi kiireks lahendamiseks, mis ei pr uu gi olla seotud konkreetse programmi eesmärkidega. Mõnel juhul on vaja anda toetust valemipõhiselt või kombineerida valemipõhisust ja taotluste esitamist. Iga kord ei ole KOVide toetamisel mõistlik kasutamata toetuse jääki tagasi nõuda, vaid kulutada see raha mõne täiendava objekti (nt hoone remont) korrastamiseks. Eelpool nimetatud näidete puhul ei sobi § 53 1 aluseks võtta. Seetõttu on KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele toetuse andmiseks mõistlik ette näha volitusnormid, mis võimaldaksid toetust võimalikult lihtsate reeglite alusel anda. Seega esimene valik on § 53 1 volitusnormid ja kui need mingil konkreetsel põhjusel ei sobi, saab võtta aluseks § 50 volitusnormid. Õigusakti jälgitavuse tagamiseks ei oleks mõistlik, et volitusnormid § 53 1 aga KOVide spetsiifilised erandite sätted on eraldi §- is 50. Eelnõu § 50 lõige 3 kattub osaliselt RES § 53 1 lg 1 volitusnormiga, mille alt on antud KOVide investeeringute toetamiseks määrusi. Paljudel juhtudel on toetuse saajaks lisaks KOVidele muud isikud ning sellisel juhul ei ole muud volitusnormi. Kehtiva RES § 50 lõike 3 alusel on antud 4 määrust, mille kahe toime on lõppenud. Normitehnika põhimõtete kohaselt tuleb kasutuses olev volitusnorm säilitada, et vältida ebamõistlikku õigusloome list töökoormust määruste muutmiseks. Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 lisandub § 50 lõikesse 3 punkt 3 , millega sätestatakse, et määruses tuleb kohustuslikuna ette näha toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtted. Kehtiva RES § 50 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb küll toetuse andmise õigusaktis määrata taotluse hindamise põhimõtted ehk on viidatud toetuse andmisele taotluspõhiselt, kuid ei ole määruse kohustusliku osana sätestatud toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtete määramist. Lisatud punkt võimaldaks nt rakendada toetusmeedet, kus KOVidele on kehtestatud toetuse piirsumma, mille ta taotluse alusel sisustab konkreetsete investeeringu-objektidega. Võrreldes kehtiva § 50 lõikega 2 täpsustatakse § 50 lõike 3 punkti 4. Kui kavandatakse taotluste esitamist, tuleb määruses ette näha nende hindamise põhimõtted. Nt KOVidele COVID-19 investeeringutoetuste andmisel eraldati KOVidele toetuste piirsumma, mille piires esitasid KOVid konkreetsed objektid. Neid objekte ei hinnatud, sest KOVid omavahel ei konkureerinud, vaid KOVid said piirsumma piires ise otsustada, missuguste objektide jaoks toetusraha kasutada. Muudatus täpsustab sätte sõnastust. RES § 50 lõike 4 punktis 1 kavandatakse eelnõuga teha muudatused, mis käsitleb KOVile juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimusi. Kehtiva seaduse järgi antakse KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et toetatava investeeringuga panustatakse KOV arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse. KOV arengukava on strateegiadokument, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS ) § 37 lõikele 1 aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. KOV arengukavasse reeglina detailselt investeeringuprojekte ei kavandata, vaid üldjuhul sisalduvad need KOV eelarvestrateegias ja konkreetse aasta KOV eelarves, millal on need kavas ellu viia. KOV arengukava ei peaks olema nn ostunimekiri, kus kirjeldatakse kõik potentsiaalsed investeeringud ja KOV peab investeeringuprojektidele toetuse saamiseks pisimuudatuste pärast pidevalt arengukava muutma. Eelnõuga lisatakse täpsustus, et KOVidele ja nende valitseva mõju all olevatele üksustele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmisel peab toetust saav investeering üldjuhul kaasa aitama KOV arengukava eesmärkide täitmisele. Selline täiendus on vajalik, sest erinevates kriisiolukordades ei ole võimalik eeldada, et KOV toetust saavad projektid on alati kooskõlas arengukava eesmärkidega, sest kriise ei ole võimalik ette näha ja arengukavas nende lahendamist eesmärgistada. Samas tavaolukorras tuleb iga investeeringute toetusmeetme puhul kaaluda, kas ja kuivõrd peab konkreetne toetust saav projekt olema seotud KOV arengukava eesmärkide täitmisega. Eelnõuga jäetakse RES § 50 lg 4 punktist 1 välja sõna d : „või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud“. Juhtumipõhist toetust taotleb KOV seotult oma arengukavas kajastatud tegevusvaldkondade arengusuundadega ja -vajadustega. Esmatähtis on, et investeeringuobjekt aitab kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse arengueesmärkide täitmisele. Arvestades, et KOV arengukava peab KOKS § 37 lõike 4 1 järgi arvestama maakonna arengustrateegia suundumusi, st olema sellega kooskõlas, siis juhtumipõhise investeeringutoetuse saamiseks piisab viitest KOV arengukava tegevusvaldkonna eesmärgile. Eelnõuga kavandatakse tunnistada RES § 50 lõige 5 kehtetuks , kuna sama mõte lisatakse eelnõuga kavandatava RES § 50 lõike 4 punkti 3 täpsustusse. Kehtiva RES § 50 lõike 4 punkti 3 kohaselt antakse ​​ ​​ riigieelarvest KOVile juhtumipõhist investeeringutoetust tingimusel, et omafinantseeringusse panustamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut seaduses määratud tingimustel. Kehtiva RES § 50 lõike 5 kohaselt on juhul, kui KOVilt või tema valitseva mõju all olevalt sõltuvalt üksuselt nõutakse investeeringu omafinantseeringu katmist, investeeringutoetuse andmise eelduseks seadusega kehtestatud finantsdistsipliini meetmete rakendamine. Eelnõuga jäetakse RES § 50 lõike 4 punktist 3 välja sõna d „seaduses määratud tingimustel“, mis on liiga umbmäärane ja asendatakse õigusselguse huvides täpsustusega „finantsdistsipliini meetmeid arvestades“. KOV finantsdistsipliini meetmed on sätestatud KOFS § 32 lõikes 1. Nendeks on kohustus pidada kinni seaduses sätestatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast. Lähtuvalt RES § 50 lõike 4 punkti 3 kavandatud sõnastuse täpsustusest puudub vajadus säilitada kehtiva RES § 50 lõige 5, mis tunnistatakse kehtetuks. Seaduse § 51 täiendatakse lõikega 7, milles sätestatakse, millal ei saa rakendada RES § 51 lõiget 6 ehk mis juhul ei pea riigieelarve eelnõu seletuskirjas esitama informatsiooni iga riikliku ülesande kulude katteks antavate vahendite suuruse ja nende andja kohta. Riigikohtu 16.03.2010. a otsuse nr 3-4-1-8-09 järgi nõutakse riigieelarves riikliku ülesande täitmiseks mõeldud raha eristamist omavalitsuslike ülesannete täitmiseks mõeldud rahast. Kriisiolukorras kehtestatud ühekordsete ülesannete puhul ei ole võimalik seda põhimõtet järgida. Nt kriiside puhul võidakse riikliku ülesande raha olla eraldatud Vabariigi Valitsuse reservist. Vajaliku paindlikkuse tagamiseks lisatakse eelnõusse põhimõte (RES § 51 täiendamine lõikega 7), et kui riikliku ülesande kulude hüvitamine KOVidele on ühekordne ja ei olnud ette teada riigieelarve eelnõu koostamise või menetlemise ajal, ei pea sellist raha riigieelarve eelnõu seletuskirjas eristama omavalitsuslike ülesannete täitmiseks mõeldud rahast. Nt 2022. a pidid KOVid välja maksma elanikele vajaduspõhist energiatoetust riigihalduse ministri määruse alusel. Raha eraldati CO2 vahenditest. Eelnõuga kavandatakse täiendada RES § 51 lõikega 8 , mis võimaldab nt sõjaolukorras riigil anda KOVidele koos toetusrahaga haldusülesanne välja maksta toetusraha oma elanikele . Eelnõu järgi võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra olukorras või vahetult nendeks valmistumise ajaks anda määrusega KOVile täitmiseks erakorralise ja ühekordse riikliku ülesande tunnustega ülesande, hüvitades riikliku ülesande täitmise kulu KOVile määruses sätestatud alustel ja korras. Ülesande andmine tuleb PS § 154 lõikega 2 vastavuse tagamiseks ( KOVile võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOViga ) kooskõlastada eelnevalt asjakohase KOViga või üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. Sõjaolukorras on esmatähtis operatiivne reageerimine ja õigusruum peab tagama, et riik saaks läbi KOVide elanikke aidata. KOV on elanikele kõige lähemal asuv haldustasand ja ka EKOHi artikkel 4 lõike 3 järgi täidavad avalikke kohustusi üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad haldusorganid. Riigikogu võib hiljem jõustada konkreetsed seadusemuudatused KOVide kaudu riiklike ülesannete täitmiseks. Säte on mõeldud väga spetsiifilise olukorra jaoks ning ei võimalda KOVidele PS § 154 eirates määrustega tavaolukorras riiklike ülesannete panemist. Paragrahvi 52 muutmine Paragrahviga 52 täpsustatakse, millisel juhul saab KOV järgmisel eelarveaastal kasutada toetusfondi ja juhtumipõhiste toetuste jääki. Jätkuvalt on jäägi kasutamine võimalik järgmisel eelarveaastal samal otstarbel. Tegemist on paragrahvi sõnastuse parandamisega. 2017. aastast koostatakse riigieelarve tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel ja riigieelarve on riigi tulude, kulude, investeerimis- ja finantseerimistehingute aastane plaan ning väljamakseid KOVidele tehakse selle plaani alusel, kuid plaani ei saa midagi tagasi laekuda. Seega laekuvad vahendid riigile. ​​​​ Paragrahvi 53 1 muutmine RES § 53¹ lõike 1 olulisem sisuline muudatus on see, et volitusnormi alusel on ministril võimalik anda projektipõhist toetust (finantsarvestuses: sihtfinantseerimine ). Tulenevalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks ja tegevustoetusteks. Sihtfinantseerimine jaotatakse omakorda tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara (§ 24 lõiked 2 ja 4). Seega ei saa selle volitusnormi alusel enam tegevustoetust eraldada. Tegevustoetuse andmise võimalused on reguleeritud järgnevas paragrahvis. Ka on oluliseks muudatuseks seaduse tasandil toetuse tagasinõudmise ja aruandluse küsimise võimaluse kehtestamine. Toetuse tervikuna või toetuse jäägi tagasiküsimist tuleb ette kahel juhul. Esimene olukord on see, kui vahendeid kulub vähem, kui projektis algselt kavandati. Sellisel juhul tuleb raha ülejääk andjale tagasi kanda . Selleks on oluline aruandlus. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 64 välja toonud, et toetuste tõhusa, sihipärase ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks on oluline, et toetuse andja tunneks huvi ka toetuse kasutamise vastu ja punktis 65 leitakse, et kui leping näeb raha ette konkreetseks sihtotstarbeliseks tegevuseks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus oma eesmärki ning kontroll toetuse kasutamise sihipärasuse üle on puudulik. Riigikontrolli aruande punktis 59 leiti, et kui algdokumendid viitavad projektipõhisele toetusele, eeldab see toetuse kasutamise sihipärasuse kontrolli ja toetuse jäägi tagasiküsimist. Teine olukord, kui toetusena välja makstud raha on vaja tagasi nõuda, on toetuse ebaõige kasutamine. On oluline, et riigi raha kasutatakse vastutustundlikult ja vastavalt sihtotstarbele ning valesti kasutatud raha nõutakse tagasi. Riigikohus on möönnud, et toetuste tagasinõudmine võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas . Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, mistõttu on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine. Siiski võib kahju hüvitamiseks või rikkumise heastamiseks ette nähtud kohustus olla PS § 113 kaitsealas. Seetõttu on oluline, et seadusandja näeks ette võimaluse toetuste tagasinõudmiseks, mitte et see jääks üksnes täitevvõimu otsuseks. Täiendavad toetuste tagasinõudmise alused kehtestatakse RES §-s 55. Riivehaldusest puutumata toetuse andmise tingimused, eelkõige, mis puudutavad sooritushaldust, võib minister RES § 53¹ lõike 1 alusel vabalt kehtestada. Sealjuures tuleb tagada põhiseaduse §-st 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte. Võrdse kohtlemise põhimõtet aitab aga kõige paremini tagada just üksikjuhtumi lahendamisele eelnevalt üldise regulatsiooni kehtestamine, milles nähakse ette soorituse õiguslikud alused ja menetlus. Vt ka Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 14 komm 29 . Lõige on oma sisult volitusnorm, kuid selle sõnastus ei vasta volitusnormile omasele trafaretsele sõnastusele. Seetõttu on sõnastus viidud kooskõlla Normitehnika käsiraamatu soovitustega (vt § 11 komm 6). Ka ei ole volitusnormi asukoht tavapärane, asudes paragrahvi esimeses lõikes. Kuna nimetatud sätte alusel on antud hulgaliselt õigusakte – täpsemalt on 2025. a juuni alguse seisuga kehtivaid 148, ei ole mõeldav volitusnormi asukoha muutmine, sest sellisel juhul tuleks rakendusakti kehtetuks muutumise vältimiseks preambulis õigel ajal muuta kõigi määruste aluseks olevat volitusnormi. Seega on eelnõu kooskõlas ka HÕNTE § 37 lõikega 5, mille kohaselt volitusnormi asukoha muutmine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel. Antud juhul ei ole volitusnormi asukoha muutmine põhjendatud. S eaduse § 53 1 täiendatakse lõikega 1 1 , mis näeb ette projektipõhiste toetuste andmise. Riigisisene projektipõhine toetus jaguneb tegevuskulude sihtfinantseerimiseks ja investeeringute sihtfinantseerimiseks ehk investeeringutoetusteks. Projektipõhist tegevuskulude sihtfinantseerimist ei tohi segamini ajada tegevustoetusega, mida reguleerib lisatav RES-i § 53 2 . Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktis 67 märkinud – selleks, et toetuste jagamine oleks läbipaistev, peab see toimuma vaba konkurentsi tingimustes, näiteks avatud taotlusvoorude kaudu. Toetuste jagamine muul viisil, näiteks otsustuskorras, saab toimuda vaid erandkorras ja peab olema põhjendatud. Eelnõu kohaselt peab olema kõigil sihtrühma kuulujatel võrdne võimalus toetuse taotlemiseks. Seetõttu nähakse põhilise projektipõhise toetuse jagamisviisina ette avatud taotlusvoorude korraldamine. Vaid erandjuhtudel ja põhjendatult võib anda projektipõhist toetust otsustuskorras. Sellise toetuse andmise eelduseks on ministri poolt kehtestatud toetuse andmise põhimõtted lõikes 1 nimetatud määrusega. Olukord, kus on vajalik otsustuskorras projektipõhise investeerimistoetuse andmiseks (finantsarvestuse tähenduses: sihtfinantseerimine põhivara soetuseks) on näiteks riigi asutatud sihtasutusele antavad kas korralised või erakorralised (nt talle kuuluva hoone remont uputuse tõttu) investeeringutoetused. Üldiselt antakse riigi asutatud sihtasutustele tegevustoetust, mida võib kasutada omal äranägemisel ning mida võib samuti investeeringuteks kasutada, kui see on põhikirjalise tegevusega seotud investeering. Kuid reeglina sellesse baasi ei ole valitsemisalad arvestanud investeeringuteks vajalikke vahendeid. Ei ole põhjendatud, et riigi asutatud sihtasutused peaksid taotlema omale investeeringuid taotlusvoorudes. Riigivara valitseja peaks ise hindama neid vajadusi. Eelnõuga ei piirata siiski juriidiliste isikute ringi, kellele projektipõhist toetust võib anda, seega võib toetuse saajaks olla ka muu juriidiline isik, kui keskvalitsusse kuuluv. Kui projektipõhist toetust jaotatakse (finantsarvestuse tähenduses – sihtfinantseerimist tehakse) muu seaduse alusel, siis toimub toetuse andmine vastavalt sellele seadusele ja taotlusvooru välja kuulutamine ei ole samuti kohustuslik. Näiteks annab Haridus- ja Teadusministeerium kõrgharidusseaduse ( KHaS ) § 42 alusel sihttoetust kõrgkoolidele ja § 46 alusel erakõrgkoolidele, erakooli seaduse § 22 kohaselt võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Kui riigisisest projektipõhist toetust antakse RES § 53¹ alusel, tuleb eelnõu käesoleva versiooni kohaselt alati korraldada üldjuhul avatud taotlusvoor. Toetust võib anda füüsilistele või juriidilistele isikutele. Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktis 2 ja sama paragrahvi järgmistes lõigetes on reguleeritud sihtfinantseerimine. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus on antud toetuse vasteks projektipõhine toetus. Samas kõik füüsilistele isikutele antavad toetused ei ole sotsiaaltoetused, näiteks taotlusvoorudest võrdselt juriidiliste isikutega taotlevad toetused. Kindel grupp juriidilisi isikuid, kellele valitsemisalad toetusi annavad on ka strateegilised partnerid. Ministeeriumi valitsemisala strateegilise partnerina käsitatakse üldjuhul mittetulundusühingut või sihtasutust, kellega ministeerium teeb koostööd valitsemisala tulemusvaldkonna eesmärkide elluviimiseks, kuid kellele ei ole volitatud avaliku halduse ülesannete iseseisvat täitmist. Ka strateegilised partnerid tuleks valida avalikult. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka eriregulatsiooni kehtestamist strateegilistele partnerite valimiseks ja neile toetuste andmiseks, kuid leiti, et ei ole vaja regulatsiooni liialt killustada ja toetusi nendele saab anda ka olemasolevate volitusnormide alusel. Kuigi selliseid partnerlussuhteid ei ole alati seaduse tasandil reguleeritud, on valitsemisalad kehtestanud tingimused ja korra projektitoetusena partnerite toetamiseks. Näiteks on vastavad määrused kehtestanud Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium . Põhimõtted on Siseministeeriumil . Seega on ka edaspidi võimalik strateegilisi partnereid toetada taotlusvooru kaudu andes projektipõhist toetust. Projektipõhis e toetuse saaja ei või olla riigiasutus. Riigiasutustele ette nähtud kulud tuleb planeerida kohe riigieelarvesse vastava valitsemisala alla, mitte et üks kululiik planeeritakse ühe valitsemisala alla ja see hakkab sealt teistele valitsemisaladele toetust jagama ja seda veel konkursi korras. Kui ühel valitsemisalal on pädevus mingis valdkonnas ja tema on kõige kompetentsem vastava kulu tegemist hindama ja koordineerima, näiteks teadus, IT- või regionaalvaldkondades, siis kulu või investeering tuleks planeerida ikkagi iga valitsemisala alla, kuid pädev ministeerium peaks hindama horisontaalselt kõigi valitsemisalade vastava valdkonna kulutaotluste põhjendatust eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessis haldusesiseselt läbi sisemiste protsesside. Näiteks on varasemalt tulnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lisataotlused esitada eksperdihinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (nüüd Justiits- ja Digiministeeriumile). Selline eelarve planeerimine tagab eelarve läbipaistvuse, kuna kulu planeeritakse kohe selle valitsemisala eelarves, kes kulu teeb. Lisaks toimub projektipõhise toetuse puhul selle tagasinõudmine, kui toetust on valesti kasutatud ja tagasi maksmata jätmise korral on võimalik vahendeid tagasi nõuda kohtu kaudu, küsides veel lisaks intresse ja viiviseid. Esiteks, ei saa riigiasutused omavahel kohtusse minna, kuna tegemist ei ole iseseisvate isikutega TsÜS mõttes. Teiseks, ka intresside ja viiviste maksmine tuleks riigieelarvest, seega ei motiveeri see vahendite õigesti kasutamist. Üldjuhul tehakse toetuse andmisel selle kohta haldusakt. Kui projektipõhist toetust antakse muu seaduse alusel, siis võib olla seaduses reguleeritud, mis dokumendi alusel toetust välja antakse. Näiteks antakse KHaS alusel avalik-õiguslikele ülikoolidele toetust halduslepingu alusel ( KHaS § 43), kuid riigi rakenduskõrgkoolile määrab valdkonna eest vastutav minister sihttoetuse käskkirjaga ( KHaS § 45) ja erakõrgkoolile toetuse eraldamiseks sõlmitakse leping ( KHaS § 46). Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu kohaselt planeeritakse projektipõhised toetused tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi. Projektipõhiseks toetuseks on näiteks riigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja ülejääk kuulub tagastamisele. Eelnõuga muudetakse § 53 1 lõiget 2 , mis võimaldab halduslepinguga volitada toetuse andmise tingimuste elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi sihtasutuse või riigi osalusel asutatud sihtasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu. Sellise ülesande täitmine saab olla eelkõige seotud projektipõhise toetusega, mida antakse taotlusvoorude kaudu konkreetse eesmärgi saavutamiseks teatud perioodi jooksul ning mille elluviimise kohta antakse aru. Seega on seoses projektipõhise toetuste andmise ja selle kasutamise kontrolliga ka rohkem tegevusi, kui tegevustoetuse andmisel, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja on põhjendatud, et toetuse andmist korraldamist võib edasi volitada. Edasi volitamisel kehtib halduskoostöö seaduse (HKTS) § 5 lõige 1, mille kohaselt haldusülesannet võib volitada täitma, kui see on majanduslikult põhjendatud, ei halvene täitmise kvaliteet ja see ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 53 2 , milles sätestatakse tegevustoetuse andmine. Just tegevustoetuse andmine riigieelarvest on tekitanud rohkesti küsimusi, kuna seda antakse juriidilisele isikule ilma suuremaid nõudmisi esitamata ja selle kasutamise kohta aruandluse esitamine on juhuslik. Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste kohaselt on tegevustoetus riigieelarveline eraldis juriidilisele isikule oma tegevuskulude katmiseks lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sarnane definitsioon on rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktis 3. Sama määruse § 25 lõike 12 kohaselt võetakse tegevustoetuste maksmisel hinnanguliselt arvesse toetuse saaja võimet rahalised vahendid makse laekumise aastal ära kasutada. Igal aastal kantakse üle summad, mis on ette nähtud kulutada toetuse saaja poolt samal aastal. Lõike 1 kohaselt peab antav tegevustoetus olema kooskõlas ministeeriumi valitsemisala strateegilise planeerimisega ja sellel peaks olema seos strateegiliste arengudokumentidega, kuna kogu riigieelarve loogika valitsemisalade lõikes tugineb tegevuspõhisele planeerimisele. Riigi poolt antavatel toetustel peab olema riiki teeniv eesmärk. Tegevustoetuste andmine peaks olema seejuures arusaadav ja läbipaistev. Selle andmine ei peaks olema ministri suvaotsus. Põhiseaduslikel institutsioonidel võib samuti olla vajadus anda tegevustoetust, näiteks on Vabariigi President algatanud mitme sihtasutuse loomise. Lõikes 2 on välja toodud tegevustoetuse olemus, st milleks ja kellele tegevustoetust antakse. Selleks on juriidilise isiku, kellele toetust antakse põhikirjalised ülesanded ja arengudokumentides määratud eesmärgid. Määratlus on kooskõlas rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punktiga 3 ja Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus toodud mõiste selgitusega . Riigi asutatud sihtasutuste, mittetulundusühingute ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul toetab riik nende igapäevast toimimist ja eesmärkide ning ülesannete ellu viimist tegevustoetuse kaudu. Varem nimetati nendele riigieelarvest vahendite eraldamist „eraldisteks“, RES § 53 lõikes 7 on see termin säilinud siiani (sama ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7 lõike 5 punktis 1), kuigi ka seal on tegemist toetustega. Lihtsustatult võib öelda, et kõiki vahendeid, mis lähevad riigieelarvest väljapoole riigisektorit käsitatakse toetustena. Eelkõige kuuluvad tegevustoetuse sihtrühma kohaliku omavalitsuse üksused ja keskvalitsuse juriidilised isikud. RES § 2 lõike 2 kohaselt jaguneb valitsussektor keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks . Keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad muu hulgas kooskõlas sama lõike punktiga 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing (edaspidi keskvalitsuse juriidilised isikud ). Ülalnimetatud isikud on n-ö riigi käepikendus. Kui allasutustele annab ministeerium vahendeid läbi oma eelarve, st tehakse alaeelarved, siis nö riigisektorist välja (avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, KOV-dele , riigi osalusega või asutatud juriidilistele isikutele) antakse raha toetustena. Seega on riik ette näinud, et kõikide ühiskonna toimimiseks vajalike tegevuste elluviimiseks ei ole vaja ametiasutusi, vaid nendeks võivad olla ka juriidilised isikud, mille riik on asutanud kas avalik- või eraõiguslikuna ning millele ta on eesmärgid, ülesanded ja ootused seadnud. Koos eelnimetatuga peab ta tagama ka nende toimimise, sh ette nägema nende finantseerimise. Osaliselt on otsesõnu sellistele isikutele tegevustoetuse andmine ette nähtud seaduste tasandil, näiteks antakse kõrgkoolidele tegevustoetust KHaS § 41 alusel. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute kohta käivad seadused näevad ette, et neid toetatakse riigieelarvest nende seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, näiteks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 7, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 19 ja Rahvusooperi seaduse § 16. Viimati nimetatud seadustes ei ole nimetatud konkreetset toetuse liiki, kuid sisuliselt on tegemist tegevustoetusega. Juhul, kui seaduse regulatsiooni otseselt ei ole, näiteks riigi asutatud sihtasutuste puhul vms, siis vajadus nende tegevust toetada ikkagi on, sest omatulu nii palju ei teenita, et tegevus oleks jätkusuutlik. Samas ei ole põhjendatud panna näiteks riigi asutatud sihtasutusi konkureerima oma igapäevaseks toimimiseks vajalike vahendite (ehk tegevustoetuse) eest teiste eraõiguslike juriidiliste isikutega. Sellisel juhul peaks piisama, kui valitsemisala on välja töötanud tegevustoetuse andmise põhimõtted ja lähtub nendest. Seega oleks otstarbekas ja piisav, et samamoodi nagu minister loob omaniku ootused riigi asutatud sihtasutustele, kehtestaks ka nendele tegevustoetuse jagamise tingimused ja korra (volitusnorm lõikes 3). Sättes ei ole kajastatud tegevustoetuse andmist KOVile kuivõrd KOVidele toetuse andmine on kajastatud KOV toetuste sätetes (§ 50). Lõikega 3 kehtestatakse volitusnorm, et valdkonna eest vastutav minister saaks kehtestada tegevustoetuse andmise põhimõtted ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Siin on eelkõige mõeldud riigi asutatud või riigiosalusega sihtasutuste toetamist või juhul kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute toetamise regulatsioon seaduse tasandil ei ole piisav, siis ka nende toetamist. Riik asutab ja osaleb eraõiguslikes juriidilistes isikutes riigivaraseaduse alusel. Sellistes ühingutes osaleb riik selle organite üldkoosoleku ja nõukogu kaudu. Seega on nende ühingute tegevus riigi kontrolli all ja ei ole põhjendatud neid rahastada taotlusvoorude kaudu, st panna üht liiki riigi sihtasutused, näiteks teatrid või muuseumid üksteisega eelarve pärast konkureerima. Kui toetuse andmise põhimõtted on kehtestatud, saab minister käskkirjaga konkreetse toetuse eraldada. Eelnõuga täiendatakse seadust § -ga 53 3 Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 24 lõike 2 punkti 1 kohaselt on üheks toetuste liigiks sotsiaaltoetused. Sotsiaaltoetuse andmisena käsitatakse riigieelarvest toetuse andmist füüsilistele isikutele, v.a. ettevõtluseks. Siin võib näiteks tuua stipendiumid. Ka selliste toetuste andmine peab olema läbipaistev ja selle tingimused peab kehtestama minister määrusega. Säte ei hõlma neid sotsiaaltoetusi, mida antakse muu seaduse või õigusakti, näiteks sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, perehüvitiste seaduse jne alusel. Paragrahvi 55 muutmine ja täiendamine Eelnõuga muudetakse RES § 55, milles on sätestatud toetuse ja välisvahendite kaasrahastamise vahendite kasutamine. RES § 55 lõiget 1 täiendatakse selliselt , et lisaks välistoetuse kaasrahastamise otstarbekohase kasutamise tagamisele peab toetuse andja tagama ka riigi projektipõhise toetuse otstarbekohase ja tingimustele vastava kasutamise. „Tingimustel“ tähendab, et toetuse andja peab tagama, et lisaks sellele, et toetuse saaja kasutab toetuse vahendeid määratud otstarbel, peab ta seda tegema ka toetuse andja määratud tingimustel. Kui toetuse andmisel on kehtestatud, mil viisil/tingimustel eesmärk tuleb saavutada, tuleb neid tingimusi ka täita – ei piisa üksnes lõpptulemusest. Riigisisestest toetustest puudutab see projektipõhiseid toetusi, kuna seda antakse konkreetseks eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning kasutamata jäänud jääk tagastatakse. Tegevustoetuse puhul selliseid nõudeid ja eesmärke ei seata ja ka kontrolli raha kasutamise üle ei teostata. Riigikontroll on oma aruande „Riigi 2023. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ punktides 59, 64 ja 65 viidanud, et projektipõhise toetuse puhul tuleb toetuse andjal toetuse kasutamiste sihipäraselt kontrollida ja toetuse jääk tagasi küsida . Lõige 2 kohustab toetuse saajat jääki tagasi kandma ja kui ta seda ei tee, siis on õigus toetuse andjal seda nõuda. Finantsarvestuses võib toetuse tagasinõudmise olukord tekkida, kui on antud ettemakse. Antud juhul ei nõuta jääki tagasi põhjusel, et toetuse saaja oleks midagi valesti teinud. See nõutakse tagasi seetõttu, et toetuse saamise eesmärk on täidetud ja vahendeid on üle jäänud. Juhul kui toetuse andja on katnud tegelikke kulutusi, siis kasutamata ja üle jäävat jääki välja ei makstagi ning seetõttu s eda tagasi nõuda pole vaja. Lisaks lõikes 2 nimetatud jäägi tagastamisele, sätestatakse lõikes 3 , et toetuse andja on kohustatud osaliselt või täielikult tagasi nõudma ka ebaõigelt saadud või kasutatud toetuse. Sellisteks juhtumiteks on, et taotleja: 1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel teadlikult esitanud valeandmed, on toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks rahuldatud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust või on toetuse kasutamisel esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Riigikohus on sedastanud, et toetuste tagasinõudmine võib olla põhiseaduse § 113 kaitsealas . Oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64, leidis Riigikohus, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega. Igal toetusel, mida riik jagab, on oma eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada. Samuti on riik otsustanud isikuteringi, keda toetada. Toetus antakse toetuse saajale teatud otstarbel ja tingimustel. Kui toetuse saaja ei kasuta toetust sellisel eesmärgil või ta tegelikult ei kuulu vastavasse isikute ringi, ei jää riigil võimalust toetada neid isikuid, kes lähevad toetuse eesmärgi alla ning võtab see piiratud ressursside tingimustes võimaluse teistel toetust saada. Sellega on riik saanud kahju. Toetuse taotlemine valeandmete alusel, põhjendusega, kuna muidu ju ei oleks antud, näitab isiku pahatahtlikkust. Eeldada tuleks pigem, et isikud toimivad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Selle põhimõtte alla kuulub ka see, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Toetus nõutakse ka tagasi, kui isiku suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Ilmselgelt sellisel juhul ei saa enam toetust eesmärgipäraselt kasutada. Paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4, selle kohaselt võib minister RES § 53 1 lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestada toetuse tagasinõude määrad ja täiendavad toetuse tagasinõudmise alused lähtuvalt vastava riigisisese projektipõhise toetuse eesmärgist. Universaalselt kõikide projektipõhiste toetuste jaoks ühtsete protsentuaalsete tagasinõude määrade ja tagasinõudmise aluste kehtestamine on problemaatiline, seega antakse ministrile võimalus kehtestada nii tagasinõude määrad kui ka lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule täiendavad või täpsustavad alused, millal toetus tagasi nõutakse. Kuigi toetuse tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuses RKPJKo 28.06.2023, 5-23-2 p 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib reguleerida määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine. Paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 , mille kohaselt sätestatakse alus, millal võib toetuse tagasinõudmisest loobuda. Punkti 1 kohaselt võib loobuda, kui abi ei ole võimalik nõuetekohaselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Alati ei sõltu toetuse otstarbekohane ja tingimustele vastav kasutamine isikust endast. Sellisteks olukordadeks on näiteks vääramatu jõud või muud toetuse saajast sõltumatud ajaolud, mis võivad olla äärmuslikud. Projektipõhise t oetuse andja peab sellisel juhul kaaluma, kas on mõistlik toetust tagasi nõuda või loobuda sellest. Näiteks võib tuua COVID-19 kriisi, mil tegevuste nõuetekohane tegemine võis ohtu sattuda kehtestatud piirangute tõttu. Punkti 2 kohaselt ei pea toetust tagasi nõudma, kui toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil. Kui toetus on tagastatud vabatahtlikult, siis ole mõttekas alustada veel tagasinõudmise menetlusega. Punkti 3 kohaselt ei pea projektipõ hist toetust tagasi nõudma, kui tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludega. Erinevates seadustes on erinevad piirsummad, millest väiksema toetuse puhul seda tagasi ei nõuta. See peaks olema selline summa, millest allapoole läheb toetuse tagasinõudmine kulukamaks kui toetuse tagasi saamine. Võrdluseks on metsaseaduse § 10 lõikes 9³ sätestatud, et toetusena saadud raha jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa on alla 100 euro. Lõikes 6 sätestatakse toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg. Selleks on neli aastat alatest toetuse maksmise otsuse tegemise päevast. Kui selline otsus on tehtud, on toetuse saajal aega otsuse saamisest 60 päeva, et toetus tagasi maksta. Kui ta seda ei tee ja tähtaega ei ole pikendatud, siis lisanduvad tagasinõutavale summale viivised ja intressid (ajatamise korral). Lõiked 7 ja 8. Kuna viiviste ja intresside nõudmine on seotud riivehaldusega, tuleb selline võimalus sätestada seadusega. Õiguskantsler on välja toonud, et viivisnõuded on rahaline kohustus, mis on põhiseaduse § 113 kaitsealas . Riigikohus on leidnud, et kuigi põhiseaduse § 113 ei nimeta intressi ega viivist, siis selle sätte kaitseala on aga tegelikult laiem ning ei hõlma mitte ainuüksi seal otsesõnu loetletud rahalisi kohustusi, vaid kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi. Põhiseaduse § 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestaks üksnes Riigikogu seadusega ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-02" RKPJKo 5.11.2002, 3-4-1-8-02 p 11). Lõikega 7 kehtestatakse viivis – kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Võrrelda saab siin AÕKS § 182¹ lõikega 4, mille kohaselt kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Sama määr on kasutusel ka struktuurivahendite puhul. Toetuse tagasimaksmisega viivitamise eest makstava viivise suurus peab olema piisavalt mõjus, et tagasimaksetega viivitusi vähendada või ära hoida. Käesolevas eelnõus on valitud viivise suuruseks 0,06 protsenti päevas, mis on sama ka maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslase poolt makstava intressi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, ning maksukohustuslasele makstava intressi, kui maksukohustuslane on tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, määr. Lõike 8 kohaselt maksab projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral toetuse saaja intressi. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Intressi maksmise kohustus tuleneb asjaolust, et sisuliselt jääb toetuse saaja tagasimakse kohustuse kohesel täitmata jätmisel riigile võlgu ning riigieelarve seaduse kohaselt ei saa riik tasuta laenu anda. Intressimäär on toetuste puhul võrreldav struktuurivahendite toetuse tagasimakse ajatamise intressimääraga. Lõike 9 kohaselt on projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Vastav täiendus on vajalik, kuivõrd toetuse tagasinõudmise otsus on haldusakt, mida ei ole võimalik kohtutäiturile sundtäitmisele suunata, kui seaduses ei ole reguleeritud, et tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Seadust täiendatakse §-ga 55 1 , milles sätestatakse toetuse andmekoguga seonduv, sh volitusnorm andmekogu loomiseks. Toetuste andmekogusse kantakse riigisisesed projektipõhised toetused. Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele või tema volitusel valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus asutada projektipõhise toetuste andmekogu ja sel juhul ka selle põhimäärus kehtestada. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 20166/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) ( ELT L 04.05.2016, lk 1–88) (edaspidi IKÜM ) seaduslikkuse põhimõttega, kuna andmete töötlemiseks andmekogus luuakse selge õiguslik alus. RES § 53 1 lõike 1 alusel on võimalik riigisise se projektipõhise toetuse andmise tingimusi kehtestada erinevatel ministritel ja erinevates valitsemisalades kasutatakse erinevaid toetuse andmisega seotud infosüsteeme või andmekogusid. Näiteks kasutatakse ka riigisiseste toetuste puhul struktuuritoetuste registrit aina laialdasemalt. Struktuuritoetuste registris toimub ka osade atmosfääriõhu kaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, riigieelarve seaduse, keskkonnatasude seaduse ja välissuhtlemisseaduse alusel antavate toetuste menetlemine. Samas kasutatakse riigisiseste toetuste menetlemisel ka muid lahendusi, nt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse e-teenindus, Kultuuriministeeriumi taotluste menetlemise infosüsteem. Kuivõrd võimalik on ka see, et toetuse taotluste esitamisel ja taotluste menetlemisel infosüsteeme ega andmekogusid ei kasutata, sätestatakse andmekogu kehtestamise volitusnorm võimalusena. Registrivälise toetuste menetlemise korral esitatakse t aotlus toetuse andjale e-kirjaga ning kogu suhtlus ja toetuse andmise menetlus toimubki kirjavahetuse teel. Selliselt võib toetuste menetlemine toimuda näiteks siis, kui minister on halduslepinguga toetus elluviimisega seotud haldusülesande täitmise RES § 5 3 1 lõike 2 alusel edasi volitanud isikule, kellel toetuste taotlemise ja menetlemise tarbeks loodud andmekogu puudub . Seega ei kohusta RES § 55 1 lõikes 1 sisalduv volitusnorm kasutama toetuste menetlemiseks ühte andmekogu ega korraldama kõiki toetuse andmisi läbi selle registri. Tänasel päeval on kõige enam kasutatav struktuuritoetuste register, kuid see andmekogu on tehnilises mõttes vananenud ning sellel puudub seetõttu võimekus kõiki toetusmeetmeid hõlmata). Samuti annab volitusnorm võimaluse luua andmekogu nii Vabariigi Valitsuse poolt kui ka Vabariigi Valitsuse volitusel ministri poolt. Näiteks on struktuuritoetuste register asutatud ja selle põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt, kuid toetuste andmisega seotud andmekogu võib olla asutatud ka valdkonna eest vastutava ministri määrusega (valdavas enamuses on andmekogude põhimäärused kehtestatud ministri määrusega). Lõike 2 kohaselt on andmekogu eesmärgid täpselt piiritletud: 1) taotlemise, maksetaotluste ja otsuste elektrooniline menetlemine; 2) taotlemise ja kasutamisega seotud andmete koondamine; 3) uuringute, statistika ja kontrolli tegemine. Andmeid kogutakse ja töödeldakse ainult kindlatel, selgelt määratletud ja õiguspärastel eesmärkidel. See on oluline ka PS § 26 kontekstis, kuna piirab riigi sekkumist eraellu ainult nendeks juhtudeks, mis on seaduses sätestatud ja vajalikud avaliku huvi (antud juhul toetuste efektiivne haldamine) kaitseks. Silmas tuleb pidada siiski seda, et andmekogu põhimäärus ise ei anna iseseisvat õiguslikku alust andmete kogumiseks, vaid need andmeliigid ja andmetöötluse tegevuste õiguslik alus tuleneb RES § 53 1 lõike 1 alusel antavast riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste määrusest. Lõike 3 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, mis on oluline IKÜM läbipaistvuse ja vastutuspõhimõtte täitmiseks. Andmekogu põhimääruses tuleb ette näha: 1) vastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded. See tagab selguse vastutuse jaotuses ja on kooskõlas IKÜM-i nõudega määrata andmete töötlemise eest vastutav isik; Vastutavat töötlejat ei määrata seadusega, kuivõrd andmekogud võivad olla asutatud erinevate ministrite poolt. Seega peab olema norm piisavalt paindlik. 2) andmekogu pidamise kord, andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord. See aitab tagada andmete minimeerimise ja täpsuse põhimõtete järgimise; 3) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed. See on oluline läbipaistvuse seisukohalt, et oleks selge, kust andmekogusse koondatavad andmed pärinevad; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. See on olulise tähtsusega PS § 26 eraelu puutumatuse kaitse ja IKÜM-i tervikluse ja konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimisel. Juurdepääsu piiramine ainult andmete saamiseks õigustatud isikutele (teenistujatele) ja selged reeglid andmete väljastamiseks vähendavad andmete kuritarvitamise riski; 5) andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord. See toetab vastutuspõhimõtet ja võimaldab vajadusel kontrollida andmetöötluse seaduslikkust. Lõige 4 loetleb konkreetsed andmetüübid, mida andmekogusse kanda tohib. See on kooskõlas IKÜM-i andmete minimeerimise põhimõttega, kuna täpsustatakse, milliseid andmeid on lubatud andmekogusse koguda. Siiski on oluline pöörata tähelepanu järgmisele 1) toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto. Füüsiliste isikute puhul tähendab see isikukoodi, nime, elukohta ja kontaktandmeid. Juriidiliste isikute puhul nimi, registrikood, asukoht, kontaktandmed, esindaja andmed. Nimetatud andmed on toetuse menetlemiseks üldjuhul vajalikud ja põhjendatud; 2) füüsilise isiku muud andmed olenevalt toetuse andmise eesmärgist – rahvus, sotsiaal-majanduslik seisund, tervislik seisund. Need on eriliigilised isikuandmed (IKÜM artikli 9 järgi), mis nõuavad kõrgendatud kaitset. Nimetatud andmete kogumine on lubatud vaid siis, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt nähakse ette vastavale sihtrühmale toetuste andmine (nt toetused, mis on suunatud teatud rahvusele, sotsiaal-majanduslikule grupile või tervisliku seisundiga seotud vajaduste katmiseks). Siin on eriti oluline järgida PS § 26 proportsionaalsuse põhimõtet – andmete kogumine peab olema rangelt piiratud sellega, mis on tegelikult vajalik; 3) toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud andmed ja otsused ning muud andmekogu pidamise eesmärgiga otseselt seotud andmed. See viimane punkt eeldab täpset määratlemist andmekogu põhimääruses, et vältida liigset andmete kogumist ja tagada jätkuvalt andmete minimeerimise põhimõtte järgimine. Oluline on veel see, et andmekaitsealane mõjuanalüüs koostatakse enne konkreetse andmekogu kasutusele võtmist, sest konkreetse andmekogu põhimääruses sätestatakse täpsemalt nii andmekogu eesmärk, kogutavad andmed, milliseid toiminguid isikuandmetega tehakse kui ka turvalisuse tagamise meetmed. Seega on asjakohane, et riskide hindamine ja nende maandamise kava tehakse vastava andmekogu loomise käigus ja enne andmekogu põhimääruse kehtestamist. Lõige 5 sätestab, et andmekogus sisalduvad andmed ei ole avalikud. See on kooskõlas nii IKÜM-i konfidentsiaalsuse põhimõttega kui ka PS § 26 eraelu puutumatuse põhimõttega. See tähendab, et tegemist on suletud andmekoguga, millele tavakodanikul puudub ligipääs. Juurdepääsu piiramine andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning andmeandjale enda kohta käivatele andmetele on igati põhjendatud ja toetab andmete konfidentsiaalsust ja turvalisust. See annab andmesubjektile ka IKÜM-ist tuleneva õiguse enda andmetega tutvuda. Samas sätestab avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkt 9, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ei või tunnistada dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise kohta. Nimetatud sätte mõte on avalike vahendite kasutamise l äbipaistvus. Seega on igati asjakohane, kui toetuse andja avalikustab oma veebilehel juriidilistele isikutele ja füüsilisele isikutele antud toetuse kohta vähemalt järgmised andmed: 1) saaja nimi; 2) toetuse andmise õiguslik alus; 3) summa. Seejuures tuleb siiski füüsiliste isiku puhul jälgida, et füüsiliste isikute puhul tuleb tagada vastavus IKÜM- ile (ja isikuandmete kaitse seadusele). Eriti oluline on seda jälgida toetuste puhul, mida antakse kindlale sihtrühmale tulenevalt inimese rahvusest, kuuluvusest teatud sotsiaal-majanduslikku gruppi või tervislikust seisundist. Sellisel juhul ei ole füüsilisest isikust toetuse saajate andmete veebilehel avaldamine võimalik, sest eriliigilised isikuandmed vajavad kõrgendatud kaitset ning spetsiifilisele grupile toetuste suunamisel ja sealt toetuse saanute andmete avaldamisel võib hõlpsasti teha järeldusi konkreetse inimese rahvuse, tervisliku seisundi või sotsiaal-majanduslikku gruppi kuulumise kohta. Lõikes 6 sätestatakse andmete säilitamise tähtaeg, milleks on viis aastat alates lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud riigiabi reeglite puhul. Kohtumenetluse ajaks säilitamise tähtaeg peatub. See säte on kooskõlas IKÜM- is isikuandmete säilitamise piiramise põhimõttega. Andmeid tohib säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi (toetuste haldamine, kontrollimine, auditeerimine) saavutamiseks. Viieaastane periood on mõistlik ja piisav toetuste haldamisega seotud vajaduste katmiseks, arvestades kontrolli ja võimalike tagasinõuete perioode. Riigiabi reeglitest tulenevad pikemad tähtajad on samuti õigustatud õiguslikust kohustusest lähtuvalt. Paragrahvi 56 muutmine ja täiendamine Paragrahvi 56 lõi ke 1 sõnastust muudetakse selliselt , et jääks kehtima selle algne mõte ja riigieelarve liigenduse (jaotuse) muutmisel ei pea edaspidi muutma lõike sõnastust. Seega p aragrahvi lõikes 1 esitatakse ka edas pidi põhimõte, mille kohaselt on riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega. Paragrahvi järgnevates lõigetes esita takse sellest põhimõttest erandid. Paragrahvi 56 lõiget 2 2 ja 2 3 muudetakse, et kehtima jääks praegune riigieelarve kasutamise paindlikkus. See tähendab, et endiselt kehtiks ministril õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud programmi tegevuse piirmääraga vahendite täiendavat detailsemat majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata ning muuta ka valitsemisala riigiasutuse eelarveid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 aluse kinnitab minister muude talle pandud ülesannete hulgas ka riigiasutuste eelarved. Põhiseaduslikul institutsioonil jääb samuti õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga kulude täiendavat detailsemat majandusliku sisu liigendust nende kogumahtu ületamata. Riigieelarve kujuneb läbi planeeritud vahendite prognooside ning peab seetõttu olema ka piisavalt paindlik, et täidesaatev võim suudaks eelarvet tegelikult täita (PS kommenteeritud väljaanne, § 115 kommentaar 13). Paindlikkus antakse üldjuhul läbi eelarve muutmise volitusnormi. Mida detailsem on riigieelarve (mida väiksemad summad asuvad riigieelarve ridadel), seda suurem on vajadus eelarve korrigeerimise järele aasta jooksul. Seetõttu peaks jätkuvalt olema võimalik riigieelarvet muuta ka seadusandja menetluseta. 2025. aasta eelarve andmete näitel esitatakse riigieelarve s ligi 140 rida kulude kohta, mis on väiksemad kui 100 000 eurot. Vältimaks aga esialgse eelarve usaldusväärsuse kahjustamist, peab täidesaatva võimu poolt tehtavate riigieelarve muudatust tegemise luba olema selgelt määratletud. Rahvusvaheliste finantsjuhtimise kvaliteedikriteeriumide PEFA järgi antakse kõrgeim hinne siis, kui aastasisese eelarve korrigeerimise kohta on olemas selged reeglid, mis seavad muudatuste ulatusele ja olemusele piirangud ning neid järgitakse igal juhul. Sellele tuginedes peavad reeglid olema riigieelarve baasseaduses või aastases riigieelarves. Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 2 4 , mille kohaselt tekib ministeeriumil ja põhiseadusliku l institutsiooni l kohustus aval dada lõigete 2 2 ja 2 3 alusel tehtud muudatus ed koos selgituste ja põhjendustega oma kodulehel. Kui minist ri või põhiseadusliku institutsiooni juhi poolt on muudatused allkirjastatud tuleb need av aldada viivitamat a . P aragrahvi 58 muutmine Paragrahvi 58 lõi get 1 täienda takse teise lausega Vabariigi Valitsuse reservi suuruse kohta. Kehtiv riigieelarve baasseadus ei reguleeri põhimõtet, millises mahus planeeritakse riigieelarves reserv ettenägematute ja ka valitsuses kinnitatud, kuid veel valitsemisala eelarvesse eraldamata sihtotstarbeliste kulude või investeeringute jaoks. Reserv planeeritakse riigieelarve Vabariigi Valitsuse eelarve osas. Juba Riigikontrolli koostatud riigi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande auditis tuuakse välja Vabariigi Valitsuse reservi mahu ja osatähtsuse suuremine riigieelarves . S ellega seoses nähakse mh probleemi Riigikogu rolli vähenemisel riigi kulutuste üle otsustamisel. Tähelepanekuid reservi planeerimise ja reservist raha eraldamise kohta on Riigikontroll teinud ka aastatel 2023 ning 2024. Rahandusministeerium on eelarves kajastatavate reservi suuruse nõuete kohta uurinud baasseaduse muutmise projektis. Vastavalt r ahvusvahelistes eelarve koostamise juhendmaterjalides ( PEFA ja IMF ) esitatud soovitustele tuleks reservina planeerida 2–3 protsenti eelarve kogukuludest (esialgne kinnitatud riigieelarve). Eelarve kulude all peetakse silmas ka investeeringuid. 2025. a asta riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahult arvestatud 3% tähendaks ligi 570 mln suuruse reservi olemasolu. Ülevaa d e Vabariigi Valitsuse reservi mahtudest võrdluses riigieelarve kogumahuga esitatakse tabelis 3 . Tabel 3 * . VV reservi kujunemine ja võrdlus riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahuga. * Tabelis 3 . on 2024. aasta kohta esitatud esialgsed auditeerimata andmed , mis võivad muutuda . P aragrahv 58 täiendatakse lõike ga 5 , mille kohaselt Vabariigi Valitsuse reservi eelarve kasutamata jääk ei ole järgmisesse eelarveaastasse ülekantav . Kehtiva riigieelarve seaduse järgi kujuneb tegelik eelarveaasta jooksul kasutada olev reserv (ehk reservi lõplik eelarve) läbi riigieelarve muudatuste, sihtotstarbelise ja ettenägemat u reserviosade vaheliste muudatuste, reservi tagastuste ja eelmisest eelarveaastast üle toodud kasutamata reservi eelarve jääkidest. Vaata Tabel 3 . Riigieelarve seadust täiendatakse põhimõttega, et erinevalt teistest riigieelarvega kindlaks määratud vahenditest, reservi kasutamata jäänud eelarvet järgmisel aastal kasutada ei saa. Reservi nii ettenägematute kulude kui ka juba valitsuses otsustatud sihtotstarbeliste kulutuste jaoks tuleb igaks aastaks uuesti prognoosida ning vajadust iga eelarveaasta kulude ja investeeringute jaoks uuesti hinnata , et oleks tagatud muutuvast keskkonnast tuleneva te vajadus tega (nt inflatsioon, energiahinnad, sõjalised konfliktid, pandeemiad) arvestamine . Vaata ka § 58 lõike 1 täiendamise põhjendusi reservi suuruse piiramiseks. Ministeeriumi valitsemisala eelarvesse juba eraldatud reservi eelarve jäägi kasutamist saab sarnaselt teistele riigieelarve vahenditele järgmisesse eelarveaastasse pikendada (kohaldub § 59 1 ). Paragrahvi 59 1 muutmine Paragrahvi 59 1 lõi ke 2 sõnastust muudetakse, sest edaspidi võib vajadusel ülekandmise l muuta riigieelarve liigendus t , mis sõnastatakse eelnõu § -s 26 lõike s 5 1 , kui muutm ine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega . Paragrahvi 61 muutmine Eelnõuga täiendatakse § 61 lõiget 1 punktiga 6 , et võimaldada laenu andmist Tagatisfondile kooskõlas Tagatisfondi seaduse § 87 lõikega 2. Tagatisfondil on õigus taotleda riigilt laenu, kui fondi enda ja krediidiasutuse vahenditest hoiuste hüvitamiseks ei piisa . Paragrahvi 61 lõi ke 4 teine lause muudetakse . Muudatuse eesmärk on parandada ekslik viide seaduse § 61 lõikele 7 (kehtetu alates 01.01.2018), kuna isikud, kellele Vabariigi Valitsus võib laenu või riigigarantii anda, on määratud § 61 lõikes 4 1 . Paragrahvi 61 lõike 6 sõnastust täpsustatakse seaduse suurema õigusselguse loomiseks. Sarnaselt antava laenu ja riigigarantii maksimaalsele 30-aastasele tähtajale, kehtestatakse seaduse tasandil, et laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Intressimäära kehtestamise põhimõte on lisaks sätestatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määruses nr 50. Riik annab laenu või riigigarantiid vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Viimase kümne aasta jooksul on riik andnud ühe kor r a pikaajalist laenu Keskkonnainvesteeringute keskusele Euroopa Liidu struktuuritoetuste paremaks rakendamiseks ning 1 2 korda arvelduskrediiti 6 -le riigi asutatud või riigi osalusega sihtasutusele, kes arveldavad e-riigikassa kaudu. Paragrahvi 81 5 muutmine Riigieelarve s eaduse § 81 5 „ 2025. aasta riigieelarvega seotud erisuste “ kohta täiendatakse lõikega 2 . E elnõuga muudetava id riigieelarve seaduse sät teid , § 27 l õikeid 2 ja 3 ning § 58 lõiget 5 kohaldatakse erandina 2025. aasta riigieelarve kasutamisele. Seaduse täiendamine §-dega 81 6 ja 81 7 Riigieelarve seadus t täiendatakse §-ga 81 6 , milles sätestatakse , et erandina kohaldatakse eelnõuga muudetavaid riigieelarve liigenduse ga seotu d sätteid , § 26 lõike i d 5 1 ja 8, § 56 lõikeid 1, 2 2 , 2 3 ja § 58 lõig e t 1, juba 2026. riigieelarve eelnõu le . Seaduse jõustamiseks on planeeritud 1. detsember 2025, arvestades tõenäoliselt eelnõu menetlusele kuluvat aega. Eelnõuga täiendatakse seadus t §-ga 81 7 , milles sätestatakse enne 202 5 . aasta 1. detsembrit valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruste kohaldamine. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse juhul, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, menetluse alguses kehtinud õigusnorme. RES § 53¹ lõikega 1 on kehtestatud volitusnorm ministrile toetuste andmise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Eelnõuga kitsendatakse seaduse § 53 1 lõike 1 alusel toetuse andmise võimalusi üksnes projektipõhistele toetustele. Seega, kui minister on enne käesolevate muudatuste jõustumist kehtestanud nimetatud volitusnormi alusel tegevustoetuse andmise tingimused ja korra, võib selle määruse alusel tegevused lõpuni viia. Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse , et viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisele. 4. Eelnõu t erminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2024/1263 loodud uued terminid, mida kasutatakse üksnes ja täpselt samas tähenduses nagu Euroopa Liidu õigusaktides. Uued terminid on: „ valitsussektori netokulu d “ – valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed; „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava“ – liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi sisaldav dokument, mis hõlmab asjaomase liikmesriigi tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast perioodi ; „ riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava iga-aastane eduaruanne“ – liikmesriigi aruanne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, sealhulgas nõukogu kehtestatud netokulude kava ning reformide ja investeeringute elluviimise kohta . Lisaks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse s (EL) 2024/1263 mitmeid täiendavaid eralaseid termineid, mida määruse otsekohalduvuse tõttu Eesti riigieelarve seadusesse üle ei võta ja mida me siin üles ei loetle , kuid mida hakatakse kasutama erialastes dokumentides . 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1265 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2024/1263. 6 . Seaduse m õjud Seaduse muudatus avaldab mõju peamiselt riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele . Muudatu s ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 1. EL direktiivi ülevõtmist ja rakendamist puudutavad muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise mõjul muutuvad Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve dokumendid ning tekib mõju riigiasutustele: suureneb eelkõige e elarvenõukogu , kuid osaliselt ka R ahandusministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse töökoormus . Viimast suurendab täiendavate ülesannete lisandumine e elarvenõukogule , aga ka täiendavate arvamuste menetlemise vajadus, sh selgemalt reglementeeritud „järgi või selgita“ protseduur ning uus ja kohati keerukam Euroopa Liidu eelarvenõuete raamistik. Samas suureneb selle kõige tulemusel Eesti fiskaalpoliitika läbipaistvus. Teoreetiliselt võib e elarvenõukogu töökoormuse suurenemine omada riigieelarvele mõningast potentsiaalset rahalist mõju, sest Eesti Panga seaduse § 4 2 järgi annab Eelarvenõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid Eesti Pank, aga Eesti Pangal on õigus nõuda Vabariigi Valitsuselt E elarvenõukogu tööga seotud otseste kulude hüvitamist. Kõige olulisem mõju direktiivi ülevõtmisel tuleneb siseriikliku eelarvereegli muudatustest , sest see raamistab , kui suure eelarvedefitsiidiga fiskaalpoliitikat saab Vabariigi Valitsus plaanida . See nõue mõjutab otseselt võimaliku eelarvedefitsiidi suurust . Viimane omakorda avaldab majandusele lühiajaliselt piiravat mõju, kuid mõjudes pikas perspektiivis majanduskasvu ja investeerimiskliimat soosivalt ning pidurda b riigi võlakoormuse ning intressikulude kasvu . Seadusega sisse viidavad m uudatused siseriiklikesse eelarvereeglitesse on kahesuunalised. 1 . Ühest küljest on nõuded kitsenevad: direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmise tõttu oluliselt selgemalt reglementeeritud ja piiratud Euroopa Liidu üleüldise või riikliku vabastusklausli rakendamise võimalusi , et vältida eelkõige COVID kriisi kontekstis tekkinud olukorda, kus Euroopa vabastusklauslit rakendati Eestis automaatselt , mis tõi kaasa eelarvedistsipliini lõdvenemise. Edaspidi peab Vabariigi Valitsus vabastusklausli rakendamise vajalikkust analüüsima ja avalikult põhjendama . Samuti nõuab direktiiv (EL) 2024/1265 , et kõik eelarvedokumendid (st. riigieelarve ja eelarvestrateegia) oleksid kooskõlas eelarvepoliitika piirmääradega . See peaks aitama edaspidi vältida olukordi, kus riigieelarve strateegiat sai plaanida eeldusel, et Euroopa vabastusklausel jääb kogu eelarvestrateegia perioodil kehtima . 2. Teisest küljest on 0,5 protsendipunkti võrra SKPst leevendatud siseriikliku eelarvereegli taset võrreldes hetkel kehtivaga. Seda on tehtud põhjusel, et kehtiv eelarvereegel on riigi võimalusi liigselt kitsendav, eelda des süsteemset ja püsivat võlakoormuse vähenemist muude tingimuste samaks jäädes (vt REF _Ref202222450 \h Joonis 1 lk PAGEREF _Ref202222438 \h 6 – hetkel kehtiva eelarvereegli mõju valitsussektori võlakoormusele on toodud hele halli kahaneva joonega ). Kuna Eesti on Euroopa Liidu väikseima võlakoormusega riik ning meil on vajadus hüppeliselt suurendada riigikaitsekulutusi, millest saavad kasu ka järgnevad põlvkonnad ei ole võlakoormuse vähendamise ambitsioon jõukohane ja põh j endatav. Eelnõuga välja pakutud eelarvereegel on jätkuvalt konservatiivne , nõudes muude tingimuste samaks jäädes võlakoormuse taseme stabiliseer u mist ca 30% juures SKPst (roheline joon samal joonisel) ning eelarvedistsipliini suhtes oluliselt nõudlikum võrreldes eelarvepoliitikaga, mis on piiritletud üksnes Euroopa Liidu -3% suuruse defitsiidipiiriga (tumehall joon samal joonisel). Täiendavalt on Vabariigi Valitsusel võimalik siseriiklike eelarvereeglite täitmist olulise põhjenduse olemasolul võimalik edasi lükata, kuid vastukaaluks sisaldab see võimalus nõuet näidata kuidas ja millises ajagraafikus nõuetekohane eelarvepoliitika taastatakse. Kavandatavad muudatused siseriiklikes eelarvereeglites ei halvenda julgeolekuolukorda , sest Vabariigi Valitsusel on riigikaitsekulude tõstmiseks võimalik kasutada hetkel juba kehtima hakanud riiklikku vabastusklauslit, mis võimaldab siseriiklike eelarvereeglite rakendamis t edasi lükata. O lulisi kohalik omavalitsuste korraldusele direktiivi (EL) 2024/1265 ülevõtmisel ei ole. 2 . Eelnõu eesmärgiks on riigieelarve esitamine terviklikult ja kompaktselt, et oleks tagatud selle parem loetavus, läbipaistvus ja selgus kõigi osapoolte jaoks. Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid ning täpsustatakse sellest tulen evaid riigieelarve ka sutamise reegleid, mis tagaksid tasakaal u seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses ning väl diks ebamõistlikku töö koormust riigieelarve muudatuste menetlemisel Riigikogus . Võrreldes varasemaga, tekib nende muudatuste avalikustamise kohustus. Sihtrühm: riigieelarvelised asutused Riigiasutused peavad rakendama Riigikogus kinnitatud detailset eelarvet, kuid riigieelarve kasutamise paindlikkust ei ole kavas muuta ning m inister võib riigieelarve majandusliku sisu ja valitsemisala riigiasutuste piirmääraga vahendeid vajadusel ümber liigendada . D etailse riigieelarve muutmist ei pea tingimata algatama Riigikogus . Ministeeriumi valitsemisala riigieelarve m uudatused tuleb avalikusta da vastava ministeeriumi kodulehel . Mõju ulatus on keskmine . R iigieelarve vahendite kasuta mi se l võrreldes eelmise aastaga ei toimu suuri muudatusi . Muudatuste avalikustamise kohustus suurendab pisut töökoormust ja võib tähendada täiendavatele küsimustele vastamist. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne , sest sellised riigieelarve liigenduse muutmise d on vajaduspõhised ning ei ole ette ennustatavad. Mõjutatud siht rühm on suur. M õju avaldub ligi 150 riigiasutuse töökorraldusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitav a mõju na võib kaasneda ris k , mis tuleneb liialt detailsest riigieelarvest ning selle kasutamise suhteliselt vähesest paindlikkusest. 3 . Eelnõu ga paranda takse riigieelarve vahendite tõhusat, läbipaistvat ja vastutustundliku kasutamist, kehtestades Vabariigi Valitsuse reservi planeerimiseks ja kasutamiseks raamid vastavalt rahvusvahelistes juhendites toodud soovitustele. E elnõuga nähakse ette , et Vabariigi Valitsuse reservi maht oleks piiratud kuni kolm e protsen diga riigieelarve kogukuludest ja investeeringutest ning põhineks iga-aastasel hinnangul . Mõju ulatus on väike . Vabariigi Valitsuse reserv on olnud praktikas enamasti väiksem kehtestatavast mahu - piirangust . Kuna k ehtestatakse siiski konkreetsed reeglid, peavad reservi moodustamise otsused riigieelarve koostamisel edaspidi olema paremini läbi mõeldud ja i ga-aastaselt hinnatud . Mõju avaldumise sagedus on harv . R ii gieelarvest sõltuva te osapool te arv on suur , kuid mõju avaldub üksnes siis , kui moodustatakse reserv või teki b ettenägematu kulu või investeeringu tegemise vajadus . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk ina saab välja tuua , et sõja olukorras või muu kriisiolukorra puhul võ ib kaasneda oluliselt suurem reservi vajadus kui eelnõuga kehtestatakse. 4 . Eelnõuga täiendatakse riigieelarve seadust selliselt, et oleks tagatud riigieelarves ja selle täitmises kajastatud eelarve vahendite õigsus ja eesmärgipärane kasutamine. Pärast eelarveaasta lõppu kahe kalendrikuu jooksul on edaspidi võimalus korrigeerida erandkorras eelarvet. Mõju ulatus on tagasihoidlik, kuna kõik riigiasutused jälgivad eelarve täitmist ja kasutavad riigieelarve vahendeid lähtudes riigieelarve seaduse § -i 53 lõikest 1 , mille kohaselt on ministeeriumi valitsemisalal õigus kasutada riigieelarve vaheneid siis , kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne , sest on s eotud riigieelarve korrigeerimise vajadusega ja esineb juhtudel , kui auditi käigus selgub, et kulud on kajastatud vales eelarveaastas. Mõjutatud sihtrühma suurus riigieelarve protsessi kaasatud osapoolte suhtes on suur, kuid mõju avaldub üksnes siis , kui erandkorras on vajadus pärast eelarveaasta lõppu riigieelarvet korrigeerida . j Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina võib välja tuua asjaolu, et eelnõuga kehtestav erand leiab siiski laialdas emat kasutust kui eelnõuga plaanitakse . Ku na eelarve muutmise ajal enam kulutusi juurde teha ei saa, siis puudub ajend selliseid muudatusvajadusi ette planeerid a ja põhjendatud muudatusettepanekud esitatakse aruandluse täpsustamiseks . 5 . S elgus keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostamise aluste kohta . Muudatuse kohaselt tuleb esitada uus finantsplaan, kui Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused on mõjutanud finantsplaani andmeid. Sel juhul tuleb nõukogu poolt kinnitatud finantsplaan esitada ehk saldoandmikusse sisestada ühe kuu jooksul pärast KVJI eelarve kinnitamist. Mõju ulatus on vähene , sest eelnõuga ei muudeta põhi protsessis toimuvat, vaid täpsustatakse üht detaili. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne ja sõltub sellest , k as Riigikogu ja valituse ot s used mõjutavad KVJI fina n tsplaan i. Mõjutatud sihtrühm on suur, puudutab kõiki KVJI , kuid korrigeerimist vajavad siiski vaid valitsuse või R iigikogu otsu ste järgselt muutuvad finantsplaanid . Ja pigem on oluline , et õiged finantsplaan id on edaspidi KVJI eelarve koostamise aluseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk e ei ole. 6 . Laenude andmise sätte täiendamine Laenude ja riigigarantiide andmise tingimusi täpsustatakse suurema õigusselguse loomiseks. Olulist otsest ega kaudset mõju muudatusega ei kaasne. 7. Riigisiseste toetuste andmine Seaduses täiendatakse riigisisestest vahenditest toetuste andmise sätteid, lähtudes sellest, et riigieelarve vahendeid peaks kasutama läbipaistvalt, otstarbekalt ja vastutustundlikult, samuti sellest, et ministril peaks olema võimalus oma valitsemisala eelarvevahendite kasutamist kontrollida ning vajadusel valesti kasutatud vahendeid tagasi nõuda, samuti reguleeritakse antud projektipõhise toetuse tagasinõudmist, viivis eid ja nende ajatamist. Seadust täiendatakse ka projektipõhise toetuse andmekogu loomist võimaldava regulatsiooniga. Sihtrühm: Vabariigi Valitsus (andmekogu volitusnorm) Sihtrühm: Ministeeriumid Mõju ulatus on keskmine , sest kuigi eelnõus sätestatud toetuste andmise põhimõtteid peavad edaspidi arvesse võtma kõik ministeeriumid , antakse toetusi riigieelarves selleks ettenähtud vahendite olemasolul. Ning vajalik on üksnes uue RES regulatsiooniga kohanemine ja selle arvesse võtmine. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne. 8 .T äpsustatakse ja täiendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja riigieelarve vahelist seost . Eelnõu kohaselt ei tehta suuri põhimõttelisi muudatusi KOVide rahastamise süsteemis. Kavandatavad muudatused tehakse lihtsustamise ja paindlikkuse eesmärgil. Tunnistatakse kehtetuks osad mittevajalikud sätted. KOVide jaoks on oluline rahastamissüsteemi stabiilsus, mis tagab iseseisva eelarve põhiseaduslikkuse garantii täitmise. Eelnõuga täpsustatakse, et KOVidele antavad juhtumipõhised toetused ei ole riigi ja üleriigilise omavalitsusliidu eelarve läbirääkimiste kohustuslik objekt. Lisatakse volitusnorm, et ministeeriumi eelarvest KOVidele tegevuskuludeks juhtumipõhiste toetuste andmiseks võib kehtestada ministri määruse. Nähakse ette säte nt sõjaolukorraks, mis võimaldab KOVidele võrreldes tavaolukorraga lihtsamini ülesandeid panna koos nende täitmiseks vajaliku rahastamisega. Sihtrühm: ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused selgemad õiguslikud alused KOVide rahastamise korraldamiseks. Lisaks suureneb paindlikkus riigieelarvest KOVidele toetuste eraldamisel ning muudatused arvestavad erinevate olukordadega. Nt ministeeriumid saavad kehtestada määruse juhtumipõhiste ja valemipõhiste tegevustoetuste andmiseks ministeeriumi eelarvetest. KOVide jaoks on muudatused minimaalsed, sest igapäevast tööd ei mõjuta see, kas juhtumipõhised toetused on eelarve läbirääkimiste objektiks ja missuguse volitusnormi alusel toetusi antakse. Muudatustega ei vähendata KOVide võimalusi nende finantseerimise kujundamises kaasa rääkimisel. ​ Mõju ulatus on väike , sest ​ei tehta ​​suuri põhimõttelisi muudatusi KOVi ​​de rahastamise ​​süsteemis​​ ​​​ning kavandatavad muudatused on täpsustused​ ​​​​lihtsustamise ​​​​ja paindlikkuse eesmärgil​​.​​ Eelkõige puudutavad muudatused juhtumipõhiseid toetusi, mille osakaal KOVide eelarvetes on väike. ​​ Ministeer ​​​​ iumide ​​​​​​jaoks ​​​​​​ta​​​​​​ gavad m​​​​​​ uudatused ​​erinevate olukordade jaoks ​​​​​õiguslikud alused ​​​​​​ KOVide rahastamise korraldamiseks. ​​​​​​Lisaks ​​​​​​suurene​​​​​​b paindlikkus ​​​​riigieelarvest KOVidele toetuste eraldami ​​​​sel.​​​​​​ Ministeeriumi d e eelarvetes on KOVidele antavate juhtumipõhiste toetuste osakaal väike. ​​​​​​ ​​​ ​ Mõju avaldumise sagedus on väike , sest reeglina on KOVide rahastamissüsteemi muudatused KOVidega läbi räägitud ja need on piisava ajavaruga ette teada. ​Muu​​ datused ​​puuduvad üksikuid detaile eelkõige riigieelarvest juhtumipõhiste toetuste andmisel​​ ​​ ning​​ ​​need ei m​​õ​​​​j​uta ​​​​KOV​​​​ ide i​​g​​​​a​​​​p​​​​ äevast ​​​​tööd.​ ​​ Ministeeriumide jaoks tagavad muudatused paindlikud õiguslikud alused​​ KOVidele ​​​​toetuste er ​​​​ ald ​​​​ amisel . ​​​​ KOVide ​​​​toetamine ei ole ministeeriumide peamine ​​​​tegevus.​ ​​ ​​​ ​ Mõjutatud sihtrühma suurus on suur , sest puudutab kõiki KOVe ja ministeeriume, kes tegelevad KOVide toetusfondi rahade ​ja ​​muude​​ ​​toetuste ​jaotamisega Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike . Ainuke risk on liiga detailsed ja jäigad reeglid seaduses, mis ei võimalda teatud olukordades teha otstarbekaid otsuseid. Nt valitsus ja KOV liit soovivad mingeid rahastamispõhimõtteid muuta, aga seaduse sätted ei võimalda seda teha.​ An ​​ tud eelnõu eesmärk on se ​​ lliseid riske vähendada ​​​​ja KO​​​​ Vide rahastamisel o​​n lisatud ​​​​ paind ​​​​ likkust juurde.​​​ ​ 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid tulusid ega kulusid . 8 . Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks ja uusi rakendusakte ei kavandata. K ehtivate volitusnormide alusel kehtestatud rakendusaktid ei vaja muutmist . 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. detsembril 202 5 . Selleks, et eelnõus toodud sätted saaksid vastuvõtmise järgselt kehtida 2026. aasta riigieelarve suhtes, peab eelnõu olema vastu võetud ja jõustunud enne 1. jaanuari 2026. Jõustumise aeg on planeeritud eeldatavat eelnõu menetlemise aega arvestades. Seaduse eelnõu § 27 lõikeid 2 ja 3 ja § 58 lõiget 5 kohaldatakse esimest korda 2025. aasta riigieelarvele . Seaduse eelnõu § 26 lõikeid 5¹ ja 8, § 56 lõikeid 1, 2 2 ja 2 3 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele. E nne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni . 10. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumi d ele, Riigikantseleile , põhiseaduslikele institutsioonidele , Eesti Pangale , Eelarvenõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus . septembril 2025 . a (allkirjastatud digitaalselt) EELNÕU kuupäev Riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigusakti või haldusakti, mille kehtestamise õigus või kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab põhiseadusliku institutsiooni juht tema institutsioonile omase aktiga, arvestades põhiseaduslikule institutsioonile ette nähtud erisusi ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigusakti või haldusakti, mille kehtestamise kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab riigisekretär haldusaktiga.“; 3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui Vabariigi Valitsus ei arvesta e elarvenõukogu arvamusega , vormistatakse selle kohta Vabariigi Valitsuse istungi otsus hiljemalt kahe kuu jooksul arvates arvamuse esitamisest . Otsuse põhjendus avalikustatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel .“; 4) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 , 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(4) E elarvenõukogul on õigus saada ministeeriumi d elt ja teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid . (5) Eelarvenõukogu avalikustab oma arvamused e elarvenõukogu veebilehel. Eelarvenõukogul on õigus avaldada oma hinnangute ja arvamuste koostamise aluseks olevad metoodikad ja andmed ning esitleda neid arvamusi Riigikogu rahanduskomisjonile selle taotlusel. (6) Eelarvenõukogu tegevust hindab Eesti Panga nõukogu nimetatud sõltumatu väline hindaja vähemalt kord nelja aasta jooksul või Riigikogu rahanduskomisjoni taotlusel . Hinnang esitatakse Eesti Panga nõukogule, seda tutvustatakse rahandusministrile ja Riigikogu rahanduskomisjonile ning avalikustatakse e elarvenõukogu veebilehel.“; 6 ) paragrahvi 4 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Rahandusministeeriumil on õigus saada ministeeriumidelt ja teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt vajalikke andmeid eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja prognooside ning riikliku keskpika eelarve- ja struktuurikava (edaspidi eelarve- ja struktuurikava ) ning selle iga-aastase eduaruande koostamiseks. “; 7 ) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 5. Eelarvepositsioon, netokulud ja eelarvepoliitiline eesmärk “ ; 8 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Valitsussektori netokulud on valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, Euroopa L iidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult Euroopa L iidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud Euroopa L iidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed .“ ; 9 ) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk määratakse käesolevas seaduses sätestatu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/ 1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 ( ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) alusel .“; 1 0 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Euroopa Liidu eelarveraamistikuna mõistetakse käesolevas seaduses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 121 , 126 ja 1 3 6 ning selle lepingu lisaprotokollil nr 12 põhinevat liikmesriikide eelarvepoliitika koordineerimise süsteemi ja põhimõtteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e s (EL) 2024/1263 ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 02.08.1997, lk 6–11 ) .“; 1 1 ) seadust täiendatakse §-ga 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 1 . Eelarvepoliitika piirmäärad (1) Riigieelarve ja eelarvestrateegia tuleb koostada nii, et valitsussektori eelarvepositsioon ja võlakoormus on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolliga nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/1263 nõuetega ning valitsussektori iga-aastane netokulude kasv on kooskõlas käesoleva seaduse § 20 1 alusel koostatud kehtiva riikliku eelarve- ja struktuurikavaga. ( 2 ) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori struktuurne puudujääk ei ületa üht protsen ti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades ühelgi aastal , arvestades käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi rahandusprognoosi . ( 3 ) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda kuni 1,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades . “; 1 2 ) paragrahvi 6 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 6. Eelarvepositsiooni reeglid keskvalitsuse juriidilisele isikule “; 1 3 ) paragrahvi 6 lõiked 1, 1 1 ja 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 7 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon eelarveaastal või sellele järgneval nelja aastal taseme , mis oleks lubatud kooskõlas käesoleva seaduse § 5¹ reeglite ga , esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise ks ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks . (2) Juhul kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi rahandusprognoosi kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon käesoleva seaduse § 5¹ reeglite ga lubatu t , peab Vabariigi Valitsus rakendama riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise korra l meetmeid eelarvepositsiooni parandamiseks . “; 15 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „ ( 2¹ ) Juhul kui käesoleva para grahvi lõi getes 1 ja 2 nimetatud meetmetest ei piisa Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolli nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/1263 nõuete täitmiseks, rakendab Vabariigi Valitsus eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid mahus , mis viib riigieelarve ja eelarvestrateegia nende nõuetega vastavusse . “; 16 ) paragrahvi 7 lõi g e 3 tunnistatakse kehtetuks; 17 ) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ning tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Juhul kui kehtib Euroopa Liidu üldine või riigipõhine vabastusklausel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/126 3 kohaselt , võib edasi lükata k äesoleva seaduse § 7 lõigetes 2 ja 2¹ ning § 5¹ nimetatud meetmete rakendamist , juhindudes Euroopa Liidu nõukogu asjakohase otsuse tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatust. V abastusklausl it võib rakendada üksnes tingimusel , et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis . “; 18 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 2– 4 järgmises sõnastuses: „ (2) Euroopa Liidu üldise vabastusklausli rakendamiseks tuleb analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eesti vabastusklausli rakendamise aastal või sellele järgneval aastal. Vabastusklauslit tohib rakendada üksnes juhul, kui majandussurutis esineb ka Eestis ning see on tõsine. (3) Majandussurutis loetakse olemasolevaks ja tõsiseks, kui käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi majandusprognoosi kohaselt on reaalse sisemajanduse koguprodukti aasta kasv negatiivne või reaalne sisemajanduse koguprodukt on rohkem kui kolm protsenti madalam võimalikust reaalsest sisemajanduse koguproduktist. A nalüüsi ja ettepaneku vabastusklausli kohaldamiseks koos riigi rahanduse jätkusuutlikkuse analüüsiga keskpikas perspektiivis esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele. (4) Riikliku vabastusklausli või selle pikendamise taotlemise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul , juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/126 3 nõuetest . Juhul kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse majandussurutise tõttu, tuleb enne analüüsida majandussurutise olemasolu ja tõsidust Eestis vabastusklausli taotlemise aastal või sellele järgneval aastal. Kui riiklikku vabastusklauslit taotletakse mõnel muul põhjusel, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele põhjendused riikliku vabastusklausli taotlemise või pikendamise vajaduse kohta. “; 19 ) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Kui pärast andmete esitamist tehtud Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsused mõjutavad finantsplaani andmeid, tuleb esitada uus finantsplaan hiljemalt kuu aja jooksul pärast keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve kinnitamist. “; 20 ) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eelarvenõukogu annab arvamuse: 1) eelarvestrateegias esitatud valitsussektori eelarve poliitiliste eesmärkide kohta enne eelarve strateegia kinnitamist ; 2) eelarve- ja struktuurikava eduaruandes kajastatud möödunud aasta kulukasvu vastavuse kohta netokulude trajektoorile ja võimalike kõrvalekalde põhjuste kohta rahandusministri taotlusel enne selle esitamist Euroopa Komisjonile ; 3) riigisisese eelarvepoliitilise eesmärgi täitmise kohta möödunud eelarveaastal hiljemalt 30 päeva enne eelarvestrateegia kinnitamist ; 4) riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava s esitatud netokulude kasvu vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/126 3 nõuetele enne kava kinnitamist . (2) Arvamus koostatakse lähtudes käesolevas peatükis kirjeldatud nõuetest, Euroopa Liidu toimimise lepingu lisaprotokolli nr 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/1263 nõuetest , samuti eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest . “; 21 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Riigi eelarveraamistiku toimimise hindamine Eelarvenõukogu hindab käesolevas peatükis kirjeldatud kodumaise eelarveraamistiku toimimist vähemalt kord i ga nelja aasta järel või Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul . “; 22 ) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ Rahandusprognoos on eelarve- ja struktuurikava ning selle eduaruande, eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu aluseks. “; 23 ) paragrahvi 16 lõige 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 24 ) seadus e 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 18 1 järgmises sõnastuses: „ § 18 1 . Makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi järel hindamine (1) Eelarvenõukogu hindab regulaarselt , kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi tõepärasust , lähtudes objektiivsetest kriteeriumidest, et välja selgitada võimalike süsteemsete kõrvalekallete olemasolu. Eelarvenõukogu avalikustab hinnangu ja Rahandusministeerium võtab tulemused arvesse tulevaste makromajandusprognooside ja rahandusprognooside koostamise korra l. (2) Vajaduse korra l esitab R ahandusministeerium ülevaate vajalike meetmete kohta süsteemsete kõrvalekallete likvideerimiseks makromajandusprognoosis ja rahandusprognoosis. “; 25 ) seaduse 3. peatükki täiendatakse 2¹. jaoga järgmises sõnastuses: „ 2¹. jagu Eelarvelise järelevalve dokumendid § 20¹ . E elarve- ja struktuurikava (1) Käesoleva seaduse §-le 6¹ vastavad keskpika perioodi eelarve-eesmärgid kinnitatakse Vabariigi Valitsuse Euroopa Liidu nõukogule ja Euroopa Komisjonile esitatavas eelarve- ja struktuurikavas. (2) E elarve- ja struktuurikava koostatakse vähemalt kord nelja aasta jooksul , järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/1263 nõudeid ning käesoleva seaduse § -s 5 1 sätestatud eelarvepoliitika piirmäära sid . (3) Juhul kui eelarve- ja struktuurikava viimane kehtivusaasta langeb kokku Riigikogu korraliste valimiste aastaga , esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele eelarve- ja struktuurikava eelarve-eesmärgid kinnitamiseks hiljemalt neli kuud enne järgmise eelarveaasta algust ning Vabariigi Valitsus kinnitab eelarve- ja struktuurikava hiljemalt kaks kuud enne järgmise eelarveaasta algust. (4) Eelarvenõukogu annab hinnangu eelarve- ja struktuurikava netokulude kasvu aluseks oleva makromajandusprognoosi ja selle makromajanduslike eelduste kohta enne kava esitamist Euroopa Komisjonile. H innangu arvestamata jätmist põhjendab Rahandusministeerium. Põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. § 20² . Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne Eelarve- ja struktuurikava täitmis t hinnatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/1263 nõu etele igal aastal koostata vas eduaruan des . § 20³ . Fiskaalriskide raport Rahandusministeerium koostab fiskaalriskide raporti regulaarselt , et hinnata riske, mis võivad ohusta da riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning kaasavat ja kestlikku kasvu keskpikas perspektiivis , sealhulgas võttes võimaluse korra l arvesse hinnanguid kliimamuutustega kaasneva te makrofiskaalrisk id e ja nendega seotud jaotuslike mõjud e kohta . “; 26 ) paragrahvi 25 1 lõi ke 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste, sealhulgas reformide ja investeeringute abil , millel on mõju riigi rahandusele ning kestlikule ja kaasavale kasvule, jõutakse prognoosist, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta, riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni ja seda valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite kaupa ;“; 27 ) paragrahvi 26 lõige 5 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(5 1 ) Riigieelarves liigendatakse ministeeriumi valitsemisala kulud riigiasutuste või nende gruppide kaupa. Ministeeriumi valitsemisala programmi tegevuse ja põhiseadusliku institutsiooni kulud liigendatakse majandusliku sisu põhjal järgmiselt : tööjõu- ja majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused ning muud kulud, eristades riigivõla intressikulu, edasiantava maksu kulud ja alates ühest miljonist eurost seadusest tulenevad arvestuslikud kulud.“; 28 ) paragrahvi 26 lõige 5 2 tunnistatakse kehtetuks; 29 ) paragrahvi 26 lõikes t 8 jäetakse välja tekstiosa „ , 5 2 “; 3 0 ) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning riigieelarvet on lubatud korrigeerida pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.“ 3 1 ) paragrahvi 2 7 täiendata kse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelarveaastale j ärgneva eelarveaasta kahe esimese kuu jooksul võib riigieelarve s teha vahendite liigenduse muutmisega seotud o tsuseid eelarve korrigeerimiseks käesoleva seaduse § 56 ja 58 kohaselt ning riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel . “; 32 ) paragrahvi 46 lõi ke 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kohaliku omavalitsuse üksuste , üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja Vabariigi Valitsuse esindajad peavad enne eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist läbirääkimisi eesmärgiga kokku leppida järgmistes küsimustes :“; 33 ) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toetuste jaotamise alused, kasutamise tingimused, suuruse kujunemise põhimõtted ja suurused eelarvestrateegia perioodiks ja eelarveaastaks; “ ; 34 ) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) finantsdistsipliini tagamise meetmed ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuste konsolideeritud eelarvepositsiooni parandamise meetmed; “; 35 ) paragrahvi 46 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 3 6 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõi g et ega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „ (6) Kui Riigikogu või Vabariigi Valitsus kehtestab pärast kohaliku omavalitsuse üksuse e elarveaasta algust õigusakti, mille alusel vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud jooksval eelarveaastal , hüvitab riik õigusakti kehtestamisega kaasnevad rahalised lisamõjud eelarvele samas ulatuses või vähendab kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustusi proportsionaalselt. Hüvitist ei maksta, kui õigusakti kehtestamise tulemusena vähenevad kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve sissetulekud või suurenevad väljaminekud vähem kui 10 000 euro ulatuses . (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õigusakti kehtestamisega kaasnevaid lisa kulusid ei hüvitata, kui Vabariigi Valitsuse õigusakt on kehtestatud kahe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppe alusel või kulude mittehüvitamine on üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahel kokku lepitud. “; 37 ) paragrahvi 47 lõi ke 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tasandusfondi suurus ja jaotamise põhimõtted määratakse riigieelarve või muu seadusega.“; 38 ) paragrahvi 48 lõi ked 2 –4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks antav toetus, mida jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. (3) Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad sätestatakse seadusega. (4) Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 39 ) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 40 ) paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ja § 48 lõikes 6 nimetatud jaotust, makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele kuni selle jaotuse kehtestamiseni igal kuul kuni üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast, arvestades riigieelarves jooksvaks eelarveaastaks kavandatud summaga või riigieelarve eelnõus kavandatud summaga, kui jooksva aasta riigieelarve on vastu võtmata. “; 41 ) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Ministeerium annab riigieelarvega ministeeriumi valitsemisalale ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele sihtotstarbelist juhtumipõhist toetust investeeringuteks või tegevuskuludeks.“; 42 ) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 43 ) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2¹) Minister võib määrusega kehtestada tingimused ja korra tegevuskuludeks toetuse andmiseks juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja jaotamise põhimõtted.“; 44 ) paragrahvi 50 lõi keid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Minister võib määrusega kehtestada tingimused ja korra investeeringutoetuse andmiseks juhtumipõhiselt, milles sätestatakse vähemalt: 1) toetuse andmise eesmärk; 2) toetatavad tegevused; 3) toetuse jaotamise või taotlemise põhimõtted; 4) taotluse esitamise korra l sell e hindamise põhimõtted; 5) toetuse väljamaksete tegemise kord.“; (4) Riigieelarvest antakse kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema valitseva mõju all olevale üksusele juhtumipõhist investeeringutoetust järgmistel tingimustel: 1) toetatava investeeringuga panustatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava valdkondliku eesmärgi täitmisse; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peavad sisaldama vähemalt seaduses määratud perioodi; 3) omafinantseeringusse panustamise korra l peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma tagada omafinantseeringut , arvestades finantsdistsipliini meetmeid seaduses määratud tingimustel.“; 45 ) paragrahvi 50 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 46 ) paragrahvi 51 täiendatakse lõi g e te ga 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei rakendata, kui riikliku ülesande kulude hüvitamine kohaliku omavalitsuse üksustele on ühekordne ja hüvitamise vajadus ei olnud ette teada riigieelarve eelnõu koostamise või menetlemise ajal. (8 ) Vabariigi Valitsus võib erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olukorras või vahetult nendeks valmistumise ajaks anda määrusega erakorralise ja ühekordse riikliku ülesande tunnustega ülesande kohaliku omavalitsuse üksusele täitmiseks, hüvitades riikliku ülesande täitmise kulu kohaliku omavalitsuse üksusele määruses sätestatud alustel ja korras. Ülesande andmine kooskõlastatakse omavalitsusüksuse või üleriigilise omavalitsusüksuste liiduga.“; 47 ) paragrahvis 52 asendatakse sõna „riigieelarvesse“ sõnaga „riigile“; 48 ) paragrahvi 53 1 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 53¹. Riigisisese projektipõhise toetuse andmine (1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvel t antava riigisisese projektipõhise toetuse andmise, sealhulgas taotlusvooru korraldamise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetusena antud vahendite või selle jäägi tagasinõudmise tingimused ja korra , kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 49 ) paragrahvi 53¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „ (1¹) Riigisisest projektipõhist toetust antakse kooskõlas valitsemisala arengudokumentidega kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks. Riigisisest projektipõhist toetust antakse käesoleva seaduse alusel füüsilistele või juriidilistele isikutele riigieelarve vahenditest üldjuhul avatud taotlusvooru kaudu. Erandjuhul ja põhjendatult võib riigisisest projektipõhist toetust anda otsustuskorras, kui minister on kehtestanud selliste toetuste andmise põhimõtted käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega. “; 50 ) paragrahvi 53¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „ riigisisese toetusprogrammi“ sõnadega „ riigisisese projektipõhise toetuse andmise tingimuste“; 51 ) seadust täiendatakse §-dega 53² ja 53³ järgmises sõnastuses: „ § 53². Riigisisese tegevustoetuse andmine (1) Ministril on õigus anda valitsemisala vahendite arvel t riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või käesolevas paragrahvis sätestatud alustel, kui seda antakse valdkonna valitsemisala programmis sisalduvate tegevuste tõttu . Põhiseaduslik institutsioon võib anda tegevustoetust, kui see on seotud tema ülesannete ja tegevussuundadega . (2) Tegevustoetust antakse saajale , võttes aluseks põhikirjas loetletud talle mõeldud ülesan ded ja arengudokumentides määratud eesmär g id. Tegevustoetuse saaja ks või b olla keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti . (3) M inisteeriumi valitsemisala eelarvest tegevustoetuse andmise põhimõtted ja korra, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist , kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . § 53³. Riigisiseste sotsiaaltoetuste andmine (1) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvel t võib f üüsilistele isikutele anda riigisisest sotsiaaltoetust , mille andmine ei ole ette nähtud seaduse või muu õigusaktiga , kui selleks on valitsemisala eelarves vahendid ette nähtud. (2) Ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt antava riigisisese sotsiaaltoetuse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (3) Põhiseaduslik institutsioon kehtestab sotsiaaltoetuse andmise põhimõtted ja avalikustab need oma veebilehel. “; 52 ) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 55. Riigisisese projektipõhise toetuse ja välistoetuse kaasrahastamise eelarve kasutamine (1) Riigisisese projektipõhise toetuse ja välistoetuse riigieelarves ette nähtud kaasrahastamise vahendite andja peab tagama, et toetuse või kaasrahastamise vahendite saaja kohustub kasutama saadud toetust või vahendeid ainult toetuse või vahendite andja määratud otstarbel ja tingimustel. (2 ) Riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma toetuse kasutamata jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmisel korral nõuab toetuse andja selle toetuse saajalt tagasi. (3) Riigisisese projektipõhise toetuse andja nõuab toetuse , lähtudes rikkumise raskuse st , osaliselt või täielikult tagasi juhul, kui pärast toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja: 1) on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt , toetuse kasutamise korral on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud; 2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid; 3) ei ole täitnud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult ; 4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (4) Minister võib käesoleva seaduse § 53 1 lõikes 1 nimetatud määrusega kehtestada riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud tagasinõudmise alused. (5) Riigisisese p rojektipõhise toetuse tagasinõudmisest võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel, kui: 1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu; 2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimese võimaluse korra l, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 3) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaoludega. (6) Otsuse riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta võib teha toetuse andmise otsuse tegemise päevast a rv ates nelja aasta jooksul , kui seadus ei sätesta teisiti. Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates sellekohase otsuse saamisest. Erand juhul ja põhjendatul t võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ja ajatada tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist. (7) Kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata , peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul , kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis. (8) Riigisisese p rojektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi arvates käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor , millele lisandub kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor arvestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (9) Riigisisese p rojektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. “ ; 53 ) seadust täiendatakse §-ga 55 1 järgmises sõnastuses: „ § 55¹. Toetuste andmekogu (1) Projektipõhise t oetuse andmisega seotud ülesannete täitmiseks võib asutada andmekogu ja selle põhimääruse kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valdkonna eest vastutav minister määrusega . (2) Andmekogu pidamise eesmärk on võimaldada projektipõhise toetuse taotlemist ning maksetaotluse, toetuse andmisega seotud otsuse ja muu dokumendi menetlemist elektrooniliselt, samuti koondada andmekogusse toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud andmed ning võimaldada uuringute, statistika ja kontrolli tegemist toetuse taotlemise ja saamise nõuete täitmise üle. (3) Andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu vastutav ja volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogu pidamise kord ning andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) andmetele juurdepääsu ja nende väljastamise täpsem kord; 6) andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord; 7) muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused. (4) Toetuste andmekogusse kantakse: 1) projektipõhise toetuse taotleja üldandmed ja arvelduskonto; 2) füüsilisest isikust taotleja eriliiki isikuandmed – rahvus ning sotsiaal-majanduslik ja tervislik seisund, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt antakse toetust nimetatud tunnus te alusel ; 3) toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud andmed ja otsused; 4) muud andmekogu pidamise eesmärgiga otseselt seotud andmed. (5) Andmekogus sisalduvad andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele andmetele. (6) Toetuste andmekogusse kantud andmeid säilitatakse viis aastat arvates toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. Toetuse andmise andmete säilitamise tähtaeg katkeb kohtumenetluse ajaks. “ ; 54 ) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. “; 55 ) paragrahvi 56 lõi keid 2 2 ja 2 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2 2 ) Ministril on õigus muuta ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarveid valitsemisala kulude piirmääraga vahendite kogumahtu muutmata ja tulemusvaldkonna programmi tegevuse majandusliku sisu detailset liigendust programmi tegevuse piirmääraga vahendite kogumahtu muutmata .“; „ ( 2 3 ) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 5 1 kohaselt esitatud majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata. “; 56 ) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 2 4 järgmises sõnastuses: „ (2 4 ) Ministe erium ja põhiseaduslik institutsioon avaldavad käesoleva paragrahvi lõigete 2 2 ja 2 3 kohaselt tehtud muudatuse d koos selgitustega oma kodulehel . “; 57 ) paragrahvi 58 lõi ke 1 senine tekst loetakse esimeseks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Riigieelarves nähakse ette Vabariigi Valitsuse reserv , mis moodustab kuni kolm protsenti kogu riigieelarve kulude ja investeeringute kogumahust.“; 58 ) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Vabariigi Valitsuse reservi kasutamata jääki ei kanta üle järgmisse eelarveaastasse. “; 59 ) p aragrahvi 59 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmise korra l muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset ja käesoleva seaduse § 26 lõike 5 1 kohaselt esitatud majandusliku sisu liigendust võib ülekandmise korra l muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega. “; 60 ) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) t agatisfondi kohustuste täitmise tagamiseks.“; 61 ) paragrahvi 61 lõi ke s 4 asendatakse tekstiosa „ lõikes 7 “ tekstiosaga „ lõikes 4 1 “ ; 62 ) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri antava laenu intressimääraks on intress, millega riigil oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta, ja sellele lisanduv täiendav riskimarginaal, mille määramisel arvestatakse selle isiku krediidiriski ja laenu tähtaega. “ 63 ) paragrahvi 81 5 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja sellest jäetakse välja sõna „esmakordselt“ ; 64 ) paragrahvi 81 5 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustuva redaktsiooni § 27 lõi keid 2 ja 3, § 58 lõiget 5 kohaldatakse esimest korda 2025. aasta riigieelarvele.“; 65 ) seadus e 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §- de ga 81 6 ja 81 7 järgmises sõnastuses: „ § 81 6 . 202 6 . aasta riigieelarvega seotud erisused Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. detsembril jõustunud jõustuva redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹ ja 8, § 56 lõikeid 1, 2 2 ja 2 3 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta riigieelarvele. § 81 7 . Enne 2025 . aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruste kohaldamine Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 1 alusel enne 202 5 . aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud määruse enne 202 5 . aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni . “ ; 66 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 306, 23.11.2011, lk 41–47)“ tekstiosaga „, muudetud direktiiviga (EL) 2024/1265 (ELT L , 2024/1265, 30.04.2024) “ . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 5 . aasta 1. detsembril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202 5 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 202 5 (allkirjastatud digitaalselt) Teie 11.07.2025 nr 1.1-10.1/3250-1, Rahandusministeerium RAM/25-0792/-1K [email protected] Meie 02.09.2025 nr 8-2/5991 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse kooskõlastamine Austatud minister Rahandusministeerium edastas Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 1 (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. I. Põhimõttelised märkused 1. Eelnõu § 1 p 58 kohaselt täiendatakse RES §-i 58 lõikega 5. Muudatuse tulemusena ei ole Vabariigi Valitsuse reservi eelarve kasutamata jääk järgmisesse eelarveaastasse ülekantav. Seletuskirjas on selgitatud, et riigieelarve seadust täiendatakse põhimõttega, et erinevalt teistest riigieelarvega (RE) kindlaks määratud vahenditest, reservi kasutamata jäänud eelarvet järgmisel aastal kasutada ei saa. Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest on RE ja Riigieelarve strateegia 2023–20262 kujunemise protsessi raames eraldatud püsivrahastus informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) küberturvalisuse meetmeks (KüberToetus). KüberToetuse eraldab Rahandusministeerium koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talitusega. KüberToetuse eraldamine toimub kahes taotlusvoorus: erakorraliste ja kriitiliste kübersündmuste lahendamise taotlusvoor (Kriisifond) ja oluliste ühiskondlike funktsioonide häiringute ennetamise taotlusvoor (Ennetusfond). Ennetusfondi voor avatakse aasta alguses eelmise eelarveaasta Kriisifondi voorust tekkinud jäägi ulatuses. See tähendab, et kui eelnõu § 1 punktis 58 kavandatu kohaselt eelarveaastal tekkinud jääki ei kanta üle järgmisesse aastasse, siis Ennetusfondi vooru avada ei saa. Justiits- ja digiministri 03.04.2025. a käskkirja nr 24 „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks"3 alusel hindab taotlusi esmalt meetme hindamiskomisjon. Seejärel maksab Rahandusministeerium hindamiskomisjoni heakskiidu saanud projektidele Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“4 alusel välja toetused. Seni kandis Rahandusministeerium automaatselt KüberToetuse eelarve jäägi üle järgmisesse aastasse. 1 Eelnõude infosüsteemi toimiku number 25-0792 2 Riigi eelarvestrateegia | Rahandusministeerium 3 Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister 4 RT I, 09.12.2023, 9 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898  RES §-i 58 lõikega 5 kavandatud muudatuse kehtestamisel muutub võimatuks KüberToetuse praegune toimimine Kriisifondi ja Ennetusfondi voorudena. Kriisifondi taotlusvoorus toetatakse: erakorralise kübersündmuse tulemusena tekkinud olukorra lahendamist; taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul avastatud kriitilise turvanõrkuse ja küberintsidendi mõju ärahoidmist; ootamatute küberriskide eskaleerumise vältimist; taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul toimunud kriitilise küberintsidendi järelmite lahendamist, kui tegevus ei ole edasilükatav ega rahastatav muudest kinnitatud eelarvetest. Ennetusfondi taotlusvoorus toetatakse: turvaauditi tulemuste rakendamist ulatusliku positiivse mõju tagamiseks; koolitusi ja õppusi küberkriisi ennetamiseks; tegevusi kriitilise küberturvalisuse ohu ärahoidmiseks või toimunud kriisijuhtumi mõju lõpetamiseks; infoturbe halduse süsteemi meetmete rakendamist; vananenud tarkvara väljavahetamist. Mõlemad fondid on vajalikud küberjulgeoleku tagamiseks, mis on laiema julgeoleku tagamise oluline osa. Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium kavandatud muudatust ja jätab eelnõu punkti 58 kooskõlastamata. Justiits- ja Digiministeerium palub jätkata IKT küberturvalisuse toetusmeetme rahade ülekandmise senist praktikat, tagamaks nii Kriisi- kui ka Ennetusfondi jätkuv toimimine. Kriisi- ja/või Ennetusfondide toimimise lõpetamine nõrgestab Eesti küberjulgeolekut, mis tuleb praeguses julgeolekukontekstis välistada. Siinkohal juhime tähelepanu ka asjaolule, et Ennetusfondi (ulatusliku küberintsidendi korral ka Kriisifondi) tegelik vajadus on kordades suurem kui hetkel tagatud rahastus, sest tehnoloogia kiire arengu (tehisaru, kvantarvutite areng) kontekstis tekivad uued küberohud ning toimub riikide vahel tihe konkurents. Justiits- ja Digiministeerium palub jätta eelnõu §-st 1 välja p 58. Kui Rahandusministeerium peab kavandatud muudatust siiski vältimatult vajalikuks, siis palume IKT küberturvalisuse meetmele võimaldada kavandatavast riigieelarve muudatusest erandit või anda 1 kuni 2 üleminekuaastat meetme ümberkujundamiseks ning selleks, et toetuse taotlejatel (ministeeriumid oma valitsemis- ja haldusala ja valdkonna jaoks, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ning Riigikohus) oleks samuti aega muudatusega kohanemiseks. II. Sisulised märkused 2. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse RES § 3 lõiget 2 teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigusakti või haldusakti, mille kehtestamise õigus või kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab põhiseadusliku institutsiooni juht tema institutsioonile omase aktiga, arvestades põhiseaduslikule institutsioonile ette nähtud erisusi ja kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse RES § 3 lõiget 3 teise lausega järgmises sõnastuses: „Õigusakti või haldusakti, mille kehtestamise kohustus käesoleva seaduse kohaselt on ministril, kehtestab riigisekretär haldusaktiga.“. Seletuskirjas on selgitatud: “Lõikeid täiendatakse, et ära nimetada, milliseid akte annavad põhiseaduslike institutsioonide juhid ja riigisekretär, kui neile kohaldub RES säte, mille kohaselt minister annab õigusakti või haldusakti. See on küsimusi tekitanud näiteks riigieelarvest toetuste andmise olukorras, kuivõrd riigisekretäril ja põhiseaduslike institutsioonide juhtidel ei ole määruste andmise õigust.“ Kavandatud lausete sõnastus „Õigusakt või haldusakt [---]“ võib tekitada vääriti mõistmist, sest haldusaktid on samuti õigusaktid. Haldusmenetluse seaduse 5 (HMS) § 51 lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Palume sõnastada kavandatud muudatused järgmiselt: „Õigusaktid, mille [---]“. Muudatuste kavandamisel põhiseaduslike institutsioonide ning riigisekretäri volitustes tuleb arvestada seaduses sätestatud pädevusnormidega. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et eelnõu § 1 punktis 1 kavandatud lahendus on põhjendatud, kuna põhiseaduse tasandil on reguleeritud põhiseaduslike institutsioonide sõltumatus ja erisused. Samuti 5 RT I, 06.07.2023, 31 2  sätestab kehtiv RES § 3 lõike 2, et põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse käesolevas seaduses ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kavandatav täiendus täpsustab seda erisust õigusaktide ja haldusaktide kehtestamise suhtes, andes põhiseaduslikele institutsioonidele paindlikkuse oma aktide vormistamisel. Erinevalt eelnõu § 1 punktis 1 kavandatud muudatusest on eelnõu § 1 punktis 2 tehtava muudatuse suhtes Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et kavandatud lahendus on vastuolus määrusandluse üldpõhimõtetega. Üksikaktiga (näiteks riigisekretäri haldusaktiga) ei ole olemuslikult võimalik reguleerida samu küsimusi, mille seadusandja on delegeerinud otsustamiseks valitsusele ning andnud selleks valitsusele volituse määruse kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseadus ei anna riigisekretärile iseseisvat üldaktide (sealhulgas määruste) kehtestamise õigust. Vabariigi Valitsuse seaduse 6 (VVS) § 79 lõike 7 kohaselt annab riigisekretär Riigikantselei juhtimisel, samuti tema juures asuvate Vabariigi Valitsuse teenindamiseks vajalike asutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju. Eelnõust ilmneb, et toetuste andmise reeglite sätestamiseks on valdkonnapoliitikat juhtiva ministri pädevuses kehtestada määrusega muu hulgas nii toetuse andmise eesmärke, toetuse jaotamise ja taotlemise põhimõtteid kui ka toetuste tagasinõudmise tingimused ja kord. Loetletud küsimuste üldaktiga reguleerimise laiem eesmärk on tagada nii riigi raha vastutustundlik ja sihtotstarbeline kasutamine kui ka võrdne kohtlemine, sest võimalik toetuse saajate ring on lai. Toetuste taotlemise ja tagasinõudmise reeglid peavad olema läbinud vajaliku kaasamise ja otsustusprotsessi ning toetuste saamisele peab järgnema järelevalve. Eelnõu pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kuidas tagatakse riigisekretäri haldusaktile ministri määrusega samaväärne õigusjõud. Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu eelnõu pakutud lahendusega, mille järgi on üldakti tasandil reguleerimist vajavate küsimuste lahendamine võimaldatud riigisekretäri kehtestatud üksikaktis. Palume eelnõu § 1 punkt 2 eelnõust välja jätta. 3. Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt muudetakse RES § 50 lõiget 1. Muudatuste tulemusena saab ministeerium anda juhtumipõhist toetust lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV) ka KOV valitseva mõju all olevatele üksustele (äriühingud või sihtasutused täidavad omavalitsuslikke ülesandeid). Seega laiendaks kavandatav muudatus toetuse saajate ringi. Seletuskirja (lk 28) kohaselt muudetakse mõnevõrra RES § 50 juhtumipõhise toetuse põhimõtteid. Seletuskirja kohaselt ei ole juhtumipõhised toetused osa KOV-ide tulubaasist. JDM-i hinnangul võib siiski asuda seisukohale, et juhtumipõhine toetus on osa KOV tuludest. Riigieelarvest antakse KOV-ile toetust kolmel viisil: tasandusfondist, toetusfondist ja juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks (RES § 46 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 7 (KOFS) kohaselt jaotatakse kassapõhise eelarve põhitegevuse tulude eelarveosas tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks: maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavad toetused ja muud tegevustulud (KOFS § 7 lg 1). Juhtumipõhine toetus on oma olemuselt saadud toetus, mis on ette nähtud investeeringuteks või tegevuskuludeks (RES § 50 lg 1). Seega, hoolimata sellest, et KOV tulubaasi mõistet ei ole õigusaktides täpselt määratletud, on juhtumipõhine toetus osa KOV eelarve tuludest, kuuludes saadud toetuste liigi alla (KOFS § 7 lg 1 p 3). Palume täiendada eelnõu seletuskirja selle tähelepaneku põhjal. 4. Eelnõu § 1 punkti 46 kohaselt täiendatakse RES § 51 (riikliku ülesande kulude katmine) lõikega 8 järgmiselt: „Vabariigi Valitsus võib erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra olukorras või vahetult nendeks valmistumise ajaks anda määrusega erakorralise ja ühekordse riikliku ülesande tunnustega ülesande kohaliku omavalitsuse üksusele täitmiseks, hüvitades riikliku ülesande täitmise kulu kohaliku omavalitsuse üksusele määruses sätestatud alustel ja korras. Ülesande andmine kooskõlastatakse omavalitsusüksuse või üleriigilise omavalitsusüksuste liiduga.“ 6 RT I, 30.12.2024, 4 7 RT I, 30.06.2023, 27 3  Tunnustame püüdlust leida lahendus erinevate kriiside olukorras KOV-le antavate ülesannete rahastamisele. Samas on pakutud sätte sõnastus liiga lai ning väljub RES reguleerimisalast. Oleme seisukohal, et küsimus selle kohta, kes (milline isik või organ), millal (olukorrad), millise õigusaktiga ja milliseid ülesandeid saab KOV-ile anda erinevates erikordades ja nendeks valmistumisel, ei ole RES raames lahendatav küsimus. RES reguleerib rahastamist, ehk juhul kui riigi poolt antakse KOV-le teatud tingimustele vastav ülesanne, siis RES-is võib sätestada kuidas sellisel juhul KOV kulud kaetakse. Kriisiks valmistumine on rahuaeg, ehk erikorda ei ole veel kehtestatud, mistõttu vajab eelnõu koostajate täiendavat analüüsi, millal on PS § 154 lõike 2 nõuetest, mille kohaselt antakse riiklikke ülesandeid KOV-le reeglina seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga, kõrvale kaldumine lubatav. Samuti tuleb arvestada sellega, et kehtiva riigikaitseseaduse § 13 lõike 1 (RiKS)8 kohaselt on näiteks sõjaseisukorra eelseks seisundiks, kui Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardab suurenenud oht, VV poolt kehtestatud „kõrgendatud kaitsevalmidus“, mille Riigikogu omakorda heaks kiidab. Eelnõus esitatud sätte lai sõnastus võimaldab eeldada, et igasuguses erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks valmistumise olukorras saab VV anda määrusega KOV-le täitmiseks riikliku ülesande. Märgime lisaks, et kavandatud sätte sõnastuse puhul jääb selgusetuks, mis on mõeldud riikliku ülesande tunnustega ülesande all. Seletuskiri ei paku selle termini kohta selgitusi. Palume põhiseaduslikes erikordades (erakorraline seisukord ja sõjaseisukord) KOV-dele riiklike ülesannete andmise erisätted kavandada Riigikogu menetluses olevas eriseaduses (tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus9 (TsirkS)) või KOV valdkonnaseaduses. 5. Eelnõu § 1 punktide 49 ja 51 kohaselt täiendatakse RES sätetega, mis hakkavad reguleerima riigisisese projektipõhise toetuse ja riigisisese tegevustoetuse andmist. Seletuskirjas on selgitatud (lk 33): „Vaid erandjuhtudel ja põhjendatult võib anda projektipõhist toetust otsustuskorras. [---] Olukord, kus on vajalik otsustuskorras projektipõhise investeerimistoetuse andmiseks [---] on näiteks riigi asutatud sihtasutusele antavad kas korralised või erakorralised (nt talle kuuluva hoone remont uputuse tõttu) investeeringutoetused.“. Kavandatu puhul peab arvestama sellega, et ministril puudub otsustusõigus erandjuhul või otsustuskorras toetuse andmiseks. Vastavad toetused on võimalik anda näiteks Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Ministri pädevuses on kehtestada toetuse kasutuskord ja aruandlus (RES § 531 lg 1). Olukorras, kus toetuse andmise üle otsustatakse näiteks riigieelarve lugemistevahelisel ajal (otsustuskorras) ei ole ennetavalt võimalik määruse tasandil toetuse andmisega seonduvat kavandada. Eelnõu § 1 punktide 49 ja 53 edukaks rakendamiseks palub JDM võimaldada ministril otsustuskorras toetuste andmist ilma, et vastava toetuse andmise põhimõtted oleksid ennetavalt kehtestatud määrusega. 6. Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt täiendatakse RES-i §-dega 532 ja 533, mis hakkavad reguleerima riigisisese tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuse andmist. Kavandatu kohaselt peab minister kehtestama määrusega tegevustoetuse andmise korra ja põhimõtted. Seletuskirjast ei selgu, mis on täpsemad nõuded ministri määrusele, ehk kuidas peaks toetuse andmise korra ja põhimõtted sisustama. Palume selles küsimuses seletuskirja täiendada. 7. Kavandatud RES § 53² lõike 1 kohaselt on ministril õigus anda valitsemisala vahendite arvelt riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või kõnesolevas paragrahvis sätestatud alustel, kui seda antakse valdkonna valitsemisala programmis sisalduvate tegevuste tõttu. Palume sättes kasutatud termini „valdkonna valitsemisala programm“ asemel kasutada laiemat terminit, näiteks „ministeeriumi prioriteedid“, sest valdkonna valitsemisala programmi muudatused on reeglina aeganõudvad, mis võib põhjustada viivitusi vajalike toetuste andmises. 8. Eelnõus on kasutatud mõisteid „riigisisene projektipõhine toetus“ ja „riigisisene tegevustoetus“. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada kavandatud terminite sisu. Samuti palume täpsustada, kas mainitud toetuste alla kuuluvad ka CO2 osakute müügitulust antavad toetused ja teadus- ja arendusvahendid ning kas nende andmisel tuleb lähtuda eelnõuga kavandatud sätetes ning lisaks reguleerida toetustega seonduvat ministri määrusega? 8 RT I, 14.03.2023, 31 9 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus 668 SE 4 Andmete töötlemise regulatsiooniga seotud märkused 9. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse RES § 4 lõikega 4, mille kohaselt on eelarvenõukogul õigus saada ministeeriumitelt ja teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Märgime, et eelarvenõukogul on vastav õigus Eesti Panga seadusest10 (EPS) tulenevalt juba olemas. EPS § 42 lõike 6 kohaselt on eelarvenõukogul õigus saada ministeeriumilt, valitsussektorisse kuuluvatelt asutuselt ja Eesti Pangalt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid. Kui kahe sätte erinevus seisneb üksnes sõnades „üksus“ ja „asutus“, siis soovitame muuta EPS § 42 lõike 6 sõnastust, mitte sätet dubleerida. Samuti palume täpsustada seletuskirjas, millised on nõukogu õigused asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saamisel. 10. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse RES §-ga 551, milles sätestatakse uue andmekogu (Toetuste andmekogu) loomine. Kavandatavas RES § 551 lõikes 1 on sätestatud, et projektipõhise toetuse andmisega seotud ülesannete täitmiseks võib asutada andmekogu ja selle põhimääruse kehtestada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei ole õigusselguse ega isikuandmete töötlemise põhimõtetega kooskõlas lubava volitusnormi sätestamine andmekogu asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Kuna andmekogus kavandatakse töödelda muu hulgas ka isikuandmeid, siis tuleb andmekogu asutada seadusega. See tähendab, et andmekogu regulatsiooni kehtestamisega seaduse tasandil loetakse andmekogu asutatuks, seaduses määratakse kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, kategooriad, säilitamine, andmekogu vastutav töötleja ning seaduses kindlaks määratud raamides antakse vastavalt kas Vabariigi Valitsusele või ministrile volitus andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Seaduse regulatsiooni kehtestamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud põhimõtetest, muu hulgas ka minimaalsuse põhimõttest, mille kohaselt võib isikuandmeid töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kui hetkel ei ole aga teada, kas andmekogu asutamine on üleüldse vajalik, siis ei ole võimalik ka kindlaks määrata, milliseid andmeid seal andmekogus töötlema hakatakse ning kui kaua neid tuleb eesmärkide saavutamiseks säilitada. Seaduse tasandil andmekoosseisu kindlaks määramine tähendab seda, et andmekogus tuleb neid andmeid töödelda. Kui andmekogus mõnda sätestatud andmekategooriat ei töödelda, tuleb see regulatsioonist välja jätta. Seega ei ole võimalik näha ette andmekogu regulatsiooni juhuks, kui mõni valdkond vajab mõne toetuse menetlemiseks andmekogu. Eelnevast tulenevalt palub JDM toetuste andmekogu regulatsiooni kavandatud sätted (eelnõu § 1 p 53) eelnõust välja jätta või sätestada andmekogu asutamine seaduse tasandil ning anda kohustav volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. 11. Eelnõuga kavandatavas RES § 551 lõikes 3 on sätestatud andmekogu põhimääruse volitusnormi selged raamid. Selle lõike punkti 6 kohaselt nähakse põhimääruses ette andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord. Justiits- ja Digiministeerium märgib, et kui logide säilitamine jääb andmete säilitamise maksimaalse tähtaja raamidesse, siis ei ole vaja seaduse tasandil logisid eraldi reguleerida. 12. Kavandatav RES § 551 lõige 4 sätestab, mis andmeid kantakse Toetuste andmekogusse. Nimetatud lõike punktide 3 ja 4 kohaselt kantakse andmekogusse toetuse taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud andmed ja otsused ja muud andmekogu pidamise eesmärgiga otseselt seotud andmed. Seaduse tasandil tuleb PS §-st 3 ja 26 tulenevalt sätestada töödeldavate isikuandmete kategooriad, samas ei ole punktide 3 ja 4 põhjal selge, milliseid andmeid nende punktide all on mõeldud. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on punktides 3 ja 4 nimetatud kategooriad liiga laiad, sest nende alla saab mahutada piiramatu hulk andmeid. Palume kavandatud RES § 551 lg 4 punkte 3 ja 4 täpsustada ja sätestada nendes töödeldavate isikuandmete kategooriad. 13. Kavandatava RES § 551 lõikes 5 on sätestatud: „Andmekogus sisalduvad andmed ei ole avalikud. Andmekogule on juurdepääs andmekogu vastutaval ja volitatud töötlejal ning andmeandjal enda kohta käivatele andmetele.“ Avaliku teabe seaduse11 (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja 10 RT I, 01.03.2023, 45 11 RT I, 05.07.2025, 2 5  dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused ehk juurdepääsupiirangud, on sätestatud AvTS §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on kohustus iga kord kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (välja arvatud mõned üksikud nii-öelda absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (muu hulgas tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, see tähendab, et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmetele seada juurdepääsupiirang. Arvestada tuleb sellega, et ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet saab teabenõude korras välja nõuda ning teabevaldaja peab hindama, milline osa on juurdepääsupiiranguga ning milline mitte (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendis 12 (lk 12) on kirjas: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada, kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb asutusesiseseks teabeks tunnistada teave, mille avalikuks tulek ohustaks (see tähendab teabevaldaja peab igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. 2020. aasta 1. detsembril jõustus ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon (Tromsø konventsioon) 13, mille Eesti ratifitseeris 201614. aastal. 2024. aastal antud hinnangus15 Eesti õigusaktide kooskõlale nimetatud konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi, kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Tromsø konventsiooni rakendamine eeldab, et eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma Tromsø konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. 12 Andmekogude juhend | Andmekaitse Inspektsioon 13 Council of Europe Convention on Access to Official Documents (CETS No. 205) 14 Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon, RT II, 16.09.2020, 1. 15 Estonia - The Council of Europe Convention on Access to Official Documents (CETS No. 205) 6  Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ei leidu. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk ehk millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavandatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise järelduseni jõutud on. 14. Seoses kavandatud RES § 551 lõikes 5 sätestatud andmekogu vastutava ja volitatud töötleja õigusega andmetele juurdepääsuks märgime, et seda ei pea eraldi sätestama, kuna andmekogu vastutaval töötlejale ja volitatud töötlejale peab igal juhul olema tagatud juurdepääs andmetele oma ülesannete täitmiseks. 15. Kavandatud RES § 551 lõikes 5 on sätestatud, et andmekogule on juurdepääs andmeandjal enda kohta käivatele andmetele. Palume täpsustada, kas kavandatud sättes on andmeandja puhul mõeldud siiski andmesubjekti? Kui mõeldud on andmesubjekti, siis tuleneb tema õigus oma andmetega tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruse16 (IKÜM) artiklist 15 ning seda eraldi riigisiseses õiguses sätestama ei pea. Andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda hõlmab IKÜM-i kohaselt ka õigust saada oma andmetest koopia. Kui koopia andmist tuleb mingil põhjusel piirata, siis tuleb seda teha seaduse tasandil viidates IKÜM artikli 23 lõikes 1 loetletud piirangu alusele, mis õigustab andmesubjekti õiguste piiramist. Kavandatud RES § 551 lõike 5 kohta on seletuskirjas (lk 41) selgitatud, et on igati asjakohane, kui toetuse andja avalikustab oma veebilehel juriidilistele isikutele ja füüsilisele isikutele antud toetuse kohta vähemalt järgmised andmed: saaja nimi, toetuse andmise õiguslik alus, summa. JDM-i hinnangul on seletuskirjas (lk 41) oluline märkus füüsilise isiku andmete töötlemise kohta: „Seejuures tuleb siiski füüsiliste isiku puhul jälgida, et füüsiliste isikute puhul tuleb tagada vastavus IKÜM-ile (ja isikuandmete kaitse seadusele). Eriti oluline on seda jälgida toetuste puhul, mida antakse kindlale sihtrühmale tulenevalt inimese rahvusest, kuuluvusest teatud sotsiaal-majanduslikku gruppi või tervislikust seisundist. Sellisel juhul ei ole füüsilisest isikust toetuse saajate andmete veebilehel avaldamine võimalik, sest eriliigilised isikuandmed vajavad kõrgendatud kaitset ning spetsiifilisele grupile toetuste suunamisel ja sealt toetuse saanute andmete avaldamisel võib hõlpsasti teha järeldusi konkreetse inimese rahvuse, tervisliku seisundi või sotsiaal-majanduslikku gruppi kuulumise kohta.“. JDM lisab, et füüsilise isiku kohta ükskõik milliste andmete avalikustamiseks peab olema seaduses sätestatud, milliseid isikuandmeid avalikustatakse ja mis eesmärgil ning seletuskirjas esitatud põhiseaduspärasuse analüüs. 16. Kavandatud RES § 551 lõike 6 kohaselt säilitatakse andmeid viis aastat lõppmakse tegemisest. Kuna andmekogu eesmärk on ka taotluste menetlemine, siis sisaldab andmekogu ilmselt ka andmeid nende taotluste kohta, mida ei rahuldatud ning mille osas kunagi väljamakseid ei tehta. Kavandatud sätte sõnastusest ei selgu, kui kaua selliste taotlustega seotud andmeid säilitatakse. Andmete säilitamisega seoses tuleb arvestada ka sellega, et kui seaduses on sätestatud, et andmeid säilitatakse viis aastat, tuleb andmeid säilitada täpselt viis aastat, see tähendab viie aasta täitumisel tuleb andmerida viivitamata kustutada. Kui aga andmeid soovitakse kustutada kogumis, siis tuleks seaduses ette näha, et andmeid säilitatakse maksimaalselt viis aastat ning põhimääruses näha ette, et andmeid säilitatakse näiteks neli aastat ja kaks kuud ning seejärel kustutatakse andmed kaheksa kuu jooksul. Selliselt saab andmeid kogumis kustutada. Kui loodava andmekogu puhul on sooviks võimaldada andmete kogumis kustutamine, siis tuleb põhimääruse volitusnormi piirides (kavandatud RES § 551 lõikes 3) sätestada, et põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise täpsustatud tähtajad. III. Normitehnilised märkused ning märkused eelnõu mõjuhindamise kohta 16 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679/EL, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 7  Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas esitatud eelnõu seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju hindamise kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi17 § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Maria Sults 58862946 [email protected] Joel Kook Natalja Zinovjeva Margreth Adamson Signe Reinsalu Kairi Sirkel Helen Uustalu 17 RT I, 12.04.2025, 54 8