TÖÖVÕTULEPINGU NR {viit} ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika
1, 10122 Tallinn, keda esindab Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud
„Tellija“) ja
Advokaadibüroo Sorainen, registrikood 10876331, asukoht Rotermanni tänav 6, Tallinn, keda esindab
vandeadvokaat, partner Norman Aas (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“
ja eraldi „Pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt inimkaubanduse direktiivi uusversiooni Eesti õigusesse ülevõtmise
analüüsi koostamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija pakkumuskutses ja
töövõtja pakkumuses mis on lepingu lahutamatuks osaks.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 15.12.2025. Poolte volitatud
esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus etappide ajakava
täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva.
3. Lepingu hind
1.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 19 900 eurot, millele
lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
1.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest.
1.3. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub
poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel.
1.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
1.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
1.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt
väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise
vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme
pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik
tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
1.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest
teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes
temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas
punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada.
1.2. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu
täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest e-posti aadressil
[email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud
Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise
õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest
Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.
5. Volitatud esindajad
5.1. Käsundiandja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Anne Kruusement,
tel 53321991, e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Käsundisaaja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Sandra Mikli,
tel 56837123, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisana tellija pakkumuskutse.
1
7. Muud sätted
1.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits-
ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja-
riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida
selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks.
Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
1.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),
lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või
muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
1.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 620 8100 Tel: 56837123
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
2
Lepingu 4-7/25-148-1 lisa 1
Tehniline kirjeldus
Inimkaubanduse direktiivi uusversiooni Eesti õigusesse ülevõtmise analüüs
1. Analüüsi taust ja eesmärk
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu on 13. juunil 2024 aastal vastu võtnud direktiivi nr
2024/1712, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist
ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (edaspidi nimetatud inimkaubanduse
direktiivi uusversioon või direktiiv). Eesti peab nimetatud direktiivi oma õigusesse üle võtma hiljemalt
15. juuliks 2026.
Direktiiv on leitav kõikides Euroopa Liidu keeltes Euroopa Liidu Teatajas: Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2024/1712, 13. juuni 2024, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles
käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset.
Selleks, et hinnata, kas Eesti õigus vastab direktiivile, tuleb esmalt läbi viia direktiivi ülevõtmise analüüs,
milles peab käsitlema direktiivi kõiki artikleid, lõike ja punkte ning võrdlema neid Eesti õigusega
(seadused, määrused vm-d olemasolevad ja avaldatud regulatsioonid).
Analüüs peab kajastama järgmist:
a) Kas Eesti õiguses on vaste direktiivi uusversiooni igale sättele (artiklile, lõikele, punktile ja
alapunktile);
b) Kui vaste on olemas, siis kus (õigusakti(de)s) see sisaldub ning lühidalt Eesti vaste kirjeldus (pigem
kirjutada vabatekstina);
c) Hinnang, kas toodud vaste Eesti õiguses on sobiv ja eelduslikult piisav ülevõtmise hindamise korral;
d) Kui Eesti õiguses olev regulatsioon vastab osaliselt, st ei vasta täielikult direktiivis nõutule, tuleb
analüüsis välja tuua, milles täpselt seisnevad puudujäägid ja pakkuda lahendus(ed), kuidas need
võiks lahendada;
e) Kui Eesti õiguses puudub vaste direktiivis nõutule, tuleb analüüsis välja tuua, millis(t)es
õigusakti(de)s või muus dokumendis see tuleks reguleerida ning kirjeldada lühidalt, kuidas see tuleks
reguleerida (ei pea välja pakkuma nt seaduseelnõu täpset sõnastust);
f) Kui direktiivi uusversioon nõuab mõnda tegevust või praktika kujundamist, mis ei pea olema
reguleeritud õigusaktiga või muu avaliku regulatsiooni või juhisega, tuleb analüüsis seda kirjeldada,
kas selline tegevus või praktika on Eestis olemas, millises asutuses ning kas see vastab direktiivis
nõutule;
g) Kui sellist tegevust või praktikat ei ole Eestis või see ei vasta direktiivile, tuleb analüüsis teha
ettepanekud olukorra muutmiseks või parandamiseks;
h) Eraldi tuleb analüüsida direktiivi uusversiooni artiklis 19 ette nähtud inimkaubandusevastase võitluse
sõltumatute raportööride ja riiklike koordinaatorite või samaväärsete mehhanismide osa. Isegi kui
analüüsist selgub, et Eestis olemasolevad praktikad vastavad artiklis 19 nõutule, tuleb lisaks
analüüsida, kas oleks otstarbekas teha muudatusi. Soovitatav on võrrelda selle artikkel 19 teema
osas Eestit lühidalt lähiriikidega, nt Soome, Läti ja Leeduga.
Hankija arvates on metoodiliselt tegu võrdleva õigusliku analüüsiga, mille raames võidakse vajadusel
läbi viia intervjuusid ja peamiselt ühe teemaga seoses (artikkel 19) kaardistatakse ning võrreldakse
etteantud välisriikide regulatsioone. Kui pakkuja arvates tuleks analüüsida muude välisriikide
regulatsioone, tuleb teistsugust valikut põhjendada. Teiste teemade osas ei pea, aga võib samuti
analüüsida välisriikide regulatsioone või praktikaid.
Analüüs peab olema koostatud tervikliku tekstina (mitte tabelina), sisaldama ametlikku direktiivi artiklite,
lõigete, punktide ja alapunktide teksti (võib sisaldada ka põhjenduspunktide teksti, kui see on vajalik
direktiivi õigusteksti paremaks mõistmiseks). Eesti vastavatele õigustekstidele tuleb viidata Riigi
Teatajas avaldatud õigusaktile paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega ning lisada link viitele. Lisaks tuleb
tekstis kajastada viidatava Eesti õigusakti sätteid kas lühidalt, vabas vormis tekstina või lisaks kopeerida
sätted analüüsi teksti, kui see on vajalik parema loetavuse huvides. Näidisena saab kasutada
inimkaubanduse direktiivi ülevõtmise 2012. aasta analüüsi, millele on võimalik võrdluse korral viidata ja
mis on leitav siit.
3
2. Analüüsi ajakava
Hankija pakutud ajakava kohaselt sõlmitakse hanke võitjaga leping hiljemalt 1.09.2025 ning analüüsi
läbiviimiseks on aega kokku maksimaalselt 4 kuud. 2 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest toimub
hankija ja analüüsi koostaja vaheline (veebi)kohtumine, kus analüüsi koostaja tutvustab oma töö
edenemist, mis on tehtud, milline saab olema lõppdokumendi vorm jne. Ajakava on tingimuslik ning
pakkuja võib esitada omapoolse ajakava plaani, pidades silmas, et uuringu lõpparuanne tuleb esitada
15.12.2025 arvestusega, et tööd võetakse hankija poolt lõplikult vastu hiljemalt 31.12.2025.
3. Lisatingimused
Analüüsi teostaja kohustused lepingu täitmisel:
Analüüsi teostaja suhtleb hankijaga, sh osaleb aruande teemalistel aruteludel hankijaga.
Analüüsi teostaja kasutab eelkõige avalikult kättesaadavaid allikaid. Hankija soovitab esmalt tutvuda
järgmiste avalike allikatega:
https://www.justdigi.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/inimkaubandus
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/inimkaubandus
Vajadusel võtab analüüsi teostaja ühendust valdkonna ekspertidega, kelle kontaktid saab hankijalt.
Hankija kohustused lepingu täitmisel:
Hankija abistab vajadusel analüüsi koostajat valdkonna ekspertidega kontakti loomisel.
4