Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
E-post:
[email protected]
MTU EESTI AUDIOVISUAALAUTORITE LIIDU SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD
2. september 2025
Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) tanab voimaluse eest esitada seisukohti autorioiguse
seaduse (edaspidi AutÕS) muutmise seaduse eelnoule, mille eesmark on tapsemini reguleerida
erakopeerimise tasu jaotamise satteid ja muuta seelabi süsteemi paindlikumaks ja tohusamaks.
EAAL hinnangul vajab senine süsteem toepoolest tohustamist, kuid meie hinnangul ei ole selle
puudus seni olnud paindlikkuse vahesus. Justiitsministeeriumi novembris 2024 koostatud VTK toi
valja kehtiva süsteemi kolm peamist probleemi: komisjoni koosseis, Justiits- ja Digiministeeriumi
roll ja taotlustega seonduv. Praegune eelnou ei lahenda meie hinnangul ei komisjoni koosseisu ega
taotlustega seonduvat.
1. Komisjoni koosseis või teisisõnu jaotuskava koostajate ring.
Eelnou puudutab vaid AutÕS § 27-e, kuid EAAL hinnangul algavad probleemid erakopeerimise
tasu jaotamisel AutÕS § 26 lg-st 1, kus on nimetatud need, kellel on oigus erakopeerimise tasule –
autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad. Kui § 27 muutmisel
lahtutakse kavandatavas eelnous loikes 92 rahvusvaheliselt levinuimatest kategooriatest
autorid/esitajad/tootjad, siis § 26 loikesse 1 plaanitakse jatta alles senine oigustatud isikute nimistu,
mis on negatiivselt mojutanud komisjoni koosseisu (sona “proportsionaalselt” on tolgendatud just
sellest nimistust ja mitte sisust lahtuvalt) ja muutmata kujul jaaks mojutama ka edaspidi. Naiteks
2025.aastal kuulus komisjoni haaleoiguslikke liikmeid jargnevalt: 2 autorite esindajat, 2 esitajate
esindajat ja 4 tootjate esindajat.
Paragrahvi 27 loikesse 9 kavandatav sonastus seda probleemi ei lahenda. Seega teeme ettepaneku
alustada erakopeerimise jaotamise süsteemi muutmist muudatustega § 26 loikes 1 ja sonastada see
jargnevalt:
§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks
(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist
kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Helisalvestise
autoril, audiovisuaalteoste autoril, aga samuti helisalvestise esitajal ja audiovisaalteose esitajal,
fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või
fonogrammi sellise kasutamise eest.
Ning kooskolas eelnevaga teeme ettepaneku sonastada § 27 lg 8 jargnevalt:
Tasu jaotatakse helisalvestiste autorite, audiovisuaalteoste autorite, helisalvestiste esitajate,
audiovisuaalteoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes
teoste ja fonogrammide ja salvestuste kasutamisest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud
tingimustest.
Kavandatav eelnou kaotab ara komisjoni moiste ja kaotatakse vajadus selle kinnitamine ministri
poolt. EAAL noustub, et ministri iga-aastane kinnitus komisjoni kinnitamisel on esiteks ebavajalik
halduskoormus, lisaks voib see tekitada eeldusi voi ootusi, et komisjoni koosseis voiks igal aastal
erineda. Paraku liigutakse praeguse eelnouga teise aarmusse.
EAAL teeb ettepaneku määruse tasandil siiski reguleerida komisjoni mõiste ja koosseis ja seda
mitte esindusisikute vaid organisatsioonide ehk erinevat liiki õigusteomajate proportsioonide
kaupa vastavalt eelnevalt toodud ettepanekule § 26 lg 1 kohta.
2. Justiitsministeeriumi roll ja vaidluste lahendamine.
Leiame, et erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi taielik taandamine eraoiguslikuks tehinguks ei
ole oigustatud. VÕS § 14 reguleerib olukordi, kui lepingu pooled on huvitatud lepinguni
joudmisest. Kavandatava eelnou § 27 loikes 9 satestatav lahendus juhuks, kui jaotuskava
koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta aga paradoksaalselt ei motiveeri KEOsid kokkulepet
saavutama, sest erineb oma loogikas piisavalt palju senistest jaotuskavadest ja soosib osade KEOde
osakaalu senisest tuntavat tousu juba selle 60% jaotamisel. Lisaks ei vota see arvesse koiki
kavandatavas eelnous valja toodud asjaolusid, mida tuleb tasu jaotamisel arvesse votta, naiteks
asjaomaste KEOde esindatuse ulatust.
Kavandatava eelnou kohaselt lisataks autoriõiguse komisjoni peamiste ülesannete loetellu nüüd
ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu jaotuskava
koostamist. Juba oma tagasisides VTK-le veebruaris 2024 toime valja oma seisukoha, et praegune
autorioiguse komisjon on vahetoimiv ja ka vahetuntud formaat. EAAL hinnangul on selle
peamiseks pohjuseks asjaolu, et autorioiguse komisjoni vaidluste lahendamise funktsioon tugineb
peamiselt lepitusseadusele, mille kohaselt toimuv lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel
pohinev tegevus. See on idealistlik, aga praktikas mittetoimiv printsiip.
Leiame, et autoriõiguse komisjon võiks toimida sarnaselt toovaidluskomisjoni või
tarbijavaidluste komisjoniga, kuhu üks pool saab poorduda soltumata teise poole nousolekust. See
tahendab, et autorioiguse komisjon peaks lahendama vaidlust kohtumenetluse pohimotetel
kohtueelse soltumatu vaidlusorganina. Ainult nii voiks autorioiguse komisjonist saada praktikas
formaat, mis aitaks valtida aja- ja ressursimahukat kohtuvaidlust ja seda eriti võimalike täienenud
ülesannete loetelu olukorras.
EAAL hinnangul on tervitatav, et kavandatav eelnou satestab senisest tapsemini asjaolud, mida
tuleb votta arvesse tasu jaotamisel:
1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise
kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmark;
2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste voi teoste helisalvestiste
reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid;
3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti;
4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus.
Punktide 2) ja 3) valjaselgitamine on toimunud seni ja jaab ka kavandatava eelnou kohaselt
valjaselgitamisele uuringu kaudu. Kuigi AutÕSi § 27 lg 72 kohaselt peab Vabariigi Valitsus
salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalseteteoste voi teoste helisalvestiste
reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust vahemalt kord
nelja aasta tagant hindama, siis kavandatud eelnous jaab selgusetuks, kas seda loiget tuleks
interpreteerida kui Vabariigi Valitsuse kohustust tellida vastav tarbijauuring. Paragrahvi 27 loiked
10 kavandatakse muuta küll nii, et nn 10% tasu voib kasutada ka jaotuskava valjatootamiseks
vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks, kuid nagu oeldud, jaab selgusetuks, kelle kohustus on
too tarbijauuring tellida. EAAL hinnangul peaks uuringu tellima riigi esindaja ehk Justiits- ja
Digiministeerium.
Kogutava tasu olemuses ja eesmargis ning asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide
esindatuses ei toimu arvestatavaid muutuseid üleoo ega ka ühe kalendriaasta sees. EAAL
hinnangul oleks seega võimalik määruse tasandil igaks järgnevaks neljaks aastaks kehtestada
lisaks tariifidele ka jaotuskava lähtudes tarbijauuringutest ja eelpool toodud asjaoludest.
Sama haldusaktiga voiks kinnitada ka tasu koguja ja jätta komisjoni menetleda vaid nn 10%
taotlused. EAAL hinnangul sisaldab eelnous kavandatav sate, jatta ka tasu koguja asjaomaste
KEOde otsustada, liiga suure voimaluse selleks, et tasujaotuse kokkuleppeni mitte joudmine hakkab
mojutama lepet maarata tasu koguja. See aga ei ole selgust ja kindlust loov ei tasu maksjate ega
oigusteomajate vaatest.
Leiame, et ka ülaltoodud lahendus vahendaks kavandatavale eelnoule sarnaselt Justiits- ja
Digiministeeriumi halduskoormust, lisaks vaheneks antud juhul ka KEOde halduskoormus ning
oleks tagatud kogu erakopeerimise regulatsiooni peamine eesmark – tasu joudmine oiguste
omajateni vahima moistliku aja jooksul.
Kui riik loob süsteemi, kus eraisikutel on oigus teoseid eratarbeks kopeerida ning oiguste omajatel
on oigus sellise kasutamise eest oiglast tasu saada, siis riigi rolliks ei saa jaada ainult teabe vastu
votmine selle kohta, kuidas tasu jaotati.
3. Nn 10% taotlused ja nende menetlemine.
Eelpool nimetatud VTK toi valja ka vajaduse reguleerida paremini taotlustega seonduv. Nii KEOde
kui ka taotluste esitajate vaatest, ei ole senise süsteemi puuduste peamine pohjus olnud mitte see,
kellele taotlused ja aruandlus esitatakse, vaid vahene reguleeritus ja infopuudus taotluste
menetlemise korra kohta. Esiteks saab siingi maaravaks otsustajate ring, mis komisjoni moiste
kaotamisel pigem hajub kui tapsustub. Lisaks leiame, et maaruse kaudu voiks teha erakopeerimise
komisjonile ülesande koostada taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja aruandluse
statuut, mis peab olema avalik dokument, soltumata sellest, kas taotlusi esitatakse edaspidi
Justiits- ja Digiministeeriumile voi tasu kogujale.
MTU Eesti Audiovisuaalautorite Liit ( EAAL ) on 1999.aastal asutatud kollektiivse esindamise
organisatsioon, mille eesmark on audiovisuaalsete teoste autorite (rezissoor, stsenarist, operaatori ja
kunstnik) varaliste autorioiguste ühine teostamine ja kaitse ning autoritasude kogumine ja
valjamaksmine kooskolas autorioiguse seaduse ja liidu pohikirjaga. Seisuga 31.12.2023 esindab
EAAL 568 Eesti audiovisuaalautorit, vastastikuse esindamise lepingud on solmitud üle 70
audiovisuaalautorite esindusorganisatsioonidega üle maailma. EAAL on rahvusvahelise
audiovisuaalautoreid ühendava organisatsiooni Society of Audiovisual Authors (SAA) liige.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
EAAL juhatuse liikmed Liina Trishkina-Vanhatalo, Kaupo Kruusiauk, Hele-Riin Pihel
Saatja: "Eesti Audiovisuaalautorite Liit" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: AutÕS_EN_EAAL_tagasiside_02.09.25
Kuupäev: 2025-09-02 08:46
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Käesolevaga saadame MTÜ Eesti Audiovisuaalautorite Liidu ( EAAL ) tagasiside
AutÕS muutmise eelnõule, mis puudutab Erakopeerimise tasu jaotamise
süsteemi uuendamist.
Lugupidamisega,
Liina Triškina-Vanhatalo
tegevjuht / juhatuse liige
Uus tn 3, Tallinn 10111
E-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.eaal.ee <http://www.eaal.ee>