KarS-i muutmise seaduse eelnõu esitamine VV-sse

Läheme seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele Läheme seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele 1. Miks on muudatust vaja? Eesti karistusseadustikus ei vasta seksuaalse enesemääramise vastased süüteod täiel määral Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile, aga soovime, et vastaksid. Tahame minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. See tähendab seksuaalvägivalla õiguslikku reguleerimist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. Praegu on nii, et kui inimesega astuti vastu tema tahtmist seksuaalvahekorda, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama), siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Ei ole õigustust sellele, et inimene kaasatakse seksuaalsuhtesse tema tahte vastaselt. Eelnõu toetab inimeste seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400: Võtame vastu nõusolekuseaduse jah-versiooni. 2. Mis muutub? Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku ning karistatav hakkab olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumise kõrval peaksid täidetud olema lisatingimused: vägivald, abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine. Eelnõuga sätestatakse, millisel juhul ja millises olukorras ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Selleks on olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb seksuaaltegevuses vabatahtlikult. Vaba ja väljendatud nõusolekuga ei saa olla tegemist ka olukorras, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks. Muutub vägistamise ja nõusolekuta muu sugulise iseloomuga teo üldkoosseisu ehk lõike 1 karistusmäär. 3. Mida on vaja muudatustest veel teada? Nõusolekupõhise lähenemise, täpsemalt jah-mudeli puhul tuleb seksuaaltegevuse osapoolel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda n-ö aktiivne nõusolek. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil. Sõnaliselt tähendab väljendusviisi, kus kasutatakse sõnu – suuline, kirjalik, viipekeelne. Muul viisil tähendab sellist viisi, mis ei ole sõnaline, aga on piisavalt kommunikatiivne, näiteks kehakeel, žestid jms. Kuni nõusoleku väljendamiseni loetakse, et see puudub ja seda ei saa eeldada, st vaikimine ei ole nõusolek. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Nõusolek peab olema antud vaba tahte tulemusena. 1/3  Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema vaba, siis seksuaaltegevuse osapool saab oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada. Läheme seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele Seadusemuudatus on suunatud eeskätt seksuaalvägivalla ennetamisele ja tõkestamisele ning avaldab mõju paljudele eluvaldkondadele. Ometi ei saa panna lootust, et kavandatav seadusemuudatus iseenesest inimestele paremaid suhtlemisoskusi õpetab või inimesi üksteise inimõigusi paremini austama paneb. On selge, et karistusõiguse muutmisega üksi eelöeldut ei saavutata. Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude puhul läinud üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Jah-mudel on näiteks Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis. 4. Miks just nüüd? Vabariigi Valitsuse programmi punkti 400 – Võtame vastu nõusolekuseaduse jah- versiooni – tähtaeg on III kvartal 2025 ehk eelnõu tuleb Vabariigi Valitsusele saata septembri lõpuks 2025. Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Eestis tehtud hiljutised uuringud näitavad, et Eesti inimeste hoiakud seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte austamist ja jõu kasutamise mittesallimist. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu andmete järgi peab 99% Eesti inimestest vägistamist raskeks vägivallaks. Justiitsministeeriumi tellitud uuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda. 5. Kelle jaoks seda tehakse? Meie kõigi ehk Eesti ühiskonna jaoks – et ennetada seksuaalvägivalda ja vähendada ohvrite arvu. Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. 95% kannatanutest olid naised. 6. Keda see veel puudutab? Seaduse vastuvõtmine mõjutab kogu elanikkonda. Lisaks elanikkonnale mõjutab seadusemuudatus ka seksuaalkuritegude uurimise ja menetlemisega seotud asutusi (politsei, prokuratuur, kohus) ning kannatanutele abi pakkuvaid institutsioone. 7. Kui palju muudatus maksab? Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele, nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne, kaasnevad seksuaalvägivallaga kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine või töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ja tõkestamine ülimalt olulised. 2/3 Seksuaalvägivalla ennetamine ja kiire abi seksuaalvägivalla ohvritele vähendab kulusid riigi tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemis. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja Piirivalveameti, Läheme seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav. Kui seadusemuudatus aitab vähendada seksuaalvägivalda, võib tulevikus ressurssi hoopis vabaneda. 8. Millised on muudatuse ohud ja riskid? Vägistamise koosseisu muutumisest mitte teadlikud inimesed võivad eneselegi ootamatult toime panna seksuaalkuritegusid. Teadlikkuse parandamiseks kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös teiste riigiasutustega teavitustööd ning korraldab koolitusi. Seetõttu on oluline jätta piisav aeg seadusemuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide rahastuse toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri (riigi)asutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. Samuti on oluline teavitada avalikkust. 9. Mis on muudatusele eelnenud? Eelnõule on eelnenud lai ja põhjalik kaasamine ning seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine. VTK kohta anti palju tagasisidet ning see toetas jõuliselt jah-mudelit. Teema sõlmküsimuste üle on arutletud ajakirjanduses, konverentsidel, Arvamusfestivalil jne. 10. Millal muudatus tehakse? Eelnõu esitatakse 2025. aasta septembri lõpus Vabariigi Valitsusele. Eelnõu muudatused on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. 3/3  Riigikantselei Meie 12.09.2025 nr 8-1/7497-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) ning Vabariigi Valitsuse kabineti nõupidamisele samasisulise memorandumi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 2. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3. Eelnõule laekunud ettepanekute ja märkuste tabel 4. Eelnõu põhipunktid 5. Memorandum Andra Reinomägi 5484 0744 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 12.09.2025 Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta – karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega.“; 2) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, – karistatakse ühe- kuni nelja-aastase vangistusega. (12) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.“; 3) paragrahvi 141 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;“; 4) paragrahvi 141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 12, 2 või 21 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 5) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult; 2) isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks.“; 6) paragrahvi 1411 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1411. Nõusolekuta sugulise iseloomuga tegu“; 7) paragrahvi 1411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.“; 8) paragrahvi 1411 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega. (12) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.“; 9) paragrahvi 1411 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes;“; 10) paragrahvi 1411 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 12, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“; 11) paragrahvi 1411 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise iseloomuga teos vabatahtlikult; 2) isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks.“; 12) paragrahv 143 tunnistatakse kehtetuks. 13) paragrahvi 1432 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub käesoleva seadustiku § 141 lõikes 12 või § 1411 lõikes 12 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. 2 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……………2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Lühikokkuvõte Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, siis seaduse järgi on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama). Eesti on ühinenud Istanbuli konventsiooniga, mille järgi peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi ilma tema nõusolekuta vahekorda astutakse, olenemata sellest, kas vägivalda tarvitati või kannatanu oli abitusseisundis. Sellist seadusemuudatust on Eestile tungivalt soovitanud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Edaspidi peab inimesega vahekorda astumiseks või tema kaasamiseks muudesse seksuaaltegevustesse alati olema tema nõusolek. See nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. 1.2. Sisukokkuvõte Seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viiakse karistusseadustiku (KarS) sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga. Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama), ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole võimalik uurida, kas selline tegu toimus või mitte, ammugi pole võimalik jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustata, ei teki ka andmeid, mida analüüsida. Kehtiva seaduse ja eelnõu seksuaalvägivalla käsitlus on erinevad. Näiteks on suur erinevus selles, kuidas käsitletakse kannatanu täielikku passiivsust. Kehtiva seaduse järgi tuleks tuvastada, kas kannatanu oli seisundis, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Eelnõu kohaselt tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut ning kas see nõusolek oli vaba. Kõnekas on näiteks järgmine väljavõte reaalsest otsusest kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (initsiaalid on asendatud sõnadega „kannatanu“ ja „toimepanija“): ”Vägistamise (KarS § 141) objektiivse koosseisu moodustab inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Vägivalla all mõistetakse tegusid, mis on kirjeldatud KarS §-s 120-121 (§ 120 ähvardamine, § 121 kehaline väärkohtlemine). Vägistamine eeldab, et suguühe toimuks kannatanu tahte vastaselt. Füüsilise vastupanu all mõistetakse füüsilist kaitsetegevust nagu ärajooksmine, lahtirabelemine, süüdlase löömine, abi kutsumine jne. Võimetuse all vastupanu osutada mõeldakse ka olukorda, kus kannatanu ei suuda vastupanu osutada või loobub sellest objektiivselt esineva füüsilise allajäämuse või psüühilise 1  takistuse (nt hirmu) tõttu. /…/ Kuna kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kannatanu on seksuaalvahekorra ajal kuidagi väljendanud enda vastumeelsust või et toimepanija pidi aru saama, et vahekord on kannatanu jaoks vastumeelne, samuti kuna ei ole tuvastatud, millel põhines kannatanu väidetav hirm, siis ei saa lugeda tõendatuks toimepanija käitumises KarS § 141 lg 1 kuriteokoosseis ning menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele.“ Ajal, mil ühiskonnas on registreeritud seksuaalkuritegude hulk jätkuvas tõusutrendis, on oluline tagada karistusõiguses seksuaalse enesemääramise õiguse vastaste tegude karistamine ning viia karistusseadustik vastavusse ühiskonnas valitsevate hoiakutega, mille kohaselt nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine ning seksuaaltegevuses peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus. Karistusseadustikus sätestatud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmisele nõusolekupõhiseks on toetust avaldanud mitmed seksuaalvägivalla ennetust ja ohvreid toetavad ühendused ja organisatsioonid (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta laekunud tagasisidet1), aga ka seksuaalkuritegude menetlejad Eestis. Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO 2. Oluline on märkida, et Eesti peab 2025. aasta lõpus andma Istanbuli konventsiooni osaliste komiteele ülevaate vahepealsest arengust ehk konventsiooni rakendamise parandamiseks võetud meetmetest, st selgitama, kuidas oleme olukorda parandanud, milliseid soovitusi arvesse võtnud jne. Kõnealune seadusemuudatus on koostatud eeltoodut arvesse võttes. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav. 1.3. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Lepp (5866 8042; [email protected]) ning sama osakonna arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.4. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–20273 punktiga 400: „Võtame vastu nõusolekuseaduse 1 Eelnõude infosüsteem. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f- 9bf6ee8bc07e#kunTLEso, vaadatud 23.07.2025. 2 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) ESTONIA. https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on- estoniapublication/1680a8fcc2; Recommendation of the Committee of the Parties. https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022- 9-cop-recommendationestonia-eng/1680a952f9, vaadatud 23.07.2025. 3 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus, vaadatud 17.06.2025. 2  “jah”-versiooni. Tähtaeg III kvartal 2025.“ Eelnõu aitab ellu viia vägivalla ennetuse kokkuleppes4, Justiitsministeeriumi programmis aastateks 2024–20275, pikaajalises riiklikus strateegias „Eesti 2035“, siseturvalisuse arengukavas6, rahvastiku tervise arengukavas 2020–20307, valdkondlikus „Heaolu arengukavas 2023–2040“8, õigusloomepoliitika põhialustes aastani 20309 ja kriminaalpoliitika põhialustes aastani 203010 seatud eesmärke. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 9 (KarS). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Seaduse muutmise eesmärgid Seaduseelnõu koostamise eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga. See tähendab seksuaalvägivalda käsitleva regulatsiooni muutmist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav. 2.2. Seaduse muutmise laiem taust ja senine regulatsioon Istanbuli konventsiooni ehk naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni11 artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist, ja kohustab konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mistahes sugulise iseloomuga teod, milleks puudub nõusolek, oleks kriminaliseeritud. Artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis. Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni 26.10.2017 reservatsioonideta. Konventsioon jõustus Eestis 01.02.2018. Konventsioon sätestab riikidele miinimumnõuded, millest rangemaid nõudeid võivad riigid luua, kuid millest leebemad normid lubatud ei ole. Sõltumatu ekspertgrupi GREVIO hinnangutes12 ja Eestile tehtud soovitustes13 nõutakse tungivalt, et Eesti ametiasutused reformiksid karistusseadustikus sisalduvaid seksuaalkuritegusid puudutavaid sätteid, et võtta täielikult üle Istanbuli konventsiooni artikli 36 kohane vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning 4 Vägivallaennetuse kokkulepe. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/vagivallaennetuse-kokkulepe, vaadatud 17.06.2025. 5 Justiitsministeeriumi programm aastateks 2024–2027. https://www.just.ee/strateegilised-alusdokumendid, vaadatud 17.06.2025. 6 Siseturvalisuse arengukava. https://www.siseministeerium.ee/stak2030, vaadatud 17.06.2025. 7 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf, vaadatud 17.06.2025. 8 Heaolu arengukava 2023–2040. https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, vaadatud 17.06.2025. 9 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002, vaadatud 17.06.2025. 10 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/kriminaalpoliitika- pohialused, vaadatud 17.06.2025. 11 Istanbuli konventsioon, tõlge eesti keelde. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 17.06.2025. 12 GREVIO’s (Baseline) Evaluation Report on legislative and other measures giving effect to the provisions of the Council of Europe Convention on Preventing and Combating Violence against Women and Domestic Violence (Istanbul Convention) ESTONIA. https://rm.coe.int/grevio-inf-2022-32-eng-final-report-on- estoniapublication/1680a8fcc2, vaadatud 23.07.2025. 13 Recommendation of the Committee of the Parties. https://rm.coe.int/ic-cp-inf-2022-9-cop-recommendationestonia- eng/1680a952f9, vaadatud 23.07.2025. 3 tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ilma ohvri nõusolekuta aset leidnud seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. Istanbuli konventsiooni artiklis 36 sätestatud teod on Eesti karistusseadustikus reguleeritud §-des 141, 1411 ja 143. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 1411). Nõusoleku puudumist väljendavad mõlema kooseisu puhul sõnad „inimese tahte vastane“, samas peab lisaks nõusoleku puudumisele / tahtevastasusele esinema ka vägivald või ohvri seisundi ärakasutamine. KarS § 143 puhul ei pea esinema vägivalda ega seisundit, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Küll aga peab toimepanija ja kannatanu vahel olema sõltuvussuhe, kus toimepanijal on võimalus pakkuda kannatanule eeliseid või võtta ära hüvesid, ning toimepanija panema seksuaalteo toime oma võimupositsiooni ära kasutades. Näiteks saab siin tuua juhtumid, kui tegemist on pereliikmega, treeneriga, ülemusega või muu inimesega, kellel on võim kannatanut kuidagi mõjutada, nii et viimane justkui nõustub vahekorraga, isegi, kui ta sellega tegelikult muul juhul vabatahtlikult nõus ei oleks. Seega, üksnes nõusolekuta/tahtevastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ei täida kehtiva KarS § 141, 1411 või 143 koosseisu. Justiitsministeerium koostas 2024. aastal analüüsi14 seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavuse kohta Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile15. Analüüsis jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt KarS § 141, 1411 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused, näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada. Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga liitunud riigina peame järgima konventsiooni nõusolekupõhist seksuaalsuhete käsitlust, täpsemalt seksuaalvägivalla korral. Istanbuli konventsiooni16 artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist, ja kohustab konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised 14 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 28.07.2025. 15 Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon. RT II, 26.09.2017, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, vaadatud 28.07.2025. 16 Istanbuli konventsioon, tõlge eesti keelde. https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002; art 36 ingliskeelne tekst: Article 36 – Sexual violence, including rape 1 Parties shall take the necessary legislative or other measures to ensure that the following intentional conducts are criminalised: a engaging in non-consensual vaginal, anal or oral penetration of a sexual nature of the body of another person with any bodily part or object; b engaging in other non-consensual acts of a sexual nature with a person; c causing another person to engage in non-consensual acts of a sexual nature with a third person. 2 Consent must be given voluntarily as the result of the person’s free will assessed in the context of the surrounding circumstances. 3 Parties shall take the necessary legislative or other measures to ensure that the provisions of paragraph 1 also apply to acts committed against former or current spouses or partners as recognised by internal law. 4 tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: a) sugulise iseloomuga teona mingi kehaosa või eseme viimine teise isiku tuppe, pärakusse või suhu ilma teise isiku nõusolekuta; b) sugulise iseloomuga tegude toimepanemine teise isiku peal ilma tema nõusolekuta; c) teise inimese sundimine sugulise iseloomuga tegudele kolmanda isikuga ilma tema nõusolekuta. Artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis. Sama artikli lõige 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised võtma vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et lõiget 1 kohaldataks ka tegude suhtes, mis on toime pandud riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud endiste või praeguste abikaasade või partnerite vastu. Artikli 36 olemust selgitavad konventsiooni seletuskirja punktid 189–19417. Seletuskirja punktis 192 selgitatakse, et vägistamise/seksuaalvägivalla kuritegude menetlemine nõuab tõendite kontekstitundlikku hindamist, et teha juhtumipõhiselt kindlaks, kas ohver andis seksuaalseks tegevuseks vabatahtliku nõusoleku. Niisuguse hindamise juures tuleb teadvustada mitmesuguseid käitumuslikke reaktsioone seksuaalsele vägivallale ja vägistamisele, mida ohvritel võib esineda, ning see ei tohi põhineda niisuguses olukorras tüüpiliseks peetava käitumise eeldamisel. Samavõrra oluline on tagada, et vägistamist puudutavate seaduste tõlgendamist ja vägistamisjuhtumite kohtulikku menetlemist ei mõjutaks soolised stereotüübid ning müüdid meeste ja naiste seksuaalsuse kohta. Seletuskirja punktis 193 rõhutatakse, et konventsiooni artikli 36 rakendamisel peavad konventsiooniosalised sätestama kriminaalõigusnormid, mis hõlmavad vabatahtliku nõusoleku puudumise kontseptsiooni kõigi punktides a kuni c loetletud seksuaalsete tegevuste puhul. Siiski jäetakse konventsiooniosalise otsustada, millist konkreetset sõnastust õigusaktides kasutada ja millised on tegurid, mida peetakse vabatahtliku nõusoleku andmist välistavaks. Artikli 36 lõige 2 täpsustab vaid, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, isiku vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse ümbritsevate asjaolude kontekstis. Punktis 194 selgitatakse, et seksuaalvägivald ja vägistamine peavad olema karistatavad sõltumata toimepanija ja kannatanu vahelistest suhetest. Seksuaalvägivald ja vägistamine on väärkohtlevates suhetes levinud võimu ja kontrolli väljendamise viisid ning neil on tõenäosus ilmneda ka lahkumineku ajal ja järel. On äärmiselt oluline tagada, et niisuguste aktide menetlemisel ja kriminaliseerimisel ei tehtaks erandeid juhtudel, kui need aktid on sooritatud praeguse või endise abikaasa või partneri suhtes, nagu neid kirjeldab riigisisene õigus. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tohivad konventsiooniosalised sätestada konventsioonist rangemaid, kuid mitte leebemaid õigusnorme18. 2.3. Eelnõule eelnenud tegevus Justiitsministeeriumi 2024. aastal koostatud analüüsi19 valmimise järel otsustati, et karistusseadustikku muudetakse selliselt, et seksuaalkuritegude puhul minnakse jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning karistusseadustiku sätted viiakse 17 Explanatory Report to the Council of Europe Convention on preventing and combating violence against women and domestic violence, lk 32-33. https://rm.coe.int/1680a48903 18 Ibid, lk 28, punkt 155. https://rm.coe.int/1680a48903 19 Justiitsministeerium (2024). Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavusest Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile. Analüüs. https://www.just.ee/media/4774/download, vaadatud 23.07.2025. 5  vastavusse Istanbuli konventsiooniga. Samas peeti oluliseks, et otsus, kas Eesti täidab võetud eesmärgi jah- või ei-mudeli kehtestamisega, selgub laiapõhjalise kaasamise käigus. Analüüsi tutvustati huvirühmadele ja meediale märtsis 2024, huvirühmadega toimus ühtlasi sisuline arutelu. Justiits- ja Digiministeeriumis toimusid 2024. aastal nn nõusolekuseadust ettevalmistavad kaasamiskohtumised 17.06.2024 ja 17.10.2024. Ühel ja/või teisel kaasamiskohtumisel osalesid lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi kolleegidele ka Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, prokuratuuride, kohtute, Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu, SA Viljandi Haigla, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Eesti SV Tugigrupid MTÜ, Tallinna Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Samuti toimus avalik arutelu 2024. aasta kevadel Tartus toimunud [Eel]arvamusfestivalil ja suvel Paides toimunud Arvamusfestivalil. Detsembris 2024 esitas Justiits- ja Digiministeerium nn nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) valdkonna asutustele ja huvirühmadele arvamuse andmiseks. Nn nõusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuses anti ülevaade Euroopa riikides toimunud arengust Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise järel ning kirjeldati võimalikke nõusoleku regulatsioone eri riikide näitel. Samuti kajastati Eesti inimeste hoiakuid ja kogemusi seksuaalvägivallaga seoses ning esitati nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisega kaasnev võimalik mõju Eesti ühiskonnale. Kuna seksuaalkuritegude nõusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav jah-mudeliks ja ei-mudeliks, siis VTK eesmärk oligi küsida valdkonna asutuste ja huvigruppide mudelieelistust. Jaanuaris 2025 tutvustas Justiits- ja Digiministeerium VTK-d Riigikogu õiguskomisjonile. VTK kohta anti palju tagasisidet ning see toetas jõuliselt jah-mudelit. Jah-mudeli aluseks võtmine nn nõusolekuseaduse ehk vastavasisuliste KarS-i muudatuste koostamiseks sai kirja ka 2025. aasta mais kinnitatud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppesse ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027. Teema sõlmküsimuste üle on arutletud ajakirjanduses ja konverentsidel20. Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon on esitatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK-s21. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KarS-i ja §-s 2 sätestatakse 20 Näiteks President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil 02.10.2024. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/ 21 Eelnõude infosüsteem. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/400611f8-9bb7-45b7-842f- 9bf6ee8bc07e#kunTLEso, vaadatud 23.07.2025. 6 seaduse jõustumine. 3.1. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse karistusseadustikku. Eelnõu § 1 punktidega 1–5 muudetakse KarS § 141 sõnastust. Täpsemalt muudetakse lõike 1 sõnastust ja karistusmäära, lõike 2 punkti 1 sõnastust ja lõikes 3 sisalduvaid viiteid ning paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 11, 12 ja 5. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarS § 141 lõike 1 sõnastust ja karistusmäära. Nii KarS § 141 lõike 1 kui ka § 1411 lõike 1 uus sõnastus (eelnõu § 1 punktis 2) kajastavadki kõige otsesemalt eelnõu eesmärki minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Lõike 1 sõnastusest on välja jäetud varasemad vägistamise kuriteo koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning vägistamise koosseisu täidab eelnõu kohaselt suguühe inimesega ilma tema vaba ja väljendatud nõusolekuta. Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni nelja-aastane vangistus, mis tähendab, et lõige 1 ehk vägistamise üldkoosseis muutub eelnõuga esimese astme kuriteost teise astme kuriteoks. Kehtiva § 141 lõike 1 tekstis on sõnad „suguühtesse astumine“. Kuigi ka praegu ei tähenda suguühtesse astumine või vahekorda astumine üksnes seksuaalse tegevusega alustamist, vaid seksuaaltegevust laiemalt, muudetakse eelnõuga KarS § 141 sõnastust, rõhutamaks nõuet, et nõusolek peab olema mitte üksnes seksuaaltegevuse alustamiseks, vaid ka selle jätkumiseks. Neil põhjustel sõnastataksegi lõike 1 tekst järgmiselt: „suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta /…/“. On teada, et sõnu „suguühtesse astumine“ kasutatakse ka KarS §-des 1432, 144, 145, 1451 ja 179, ent nendes sätetes ei ole muudatus vajalik, kuna neis paragrahvides sätestatud alaealiste seksuaalse väärkohtlemise teod on karistatavad algusest peale, olenemata sellest, kas alaealine ise on sellega nõus või mitte. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KarS § 141 lõigetega 11 ja 12. Lõike 11 kohta on antud selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse eelnõu § 1 punkti 12 sisu ehk KarS § 143 kehtetuks tunnistamist (vt lk 12-13). Varasemad lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 12 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni kuueaastane vangistus). Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KarS § 141 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Punkti sõnastust kitsendatakse selliselt, et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täpsustava muudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1 kohase teo eest, kui nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald, abitusseisund, sõltuvussuhe jms, ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada selles sätestatud karistusvahemiku alusel. Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida 7 ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal seaduskuulekalt ühiskonda naasta. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse § 141 lõiget 3 viidetega sama sätte uutele lõigetele 11 ja 12 ehk juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 141 lõigetes 1, 2 ja 21 sätestatud teo toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 11 ja 12 sätestatud teo toimepanemise eest. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KarS § 141 lõikega 5, mis sätestab, millistel juhtudel ja millistes olukordades ei saa § 141 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Lõike 5 punkti 1 kohaselt on selleks olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult. „Sõnaliselt“ tähendab väljendusviisi, kus kasutatakse sõnu: suuline, kirjalik, viipekeelne. „Muul viisil“ tähendab sellist viisi, mis ei ole sõnaline, aga on piisavalt kommunikatiivne, näiteks kehakeel, žestid jms. „Muu viis“ võib tulevikus tähendada ka mingite uute tehnoloogiate abil väljendumist, mida ei saa kategoriseerida sõnaliseks. Lõike 5 punkti 2 järgi ei saa vaba ja väljendatud nõusolekuga olla tegemist ka olukorras, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise (ehk toonilise liikumatuse), mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks. Lühidalt kokkuvõetuna käsitleb lõike 5: - punkt 1 olukordi, kus isik ei ole nõusolekut väljendanud; - punkt 2 olukordi, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba, mistõttu ei saa lugeda isiku nõusolekut legitiimseks. Ühtlasi oli toimepanijal kannatanu vaba tahte puudumise osas kavatsetus või otsene tahtlus ehk toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis eesmärgiks, et isiku nõusolek ei oleks vaba. Punkti 2 mõte ei ole välistada kõigi loetelus esinevate elementide puhul automaatselt nõusolekuvabadust, vaid tegu on näidisloeteluga faktoritest, mis võivad kõige sagedamini olla põhjuseks, miks väljendatud nõusolek ei ole vaba. Näiteks ei taha eelnõu autorid kindlasti väita, et igasugune puue välistab vaba ja väljendatud nõusoleku andmise. Nõusolekupõhisuse eesmärk ei ole seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Seda, et inimese tahe ei olnud vaba, peab prokuratuur igal üksikul juhul tõendama ja kohus tuvastama. Näiteid, illustreerimaks erinevusi kehtiva seaduse ja eelnõu käsitluse vahel:  Kui toimepanija ähvardas kannatanut ja seetõttu lasi kannatanu suguühtel toimuda, siis on toimepanija kannatanu suhtes tarvitanud vägivalda ning seega on täidetud § 141 lõike 12 koosseis.  Kui isik on ära joonud klaasi veini ning kinnitab, et on suguühtega nõus, siis võib küll väita, et ta on kergelt alkoholi mõju all ja seega kergelt mürgitatud, kuid eelduslikult saab siiski asuda seisukohale, et see mürgistus ei takista tal oma tahet kujundada ja toimuvat mõista, mistõttu on tema nõusolek vaba ja kehtiv ning § 141 lõike 1 koosseis ei ole täidetud.  Olukorras, kus kannatanu ütles „ei“ ja palus toimepanijal lahkuda, ent toimepanija eiras seda ning astus kannatanuga suguühtesse ning kannatanu ei osutanud toimepanijale füüsilist vastupanu, olles füüsiliselt täiesti passiivne, on eelnõu kohaselt täidetud (vähemalt) § 141 lõike 1 koosseis, sest puudus kannatanu nõusolek. Samas, kehtiva seaduse järgi ei pruugi olla § 141 lõike 1 koosseis täidetud, sest kannatanu suhtes pole kasutatud vägivalda ning abitusseisundi tuvastamises ei saa sellise kaasuse puhul kindel 8  olla.  Kannatanu osaleb rahvarohkel kontserdil, kus inimesed seisavad üksteisele väga lähedal, ning temale võõras isik sisestab ootamatult oma sõrmed tema tuppe. Penetratsioonile ei eelne mitte mingisugust suhtlust kannatanu ja toimepanija vahel. Vägivalda ei ole selles situatsioonis kasutatud ja abitusseisundi esinemine on kahtlane, seega kehtiva seaduse järgi ei pruugi § 141 lõike 1 koosseis olla täidetud. Eelnõu kohaselt on aga § 141 lõike 1 koosseis kindlasti täidetud, sest kannatanu pole nõusolekut väljendanud.  Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a lahendi 3-1-1-34-12 punktis 11.1 on kolleegium öelnud mh järgmist: Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et ringkonnakohtu järeldused on kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamise osas vastuolulised. Ühelt poolt sedastab ringkonnakohus, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, kuna ta ei fantaseeri ega ilusta toimunut, vaid kirjeldab adekvaatselt aset leidnud sündmusi. Teisalt leiab ringkonnakohus, et P. R. kasutas kannatanuga seksuaalvahekorda astumiseks ära tema abitusseisundit, mille tingis kannatanu vaimne alaareng, joodud alkohol ning sellest tulenev arusaamisvõimetus ja ebaadekvaatne käitumine. Kolleegium osutab, et selliselt on ringkonnakohus oma lahendi rajanud tõdemustele, mis on teineteist välistavad. Kui asuda seisukohale, et kannatanu tajus temaga ööl vastu 2. veebruarit 2009. a toimunud sündmusi adekvaatselt ja suudab neid sellisena ka meenutada, siis ei ole võimalik, et kannatanu oli samal ajal ühtlasi abitusseisundis, mille süüdistuse kohaselt tingis tema mõõdukas vaimne alaareng ja tarbitud alkohol, mistõttu ta polnud võimeline toimunust aru saama. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, mil viisil võib kannatanu, kelle võime ümbritsevat mõista oli süüdistuse kohaselt oluliselt piiratud, siiski anda toimunut õigesti kajastavaid ütlusi. Eelnõu kohaselt oleks antud kaasuses eelduslikult täidetud vähemalt § 141 lõike 1 koosseis, kuna sellise kirjelduse põhjal ei saa rääkida kannatanu vabast nõusolekust. Isiku mälu ja vaba tahte kujundamine ning otsustamine on erinevad kognitiivsed funktsioonid, mis tingimata ei kao samal ajal.  Kehtiva seaduse järgi on hätta jäänud kannatanud, kelle joovet ei peeta abitusseisundi vääriliseks. Näiteks on kohtupraktikas tõepäraseks peetud, et kannatanu joove oli nii suur ja mitu päeva kestnud, et kannatanu hallutsineeris, ent ometi polnud see märk sellest, et isegi kui ta väljendas nõusolekut, siis tema nõusolek oleks mittelegitiimne. Eelnõu kohaselt ei saaks sellises olukorras olla tegemist vaba nõusolekuga. Eelnõu esitab näitliku loendi nendest faktoritest, mis kõige sagedamini võivad põhjustada kannatanul seisundi, kus ta ei ole vaba oma tahet kujundama. Suures plaanis tähendab see, et kannatanu kas ei ole suuteline mõistma tema ümber toimuvat või oma tegusid, sh tahte avaldamist juhtima. Lõikes nimetatud põhjustena on teiste hulgas toodud välja teadvushäire, mürgistus, tardumine. Teadvushäire on seisund, mille korral inimese teadvus on häiritud, teatud astmeni nõrgenenud – see tähendab, et isiku võime olla teadlik iseendast ja ümbritsevast maailmast on ajutiselt või püsivalt muutunud või kadunud. Meditsiiniliselt võib teadvushäire ulatuda kergest unisusest kuni sügava teadvusetuseni (koomani). Teadvushäireid eristatakse ja hinnatakse nii tekkemehhanismi kui ka ajalise kestuse ja sügavuse järgi. Teadvushäire võib olla põhjustatud muu hulgas aju orgaanilisest kahjustusest (nt insult, ajutrauma), ainevahetushäirest (nt hüpoglükeemia, maksapuudulikkus), infektsioonist (nt meningiit), peatraumast, hingamis- või vereringehäirest, 9 mürgistusest, psühhiaatrilisest seisundist jne.22 Mürgistus (ehk intoksikatsioon) on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistus tekib siis, kui organism puutub kokku mürgise ainega – näiteks keemilise, bioloogilise või füüsikalise päritoluga ainega – sellises koguses, mis põhjustab organismi normaalse talitluse häireid, haigust või isegi surma. Mürgistus võib tekkida sissehingamisel (nt vingugaas, kemikaalid), sissevõtmisel (nt alkohol, ravimid, mürgised seened), naha kaudu imendumisel (nt pestitsiidid), süstimisel (nt narkootikumid) või füüsilise kontakti kaudu (nt mürkmao hammustus, taimed).23 Mürgistus võib mõjutada isiku otsusevõimet või välistada isiku võime olukorda õigesti hinnata (otsusevõimetus) või oma tegusid juhtida. Kerge mürgistus või mürgistus, mis põhjustab ainult somaatilisi häireid, psüühikat mõjutamata, ei pruugi samas välistada tahte vaba kujunemist. Näiteks võib inimene olla söönud saastunud toitu, mis põhjustab talle seedehäireid ja kõhuvalu, psüühikat samas häirimata. Samuti ei põhjusta väikese koguse alkoholi tarbimine selliseid kõrvalekaldeid isiku psüühikas, mis välistaksid temal vaba tahte kujundamise ja oma tahte väljendamise võime. Tardumisreaktsioon ehk tooniline liikumatus on tahtmatu ajutine motoorne pärssumine, mis tekib inimesel ekstreemsena tajutavas ohuolukorras (nt füüsilise või seksuaalse rünnaku korral). Tegemist on evolutsiooni jooksul välja kujunenud adaptiivse kaitsemehhanismiga olukorras, kus vastupanu tajutakse võimatuna ja abi pole saadaval (Marx 200824). Toonilise liikumatusena kirjeldatakse olukorda, kus tekib lihashalvatusena tajutav seisund (tardumine), suutmatus ennast liigutada, keha värisemine, suutmatus rääkida või appi hüüda, välistele stiimulitele reageerida, tuimus või valutundetus, külmatunne, hirm või paanika, kartus oma elu pärast, olukorrast või enda kehast eraldumise tunne. Toonilise liikumatuse ajal on inimene teadvusel, kuid „tardunud“ ning sageli hiljem mäletatakse elavalt ja taaskogetakse häirivana sellel ajal kogetud mõtteid, tajusid ja tundeid, sh suutmatust ennast liigutada (Rubin ja Bell 202325). Häirituse põhjuseks on asjaolu, et kannatanu ka ise ei mõista toonilise liikumatuse olemust – miks ta ei hakanud ründajale vastu – millest omakorda tekib häbi ja süütunne (Rubin ja Bell 2023). Toonilise liikumatuse hindamiseks on välja töötatud 12 küsimusest koosnev küsimustik nimetusega TIS-A (Forsyth jt 200026). Toonilist liikumatust esineb vägistamisohvritel sageli. Näiteks Rootsi prospektiivses ehk ettevaatavas uuringus27 leiti, et toonilist liikumatust esines 70%-l ohvritest. Samas uuringus leiti, et haavatavamad on varasema psühholoogilise traumaga ja vaimse tervise probleemidega inimesed, kellel tekib tooniline liikumatus tõenäolisemalt. Selle tekkimist seksuaalse rünnaku ajal seostati hilisema suurema tervisekahjuga. Nimelt vägistamisohvritel, kellel esines rünnaku ajal 22 Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/teadvushaire/id-1802; https://www.naiskodukaitse.ee/6_samm_4244; https://karellkiirabi.ee/Dokumendid/Juhendid/Ravijuhised/ekl/tekst/t20.pdf 23 Tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murgistus/id-1149; https://kogukond.kliinikum.ee/course/section.php?id=149&lang=et 24 Marx, B. P., Forsyth, J. P., Gallup, G. G., Fuse, T., Lexington, J. M. (2008). Tonic immobility as an evolved predator defense: implications for sexual assault survivors. Clinical Psychology Science and Practice. 15 (1), lk 74– 90. DOI.10.1111/j.1468-2850.2008.00112.x 25 Rubin, D. C., Bell, C. F. (2023). Tonic immobility (freezing) during sexual and physical assaults produces stronger memory effects than other characteristics of the assaults. Memory, 31 (5), lk 678–688. 26 Forsyth, J. P., Marx, B., Fuse, T. M. K., Heidt, J., Gallup, G. G. Jr. (2000). The Tonic Immobility Scale. Albany, NY. 27 Möller, A., Söndergaard, H. P., Helström, L. (2017). Tonic immobility during sexual assault – a common reaction predicting post-traumatic stress disorder and severe depressioon. Acta Obstetrica et Gynecologica Scandinavica, 96, lk 932–938. 10 tooniline liikumatus, esines 6 kuud hiljem 2,75 korda tõenäolisemalt posttraumaatilist stressihäiret ja 3,42 korda tõenäolisemalt rasket depressiooni võrreldes ohvritega, kellel rünnaku ajal toonilist liikumatust ei tekkinud (Möller jt 201728). Seetõttu on oluline, et seksuaalvägivalla üleelanuga tegelevad asjatundjad mõistaksid ja oskaksid ka kannatanule seletada toonilise liikumatuse olemust – tegemist on tahtmatu reflektoorse kaitsemehhanismiga. Samuti on vaja arvesse võtta, et nii vägistamise kui ka toonilise liikumatuse üle elanud inimese hilisem tervisekahju on eeldatavasti suurem. Teades ja võttes arvesse toonilise liikumatuse tekkimist ja võimalikku mõju kannatanule, ei peaks eeldama seksuaalvägivalla olukorras kannatanult aktiivset vastupanu. Seejuures ei ole toonilise liikumatuse tekkimise seisukohast oluline olukorra objektiivselt hinnatav ohuaste või eluohtlikkus, vaid see, kuidas inimene seda subjektiivselt tajub. (Rubin ja Bell 2023; Möller jt 2017). Eriti aktuaalne on tooniline liikumatus nõusoleku vabadust välistava faktorina juhul, kui näiteks esialgu kannatanu oli seksiga nõus, keset seksuaalakti küll soovis selle lõppemist, kuid ei suutnud seda toonilise liikumatuse tõttu väljendada, mistõttu toimepanija jätkas suguaktiga juba ilma teise osapoole nõusolekuta. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 5 kohaselt võib puue olla inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline või pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele. Puudega inimeste puhul on oluline menetlejate teadlikkus puude eripäradest, mis võivad inimesel vaba tahte kujundamist piirata. Samas tuleb arvestada ka olukordadega, kus inimesel esinevad tikid, sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võib inimese tahe ja väljendatu olla vastuolus. Eelnõu autorid on teadlikud, et selliste loomult selgitavate sätete lisamine KarS-i ei ole tavapärane ja levinud, ometi kohtab seda kehtiva seadustiku eriosas paarikümnel korral29, mistõttu ei saa seda pidada täiesti ebaharilikuks või sobimatuks. Samuti toetab selgitava sätte lisamine nii praktikuid kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja tõlgendamisel, võttes ühtlasi arvesse, et eelnõu seletuskiri ei ole oma olemuselt siduv õiguslik dokument, mille sisuga peaks kursis olema või mida arvestama. Muu hulgas toetati sellist lähenemist eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta antud tagasisides (nt Siseministeeriumi arvamuse punkt 6; prokuratuuri arvamus, milles tehakse viide Rootsi kehtivale sättele ning H. Uusi magistritöö põhjal kirjutatud Juridica artiklile30). Ühtlasi aitab selline lähenemine kaasa määratletuspõhimõtte järgimisele eelnõu §-s 1 ehk KarS §-des 141 ja 1411. Eelnõu § 1 punktidega 6–11 muudetakse KarS § 1411. Täpsemalt muudetakse sätte pealkirja, lõike 1 sõnastust ja karistusmäära, lõike 2 punkti 1 sõnastust ja lõikes 4 sisalduvaid viiteid ning paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 11, 12 ja 7. Paragrahvi 1411 muudatuste ja täienduste eesmärk ning sisu on sama nagu § 141 puhul, erinevus seisneb selles, et kui § 141 käsitleb nõusolekuta suguühet, siis § 1411 nõusolekuta muud sugulise iseloomuga tegu. Samuti on sätete vahel erinevusi karistusmäärades. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse KarS § 1411 pealkirja. Sätte pealkiri kehtivas KarS-is on “Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu”. Eelnõuga asendatakse pealkirjas sõna “tahtevastane” sõnaga “nõusolekuta”, et sobitada see eelnõu 28 Ibid. 29 Näiteks KarS § 133 lg 5, § 1332 lg 5, 1381 lg 5, § 210, § 218 lg 4, § 288 lg 1, § 350, § 119 1 lg 2, § 306 jne. 30 Uus, H., Istanbuli konventsiooni materiaalõigust käsitlevate nõuete ülekandmine Eesti seadustesse. Juridica 2023/1, lk 13–20. 11 eesmärgiga ning jah-mudeli põhise lähenemisega. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KarS § 1411 lõike 1 sõnastust ja karistusmäära. Sarnaselt § 141 lõike 1 muutmisele on § 1411 lõike 1 sõnastusest välja jäetud varasemad koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning § 1411 lõike 1 koosseisu täidab eelnõu kohaselt inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni kolmeaastane vangistus. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KarS § 1411 lõigetega 11 ja 12. Lõike 11 kohta on antud selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse eelnõu § 1 punkti 12 sisu ehk KarS § 143 kehtetuks tunnistamist (vt lk 12-13). Varasemad § 1411 lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 12 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni viieaastane vangistus). Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse KarS § 1411 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Punkti sõnastust kitsendatakse selliselt, et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täpsustava muudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1 kohase teo eest, kui nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald, abitusseisund, sõltuvussuhe jms, ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada selles sätestatud karistusvahemiku alusel. Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal seaduskuulekalt ühiskonda naasta. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse lõiget 4 viidetega sama sätte uutele lõigetele 11 ja 12 ehk juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 1411 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud teo toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 11 ja 12 sätestatud teo toimepanemise eest. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KarS § 1411 lõikega 7, mis sätestab, millistes olukordades ei saa § 1411 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Lõike 7 punkti 1 kohaselt on selleks olukord, kus isik ei ole sõnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise iseloomuga teos vabatahtlikult. „Sõnalise“ ja „muul viisil“ väljendamise kohta on antud selgitus eelnõu § 1 punkti 5 selgitavas seletuskirja osas. Lõike 7 punkti 2 kohaselt on selleks ka olukord, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise (ehk toonilise liikumatuse), mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu ning toimepanija teadis, et isiku nõusolek ei ole vaba, või seadis selle eesmärgiks. Lõike 7 lisamise vajalikkuse põhjendused on samad nagu seletuskirja punktis, kus on avatud KarS § 141 lõike 5 lisamise tagamaid. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks KarS § 143. 12 KarS § 143 sätestab kuriteona suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise, täpsemalt inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub seadustiku §-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Seega lähtub kehtiv § 143 eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § 1411 lõike 1 koosseisulisteks elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam põhjendatud ega loogiline, et § 143 praegusel kujul säiliks. Säilitamaks siiski § 143 olulist sisu, täiendatakse eelnõuga §-e 141 ja 1411 lõikega 11, mis käsitleb vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõu 141 lg 1) või sugulise iseloomuga teole (eelnõu § 1411 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest. Eelnõu kohaselt on § 141 lõike 11 karistusmääraks ühe- kuni nelja-aastane vangistus ning § 1411 lõike 11 karistusmääraks ühe- kuni kolmeaastane vangistus. Seega hoitakse eelnõuga kehtiva seaduse loogikat, kus § 141 karistusmäärad on kõrgemad kui § 1411 karistusmäärad. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse KarS § 1432 lõikes 1 sisalduvaid viiteid. Muudatuse loogika on sama nagu eelnõu eelmise punkti puhul. KarS § 1432 lõige 1 sätestab kuriteona täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub seadustiku §-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Seega lähtub ka § 1432 lõige 1 eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § 1411 lõike 1 koosseisulisteks elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam põhjendatud ega loogiline, et § 1432 praegusel kujul säiliks. Samas on oluline säilitada § 1432 oluline sisu. Kuna eelnõuga täiendatakse §-e 141 ja 1411 lõikega 11, mis käsitleb vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõu 141 lg 1) või sugulise iseloomuga teole (eelnõu § 1411 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, siis edaspidi hakkab § 1432 lõige 1 viitama just nendele uutele lõigetele. Eelnõus on KarS §-de 141 ja 1411 muudatuste sõnastamisel lähtutud nõusolekupõhisuse jah-mudelist. Jah-mudeli puhul väljendab seksuaalse tegevuse osaline oma nõusolekut seksiks ehk annab n-ö aktiivse nõusoleku. Nõusolek tähendab tahte ja vabatahtlikkuse väljendamist. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil, näiteks kehakeeles. Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Seksuaaltegevuses osalemist ei saa pidada vabatahtlikuks, kui teise poole vabatahtlikkust ei ole võimalik märgata. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Näiteks kui teine seksuaaltegevuses osaleja on täiesti passiivne, siis tuleb veenduda, et passiivsuse põhjuseks ei ole hirm, tardumine, teadvusetus vms. Kui isiku tahe on ebaselge, ei tohi tegevust jätkata. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. Samas ei ole nõusolekupõhisuse eesmärk seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Vabatahtlikkus võib olla ilmne näiteks poolte varasema suhte ja suhtluse põhjal, samas üksnes poolte varasem suguühe ei tähenda vabatahtlikkust hilisemas suguühtes või muus sugulise iseloomuga tegevuses. Jah-mudeli kohta on pikemalt kirjutatud eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema 13 vaba, siis saab seksuaaltegevuse osapool oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada. Õigus seksuaalsele enesemääramisele hõlmab ka õigust seksuaaltegevus igal ajal lõpetada, isegi kui see on alanud mõlema poole nõusolekul. Kui üks osapooltest soovib seksuaaltegevuse käigus oma nõusoleku tagasi võtta (olukorras, kus algselt kokkulepituga võrreldes ei ole seksuaaltegevuses midagi muutunud), siis ta peab oma soovi kuidagi arusaadaval moel väljendama, et teisel osapoolel oleks võimalik tema tahtega arvestada. Samuti on oluline märkida, et nt vaginaalseks suguühteks antud nõusolek ei tähenda, et isik on nõus ka anaalse vahekorraga või vastupidi. Ehk siis, kui ühel seksuaaltegevuse osapoolel tekib spontaanselt mõte lülituda ümber teistlaadi seksile, siis tuleb teise osapoole nõusolekus uuesti veenduda. 3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs Karistusseadustiku muudatustega sätestatavate seksuaalse enesemääramise vastaste süüteokoosseisude eesmärk on kaitsta inimeste seksuaalautonoomiat ja õigust oma keha üle otsustada ning toetada soolist võrdõiguslikkust. Nimetatud põhimõtete kaitsmine on tänapäeva kriminaalõiguses muutunud keskseks väärtuseks ning nõusolekupõhine käsitlus kaitseb seksuaalautonoomiat jõu- ja sunnipõhisest käsitlusest paremini, kuivõrd kriminaalvastutus kaasneb käitumisega, mis ei ole seotud jõu või sunniga, kuid mille puhul konsensus puudub (Keiler 2024)31. Seega toetavad muudatused inimõiguste, inimese vaba tahte ja seksuaalse enesemääramise õiguse austamist. Ühiskonnas valitsevad hoiakud näitavad, et vägistamisega saab tegemist olla ka siis, kui ohver füüsilist vastupanu ei osuta. Seda peegeldavad Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024)32 tulemused, kus seitse inimest kümnest Eesti elanikust ei nõustu üldse (46%) või pigem ei nõustu (26%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“. Samas on neid, kes nõustuvad täielikult (11%) või pigem nõustuvad (14%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“, pea veerand Eesti elanikest. Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024)33 andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda. Eesti naiste tervise uuringu (2024)34 andmed näitavad, et 16–59-aastastest uuringule vastanud naistest nõustus 96% väitega „Nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine“. Seega võib öelda, et viidatud uuringute tulemused peegeldavad ühiskonna hoiakuid nõusolekupõhise käsitlusega kaitstava seksuaalse enesemääramise õiguse küsimuses ja eelnõuga 31 Keiler, J. (2024). From coercion to consent: Dutch rape law reform and the complexities of consent. Maastricht Journal of European and Comparative Law, 30 (6). https://doi.org/10.1177/1023263X241232627, vaadatud 17.06.2025. 32 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimka ubanduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 17.07.2025. 33 Justiitsministeerium (2024). Ohvriuuring. 34 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K., Lõhmus, L., Karro, H. Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus, 2025. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025. 14 kavandatavaid seadusemuudatusi saab pidada legitiimseks. Kahtlemata on ühiskonnagruppe, kelle tõekspidamised on teised, mistõttu on oluline parandada avalikkuse teadlikkust seksuaalse enesemääramise õigusest ja selle austamisest ja kujundada vägivallavaba ning inimese vaba tahet austavat seksuaalsuhete kultuuri, mis aitab ennetada seksuaalrünnakuid ning toetab osapoolte võrdsust, luues seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust. Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend Tõendamise keerukus on kriminaalmenetluse puhul süütuse presumptsioonist lähtuvalt oluline küsimus, millele tähelepanu pöörata, seda nii kehtiva kui ka kavandatava õigusnormi õiguskindluse kui ühe õigusselguse põhimõtte tõttu. Riigikohus on õigusselgust kui õiguskindluse üht aluspõhimõtet sagedamini seostanud põhiseaduse § 13 lõikega 2, mis ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest (Lõhmus 2015)35. Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Seadusandja on kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise (in dubio pro reo) põhimõtte lugenud süütuse presumptsiooni klassikalise määratlusega sedavõrd lahutamatult seotuks, et on selle paigutanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lõikesse 3 („Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.”) (Sepp ja Kergandberg 2020)36. Iseenesest ei tähenda Sepa ja Kergandbergi (2020)37 arvates oma süütuse tõendamise kohustuse puudumine (PS § 22 lg 2) otseselt ja vahetult, et isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kummatigi pole süüteomenetluses alternatiive sellele, et isiku õigusega mitte tõendada süüteomenetluses enda süü puudumist korreleerub riigi kohustus tõendada tema süü olemasolu (Sepp ja Kergandberg 2020)38. Sepa ja Kergandbergi (2020) järgi kuulub süütuse presumptsioon toimeala poolest (kohtu)menetluslike põhiõiguse hulka, mis on sätestatud PS §-des 14, 15, 20–24, 76, 85, 101, 107, 138, 145 ja 152–153. Need on põhiõigused, mis toimivad (kehtivad) kohtumenetlustes ja millega tuleb riigil (kohtu)menetluste kujundamisel arvestada. Sepp ja Kergandberg (2020) selgitavad süütuse presumptsiooni materiaalset põhisisu käsitledes, et mõistetavalt ei saa uurijale ette heita seaduslike meetmete võtmist leidmaks süüteokahtlusele kinnitust ja suurendamaks kahtlust ning pole mingit alust väita, et süütuse presumptsioon oma kaitseala klassikalistes piirides kuidagi takistaks uurijal, prokuröril või ka kohtul tegutsemast kuriteokahtluse põhjal. Õigus mitte olla käsitatud kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigus. Siiski tuleb PS § 19 lõike 2 kohaselt sellegi õiguse kasutamisel silmas pidada kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Riigikohus on PS-i tõlgendades väljendanud seisukohta, et ka reservatsioonita põhiõigust on äärmisel juhul võimalik piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele39. Lisaks PS §-le 22 on süütuse presumptsioon sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 35 Lõhmus, U. (2015). Põhiseaduslik õigusselguse põhimõte. – Õiguskeel 4/2015, 1-4. https://www.just.ee/media/257/download 36 Sepp, H., Kergandberg, E. (2020). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. II peatükk, paragrahv 22. https://pohiseadus.ee/sisu/3493 37 Ibid. 38 Ibid. 39 Vt nt RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69-03, p 28; vt ka RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 28; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23. 15 konventsiooni (EIÕK) art 6 lõikes 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 48 lõikes 1. Nii EIÕK-i kui ka PS-i kohaselt on kriminaalmenetluses süü tõendamise ülesanne süüdistajal. Eelnõuga tehtavate KarS-i muudatustega jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süü, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust. Nii KrMS §-s 7, PS §-s 22 kui ka EIÕK artiklis 6 sätestatu jäävad kehtima. Bettina Weißer, Kölni Ülikooli välis- ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, on öelnud40, et jah-mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale, aga tegelikult on ikkagi prokuratuur see, kes peab tõendama, kas ohver astus süüdistatavaga suguühtesse vabatahtlikult. Sellest hoolimata võib ka kavandatava regulatsiooni puhul tekkida olukordi, kus tõendamiskoormus langeb sisuliselt süüdistatavale. Selleks, et isikut karistusseadustiku § 141 lõike 1 alusel süüdi mõista, peab prokuratuur tõendama: a) et aset leidis seksuaalvahekord; b) et see toimus ilma teise isiku vaba ja väljendatud nõusolekuta. Nõusoleku puudumist on keeruline tõendada, välja arvatud juhtudel, kus prokuratuuril on näiteks olemas täielik ja katkematu videosalvestus kannatanu ja süüdistatava vahelisest suhtlusest kuni seksuaalvahekorrani ning sellest nähtub, et nõusolekut ei antud. Reeglina sellist materjali prokuratuuri käsutuses ei ole, mistõttu nõusoleku puudumist tõendatakse kannatanu sellesisulise ütlusega. Kui asjas leidub ka muid tõendeid, saab kohus kõiki tõendeid kogumis hinnata. Kui aga kriminaalasjas on toimunu kohta ainsaks tõendiks kannatanu ütlused nõusoleku puudumise kohta, võib süüdistatava ainsaks võimaluseks end süüdistuse vastu kaitsta olla ise ütlusi anda. Ka kannatanu ütlus (küll otsene tõend, mis samas on aga lihtsalt kannatanu väide) üksi oleks kehtiva Eesti kohtupraktika järgi potentsiaalselt piisav tõend süüdimõistmiseks.41 See on iseäranis problemaatiline juhul, kui isik on kahtlustatavaks sattunud nt valekaebuse või uurimisasutuse vea tõttu. Senine kohtupraktika ei käsitle olukorda, kus süüteokoosseis sisaldab negatiivset tunnust (nõusoleku puudumine) ja selle praktika jätkamine läheks vastuollu põhiseaduse § 22 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Teisisõnu, ehkki formaalselt süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegi eelnõukohase muudatusega ei piirata, võib materiaalõiguse eelnõukohane muutmine teatud juhtumitel siiski kaasa tuua kesksete menetluspõhiõiguste intensiivse riive: süütu süüdistatava ette seatakse põhiseadusevastane valik – kas ütluste andmisega asuda ise oma süütust tõendama või riskida sellega, et saada alusetult süüdi mõistetud kannatanu paljasõnaliste väidete põhjal. Selle riive tasakaalustamiseks tuleks kohtutel mõelda, kas on võimalik süüdimõistvat kohtuotsust teha, tuginedes üksnes kannatanu ütlustele nõusoleku puudumise kohta, või on nõusoleku puudumise tõendamiseks vajalikud ka mingid täiendavad tõendid, mis kannatanu ütlusi kinnitaksid. Reeglina pole kriminaalasjas siiski tegu n-ö puhta sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuna peaaegu alati leidub lisaks osapoolte ütlustele ka mingeid kaudseid tõendeid, mis toimunule valgust heidavad. Kohus ei vabane kannatanu ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma õigust ütlusi mitte anda – ja just seetõttu võibki väita, et isegi jah-mudeli puhul ei saa süüdistatava vaikimise põhjal kannatanu süüstavate ütluste taustal automaatselt teha süüdimõistvat kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust. 40 Weißer, B. (2024). Sexual Assault in German Criminal Law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks- kokkuleppeks-seksuaalkuritegude-kasitlemiseks-nousolekupohiselt/ 41 RKKKo 1-15-10967 p 6. 16 Kriminaalmenetluse käigus tuleb küsida palju küsimusi ning mitmed neist küsimustest on ebamugavad ja ebameeldivad, aga siinjuures on oluline, kuidas neid küsimusi küsitakse ning seejuures ka traumateadlikult selgitatakse, miks selliseid küsimusi on vaja esitada. Menetleja selgitused aitavad vähendada taasohvristamist ning vähendavad ohvri enesesüüdistusi. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega ütlusi andma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui ta siiski on valmis omapoolse versiooni toimunust esitama, tuleb politseil ka tema öeldut kontrollida ning tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt ei tohi tema ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseteks lugeda. Kohtueelset menetlust juhib prokurör, kes peab tagama, et toimunud süütegu menetletakse piisava põhjalikkusega. Praxise tehtud seksuaalvägivalla kohtueelse uurimise analüüsis42 (2024) tõdesid menetlejad, et süüdistust ei esitata kergekäeliselt, sest süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3). Sellega ka põhjendati, miks ei jõua paljud juhtumid kohtueelsest menetlusest kohtusse. Tõendid võivad puudulikud olla eriti vanemate juhtumite kohta, mille puhul need puuduvad või nende kogumine võib olla tavapärasest veelgi keerulisem. Uuringus (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024) osalenud politseinike ja prokuröride silmis teeb vägistamisjuhtumite tõendamise keeruliseks see, et reeglina on tegemist kuriteoga, mis ei toimu avalikus pealtnägijatega ruumis, vaid nelja silma all. Politseinike vaates on enamik juhtumeid, millega nende poole pöördutakse, n-ö sõna-sõna-vastu-olukorrad ning seetõttu on menetluse fookuses toimunu kohta antud ütluste usaldusväärsus. Lähisuhtes oleva ohvri ja toimepanija puhul tõid prokurörid välja selle, et emotsionaalse seotuse tõttu võib ohver oma ütlusi hiljem muuta. Kirjeldati juhtumeid, kus ohver jätab osa asju rääkimata, see muudab tema ütlused ebausaldusväärseks ning juhtumi raskesti tõendatavaks. (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn, Sepper 2024) Süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse küsimuses tegi Riigikohus 31. oktoobril 2024. aastal olulise lahendi43. Selles lahendis olid nii maakohus kui ka ringkonnakohus süüdistatava vägistamise süüdistuses õigeks mõistnud, osutades, et kannatanu ütlused on detailides vastukäivad ja ebatäpsed ega ole seetõttu piisavalt usaldusväärsed. Riigikohus tühistas alamastme kohtute lahendid, juhtides tähelepanu, et kannatanu ütlustele ei tohi esitada ebarealistlikult kõrgeid nõudmisi, nagu ei tohi süüdistatava ütlustes esinevaid vastuolusid tähelepanuta jätta. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid jah-mudeli võimalikkuse üle arutledes, et vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu. Menetlejad tõid esile, et kehtiva seadusega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti. Aruteludes osalenud nentisid, et jah-mudeli puhul aitab inimestel möödarääkimisi vähendada see, kui nõusolek on selgelt defineeritud. Vastasel juhul ei pruugita omavahelises suhtluses üksteisega konsensusele jõuda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid olid seisukohal, et jah‑mudel ei too 42 Tinn, M., Järviste, L., Teidla-Kunitsõn, G. ja Sepper, M.-L. (2024). Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine. Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/03/Seksuaalvagivalla-kohtueelne-uurimine.pdf 43 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-2872, 31. oktoober 2024. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-23-2872/59 17 kaasa muutusi tõendamislävendis. Leiti, et jah‑mudeli puhul ei pea süüdistatav omalt poolt midagi täiendavalt tõendama ega menetluses ütlusi andma hakkama – nõusoleku puudumise tõendamise ülesanne jääb sarnaselt praegusega menetlejate kohuseks ning kogutud tõendite piisavuse hindamine kohtute otsustada. Valekaebused Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2022) autorite44 hinnangul näitavad nii Euroopa kui ka Angloameerika riikides tehtud uuringud, et valekaebused ahistamise ja seksuaalse vägivalla kohta moodustavad vähem kui 10% kõikidest esitatud kuriteoteadetest (Kelly 2010; Weiser 2017). Selline osakaal iseloomustab ka kõiki teisi kuriteoteateid, seega ahistamise ja seksuaalse vägivalla kaebused ei erine teistest kuriteokaebustest. See osakaal on püsinud samal tasemel alates 1970. aastatest (Ferguson ja Malouff 2016). (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021) Kuigi vägistamisega seoses räägitakse erialakirjanduses (Fansher jt 202345; Dewald ja Lorenz 202146; de Roos ja Jones 202247) murest valekaebuste pärast, leidsid kaasamiskohtumistel osalenud Eesti eksperdid, et valekaebusi on ka praegu, kuid üldjuhul need avastatakse kohe menetluse alguses, kõige hiljem aga kohtus. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, sh politseiuurijad, prokurörid ja kohtunikud, olid seisukohal, et kui peaks kasvama üldine vägistamisega seotud pöördumiste arv, võib ka rohkem valekaebusi tulla, kuid nende proportsioon kaebuste koguarvu suhtes jääb arvatavasti samaks. Menetlejad nentisid, et kui on rohkem kaebusi, on selle võrra rohkem ka põhjendatud kaebusi. Suurem pöördumiste arv ja kasvanud teadlikkus ühiskonnas julgustab järgmisi ohvreid pöörduma. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et oluline on avalikkusele suunatud kommunikatsioonis selgitada, et ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi inimest süüdi mõistma ei hakata, vaid kõiki kaebusi käsitletakse ülima põhjalikkusega. Õigusriigis on isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. Jah-mudeli valikuga ei kaasne ekspertide sõnul lihtsamat süüdimõistmist. Eksperdid leidsid, et sõltumata mudelist on süüdistuse ja süüdi mõistmise jaoks oluline leida vastus küsimusele, kas poolte ütlused on tõepärased, ning leida vastus küsimusele, mis juhtus. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus. Eeltoodu põhjal on eelnõu autorid seisukohal, et eelnõuga karistusseadustikku tehtavad muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Muudatused on sobiv, vajalik ja mõõdukas viis eesmärgi – minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele – saavutamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Sarnaselt teiste riikidega (nt Soome48, Rootsi49) on ka Eestis oluline seirata seaduseelnõu 44 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2022). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Lõpparuanne. Kantar Emor. https://sm.ee/sites/default/files/documents/2022- 12/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20monitooring.%20L%C3%B5pparuanne.pdf 45 Fansher, A. K., Musamali, T., Self, M. (2023). Fear and Consent: An Exploratory Study of Fear of False Accusations of Sexual Assault and Consent-Seeking Practices. Journal of School Violence, 22 (1), lk 75–88. 46 Dewald, S., Lorenz, K. (2021). Lying about sexual assault: a qualitative study of detective perspectives on false reporting. International Journal of Research and Policy, 32 (2). https://doi.org/10.1080/10439463.2021.1893725 47 De Roos, M., Jones, D. N. (2022). Self-affirmation and False Allegations: The Effects on Responses to Disclosures of Sexual Victimization. Journal of Interpersonal Violence, 37 (11-12), DOI: 10.1177/0886260520980387 48 Piha, O. (2024). The Limits of the New Finnish Consent-Based Rape Law: Miten uuden seksuaalirikoslain vapaaehtoisuuskriteeriä tulisi tulkita? Revue internationale de droit pénal, 95(2), 55–77. 49 Holmberg, S. (2025). Application and consequences of the consent law. Renewed follow-up of the 2018 18  rakendamisega kaasnenud mõju nii ohvritega seotud spetsialistidele ja seksuaalvägivalla menetlejatele kui ka ühiskonnale laiemalt. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Küll aga muutub eelnõuga vägistamise ja tahtevastase/nõusolekuta sugulise iseloomuga teo sisuline karistusõiguslik tähendus. Selle kohta on antud selgitus seletuskirja punktis 3.1. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel („Kuritegevus Eestis 2024“) on registreeritud seksuaalkuritegude arv aastate jooksul kasvanud. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli 202. Suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod (2024. aastal 87% kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest). Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 472. („Kuritegevus Eestis 2024“) Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (tabel 1). 2024. aastal registreeriti 99 täisealise kannatanuga kontaktset seksuaalkuritegu. Vägistamised moodustavad kõigist täiskasvanute vastu toimepandud kontaktsetest registreeritud seksuaalkuritegudest suure osa: 2024. aastal oli 88 vägistamisjuhtumit (tabel 1, joonis 1). Tabel 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh vägistamised, aastatel 2014–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteo d kokku 57 80 48 42 75 94 88 90 83 94 99 neist vägistamised 55 76 48 42 75 91 81 84 70 84 88 amendments to Swedish rape legislation. Brå (The Swedish National Council for Crime Prevention) Report 2025.3. English translation of report: https://bra.se/download/18.f3ee57c194d84be4e916238/1744111393667/2025_3_Application%20and%20conseque nces%20of%20the%20consent%20law.pdf, vaadatud 12.08.2025; Wettergren, Å., Bladini, M., Uhnoo, S. (2025). Challenging Legal Core Values. Consent-Based Rape Legislation in Practice. Bristol University Press. Bristol, UK. https://bristoluniversitypressdigital.com/downloadpdf/monobook-oa/book/9781529237542/9781529237542.pdf, vaadatud 13.08.2025. 19  100 90 80 70 60 88 50 84 91 81 84 70 40 76 75 30 55 48 20 42 10 13 10 11 4 3 7 6 0 2 0 0 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Muud kontaktsed seksuaalkuriteod Vägistamised Joonis 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh vägistamised, aastatel 2014–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Justiits- ja Digiministeeriumi andmetel („Kuritegevus Eestis 2024“) moodustasid 2024. aastal täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul kannatanutest 95% naised. Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. Seksuaalkuritegude, sh vägistamiste hulka, mis tegelikkuses täiskasvanute vastu toime pannakse, aitavad hinnata elanikkonna hulgas tehtud uuringud. Statistikaameti 2023. aastal tehtud suhteuuringu50 andmed näitavad, et täiskasvanuna on seksuaalset vägivalda kogenud iga viies naine (18%) ja 3% meestest. Intiimpartneri seksuaalset vägivalda on kogenud 9% naistest ning 1% meestest. Seksuaalvägivald on üks osa laiemast vägivalla mõistest51. Vägivalda on keskmisest rohkem kogenud noored naised, kes on vanuses 18–29 aastat, ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 aastat)52. Sama vanuseproportsioon kehtib ka meeste puhul. Uuringu autori Jana Brunsi hinnangul peituvad põlvkondlikud erinevused vägivaldse käitumise erinevas tajumises – see, mida 50–60 aastat tagasi peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks. Sotsiaalkindlustusameti 2021. aastal 15–74-aastase elanikkonna seas tehtud uuringu53 andmed näitavad, et vähemalt üht tüüpi uuringus nimetatud seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul kogenud ligi 4% inimestest, sh umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Kõige 50 Statistikaameti statistikaandmebaasi rubriigi „Sotsiaalelu“ alarubriik „Õigus ja turvalisus“. https://andmed.stat.ee/et/stat, vaadatud 17.07.2025. 51 Vt suhteuuringus kasutatud terminite määratlusi Statistikaameti kodulehelt. https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40616#3-Statistika-esitus-2, vaadatud 17.07.2025. 52 Statistikaamet (2023). Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes. Uudis 11.10.2023. https://www.stat.ee/et/uudised/seni-suurim-ja-terviklikum-suhteuuring- paljastab-eesti-inimene-kogeb-enim-vagivalda-just-paarisuhtes, vaadatud 17.07.2025. 53 Sotsiaalkindlustusamet (2021). Vägivalla_kogemise_uuring (raport); vägivalla kogemise uuring (esitlus), vaadatud 17.07.2025. 20 sagedamini kogeti sundi seksuaalsele tegevusele või nõustuti seksuaalse tegevusega hirmust võimalike tagajärgede ees. Seksuaalvägivalda olid kogenud nii naised kui ka mehed, kuid naiste seas oli seda kogenuid veidi rohkem. Nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimast seksuaalvägivalla tegu kogenud praeguse partneri toimepanduna – neljandik vastanutest märkis toimepanijaks praeguse partneri. Seksuaalvägivalda kogenud naistest 23% märkis toimepanijaks endise elukaaslase ja 19% võõra inimese. Mehed märkisid sagedamini toimepanijaks tuttava (21% seksuaalvägivalda kogenud meestest). Seksuaalvägivalda olid sagedamini kogenud nooremad vastajad. Viimase aasta jooksul seksuaalvägivalda kogenud olid sagedamini inimesed, kes olid seksuaalset väärkohtlemist kogenud ka lapsena. (Sotsiaalkindlustusamet 2021). 2024. aastal toimunud Eesti naiste tervise uuringu (2024)54 andmed näitavad, et seksuaalset vägivalda kogenute osakaal 16–44-aastaste vastajate hulgas on kasvanud tähelepanuväärselt: 2014. aastal 24%, 2024. aastal 35%. Uuringu andmetel esines seksuaalvägivalla kirjeldustest kõigis eluetappides enim seksuaalset puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud „seksuaalselt“ Teie kehaosi, mis pole suguelundid, või sundinud Teid oma kehaosi „seksuaalselt“ puudutama?“) ja suguelundite puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud Teie suguelundeid, kasutanud Teie keha seksuaalse rahulduse saamiseks või sundinud Teid kellegi teise suguelundeid puudutama?“). Kõige rohkem on kogetud seda lapseeas – enam kui iga kümnes vastaja. Vägistamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist pannud oma peenise Teie tuppe, suhu või pärakusse või püüdnud panna eset või mõnda muud kehaosa Teie tuppe, suhu või pärakusse?“) on lapseeas kogenud kokku 5%, täiskasvanueas 8% ja nii lapse- kui ka täiskasvanueas 1% kõigist vastanutest. 6.1. Sotsiaalne mõju Teiste riikide kogemust arvesse võttes võib eeldada, et nõusolekuta sugulise iseloomuga tegude kriminaliseerimise järel tehakse senisest rohkem seksuaalvägivallaga seotud pöördumisi nii politsei kui ka abiorganisatsioonide poole (nt Taani, Rootsi; vt ka Andreseni ja Wingenderi ettekanne 202455, samuti karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK lisa 2). Ekspertide hinnangul võib nõusolekuta seksuaaltegevuse kriminaliseerimise korral seksuaalvägivalla ohvreid aidata varasemast julgemalt pöörduda ja paremini taastuda teadmine, et nemad ei pea tundma süüd toimunu pärast, vastutus toimunu eest on toimepanijal (Andresen ja Wingender 202456). Taani kogemus näitab, et kui seksuaalvägivalla toimepanijat ei mõisteta tõendite puudumise tõttu süüdi, on seksuaalvägivalla ohvril selle teadmisega kergem leppida, kui ta mõistab, et teda usutakse ja temalt oleks pidanud enne teo toimepanemist selleks nõusolekut küsima (Andresen ja Wingender 202457). Nõusolekupõhine seadus toetab ohvrit teadmises, et enne sugulise iseloomuga teo toimepanemist peab toimepanija veenduma, et teine osapool soovib seksi (Andresen ja Wingender 202458). See põhimõte võib mõjutada ohvreid julgemalt abi otsima olukorras, kus polnud vägivalda ega abitusseisundit, kuid sugulise iseloomuga tegu pandi toime 54 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K., Lõhmus, L., Karro, H. Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus, 2025. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025. 55 Andresen, L. E., Wingender, A. M. (2024). Rape in Eastern Denmark before and after the consent-based rape law. Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 23.07.2025. 56 Ibid. 57 Ibid. 58 Ibid. 21 ohvri nõusolekuta (vt ka Möller 202459). Taani kogemus näitab, et pärast seadusemuudatust julgesid ka rohkemad mehed abi otsida. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et seadusemuudatus toetab ohvrite väärikust ja vähendab süütunnet, mistõttu võib neil olla lihtsam abi küsida. Seksuaalvägivald on raske kuritegu. Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see ilmneb aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla toimumist. Andmed60 näitavad, et seksuaalvägivalda kogenud inimestel esineb seksuaalvägivalda mittekogenud inimestega võrreldes enam depressiooni, ängi, kroonilist väsimust, posttraumaatilist stressihäiret ja enesetapukatseid. Seksuaalvägivalla mõjud võivad avalduda käitumuslikes sümptomites61, emotsionaalsetes reaktsioonides62, kehalistes ja füsioloogilistes reaktsioonides63, seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi probleemides, traumaatilises psüühilises kriisis64, dissotsiatiivsetes sümptomites65, sotsiaalsetes tagajärgedes66 jpm (Eesti Seksuaaltervise Liit 201867). See mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna. 2024. aastal toimunud Eesti naiste tervise uuringu68 andmete kohaselt märkis seksuaalset väärkohtlemist kogenutest 15,6%, et nad kannatavad69 kogetud seksuaalse väärkohtlemise tagajärgede käes praegu raskelt, ning 42,4%, et mõõdukalt. 59 Möller, A., (2024). Ettekanne Kersti Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumil. https://onedrive.live.com/view.aspx?resid=5023C2F524AEB90D!158118&cid=5023c2f524aeb90d&redeem=aHR0 cHM6Ly8xZHJ2Lm1zL2YvcyFBZzI1cmlUMXdpTlFpZE1razZhdm1FZmUwUWp0b3c_ZT1RNVFrYmQ&migra tedtospo=true&app=PowerPoint&CT=1753273051841&OR=ItemsView, vaadatud 23.07.2025. 60 Carlsson, A. C., Owen, U, Rajan, G. (2022). Sexual violence, mental health, and suicidality—Results from a survey in cooperation with idea-driven organizations and their social media platform followers Health Science Reports. doi:10.1002/hsr2.973, vaadatud 17.07.2025. 61 Ohvritel ilmneb sageli ebatavalisi käitumuslikke sümptomeid, näiteks vältimiskäitumist, ülivalvsust (otsitakse obsessiivselt ohumärke), kergesti ehmumist, sõltuvuskäitumist, une- ja söömishäireid, muutusi hügieeniharjumustes (suurenenud hõivatus puhtusest või vastupidi, enese eest hoolitsemise vähenemine), ebatavalisi hoiakuid ja kummalist käitumist. Riskikäitumine hõlmab peamiselt vähenenud haiguste ennetamist, suurenenud alkoholitarvitamist, narkootiliste ainete tarvitamist, suitsetamist, regulaarse tervisekontrolli puudumist. 62 Nt hirm, ärevus, ängistus, depressioon, häbi, süütunne, viha, eufooria, apaatia. 63 Psühholoogilised kannatused võivad viia füsioloogiliste sümptomite tekkimiseni või vallandada somaatilisi haigusi. Somatoformseid häireid iseloomustavad füüsilised kaebused, mis tunduvad olevat somaatilist päritolu, kuid ei leia diagnostilist kinnitust. Teisisõnu, patsient kannatab füüsiliste vaevuste all ilma, et oleks tegemist mingi füüsilise häirega. 64 Psüühiline tasakaaluseisund lööb kõikuma, kui tekib mingi ootamatu olukord, mille valitsemiseks tavapärastest kohanemismehhanismidest ei piisa. Kriisiolukorrale on omane ebakindlus tuleviku suhtes, turvatunde seisukohalt oluline tuleviku ennustatavus kaob. 65 Dissotsiatsiooni ehk reaalsusest irdumist võib näha kui inimese tahtmatut katset kaitsta end stiimuli eest, mis on liiga valus või hirmutav. Isik võib kogeda subjektiivselt ka emotsionaalset tuimenemist või emotsionaalsete reaktsioonide puudumist olukorras, kus emotsionaalsed reageeringud on tavapärased. 66 Traumast tingitud psühholoogiliste sümptomite tagajärjel on halvenenud inimese sotsiaalne toimetulek (tegutsemine, suhtlemine, koostöö). Emotsionaalne kaugenemine või liigne sõltuvus pereliikmetest ja sõpradest, ärrituvus, ründav käitumine, huvide ja entusiasmi vähenemine. Psühholoogilised tagajärjed võivad häirida või takistada inimesel täita oma igapäevakohustusi ja tööülesandeid, mille tulemusel väheneb sissetulek. 67 Eesti Seksuaaltervise Liit (2018). Seksuaalvägivald. Teadlikkuseks, toimetulekuks ja ennetuseks. https://seksuaaltervis.ee/wp-content/uploads/2021/01/2018_09_13_ESTL_Seksuaalv_givald.pdf, vaadatud 17.07.2025. 68 Part, K., Laanpere, M., Ringmets, I., Eltermaa, M., Hein, M., Kond, K., Tõniste, G., Alafrange, M., Paju, K., Lõhmus, L., Karro, H. (2025). Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu: Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf, vaadatud 22.07.2025. 69 Kannatuste määra on hinnatud skaalal 0–10, kus 0 tähistab seda, et vägivallakogemus hilisemaid kannatusi ei põhjusta, 1–5 tähendab mõõdukaid kannatusi, üle selle hinnatud kannatusi käsitletakse raskena. 22 Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et mida rohkem tegeleda seksuaalvägivalla ennetamisega ja mida kiiremini seksuaalvägivalla ohver vägivalla kogemise järel vajalikku abi saab, seda väiksemad on kulud nii riigi tervishoiu-, sotsiaal- kui ka õigussüsteemile. Sel moel on võimalik vähendada kulusid, mis tekivad raskest traumast mõjutatud inimestel, kes ei pruugi hakkama saada tööturul ega suhete loomisega ja kelle füüsilisele tervisele (sh lapsesaamine) võib olla tekkinud pöördumatu kahju. Eksperdid märkisid, et oluline on õpetada inimestele omavahelist lugupidavat suhtlemist ja vastastikust arvamuste austamist ning parandada inimeste teadlikkust inimõiguste põhimõtetest, mida tegelikult juba varakult lasteaias õpetatakse – õigus kehalisele puutumatusele, õigus oma arvamuse väljendamisele, õigus turvalisusele ja kaitsele. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu70 tulemustest lähtuvalt võib hinnata, et nooremate põlvkondade esindajad on seksuaalvägivallast teadlikumad. Nimetatud uuringu andmetel leiab valdav osa (86%) Eesti inimestest, et varajane eakohane seksuaalharidus aitab ennetada seksuaalvägivalda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et haridussüsteemil on äärmiselt oluline roll inimeste teadlikkuse ja väärtusruumi kujundamisel, mistõttu tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata. See aitab parandada laste ja noorte teadlikkust ning seeläbi mõjutada nende hoiakuid ka täiskasvanueas. Eelnevat arvesse võttes võib nn nõusolekuseaduse rakendumise järel eeldada sotsiaalset mõju eelkõige inimeste turvalisusele ja tervise kaitsele just seeläbi, et inimeste teadlikkus seksuaalvägivallast paraneb ning ohvrid teevad varasemast rohkem pöördumisi abi ja toe saamiseks. Samuti võib kavandatav seadusemuudatus anda heidutava signaali seksuaalkurjategijatele, rõhutades vaba ja väljendatud nõusoleku olulisust seksuaalsuhetes ning kriminaliseerides sugulised tegevused, milleks nõusolek puudub. Kui eeldada, et seksuaalvägivalda kogenud pöördujate hulk nii politsei kui ka ohvreid abistavate organisatsioonide poole seadusemuudatuse tulemusena kasvab, on ühiskonnas proportsionaalselt ka rohkem vägistamise ohvreid, kes pöördumise kaudu vajalikku abi ja tuge saavad. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et on aeg kujundada inimeste vahel üksteisega suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii enese kui ka kaaslase õigustega arvestamiseks. See maandab võimalikku nõusoleku väljaselgitamisega seotud ärevust ja vähendab ebakindlust seksuaalsuhetes. Üksteisega arvestav suhtluskultuur toetab võrdsemaid suhteid inimeste vahel ja loob parema kaitse ka erivajadustega inimestele. Sarnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadustes (vt vastavad lastekaitseseaduse muutmisega seotud arutelud Eestis71, kus muu hulgas peegeldati Põhjamaade kogemust, mille kohaselt suurenes laste kehalise karistamise hukkamõist ühiskonna väärtushinnangutes pärast selle selgesõnalist keelamist seaduses), kannab ka karistusseadustiku muutmine muu hulgas ühiskondlike hoiakute kujundamise pikaajalist eesmärki. Kuna seksuaalvägivald puudutab rohkem naisi, on seadusemuudatusel tugev seos ka soopõhise vägivallaga. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et kui muutuvad hoiakud seksuaalvägivalda ning 70 Sotsiaalkindlustusamet (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Eesti%20elanikkonna%20teadlikkuse%20uuring%20soop%C3%B5hise%20v%C3%A4givalla%20ja%20inimka ubanduse%20valdkonnas.pdf, vaadatud 17.07.2025. 71 Vt nt õiguskantsleri avalik pöördumine sotsiaalministri poole 2012. aastal laste kehalise karistamise keelustamiseks. https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsleri-avalik-poordumine- sotsiaalministri-poole-laste, vaadatud 23.07.2025. 23 naise objektistamisse laiemalt, muutuvad paremaks ka naiste võimalused ühiskonnaelus osaleda. Samas tuleb meeles pidada, et seksuaalvägivalla ohvrid on ka mehed ning kavandatav seadusemuudatus võiks julgustada ka mehi senisest rohkem abi otsima. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul pöördutakse praegu abi järele liiga vähe, kuigi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse72 pöördunute arv on aja jooksul kasvanud (alates 2016. aastast, mil pöördus 43 ohvrit, 241 pöördujani 2024. aastal). Vajalik ja õigeaegne abi ohvritele kindlustab kiirema taastumise ja parema tervise, pikendab kvaliteetselt elatud eluaastaid ning suurendab inimeste heaolu. Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul suunab nn nõusolekuseadus inimesi omavahel suhtlema ja kujundab mõttemustrit, mille järgi tuleb ka paarisuhtes partneri nõusolekut küsida ja sellega arvestada. Rõhutati põhimõtet, mille kohaselt võib nõusoleku andja selle igal hetkel tagasi võtta sellest selgelt märku andes. Leiti, et jah-mudeli puhul rakendub inimese põhiõiguste kaitse paremini olukorras, kus üks osapool ei ole toimuvaga nõus, kuid ei suuda seda väljendada, kuna nüüd peab teine partner seadusest tulenevalt olema veendunud vaba ja väljendatud nõusoleku olemasolus enne suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. See võiks ekspertide hinnangul ennetada seksuaalrünnakuid ning muuta hoiakut, nagu oleks kellelgi õigus seksi eeldada. Samuti aitab see muuta hoiakut, nagu tähendaks vaikimine nõusolekut. Vaikimine ei tähenda nõusolekut. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu. Menetlejad tõid esile, et praegusega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti. Eksperdid tõid välja, et seksuaalkuritegude uurimise põhimõtted jäävad kehtima ning on uurija ülesanne koguda tõendeid selle kohta, et sugulise iseloomuga tegu pandi toime ohvri vaba ja väljendatud nõusolekuta. Sõna-sõna-vastu-olukorras hindab tõendite usaldusväärsust kohus (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK). 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Istanbuli konventsiooni vägivalda vähendavate ja kuriteoohvreid toetavate eesmärkide kõrval seati eesmärgiks vägivalla erinevate vormide kriminaliseerimine ja seeläbi parem inimõiguste tagamine Eestis. Kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk on võtta Eesti karistusõigusesse täielikult üle Istanbuli konventsiooni artiklis 36 nõutud vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ohvri nõusolekuta toimuvate seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused, näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada. Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi seaduseelnõuga seoses ei tehta, ei ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Siiski kaasneb nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisega eelduslikult uurimisasutuste ja abistavate organisatsioonide poole pöördujate hulk, mistõttu tuleb arvestada vajadusega vastavaid spetsialiste nendes valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid personalikulusid kui ka suuremat tööhõivet kõnealustes valdkondades. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal 72 Tartu Ülikooli seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste andmekogu: https://sisu.ut.ee/suk/avaandmed/, vaadatud 11.08.2025 24 toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul kasvab seadusemuudatuse korral nii politsei kui ka prokuratuuri töömaht. Kuigi KarS ja kohtusüsteem tegelevad eeskätt seksuaalvägivalla järelmõju ja tagajärgedega, ei ole kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk ometi võimalikult palju inimesi vanglasse saata, vaid vägistamiskuritegusid tulemuslikumalt ennetada, mistõttu on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ühiskondlikud arutelud ennetuse mõttes ehk olulisemadki (Hald 202473). Aktiivne ühiskondlik arutelu ja kasvanud teadlikkus seksuaalvägivalla teemadel suurendab eelduslikult ohvrite pöördumiste hulka, aga ka vähendab seksuaalvägivalda, sh vägistamisi. Seeläbi võib pikemas perspektiivis oodata siseturvalisuse paranemist ja varjatud vägivalla vähenemist. Kahtlemata ei toimu muutused kiiresti, vaid seksuaalvägivalla vähenemine ühiskonnas on pikaajaline protsess. Seadusemuudatus on vaid üks tegur paljudest, mis seksuaalvägivalla taset ühiskonnas mõjutavad. Siiski ei tohiks selle tähtsust alahinnata. Rahvusvahelistele ja välissuhetele on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisel positiivne mõju, sest selle otsusega astub Eesti riikide hulka, kes on otsustanud kriminaalõiguse Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia, ning astub välja riikide hulgast, kus kehtivad vägistamisega seoses sunni- või vägivallapõhisest käsitlusest lähtuvad seadused (nt Venemaa, Serbia, Ungari, Rumeenia, Poola, Bulgaaria jmt). Nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuna Eesti inimesed liiguvad palju riikides, kus kehtib jah-mudel, sh nt Põhjamaades, sobib Eestile kultuuriliselt jah-mudeli valik, et inimeste väärtusruumi lähiriikidega ühtsena hoida. Nn nõusolekuseaduse vastuvõtmine avaldab üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevusega, sh seksuaalvägivallaga võitlemise ning sisejulgeoleku kujundamise kaudu. Mõju välissuhetele tuleneb rahvusvaheliste kohustuste täitmisest. Nn nõusolekuseaduse vastuvõtmine aitab luua rahvusvahelist kuvandit Eestist kui inimõigusi austavast kaasaegsest riigist. 6.3. Mõju majandusele Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks sellistele otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised (Euroopa Komisjon 2022, lk 49–52)74. Paranenud teadlikkus ja vajaliku toe saamine parandab ohvrite toimetulekut ning seeläbi võimet igapäevaelus, sh tööturul paremini toime tulla, mis omakorda vähendab seksuaalvägivalla põhjustatud kaudseid kulusid. Inimeste teadlikkuse parandamine seksuaalvägivalla ennetamisest aitab vähendada ka otseseid kriminaalmenetlusega seotud kulusid. Inimeste teadlikkuse parandamiseks kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös teiste riigiasutustega teavitustööd ning korraldab koolitusi. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide (edaspidi Norra rahastuse) toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri riigiasutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. 73 Hald, H. (2024). President Kaljulaidi Fondi korraldatud nõusolekuseaduse foorumi ettekanne. https://kerstikaljulaid.ee/m/uritus/eksperdid-eesti-on-valmis-uhiskondlikuks-kokkuleppeks-seksuaalkuritegude- kasitlemiseks-nousolekupohiselt/, vaadatud 17.07.2025. 74 Euroopa Komisjon (2022). Commission Staff Working Document Impact Assessment Report Accompaning the Document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on combating violence against women and domestic violence. 2022/0066(COD). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52022SC0062, vaadatud 17.07.2025. 25  6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kõnealustel karistusseadustiku muudatustel ei ole mõju looduskeskkonnale. Kui pidada elukeskkonnaks laiemalt ühiskondlikke olusid, on eelduslikud mõjud kirjeldatud osas 6.1. 6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kuna kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi seaduseelnõuga seoses ei tehta, ei ole ümberkorraldused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse senises korralduses vajalikud. Asutuste senised ülesanded, koostöö ja töökorraldus jätkuvad endisel kujul. Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Norra rahastuse toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri riigiasutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusemuudatuse eesmärk on viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud kooskõlla Istanbuli konventsiooniga. Seadusemuudatus mõjutab ministeeriume ja teisi asutusi ning organisatsioone, kes tegelevad seksuaalvägivalla ennetamisega ja sellevastase võitlusega. Seadusemuudatus ei mõjuta otseselt halduskoormust, kuid võib suurendada osa asutuste töökoormust. Häirekeskuse andmetel on neile edastatud vägistamisteadete arv väikeses, kuid stabiilses kasvutrendis (vt lisa 1). Häirekeskuse hinnangul ei too seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv kaasa muudatusi nende töökorralduses ega nõua lisaressurssi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel menetlevad uurijad vägistamisjuhtumeid teiste kuriteoliikidega paralleelselt, mistõttu ei ole võimalik öelda, kui palju kulub uurijal aega konkreetse kuriteo menetlemiseks. PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi arvesse võttes eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud menetluste arv kasvada umbes kaks korda. PPA hinnangul toob seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv kaasa vajaduse umbes 20 lisaametikoha järele (palga- ja majanduskulu on vastavalt 817 949 eurot; vt lisa 2). Prokuratuuri andmetel menetleb vägistamisjuhtumeid umbes 30 prokuröri. Prokuratuuri hinnangul ei ole võimalik vägistamisega seotud kuritegude menetlemisele kuluvat aega üldiselt hinnata ega vastavaid kulusid välja tuua, kuna kuriteokoosseisud võivad olla väga erinevad. Lisas 3 on esitatud näited erinevate menetlustega seotud kuludest. Prokuratuuri hinnangul toob seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv ning PPA uurijaametikohtade arvu võimalik suurenemine kaasa vajaduse nelja uue prokuröriametikoha järele. Kui kõik neli uut ametikohta oleksid ringkonnaprokurörid, oleks kulu nendele koos maksudega 344 418 eurot aastas – vastavalt 86 105 eurot ühe ametikoha kohta. Kui aga kõik neli uut ametikohta oleksid abiprokurörid, oleks kulu neile koos maksudega 206 651 eurot aastas – vastavalt 51 663 eurot ühe ametikoha kohta. Seni kehtinud karistusõiguse põhimõtete alusel politseis ja prokuratuuris toimunud menetlusi, nende kestust ja vastavaid kulusid ei ole võimalik üldistada, kuid näitlikustamise eesmärgil on käesoleva seletuskirja lisades 2 (PPA) ja 3 (prokuratuur) toodud vägistamisjuhtumite menetlemisel tekkiva arvestusliku kulu näited. Joonisel 2 on toodud KarS § 141 lõike 1 alusel 26  menetlemise kestus aastatel 2022–2024 eri menetlusastmetes. Menetluste kestus varieerub menetluse asjaoludest sõltuvalt, mistõttu ei saa teha kestuse kohta seni ega ka kavandatavat seadusemuudatust silmas pidades üheseid järeldusi (vt joonis 2). Sõltuvalt asjaoludest võib menetluse kestus jätkuvalt väga palju erineda. Joonis 2. Karistusseadustiku § 141 lõike 1 alusel menetlemise kestus eri menetlusastmetes aastatel 2022–2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatusid seksuaalvägivalla kriisiabi (SAK) teenuse osutamisega seotud kulud 2024. aastal 175 646 euroni. Kuna pöördumiste arv seksuaalvägivalla kriisiabi saamiseks on aasta-aastalt kasvanud, prognoosib Sotsiaalkindlustusamet seadusemuudatusega seotud võimalikuks kulude kasvuks 25% ehk 43 912 eurot. Kuna kõigil SAK-i pöördujatel on õigus saada tuge ohvriabitöötajalt ning vajadusel ka traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi (TTTVT), võib prognoosida seaduse jõustumise järel nii ohvriabitöötajate töökoormuse kasvu 15–20% kui ka TTTVT kasutamise kasvu kuni 5%. Samuti tuleb arvestada täiendkoolituse vajadusega (vt lisainfo lisas 4). Kulude kasv võib seisneda õdede/ämmaemandate tasustatud väljakutsete arvu kasvus, valvearstide lisatasus ning töövahendite, aga ka võimalikus ametikohtade lisandumises. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus kulu naiste tugikeskustele 2024. aastal 1 070 000 euroni. Seksuaalvägivald on osa naistevastasest vägivallast, moodustades naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistest umbes kümnendiku. 2024. aastal sai naiste tugikeskustest abi 1893 naist (vt ka lisa 4). Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib seadusemuudatuse kaudse mõjuna prognoosida naiste tugikeskustes seksuaalvägivalla juhtumitega tegelemise kasvu ja sellega seotud kulude suurenemist, kuid juhtumite arvu kasvu täpsemalt prognoosida on raske. Vahendid eelnimetatud võimalike lisakulude katteks leitakse asutuste sisemiste ressursside arvelt või riigieelarvelistest vahenditest juhul, kui riigieelarve läbirääkimiste käigus nii otsustatakse. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt prognoositav. Seadusemuudatus ei lisa ülesandeid kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused saavad jätkuvalt aidata kaasa inimeste teadlikkusele parandamisele seksuaalvägivallast, sealhulgas teavitada inimesi oma piirkonnas asuvatest ohvriabiteenustest ja jagada kontaktandmeid, teavitada naiste tugikeskustest ja seksuaalvägivalla kriisiabi keskustest ning sealsetest abistamisvõimalusest, samuti muudest üle riigi olemas olevatest riiklikult korraldatud abi saamise võimalustest. 8. Rakendusaktid 27  Seaduse jõustumisega ei kaasne vajadust muuta ega kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ-le, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ‑le Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA-le, MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA-le Mõttekoda Praxis, SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu Kantseleile. Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks, MTÜ Oma Tuba ehk Feministeerium, MTÜ Lastekaitse Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Riigiprokuratuur, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Naistearstide Selts, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Advokatuur, President Kaljulaidi Fond, Eesti Arstide Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Eluliin. Eelnõu kohta esitatud märkused, arvamused ja ettepanekud sisalduvad kooskõlastuste ja arvamuste tabelis. Algatab Vabariigi Valitsus …2025. a Vabariigi Valitsuse nimel 28 (allkirjastatud digitaalselt) 29 LISA 1. Häirekeskuses registreeritud teated aastatel 2020–2024. Allikas: Häirekeskus Häirekeskuse andmetel tuleb neile seksuaalvägivalla kohta teateid vägistamistest, mis fikseeritakse andmekogumisel eraldi, kuid seksuaalvägivald võib olla ka osa lähisuhtevägivallast, mille puhul aga seksuaalvägivalla andmeid eraldi ei registreerita (vt ka tabel 1). Seetõttu on alltoodud tabelis esitatud vägistamisi puudutavate teadete kõrval ka lähisuhtevägivallaga seotud registreeritud teated, millest seksuaalvägivallaga on seotud vaid osa, mille arvu pole siinkohal võimalik kindlaks teha. Tähele tuleb panna, et esitatud andmetes ei ole eristatud lapsi täiskasvanutest. Andmete lugemisel tuleb arvestada, et Häirekeskuse teave on esmane info, mis ei ole samastatav toimunud sündmuse lõpliku kvalifikatsiooniga. Nii vägistamise kui ka lähisuhtevägivalla juhtumite puhul selgitab juhtumi täpsemad asjaolud välja politsei. Statistika ei kajasta juhtumeid, mis ei ole laekunud otse hädaabinumbrile 112 ning millest politseid on teavitatud muul viisil. Tabel 1. Häirekeskuse registreeritud lähisuhtevägivalla ja vägistamisega seotud sündmuste arv aastatel 2020–2024. Allikas: Häirekeskus 2020 2021 2022 2023 2024 Häirekeskuse registreeritud lähisuhtevägivallaga seotud sündmused 12 777 12 619 12 161 12 946 13 689 Häirekeskuse registreeritud vägistamisega seotud sündmused 100 122 134 140 138 30 LISA 2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) näide KarS § 141 alusel menetlemise kuludest ning seadusemuudatusega seotud kulude kasvu ja personalivajaduse prognoos. Allikas: PPA 2024. aastal registreeris PPA 441 vägistamiskahtlusega seotud juhtumit, millest KarS § 141 alusel alustati 210 juhtumi puhul kriminaalmenetlust ja ülejäänud juhtumeid menetleti kas muu koosseisuga või ei leidnud vägistamisjuhtum kinnitust. PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi arvesse võttes eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud menetluste arv kasvada umbes kaks korda, s.o 210 kriminaalmenetluselt 420 kriminaalmenetluseni. Sama arvutuskäiku kasutades võib juhtumite arv, mis vajab reageerimist, suureneda 441 juhtumilt 882 juhtumini. PPA andmetel jõuab üks uurija / eriasjade uurija saata aastas prokuratuuri 21 kriminaalasja. Võttes aluseks menetluste arvu kasvu prognoosi 420 juhtumini, tekib vajadus umbes 20 lisaametikoha järele, millega seotud palga- ja majanduskulu on 817 949 eurot (vt tabel 1 ja 2). Tabel 1. Vägistamiskahtlusega seotud juhtumite arv ja menetlemine aastatel 2022–2024. Allikas: PPA 2022 2023 2024 Kokku juhtumeid, kus vägistamine on 471 427 441 faabulas neist menetlus KarS § 141 alusel 101 191 210 alustatud neist prokuratuuri edastatud 58 69 71 1 neist menetlus KarS § 141 alusel 56 56 88 alustatud prokuratuuri edastatud 42 19 56 Tabel 2. Uurija ametikohaga seotud palga- ja majanduskulu 2024. ja 2025. aasta andmete alusel. Allikas: PPA Prefektuuri uurijate (põhitöö: uurija ja eriasjade uurija) aastapalk (keskmine põhipalk 01.01.2025. a seisuga on 2186 eurot, s.o 2925 eurot 35 100 tööandja maksudega) Ametikohaga (olemasolev töötaja) kaasnev majanduskulu kokku: 5 797 töötajapõhine arvestuslik kulu 2 320 töökoha (8 t) elukaar 105 IKT (ATK A3M2) elukaar 783 telefoni elukaare hoidmine (5 a) 105 vormiriietuse (V-2 komplekt) elukaar 200 relvastuse ja erivahendite (komplekt R-3.0) ülalpidamine; treeningute 84 laskemoon (spetsiifilise) koolituse kulu 1 000 sõidukite (S-5, S-7, S-8) ülalpidamiskulu (2 ametniku kohta 1 sõiduk) 1 200 Keskmine kulu uurija / eriasjade uurija kohta kokku 40 897 31 PPA personaliaruannete andmetel on politseiuurijate arv viimasel viiel aastal vähenenud (vt tabelid 3 ja 4). Tabel 3. Politseijaoskonna uurijate arv aastatel 2020–2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA Muutus vaadeldud 2020* +/– 2021 +/– 2022** +/– 2023 +/– 2024 +/– 2025 perioodil KOKKU Ametnike 421 –6 415 –39 376 –8 368 +10*** 378 +4*** 382 –39 arv * 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, millega kaotati 53 uurija ametikoht jaoskondadest. ** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka, kuigi tegelevad väärtegude menetlemisega. *** Sisemise ressursi arvelt loodud ajutised kohad. Tabel 4. Uurijate ametikohtade koguarv aastatel 2020–2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA Muutus vaadeldud 2020* +/– 2021 +/– 2022** +/– 2023*** +/– 2024*** +/– 2025 perioodil KOKKU Ametnike arv 833 –8 825 –47 778 –41 737 +14 751 +13 764 –69 * 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, millega kaotati 89 uurija ametikoht kogu PPA-st. ** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka, kuigi tegelevad väärtegude menetlemisega. *** 2023. a tugevdati majanduskuritegude uurimist 10 ametikohaga, mille rahastus saadi riigieelarvelistest vahenditest. Lisaks on sisemise ressursi arvelt loodud ajutised ametikohad muude kuritegude menetlemiseks. 32 LISA 3. Prokuratuuri näited KarS § 141 alusel menetlemise kuludest 2024. ja 2025. aastal. Allikas: prokuratuur Järgmiste näidete aluseks on justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkonnast JAAK pärit andmed, samuti juhtimistarkvara PlanPro platvormilt võetud tööajakaardistuse andmed. Oluline on tähele panna, et prokuratuuris kaardistatakse tööaega vaid teatud tegevuste puhul (nt põhilised tööülesanded), kuid võib juhtuda, et mõni viidatud kriminaalasjadega seotud tegevus ei kuulu kaardistamisele. Kui töötaja ei ole tegevust ajaarvestuses kaardistanud või on jätnud kandele kriminaalasja numbri lisamata, mõjutab see tööaja analüüsi tulemusi. Aega peavad kaardistama konsultandid ja prokurörid, kes tegelevad etteantud tegevustega. Näidetes on kasutatud andmeid ka referentide kohta. Sageli ei ole võimalik üksnes KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise andmeid muude paragrahvidega seotud menetlustest eristada. Näide 1. Kokkuleppemenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel Karistus: - Ärakandmata karistus – 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jäeti täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, et isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. - Isikut kohustati käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. - Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: - 2215 eurot (sundraha) - 102,48 eurot (kaitsjatasu) Prokuratuuris kaardistasid kriminaalasja peale kulunud aega (kokku 6,75 tundi) kaks abiprokuröri (kokku 5,75 tundi) ja kaks referenti (kokku 0,67 tundi) järgmiselt: Abiprokurörid: Kohtueelse menetluse faasis: - kohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine – 0,75 tundi - kohtueelses menetluses dokumentide koostamine – 1,25 tundi - kohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 0,75 tundi - menetlustoimingu teostamine – 2 tundi (märkinud üks prokurör 22.01.2025 ja 29.01.2025) Kohtumenetluses: - lihtmenetluse istungist osavõtt – 1 tund Kokku 5,75 tundi Referendid: Töö toimikuga – kokku 0,67 tundi (märkinud kaks referenti) Skaneerimine / vesimärgistamine / digitaalse koopia tegemine (digitaalsed andmekandjad) – kokku 0,33 tundi (märkinud kaks referenti) Kokku 1 tund Arvestades abiprokuröri palgaks alates 01.04.2025 3217,66 eurot (jaanuari 176 töötunni juures 33 18 eurot tunnis) ja referendi palgaks 1882,31 eurot (11 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks prokuröri puhul 103,50 eurot ja referendi puhul 11 eurot. Seega on kokku selle kriminaalasja menetlemise maksumus prokuratuuris teadaolevate andmete alusel 114,50 eurot. Näide 2. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel (otsus jõustumata) Karistus: - Vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. - Tõkendit ei kohaldatud. Otsus 17.07.2025. a seisuga jõustumata. Menetluskulud: - 7975,29 eurot (joobeseisundi tuvastamine, ekspertiisid, määratud kaitsja tasu); - 5985 eurot DNA-ekspertiisi kulu; - 22,40 eurot tunnistaja sõidukulu, jäeti riigi kanda. Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 12,75 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt: - istungiks ettevalmistamine – 9,50 tundi; - üldmenetluse istungist osavõtt – 3,25 tundi. Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks alates 01.04.2025 5362,77 eurot (märtsi 168 töötunni juures 32 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks prokuröri puhul 408 eurot. Näide 3. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 ja § 121 lõike 2 punkti 2 alusel menetlemise näitel Karistus: - KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud osa, s.o 2 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. - Kohustus täita KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, KarS § 75 lg 2 p 8 järgi kohustati käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. - Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: - 3764,16 eurot (sundraha, ekspertiis, kaitsjatasu) Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 56,50 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt: Kohtueelse menetluse faasis: - dokumentidega tutvumine – 0,50 tundi; - tutvumine toimikuga/materjalidega – 1,75 tundi; - suhtlus menetlejaga – 0,75 tundi; - suhtlus kahtlustatavaga – 0,75 tundi; - kohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine – 4,75 tundi; 34  - kohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 2,25 tundi; - menetlustoimingu teostamine (siia alla kaardistatud mh süüdistusakti koostamine, andmete sisestamine infosüsteemi) – 11,50 tundi. Kohtumenetluses: - istungiks ettevalmistamine – 19,75 tundi; - üldmenetluse istungist osavõtt – 14,50 tundi. Eelmärgitud kulule lisanduvad prokuratuuri tugipersonali (referendid, tõlgid) töötunnid, mida aga selle kriminaalasja puhul kaardistatud ei olnud. Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks seisuga 01.04.2024 5211,63 eurot (arvestades keskmiseks töötundide arvuks kuus 172 tundi75, teeb see 30 eurot tunnis), saadi PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks ringkonnaprokuröri puhul 1695 eurot. 75 Arvutuseks liideti kokku 2024. aasta töötunnid, millal aega kaardistati (kokku 1549 töötundi), ja need jagati 9 kuuga. 35 LISA 4. Mõju ohvriabitööle, TTTVT-le ja naiste tugikeskuste teenusele. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusameti andmetel võib pöördumiste hulk kasvada suurema pöördumiskoormusega piirkondades, näiteks Põhja-Eestis. Samuti võib kasvada kõnede arv ohvriabi kriisitelefonile 116006, mis võib vajada lisatööjõudu. Muutuda võib pöördumiste sisu, mis toob omakorda kaasa nõustajate täiendkoolituse vajaduse seksuaalvägivalla ohvrite paremaks toetamiseks ning esmaseks nõustamiseks õiguste ja abisaamise võimaluste kohta. Ohvriabitöö puhul on oluline arvestada, et see ei piirdu ainult esmase vastuvõtuga – sageli vajab inimene korduvat nõustamist, suunamist, toetavat kontakti ja võrgustikutööd. Sotsiaalkindlustusameti andmetel võiks esialgne hinnanguline ohvriabitöötajate töökoormuse kasv jääda vahemikku 15– 20%, arvestusega, et mitte kõik seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse (SAK) pöördujad ei pruugi jõuda ohvriabini ning ohvrid võivad ohvriabi poole pöörduda ka muud teed pidi kui läbi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste. Prognoositava töökoormuse kasvuga seotud kulude näitlikustamiseks saab tuua järgmise näite: kui töömahu kasv toob kaasa lisavajaduse 0,25 koormusega ohvriabitöötaja järele, tähendaks see palga- ja personalikuludes ligikaudu 22 000 euro suurust lisakulu aastas (ühe täiskoormusega töökoha lisandumise korral 47 520,4 eurot aastas). Kui vajadus kasvab ka edaspidi, võib tekkida lisavajadus järgnevatel aastatel tööjõudu suurendada ka teistes piirkondades ja ohvriabi kriisitelefonil. Töömahu kasvust tingitud otsekulude kõrval tuleb arvestada ka vajadusega koolitada ohvriabitöötajaid (sh ohvriabi kriisitelefoni tarbeks) ja traumast taastumist toetava vaimse tervise abi (TTTVT) osutajaid ning teavitada avalikkust seaduse sisust ja mõjust. TTTVT vajadust juhtumiliigiti prognoosida on keeruline, kuna TTTVT puhul ei koguta kuriteoliikide (nt seksuaalvägivald) kaupa statistikat. Varasem kogemus näitab, et ka suuremad seadusemuudatused (nt ohvriabi seaduse regulatsiooni laiendamine laiemale abisaajate ringile) on suurendanud teenuse kasutust pigem mõõdukalt – alla 5% aastas. Seetõttu võiks TTTVT puhul jääda prognoosis ettevaatlikuks ning arvestada kuni 5% kasvuga, eriti lähiaastatel, mil mõju võib avalduda eelkõige teadlikkuse kasvu kaudu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus naiste tugikeskuste teenuse aastane lepingute eelarve 1 070 000 euroni, mis jaotus hanke korras proportsionaalselt maakondade peale. 2024. aastal sai naiste tugikeskustest abi 1893 naist ja 1527 last (vt tabel 1). Tabel 1. Naiste tugikeskustest abi saanud naised ja lapsed aastatel 2020–2024. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 2020 2021 2022 2023 2024 Abi saanud 2156 2079 1917 1957 1893 naisi Abi saanud 1897 1637 1478 1489 1527 lapsi Seksuaalvägivald moodustas naiste tugikeskusele tehtud pöördumistest 2024. aastal kümnendiku (vt joonis 1). 36 Joonis 1. Vägivallaliigid naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistes 2024. aastal. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 37  MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ESITATUD 18.09.2025 kabineti nõupidamisele (nõupidamise kuupäev) ESITAJA: Liisa-Ly Pakosta; justiits- ja digiminister ESITAMISE AEG: 12.09.2025; 8-1/7497-1 (esitamise kuupäev, registriindeks) TEEMA: Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) SISUKOKKUVÕTE: Seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viiakse karistusseadustiku (KarS) sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga ehk naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooniga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse (VV) 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah”- versiooni. VV-sse esitamise tähtaeg III kvartal 2025.“ Rahvusvahelisel tasandil on vastava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Eesti peab 2025. aasta lõpus andma Istanbuli konventsiooni osaliste komiteele ülevaate vahepealsest arengust ehk konventsiooni rakendamise parandamiseks võetud meetmetest. Karistusseadustiku muudatuste eesmärk on kaitsta inimeste seksuaalautonoomiat ja õigust oma keha üle otsustada ning toetada inimese vaba tahte ja seksuaalse enesemääramise õiguse austamist. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja Piirivalveameti, prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav. Kehtivad KarSi sätted Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 1411). Nõusoleku puudumist väljendavad mõlema kooseisu puhul sõnad „inimese tahte vastane“, samas peab lisaks nõusoleku puudumisele / tahtevastasusele esinema ka vägivald või ohvri seisundi ärakasutamine. KarS § 143 puhul ei pea esinema vägivalda ega seisundit, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Küll aga peab toimepanija ja kannatanu vahel olema sõltuvussuhe, kus toimepanijal on võimalus pakkuda kannatanule eeliseid või võtta ära hüvesid, ning toimepanija panema seksuaalteo toime oma võimupositsiooni ära kasutades. Näiteks saab siin tuua juhtumid, kui tegemist on pereliikmega, treeneriga, ülemusega või muu inimesega, kellel on võim kannatanut kuidagi mõjutada, nii et viimane justkui nõustub vahekorraga, isegi, kui ta sellega tegelikult muul juhul vabatahtlikult nõus ei oleks. Seega, üksnes nõusolekuta/tahtevastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ei täida kehtiva KarS § 141, 1411 või 143 koosseisu. Justiits- ja Digiministeeriumi analüüs näitas, et kehtivad karistusseadustiku seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt KarS § 141, 1411 ja 143 ei vasta täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisatingimused, näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada. Olulisemad eelnõuga tehtavad karistusseadustiku muudatused Eelnõuga muudetakse KarS § 141 (vägistamine) lõike 1 sõnastust ja karistusmäära. KarS § 141 lõike 1 uus sõnastus kajastab kõige otsesemalt eelnõu eesmärki minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Lõike 1 sõnastusest on välja jäetud varasemad vägistamise kuriteo koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama) – ning vägistamise koosseisu täidab eelnõu kohaselt suguühe inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta. Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni nelja-aastane vangistus, mis tähendab, et lõige 1 ehk vägistamise üldkoosseis muutub eelnõuga esimese astme kuriteost teise astme kuriteoks. Varasemad lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 12 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni kuueaastane vangistus). Eelnõuga täiendatakse KarS § 141 lõikega 5, mis sätestab, millistel juhtudel ja millistes olukordades ei saa § 141 tähenduses olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Selgitava sätte lisamine toetab nii praktikuid kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja tõlgendamisel. Samasisulised muudatused tehakse ka KarS §-s 141-1 (nõusolekuta sugulise iseloomuga tegu). Jah-mudeli puhul väljendab seksuaalse tegevuse osaline oma nõusolekut seksiks ehk annab n-ö aktiivse nõusoleku. Nõusolek tähendab tahte ja vabatahtlikkuse väljendamist. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil (näiteks žestiga või aktiivselt seksuaaltegevuses osaledes). Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub ja nõusolekut ei saa eeldada. Vaikimine ei ole nõusolek. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema vaba, siis saab seksuaaltegevuse osapool oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada, isegi kui see on alanud mõlema poole nõusolekul. Samas ei ole nõusolekupõhisuse eesmärk seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Põhiseaduspärasuse analüüs Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Eelnõuga tehtavate KarS-i muudatustega jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süüd, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega ütlusi andma, kui ta seda ei soovi. Kohus ei vabane kannatanu ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma õigust ütlusi mitte anda – ja just seetõttu võibki väita, et isegi jah-mudeli puhul ei saa süüdistatava vaikimise põhjal üksnes kannatanu süüstavate ütluste alusel automaatselt teha süüdimõistvat kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust. 2 Valekaebused Kui seadusemuudatused peaksid tooma kaasa kuriteokaebuste arvu kasvu, võib see tähendada ühtlasi nii põhjendatud kaebuste kui ka valekaebuste arvu tõusu. Ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi inimest süüdi mõista ei saa, õigusriigis on isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. Jah-mudeli valikuga ei kaasne lihtsamat süüdimõistmist. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus. Seksuaalvägivald on raske kuritegu. Seksuaalvägivalla ulatuslikku negatiivset mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see võib ilmneda alles aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla toimumist. Seksuaalvägivald on ühiskonnale ka väga kulukas. Lisaks otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised. Justiits- ja Digiministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda. Seega võib öelda, et uuringutulemused peegeldavad ühiskonna hoiakuid nõusolekupõhise käsitlusega kaitstava seksuaalse enesemääramise õiguse küsimuses ja eelnõuga kavandatavaid seadusemuudatusi saab pidada legitiimseks. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2026. aasta 1. juulil. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS: 1. Võtta teadmiseks karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus toodud nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus. 2. Arvata karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu istungi päevakorda. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: (nimi, ametinimetus) Tuuli Lepp, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik LISATUD DOKUMENDID: (nimetus, lehekülgede arv) Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) kaaskiri, 1 lk. Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu, 3 lk. Karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu seletuskiri, 36 lk. Eelnõule laekunud kooskõlastuste ja arvamuste tabel, 22 lk. 3 Eelnõu põhipunktid, 3 lk. KOOSTAJAD: Tuuli Lepp, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik. Andra Reinomägi, Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik. 4  Karistusseadustiku muutmise seaduse (nn nõusolekuseaduse) eelnõu seletuskirja juurde Ettepanekute ja märkuste tabel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Karistusseadustiku muutmine, et viia Arvestatud, teadmiseks võetud. seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla nõusoleku printsiibiga (nn nõusolekuseadus), on vajalik soolise võrdsuse ja seksuaalse enesemääramisõiguse tagamiseks, seksuaalvägivalla ohvrite tõhusaks kaitseks ja Eesti õigusruumi vastavusse viimiseks Istanbuli konventsiooniga. Valitud JAH- mudel on MKM veendumusel selleks asjakohane ja ainuvõimalik viis. Siseministeerium 1 Täheldame, et eelnõu seletuskirjas Teadmiseks võetud, antud selgitus. rõhutatakse, et tõendite usaldusväärsust Tõendite usaldusväärsust hindab hindab lõplikult kohus. Sellest võib jääda kohus. Nõustume, et otsuse mulje, et sõna-sõna vastu olukorrad kriminaalasja kohtusse saatmiseks jõuavad vältimatult kohtumenetlusse. langetab menetleja. Eelnõu ega Samas on oluline, et seaduse rakendamisel seletuskirjaga ei määratleta oleks menetlejatele selgelt määratletud kriteeriume ega tingimusi, mille kriteeriumid ja tingimused, mille alusel alusel hinnata, millised asjaolud on hinnatakse, millised asjaolud on piisavad piisavad kriminaalasja kohtusse kriminaalasja kohtusse saatmiseks. saatmiseks. Arvestada tuleb, et tõendite kogumise ja menetluse käivitamise kohustus lasub Eelnõu seletuskirjas (p 6.5., p 9) on politseil ning menetluspraktikas peab öeldud järgmist: „Kindlasti on olema üheselt mõistetav, millal on oluline, et karistusõiguse muutudes menetluse jätkamine põhjendatud. muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 2 KarS-i §-de 141 ja 141¹ täiendamine Arvestatud osaliselt, muudetud lõigetega 5 ja 7 tekitab riski normide eelnõud ning täiendatud seletuskirja. 1  mitmeti mõistetavaks tõlgendamiseks. Lõigete mõte on selgitada, millistel Lõigetes toodud loetelud (nt tardumine, juhtudel ja millistes olukordades ei võimupositsiooni kuritarvitamine) ei ole saa § 141 ja § 1411 tähenduses olla ammendavad ega pruugi olla alati tegemist vaba ja väljendatud rakendatavad. nõusolekuga. Samuti toetab selgitava sätte lisamine nii praktikuid kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja tõlgendamisel. 3 Lõigetes 5 ja 7 toodud loetelud on Arvestatud osaliselt. Muudetud koosmõjus 141 ja 141¹ paragrahvi lõigetega eelnõud ja seletuskirja. Kustutatud 11 ja 12 mitmeti tõlgendatavad. Seetõttu selgitava lõike punkt 2 ning soovitame eelnõus selgemalt ja täpsemalt muudetud punkti 3 sõnastust. Ühtlasi sõnastada nõusoleku mõiste tõlgendamise liikus punkt 3 punktiks 2. Seda nii § põhimõtted olukordades, kus nõusolek on 141 lg 5 kui ka § 1411 lg 7 puhul. Vt antud vägivalla või ähvarduse tingimustes. ka selgitust eelmises punktis. 4 Selgitame, et eelnõus esitatud KarS-i § 141 Arvestatud. Eelnõu teksti on lõike 12 punktis 1 viidatakse samale teole, muudetud, selgitava lõike algne mis on toodud KarS-i § 141 lõikes 1 ehk punkt 2 on kustutatud. Seda nii § 141 kokku lugedes saab karistada inimese vaba lg-st 5 kui ka § 1411 lg-st 7. ja väljendatud nõusolekuta suguühtesse astumise ees, kui see on toime pandud vägivallaga. Ehk siis nõusolekut ei antud, seksuaalsuhtesse asututi vägivallaga. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 2 kohaselt ei loeta vabaks ja väljendatud nõusolekuks olukorda, mil isik sunniti suguühtesse vägivallaga või ähvardusega. Jääb mulje, et sellisel juhul saaks sama sätte alusel karistada juhul, kui inimene andis küll nõusoleku, kuid tegi seda vägivallaga ähvarduse mõjul – nagu seletuskirjas öeldakse – isiku nõusolek ei olnud vaba. 5 KarS-i § 141 lõike 12 punkti 2 puhul Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 141 lg viidatakse samale teole, mis on toodud 5 iseloom on selgitav (vt ka tabeli KarS-i § 141 lõikes 1 ehk kokku lugedes eelmistes punktides antud selgitusi). saab karistada inimese vaba ja väljendatud Peale kooskõlastusringi on nõusolekuta suguühtesse astumise eest, kui seletuskirjas selgitavate lõigete osa see on toime pandud, kasutades ära muudetud ja täiendatud. kannatanu seisundit, milles ta ei olnud Kui toimub suguühe ilma isiku võimeline vastupanu osutama või väljendatud nõusolekuta või kui toimunust aru saama. Kui inimene oli väljendatud nõusolek ei olnud vaba, minestanud või vaimse seisundi tõttu ei saa siis on täidetud eelnõu § 141 lg 1 aru enda ümber toimuvast, siis ta ei saa koosseis. Kui kannatanu oli lisaks ka nõusolekut anda. Jääb küsimus, kas siis abitusseisundis, siis on täidetud ka tuleb tõlgendada läbi lõike 5 selliselt, et eelnõu § 141 lg 12 p 2 koosseis. kirjeldatud juhtudel ei olnud tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga? Palume seda seletuskirjas selgitada. 2 6 KarS-i § 141 lõikes 11 ja § 141¹ lõikes 11 Mittearvestatud. Eelnõu § 141 lg 11 kasutatakse terminit „süüdlane“, mida ei ja § 1411 lg 11 sõnastused võetakse defineeri KarS ega kriminaalmenetluse üle kehtivast seadusest (KarS §-st seadustik. Praegu kasutatakse seada 143) ning § 1432 lg 1 teksti puhul terminit kuriteokoosseisude puhul KarS-i muudetakse eelnõuga üksnes viiteid, §-s 143, mis eelnõuga tunnistatakse mitte sõnastust ennast. Eelnõus kehtetuks ning §-s 1432 , mida tuleks muuta võetud lähenemine on olnud sihilik – (vt kooskõlastuskirja punkt 5). Ülejäänud kasutada nii palju kehtivate sätete eelnõus kasutatakse terminit „toimepanija“. sõnastusi kui võimalik, st muuta Ühtlustamise ja õigusliku selguse võimalikult vähe ning seeläbi tagamiseks teeme ettepaneku kogu eelnõus tekitada menetlejatele vähem kasutada järjekindlalt terminit segadust. „toimepanija“. 7 Eelnõuga lisatakse KarS-i §-desse 141 ja Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja 141¹ uued kvalifitseeritud koosseisud, kuid on vastavalt täiendatud. vastavaid muudatusi juriidilise isiku vastutust käsitlevates lõigetes (KarS § 141 lg 3 ja § 141¹ lg 4) ei ole tehtud. Palume eelnõu selles osas täiendada, et tagada juriidilise isiku vastutuse nõuetekohane kajastamine ning vältida õigustühimikke. 8 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KarS-i § Arvestatud osaliselt. Eelnõud ja 143, kuid KarS-i § 143² jääb muutmata. seletuskirja on täiendatud § 1432 lg 1 Paragrahvide 141 ja 141¹ uued koosseisud muudatustega. ei eelda enam vägivalda või kirjeldatud § 1432 sisu on paljuski erinev eelnõu seisundit. Kvalifitseeritud koosseis, mille § 141 lg 11 ja § 1411 lg 11 sisust, kohaselt kasutatakse ära kannatanu seega ei ole kuidagi põhjendatud § sõltuvust süüdlasest, on ette nähtud §-de 1432 kehtetuks tunnistamine. Peale 141 ja 1411 lõigetes 11 . Soovitame kaaluda kooskõlastusringi on § 1432 lg 1 ka KarS-i § 1432 kehtetuks tunnistamist, teksti puhul muudetud viiteid, mitte kuid sellisel juhul tuleks §-des 141 ja 1411 sõnastust ennast. ette näha kvalifitseeritud koosseis, mis näeb Karistusmäärade küsimus ette vastutuse alaealise usalduse lahendatakse eraldi eelnõuga, kuritarvitamise eest. millega võetakse üle laste seksuaalse väärkohtlemise EL direktiivi Kui seda paragrahvi kehtetuks ei tunnistata, uusversioon. siis tuleks ühtlustada karistuste proportsionaalsus – kui KarS-i § 1432 lõike 2 järgi saab korduva kuriteo eest karistada kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega, siis KarS-i § 141 lõike 2 punkti 6 alusel saab korduva kuriteo eest karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. 9 Juhime tähelepanu eelnõu jõustumisel Arvestatud. Muudetud on eelnõud tekkivale riskile seoses alaealiste ning täiendatud seletuskirja vastutusega. Kui alaealine astub (täpsemalt: muudetud on § 141 lg 2 suguühtesse teise alaealisega või paneb punkti 1 ning § 1411 lg 2 punkti 1 teise alaealise suhtes toime muu sugulise selliselt, et toimepanijaks on iseloomuga teo, kuid tema kogenematust täisealine isik). arvestades ei suuda ta piisavalt hästi nõusolekust või selle puudumisest aru 3  saada, karistatakse teda KarS-i § 141 lõike 2 punkti 1 alusel kuue- kuni viieteistaastase vangistusega ning KarS-i § 1411 lõike 2 punkti 1 alusel kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Eelnõu jõustumisel tekib risk, et ka alaealisi, kes ei pruugi oma kogenematuse tõttu nõusolekut adekvaatselt hinnata, ähvardavad väga ranged karistusmäärad. Soovitame kaaluda alaealistele eraldi ja täpsemalt reguleeritud karistusmäärade kehtestamist, mis arvestaksid nende arengulisi eripärasid ning võimaldaksid rakendada adekvaatsemaid ja rehabiliteerivamaid meetmeid. See aitab tagada õiguskindlust ning proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kriminaalõiguses. 10 Meie hinnangul võib uue regulatsiooni Teadmiseks võetud. Vastav selgitus tulemuslikul rakendamisel kaasneda PPA- on esitatud eelnõu seletuskirjas (p 7, le täienev ressursivajadus lisaametikohtade vt ka Lisa 2). loomiseks. Sellisel juhul vajab PPA ülesande täitmiseks ka lisanduvaid vahendeid riigieelarvest. Sotsiaalministeerium 1 Kooskõlastatud EIS-s märkusteta. Teadmiseks võetud. Haridus- ja Teadusministeerium 1 Palume kaaluda, kas soovitav täiendus Mittearvestatud. KarS kasutab karistusseadustiku § 141 lõikes 5 võiks mõlemat mõistet paralleelselt. samuti rääkida "inimesest" (sarnaselt üldsätte, st § 141 lõike 1 sõnastusega), kuivõrd juriidiline isik ei saa olla kirjeldatud süüteokoosseisu objektiks. 2 Lisaks teeme ettepaneku kaaluda Mittearvestatud. Tegemist on kehtiva kannatanu sõltuvuse, sh majandusliku seadusesätte ehk § 143 kehtetuks sõltuvuse põhjalikumat avamist, kuivõrd tunnistamisega ning sama sisu eelnõu seletuskirjas ei ole kannatanu toomisega § 141 lõikesse 11 ning § sõltuvussuhet teo toimepanijast 1411 lõikesse 11. Sõltuvussuhte kohta ammendavalt käsitletud. on olemas kohtupraktika, KarSi kommentaarid ning selle kunagise eelnõu seletuskirjas antud selgitused, millega § 143 KarSi loodi. Sotsiaalkindlustusamet 1 Leiame, et "Jah" mudeli kasutuselevõtmine Teadmiseks võetud. seaduses aitab muuta ka ühiskonnas hoiakuid ja ennetada seksuaalvägivalda laiemalt. 2 Tervitame, et KarS §-i 141 on täiendatud Teadmiseks võetud. uue selgitava lõikega 5, milles sisalduvad olulised selgitava iseloomuga sätted võivad olla oluliseks abiks menetlejatele 4  nõusolekupõhisuse mõistmisel ja rakendamisel. 3 Samuti peame oluliseks välja tuua jätkuva Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas (p koolituste ja teavitustegevuste vajalikkust, 6.5., p 9) on öeldud järgmist: et seadusemuudatuse rakendamine sujuks „Kindlasti on oluline, et ohvrikeskselt ja tõhusalt ning oleme valmis karistusõiguse muutudes muutuks sellesse ressursside olemasolul samuti senine asutustevaheline panustama. koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ Tartu Ülikool Kliinilise Meditsiini Instituut 1 Toetame Karistusseadustiku muutmise Teadmiseks võetud. seaduse eelnõud (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus). Tunnustame eelnõu seletuskirja- see on põhjalik ja teaduspõhine. Tervitatav on "jah"-mudeli valik - see suurendab Eesti inimeste õigust seksuaalse enesemääramise kaitsele. 2 Meie arvates on oluline nõusoleku Teadmiseks võetud. Mittearvestatud. põhimõtte selgitamine § 141 lg 5, sest see Oleme seisukohal, et magamise ajal lisab õigusselgust ja vähendab riski ei ole inimene täie teadvuse juures, nõusoleku põhimõtte ebaühtlaseks seega võib öelda, et magamine on tõlgendamiseks. kaetud loetelus esineva Teeme ettepaneku lõige 3 loetellu lisada teadvushäirega. Ühtlasi on selgitava veel "magamine". lõike punkti 2 (endine punkt 3) loetelu lahtine. 3 Seadusel on tasakaalustav mõju - riigis Teadmiseks võetud. oleme loonud heatasemelise abi seksuaalvägivallaohvritele (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused), kuid siiani on ohvrite seksuaalse enesemääramise õigus olnud seaduses ja menetluses ebapiisavalt toetatud. Loodame, et seadus vähendab taasohvristamist menetluses ja vähendab seega seksuaalvägivallast tingitud (tervise)kahju. Riigikohus 1 On andnud kirjalikult teada, et ei avalda Teadmiseks võetud. arvamust. 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskond 1 Kuigi juba 20.01.2025 aasta arvamuses Mittearvestatud. Poliitiline otsus nõusolekuseaduse VTK-le avaldasime mudelieelistuse kohta tehti VTK-le seisukohta, et seadusandja ei ole JAH- laekunud tagasiside pinnalt ning mudeli valikul pakkunud veenvaid eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse põhjendusi, ei ole eelnõuga olukord 24. mail 2025 kinnitatud paranenud. Jätkuvalt puudub JAH- ja EI- koalitsioonileppe ehk valitsusliidu mudeli võrdlus (ja täiendavate programmi aastateks 2025–2027 lahendusvariantide kaalumine). punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ 2 Veelgi enam puudub argumenteeritud Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust selgitus selle kohta, miks kehtivat seadust ning eesmärki on seletuskirjas on vaja muuta. selgitatud. 3 Eelnõus ei ole kohtupraktika ning juhtumite Arvestatud osaliselt. Peale analüüsi, millest nähtuks, millised on need kooskõlastusringi on seletuskirja konkreetsed elulised olukorrad, mis lisatud täiendavaid näideteid. praegusel hetkel ei päädi Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on kriminaalkaristusega vägistamise eest, samuti seletuskirjas selgitatud. On kuigi peaksid. Oluline on seejuures tähele oluline, et EN Istanbuli panna, et need elulised olukorrad peaksid konventsiooniga oleks kooskõlas nii olema lahendatavad just materiaalõiguse Eesti seadused kui ka kohtupraktika. muutmisega. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 1411 ). Olukorras, kus inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis, ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole võimalik uurida, kas selline tegu toimus või mitte, ammugi pole võimalik jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustata, ei teki ka andmeid, mida analüüsida. 4 Ümberpööratud tõendamiskoormise Teadmiseks võetud. kasutamine, millist plaani eelnõus küll Tõendamiskoormise eitatakse, kuid millele JAH-mudeli ümberpööramist käesoleva eelnõuga pooldajad sageli sisuliselt rõhuvad, ei saa ei toimu. Vastav selgitus on esitatud kriminaalmenetluses kõne alla tulla seletuskirjas punktis 3.2. 6  lähtuvalt põhiseaduslikust printsiibist - süütuse presumptsioonist. 5 Meie hinnangul peakski koosseis olema Mittearvestatud. Seaduseelnõu sõnastatud selliselt, ja hetkel ta seda ka on, eesmärk vastavalt seletuskirja et tõendada tuleb asjaolu, mille tõttu punktile 2.1. on minna vahekord vaatamata kannatanu nõusoleku seksuaalkuritegude puhul jõu- ja puudumisele aset leidis – olgu selleks siis sunnipõhiselt käsitluselt üle vägivald, abitusseisund, võimuseisund (mis nõusolekupõhisele käsitlusele ning hetkel, tõsi, on kvalifitseeritav KarS § 143 viia karistusseadustiku sätted järgi) vms. Võimalus on kehtivas vastavusse Istanbuli koosseisus toodud vastupanu murdmise konventsiooniga. vahendite loetelu laiendada – lisadagi võimuseisundi kuritarvitamine, sõltuvus süüdlasest, tuua ära abitusseisundi täpsem kirjeldus (kuigi Riigikohtu praktika järgi on see lai mõiste, võib Riigikohtu praktikas kirjeldatud abitusseisundit hõlmavad asjaolud koosseisus ka eraldi ära nimetada) ja teha muud vajalikud täiendused. 6 Meie ei ole siiani välja suutnud mõelda Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on elulist näidet olukorrast, kus isik ei anna vastavate näidetega täiendatud. nõusolekut, suguühe ikkagi toimub ja mitte ühtegi suguühet soodustavat muud asjaolu, st kannatanu vastupanu murdvat asjaolu ei esine. Seepärast ongi oluline, et seadusandja ise tooks reaalsed näited, mis ilmestaksid seda, et just materiaalõigus, st KarS § 141 sõnastus on jätnud kannatanu kaitseta. 7 Eelnõu järgi on nõusolekut võimalik Osaliselt arvestatud. Täpsustatud väljendada ka "muul viisil". Ennast saab eelnõud ning täiendatud seletuskirja. väljendada verbaalselt (sõnaliselt, kirjalikult, viipekeeles) või mitteverbaalselt käitumuslikult nt žestikuleerides vms. Seda, milline on kolmas ehk muu viis, ei ole selgitatud. Kas selleks on eelnõu koostajate hinnangul näiteks füsioloogiline reaktsioon, mis võib toimuda isegi juhul, kui nõusolek puudub? Selline lähenemine ei ole kindlasti kannatanute huvidega kooskõlas. 8 Eelnõuga jääb vastuseta, kas raske Teadmiseks võetud. Nagu ka muude psüühikahäirega isik üldse saab anda lõike eelnõu § 141 lg 5 p 2 toodud nõusolekut suguühte toimumiseks. näidete puhul tuleb asjaolusid hinnata kontekstis ning iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Võib ette tulla olukordi, kus ei saa. 9 Normitehniliselt on problemaatiline vaba Arvestatud. Muudetud nii eelnõud nõusoleku selgitus plaanitava KarS § 141 lg kui ka seletuskirja. 5 järgi. Plaanitava lg 1 kohaselt on karistatav inimese vaba ja väljendatud 7  nõusolekuta temaga suguühtesse astumine. Kui lg-s 1 kirjeldatule lisandub vägivald, siis on tegu kvalifitseeritav juba lg 1-2 järgi. Samas on lg-s 5 defineeritud, millal ei ole tegemist vabalt väljendatud nõusolekuga ning seal all on ka vägivald. 10 Viimaks märgime, et karistusseaduse Teadmiseks võetud. muudatust ei tohi põhjendada üksnes Eelnõu tegemise kohta on olemas rahvusvahelise õigusega ega ka poliitiline otsus Vabariigi Valitsuse survegruppide tegevusega. Seadusandjal on 24. mail 2025 kinnitatud alati võimalus ja kohustus valida just koalitsioonileppe ehk valitsusliidu siseriiklikule karistusõigus- ja programmi aastateks 2025–2027 kriminaalmenetlussüsteemile sobiv punkti 400 näol, kus on kirjas: lahendus ning esitada tasakaalukas „Võtame vastu nõusolekuseaduse muudatustepakett. Käesoleval juhul ei ole “jah” versiooni.“ seadusandjal see meie hinnangul Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on õnnestunud. selgitatud seletuskirjas. Eesti on vabatahtlikult ning reservatsioonideta ratifitseerinud EN Istanbuli konventsiooni. Demokraatlik riik peab mh tõsiseltvõetavuse huvides täitma võetud rahvusvahelisi kohustusi ning sõlmitud lepinguid. Sisuline ja avatud kaasamine on oluline osa kaasaegsest Eesti õigusloomest. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit 1 Eesti Pensionärid Ühenduste Liit leiab, et Teadmiseks võetud. Vt eelmist meil on iseseisev riik ja meie võime ise punkti (ettepanekute ja märkuste otsustada oma seaduste üle. Me ei peaks ka tabel, Tartu Ülikooli kõiki Euroopa Liidu seadusi koheselt üle õigusteaduskond; punkt 10 kohta võtma. antud selgitus). 2 See seadusmuudatus võib kaasa tuua ka Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirja väljapressimiste laine. Pikka aega abielus punktis 3.2. on selgitatud, et inimesed otsustavad mõnikord ka lahku õigusriigis on isiku süüdimõistmise minna. Pahatahtlikult on võimalik tagant aluseks tõendid ning tõendite järele teist isapoolt süüdistada ahistamises usaldusväärsust hindab kohus. ja seksuaalses ärakasutamises. Juhul, kui Kannatanu ütlused koos muude seadusemuudatus läheb vastuvõtmisele, tõenditega peavad süüdimõistva siis süüdistus teisele osapoolele tuleks kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt esitada mitte hiljem kui ühe nädala jooksul. kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust. 3 Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ei Teadmiseks võetud. kooskõlasta Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõud. Riigiprokuratuur 1 Prokuratuur peab oluliseks eesmärki viia Teadmiseks võetud. seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude regulatsioon vastavusse 8  Istanbuli konventsiooniga ning arvestada nõusoleku põhimõtet tagamaks seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse. 2 Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et kehtiv Arvestatud. KarS § 143 kaotatakse, sest „KarS § 143 Täiendatud nii eelnõud kui ka lähtub eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § seletuskirja. 1411 lõike 1 koosseisulisteks elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam põhjendatud ega loogiline, et § 143 praegusel kujul säiliks“. Samamoodi näeb ka KarS § 1432 ette, et säte kohaldub siis, „kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 1411 sätestatud vägivald või seisund“, st kõnealune koosseis kohaldub siis, kui puuduvad kehtivas KarS §-s 141 või §-s 1411 sätestatud vägivald või abitusseisund. Järelikult on vaja viia ka KarS § 1432 kooskõlla planeeritavate muudatustega. 3 Asjakohane ei ole planeeritavas KarS § 141 Arvestatud. lg 5 p-s 2 mainida eraldi vägivalda ja Muudetud nii eelnõud kui ka ähvardamist, kuivõrd ähvardamine on ka seletuskirja. vägivald ning sel juhul ei oleks sõnastus kooskõlas ülejäänud karistusseadustikuga. 4 Problemaatiliseks võib osutuda KarS § 141 Arvestatud. lg 5 p 3 uus sõnastus, mille kohaselt puudub Muudetud nii eelnõud kui ka vaba ja väljendatud nõusolek siis, kui seletuskirja. toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et ta kasutab ära võimupositsiooni. Sellisel juhul on tegu kvalifitseeritav KarS § 141 lg 1 järgi vägistamisena. Kuidas peaks olukorras, kus täisealine astub suguühtesse alaealisega ära kasutades sõltuvust või kuritarvitades mõjuvõimu/usaldust, kõnealust tegu kvalifitseerima – kas KarS § 1432 järgi või KarS § 141 lg 2 p 1 järgi? Tähele tuleks panna ka seda, et kui KarS § 1432 täielikult kaotada ja tegu kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, siis karistusraam muutuks oluliselt (hetkel näeb KarS § 1432 ette 2-8 aastat vangistust). 5 KarS § 141 lg-s 3 sätestatud juriidilise isiku Arvestatud. vastutuse puhul on oluline lisada viide Täiendatud nii eelnõud kui ka planeeritavatele lõigetele 11 ja 12 , mille seletuskirja. puhul on samuti võimalik juriidilise isiku vastutusele võtmine. Samasugune täiendus tuleks teha ka KarS § 1411 lg-s 4. 6 Lisaks eelnevale peab prokuratuur Teadmiseks võetud. oluliseks rõhutada, et seoses eelnõus Vastav info on esitatud eelnõu ettenähtava täiendava tööjõuvajadusega seletuskirja punktis 7. (arvestuslikult 4 prokuröri), tuleb 9  prokuratuuri eelarvet vastavas ulatuses suurendada. Olemasolevate eelarveliste vahendite arvelt ei ole võimalik täiendavaid ametikohti luua ja täita. Tartu Ringkonnakohus 1 Tuleks selgelt näidata, millised on need Osaliselt arvestatud. juhtumid, mis ei lange kehtivas Eelnõu seletuskirja on lisatud näited. karistusseadustikus toodud mõne seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo koosseisu või ka seksuaalse ahistamise väärteokoosseisu (KarS § 1531 ) alla, aga mille karistatavust tahetakse ette näha. 2 Probleemsed on ka seletuskirja kaalutlused, Osaliselt arvestatud. mis puudutavad süütuse presumptsiooni ja Seletuskirja teksti on punktis 3.2. tõendamiskohustust. Seletuskirja leheküljel muudetud. 13 on mööndud, et mõnel juhul võib eelnõukohane muudatus tuua kaasa Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni intensiivse riive. Selle riive tasakaalustamiseks pakutakse seletuskirjas välja võimalus, et kohus nõuab prokuratuurilt lisaks kannatanu ütlustele veel mingeid tõendeid nõusoleku puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et pakutud lahendus ei tasakaalusta süütuse presumptsiooni riivet, vaid süvendab seda. Võistlevas kohtumenetluses pole mõeldav, et kohus hakkab prokuratuurilt nõudma süüstavaid tõendeid, et saaks teha süüdimõistvat kohtuotsust. Prokuratuuril tuleb esitada kohtule kõik olemasolevad süüstavad tõendid ja kui need pole piisavad ning nende põhjal kerkib esile kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg-s 3 toodud kõrvaldamata kahtlus süüdiolekus, tuleb see süütuse presumptsiooni põhimõttest juhindudes tõlgendada alati ja igal juhul süüdistatava kasuks. Kohus ei tohi hakata prokuratuurile andma juhiseid, kas ja missuguseid tõendeid oleks veel tarvis, selleks, et isikut oleks võimalik nt vägistamises süüdi tunnistada. 3 Eelnõus plaanitakse KarS § 141 täiendada Arvestatud osaliselt. lõikega, mis sätestab, et vabaks ja Eelnõu ja seletuskirja teksti on väljendatud nõusolekuks ei loeta muu muudetud ning täpsustatud. hulgas olukorda, kus toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada järgmistel põhjustel: teadvushäire, haigus, puue, hirm toimepanija ees, tardumine, mürgistus, 10  võimupositsiooni kuritarvitamine toimepanija poolt või muu võrreldav põhjus. Ringkonnakohus peab märgitud osas küsitavaks juba nõusoleku puudumise sõnastamist ainult läbi toimepanija tahtluse. Samuti kitsendab see muudatus karistusnormi kohaldamisala, kuna praegu kehtiva vägistamiskoosseisuga võrrelduna eeldab eelnõukohane sõnastus abitusseisundi ärakasutamise osas vähemasti otsest tahtlust – kehtiva sõnastuse järgi piisab vähemalt kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4) ehk toimepanija peab pidama võimalikuks ja möönma, et kannatanu võib olla abitusseisundis. 4 Samuti ei loeta vabaks ja väljendatud Arvestatud. nõusolekuks olukorda, kus inimene sunniti Tartu Ringkonnakohtu kõnealuse suguühtesse vägivalla või ähvardusega. kommentaar puudutas eelnõu § 141 Eelnõus või seletuskirjas tuleks täpsustada, lg 5 punkti 2 ja § 1411 lg 7 punkti 2. kas „ähvardus“ on koosseisutunnusena Eelnõu teksti on muudetud selliselt, laiem kui KarS § 120 pärane tegu (vrd et eelnõu mõlemad kõnealused väljapressimise koosseis KarS § 214 lg-s punktid on kustutatud. 1). See on oluline, sest „vägivalla“ alla saab juba praegugi liigitada ähvarduse KarS § 120 lg 1 järgi. 5 Praegune seksuaalse enesemääramise Mittearvestatud. vastaste süütegude jagu (karistusseadustiku Kõnealune küsimus oli arutlusel, 9. ptk 7. jg) järgib seisukohta, et kuid ei leidnud laialdast toetust. vägistamine on teistega võrreldes kõige raskem seksuaalkuritegu. Kuna ilma nõusolekuta suguühtesse astumine ei pruugi oma raskusastmelt olla võrreldav teoga, kus suguühe toimub vägivallaga või abitusseisundi ärakasutamisega, tasuks kaaluda võimalust kriminaliseerida nõusolekuta suguühe ja muu sugulise iseloomuga tegu eraldi paragrahvis – see võiks olla praegusest vägistamise (KarS § 141) ja tahtevastase sugulise iseloomuga teo (KarS § 1411 ) koosseisust leebema karistusega seksuaalse enesemääramise vastane kuritegu. 6 Kohtupraktikas on osutunud Arvestatud osaliselt. problemaatiliseks KarS § 141 lg 2 Muudetud on eelnõud ning sanktsiooni rangus. Eeskätt olgu viidatud täiendatud seletuskirja (täpsemalt: kriminaalasjale nr 1-23-2431 ja sellega muudetud on § 141 lg 2 punkti 1 ning seotud Riigikohtu üldkogu lahendile nr 5- § 1411 lg 2 punkti 1 selliselt, et 24-3/23. Arvestades tõsiasja, et edaspidi toimepanijaks on täisealine isik). võib tapmisega samasuguse sanktsiooni endaga kaasa tuua isegi niisugune suguühe, kus ei esinenud vägivalda ega 11  abitusseisundi ärakasutamist, võiks seda enam kaaluda KarS § 141 lg 2 sanktsioonimäära leevendamist. Eesti Advokatuur 1 Leiame, et seadusemuudatuse vajalikkus ei Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust ole praeguse eelnõu ega seletuskirjaga ning eesmärki on seletuskirjas veenvalt põhjendatud. Ei ole üheselt selge, selgitatud. On oluline, et EN miks on kehtiv vägistamiskoosseis Istanbuli konventsiooniga oleks seaduses ebapiisav või praktikas kooskõlas nii Eesti seadused kui ka ületamatuid rakendamisprobleeme tekitav. kohtupraktika. On tõenäoline, et Eesti kohtupraktika juba täidab Istanbuli konventsiooni nõudeid. 2 Teiseks rõhutame, et karistusõiguse normid Mittearvestatud. Üldised sõnastused tuleb määratletuse põhimõttest tulenevalt on meie õigusloomele omased. sõnastada selgelt viisil, mis võimaldavad Lahtisi loetelusid esineb Eesti igaühel ette näha, milline käitumine on seadustes küllalt sageli. Näiteks keelatud ja karistatav ning milline karistus „muul viisil“ on ainuüksi selle eest ähvardab, et isikul oleks võimalik karistusseadustikus kasutatud 38 oma käitumist kujundada. Leiame, et korral. eelnõuga kavandatavad normid sellele põhimõttele täiel määral ei vasta, kuna sisaldavad üldsõnalisi, ebamääraseid või lahtisi loetelusid (nt „muul viisil väljendanud“, „muu võrreldav põhjus“). 3 Muudatuste vajalikkus vajab täiendavat Teadmiseks võetud. Eelnõu analüüsi ning eelnõu sõnastus peab olema vajalikkuse osas on võetud vastu üheselt mõistetav. poliitiline otsus, mis väljendub Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktis 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 1 Arvestada tuleb, et vägistamise mõiste Arvestatud. Eelnõusse on muutmine puudutab absoluutselt kõiki arusaadavuse parandamiseks lisatud seksuaalselt aktiivseid inimesi Eestis, § 141 lõige 5 ja § 1411 lõige 7, mida seetõttu peab välja töötatavates on eelnõu seletuskirjas ka avatud. seadusemuudatustes väga täpselt ja kõigile Omakorda on selgitavate lisalõigete inimestele arusaadavalt kirjeldama, mis on tekste eelnõus peale tulevikus keelatud ja mis on lubatud. kooskõlastusringi muudetud ning vastavalt on muudetud ning täiendatud ka seletuskirja. 2 Vaadates eelnõus välja pakutud § 141 lõike Arvestatud osaliselt. Kõnealused 5 sõnastust, kus loetletakse vaba ja lõiked on jätkuvalt eelnõu tekstis väljendatud nõusoleku andmist takistavaid sees, kuid täiendatud on seletuskirjas tegureid, jääb täiesti arusaamatuks, miks nende kohta antud selgitusi. Lõigete üldse on vaja ühiskonnas täiendavat mõte on selgitada, millistel juhtudel segadust tekitada ja kehtivat seadust muuta. ja millistes olukordades ei saa § 141 Käsitletakse ju loetelus toodud seisundeid ja § 1411 tähenduses olla tegemist või olukordi juba praegu abitusseisundina vaba ja väljendatud nõusolekuga. 12  ja nende ärakasutamist vägistamisena, Lõikes toodud elemendid võivad, aga samuti nagu ka vahekorda astumist ei pea tähendama ühtlasi vägivalla või ähvardusega. abitusseisundit. Samuti toetab Võimupositsiooni ehk kannatanu selgitava sätte lisamine nii praktikuid süüdistatavast sõltuvuse ärakasutamist kui ka tavakodanikke uue, käsitletakse aga suguühtele või muu nõusolekupõhise käsitluse sugulise iseloomuga teole sundimisena, mis mõistmisel ja tõlgendamisel. on samuti kriminaliseeritud. 3 Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks Arvestatud osaliselt. Täiendatud JAH-mudel ehk vaba ja väljendatud seletuskirja punkti 3.1. nõusoleku küsimine ja selle andmine erinevates elulistes olukordades rakenduma. Et tegemist on väga põhimõttelise muudatusega, sest seni on Eestis sisuliselt vaikimisi kasutusel olnud EI-mudel, nagu tõdeti ka väljatöötamiskavatsuses, oleks tulnud seletuskirjas muudatuste sisu nii menetlejate kui tavainimeste jaoks põhjalikult lahti seletada. Eriti põhjalikult tulnuks näidete varal selgitada, mida tähendab nõusoleku andmine käitumisega või muul moel, et õiguskuulekad kodanikud ei satuks kogemata seadusega vastuollu. Seda aga tehtud ei ole. 4 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei toeta Teadmiseks võetud. Karistusseadustiku muutmist eelnõus esitatud kujul. 5 Leiame, et ühiskondlikke hoiakute Teadmiseks võetud. Vastav teema on muutmise esmaseks vahendiks ei peaks kajastatud eelnõu seletuskirja olema karistusõigus. Et seksuaalvägivalda punktis 6.1. ja igasugust muud vägivalda ennetada ja kujundada ühiskonnas vastastikusel hoolivusel ja austusel põhinevat suhtluskultuuri, oleks Karistusseadustiku muutmise asemel olulisem kiiresti viia koolidesse põhjalik suhte- ja suhtlusõpetus. 6 Samuti aitaks seksuaalvägivalda oluliselt Teadmiseks võetud. vähendada alaealistele netiporno Seksuaalhariduse ja ennetuse olulist kättesaadavuse piiramine. Selline vägivald rolli on selgitatud seletuskirja saab meie hinnangul tuge just punktis 6.1. pornograafiast, kust paljud tänapäeva noored, eelkõige poisid, aga ka tüdrukud, omandavad oma peamise ettekujutuse seksuaalsusest. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 1 Leiame, et karistusõiguse muudatused Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätteid peaksid olema sõnastatud selgelt ja kõigile ning seletuskirja on ühiskonnaliikmetele üheselt mõistetavalt. kooskõlastusringi järgselt muudetud Olukorda, kus seaduse sisu selgub alles ning täiendatud, sh täpsustamise Riigikohtus, ei tohiks tekitada, sest huvides. Samas tuleb möönda, et 13  kriminaalmenetlus on väga raske nii teatud küsimusi sisustabki süüdistatava kui kannatanu jaoks. kohtupraktika ja seadusandja ei saa kõike seadusesse kirjutada. 2 Kuna nõusolekupõhine seksuaalvägivalla Arvestatud. Seletuskirja on käsitlus erineb seletuskirja sissejuhatuse täiendatud, sh lisatud elulisi näiteid. kohaselt oluliselt senisest käsitlusest, st tegemist on sisuliselt uue kuriteokoosseisuga, siis eeldasime, et seletuskirjas selgitatakse eluliste näidete varal põhjalikult lahti, mida mõeldakse vaba ja väljendatud nõusoleku andmise all käitumisega või muul moel. Samuti võiks näidete varal selgitada, kas ka nõusoleku küsimine või nõusoleku tagasivõtmine võiks toimuda mitteverbaalselt jm muudatusega kaasnevaid praktilisi küsimusi. Et seksuaalvägivald on oluliselt rängem kuritegu, peaks eelnõu seletuskiri olema oluliselt praktilisem ja aitama nii menetlejatel kui tavainimestel mõista seadusemuudatuse sisu. 3 Praegu on seletuskirjas küll toodud Arvestatud osaliselt. Kõnealused mõningaid elulisi näiteid § 141 lisanduva lõiked on jätkuvalt eelnõu tekstis lõike 5 kohta, kuid meie arusaamist mööda sees, kuid täiendatud on seletuskirjas kirjeldavad need sisuliselt kõik nende kohta antud selgitusi. Lõigete abitusseisundit, mis sisaldub juba kehtivas mõte on selgitada, millistel juhtudel seaduses ja mis ka edaspidi on kavas ja millistes olukordades ei saa § 141 säilitada. Lõige 5 ja lõige 7 ise tekitavad ja § 1411 tähenduses olla tegemist aga pigem suuremat segadust kui annavad vaba ja väljendatud nõusolekuga. selgitusi, mida vaba ja väljendatud Lõikes toodud elemendid võivad, aga nõusolekuna käsitleda saab. Seetõttu tuleks ei pea tähendama ühtlasi need lõiked kindlasti eelnõust välja jätta. abitusseisundit. Samuti toetab selgitava sätte lisamine nii praktikuid kui ka tavakodanikke uue, nõusolekupõhise käsitluse mõistmisel ja tõlgendamisel. 4 Eesti Naiste Varjupaikade Liit ei toeta Teadmiseks võetud. eelnõus esitatud kujul Karistusseadustiku muutmist. Nagu kirjutasime juba oma arvamuses väljatöötamiskavatsuse kohta, ei näe me seaduse muutmiseks tegelikku vajadust, sest ka kehtiva seaduse alusel on meie kogemuste kohaselt võimalik vägistajad vastutusele võtta. 5 Kui seadust siiski täpsustada tahetakse, Teadmiseks võetud. Poliitiline otsus pooldame me ei-mudelit, mis on meie mudelieelistuse kohta tehti VTK-le töökogemuste kohaselt Eesti ühiskonnale laekunud tagasiside pinnalt ning sobivam. eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 14  punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ 6 Meie arvates ei peaks riik seksuaalvägivalla Teadmiseks võetud. Vastav teema on vähendamiseks tegelema mitte kajastatud eelnõu seletuskirja karistusõiguse muutmisega, vaid punktis 6.1. panustama ennetustöösse. Noortele tuleks koolides pakkuda terviklikku suhteharidust, millest seksuaalharidus moodustaks ühe osa. MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu 1 Tallinna Naiste Kriisikodu toetab Tartu Teadmiseks võetud. Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu seisukohti. Eesti Puuetega Inimeste Koda 1 Positiivseks peame muudatust tuua Teadmiseks võetud. seadusesse eraldi alusena sõltuvussuhe ja nimetada tahte kujundamise seisundite näitlik loetelu jättes samas loetelu “muu põhjuse” määratlusega lahtiseks. 2 Täiendada eelnõus toodud sõnastust Mittearvestatud. Käesoleva eelnõuga “toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, ei kaeta vägistamise või sugulise et isik ei saa oma tahet kujundada/..../” iseloomuga teo toimepanemist sõnastusega “toimepanija seadis ettevaatamatusest (kergemeelsusest eesmärgiks või teadis või pidi teadma /.../”. ega hooletusest). Täiendava aluse lisamine loob täiendavat selgust kattes ka sugulise iseloomuga teo toimepanemise hooletusest (negligent rape ) olukorrad. 3 Lisada säte või põhimõte, mille kohaselt Arvestatud osaliselt. See põhimõte peab olema kohustus astuda mõistlikke sisaldub iseenesest nõusolekupõhises samme (reasonable steps/belief), et seksuaalvägivalla käsitluses ning veenduda partneri nõusolekus. seda on avatud ka seletuskirjas. 4 Analüüsida, kas eelnõu praegune sõnastus Arvestatud. Seletuskirja on katab alternatiivsel viisil nagu viipekeel, täiendatud selgitusega, et puudega piktogrammid, abistatud suhtlus jms antud inimeste puhul on oluline menetlejate nõustumuse. Lisaks tuleb arvestada ka teadlikkus puude eripäradest, mis olukordadega, mil inimesel esinevad tikid, võivad inimesel vaba tahte sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, kujundamist piirata. Samas tuleb mille puhul võivad reaalne nõusolek ja arvestada ka olukordadega, kus väljendatu olla vastuolus. inimesel esinevad tikid, sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võib inimese tahe ja väljendatu olla vastuolus. Ühtlasi on seletuskirjas selgitatud, et nõusolekut on võimalik väljendada sõnaliselt ning muul viisil. Muu viis katab ära kõikvõimalikud mittesõnalised väljendusviisid. Seega on nii viipekeel, piktogrammid kui ka 15  abistatud suhtlus eelnõuga sätestatud väljendusviisidega kaetud. 5 Tagada erivajadusega inimestele politsei Teadmiseks võetud. Käesoleva poole pöördumisel, vastavas menetluses ja eelnõuga ei käsitleta ka kohtumenetluses vajalik tugi, so menetlusõiguslikke küsimusi ega teenused ja abivahendid. Lisaks peab olema muudeta menetlusõigust. Küll aga ligipääsetav (sh lihtsas keeles) ka saab ettepanekuga hõlmatud infomaterjal pöördumise võimaluste, teemasid käsitleda erinevate seksuaalkuriteo aluste ja olemuse kohta koolituste raames. selleks, et erivajadusega (puudega inimene) teaks, kuhu pöörduda ja kuidas käsitleda olukorda, mil on toimunud seksuaalkuritegu. 6 Korraldada menetlejatele (prokurörid, Teadmiseks võetud. kohtunikud) koolitusi mõistmaks erivajadusega (puudega) inimeste eripärasid ja vajadusi, Eesti Puuetega Inimeste Kojal koostöös liikmetega on koolitusvalmidus olemas. 7 Liigne hirm või bürokraatlikkus võib Teadmiseks võetud. pärssida loomulike ja tervete intiimsuhete algatamist ning luua ebavajalikku umbusku. On ka mure, et valesüüdistuse risk võib suhete konfliktide korral tõusta, eriti kui suuline nõusolek on hiljem keeruline tõendada. Eelneva tõttu soovitame seaduse jõustumisel keskenduda avalikule kommunikatsioonile eesmärgiga rõhutada, et nõusolek tähendab eelkõige elementaarset inimlikku usaldust ja vastastikust austust. 8 Valdkonna üldine teadlikkus vajab samuti Teadmiseks võetud. Eelnõu tõstmist ning seda nii arstide, seletuskirjas (p 6.5., p 9) on öeldud sotsiaaltöötajate kui ka õpetajate hulgas. järgmist: „Kindlasti on oluline, et Vaja on koolitusi ja infomaterjale selleks, et karistusõiguse muutudes muutuks spetsialistid oskaksid märgata ja oleksid senine asutustevaheline valmis teavet, sh infomaterjale jagama, koostöö ja infovahetus tihedamaks kannatanut vaimselt toetama. ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 16  9 Ka teo toimepanija vajab tähelepanu ehk Teadmiseks võetud. lisaks karistamisele tuleb toimepanijat ka harida ehk soovitame korraldada toimepanijatele koolitusi, õppeprogramme vms, mis aitaksid mõista teo iseloomu ja hoida eelduslikult ära kuriteo korduse. Seda eriti juhul kui tegu on pandud toime erivajadusega (puudega) inimese suhtes, mil peame koolitamisel vajalikuks ka eraldi puude spetsiifika käsitlemist. Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks 1 Tervitame põhimõttelist muutust Teadmiseks võetud. vägistamise ja muu sugulise iseloomuga tegude koosseisudes, mis edaspidi defineerib neid süütegusid „inimese vaba ja väljendatud nõusoleku“ puudumise kaudu, ehk „jah-mudelit“. 2 Juhime tähelepanu, et lõige 5, milles Arvestatud, kõnealune lõige on kirjeldatakse, mis ei ole vabast tahtest antud jätkuvalt eelnõu tekstis sees. nõusolek, jääb sättesse sisse. See ühtlustab muudatusest arusaamist ning aitab juhtumite menetlejatel, samuti üldsusel juhtumite üle otsustada ja arutleda. MTÜ Feministeerium 1 Tervitame, et KarS § 141 ja § 141’ on Teadmiseks võetud. kirjutatud selgelt välja, et “inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta” on need süüteod karistatavad. 2 Peame väga oluliseks, et lg 5, mis selgitab, Teadmiseks võetud. millal ei ole tegemist vabast tahtest antud nõusolekuga, jääks sättesse sisse, sest see ühtlustab muudatusest arusaamist, olles teeviidaks nii laiemalt elanikkonnale kui ka kitsamalt menetlejatele. 3 Sellegipoolest ei nõustu me lg 5 p 3 tekstiga Mittearvestatud. Eelnõus on täiel määral. Lg 5 p 3. loetelu ees esinev muudetud § 141 lg 5 punktide fraas “toimepanija seadis eesmärgiks või sõnastusi. Punkt 2 on kustutatud ning teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada endine punkt 3 on liikunud punktiks järgmistel põhjustel”, funktsioneerib 2. Ka selle punkti sõnastust on subjektiivse koosseisu kitsendusena. muudetud, kuid punkti tekst sisaldab Seletuskirjas ei ole aga põhjendatud, miks endiselt seda, et toimepanijal oli jookseb kuriteo piir just kaudse ja otsese kannatanu vaba tahte puudumise tahtluse vahel. Teisisõnu, miks peaks olema osas kavatsetus või otsene tahtlus ehk lubatud olukord, kus toimepanija kasutab toimepanija teadis, et isiku nõusolek kaudse tahtlusega ära näiteks ohvri ei ole vaba, või seadis eesmärgiks, et mürgistust kui tema vaba tahte kujundamist isiku nõusolek ei oleks vaba. välistavat asjaolu? Leiame, et kaudne tahtlus on õiglane lävend ka lg 5 p 3 loetelus esinevate seisundite kuritarvitamise puhul. 17  4 Meie hinnangul esineb eelnimetatud Arvestatud. Eelnõu § 141 lg 5 punkti probleemide näitel kategooriaviga sättes 2 kohta tehtud sõnastusettepanek on oleva lg 5 liigenduse ja seletuskirja läinud eelnõu teksti sisse võetud, kuid selle selle sama liigenduse selgituse vahel. lõppu on lisatud järgmine lauseosa: Pakume lahenduseks järgmise lg 5 „ning toimepanija teadis, et isiku sõnastuse: nõusolek ei ole vaba, või seadis selle Vabaks ja väljendatud nõusolekuks eesmärgiks.“ käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise iseloomuga teos vabatahtlikult; 2) isiku nõusolek on väljendatud, aga ei ole vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu. MTÜ Lastekaitse Liit 1 Lastekaitse Liit tunnustab eelnõu § 1 punkti Teadmiseks võetud. 3, millega täiendatakse KarS § 141 lõikega 5 ning sätestatakse selgelt olukorrad, kus ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Peame oluliseks, et eristatakse juhtumeid, kus nõusolekut ei ole väljendatud, kus see ei ole olnud vaba vägivalla või ähvarduse tõttu, ning kus isiku tahte kujundamine on välistatud teadvushäire, tardumise, mürgistuse, võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu. 2 Peame vajalikuks rõhutada, et jah-mudelile Teadmiseks võetud. Teemat on üleminek toob paratamatult kaasa vajaduse käsitletud ka seletuskirja punktis tasakaalustada kaks keskset põhimõtet: 3.2.(põhiseaduspärasuse analüüs). süütuse presumptsioon ja in dubio pro reo ühelt poolt ning ohvri kaitse ja õigus tõhusale õiguskaitsele teiselt poolt. Kui tõendite kogumine osutub keerukaks või neid on vähe, võib ohvritel tekkida kartus, et nende ütlustest ei piisa ning seetõttu jäetakse kuriteost teavitamata. See süvendaks seksuaalvägivalla varjatust ja ohvrite vaikimist. Seetõttu on oluline, et kohtud ei seaks kannatanu ütlustele ebaproportsionaalselt kõrgeid tõendamiskriteeriume ning hindaksid neid koos muude kaudsete tõenditega (nt ekspertiisid, tunnistajate ütlused, digitaalsed jäljed). 3 Samuti tuleb tagada menetlejatele põhjalik Teadmiseks võetud. Teemat on väljaõpe ja traumateadlik küsitlemine, mis käsitletud eelnõu seletuskirjas (p aitab suurendada ütluste usaldusväärsust ja 6.5., p 9), kus on öeldud järgmist: 18  vähendada kannatanu taasohvristamist. „Kindlasti on oluline, et Leiame, et seaduse rakendamise järel on karistusõiguse muutudes muutuks oluline seirata selle toimimist praktikas, et senine asutustevaheline hinnata, kas muudatused suurendavad koostöö ja infovahetus tihedamaks ohvrite valmisolekut kuriteost teavitada, ning ühised koolitused ja samas säilitades samas süütuse presumptsiooni infoväljas asumine toetaks tegeliku kaitse. koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 4 Oleme nõus, et üksnes seadusemuudatusest Teadmiseks võetud. ei piisa - hädavajalik on laiapõhjaline ja sihtrühmadele kohandatud kommunikatsioon erinevates kanalites. Oluline on selgitada nii seksuaalkuriteo sisu kui ka nõusolekuseaduse JAH-mudeli tähendust ning teavitada ühiskonda ohvrite abivõimalustest ja julgustada kuritegudest teada andma. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus 1 Tunnustame justiits- ja digiministeeriumi Teadmiseks võetud. väljatöötatud eelnõu eest, mis toob Eesti õigussüsteemi põhimõttelise muutuse vägistamise ja muude seksuaalkuritegude koosseisudesse. Leiame, et eelnõus kavandatud KarS-i muudatused on vastavuses Istanbuli konventsiooni artikliga 36. 2 Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav Arvestatud osaliselt. Võrreldes KarS paragrahvi 141 täiendav lõige 5 arvamuse avaldamiseks saadetud järgmiselt: versioonidega on eelnõus § 141 lg 5 „(5) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks ning 1411 lg 7 teksti muudetud ning käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta seletuskirjas muudatusi põhjendatud. olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult; 2) isik sunniti suguühtesse vägivallaga või ähvardusega; 3) isikul on teadvushäire, haigus, puue, hirm toimepanija ees, tardumine, mürgistus, võimupositsiooni kuritarvitamine toimepanija poolt või muu võrreldav põhjus.“ Mitmed loetelus 19  nimetatud olukorrad (nt teadvusekaotus) või tunnused takistavad tõepoolest isikul üldse tahet kujundada ja/või nõusolekut väljendada, kuid mitmed neist on pigem isiku abitust esile kutsuvad seisundid. Igal juhul ei saa väita, et need tähendavad automaatselt seda, et isik ei saanud oma tahtet kujundada. Teeme ettepaneku kustutada sättest lauseosa: "toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada järgmistel põhjustel“. Seda enam, et viidatud lauseosa toob eeldatavasti kohtuliku arutelu keskmesse vaba nõusoleku üle hoopis toimepanija tahtluse. 3 Iga õigusnorm kujundab ühiskonna Teadmiseks võetud. liikmete käitumist ning arusaamist sellest, milline on lubatud ja milline on lubamatu käitumine. Karistusõiguselgi on teiste eesmärkide seas ka see ülesanne. Värske kirjanduse analüüs leidis, et vägistamiste tõhusaks ennetamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi, mis koosneb kindlapiirilise sisuga õigusraamistikust, põhjalikust nõusolekut käsitlevast haridusest, üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniatest, sotsiaalsest kontrollist ning kogukonna valvsusest. See tähendab, et ka Eestis ei saa me piirduda vaid karistusseadustiku muutmisega, kuid see on vältimatu samm. Eesti Naistearstide Selts 1 Meie hinnangul on eelnõus esitatud Teadmiseks võetud. muudatused täielikult vastavuses Istanbuli konventsiooniga. Tervitame põhimõttelist muutust vägistamise ja muu sugulise iseloomuga teo koosseisudes, mis edaspidi defineerib neid süütegusid “inimese vaba ja väljendatud nõusoleku” puudumise kaudu ehk nn jah-mudeli põhiselt. 2 Toetame mõtet lisada seadusesse selgitava Teadmiseks võetud. iseloomuga sätted, mis hõlbustavad seaduse ellurakendamist. Sellised sätted aitavad menetlejatel nõusolekupõhisust paremini mõista ja kohtupraktikas rakendada. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Teadmiseks võetud. kohtlemise volinik toetab esitatud eelnõud, mille eesmärgiks on viia karistusseadustiku 20  sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, muutes seksuaalvägivalda puudutavat õigust viisil, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. 2 Pean oluliseks eraldi välja tuua ja avaldada Teadmiseks võetud. toetust eelnõu § 1 punktile 3, mis ütleb selgelt, millistel juhtudel ja milliseid olukordi ei saa lugeda vabaks ja väljendatud nõusolekuks. 3 Samas palun veelkord kaaluda kas eelnõu § Mittearvestatud. Kuivõrd § 141 1 punktis 1 vägistamise lihtkooseisu lõikest 1 eemaldatakse raskendavad sanktsiooni määr on piisav, toetab seatud koosseisuelemendid (vägivald ja eesmärke ja on vastavuses ka lähiriikide abitusseisund), siis on loogiline, et ka regulatsioonidega. Samas käesoleva karistusmäär muutub. eelnõuga muutub vägistamise lihtkoosseis esimese astme kuriteost (raskem kuritegu) teise astme kuriteoks (kergem kuritegu). Juba ainuüksi see aspekt võib anda ühiskonnale väära ja soovimatu sõnumi, et riik näeb ja käsitleb vägistamist kui vähemohtlikku „kergemat“ kuritegu. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts 1 Antud seadusemuudatus lähtub Istanbuli Teadmiseks võetud. konventsiooni täitmist hindava sõltumatu ekspertgrupp GREVIO tungivast soovitusest selliseks seadusemuudatusest ja muudatus sellisel kujul on väga kiiduväärne. 2 Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu Arvestatud. Sama teemat on probleemile, mis on ka seletuskirjas välja käsitletud eelnõu seletuskirja toodud - seadusemuudatus ei muuda punktides 6.11., 6.5. ja 9. iseeneset ühiskonna suhtumist. Kõige olulisem muudatus saab alguse laste seksuaalkasvatuses, kuid oluline on tõsta teadlikkust ka täiskasvanute seas. 3 Julgustame suuremat arutelu ka nendes Teadmiseks võetud. ühiskonnagruppides, kes veel ei toeta seda seadusemuudatust, et leida üles murekohad ja saavutada suurem teadlikkus. President Kaljulaidi Fond 1 President Kaljulaidi Fond tunnustab otsust Teadmiseks võetud. võtta Eestis kasutusele nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ning selle nn. jah-mudel. 2 Tervitatav on, et nõusolekuseaduse Teadmiseks võetud. eelnõusse on lisatud ka selgitavad sätted. 3 Kuigi hiljutine Riigikohtu lahend rõhutab Arvestatud. Eelnõu teksti § 1 punkti läbiva nõusoleku olulisust 1 sõnastust on muudetud ning seksuaalvahekorras, teeme ettepaneku seletuskirja punktis 3.1. on sõnastada see põhimõte ka eelnõus muudatust selgitatud. 21  selgesõnaliselt. Jah-mudeli rakendamisel tuleb arvestada, et osapoolte nõusolek peab kehtima kogu vahekorra vältel. See, et inimene annab nõusoleku vahekorra alguses, ei tähenda automaatselt, et ta nõustub kõige järgnevaga, mille kohta tal ei ole veel teavet ning mis võib teda vigastada, kahjustada või hirmutada. Eesti Arstide Liit 1 Toetame karistusseadustiku muudatusi, Teadmiseks võetud. millega minnakse üle seksuaalkuritegude nõusolekupõhisele käsitlusele. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1 Kooskõlastatud märkustega: Tuginedes Teadmiseks võetud. eelnõu esitaja kinnitusele, et mõjud kohalikule omavalitsusele puuduvad, kooskõlastame eelnõu. MTÜ Eluliin 1 Leiame, et asjakohane on täiendada loetelu Mittearvestatud. Arvamuskiri jõudis usalduse kuritarvitamisega, sest meil 12.09 ning selleks hetkeks olid olemasolevate kogemuste ja teadmiste materjalid juba Riigikantseleile põhjal kuritarvitavad toimepanijad sageli esitanud. kannatanute ning ohvrite usaldust. 22 EELNÕU 1 7 .0 9 .2025 Karistusseadustiku muutmise seadus ( nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ) § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 141 ja 141 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 141. Vägistamine (1) Suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta – karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. (1 1 ) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, – karistatakse ühe- kuni nelja-aastase vangistusega. (1 2 ) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 või 1 2 sätestatud teo eest: 1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; 2) kui see on toime pandud grupi poolt; 3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus; 4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm; 5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni; 6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või 7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest; 2) käesoleva seadustiku § 141 1 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest või 3) vähemalt kahel korral tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille süüteokoosseisu kuuluvaks tagajärjeks on raske tervisekahjustus, – karistatakse kuue- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 , 1 2 , 2 või 2 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (3 1 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest, ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. (4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule. § 141 1 . Nõusolekuta sugulise iseloomuga tegu (1) Inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. (1 1 ) Sama teo eest, kui see on toime pandud, ära kasutades kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, – karistatakse ühe- kuni kolmeaastase vangistusega. (1 2 ) Sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) ära kasutades kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 või 1 2 sätestatud teo eest: 1) kui selle on toime pannud täisealine isik noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes; 2) kui see on toime pandud grupi poolt; 3) kui sellega on tekitatud kannatanule raske tervisekahjustus; 4) kui sellega on põhjustatud kannatanu surm; 5) kui sellega on kannatanu viidud enesetapuni või selle katseni; 6) kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või 7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest; 2) käesoleva seadustiku § 141 lõike 2 punktis 6 sätestatud kuriteo eest või 3) vähemalt kahel korral tahtliku esimese astme kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase või eluaegse vangistusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1 1 , 1 2 , 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo korral, kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud käesolevas jaos sätestatud kuriteo eest, ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. (6) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule. “; 2 ) paragrahv 143 ja 143 2 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juu l i l . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn … ……………2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2025 (allkirjastatud digitaalselt) Karistusseadustiku muutmise seaduse ( nn nõusolekuseaduse ) eelnõu seletuskirja juurde Ettepanekute ja märkuste tabel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Karistusseadustiku muutmine, et viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteod kooskõlla nõusoleku printsiibiga (nn nõusolekuseadus), on vajalik soolise võrdsuse ja seksuaalse enesemääramisõiguse tagamiseks, seksuaalvägivalla ohvrite tõhusaks kaitseks ja Eesti õigusruumi vastavusse viimiseks Istanbuli konventsiooniga. Valitud JAH-mudel on MKM veendumusel selleks asjakohane ja ainuvõimalik viis. Arvestatud , teadmiseks võetud . Siseministeerium 1 Täheldame, et eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et tõendite usaldusväärsust hindab lõplikult kohus. Sellest võib jääda mulje, et sõna-sõna vastu olukorrad jõuavad vältimatult kohtumenetlusse. Samas on oluline, et seaduse rakendamisel oleks menetlejatele selgelt määratletud kriteeriumid ja tingimused, mille alusel hinnatakse, millised asjaolud on piisavad kriminaalasja kohtusse saatmiseks. Arvestada tuleb, et tõendite kogumise ja menetluse käivitamise kohustus lasub politseil ning menetluspraktikas peab olema üheselt mõistetav, millal on menetluse jätkamine põhjendatud. Teadmiseks võetud, antud selgitus. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus. Nõustume, et otsuse kriminaalasja kohtusse saatmiseks langetab menetleja. Eelnõu ega seletuskirjaga ei määratleta kriteerium e ega tingimusi, mille alusel hinnata, millised asjaolud on piisavad kriminaalasja kohtusse saatmiseks. Eelnõu seletuskirjas (p 6.5., p 9 . ) on öeldud järgmist: „Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 2 KarS-i §-de 141 ja 141¹ täiendamine lõigetega 5 ja 7 tekitab riski normide mitmeti mõistetavaks tõlgendamiseks. Lõigetes toodud loetelud (nt tardumine, võimupositsiooni kuritarvitamine) ei ole ammendavad ega pruugi olla alati rakendatavad. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Lõigetes 5 ja 7 toodud loetelud on koosmõjus 141 ja 141¹ paragrahvi lõigetega 1 1 ja 1 2 mitmeti tõlgendatavad. Seetõttu soovitame eelnõus selgemalt ja täpsemalt sõnastada nõusoleku mõiste tõlgendamise põhimõtted olukordades, kus nõusolek on antud vägivalla või ähvarduse tingimustes. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustu ta tud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 4 Selgitame, et eelnõus esitatud KarS-i § 141 lõike 1 2 punktis 1 viidatakse samale teole, mis on toodud KarS-i § 141 lõikes 1 ehk kokku lugedes saab karistada inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtesse astumise ees, kui see on toime pandud vägivallaga. Ehk siis nõusolekut ei antud, seksuaalsuhtesse asututi vägivallaga. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 2 kohaselt ei loeta vabaks ja väljendatud nõusolekuks olukorda, mil isik sunniti suguühtesse vägivallaga või ähvardusega. Jääb mulje, et sellisel juhul saaks sama sätte alusel karistada juhul, kui inimene andis küll nõusoleku, kuid tegi seda vägivallaga ähvarduse mõjul – nagu seletuskirjas öeldakse – isiku nõusolek ei olnud vaba. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 5 KarS-i § 141 lõike 1 2 punkti 2 puhul viidatakse samale teole, mis on toodud KarS-i § 141 lõikes 1 ehk kokku lugedes saab karistada inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtesse astumise eest, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Kui inimene oli minestanud või vaimse seisundi tõttu ei saa aru enda ümber toimuvast, siis ta ei saa nõusolekut anda. Jääb küsimus, kas siis tuleb tõlgendada läbi lõike 5 selliselt, et kirjeldatud juhtudel ei olnud tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga? Palume seda seletuskirjas selgitada. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 6 KarS-i § 141 lõikes 1 1 ja § 141¹ lõikes 1 1 kasutatakse terminit „süüdlane“, mida ei defineeri KarS ega kriminaalmenetluse seadustik. Praegu kasutatakse seada terminit kuriteokoosseisude puhul KarS-i §-s 143, mis eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ning §-s 143 2 , mida tuleks muuta (vt kooskõlastuskirja punkt 5). Ülejäänud eelnõus kasutatakse terminit „toimepanija“. Ühtlustamise ja õigusliku selguse tagamiseks teeme ettepaneku kogu eelnõus kasutada järjekindlalt terminit „toimepanija“. Mittearvestatud. Eelnõu § 141 lg 1 1 ja § 141 1 lg 1 1 sõnastused võetakse üle kehtivast seadusest ( KarS §-st 143 ning § 143 2 ) . Ühtlasi tunnistatakse § 143 ning § 143 2 kehtetuks. Eelnõus võetud lähenemine on olnud sihilik – kasutada nii palju kehtivate sätete sõnastusi kui võimalik , st muuta võimalikult vähe ning seeläbi tekitada menetlejatele vähem segadust. 7 Eelnõuga lisatakse KarS-i §-desse 141 ja 141¹ uued kvalifitseeritud koosseisud, kuid vastavaid muudatusi juriidilise isiku vastutust käsitlevates lõigetes ( KarS § 141 lg 3 ja § 141¹ lg 4) ei ole tehtud. Palume eelnõu selles osas täiendada, et tagada juriidilise isiku vastutuse nõuetekohane kajastamine ning vältida õigustühimikke. Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja on vastavalt täiendatud. 8 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KarS-i § 143, kuid KarS-i § 143² jääb muutmata. Paragrahvide 141 ja 141¹ uued koosseisud ei eelda enam vägivalda või kirjeldatud seisundit. Kvalifitseeritud koosseis, mille kohaselt kasutatakse ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, on ette nähtud §-de 141 ja 141 1 lõigetes 1 1 . Soovitame kaaluda ka KarS-i § 143 2 kehtetuks tunnistamist, kuid sellisel juhul tuleks §-des 141 ja 141 1 ette näha kvalifitseeritud koosseis, mis näeb ette vastutuse alaealise usalduse kuritarvitamise eest. Kui seda paragrahvi kehtetuks ei tunnistata, siis tuleks ühtlustada karistuste proportsionaalsus – kui KarS-i § 143 2 lõike 2 järgi saab korduva kuriteo eest karistada kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega, siis KarS-i § 141 lõike 2 punkti 6 alusel saab korduva kuriteo eest karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Arvestatud . KarS-i § 143 ja § 143 2 tunnistatakse kehtetuks . Lisaks nimetatud sätete kehtetuks tunnistamisele on esile toodud probleem korduvuse karistusvahemikega KarS § 143 2 lõikes 2 ja § 141 lg 2 punktis 6 ühtlasi lahendatud läbi selle, et § 141 lg 1 1 ja 141¹ l g 1 1 on t äiendat ud nii, et koosseisu elemen t ide ks on teo toimepanemine kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Samuti on m uudet ud ka § 141 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, punkti 1 sõnastust ning karistusmäära. Lg 2 uueks karistusmääraks on viie- kuni viieteistaasta n e vangistu s varasema kuue- kuni viieteistaastase vangistuse asemel. 9 Juhime tähelepanu eelnõu jõustumisel tekkivale riskile seoses alaealiste vastutusega. Kui alaealine astub suguühtesse teise alaealisega või paneb teise alaealise suhtes toime muu sugulise iseloomuga teo, kuid tema kogenematust arvestades ei suuda ta piisavalt hästi nõusolekust või selle puudumisest aru saada, karistatakse teda KarS-i § 141 lõike 2 punkti 1 alusel kuue- kuni viieteistaastase vangistusega ning KarS-i § 141 1 lõike 2 punkti 1 alusel kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Eelnõu jõustumisel tekib risk, et ka alaealisi, kes ei pruugi oma kogenematuse tõttu nõusolekut adekvaatselt hinnata, ähvardavad väga ranged karistusmäärad. Soovitame kaaluda alaealistele eraldi ja täpsemalt reguleeritud karistusmäärade kehtestamist, mis arvestaksid nende arengulisi eripärasid ning võimaldaksid rakendada adekvaatsemaid ja rehabiliteerivamaid meetmeid. See aitab tagada õiguskindlust ning proportsionaalsuse põhimõtte järgimist kriminaalõiguses. Arvestatud. Muudetud on eelnõud ning täiendatud seletuskirja (täpsemalt: muudetud on § 141 lg 2 punkti 1 ning § 141 1 lg 2 punkti 1 selliselt, et toimepanijaks on täisealine isik). 10 Meie hinnangul võib uue regulatsiooni tulemuslikul rakendamisel kaasneda PPA-le täienev ressursivajadus lisaametikohtade loomiseks. Sellisel juhul vajab PPA ülesande täitmiseks ka lisanduvaid vahendeid riigieelarvest. Teadmiseks võetud. Vastav selgitus on esitatud eelnõu seletuskirjas ( p 7 , vt ka Lisa 2 ) . Sotsiaalministeerium 1 Kooskõlastatud EIS-s märkusteta. Teadmiseks võetud. Haridus- ja Teadusministeerium 1 Palume kaaluda, kas soovitav täiendus karistusseadustiku § 141 lõikes 5 võiks samuti rääkida "inimesest" (sarnaselt üldsätte, st § 141 lõike 1 sõnastusega), kuivõrd juriidiline isik ei saa olla kirjeldatud süüteokoosseisu objektiks. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 2 Lisaks teeme ettepaneku kaaluda kannatanu sõltuvuse, sh majandusliku sõltuvuse põhjalikumat avamist, kuivõrd eelnõu seletuskirjas ei ole kannatanu sõltuvussuhet teo toimepanijast ammendavalt käsitletud. Mittearvestatud. Tegemist on kehtiva sea dusesätte ehk § 143 kehtetuks tunnistamisega ning sama sisu toomisega § 141 l õikesse 1 1 ning § 141 1 lõikesse 1 1 . Sõltuvussuhte kohta on olemas kohtupraktika, KarSi kommentaarid ning selle kunagise eelnõu seletuskirjas antud selgitused, millega § 143 KarSi loodi. Sotsiaalkindlustusamet 1 Leiame, et "Jah" mudeli kasutuselevõtmine seaduses aitab muuta ka ühiskonnas hoiakuid ja ennetada seksuaalvägivalda laiemalt. Teadmiseks võetud. 2 Tervitame, et KarS §-i 141 on täiendatud uue selgitava lõikega 5, milles sisalduvad olulised selgitava iseloomuga sätted võivad olla oluliseks abiks menetlejatele nõusolekupõhisuse mõistmisel ja rakendamisel. Teadmiseks võetud. Koos kõlastusringi järgselt on s elgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Samuti peame oluliseks välja tuua jätkuva koolituste ja teavitustegevuste vajalikkust, et seadusemuudatuse rakendamine sujuks ohvrikeskselt ja tõhusalt ning oleme valmis sellesse ressursside olemasolul samuti panustama. Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas ( p 6.5., p 9 . ) on öeldud järgmist: „ Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust. “ Tartu Ülikool Kliinilise Meditsiini Instituut 1 Toetame Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõud (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus). Tunnustame eelnõu seletuskirja- see on põhjalik ja teaduspõhine. Tervitatav on "jah"-mudeli valik - see suurendab Eesti inimeste õigust seksuaalse enesemääramise kaitsele. Teadmiseks võetud. 2 Meie arvates on oluline nõusoleku põhimõtte selgitamine § 141 lg 5, sest see lisab õigusselgust ja vähen d ab riski nõusoleku põhimõtte ebaühtlaseks tõlgendamiseks. Teeme ettepaneku lõige 3 loetellu lisada veel "magamine". Mittearvestatud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Seadusel on tasakaalustav mõju - riigis oleme loonud heatasemelise abi seksuaalvägivallaohvritele (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused), kuid siiani on ohvrite seksuaalse enesemääramise õigus olnud seaduses ja menetluses ebapiisavalt toetatud. Loodame, et seadus vähendab taasohvristamist menetluses ja vähendab seega seksuaalvägivallast tingitud (tervise)kahju. Teadmiseks võetud. Riigikohus 1 On andnud kirjalikult teada, et e i avalda arvamust . Teadmiseks võetud. T artu Ü likooli õigusteaduskond 1 Kuigi juba 20.01.2025 aasta arvamuses nõusolekuseaduse VTK- le avaldasime seisukohta, et seadusandja ei ole JAH-mudeli valikul pakkunud veenvaid põhjendusi, ei ole eelnõuga olukord paranenud. Jätkuvalt puudub JAH- ja EI-mudeli võrdlus (ja täiendavate lahendusvariantide kaalumine). Mittearvestatud. Poliitiline otsus mudelieelistuse kohta tehti VTK- le laekunud tagasiside pinnalt ning eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ 2 Veelgi enam puudub argumenteeritud selgitus selle kohta, miks kehtivat seadust on vaja muuta. Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on seletuskirjas selgitatud. 3 Eelnõus ei ole kohtupraktika ning juhtumite analüüsi, millest nähtuks, millised on need konkreetsed elulised olukorrad, mis praegusel hetkel ei päädi kriminaalkaristusega vägistamise eest, kuigi peaksid. Oluline on seejuures tähele panna, et need elulised olukorrad peaksid olema lahendatavad just materiaalõiguse muutmisega. A rvestatud osaliselt . Peale kooskõlastusringi on s eletuskirja lisatud täienda vaid näite id . Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on samuti seletuskirjas selgitatud. On oluline, et EN Istanbuli konventsiooniga oleks kooskõlas nii Eesti seadused kui ka kohtupraktika. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 141 1 ). O lukorras, kus inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis, ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda, siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole võimalik uurida, kas selline tegu toimus või mitte, ammugi pole võimalik jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustata, ei teki ka andmeid, mida analüüsida. 4 Ümberpööratud tõendamiskoormise kasutamine, millist plaani eelnõus küll eitatakse, kuid millele JAH-mudeli pooldajad sageli sisuliselt rõhuvad, ei saa kriminaalmenetluses kõne alla tulla lähtuvalt põhiseaduslikust printsiibist - süütuse presumptsioonist. Teadmiseks võetud. Tõendamiskoormise ü mberpööramist käesoleva eelnõuga ei toimu. Vastav selgitus on esitatud seletuskirjas p unktis 3 .2. 5 Meie hinnangul peakski koosseis olema sõnastatud selliselt, ja hetkel ta seda ka on, et tõendada tuleb asjaolu, mille tõttu vahekord vaatamata kannatanu nõusoleku puudumisele aset leidis – olgu selleks siis vägivald, abitusseisund, võimuseisund (mis hetkel, tõsi, on kvalifitseeritav KarS § 143 järgi) vms. Võimalus on kehtivas koosseisus toodud vastupanu murdmise vahendite loetelu laiendada – lisadagi võimuseisundi kuritarvitamine, sõltuvus süüdlasest, tuua ära abitusseisundi täpsem kirjeldus (kuigi Riigikohtu praktika järgi on see lai mõiste, võib Riigikohtu praktikas kirjeldatud abitusseisundit hõlmavad asjaolud koosseisus ka eraldi ära nimetada) ja teha muud vajalikud täiendused. Mittearvestatud. Seaduseelnõu eesmärk vastavalt seletuskirja punktile 2.1. on minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga. 6 Meie ei ole siiani välja suutnud mõelda elulist näidet olukorrast, kus isik ei anna nõusolekut, suguühe ikkagi toimub ja mitte ühtegi suguühet soodustavat muud asjaolu, st kannatanu vastupanu murdvat asjaolu ei esine. Seepärast ongi oluline, et seadusandja ise tooks reaalsed näited, mis ilmestaksid seda, et just materiaalõigus, st KarS § 141 sõnastus on jätnud kannatanu kaitseta. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on vastavate näidetega täiendatud. 7 Eelnõu järgi on nõusolekut võimalik väljendada ka "muul viisil". Ennast saab väljendada verbaalselt (sõnaliselt, kirjalikult, viipekeeles) või mitteverbaalselt käitumuslikult nt žestikuleerides vms. Seda, milline on kolmas ehk muu viis, ei ole selgitatud. Kas selleks on eelnõu koostajate hinnangul näiteks füsioloogiline reaktsioon, mis võib toimuda isegi juhul, kui nõusolek puudub? Selline lähenemine ei ole kindlasti kannatanute huvidega kooskõlas. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 8 Eelnõuga jääb vastuseta, kas raske psüühikahäirega isik üldse saab anda nõusolekut suguühte toimumiseks. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 9 Normitehniliselt on problemaatiline vaba nõusoleku selgitus plaanitava KarS § 141 lg 5 järgi. Plaanitava lg 1 kohaselt on karistatav inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga suguühtesse astumine. Kui lg-s 1 kirjeldatule lisandub vägivald, siis on tegu kvalifitseeritav juba lg 1-2 järgi. Samas on lg-s 5 defineeritud, millal ei ole tegemist vabalt väljendatud nõusolekuga ning seal all on ka vägivald. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 1 0 Viimaks märgime, et karistusseaduse muudatust ei tohi põhjendada üksnes rahvusvahelise õigusega ega ka survegruppide tegevusega. Seadusandjal on alati võimalus ja kohustus valida just siseriiklikule karistusõigus- ja kriminaalmenetlussüsteemile sobiv lahendus ning esitada tasakaalukas muudatustepakett . Käesoleval juhul ei ole seadusandjal see meie hinnangul õnnestunud. Teadmiseks võetud. Eelnõu tegemise kohta on olemas poliitiline otsus Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punkti 400 näol , kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on selgitatud seletuskirjas. Eesti on vabatahtlikult ning reservatsioonideta ratifitseerinud EN Istanbuli konventsiooni. Demokraatlik riik peab mh tõsiseltvõetavuse huvides täitma võetud rahvusvahelisi kohustusi ning sõlmitud lepinguid. Sisuline ja avatud kaasamine on oluline osa kaasaegsest Eesti õigusloomes t . Eesti Pensionäride Ühenduste Liit 1 Eesti Pensionärid Ühenduste Liit leiab, et meil on iseseisev riik ja meie võime ise otsustada oma seaduste üle. Me ei peaks ka kõiki Euroopa Liidu seadusi koheselt üle võtma. Teadmiseks võetud . Vt eelmist punkti (ettepanekute ja märkuste tabel, Tartu Ülikooli õigusteaduskond; punkt 10 kohta antud selgitus). 2 See seadusmuudatus võib kaasa tuua ka väljapressimiste laine. Pikka aega abielus inimesed otsustavad mõnikord ka lahku minna. Pahatahtlikult on võimalik tagant järele teist isapoolt süüdistada ahistamises ja seksuaalses ärakasutamises. Juhul, kui seadusemuudatus läheb vastuvõtmisele, siis süüdistus teisele osapoolele tuleks esitada mitte hiljem kui ühe nädala jooksu l . Mittearvestatud. Eelnõu seletuskirja punktis 3.2. on selgitatud, et õigusriigis on isiku süüdimõistmise aluseks tõendid ning tõendite usaldusväärsust hindab kohus. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust. 3 Eesti Pensionäride Ühenduste Liit ei kooskõlasta Karistusseadustiku muutmise seadus (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõud. Teadmiseks võetud. Riigiprokuratuur 1 Prokuratuur peab oluliseks eesmärki viia seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude regulatsioon vastavusse Istanbuli konventsiooniga ning arvestada nõusoleku põhimõtet tagamaks seksuaalvägivalla ohvritele parem kaitse. Teadmiseks võetud. 2 Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et kehtiv KarS § 143 kaotatakse, sest „ KarS § 143 lähtub eeldusest, et KarS § 141 lõike 1 ja § 141 1 lõike 1 koosseisulisteks elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam põhjendatud ega loogiline, et § 143 praegusel kujul säiliks“. Samamoodi näeb ka KarS § 143 2 ette, et säte kohaldub siis, „kui puudub käesoleva seadustiku §-s 141 või 141 1 sätestatud vägivald või seisund“, st kõnealune koosseis kohaldub siis, kui puuduvad kehtivas KarS §-s 141 või §-s 141 1 sätestatud vägivald või abitusseisund. Järelikult on vaja viia ka KarS § 143 2 kooskõlla planeeritavate muudatustega. Arvestatud. Nii KarS-i § 143 kui ka § 143 2 tunnistatakse kehtetuks. Ühtlasi seondu b sellega § 141 lg 1 1 ja 141¹ lg 1 1 täienda mine selliselt, et koosseisu elementideks on teo toimepanemine kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Samuti on m uudetud ka § 141 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, punkti 1 sõnastust ning karistusmäära. 3 Asjakohane ei ole planeeritavas KarS § 141 lg 5 p-s 2 mainida eraldi vägivalda ja ähvardamist, kuivõrd ähvardamine on ka vägivald ning sel juhul ei oleks sõnastus kooskõlas ülejäänud karistusseadustikuga. Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 4 Problemaatiliseks võib osutuda KarS § 141 lg 5 p 3 uus sõnastus, mille kohaselt puudub vaba ja väljendatud nõusolek siis, kui toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et ta kasutab ära võimupositsiooni. Sellisel juhul on tegu kvalifitseeritav KarS § 141 lg 1 järgi vägistamisena. Kuidas peaks olukorras, kus täisealine astub suguühtesse alaealisega ära kasutades sõltuvust või kuritarvitades mõjuvõimu/usaldust, kõnealust tegu kvalifitseerima – kas KarS § 143 2 järgi või KarS § 141 lg 2 p 1 järgi? Tähele tuleks panna ka seda, et kui KarS § 143 2 täielikult kaotada ja tegu kvalifitseerida KarS § 141 lg 2 p 1 järgi, siis karistusraam muutuks oluliselt (hetkel näeb KarS § 143 2 ette 2-8 aastat vangistust). Arvestatud. KarS-i § 143 ja § 143 2 tunnistatakse kehtetuks. Lisaks nimetatud sätete kehtetuks tunnistamisele on esile toodud probleem korduvuse karistusvahemikega KarS § 143 2 lõikes 2 ja § 141 lg 2 punktis 6 ühtlasi lahendatud läbi selle, et § 141 lg 1 1 ja 141¹ lg 1 1 on täiendatud nii, et koosseisu elementideks on teo toimepanemine kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Samuti on m uudetud ka § 141 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, punkti 1 sõnastust ning karistusmäära. Lg 2 uueks karistusmääraks on viie- kuni viieteistaastane vangistus varasema kuue- kuni viieteistaastase vangistuse asemel. 5 KarS § 141 lg-s 3 sätestatud juriidilise isiku vastutuse puhul on oluline lisada viide planeeritavatele lõigetele 1 1 ja 1 2 , mille puhul on samuti võimalik juriidilise isiku vastutusele võtmine. Samasugune täiendus tuleks teha ka KarS § 141 1 lg-s 4. Arvestatud. Täiendatud nii eelnõud kui ka seletuskirja. 6 Lisaks eelnevale peab prokuratuur oluliseks rõhutada, et seoses eelnõus ettenähtava täiendava tööjõuvajadusega (arvestuslikult 4 prokuröri), tuleb prokuratuuri eelarvet vastavas ulatuses suurendada. Olemasolevate eelarveliste vahendite arvelt ei ole võimalik täiendavaid ametikohti luua ja täita. Teadmiseks võetud. Vastav info on esitatud eelnõu seletuskirja punktis 7. Tartu Ringkonnakohus 1 Tuleks selgelt näidata, millised on need juhtumid, mis ei lange kehtivas karistusseadustikus toodud mõne seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo koosseisu või ka seksuaalse ahistamise väärteokoosseisu ( KarS § 153 1 ) alla, aga mille karistatavust tahetakse ette näha. Osaliselt a rvestatud. Eelnõu seletuskirja on lisatud näited. 2 Probleemsed on ka seletuskirja kaalutlused, mis puudutavad süütuse presumptsiooni ja tõendamiskohustust. Seletuskirja leheküljel 13 on mööndud, et mõnel juhul võib eelnõukohane muudatus tuua kaasa Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni intensiivse riive. Selle riive tasakaalustamiseks pakutakse seletuskirjas välja võimalus, et kohus nõuab prokuratuurilt lisaks kannatanu ütlustele veel mingeid tõendeid nõusoleku puudumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et pakutud lahendus ei tasakaalusta süütuse presumptsiooni riivet, vaid süvendab seda. Võistlevas kohtumenetluses pole mõeldav, et kohus hakkab prokuratuurilt nõudma süüstavaid tõendeid, et saaks teha süüdimõistvat kohtuotsust. Prokuratuuril tuleb esitada kohtule kõik olemasolevad süüstavad tõendid ja kui need pole piisavad ning nende põhjal kerkib esile kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg-s 3 toodud kõrvaldamata kahtlus süüdiolekus, tuleb see süütuse presumptsiooni põhimõttest juhindudes tõlgendada alati ja igal juhul süüdistatava kasuks. Kohus ei tohi hakata prokuratuurile andma juhiseid, kas ja missuguseid tõendeid oleks veel tarvis, selleks, et isikut oleks võimalik nt vägistamises süüdi tunnistada. Osaliselt a rvestatud. Seletuskirja teksti on punktis 3.2. muudetu d. 3 Eelnõus plaanitakse KarS § 141 täiendada lõikega, mis sätestab, et vabaks ja väljendatud nõusolekuks ei loeta muu hulgas olukorda, kus toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada järgmistel põhjustel: teadvushäire, haigus, puue, hirm toimepanija ees, tardumine, mürgistus, võimupositsiooni kuritarvitamine toimepanija poolt või muu võrreldav põhjus. Ringkonnakohus peab märgitud osas küsitavaks juba nõusoleku puudumise sõnastamist ainult läbi toimepanija tahtluse. Samuti kitsendab see muudatus karistusnormi kohaldamisala, kuna praegu kehtiva vägistamiskoosseisuga võrrelduna eeldab eelnõukohane sõnastus abitusseisundi ärakasutamise osas vähemasti otsest tahtlust – kehtiva sõnastuse järgi piisab vähemalt kaudsest tahtlusest ( KarS § 16 lg 4) ehk toimepanija peab pidama võimalikuks ja möönma, et kannatanu võib olla abitusseisundis. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 4 Samuti ei loeta vabaks ja väljendatud nõusolekuks olukorda, kus inimene sunniti suguühtesse vägivalla või ähvardusega. Eelnõus või seletuskirjas tuleks täpsustada, kas „ähvardus“ on koosseisutunnusena laiem kui KarS § 120 pärane tegu (vrd väljapressimise koosseis KarS § 214 lg-s 1). See on oluline, sest „vägivalla“ alla saab juba praegugi liigitada ähvarduse KarS § 120 lg 1 järgi. Arvestatud. Tartu Ringkonnakohtu kõnealuse kommentaar puudutas eelnõu § 141 lg 5 punkti 2 ja § 141 1 lg 7 punkti 2. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 5 Praegune seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude jagu (karistusseadustiku 9. ptk 7. jg ) järgib seisukohta, et vägistamine on teistega võrreldes kõige raskem seksuaalkuritegu. Kuna ilma nõusolekuta suguühtesse astumine ei pruugi oma raskusastmelt olla võrreldav teoga, kus suguühe toimub vägivallaga või abitusseisundi ärakasutamisega, tasuks kaaluda võimalust kriminaliseerida nõusolekuta suguühe ja muu sugulise iseloomuga tegu eraldi paragrahvis – see võiks olla praegusest vägistamise ( KarS § 141) ja tahtevastase sugulise iseloomuga teo ( KarS § 141 1 ) koosseisust leebema karistusega seksuaalse enesemääramise vastane kuritegu. Mittearvestatud. Kõnealune küsimus oli arutlusel, kuid ei leidnud laialdast toetust. 6 Kohtupraktikas on osutunud problemaatiliseks KarS § 141 lg 2 sanktsiooni rangus. Eeskätt olgu viidatud kriminaalasjale nr 1-23-2431 ja sellega seotud Riigikohtu üldkogu lahendile nr 5- 24-3/23. Arvestades tõsiasja, et edaspidi võib tapmisega samasuguse sanktsiooni endaga kaasa tuua isegi niisugune suguühe, kus ei esinenud vägivalda ega abitusseisundi ärakasutamist, võiks seda enam kaaluda KarS § 141 lg 2 sanktsioonimäära leevendamist. Arvestatud osaliselt. Muudetud on eelnõud ning täiendatud seletuskirja (täpsemalt: muudetud on § 141 lg 2 punkti 1 ning § 141 1 lg 2 punkti 1 selliselt, et toimepanijaks on täisealine isik). Samuti on m uudetud ka § 141 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, punkti 1 sõnastust ning karistusmäära. Lg 2 uueks karistusmääraks on viie- kuni viieteistaastane vangistus varasema kuue- kuni viieteistaastase vangistuse asemel. Eesti Advokatuur 1 Leiame, et seadusemuudatuse vajalikkus ei ole praeguse eelnõu ega seletuskirjaga veenvalt põhjendatud. Ei ole üheselt selge, miks on kehtiv vägistamiskoosseis seaduses ebapiisav või praktikas ületamatuid rakendamisprobleeme tekitav. On tõenäoline, et Eesti kohtupraktika juba täidab Istanbuli konventsiooni nõudeid. Mittearvestatud. Eelnõu vajalikkust ning eesmärki on seletuskirjas selgitatud. On oluline, et EN Istanbuli konventsiooni ga oleks kooskõlas nii Eesti seadused kui ka kohtupraktika. 2 Teiseks rõhutame, et karistusõiguse normid tuleb määratletuse põhimõttest tulenevalt sõnastada selgelt viisil, mis võimaldavad igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et isikul oleks võimalik oma käitumist kujundada. Leiame, et eelnõuga kavandatavad normid sellele põhimõttele täiel määral ei vasta, kuna sisaldavad üldsõnalisi, ebamääraseid või lahtisi loetelusid (nt „muul viisil väljendanud“, „muu võrreldav põhjus“). Arvestatud. Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Muudatuste vajalikkus vajab täiendavat analüüsi ning eelnõu sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Teadmiseks võetud. Eelnõu vajalikkuse osas on võetud vastu poliitiline otsus, mis väljendub Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktis 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 1 Arvestada tuleb, et vägistamise mõiste muutmine puudutab absoluutselt kõiki seksuaalselt aktiivseid inimesi Eestis, seetõttu peab välja töötatavates seadusemuudatustes väga täpselt ja kõigile inimestele arusaadavalt kirjeldama, mis on tulevikus keelatud ja mis on lubatud. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud näidetega. 2 Vaadates eelnõus välja pakutud § 141 lõike 5 sõnastust, kus loetletakse vaba ja väljendatud nõusoleku andmist takistavaid tegureid, jääb täiesti arusaamatuks, miks üldse on vaja ühiskonnas täiendavat segadust tekitada ja kehtivat seadust muuta. Käsitletakse ju loetelus toodud seisundeid või olukordi juba praegu abitusseisundina ja nende ärakasutamist vägistamisena, samuti nagu ka vahekorda astumist vägivalla või ähvardusega. Võimupositsiooni ehk kannatanu süüdistatavast sõltuvuse ärakasutamist käsitletakse aga suguühtele või muu sugulise iseloomuga teole sundimisena, mis on samuti kriminaliseeritud. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. KarS-i § 143 ja § 143 2 tunnistatakse kehtetuks ning §-de 141 ja 141¹ lõi keid 1 1 täiendatakse nii, et koosseisu elementideks on teo toimepanemine kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust. 3 Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas peaks JAH-mudel ehk vaba ja väljendatud nõusoleku küsimine ja selle andmine erinevates elulistes olukordades rakenduma. Et tegemist on väga põhimõttelise muudatusega, sest seni on Eestis sisuliselt vaikimisi kasutusel olnud EI-mudel, nagu tõdeti ka väljatöötamiskavatsuses, oleks tulnud seletuskirjas muudatuste sisu nii menetlejate kui tavainimeste jaoks põhjalikult lahti seletada. Eriti põhjalikult tulnuks näidete varal selgitada, mida tähendab nõusoleku andmine käitumisega või muul moel, et õiguskuulekad kodanikud ei satuks kogemata seadusega vastuollu. Seda aga tehtud ei ole. Arvestatud osaliselt. Täiendatud seletuskirja punkt i 3.1. 4 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei toeta Karistusseadustiku muutmist eelnõus esitatud kujul. Teadmiseks võetud. 5 Leiame, et ühiskondlikke hoiakute muutmise esmaseks vahendiks ei peaks olema karistusõigus. Et seksuaalvägivalda ja igasugust muud vägivalda ennetada ja kujundada ühiskonnas vastastikusel hoolivusel ja austusel põhinevat suhtluskultuuri, oleks Karistusseadustiku muutmise asemel olulisem kiiresti viia koolidesse põhjalik suhte- ja suhtlusõpetus. Teadmiseks võetud. Vastav teema on kajastatud eelnõu seletuskirja punktis 6.1. 6 Samuti aitaks seksuaalvägivalda oluliselt vähendada alaealistele netiporno kättesaadavuse piiramine. Selline vägivald saab meie hinnangul tuge just pornograafiast, kust paljud tänapäeva noored, eelkõige poisid, aga ka tüdrukud, omandavad oma peamise ettekujutuse seksuaalsusest. Teadmiseks võetud . Seksuaalhariduse ja ennetuse olulist rolli on selgitatud seletuskirja punktis 6.1. Eesti Naiste Varjupaikade Liit 1 Leiame, et karistusõiguse muudatused peaksid olema sõnastatud selgelt ja kõigile ühiskonnaliikmetele üheselt mõistetavalt. Olukorda, kus seaduse sisu selgub alles Riigikohtus, ei tohiks tekitada, sest kriminaalmenetlus on väga raske nii süüdistatava kui kannatanu jaoks. Osaliselt arvestatud. Eelnõu sätteid ning seletuskirja on kooskõlastusringi järgselt muudetud ning täiendatud, sh täpsustamise huvides. Samas tuleb möönda, et teatud küsimusi sisustabki kohtupraktika ja seadusandja ei saa kõike seadusesse kirjutada. 2 Kuna nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus erineb seletuskirja sissejuhatuse kohaselt oluliselt senisest käsitlusest, st tegemist on sisuliselt uue kuriteokoosseisuga, siis eeldasime, et seletuskirjas selgitatakse eluliste näidete varal põhjalikult lahti, mida mõeldakse vaba ja väljendatud nõusoleku andmise all käitumisega või muul moel. Samuti võiks näidete varal selgitada, kas ka nõusoleku küsimine või nõusoleku tagasivõtmine võiks toimuda mitteverbaalselt jm muudatusega kaasnevaid praktilisi küsimusi. Et seksuaalvägivald on oluliselt rängem kuritegu, peaks eelnõu seletuskiri olema oluliselt praktilisem ja aitama nii menetlejatel kui tavainimestel mõista seadusemuudatuse sisu. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, sh lisatud elulisi näiteid. 3 Praegu on seletuskirjas küll toodud mõningaid elulisi näiteid § 141 lisanduva lõike 5 kohta, kuid meie arusaamist mööda kirjeldavad need sisuliselt kõik abitusseisundit, mis sisaldub juba kehtivas seaduses ja mis ka edaspidi on kavas säilitada. Lõige 5 ja lõige 7 ise tekitavad aga pigem suuremat segadust kui annavad selgitusi, mida vaba ja väljendatud nõusolekuna käsitleda saab. Seetõttu tuleks need lõiked kindlasti eelnõust välja jätta. Arvestatud . Selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 on eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 4 Eesti Naiste Varjupaikade Liit ei toeta eelnõus esitatud kujul Karistusseadustiku muutmist. Nagu kirjutasime juba oma arvamuses väljatöötamiskavatsuse kohta, ei näe me seaduse muutmiseks tegelikku vajadust, sest ka kehtiva seaduse alusel on meie kogemuste kohaselt võimalik vägistajad vastutusele võtta. Teadmiseks võetud. 5 Kui seadust siiski täpsustada tahetakse, pooldame me ei-mudelit, mis on meie töökogemuste kohaselt Eesti ühiskonnale sobivam. Teadmiseks võetud. Poliitiline otsus mudelieelistuse kohta tehti VTK- le laekunud tagasiside pinnalt ning eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027 punktiga 400, kus on kirjas: „Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni.“ 6 Meie arvates ei peaks riik seksuaalvägivalla vähendamiseks tegelema mitte karistusõiguse muutmisega, vaid panustama ennetustöösse. Noortele tuleks koolides pakkuda terviklikku suhteharidust, millest seksuaalharidus moodustaks ühe osa. Teadmiseks võetud. Vastav teema on kajastatud eelnõu seletuskirja punktis 6.1. MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu 1 Tallinna Naiste Kriisikodu toetab Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu seisukohti. Teadmiseks võetud. Eesti Puuetega Inimeste Koda 1 Positiivseks peame muudatust tuua seadusesse eraldi alusena sõltuvussuhe ja nimetada tahte kujundamise seisundite näitlik loetelu jättes samas loetelu “muu põhjuse” määratlusega lahtiseks. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. 2 Täiendada eelnõus toodud sõnastust “toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada/..../” sõnastusega “toimepanija seadis eesmärgiks või teadis või pidi teadma /.../”. Täiendava aluse lisamine loob täiendavat selgust kattes ka sugulise iseloomuga teo toimepanemise hooletusest ( negligent rape ) olukorrad. Mittearvestatud. Käesoleva eelnõuga ei kaeta vägistamise või sugulise iseloomuga teo toimepanemist ettevaatamatusest (kergemeelsusest ega hooletusest). Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Lisada säte või põhimõte, mille kohaselt peab olema kohustus astuda mõistlikke samme ( reasonable steps / belief ), et veenduda partneri nõusolekus. Arvestatud osaliselt. See põhimõte sisaldub iseenesest nõusolekupõhises seksuaalvägivalla käsitluses ning seda on avatud ka seletuskirjas. 4 Analüüsida, kas eelnõu praegune sõnastus katab alternatiivsel viisil nagu viipekeel, piktogrammid, abistatud suhtlus jms antud nõustumuse. Lisaks tuleb arvestada ka olukordadega, mil inimesel esinevad tikid, sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võivad reaalne nõusolek ja väljendatu olla vastuolus. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et puudega inimeste puhul on oluline menetlejate teadlikkus puude eripäradest, mis võivad inimesel vaba tahte kujundamist piirata. Samas tuleb arvestada ka olukordadega, kus inimesel esinevad tikid, sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võib inimese tahe ja väljendatu olla vastuolus. Ühtlasi on seletuskirjas selgitatud, et nõusolekut on võimalik väljendada sõnaliselt ning muul viisil. Muu viis katab ära kõikvõimalikud mittesõnalised väljendusviisid. Seega on nii viipekeel, piktogrammid kui ka abistatud suhtlus eelnõuga sätestatud väljendusviisidega kaetud. 5 Tagada erivajadusega inimestele politsei poole pöördumisel, vastavas menetluses ja ka kohtumenetluses vajalik tugi, so teenused ja abivahendid. Lisaks peab olema ligipääsetav (sh lihtsas keeles) ka infomaterjal pöördumise võimaluste, seksuaalkuriteo aluste ja olemuse kohta selleks, et erivajadusega (puudega inimene) teaks, kuhu pöörduda ja kuidas käsitleda olukorda, mil on toimunud seksuaalkuritegu. Teadmiseks võetud. Käesoleva eelnõuga ei käsitleta menetlusõiguslikke küsimusi ega muudeta menetlusõigust. Küll aga saab ettepanekuga hõlmatud teemasid käsitleda erinevate koolituste raames. 6 Korraldada menetlejatele (prokurörid, kohtunikud) koolitusi mõistmaks erivajadusega (puudega) inimeste eripärasid ja vajadusi, Eesti Puuetega Inimeste Kojal koostöös liikmetega on koolitusvalmidus olemas. Teadmiseks võetud. 7 Liigne hirm või bürokraatlikkus võib pärssida loomulike ja tervete intiimsuhete algatamist ning luua ebavajalikku umbusku. On ka mure, et valesüüdistuse risk võib suhete konfliktide korral tõusta, eriti kui suuline nõusolek on hiljem keeruline tõendada. Eelneva tõttu soovitame seaduse jõustumisel keskenduda avalikule kommunikatsioonile eesmärgiga rõhutada, et nõusolek tähendab eelkõige elementaarset inimlikku usaldust ja vastastikust austust. Teadmiseks võetud. 8 Valdkonna üldine teadlikkus vajab samuti tõstmist ning seda nii arstide, sotsiaaltöötajate kui ka õpetajate hulgas. Vaja on koolitusi ja infomaterjale selleks, et spetsialistid oskaksid märgata ja oleksid valmis teavet, sh infomaterjale jagama, kannatanut vaimselt toetama. Teadmiseks võetud. Eelnõu seletuskirjas (p 6.5., p 9 . ) on öeldud järgmist: „Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 9 Ka teo toimepanija vajab tähelepanu ehk lisaks karistamisele tuleb toimepanijat ka harida ehk soovitame korraldada toimepanijatele koolitusi, õppeprogramme vms, mis aitaksid mõista teo iseloomu ja hoida eelduslikult ära kuriteo korduse. Seda eriti juhul kui tegu on pandud toime erivajadusega (puudega) inimese suhtes, mil peame koolitamisel vajalikuks ka eraldi puude spetsiifika käsitlemist. Teadmiseks võetud. Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks 1 Tervitame põhimõttelist muutust vägistamise ja muu sugulise iseloomuga tegude koosseisudes, mis edaspidi defineerib neid süütegusid „inimese vaba ja väljendatud nõusoleku“ puudumise kaudu, ehk „jah-mudelit“. Teadmiseks võetud. 2 Juhime tähelepanu, et lõige 5, milles kirjeldatakse, mis ei ole vabast tahtest antud nõusolek, jääb sättesse sisse. See ühtlustab muudatusest arusaamist ning aitab juhtumite menetlejatel, samuti üldsusel juhtumite üle otsustada ja arutleda. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. MTÜ Feministeerium 1 Tervitame, et KarS § 141 ja § 141’ on kirjutatud selgelt välja, et “inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta” on need süüteod karistatavad. Teadmiseks võetud. 2 Peame väga oluliseks, et lg 5, mis selgitab, millal ei ole tegemist vabast tahtest antud nõusolekuga, jääks sättesse sisse, sest see ühtlustab muudatusest arusaamist, olles teeviidaks nii laiemalt elanikkonnale kui ka kitsamalt menetlejatele. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid vastavad selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Sellegipoolest ei nõustu me lg 5 p 3 tekstiga täiel määral. Lg 5 p 3. loetelu ees esinev fraas “toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada järgmistel põhjustel”, funktsioneerib subjektiivse koosseisu kitsendusena. Seletuskirjas ei ole aga põhjendatud, miks jookseb kuriteo piir just kaudse ja otsese tahtluse vahel. Teisisõnu, miks peaks olema lubatud olukord, kus toimepanija kasutab kaudse tahtlusega ära näiteks ohvri mürgistust kui tema vaba tahte kujundamist välistavat asjaolu? Leiame, et kaudne tahtlus on õiglane lävend ka lg 5 p 3 loetelus esinevate seisundite kuritarvitamise puhul. Arvestatud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. 4 Meie hinnangul esineb eelnimetatud probleemide näitel kategooriaviga sättes oleva lg 5 liigenduse ja seletuskirja läinud selle sama liigenduse selgituse vahel. Pakume lahenduseks järgmise lg 5 sõnastuse: Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega muul viisil väljendanud, et ta osaleb sugulise iseloomuga teos vabatahtlikult; 2) isiku nõusolek on väljendatud, aga ei ole vaba sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise, mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu. Mittearvestatud . Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, selgitused on esitatud seletuskirjas. MTÜ Lastekaitse Liit 1 Lastekaitse Liit tunnustab eelnõu § 1 punkti 3, millega täiendatakse KarS § 141 lõikega 5 ning sätestatakse selgelt olukorrad, kus ei saa olla tegemist vaba ja väljendatud nõusolekuga. Peame oluliseks, et eristatakse juhtumeid, kus nõusolekut ei ole väljendatud, kus see ei ole olnud vaba vägivalla või ähvarduse tõttu, ning kus isiku tahte kujundamine on välistatud teadvushäire, tardumise, mürgistuse, võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid selgitused on esitatud seletuskirjas. 2 P eame vajalikuks rõhutada, et jah-mudelile üleminek toob paratamatult kaasa vajaduse tasakaalustada kaks keskset põhimõtet: süütuse presumptsioon ja in dubio pro reo ühelt poolt ning ohvri kaitse ja õigus tõhusale õiguskaitsele teiselt poolt. Kui tõendite kogumine osutub keerukaks või neid on vähe, võib ohvritel tekkida kartus, et nende ütlustest ei piisa ning seetõttu jäetakse kuriteost teavitamata. See süvendaks seksuaalvägivalla varjatust ja ohvrite vaikimist. Seetõttu on oluline, et kohtud ei seaks kannatanu ütlustele ebaproportsionaalselt kõrgeid tõendamiskriteeriume ning hindaksid neid koos muude kaudsete tõenditega (nt ekspertiisid, tunnistajate ütlused, digitaalsed jäljed). Teadmiseks võetud. Teemat on käsitletud ka seletuskirja punktis 3.2.(põhiseaduspärasuse analüüs). 3 Samuti tuleb tagada menetlejatele põhjalik väljaõpe ja traumateadlik küsitlemine, mis aitab suurendada ütluste usaldusväärsust ja vähendada kannatanu taasohvristamist . Leiame, et seaduse rakendamise järel on oluline seirata selle toimimist praktikas, et hinnata, kas muudatused suurendavad ohvrite valmisolekut kuriteost teavitada, säilitades samas süütuse presumptsiooni tegeliku kaitse. Teadmiseks võetud. Teemat on käsitletud eelnõu seletuskirjas (p 6.5., p 9 . ), kus on öeldud järgmist: „Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toetaks koostööd kuritegude uurimisel ja ohvrite abistamisel. /…/ Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust.“ 4 Oleme nõus, et üksnes seadusemuudatusest ei piisa - hädavajalik on laiapõhjaline ja sihtrühmadele kohandatud kommunikatsioon erinevates kanalites. Oluline on selgitada nii seksuaalkuriteo sisu kui ka nõusolekuseaduse JAH-mudeli tähendust ning teavitada ühiskonda ohvrite abivõimalustest ja julgustada kuritegudest teada andma. Teadmiseks võetud. Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus 1 Tunnustame justiits- ja digiministeeriumi väljatöötatud eelnõu eest, mis toob Eesti õigussüsteemi põhimõttelise muutuse vägistamise ja muude seksuaalkuritegude koosseisudesse. Leiame, et eelnõus kavandatud KarS-i muudatused on vastavuses Istanbuli konventsiooni artikliga 36. Teadmiseks võetud. 2 Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav KarS paragrahvi 141 täiendav lõige 5 järgmiselt: „(5) Vabaks ja väljendatud nõusolekuks käesoleva paragrahvi tähenduses ei loeta olukorda, kus: 1) isik ei ole sõnaliselt, käitumisega ega muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult; 2) isik sunniti suguühtesse vägivallaga või ähvardusega; 3) isikul on teadvushäire, haigus, puue, hirm toimepanija ees, tardumine, mürgistus, võimupositsiooni kuritarvitamine toimepanija poolt või muu võrreldav põhjus .“ Mitmed loetelus nimetatud olukorrad (nt teadvusekaotus) või tunnused takistavad tõepoolest isikul üldse tahet kujundada ja/või nõusolekut väljendada, kuid mitmed neist on pigem isiku abitust esile kutsuvad seisundid. Igal juhul ei saa väita, et need tähendavad automaatselt seda, et isik ei saanud oma tahtet kujundada. Teeme ettepaneku kustutada sättest lauseosa: "toimepanija seadis eesmärgiks või teadis, et isik ei saa oma tahet kujundada järgmistel põhjustel“. Seda enam, et viidatud lauseosa toob eeldatavasti kohtuliku arutelu keskmesse vaba nõusoleku üle hoopis toimepanija tahtluse. Mittearvestatud. Võrreldes arvamuse avaldamiseks saadetud versioonidega on kooskõlastusringi järgselt selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud ning selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Iga õigusnorm kujundab ühiskonna liikmete käitumist ning arusaamist sellest, milline on lubatud ja milline on lubamatu käitumine. Karistusõiguselgi on teiste eesmärkide seas ka see ülesanne. Värske kirjanduse analüüs leidis, et vägistamiste tõhusaks ennetamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi, mis koosneb kindlapiirilise sisuga õigusraamistikust, põhjalikust nõusolekut käsitlevast haridusest, üldsuse teadlikkuse tõstmise kampaaniatest, sotsiaalsest kontrollist ning kogukonna valvsusest. See tähendab, et ka Eestis ei saa me piirduda vaid karistusseadustiku muutmisega, kuid see on vältimatu samm. Teadmiseks võetud. Eesti Naistearstide Selts 1 Meie hinnangul on eelnõus esitatud muudatused täielikult vastavuses Istanbuli konventsiooniga. Tervitame põhimõttelist muutust vägistamise ja muu sugulise iseloomuga teo koosseisudes, mis edaspidi defineerib neid süütegusid “inimese vaba ja väljendatud nõusoleku” puudumise kaudu ehk nn jah-mudeli põhiselt. Teadmiseks võetud. 2 Toetame mõtet lisada seadusesse selgitava iseloomuga sätted, mis hõlbustavad seaduse ellurakendamist . Sellised sätted aitavad menetlejatel nõusolekupõhisust paremini mõista ja kohtupraktikas rakendada. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid selgitused on esitatud seletuskirjas. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 1 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik toetab esitatud eelnõud, mille eesmärgiks on viia karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, muutes seksuaalvägivalda puudutavat õigust viisil, et nõusolekuta seksuaaltegevused on karistatavad. Teadmiseks võetud. 2 Pean oluliseks eraldi välja tuua ja avaldada toetust eelnõu § 1 punktile 3, mis ütleb selgelt, millistel juhtudel ja milliseid olukordi ei saa lugeda vabaks ja väljendatud nõusolekuks. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Samas palun veelkord kaaluda kas eelnõu § 1 punktis 1 vägistamise lihtkooseisu sanktsiooni määr on piisav, toetab seatud eesmärke ja on vastavuses ka lähiriikide regulatsioonidega. Samas käesoleva eelnõuga muutub vägistamise lihtkoosseis esimese astme kuriteost (raskem kuritegu) teise astme kuriteoks (kergem kuritegu). Juba ainuüksi see aspekt võib anda ühiskonnale väära ja soovimatu sõnumi, et riik näeb ja käsitleb vägistamist kui vähemohtlikku „kergemat“ kuritegu. Mittearvestatud. Kuivõrd § 141 lõikest 1 eemaldatakse raskendavad koosseisuelemendid (vägivald ja abitusseisund), siis on loogiline, et ka karistusmäär muutub. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts 1 Antud seadusemuudatus lähtub Istanbuli konventsiooni täitmist hindava sõltumatu ekspertgrupp GREVIO tungivast soovitusest selliseks seadusemuudatusest ja muudatus sellisel kujul on väga kiiduväärne. Teadmiseks võetud. 2 Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu probleemile, mis on ka seletuskirjas välja toodud - seadusemuudatus ei muuda iseeneset ühiskonna suhtumist. Kõige olulisem muudatus saab alguse laste seksuaalkasvatuses, kuid oluline on tõsta teadlikkust ka täiskasvanute seas. Arvestatud. Sama teemat on käsitletud eelnõu seletuskirja punktides 6.11., 6.5. ja 9. 3 Julgustame suuremat arutelu ka nendes ühiskonnagruppides, kes veel ei toeta seda seadusemuudatust, et leida üles murekohad ja saavutada suurem teadlikkus. Teadmiseks võetud. President Kaljulaidi Fond 1 President Kaljulaidi Fond tunnustab otsust võtta Eestis kasutusele nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ning selle nn. jah-mudel . Teadmiseks võetud. 2 Tervitatav on, et nõusolekuseaduse eelnõusse on lisatud ka selgitavad sätted. Teadmiseks võetud. Kooskõlastusringi järgselt on selgitavad lisalõiked § 141 lg 5 ja § 141 1 lg 7 eelnõust kustutatud, kuid selgitused on esitatud seletuskirjas. 3 Kuigi hiljutine Riigikohtu lahend rõhutab läbiva nõusoleku olulisust seksuaalvahekorras, teeme ettepaneku sõnastada see põhimõte ka eelnõus selgesõnaliselt. Jah-mudeli rakendamisel tuleb arvestada, et osapoolte nõusolek peab kehtima kogu vahekorra vältel. See, et inimene annab nõusoleku vahekorra alguses, ei tähenda automaatselt, et ta nõustub kõige järgnevaga, mille kohta tal ei ole veel teavet ning mis võib teda vigastada, kahjustada või hirmutada. Arvestatud. Eelnõu teksti ( § 141 lg 1 sõnastust) on kooskõlastusringi järgselt muudetud ning ühtlasi on seletuskirja punktis 3.1. muudatust selgitatud. Eesti Arstide Liit 1 Toetame karistusseadustiku muudatusi, millega minnakse üle seksuaalkuritegude nõusolekupõhisele käsitlusele. Teadmiseks võetud. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1 Kooskõlastatud märkustega: Tuginedes eelnõu esitaja kinnitusele, et mõjud kohalikule omavalitsusele puuduvad, kooskõlastame eelnõu. Teadmiseks võetud. MTÜ Eluliin 1 Mittetulundusühing Eluliin kooskõlastab koos meiepoolsete täiendustega karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Teadmiseks võetud. 2 Leiame, et asjakohane on täiendada loetelu usalduse kuritarvitamisega, sest meil olemasolevate kogemuste ja teadmiste põhjal kuritarvitavad toimepanijad sageli kannatanute ning ohvrite usaldust. A rvestatud. KarS-i § 143 ja § 143 2 tunnistatakse kehtetuks. Ühtlasi on § 141 lg 1 1 ja 141¹ lg 1 1 täiendatud nii, et koosseisu elementideks on teo toimepanemine kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Karistusseadustiku muutmise seaduse ( nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus ) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Lühikokkuvõte Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, siis seaduse järgi on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitusseisundis (ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama). Eesti on ühinenud Istanbuli konventsiooniga, mille järgi peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi ilma tema nõusolekuta vahekorda astutakse , olenemata sellest, kas vägivalda tarvitati või kannatanu oli abitusseisundis. Sellist seadusemuudatust on Eestile tungivalt soovitanud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO. Edaspidi peab inimesega vahekorda astumiseks või tema kaasamiseks muudesse seksuaaltegevustesse alati olema tema nõusolek. See nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitat ud. Sisukokkuvõte Seaduseelnõuga minna kse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia kse karistusseadustiku ( KarS ) sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga. Praegu on nii, et kui inimene pöördub politsei poole ja teatab, et teda vägistati, aga selle käigus ei kasutatud vägivalda ning ta ei olnud abitusseisundis ( ehk olukorras, kus inimene pole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama) , ent ometi ta ei soovinud selles seksuaaltegevuses osaleda , siis kehtiva seaduse järgi ei ole vägistamise kuriteokoosseis täidetud. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, ei ole võimalik uurida, kas selline tegu toimus või mitte, ammugi pole võimalik jõuda kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kriminaalmenetlust ei alustata, ei teki ka andmeid, mida analüüsida. Kehtiva seaduse ja eelnõu seksuaalvägivalla käsitlus on erinevad. Näiteks on suur erinevus selles, kuidas käsitletakse kannatanu täielik k u passiivsus t . Kehtiva seaduse järgi tuleks tuvasta d a, kas kannatanu oli seisundis, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Eelnõu kohaselt tuleb tuvasta d a, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut ning kas see nõusolek oli vaba. Kõnekas on näiteks järgmine väljavõte reaalsest otsus est kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (initsiaalid on asendatud sõnadega „kannatanu“ ja „toimepanija“ ) : ”Vägistamise ( KarS § 141) objektiivse koosseisu moodustab inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. V ägivalla all mõistetakse tegusid, mis on kirjeldatud KarS §-s 120-121 (§ 120 ähvardamine, § 121 kehaline väärkohtlemine) . Vägistamine eeldab, et suguühe toimuks kannatanu tahte vastaselt. Füüsilise vastupanu all mõistetakse füüsilist kaitsetegevust nagu ärajooksmine , lahtirabelemine , süüdlase löömine, abi kutsumine jne. Võimetuse all vastupanu osutada mõeldakse ka olukorda, kus kannatanu ei suuda vastupanu osutada või loobub sellest objektiivselt esineva füüsilise allajäämuse või psüühilise takistuse (nt hirmu) tõttu. /…/ Kuna kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kannatanu on seksuaalvahekorra ajal kuidagi väljendanud enda vastumeelsust või et toimepanija pidi aru saama, et vahekord on kannatanu jaoks vastumeelne, samuti kuna ei ole tuvastatud, millel põhines kannatanu väidetav hirm, siis ei saa lugeda tõendatuks toimepanija käitumises KarS § 141 lg 1 kuriteokoosseis ning menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele.“ Ajal, mil ühiskonnas on registreeritud seksuaalkuritegude hulk jätkuvas tõusutrendis, on olulin e tagada karistusõiguses seksuaalse enesemääramise õiguse vastaste tegude karistamine ning viia karistusseadustik vastavusse ühiskonna s valitseva te hoiaku te ga, mille kohaselt nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine ning seksuaaltegevuses peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus. Karistusseadustiku s sätestatud seksuaalkuritegude regulatsiooni muutmisele nõusolekupõhiseks on toetust avaldanud mitmed seksuaalvägivalla ennetust ja ohvreid toetavad ühendused ja organisatsioonid (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta laekunud tagasiside t ) , aga ka seksuaal kuritegude menetlejad Eestis . Rahvusvahelisel tasandil on v astava tungiva soovituse Eesti riigile andnud Istanbuli konventsiooni täitmist hindav sõltumatu ekspertgrupp GREVIO . O luline on märkida, et Eesti pe ab 2025 . aasta lõpus andma Istanbuli konventsiooni osaliste komiteele ülevaate vahepealsest arengust ehk konventsiooni rakendamise parandamiseks võetud meetmetest , st selgitama, kuidas oleme olukorda parandanud, milliseid soovitusi arvesse võtnud jne. Kõnealune seadusemuudatus on koostatud eeltoodut arvesse võttes. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei mõjuta inimeste ega ettevõtjate halduskoormust. Politsei- ja Piirivalveameti , prokuratuuri ning ohvrite abistamisega seotud asutuste töökoormus võib suureneda. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt ennustatav. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Lepp ( 5866 8042; [email protected] ) ning sama osakonna arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi ( [email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega . Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 24. mail 2025 kinnitatud koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025 – 2027 punktiga 400: „ Võtame vastu nõusolekuseaduse “jah” versiooni. Tähtaeg III kvartal 2025. “ Eelnõu aitab ellu viia v ägivalla ennetuse kokkuleppes , Justiitsministeeriumi programmis aastateks 2024 – 2027 , pikaajalises riiklikus strateegias „Eesti 2035“, siseturvalisuse arengukavas , r ahvastiku t ervise a rengukavas 2020–2030 , valdkondlikus „Heaolu arengukavas 2023 – 2040“ , õigusloomepoliitika põhialustes aastani 2030 ja kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 seatud eesmärke. Eelnõuga muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 9 ( KarS ). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Seaduse eesmärk 2.1 . Seaduse muutmise eesmärgid Seaduseelnõu koostamise eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooni ga . See tähendab seksuaalvägival d a käsitleva regul atsiooni muut mist nõnda, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav. 2. 2 . Seaduse muutmise laiem taust ja senine regulatsioon Istanbuli konventsioon i ehk naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni artikkel 36 käsitleb seksuaalvägiv alda, sealhulgas vägistamist, ja koh ustab ko nventsiooni osalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mistahes sugulise iseloomuga teod, milleks puudub nõusolek, oleks kriminaliseeritud. Artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis. Eesti ratifitseeris Istanbuli konventsiooni 26.10.2017 reservatsioonideta. Konventsioon jõustus Eestis 01.02.2018. Konventsioon sätestab riikidele miinimumnõuded, millest rangemaid nõudeid võivad riigid luua, kuid millest leebema d n ormi d l ubatud ei ole . Sõltumatu ekspertgrupi GREVIO hinnangute s ja Eestile tehtud soovituste s nõu takse tungivalt, et Eesti ametiasutused reformiksid karistusseadustikus sisalduvaid seksuaalkuritegusid puudutavaid sätteid , et võtta täielikult üle Istanbuli konventsiooni artikli 36 kohane vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ilma ohvri nõusolekuta aset leidnud seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. Istanbuli konventsiooni artiklis 36 sätestatud teod on Eesti karistusseadustikus reguleeritud §-des 141, 141 1 ja 143. Kehtivas Eesti karistusõiguses on karistatav inimese tahte vastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu vägivallaga või kasutades ära inimese seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama (vastavalt karistusseadustiku §-d 141 ja 141 1 ). Nõusoleku puudumist väljendavad mõlema kooseisu puhul sõnad „inimese tahte vastane“, samas peab lisaks nõusoleku puudumisele / tahtevastasusele esinema ka vägivald või ohvri seisundi ärakasutamine. KarS § 143 puhul ei pea esinema vägivalda ega seisundit, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama . Küll aga peab toimepanija ja kannatanu vahel olema sõltuvussuhe, kus toimepanijal on võimalus pakkuda kannatanule eeliseid või võtta ära hüvesid , ning t oimepanija pane ma seksuaalteo toime oma võimupositsiooni ära kasutades. Näiteks saab siin tuua juhtumid, kui tegemist on pereliikmega, treeneriga, ülemusega või muu inimesega, kellel on võim kannatanut kuidagi mõjutada, nii et viimane justkui nõustub vahekorraga, isegi, kui ta sellega tegelikult muul juhul vabatahtlikult nõus ei oleks. Seega, üksnes nõusolekuta/tahtevastane suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ei täida kehtiva KarS § 141, 141 1 või 143 koosseisu. Justiitsministeerium koostas 2024. aastal analüüsi seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude koosseisude vastavuse kohta Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile . Analüüsis jõuti järeldusele, et seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud, täpsemalt KarS § 141, 141 1 ja 143 ei vasta praegu täiel määral Istanbuli konventsiooni artiklile 36. Täielikuks vastavuseks peaksid nimetatud sätted lähtuma nõusolekust. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaksid olema täidetud lisa tingimus ed , näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada. Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga liitunud riigina peame järgima konventsiooni nõusolekupõhist seksuaalsuhete käsitlust, täpsemalt seksuaalvägivalla korral. Istanbuli konventsiooni artikkel 36 käsitleb seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist, ja kohustab konventsiooniosalisi võtma vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud: sugulise iseloomuga teona mingi kehaosa või eseme viimine teise isiku tuppe, pärakusse või suhu ilma teise isiku nõusolekuta; sugulise iseloomuga tegude toimepanemine teise isiku peal ilma tema nõusolekuta; teise inimese sundimine sugulise iseloomuga tegudele kolmanda isikuga ilma tema nõusolekuta . Artikli 36 lõige 2 sätestab, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult inimese vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse kaasnevate asjaolude kontekstis. Sama artikli lõige 3 kohaselt peavad konventsiooniosalised võtma vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et lõiget 1 kohaldataks ka tegude suhtes, mis on toime pandud riigisisese õiguse kohaselt tunnustatud endiste või praeguste abikaasade või partnerite vastu. Artikli 36 olemust selgitavad konventsiooni seletuskirja punktid 189–194 . Seletuskirja punktis 192 selgitatakse, et vägistamise/seksuaalvägivalla kuritegude menetlemine nõuab tõendite kontekstitundlikku hindamist, et teha juhtumipõhiselt kindlaks, kas ohver andis seksuaalseks tegevuseks vabatahtliku nõusoleku. Niisuguse hindamise juures tuleb teadvustada mitmesuguseid käitumuslikke reaktsioone seksuaalsele vägivallale ja vägistamisele, mida ohvritel võib esineda, ning see ei tohi põhineda niisuguses olukorras tüüpiliseks peetava käitumise eeldamisel. Samavõrra oluline on tagada, et vägistamist puudutavate seaduste tõlgendamist ja vägistamisjuhtumite kohtulikku menetlemist ei mõjutaks soolised stereotüübid ning müüdid meeste ja naiste seksuaalsuse kohta. Seletuskirja punktis 193 rõhutatakse, et konventsiooni artikli 36 rakendamisel peavad konventsiooniosalised sätestama kriminaalõigusnormid, mis hõlmavad vabatahtliku nõusoleku puudumise kontseptsiooni kõigi punktides a kuni c loetletud seksuaalsete tegevuste puhul. Siiski jäetakse konventsiooniosalise otsustada, millist konkreetset sõnastust õigusaktides kasutada ja millised on tegurid, mida peetakse vabatahtliku nõusoleku andmist välistavaks. Artikli 36 lõige 2 täpsustab vaid, et nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, isiku vaba tahte tulemusena, mida hinnatakse ümbritsevate asjaolude kontekstis. Punktis 194 selgitatakse, et seksuaalvägivald ja vägistamine peavad olema karistatavad sõltumata toimepanija ja kannatanu vahelistest suhetest. Seksuaalvägivald ja vägistamine on väärkohtlevates suhetes levinud võimu ja kontrolli väljendamise viisid ning neil on tõenäosus ilmneda ka lahkumineku ajal ja järel. On äärmiselt oluline tagada, et niisuguste aktide menetlemisel ja kriminaliseerimisel ei tehtaks erandeid juhtudel, kui need aktid on sooritatud praeguse või endise abikaasa või partneri suhtes, nagu neid kirjeldab riigisisene õigus. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tohivad konventsiooniosalised sätestada konventsioonist rangemaid, kuid mitte leebemaid õigusnorme . 2.3. Eelnõule eelnenud tegevus Justiitsministeerium i 2024. aastal koostatud analüüsi valmimis e järel otsustati, et karistusseadustikku muudetakse selliselt, et seksuaalkuritegude puhul minnakse jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning karistusseadustiku sätted viiakse vastavusse Istanbuli konventsiooniga. Samas peeti oluliseks, et otsus, kas Eesti täidab võetud eesmärgi jah - või ei -mudeli kehtestamise ga , selgub laiapõhjalise kaasamise käigus . A nalüüsi tutvustati huvirühmadele ja meediale märtsis 2024, huvirühmadega toimus ühtlasi sisuli ne arutelu. J ustiits- ja Digiministeeriumis toimusid 2024. aastal nn nõusolekuseadust ettevalmistavad kaasamiskohtumised 17.06.2024 ja 17.10.2024 . Ühel ja/ või teisel kaasamiskohtumisel osalesid lisaks Justiits - ja Digi ministeeriumi kolleegidele ka Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja T eadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, prokuratuuride, kohtute, Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, s oolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Eesti Inimõiguste Keskuse, Eesti Seksuaaltervise Liidu, SA Viljandi Haigla, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskuse, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Eesti SV Tugigrupid MTÜ, Tallinna Naiste Tugikeskuse, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, MTÜ Eesti LGBT Ühing, MTÜ Oma Tuba ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Samuti toimus avalik arutelu 2024. aasta kevadel Tartus toimunud [ Ee l ] arvamusfestivalil ja suvel Paides toimunud Arvamusfestivalil. Detsembris 2024 esitas Justiits- ja Digiministeerium nn nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) valdkon na asutustele ja huvirühmadele arvamuse andmiseks. N n n õusolekuseaduse väljatöötamiskavatsuses anti ülevaade Euroopa riikides toimunud arengust Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise järel ning kirjeldati võimalikke nõusoleku regulatsioone eri riikide näitel. Samuti kajastati Eesti inimeste hoiakuid ja kogemusi seksuaalvägivallaga seoses ning esitati nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisega kaasnev võimalik mõju Eesti ühiskonnale. Kuna seksuaalkuritegude n õusolekupõhine käsitlus on mõtteliselt jagatav jah -mudeliks ja ei -mudeliks , siis V TK eesmärk oli g i küsida valdkon na asutuste ja huvigruppide mudelieelistust. Jaanuaris 2025 tutvustas Justiits- ja Digiministeerium VTK-d Riigikogu õiguskomisjoni le. VTK kohta anti palju tagasisidet ning see toetas jõuliselt jah -mudelit . Jah -mudeli aluseks võtmine nn nõusolekuseaduse ehk vastavasisuliste KarS - i muudatuste koostamiseks sai kirja ka 2025. aasta m ais k innitatud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe sse ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025 – 2027 . Teema sõlmküsimuste üle on arutletud ajakirjanduses ja konverentsidel . Istanbuli konventsiooni vastuvõtmise ja Eestiga seotud etappide ajajoon on esitatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK-s . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KarS -i ja §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. 3.1. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse karistusseadustikku . Eelnõu § 1 punkti s 1 esitatakse KarS § 141 ja 141 1 uued terviktekstid. KarS § 141 muutmine . Täpsemalt muudetakse : lõike 1 sõnastust ja karistusmäära ; lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, punkti 1 sõnastust ning lõike karistusmäära; lõikes 3 sisalduvaid viiteid ; ning paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 1 1 , 1 2 ja 3 1 . 3.1.1. KarS § 141 lõike 1 sõnastus e ja karistusmäära muutmine . Nii KarS § 141 lõike 1 kui ka § 141 1 lõike 1 uus sõnastus kajastavadki kõige otsesemalt eelnõu eesmärki minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele . Lõike 1 sõnastusest on välja jäetud varasemad vägistamise kuriteo koosseisuelemendid – vägi v ald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ol e võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama ) – ning vägistamise koosseisu täidab eelnõu kohaselt suguühe inimesega ilma tema vaba ja väljendatud nõusolekuta . Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni nelja - aastane vangistus , mis tähendab, et l õige 1 ehk vägistamise üldkoosseis muutub eelnõuga esimese astme kuriteos t teise astme kuriteoks. Kehtiva § 141 lõike 1 tekstis on sõnad „suguühtesse astumine“. Kuigi ka praegu ei tähenda suguühtesse astumine või vahekorda astumine üksnes seksuaalse tegevusega alustamist, vaid seksuaaltegevust laiemalt, muudetakse eelnõuga KarS § 141 sõnastust, rõhutamaks nõuet, et nõusolek peab olema mitte üksnes seksuaaltegevuse alustamiseks, vaid ka selle jätkumiseks. Neil põhjustel sõnastataksegi lõike 1 tekst järgmiselt: „suguühte eest inimesega tema vaba ja väljendatud nõusolekuta /…/“. On teada, et sõnu „suguühtesse astumine“ kasutatakse ka KarS §-des 144, 145, 145 1 ja 179, ent nendes sätetes ei ole muudatus vajalik, kuna neis paragrahvides sätestatud alaealiste seksuaalse väärkohtlemise teod on karistatavad algusest peale, olenemata sellest, kas alaealine ise on sellega nõus või mitte. Vaba ja väljendatud nõusolek Inimese v abaks ja väljendatud nõusolekuks loetakse olukorda, kus isik on s õnaliselt või muul viisil väljendanud, et ta osaleb suguühtes vabatahtlikult . „Sõnaliselt“ tähendab väljendusviisi, kus kasutatakse sõnu: suuline, kirjalik, viipekeelne. „Muul viisil“ tähendab sellist viisi, mis ei ole sõnaline, aga on piisavalt kommunikatiivne, näiteks kehakeel, žestid jms. „Muu viis“ võib tulevikus tähendada ka mingite uute tehnoloogiate abil väljendumist, mida ei saa kategoriseerida sõnaliseks. Inimese vaba ja väljendatud nõusolekuga ei saa tegemist olla olukorras, kus isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba näiteks sunni, teadvushäire, haiguse, puude, hirmu, tardumise (ehk toonilise liikumatuse), mürgistuse, toimepanija võimupositsiooni kuritarvitamise või muu võrreldava põhjuse tõttu . Kui isik on nõusolekut väljendanud, aga see ei olnud vaba, siis ei saa lugeda isiku nõusolekut legitiimseks. M õte ei ole välistada nende elementide puhul automaatselt nõusolekuvabadust, vaid tegu on näidisloeteluga faktoritest, mis võivad kõige sagedamini olla põhjuseks, miks väljendatud nõusolek ei ole vaba. Näiteks ei taha eelnõu autorid kindlasti väita, et igasugune puue välistab vaba ja väljendatud nõusoleku andmise. Nõusolekupõhisuse eesmärk ei ole seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Seda, et inimese tahe ei olnud vaba, peab prokuratuur igal üksikul juhul tõendama ja kohus tuvastama. Näiteid, illustreerimaks erinevusi kehtiva seaduse ja eelnõu käsitluse vahel: Kui toimepanija ähvardas kannatanut ja seetõttu lasi kannatanu suguühtel toimuda, siis on toimepanija kannatanu suhtes tarvitanud vägivalda ning seega on täidetud § 141 lõike 1 2 koosseis. Kui isik on ära joonud klaasi veini ning kinnitab, et on suguühtega nõus, siis võib küll väita, et ta on kergelt alkoholi mõju all ja seega kergelt mürgitatud, kuid eelduslikult saab siiski asuda seisukohale, et see mürgistus ei takista tal oma tahet kujundada ja toimuvat mõista, mistõttu on tema nõusolek vaba ja kehtiv ning § 141 lõike 1 koosseis ei ole täidetud. Olukorras, kus kannatanu ütles „ei“ ja palus toimepanijal lahkuda, ent toimepanija eiras seda ning astus kannatanuga suguühtesse ning kannatanu ei osutanud toimepanijale füüsilist vastupanu, olles füüsiliselt täiesti passiivne, on eelnõu kohaselt täidetud (vähemalt) § 141 lõike 1 koosseis, sest puudus kannatanu nõusolek. Samas, kehtiva seaduse järgi ei pruugi olla § 141 lõike 1 koosseis täidetud, sest kannatanu suhtes pole kasutatud vägivalda ning abitusseisundi tuvastamises ei saa sellise kaasuse puhul kindel olla. Kannatanu osaleb rahvarohkel kontserdil, kus inimesed seisavad üksteisele väga lähedal, ning temale võõras isik sisestab ootamatult oma sõrmed tema tuppe. Penetratsioonile ei eelne mitte mingisugust suhtlust kannatanu ja toimepanija vahel. Vägivalda ei ole selles situatsioonis kasutatud ja abitusseisundi esinemine on kahtlane, seega kehtiva seaduse järgi ei pruugi § 141 lõike 1 koosseis olla täidetud. Eelnõu kohaselt on aga § 141 lõike 1 koosseis kindlasti täidetud, sest kannatanu pole nõusolekut väljendanud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 2012. a lahendi 3-1-1-34-12 punktis 11.1 on kolleegium öelnud mh järgmist: Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et ringkonnakohtu järeldused on kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamise osas vastuolulised. Ühelt poolt sedastab ringkonnakohus, et kannatanu ütlustes ei ole alust kahelda, kuna ta ei fantaseeri ega ilusta toimunut, vaid kirjeldab adekvaatselt aset leidnud sündmusi. Teisalt leiab ringkonnakohus, et P. R. kasutas kannatanuga seksuaalvahekorda astumiseks ära tema abitusseisundit, mille tingis kannatanu vaimne alaareng, joodud alkohol ning sellest tulenev arusaamisvõimetus ja ebaadekvaatne käitumine. Kolleegium osutab, et selliselt on ringkonnakohus oma lahendi rajanud tõdemustele, mis on teineteist välistavad. Kui asuda seisukohale, et kannatanu tajus temaga ööl vastu 2. veebruarit 2009. a toimunud sündmusi adekvaatselt ja suudab neid sellisena ka meenutada, siis ei ole võimalik, et kannatanu oli samal ajal ühtlasi abitusseisundis, mille süüdistuse kohaselt tingis tema mõõdukas vaimne alaareng ja tarbitud alkohol, mistõttu ta polnud võimeline toimunust aru saama. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, mil viisil võib kannatanu, kelle võime ümbritsevat mõista oli süüdistuse kohaselt oluliselt piiratud, siiski anda toimunut õigesti kajastavaid ütlusi. Eelnõu kohaselt oleks antud kaasuses eelduslikult täidetud vähemalt § 141 lõike 1 koosseis, kuna sellise kirjelduse põhjal ei saa rääkida kannatanu vabast nõusolekust. Isiku mälu ja vaba tahte kujundamine ning otsustamine on erinevad kognitiivsed funktsioonid, mis tingimata ei kao samal ajal. Kehtiva seaduse järgi on hätta jäänud kannatanud, kelle joovet ei peeta abitusseisundi vääriliseks. Näiteks on kohtupraktikas tõepäraseks peetud, et kannatanu joove oli nii suur ja mitu päeva kestnud, et kannatanu hallutsineeris , ent ometi polnud see märk sellest, et isegi kui ta väljendas nõusolekut, siis tema nõusolek oleks mittelegitiimne. Eelnõu kohaselt ei saaks sellises olukorras olla tegemist vaba nõusolekuga. Eelnõu seletuskirjas esitatud näitlik loend nendest faktoritest, mis kõige sagedamini võivad põhjustada kannatanul seisundi, kus ta ei ole vaba oma tahet kujundama , tähendab s uures plaanis olukordi , kus kannatanu kas ei ole suuteline mõistma tema ümber toimuvat või oma tegusid, sh tahte avaldamist juhtima. Näidisloetelus on nimetatud põhjustena teiste hulgas toodud välja teadvushäire, mürgistus, tardumine. Teadvushäire on seisund, mille korral inimese teadvus on häiritud, teatud astmeni nõrgenenud – see tähendab, et isiku võime olla teadlik iseendast ja ümbritsevast maailmast on ajutiselt või püsivalt muutunud või kadunud. Meditsiiniliselt võib teadvushäire ulatuda kergest unisusest kuni sügava teadvusetuseni (koomani). Teadvushäireid eristatakse ja hinnatakse nii tekkemehhanismi kui ka ajalise kestuse ja sügavuse järgi. Teadvushäire võib olla põhjustatud muu hulgas aju orgaanilisest kahjustusest (nt insult, ajutrauma), ainevahetushäirest (nt hüpoglükeemia, maksapuudulikkus), infektsioonist (nt meningiit), peatraumast, hingamis- või vereringehäirest, mürgistusest, psühhiaatrilisest seisundist jne. Mürgistus (ehk intoksikatsioon) on mis tahes toimeaine mõju inimorganismile, mis põhjustab tugevaid füsioloogilisi või psüühilisi kõrvalekaldeid organismi normaalsest talitlusest. Mürgistus tekib siis, kui organism puutub kokku mürgise ainega – näiteks keemilise, bioloogilise või füüsikalise päritoluga ainega – sellises koguses, mis põhjustab organismi normaalse talitluse häireid, haigust või isegi surma. Mürgistus võib tekkida sissehingamisel (nt vingugaas, kemikaalid), sissevõtmisel (nt alkohol, ravimid, mürgised seened), naha kaudu imendumisel (nt pestitsiidid), süstimisel (nt narkootikumid) või füüsilise kontakti kaudu (nt mürkmao hammustus, taimed). Mürgistus võib mõjutada isiku otsusevõimet või välistada isiku võime olukorda õigesti hinnata (otsusevõimetus) või oma tegusid juhtida. Kerge mürgistus või mürgistus, mis põhjustab ainult somaatilisi häireid, psüühikat mõjutamata, ei pruugi samas välistada tahte vaba kujunemist. Näiteks võib inimene olla söönud saastunud toitu, mis põhjustab talle seedehäireid ja kõhuvalu, psüühikat samas häirimata. Samuti ei põhjusta väikese koguse alkoholi tarbimine selliseid kõrvalekaldeid isiku psüühikas, mis välistaksid temal vaba tahte kujundamise ja oma tahte väljendamise võime. Tardumisreaktsioon ehk tooniline liikumatus on tahtmatu ajutine motoorne pärssumine, mis tekib inimesel ekstreemsena tajutavas ohuolukorras (nt füüsilise või seksuaalse rünnaku korral). Tegemist on evolutsiooni jooksul välja kujunenud adaptiivse kaitsemehhanismiga olukorras, kus vastupanu tajutakse võimatuna ja abi pole saadaval (Marx 2008 ). Toonilise liikumatusena kirjeldatakse olukorda, kus tekib lihashalvatusena tajutav seisund (tardumine), suutmatus ennast liigutada, keha värisemine, suutmatus rääkida või appi hüüda, välistele stiimulitele reageerida, tuimus või valutundetus, külmatunne, hirm või paanika, kartus oma elu pärast, olukorrast või enda kehast eraldumise tunne. Toonilise liikumatuse ajal on inimene teadvusel, kuid „tardunud“ ning sageli hiljem mäletatakse elavalt ja taaskogetakse häirivana sellel ajal kogetud mõtteid, tajusid ja tundeid, sh suutmatust ennast liigutada ( Rubin ja Bell 2023 ). Häirituse põhjuseks on asjaolu, et kannatanu ka ise ei mõista toonilise liikumatuse olemust – miks ta ei hakanud ründajale vastu – millest omakorda tekib häbi ja süütunne ( Rubin ja Bell 2023). Toonilise liikumatuse hindamiseks on välja töötatud 12 küsimusest koosnev küsimustik nimetusega TIS-A ( Forsyth jt 2000 ). Toonilist liikumatust esineb vägistamisohvritel sageli. Näiteks Rootsi prospektiivses ehk ettevaatavas uuringus leiti, et toonilist liikumatust esines 70%-l ohvritest. Samas uuringus leiti, et haavatavamad on varasema psühholoogilise traumaga ja vaimse tervise probleemidega inimesed, kellel tekib tooniline liikumatus tõenäolisemalt. Selle tekkimist seksuaalse rünnaku ajal seostati hilisema suurema tervisekahjuga. Nimelt vägistamisohvritel, kellel esines rünnaku ajal tooniline liikumatus, esines 6 kuud hiljem 2,75 korda tõenäolisemalt posttraumaatilist stressihäiret ja 3,42 korda tõenäolisemalt rasket depressiooni võrreldes ohvritega, kellel rünnaku ajal toonilist liikumatust ei tekkinud (Möller jt 2017 ). Seetõttu on oluline, et seksuaalvägivalla üleelanuga tegelevad asjatundjad mõistaksid ja oskaksid ka kannatanule seletada toonilise liikumatuse olemust – tegemist on tahtmatu reflektoorse kaitsemehhanismiga. Samuti on vaja arvesse võtta, et nii vägistamise kui ka toonilise liikumatuse üle elanud inimese hilisem tervisekahju on eeldatavasti suurem. Teades ja võttes arvesse toonilise liikumatuse tekkimist ja võimalikku mõju kannatanule, ei peaks eeldama seksuaalvägivalla olukorras kannatanult aktiivset vastupanu. Seejuures ei ole toonilise liikumatuse tekkimise seisukohast oluline olukorra objektiivselt hinnatav ohuaste või eluohtlikkus, vaid see, kuidas inimene seda subjektiivselt tajub. ( Rubin ja Bell 2023; Möller jt 2017). Eriti aktuaalne on tooniline liikumatus nõusoleku vabadust välistava faktorina juhul, kui näiteks esialgu kannatanu oli seksiga nõus, keset seksuaalakti küll soovis selle lõppemist, kuid ei suutnud seda toonilise liikumatuse tõttu väljendada, mistõttu toimepanija jätkas suguaktiga juba ilma teise osapoole nõusolekuta. Võrdse kohtlemise seaduse ( VõrdKS ) § 5 kohaselt võib puue olla inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline või pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele. Puudega inimeste puhul on oluline menetlejate teadlikkus puude eripäradest, mis võivad inimesel vaba tahte kujundamist piirata. Samas tuleb arvestada ka olukordadega, kus inimesel esinevad tikid, sundliigutused, tahtmatud häälitsused jms, mille puhul võib inimese tahe ja väljendatu olla vastuolus. 3.1.2. KarS § 141 täiendamine lõigetega 1 1 ja 1 2 . E elnõuga täiendatakse § -i 141 lõikega 1 1 , mis käsitleb vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõu 141 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust . Eelnõu kohaselt on § 141 lõike 1 1 karistusmääraks ühe- kuni nelja-aastane vangistus . L õike 1 1 kohta on antud pikem selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse KarS § 143 ja § 143 2 kehtetuks tunnistamist (vt lk 1 3 -14 ) . Varasemad lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud § -i 141 uude lõikesse 1 2 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni kuueaastane vangistus). 3.1. 3 . KarS § 141 lg 2 muutmine . Eelnõuga muudetakse KarS § 141 lõi k e 2 sissejuhatavat lauseosa , punkti 1 sõnastust ning lõike karistusmäära . Täpsustatud sissejuhatav lauseosa kajastab seda, et lg 2 punktid kohalduvad nii § 141 lõikes 1, 1 1 kui ka 1 2 sätestatud teo toimepanemise korral. Lõi ge 2 punkti 1 sõnastust kitsendatakse selliselt , et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täp sustava m uudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1 kohase teo eest , ku i nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald, abitusseisund, sõltuvussuhe jms , ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada selles sätestatud karistusvahemiku alusel . Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal seaduskuulekalt ühiskonda naasta. Lõike 2 karistusmäära muudetakse selliselt, et karistuse alammäär a vähendatakse kuuelt aastalt viiele. Seega on eelnõu kohaselt § 141 lg 2 sanktsiooni määr viie - kuni viieteistaastane vangistus. Viieaastane alammäär võimaldab mõista ka tingimisi karistusi. Kuna §-ga 141 hõlmatud tegude ring laieneb eelnõuga oluliselt , on ka paindlikum sanktsioonimäär põhjendatud . 3.1. 4 . KarS § 141 lg 3 muutmine. Eelnõu ga täiendatakse § 141 lõiget 3 viidetega sama sätte uutele lõigetele 1 1 ja 1 2 ehk juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 141 l õigetes 1, 2 ja 2 1 sätestatud teo toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 1 1 ja 1 2 sätestatud teo toimepanemise eest. 3.1. 5 . KarS § 141 täiendamine lõikega 3 1 . Tulenevalt sellest, et eelnõuga muudetakse § 141 lg 2 sanktsioonimäära ning võimalik saab olema ka tingimisi karistuse mõistmine, on kohane täiendada §-i 141 lõikega 3 1 . Lõige 3 1 sätestab nõude, mille kohaselt ei tohi korduvalt seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ( KarS 9. peatükk 7. jagu) eest karistatut karistusest täielikult tingimisi vabastada. S amasisuline lõige sisaldub ka § 141 1 tekstis (§ 141 1 lg 5) ning veel mitmetes KarSi 9. p eatüki 7. jao sätetes. KarS § 141 1 muutmine. Täpsemalt muudetakse: sätte pealkirja ; lõike 1 sõnastust ja karistusmäära; lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ning punkti 1 sõnastust; lõikes 4 sisalduvaid viiteid; ning paragrahvi täiendatakse uute lõigetega 1 1 ja 1 2 . Paragrahvi 141 1 muudatuste ja täienduste eesmärk ning sisu on sama nagu § 141 puhul, erinevus seisneb selles, et kui § 141 käsitleb nõusolekuta suguühe t , siis § 141 1 nõusolekuta muu d sugulise iseloomuga tegu. Samuti on sätete vahel erinevusi karistusmäärades. 3.1. 6 . KarS § 141 1 pealkirja, lõike 1 sõnastuse ja karistusmäära muutmine. Sätte pealkiri kehtivas KarS- i s on “Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu”. Eelnõuga asendatakse pealkirjas sõna “tahtevastane” sõnaga “nõusolekuta”, et sobitada see eelnõu eesmärgiga ning jah -mudeli põhise lähenemisega. Eelnõu ga muudetakse KarS § 141 1 lõike 1 sõnastust ja karistusmäära. Sarnaselt § 141 l õike 1 muutmisele on § 141 1 lõike 1 sõnastusest välja jäetud varasemad koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund (ehk seisund, milles kannatanu ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama ) – ning § 141 1 l õike 1 koosseisu täidab eelnõu kohaselt inimese vaba ja väljendatud nõusolekuta temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Eelnõu kohaselt on lõike 1 uueks karistusmääraks kuni kolme aastane vangistus. 3.1. 7 . KarS § 141 1 täiendamine lõigetega 1 1 ja 1 2 . Eelnõuga täiendatakse §-i 141 1 lõikega 1 1 , mis käsitleb vaba ja väljendatud nõusolekuta sugulise iseloomuga teole (eelnõu § 141 1 lg 1) sundimist, kui see on toime pandud, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust . Eelnõu kohaselt on § 141 1 lõike 1 1 karistusmääraks ühe- kuni kolmeaastane vangistus. Lõike 1 1 kohta on antud pikem selgitus seletuskirja osas, kus selgitatakse KarS § 143 ja § 143 2 kehtetuks tunnistamist (vt lk 13-14). Varasemad § 141 1 lõike 1 koosseisuelemendid – vägivald ja abitusseisund – on viidud uude lõikesse 1 2 ning karistusmäär on jäänud samaks nagu kehtivas seaduses (ühe- kuni viieaastane vangistus). 3.1. 8 . KarS § 141 1 lg 2 muutmine. Eelnõuga muudetakse KarS § 141 1 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1 sõnastust . Täpsustatud sissejuhatav lauseosa kajastab seda, et lg 2 punktid kohalduvad nii § 141 1 lõikes 1, 1 1 kui ka 1 2 sätestatud teo toimepanemise korral. Lõige 2 punkti 1 sõnastust kitsendatakse selliselt, et see katab üksnes täisealise isiku poolt toime pandud tegusid noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Täpsustava muudatuse mõte on selles, et muudetud lõike 1 kohase teo eest, kui nii toimepanija kui ka kannatanu on alaealised, aga puuduvad vägivald, abitusseisund, sõltuvussuhe jms, ei ole eesmärgiks jõuda automaatselt lõikesse 2 ning karistada selles sätestatud karistusvahemiku alusel. Laste ja noorte puhul on kriminaalpoliitika eesmärk hoida lapsi ja noori sattumast kriminaaljustiitssüsteemi, vähendada nende õigusrikkumisi ning juhul, kui nad on süsteemi sattunud, tagada nende eakohane kohtlemine. Alaealiste erikohtlemise põhimõtete kohaselt tuleb õigusrikkumisi toime pannud laste ja noorte puhul rakendada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sekkumise valik tuleb teha vastavalt lapse vajadustele ja riskidele ning sealjuures sekkuda minimaalsel vajalikul määral. Laste süütegude lahendamisel on oluline hoida ära edasist süütegude toimepanekut, aidata teo toimepanijal juhtunu tagajärgi ja selle mõjusid mõista ning toetada teda seaduskuulekal teel püsimisel. Vanglakaristuse asemel on alaealiste puhul tulemuslikumad tõenduspõhised rehabiliteerivad meetmed, mis aitavad süüteo toimepanijal seaduskuulekalt ühiskonda naasta. 3.1. 9 . KarS § 14 1 1 lg 4 muutmine. Eelnõu ga täiendatakse § 141 1 lõiget 4 viidetega sama sätte uutele lõigetele 1 1 ja 1 2 ehk juriidilise isiku vastutus järgneb edaspidi mitte üksnes § 141 1 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud teo toimepanemise eest, vaid ka lõigetes 1 1 ja 1 2 sätestatud teo toimepanemise eest. 3.1. 10 . KarS § 14 3 ja § 143 2 kehtetuks tunnistamine . Eelnõu ga tunnistatakse kehtetuks KarS § 143 ja § 143 2 . KarS § 143 sätestab kuriteona suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise, täpsemalt i nimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest, kui puudub seadustiku §-s 141 või 141 1 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei ole võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama . KarS § 143 2 sätestab kuriteona t äisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kui puudub § -s 141 või 141 1 sätestatud vägivald või seisund, milles inimene ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama . Seega lähtu vad k ehtiv § 143 ja § 143 2 eeldusest, et KarS § 141 l õike 1 ja § 141 1 l õike 1 koosseisulisteks elementideks on vägivald ja abitusseisund. Kuna see kõnealuse eelnõuga muutub, siis ei ole enam põhjendatud ega loogiline, et § 143 ja 143 2 praegusel kujul säiliks. Säilitamaks siiski § 143 ja § 143 2 olulist sisu, täiendatakse eelnõuga §-e 141 ja 141 1 lõikega 1 1 , mis käsitleb vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele (eelnõ u 141 lg 1) või sugulise iseloomuga teole (eelnõu § 141 1 lg 1) sundimis t , kui see on toime pandud , kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust . Sõltuvussuhte , mõjuvõimu ja usalduse kuritarvitamise olemust on selgitatud näiteks karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes . Ühtlasi sätestatakse § 143 2 sisu eelnõu s tehtavate muudatustega ka § 141 lg 2 punktis 1 ning § 141 1 lg 2 punktis 1. Seega saab kokkuvõtlikult öelda, et kui üks täisealine isik sunnib teist täisealist isikut vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele või sugulise iseloomuga teole ja see pannakse toime , kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust , siis on teg emist vastavalt eelnõu § 141 lõikes 1 1 või § 141 1 l õikes 1 1 sätestatud teoga. Täpselt sama on olukord, kui üks alaealine sunnib samale tegevusele teist alaealist. Samas, olukorras, kus täisealine isik sunnib alaealist isikut vaba ja väljendatud nõusolekuta suguühtele või sugulise iseloomuga teole ja s ee pannakse toime , kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, siis on teg emist eelnõu § 141 lg 2 punktis 1 või § 141 1 lg 2 punktis 1 sätestatud teoga. Eelnõu kohaselt on § 141 lõike 1 1 karistusmääraks ühe - kuni nelja-aastane vangistus ning § 141 1 lõike 1 1 karistusmääraks ühe - kuni kolmeaastane vangistus. Seega hoitakse eelnõuga kehtiva seaduse loogikat, kus § 141 karistusmäärad on kõrgemad kui § 141 1 karistusmäärad. Eelnõus on KarS §-de 141 ja 141 1 muudatuste sõnastamisel lähtutud nõusolekupõhisuse jah mudelist. Jah-mudeli puhul väljendab seksuaalse tegevuse osaline oma nõusolekut seksiks ehk annab n-ö aktiivse nõusoleku. Nõusolek tähendab tahte ja vabatahtlikkuse väljendamist. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt või muul viisil, näiteks kehakeeles. Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub ja seni ei saa seda eeldada. Seksuaaltegevuses osalemist ei saa pidada vabatahtlikuks, kui teise poole vabatahtlikkust ei ole võimalik märgata. Kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Näiteks kui teine seksuaaltegevuses osaleja on täiesti passiivne, siis tuleb veenduda, et passiivsuse põhjuseks ei ole hirm, tardumine, teadvusetus vms. Kui isiku tahe on ebaselge, ei tohi tegevust jätkata. Nõusolek peab olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. Samas ei ole nõusolekupõhisuse eesmärk seada piire täisealiste seksuaalsele tegevusele, kui pooled ei riku üksteise seksuaalse enesemääramise õigust. Vabatahtlikkus võib olla ilmne näiteks poolte varasema suhte ja suhtluse põhjal, samas üksnes poolte varasem suguühe ei tähenda vabatahtlikkust hilisemas suguühtes või muus sugulise iseloomuga tegevuses. Jah-mudeli kohta on pikemalt kirjutatud eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Õigus seksuaalsele enesemääramisele jätkub ka seksuaaltegevuse ajal. Kuna nõusolek peab olema vaba, siis saab seksuaaltegevuse osapool oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb pooleliolev seksuaaltegevus lõpetada. Õigus seksuaalsele enesemääramisele hõlmab ka õigust seksuaaltegevus igal ajal lõpetada, isegi kui see on alanud mõlema poole nõusolekul. Kui üks osapooltest soovib seksuaaltegevuse käigus oma nõusoleku tagasi võtta ( olukorras, kus algselt kokkulepituga võrreldes ei ole seksuaaltegevuses midagi muutunud) , siis ta peab oma soovi kuidagi arusaadaval moel väljendama, et teisel osapoolel oleks võimalik tema tah tega arvestada. Samuti on oluline märkida, et nt vaginaalseks suguühteks antud nõusolek ei tähenda, et isik on nõus ka anaalse vahekorraga või vastupidi. Ehk siis, kui ühel seksuaaltegevuse osapoolel tekib spontaanselt mõte lülituda ümber teistlaadi seksile, siis tuleb teise osapoole nõusolekus uuesti veenduda. 3.2 . Põhiseaduspärasuse analüüs Karistusseadustiku muudatus t ega sätestatavate seksuaalse enesemääramise vastas te süüteokoosseisu de eesmärk on kaitsta inimeste seksuaalautonoomiat ja õigust oma keha üle otsustada ning toetada soolist võrdõiguslikkus t . N imetatud põhimõtete kaitsmine on tänapäeva kriminaalõiguses muutunud keskseks väärtuseks ning nõusoleku põhine käsitlus kaitseb seksuaalautonoomiat jõu- ja sunnipõhisest käsitlusest paremini, kuivõrd kriminaalvastutus kaasneb käitumisega, mis ei ole seotu d jõu või sunniga, kuid mille puhul konsensus puudub ( Keile r 202 4 ) . Seega toeta vad muudatus ed inimõiguste, inimese vaba tahte ja seksuaalse enesemääramise õiguse austamist. Ü hiskonnas valitsevad hoiakud näitavad , et vägistamisega saab tegemist olla ka siis, kui ohver füüsilist vastupanu ei osuta. Seda peegeldavad Sotsiaalkindlustusameti uuringu (2024) tulemused, kus seitse inimest kümnest Eesti elanikust ei nõustu üldse (46%) või pigem ei nõustu (26%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“. Samas on neid, kes nõustuvad täielikult (11%) või pigem nõustuvad (14%) väitega „Kui füüsilist vastupanu ei osutata, ei saa tegemist olla vägistamisega“ , pea veerand Eesti elanikest. Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus: 65% vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima; 26% vasta nu test leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja. Vaid 3% vasta nu te arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada. 6% vastanutest ei osanud oma arvamust öelda. Eesti n aiste t ervise u uringu (2024) andmed näitavad, et 16 – 59 - aastastest uuringule vastanud naistest nõustus 9 6 % väitega „Nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine“ . Seega võib öelda, et viidatud uuringute tulemused peegeldavad ühiskonna hoiakuid nõusolekupõhise käsitlusega kaitstava seksuaalse enesemääramise õiguse küsimuses ja eelnõu ga kavandatava id seadusemuudatus i saab pidada legitiimseks . Kahtlemata on ühiskonnagruppe, kelle tõekspidamised on teised, mistõttu on oluline parandada avalikkuse teadlikkust seksuaalse enesemääramise õigusest ja selle austamisest ja kujundada vägivallavaba ning inimese vaba tahet austava t seksuaalsuhete kultuuri , mis aitab ennetada seksuaalrünnakuid ning toetab osapoolte võrdsust, luues seeläbi ka soolist võrdõiguslikkust . Süütuse presumptsioon ja tõendamislävend Tõendamise keerukus on kriminaalmenetluse puhul süütuse presumptsioonist lähtuvalt oluline küsimus, millele tähelepanu pöörata , s eda nii kehtiva kui ka kavandatava õigusnormi õiguskindluse kui ühe õigusselguse põhimõtte tõttu. Riigikohus on õigusselgust kui õiguskindluse üht aluspõhimõtet sagedamini seostanud põhiseaduse § 13 lõikega 2, mis ütleb, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest (Lõhmus 2015 ) . Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks (PS § 22). Seadusandja on kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise ( in dubio pro reo ) põhimõtte lugenud süütuse presumptsiooni klassikalise määratlusega sedavõrd lahutamatult seotuks, et on selle paigutanud kriminaalmenetluse seadustiku ( KrMS ) § 7 lõikesse 3 („Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.”) (Sepp ja Kergandberg 2020 ) . Iseenesest ei tähenda Sepa ja Kergandbergi (2020) arvates oma süütuse tõendamise kohustuse puudumine (PS § 22 lg 2) otseselt ja vahetult, et isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kummatigi pole süüteomenetluses alternatiive sellele, et isiku õigusega mitte tõendada süüteomenetluses enda süü puudumist korreleeru b riigi kohustus tõendada tema süü olemasolu (Sepp ja Kergandberg 2020) . Sepa ja Kergandbergi (2020) järgi kuulub süütuse presumptsioon toimeala poolest (kohtu)menetluslike põhiõiguse hulka, mis on sätestatud PS §-des 14, 15, 20–24, 76, 85, 101, 107, 138, 145 ja 152–153. Need on põhiõigused, mis toimivad (kehtivad) kohtumenetlustes ja millega tuleb riigil (kohtu)menetluste kujundamisel arvestada. Sepp ja Kergandberg (2020) selgitavad süütuse presumptsiooni materiaalset põhisisu käsitledes, et mõistetavalt ei saa uurijale ette heita seaduslike meetmete võtmist leidmaks süüteokahtlusele kinnitust ja suurendamaks kahtlust ning pole mingit alust väita, et süütuse presumptsioon oma kaitseala klassikalistes piirides kuidagi takistaks uurijal, prokuröril või ka kohtul tegutsemast kuriteokahtluse põhjal. Õigus mitte olla käsitatud kuriteos süüdiolevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigus. Siiski tuleb PS § 19 l õike 2 kohaselt sellegi õiguse kasutamisel silmas pidada kohustust austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Riigikohus on PS -i tõlgendades väljendanud seisukohta, et ka reservatsioonita põhiõigust on äärmisel juhul võimalik piirata, kui piirang toetub kolmanda isiku kollideeruvale põhiõigusele või mõnele muule põhiseaduslikku järku õigusväärtusele . Lisaks PS §-le 22 on süütuse presumptsioon sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ( EIÕK ) art 6 lõikes 2 ning E uroopa L iidu põhiõiguste harta art 48 lõikes 1. Nii EIÕK -i kui ka PS -i kohaselt on kriminaalmenetluses süü tõendamise ülesanne süüdist aja l. Eelnõuga tehtavate KarS-i muudatustega jääb süütuse presumptsioon püsima, seda ei pöörata ringi, seega peab prokuratuur koostöös uurijatega tõendama isiku süü, mitte isik ei pea ise tõendama oma süütust. Nii KrMS § -s 7, PS § -s 22 kui ka EIÕK artiklis 6 sätestatu jäävad kehtima. Bettina Weißer , Kölni Ülikooli välis - ja rahvusvahelise kriminaalõiguse instituudi direktor, on öelnud , et jah -mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale, aga tegelikult on ikkagi prokuratuur see, kes peab tõendama, kas ohver astus süüdistatavaga suguühtesse vabatahtlikult. Sellest hoolimata võib ka kavandatava regulatsiooni puhul tekkida olukordi, kus tõendamiskoormus langeb sisuliselt süüdistatavale. Selleks, et isikut karistusseadustiku § 141 lõike 1 alusel süüdi mõista, peab prokuratuur tõendama: a) et aset leidis seksuaalvahekord; b) et see toimus ilma teise isiku vaba ja väljendatud nõusolekuta. Nõusoleku puudumist on keeruline tõendada, välja arvatud juhtudel, kus prokuratuuril on näiteks olemas täielik ja katkematu videosalvestus kannatanu ja süüdistatava vahelisest suhtlusest kuni seksuaalvahekorrani ning sellest nähtub, et nõusolekut ei antud. Reeglina sellist materjali prokuratuuri käsutuses ei ole, mistõttu nõusoleku puudumist tõendatakse kannatanu sellesisulise ütlusega. Kui asjas leidub ka muid tõendeid, saab kohus kõiki tõendeid kogumis hinnata. Kui aga kriminaalasjas on toimunu kohta ainsaks tõendiks kannatanu ütlused nõusoleku puudumise kohta, võib süüdistatava ainsaks võimaluseks end süüdistuse vastu kaitsta olla ise ütlusi anda. K a kannatanu ütlus (küll otsene tõend, mis samas on aga lihtsalt kannatanu väide) üksi oleks kehtiva Eesti kohtupraktika järgi potentsiaalselt piisav tõend süüdimõistmiseks. See on iseäranis problemaatiline juhul, kui isik on kahtlustatavaks sattunud nt valekaebuse või uurimisasutuse vea tõttu. Senine kohtupraktika ei käsitle olukorda, kus süüteokoosseis sisaldab negatiivset tunnust (nõusoleku puudumine ) ja selle praktika jätkamine läheks vastuollu põhiseaduse § 22 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama. Teisisõnu, ehkki formaalselt süütuse presumptsiooni ja enese mittesüüstamise privileegi eelnõukohase muudatusega ei piirata, võib materiaalõiguse eelnõukohane muutmine teatud juhtumitel siiski kaasa tuua kesksete menetluspõhiõiguste intensiivse riive : süütu süüdistatav a ette seatakse põhiseadusevasta n e valik – kas ütluste andmisega asuda ise oma süütust tõendama või riskida sellega, et saada alusetult süüdi mõistetud kannatanu paljasõnaliste väidete põhjal. Selle riive tasakaalustamiseks tuleks kohtutel mõelda, kas on võimalik süüdimõistvat kohtuotsust teha, tuginedes üksnes kannatanu ütluste le nõusoleku puudumise kohta , või on nõusoleku puudumise tõendamiseks vajalikud ka mingi d täiendava d tõendi d , mis kannatanu ütlusi kinnitaksid. Reeglina pole kriminaalasjas siiski tegu n-ö puhta sõna-sõna-vastu-olukorraga, kuna peaaegu alati leidub lisaks osapoolte ütlustele ka mingeid kaudseid tõendeid, mis toimunule valgust heidavad. Kohus ei vabane kannatanu ütluste usaldusväärsuse ja elulise usutavuse hindamise kohustusest ka siis, kui süüdistatav kasutab oma õigust ütlusi mitte anda – ja just seetõttu võibki väita, et isegi jah-mudeli puhul ei saa süüdistatava vaikimise põhjal kannatanu süüstavate ütluste taustal automaatselt teha süüdimõistvat kohtuotsust. Kannatanu ütlused koos muude tõenditega peavad süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks jätkuvalt kinnitama süüdistatava süüd väljaspool mõistlikku kahtlust. Kriminaalm enetluse käigus tuleb küsida palju küsimusi ning mitmed neist küsimustest on ebamugavad ja ebameeldivad, aga siinjuures on oluline, kuidas neid küsimusi küsitakse ning seejuures ka traumateadlikult selgitatakse, miks selliseid küsimusi on vaja esitada. Menetleja selgitused aitavad vähendada taasohvristamist ning vähendavad ohvri enesesüüdistusi. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei pea süüdistatav politseiga koostööd tegema ega ütlusi andma, kui ta seda ei soovi. Juhul kui ta siiski on valmis omapoolse versiooni toimunust esitama, tuleb politseil ka tema öeldut kontrollida ning tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt ei tohi tema ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseteks lugeda . Kohtueelset menetlust juhib prokurör, kes peab tagama, et toimunud süütegu menetletakse piisava põhjalikkusega. Praxise tehtud s eksuaalvägivalla kohtueelse uurimise analüüsis (2024) tõdesid menetlejad, et süüdistust ei esitata kergekäeliselt, sest süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleb kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku ( KrMS ) § 7 lg 3). Sellega ka põhjendati, miks ei jõua paljud juhtumid kohtueelsest menetlusest kohtusse. T õendid võivad puudulikud olla eriti vanemate juhtumite kohta, mille puhul need puuduvad või nende kogumine võib olla tavapärasest veelgi keerulisem. Uuringus (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn , Sepper 2024) osalenud politseinike ja prokuröride silmis teeb vägistamisjuhtumite tõendamise keeruliseks see, et reeglina on tegemist kurite o ga, mis ei toimu avalikus pealtnägijatega ruumis, vaid nelja silma all. Politseinike vaates on enamik juhtumeid, millega nende poole pöördutakse, n-ö sõna-sõna-vastu-olukorrad ning seetõttu on menetluse fookuses toimunu kohta antud ütluste usaldusväärsus. Lähisuhtes oleva ohvri ja toimepanija puhul tõid prokurörid välja selle, et emotsionaalse seotuse tõttu võib ohver oma ütlusi hiljem muuta. Kirjeldati juhtumeid, kus ohver jätab osa asju rääkimata, see muudab tema ütlused ebausaldusväärseks ning juhtumi raskesti tõendatavaks. (Tinn, Järviste, Teidla-Kunitsõn , Sepper 2024) Süüdistatava ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse küsimuses tegi Riigikohus 31. oktoobril 2024. aastal olulise lahendi . Selles lahendis olid nii maakohus kui ka ringkonnakohus süüdistatava vägistamise süüdistuses õigeks mõistnud, osu t ades, et kannatanu ütlused on detailides vastukäivad ja ebatäpsed ega ole seetõttu piisavalt usaldusväärsed. Riigikohus tühistas alamastme kohtute lahendid, juhtides tähelepanu, et kannatanu ütlustele ei tohi esitada ebarealistlikult kõrgeid nõudmisi, nagu ei tohi süüdistatava ütlustes esinevaid vastuolusid tähelepanuta jätta. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid jah -mudeli võimalikkuse üle arutledes, et vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu . Menetlejad tõid esile , et kehtiva seadusega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti. Aruteludes osalenud nentisid, et jah -mudeli puhul aitab inimestel möödarääkimisi vähendada see, kui nõusolek on selgelt defineeritud. Vastasel juhul ei pruugita omavahelises suhtluses üksteisega konsensusele jõuda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid olid seisukohal, et jah ‑mudel ei too kaasa muutusi tõendamislävendis. Leiti, et jah ‑mudeli puhul ei pea süüdistatav omalt poolt midagi täiendavalt tõendama ega menetluses ütlusi andma hakkama – nõusoleku puudumise tõendamise ülesanne jääb sarnaselt praegusega menetlejate kohuseks ning kogutud tõendite piisavuse hindamine kohtute otsustada. Valekaebused Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2022) autorite hinnangul näitavad nii Euroopa kui ka Angloameerika riikides tehtud uuringud, et valekaebused ahistamise ja seksuaalse vägivalla kohta moodustavad vähem kui 10% kõikidest esitatud kuriteoteadetest (Kelly 2010; Weiser 2017). Selline osakaal iseloomustab ka kõiki teisi kuriteoteateid, seega ahistamise ja seksuaalse vägivalla kaebused ei erine teistest kuriteokaebustest. See osakaal on püsinud samal tasemel alates 1970. aastatest ( Ferguson ja Malouff 2016). (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021) Kuigi vägistamisega seoses räägitakse erialakirjanduses ( Fansher jt 2023 ; Dewald ja Lorenz 2021 ; de Roos ja Jones 2022 ) murest valekaebuste pärast, leidsid kaasamiskohtumistel osalenud Eesti eksperdid, et valekaebusi on ka praegu , kuid üldjuhul need avastatakse kohe menetluse alguses, kõige hiljem aga kohtus. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid, sh politseiuurijad, prokurörid ja kohtunikud, olid seisukohal, et k ui peaks kasvama üldine vägistamisega seotud pöördumiste arv, võib ka rohkem valekaebusi tulla, kuid nende proportsioon kaebuste koguarvu suhtes jääb arvatavasti samaks. Menetlejad nentisid, et kui on rohkem kaebusi, on selle võrra rohkem ka põhjendatud kaebusi. Suurem pöördumiste arv ja kasvanud teadlikkus ühiskonnas julgustab järgmisi ohvreid pöörduma. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et oluline on avalikkusele suunatud kommunikatsioonis selgitada, et ainuüksi kellegi kuriteoteate alusel ühtegi inimest süüdi mõistma ei hakata, vaid kõiki kaebusi käsitletakse ülima põhjalikkusega. Õigusriigis on isiku süüdimõistmise aluseks tõendid. Jah -mudeli valikuga ei kaasne ekspertide sõnul lihtsamat süüdimõistmist. Eksperdid leidsid, et sõltumata mudelist on süüdistuse ja süüdi mõistmise jaoks oluline leida vastus küsimusele, kas poolte ütlused on tõepärased , ning leida vastus küsimusele, mis juhtus. Tõendite usaldusväärsust hindab kohus. Eeltoodu põhjal on eelnõu autorid seisukohal, et e elnõuga karistusseadustikku tehtavad muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Muudatused on sobiv, vajalik ja mõõdukas viis eesmärgi – minna seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele – saavutamiseks ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Sarnaselt teiste riikidega (nt Soome , Rootsi ) on ka Eestis oluline seirata seaduseelnõu rakendamisega kaasnenud mõju nii ohvritega seotud spetsialistide le ja seksuaalvägivalla menetlejate le kui ka ühiskonnale laiemalt. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Küll aga muutub eelnõuga vägistamise ja tahtevastase/nõusolekuta sugulise iseloomuga teo sisuline karistusõiguslik tähendus. Selle kohta on antud selgitus seletuskirja punktis 3.1. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõju Justiits - ja Digi ministeeriumi andmetel ( „ Kuritegevus Eestis 2024 “ ) on registreeritud seksuaalkuritegude arv aastate jooksul kasvanud. 202 4 . aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest vägistamisi oli 202 . S uure osa registreeritud seksuaalkuritegudest moodustavad laste vastu toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod (202 4 . aastal 87% kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest). Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest kontaktseid seksuaalkuritegusid registreeriti kokku 4 72 . ( „ Kuritegevus Eestis 202 4 “ ) Täiskasvanute suhtes toimepandud registreeritud kontaktsete seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (tabel 1). 2024. aastal registreeriti 99 täisealise kannatanuga kontaktset seksuaalkuritegu. Vägistamised moodustavad kõigist täiskasvanute vastu toimepandud kontaktsetest registreeritud seksuaalkuritegudest suure osa: 2024. aastal oli 88 vägistamisjuhtumit (tabel 1, joonis 1). Tabel 1. Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh vägistamised, aastatel 2014 – 2024. Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod kokku 57 80 48 42 75 94 88 90 83 94 99 neist vägistamised 55 76 48 42 75 91 81 84 70 84 88 Joonis 1 . Täiskasvanute suhtes toime pandud registreeritud kontaktsed seksuaalkuriteod, sh vägistamised, aastatel 2014 – 2024. Allikas: Justiits - ja Digi ministeerium Justiits - ja Digi ministeeriumi andmetel ( „ Kuritegevus Eestis 2024 “ ) moodusta sid 2024. aastal täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul kannatanutest 95% naised . Seksuaalvägivald on väga varjatud vägivallatüüp. Seksuaalkuritegude, sh vägistamiste hulka, mis tegelikkuses täiskasvanute vastu toime pannakse, aitavad hinnata elanikkonna hulgas tehtud uuringud. Statistikaameti 2023. aastal tehtud suhteuuringu andmed näitavad, et täiskasvanuna on seksuaalset vägivalda kogenud iga viies naine (18%) ja 3% meestest. Intiimpartneri seksuaalset vägivalda on kogenud 9% naistest ning 1% meestest. Seksuaalvägivald on üks osa laiemast vägivalla mõistest . Vägivalda on keskmisest rohkem kogenud noored naised , kes on vanuses 18–29 aastat , ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 aastat) . Sama vanus e proportsioon kehtib ka meeste puhul. Uuringu autori Jana Brunsi hinnangul peituvad põlvkondlikud erinevused vägivaldse käitumise erinevas tajumises – see, mida 50 – 60 aastat tagasi peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks. Sotsiaalkindlustusameti 2021. aastal 15–74-aastase elanikkonna seas tehtud uuringu andmed näitavad, et vähemalt üht tüüpi uuringus nimetatud seksuaalvägivalda oli viimase 12 kuu jooksul kogenud ligi 4% inimestest, sh umbes 2% on kogenud seksuaalvägivalda korduvalt. Kõige sagedamini kogeti sundi seksuaalsele tegevusele või nõustuti seksuaalse tegevusega hirmust võimalike tagajärgede ees. Seksuaalvägivalda olid kogenud nii naised kui ka mehed, kuid naiste seas oli seda kogenuid veidi rohkem. Nii mehed kui ka naised olid kõige sagedamini viimas t seksuaalvägivalla te gu kogenud praeguse partneri toimepandu na – neljandik vastanutest märkis toimepanijaks praeguse partneri. Seksuaalvägivalda kogenud naistest 23% märkis toimepanijaks endise elukaaslase ja 19% võõra inimese. Mehed märkisid sagedamini toimepanijaks tuttava (21% seksuaalvägivalda kogenud meestest). Seksuaalvägivalda olid sagedamini kogenud nooremad vastajad. Viimase aasta jooksul seksuaalvägivalda kogenud olid sagedamini inimesed, kes olid seksuaalset väärkohtlemist kogenud ka lapsena. (Sotsiaalkindlustusamet 2021). 2024. aastal toimunud Eesti n aiste t ervise u uringu (2024) andmed näitavad, et seksuaalset vägivalda kogenute osakaal 16 – 44 - aastaste vastajate hulgas on kasvanud tähelepanuväärselt: 2014. aastal 24% , 2024. aastal 35% . Uuringu andmetel esines seksuaalvägivalla kirjeldustest kõigis eluetappides enim seksuaalset puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud „seksuaalselt“ Teie kehaosi, mis pole suguelundid, või sundinud Teid oma kehaosi „seksuaalselt“ puudutama?“) ja suguelundite puudutamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist puudutanud Teie suguelundeid, kasutanud Teie keha seksuaalse rahulduse saamiseks või sundinud Teid kellegi teise suguelundeid puudutama?“). Kõige rohkem on kogetud seda lapseeas – enam kui iga kümne s vastaja. Vägistamist („Kas keegi on vastu Teie tahtmist pannud oma peenise Teie tuppe, suhu või pärakusse või püüdnud panna eset või mõnda muud kehaosa Teie tuppe, suhu või pärakusse?“) on lapseeas kogenud kokku 5%, täiskasvanueas 8% ja nii lapse- kui ka täiskasvanueas 1% kõigist vastanutest . Sotsiaal ne mõju Teiste riikide kogemust arvesse võttes võib eeldada, et nõusolekuta s ugulise iseloomuga tegude krimina liseerimise järel tehakse senisest rohkem seksuaalvägivallaga seotud pöördumis i nii politsei kui ka abi organisatsioonide poole ( nt Taani, Rootsi; vt ka Andresen i ja Wingender i ettekanne 2024 , samuti karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK lisa 2) . Ekspertide hinnangul võib nõusolekuta seksuaaltegevuse kriminaliseerimi se korra l seksuaalvägivalla ohvreid aidata varasemast julgemalt pöörduda ja paremini taastuda teadmine, et nemad ei pea tundma süüd toimunu pärast, vastutus toimunu eest on toimepanija l ( Andresen ja Wingender 2024 ). Taani kogemus näitab, et kui seksuaalvägivalla toimepanijat ei mõisteta tõendite puudumise tõttu süüdi, on seksuaalvägivalla o hvril selle teadmi sega kergem leppida , kui ta mõistab , et teda usutakse ja temalt oleks pidanud enne teo toimepanemist selleks nõusolekut küsi ma ( Andresen ja Wingender 2024 ) . Nõusolekupõhine seadus toetab ohvrit teadmises, et enne sugulise iseloomuga te o toimepanemist peab toimepanija veenduma , et teine osapool soovi b seksi ( Andresen ja Wingender 2024 ) . See põhimõte võib mõjutada ohvreid julgemalt abi otsima olukor ras , kus polnud vägivalda ega abitusseisundit, kuid sugulise iseloomuga tegu pandi toime ohvri nõusolekut a ( vt ka Möller 2024 ) . Taani kogemus näita b , et pärast seadusemuudatust julgesid ka rohkemad mehed abi otsida. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et seadusemuudatus toetab ohvrite väärikust ja vähendab süütunnet , mistõttu võib neil olla lihtsam abi küsida. Seksuaalvägivald on raske kuritegu. Seksuaalvägivalla ulatuslik ku negatiiv set mõju tervisele on põhjalikult uuritud ja samuti on teada, et see ilmneb aastate jooksul pärast seksuaalvägivalla toimumist. Andmed näitavad, et seksuaalvägivalda kogenud inimestel esineb seksuaalvägivalda mittekogenud inimestega võrreldes enam depressiooni, ängi, kroonilist väsimust, posttraumaatilist stressihäiret ja enesetapukatseid. Seksuaalvägivalla mõjud võivad avalduda käitumuslikes sümptomites , emotsionaalsetes reaktsioonides , kehalistes ja füsioloogilistes reaktsioonides , seksuaal- ja reproduktiivsüsteemi probleemides, traumaatilises psüühilises kriisis , dissotsiatiivsetes sümptomites , sotsiaalsetes tagajärgedes jpm (Eesti Seksuaaltervise Liit 2018 ). See mõjutab inimeste heaolu ja toimetulekut tervikuna. 2024. aastal toimunud Eesti naiste tervise uuringu andmete kohaselt märkis seksuaalset väärkohtlemist kogenutest 15,6%, et nad kannatavad kogetud seksuaalse väärkohtlemise tagajärgede käes praegu raskelt , ning 42,4%, et mõõdukalt. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et mida rohkem tegeleda seksuaalvägivalla ennetamisega ja mida kiiremini seksuaalvägivalla ohver vägivalla kogemise järel vajalikku abi saab, seda väiksemad on kulud nii riigi tervishoiu-, sotsiaal- kui ka õigussüsteemile. Sel moel on võimalik vähendada kulusid, mis tekivad raskest traumast mõjutatud inimestel, kes ei pruugi hakkama saada tööturul ega suhete loomisega ja kelle füüsilisele tervisele (sh lapsesaamine) või b olla tekkinud pöördumatu kahju. Eksperdid märkisid, et oluline on õpetada inimestele omavahelist lugupidavat suhtlemist ja vastastikust arvamuste austamist ning parandada inimeste teadlikkust inimõiguste põhimõtetest, mida tegelikult juba varakult lasteaias õpetatakse – õigus kehalisele puutumatusele, õigus oma arvamuse väljendamisele, õigus turvalisusele ja kaitsele. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu tulemustest lähtuvalt võib hinnata, et nooremate põlvkondade esindajad on seksuaalvägivallast teadlikumad. Nimetatud uuringu andmetel leiab valdav osa (86%) Eesti inimestest, et varajane eakohane seksuaalharidus aitab ennetada seksuaalvägivalda. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et haridussüsteemil on äärmiselt oluline roll inimeste teadlikkuse ja väärtusruumi kujundamisel, mistõttu tuleb sellele kindlasti tähelepanu pöörata. See aitab parandada laste ja noorte teadlikkust ning seeläbi mõjutada nende hoiakuid ka täiskasvanueas. Eelnevat arvesse võttes võib nn n õusolekuseaduse rakendumise järe l eeldada sotsiaalset mõju eelkõige inimeste turvalisusele ja tervise kaitsele just seeläbi , et inimeste teadlikkus seksuaalvägivallast paraneb ning ohvrid teevad varasemast rohkem pöördumisi abi ja toe saamiseks . Samuti võib kavandatav seadusemuudatus anda heidutava signaali seksuaalkurjategijatele , rõhutades vaba ja väljendatud nõusoleku olulisust seksuaalsuhetes ning kriminaliseerides sugulised tegevused, mille k s nõusolek puudub . Kui eeldada, et seksuaalvägivalda kogenud pöördujate hulk nii politsei kui ka ohvreid abistavate organisatsioonide poole seadusemuudatuse tulemusena kasvab, on ühiskonnas proportsionaalselt ka rohkem vägistamise ohvreid, kes pöördumise kaudu vajalikku abi ja tuge saavad. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et on aeg kujundada inimest e vah el üksteisega suhtlemist eeldav kultuuriruum, kus üksteise soovid ja arvamused välja selgitatakse nii enese kui ka kaaslase õigustega arvestamiseks. See maandab võimalikku nõusoleku väljaselgitamisega seotud ärevust ja vähendab ebakindlust seksuaalsuhetes. Üksteisega arvestav suhtluskultuur toetab võrdsemaid suhteid inimeste vahel ja loob parema kaitse ka erivajadustega inimestele. S arnaselt laste kehalise karistamise keelustamisega seadus t es (vt vastavad lastekaitseseaduse muutmisega seotud arutelud Eestis , kus muu hulgas peegeldati Põhjamaade kogemust, mille kohaselt suurenes laste kehalise karistamise hukkamõist ühiskonna väärtushinnangutes pärast selle selgesõnalist keelamist seaduses), kannab ka karistusseadustiku muutmine muu hulgas ühiskondlike hoiakute kujundamise pikaajalist eesmärki. Kuna seksuaalvägivald puudutab rohkem naisi, on s eadusemuudatusel tugev seos ka soopõhise vägivallaga. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid , et kui muutuvad hoiakud seksuaalvägivalda ning naise objektistamisse laiemalt, muutuvad paremaks ka naiste võimalused ühiskonnaelus osaleda . S amas tuleb meeles pidada, et seksuaalvägivalla ohvrid on ka mehed ning kavandatav seadusemuudatus võik s julgustada ka mehi senisest rohkem abi otsima. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul pöördutakse praegu abi järele liiga vähe, kuigi seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute arv on aja jooksul kasvanud (alates 2016. aastast, mil pöördus 43 ohvrit, 241 pöördujani 2024. aastal). Vajalik ja õigeaegne abi ohvritele kindlustab kiirema taastumise ja parema tervise , pikendab kvaliteetselt elatud eluaasta id ning suurendab inimeste heaolu. Kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul suunab nn nõusolekuseadus inimesi omavahel suhtlema ja kujundab mõttemustrit, mille järgi tuleb ka paarisuhtes partneri nõusolekut küsida ja sellega arvestada. Rõhutati põhimõtet, mille kohaselt võib nõusoleku andja selle igal hetkel tagasi võtta sellest selgelt märku andes. Leiti, et jah -mudeli puhul rakendub inimese põhiõiguste kaitse paremini olukor ras , kus üks osapool ei ole toimuvaga nõus , kuid ei suuda seda väljendada, kuna nüüd peab teine partner seadusest tulenevalt olema veendunud vaba ja väljendatud nõusoleku olemasolus enne suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga te o toimepanemis t . See võiks ekspertide hinnangul ennetada seksuaalrünnakuid ning muuta hoiaku t, nagu oleks kellelgi õigus seksi eeldada. Samuti aitab see muuta hoiaku t, nagu tähendaks vaikimine nõusolek ut . Vaikimine ei tähenda nõusolekut. Kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid leidsid, et vaidlused selle üle, kuidas vaidlusaluses olukorras nõusolekut väljendati ja kuidas sellest aru saadi, jäävad alles ning nii on see ka praegu . Menetlejad tõid esile , et praegusega sarnaselt on tõendeid vaja hinnata sündmuse toimumise kontekstis, võttes arvesse mitmeid nüansse ja tegureid – näiteks kas ja millised teod kõnealuses olukorras toimusid jne. Seejuures ei pea tahte väljendamine olema sõnaline. Uurimine, kas väljendatud nõusolek oli antud vabatahtlikult või mitte, jääb samuti. Eksperdid tõid välja , et seksuaalkuritegude uurimise põhimõtted jäävad kehtima ning on uurija ülesanne koguda tõendeid selle kohta, et sugulise iseloomuga tegu pandi toime ohvri vaba ja väljendatud nõusolekuta. Sõna-sõna-vastu-olukor ra s hindab tõendite usaldusväärsust kohus (vt ka karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu VTK). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Istanbuli konventsiooni vägivalda vähendavate ja kuriteoohvreid toetavate eesmärkide kõrval seati eesmärgiks vägivalla erinevate vormide kriminaliseerimine ja seeläbi parem inimõiguste tagamine Eestis . Kõnealu se seadusemuudatuse eesmär k on v õtta Eesti karistusõigusesse täielikult üle Istanbuli konventsiooni artiklis 36 nõutud vabatahtlikult antud nõusoleku mõiste ning tagada asjakohased sanktsioonid kõigi ohvri nõusolekuta toimuvate seksuaalaktide eest, sealhulgas juhul, kui juhtumi asjaolud välistavad kehtiva nõusoleku. See tähendab, et karistatav peaks olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu, ilma et nõusoleku puudumise kõrval peaks id olema täidetud lisa tingimus ed , näiteks esinema vägivald või abitusseisund ehk võimetus vastupanu osutada või toimunust aru saada. Kuivõrd kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi seaduseelnõuga seoses ei tehta , ei ole suured struktuursed ümberkorraldused vajalikud. Siiski kaasneb nn n õusolekuseaduse vastuvõtmisega eelduslikult uurimisasutuste ja abistavate organisatsioonide poole pöördujate hulk , mistõttu t uleb arvestada vajadusega vastavaid spetsialiste nendes valdkondades juurde värvata. See tähendab nii kasvavaid personalikulusid kui ka suuremat tööhõivet kõnealustes valdkondades. Justiits- ja Digiministeeriumis 2024. aastal toimunud nn nõusolekuseadust ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud ekspertide hinnangul kasvab seadusemuudatuse korral nii politsei kui ka prokuratuuri töömaht. K uigi KarS ja kohtusüsteem tegelevad eeskätt seksuaalvägivalla järelmõju ja tagajärgedega, ei ole kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk ometi võimalikult palju inimesi vanglasse saata, vaid vägistamiskuritegusid tulemuslikumalt ennetada, mistõttu on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmise ja rakendamisega seotud ühiskondlikud arutelud ennetuse mõttes ehk olulisemadki ( Hald 2024 ). Aktiivne ühiskondlik arutelu ja kasvanud teadlikkus seksuaalvägivalla teemadel suurendab eelduslikult ohvrite pöördumiste hulka, aga ka vähendab seksuaalvägivalda, sh vägistamisi. Seeläbi või b pikemas perspektiivis oodata siseturvalisuse paranemist ja varjatud vägivalla vähenemist. Kahtlemata ei toimu muutused kiiresti, vaid seksuaalvägivalla vähenemine ühiskonnas on pikaajaline protsess. Seadusemuudatus on vaid üks tegur paljudest, mis seksuaalvägivalla taset ühiskonnas mõjutavad. Siiski ei tohiks selle tähtsust alahinnata. Rahvusvaheliste le ja välissuhete le on nn nõusolekuseaduse vastuvõtmisel positiivne mõju, sest selle otsusega astub Eesti riikide hulka, kes on otsustanud kriminaalõiguse Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia , ning astu b välja riikide hulgast, kus kehtivad vägistamisega seoses sunni - või vägivalla põhisest käsitlusest lähtu vad seadused (nt Venemaa, Serbia, Ungari, Rumeenia, Poola, Bulgaaria jmt). N n n õusolekuseadus t ettevalmistavatel kaasamiskohtumistel osalenud eksperdid rõhutasid, et kuna Eesti inimesed liiguvad palju riikides, kus kehtib jah -mudel , sh nt Põhjamaades, sobib Eestile kultuuriliselt jah -mudeli valik, et inimeste väärtusruumi lähiriikidega ühtsena hoida. N n n õusolekuseaduse vastuvõtmine avaldab üldist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele eelkõige kuritegevuse ga , sh seksuaalvägivallaga võitlemise ning sisejulgeoleku kujundamise kaudu. Mõju välissuhetele tuleneb rahvusvaheliste kohustuste täitmisest. N n n õusolekuseaduse vastuvõtmine aitab luua rahvusvahelist kuvandit Eestist kui inimõigusi austavast kaasaegsest riigist. Mõju majandusele Seksuaalvägivald on ühiskonnale väga kulukas. Lisaks sellistele otsestele kuludele nagu kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused ja -meetmed jne kaasnevad seksuaalvägivallaga ka kaudsed kulud, nt kannatanute tööturult eemalejäämine/töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, riigist lahkumine, sõltuvus alkoholist või narkootikumidest, suitsiid jne. Eelnimetatud põhjustel on seksuaalvägivalla ennetus ning selle tõkestamine ülimalt olulised (Euroopa Komisjon 2022, lk 49 – 52) . Paranenud teadlikkus ja vajaliku toe saamine parandab ohvrite toimetuleku t ning seeläbi võimet igapäevaelus, sh tööturul paremini toime tulla , mis omakorda vähendab seksuaalvägivalla põhjustatud kaudseid kulusid . Inimeste teadlikkuse parandamine seksuaalvägivalla ennetamisest aitab vähendada ka otseseid kriminaalmenetlusega seotud kulusid . Inimeste teadlikkuse parandamiseks kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös teiste riigiasutustega teavitus tööd ning korraldab koolitusi. Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide (edaspidi Norra rahastuse ) toel , e n t perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri riigiasutuste ga koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. Mõju elu- ja looduskeskkonnale K õnealustel k aristusseadustiku muudatus t el ei ole mõju looduskeskkonnale. Kui pidada elukeskkonna ks laiemalt ühiskondlikke olusid , on eelduslikud mõjud kirjeldatud osa s 6.1 . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kuna kuritegude uurimise, menetlemise ja ohvrite abistamise süsteemis struktuurseid muutusi seaduseelnõuga seoses ei tehta , ei ole ümber korraldused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse senises korralduses vajalikud. Asutuste senised ülesanded, koostöö ja töökorraldus jätkuvad endisel kujul . Kindlasti on oluline, et karistusõiguse muutudes muutuks senine asutustevaheline koostöö ja infovahetus tihedamaks ning ühised koolitused ja samas infoväljas asumine toeta ks koostööd kuritegude uurimis el ja ohvrite abistamis el . Vastav rahastus on kavandatud põhiliselt Norra rahastuse toel, ent perioodil, mis eelneb Norra rahastusele, kavandab Justiits- ja Digiministeerium koostöös eri riigiasutustega koolitusi ka sisemiste ressursside arvelt. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusemuudatus e eesmärk on viia seksuaalse enesemääramise vastased süüteokoosseisud kooskõlla Istanbuli konventsiooniga . Seadusemuudatus mõjutab m inisteerium e ja teis i asutus i ning organisatsioon e , kes tegelevad seksuaalvägivalla ennetamise ga ja sellevastase võitlusega. Seadusemuudatus ei mõjuta otseselt halduskoormust, kuid võib suurendada osa asutuste töökoormust. Häirekeskuse andmetel on neile edastatud vägistami steadete arv väikeses, kuid stabiilses kasvutrendis (vt l isa 1) . Häirekeskus e hinnangul ei too seadusemuudatus e sisu ja eelduslik pöördumiste kasv kaasa muudatusi nende töökorralduses ega nõua lisaressurssi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel menetlevad uurijad vägistamisjuhtumeid teiste kuriteoliikidega paralleelselt, mistõttu ei ole võimalik öelda, kui palju kulub uurijal aega konkreetse kuriteo menetlemiseks. PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi arvesse võttes eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud menetluste arv kasvada umbes kaks korda. PPA hinnangul toob seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv kaasa vajaduse umbes 20 lisaametikoha järele (palga- ja majanduskulu on vastavalt 817 949 eurot ; vt lisa 2 ). Prokuratuuri andmetel menetleb vägistamisjuhtumeid umbes 3 0 prokuröri. Prokuratuuri hinnangul ei ole võimalik vägistamisega seotud kuritegude menetlemisele kuluvat aega üldisel t hinnata ega vastavaid kulusid välja tuua, kuna kuriteokoosseisud võivad olla väga erinevad. Lisas 3 on esitatud näited erinevate menetlustega seotud kuludest. Prokuratuuri hinnangul toob seadusemuudatuse sisu ja eelduslik pöördumiste kasv ning PPA uurijaametikohtade arvu võimalik suurenemine kaasa vajaduse nelja uue prokuröriametikoha järele . Kui kõik neli uut ametikohta oleksid ringkonnaprokurö rid, oleks kulu nendele koos maksudega 344 418 eurot aastas – vastavalt 86 105 eurot ühe ametikoha kohta . Kui aga kõik neli uut ametikohta oleksid abipr okurörid, oleks kulu neile koos maksudega 206 651 eurot aastas – vastavalt 51 663 eurot ühe ametikoha kohta . Seni kehtinud karistusõiguse põhimõtete alusel politseis ja prokuratuuris toimunud menetlusi, nende kestust ja vastavaid kulusid ei ole võimalik üldistada, kuid näitlikustamise eesmärgil on käesoleva seletuskirja lisades 2 (PPA) ja 3 ( prokuratuur ) toodud vägistamisjuhtumite menetlemisel tekkiva arvestusliku kulu näited . Joonisel 2 on toodud KarS § 141 l õike 1 alusel menetlemise kestus aastatel 2022 – 2024 eri menetlusastmetes. Menetluste kestus varieerub menetluse asjaoludest sõltuvalt, mistõttu ei saa teha kestuse kohta seni ega ka kavandatava t seadusemuudatus t silmas pidades üheseid järeldusi (vt joonis 2). Sõltuvalt asjaoludest võib menetluse kestus jätkuvalt väga palju erineda. Joonis 2. Karistusseadustiku § 141 l õike 1 alusel menetlemise kestus eri menetlusastmetes aastatel 2022 – 2024. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatusid seksuaalvägivalla kriisiabi (SAK) teenuse osutamisega seotud kulud 2024. aastal 175 646 euroni. Kuna pöördumiste arv seksuaal vägivalla kriisiabi saamiseks on aasta-aastalt kasvanud, prognoosib Sotsiaalkindlustusamet seadusemuudatusega seotud võimalikuks kulude kasvuks 25% ehk 43 912 eurot. Kuna kõigil SAK - i pöördujatel on õigus saada tuge ohvriabitöötajalt ning vajadusel ka traumast taastumist toetava t vaimse tervise abi (TTTVT), võib prognoosida seaduse jõustumise järel nii ohvriabitöötajate töökoormuse kasvu 15 – 20% kui ka TTTVT kasutamise kasvu kuni 5%. Samuti tuleb arvestada täiendkoolituse vajadusega (vt lisa info lisas 4) . Kulude kasv võib seisneda õdede/ämmaemandate tasustatud väljakutsete arvu kasvus , valvearstide lisatasus ning töövahendite , aga ka võimalik us ametikohtade lisand u mise s. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus kulu naiste tugikeskuste le 2024. aastal 1 070 000 euroni. Seksuaalvägivald on osa naistevastasest vägivallast, moodustades naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistest umbes kümnendiku. 2024. aastal sai naiste tugikeskustest abi 1893 naist (vt ka l isa 4 ). Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib seadusemuudatuse kaudse mõjuna prognoosida naiste tugikeskustes seksuaalvägivalla juhtumitega tegelemise kasvu ja sellega seotud kulude suurenemist , kuid juhtumite arvu kasvu t ä psemalt prognoosida on raske. Vahendid eelnimetatud võimalike lisa kulude katteks leitakse asutuste sisemiste ressursside arvelt või riigieelarvelistest vahenditest juhul, kui riigieelarve läbirääkimiste käigus nii otsustatakse. Töökoormuse võimaliku kasvuga seotud kulu pole täpselt prognoositav . Seadusemuudatus ei lisa ülesandeid kohalikele omavalitsustele. Kohalikud omavalitsused saavad jätkuvalt aidata kaasa inimeste teadlikkusele parandamisele seksuaalvägivallast, sealhulgas teavitada inimesi oma piirkonnas asuvatest ohvriabiteenustest ja jagada kontaktandmeid , teavitada naiste tugikeskustest ja seksuaalvägivalla kriisiabi keskust est ning sealsetest abistamisvõimalusest , samuti muudest üle riigi olemas olevatest riiklikult korraldatud abi saamise võimalustest. Rakendusaktid Seaduse jõustumisega ei kaasne vajadust muuta ega kehtestada rakendusakte. Seaduse jõustumine Eelnõu kohane seadus on plaanitud jõustu ma 2026. aasta 1. juu l il . Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg, kuna muudatuste eduka rakendumise huvides tuleb korraldada koolitusi politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, ohvriabitöötajatele ja mitmetele teistele huvirühmadele. Samuti on oluline teavitada avalikkust . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumi d ele ning saadet i arvamuse avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur ja ringkonnaprokuratuurid), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, ülikoolidele (T artu Ü likool , T allinna Ü likool , T allinna T ehnika ülikool , Sisekaitseakadeemia), Eesti Juristide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, MTÜ-le Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingule, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ -le, MTÜ-le Lastekaitse Liit, MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ-le Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ‑le Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus, MTÜ-le Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA-le , MTÜ-le Eluliin, MTÜ-le Pärnu Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus MTÜ-le, MTÜ le Tallinna Naiste Kriisikodu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti SV Tugigrupid MTÜ-le, MTÜ-le Vägivallavaba Elu Kaitseks, SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, MTÜ-le Inimõiguste Instituut, MTÜ-le Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, MTÜ-le Eesti LGBT Ühing, President Kaljulaidi Fond MTÜ-le, MTÜ-le Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA-le Mõttekoda Praxis , SA-le Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning teadmiseks Riigikogu Kantseleile. Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Sotsiaalkindlustusamet, Tartu Ülikool i k liinilise m editsiini i nstituut, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Ühendus Vägivallavaba Elu Kaitseks, MTÜ Oma Tuba ehk Feministeerium , MTÜ Lastekaitse Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Riigiprokuratuur, Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus, Eesti Naistearstide Selts, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Advokatuur, President Kaljulaidi Fond, Eesti Arstide Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu , Eesti Puuetega Inimeste Koda ja MTÜ Eluliin . Eelnõu kohta esitatud märkused, arvamused ja ettepanekud sisalduvad kooskõlastuste ja arvamuste tabelis. Algatab Vabariigi Valitsus … 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) LISA 1 . Häirekesku se s registreeritud teated aastatel 2020 – 2024. Allikas : Häirekeskus Häirekeskuse andmete l tuleb neile seksuaalvägivalla kohta teateid vägistamiste st , mi s fikseeritakse andmekogumisel eraldi , kui d seksuaalvägivald võib olla ka osa lähisuhtevägivallast, mill e puhul aga seksuaalvägival l a andme id eraldi ei registreerita (vt ka tabel 1) . Seetõttu on alltoodud tabelis esitatud vägistami si puudutavate teadete kõrval ka lähisuhtevägivallaga seotud registreeritud teated, mi llest seksuaalvägivallaga on seotud vaid osa , mille arvu pole siinkohal võimalik kindlaks teha . Tähele tuleb panna, et esitatud andmetes ei ole eristatud lapsi täiskasvanutest . A ndmete lugemisel tuleb arvestada, et Häirekeskuse teave on esmane info , mis ei ole samastatav toimunud sündmuse lõpliku kvalifikatsiooniga. Nii vägistamise kui ka lähisuhtevägivalla juhtumite puhul selgitab juhtumi täpsemad asjaolud välja politsei. Statistika ei kajasta juhtumeid, mis ei ole laekunud otse hädaabinumbrile 112 ning millest politseid on teavitatud muul viisil. Tabel 1. Häirekeskus e registreeritud lähisuhtevägivalla ja vägistamisega seotud sündmuste arv aastatel 2020 – 2024. Allikas: Häirekeskus 2020 2021 2022 2023 2024 Häirekeskuse registreeritud lähisuhtevägivallaga seotud sündmused 12 777 12 619 12 161 12 946 13 689 Häirekeskuse registreeritud vägistamisega seotud sündmused 100 122 134 140 138 LISA 2 . Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) näide KarS § 141 alusel menetl emise kuludes t ning seadusemuudatusega seotud kulude kasvu ja personalivajaduse prognoos . Allikas: PPA 2024 . aastal registreeri s PPA 441 vägistamiskahtlusega seotud juhtumit, millest KarS § 141 alusel alustati 210 juhtumi puhul kriminaalmenetlust ja ülejäänud juhtum e id menetleti kas muu koosseisuga või ei leidnud vägistamisjuhtum kinnitust . PPA hinnangul võib eri riikide kogemusi arvesse võttes eeldada, et seadusemuudatuse tulemusena võib vägistamisjuhtumitega seotud menetluste arv kasvada umbes kaks korda , s .o 210 kriminaalmenetluselt 420 kriminaalmenetluseni. Sama arvutuskäiku kasutad es võib juhtumite arv , mis vajab reageerimist , suureneda 441 juhtumilt 882 juhtumini. PPA andmetel jõuab üks uurija / eriasjade uurija saata aastas prokuratuuri 21 kriminaalasja. Võttes aluseks menetluste arvu kasvu prognoosi 420 juhtumini, tekib vajadus umbes 20 lisaametikoha järele , millega seotud palga- ja majanduskulu on 817 949 eurot (vt tabel 1 ja 2) . Tabel 1. Vägistamiskahtlusega seotud juhtumite arv ja menetlemine aastatel 2022 – 2024. Allikas: PPA 2022 2023 2024 Kokku j uhtumeid, kus vägistamine on faabulas 471 427 441 neist menetlus KarS § 141 alusel alustatud 101 191 210 neist prokuratuuri edastatud 58 69 71 neist menetlus KarS § 141 1 alusel alustatud 56 56 88 prokuratuuri edastatud 42 19 56 Tabel 2. Uurija ametikohaga seotud palga- ja majanduskulu 2024. ja 2025. aasta andmete alusel. Allikas: PPA Prefektuuri uurijate (põhitöö: uurija ja eriasjade uurija) aastapalk ( keskmine põhipalk 01.01.2025 . a seisuga on 2186 eurot , s . o 2925 eurot tööandja maksudega ) 35 100 Ametikoh a ga (olemasolev töötaja) kaasnev majanduskulu kokku: 5 797 töötajapõhi ne arvestuslik kulu 2 320 töökoha (8 t ) elukaar 105 IKT (ATK A3M2) elukaar 783 telefoni elukaare hoidmine (5 a) 105 vormiriietus e (V-2 komplekt) elukaar 200 relvastus e ja erivahendi te (komplekt R-3.0) ülalpidamine ; treeningute laskemoon 84 (spetsiifilise) koolitus e kulu 1 000 sõidukite ( S-5, S-7, S-8 ) ülalpidamiskulu (2 ametniku kohta 1 sõiduk) 1 200 Keskmine kulu uurija / eriasjade uurija kohta kokku 40 897 PPA personali aruannete andmetel on politsei uurijate arv viimase l viie l aasta l vähenenud (vt tabel id 3 ja 4 ). Tabel 3. Politseijaoskonna uurijate arv aastatel 2020 – 2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA 2020* +/ – 2021 +/ – 2022** +/ – 2023 +/ – 2024 +/ – 2025 Muutus vaadeldud perioodil KOKKU Ametnike arv 421 – 6 415 – 39 376 – 8 368 + 10*** 378 + 4*** 382 – 39 * 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, millega kaotati 53 uurija ametikoht jaoskondadest. ** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka, kui gi tegelevad väärtegude menetlemisega. *** S isemise ressursi arvelt loodud ajutised kohad. Tabel 4. U urijate ametikohtade kogu arv aastatel 2020 – 2025 taandatuna täistööajale. Allikas: PPA 2020* +/ – 2021 +/ – 2022** +/ – 2023*** +/ – 2024 *** +/ – 2025 Muutus vaadeldud perioodil KOKKU Ametnike arv 833 – 8 825 – 47 778 – 41 737 + 14 751 + 13 764 – 69 * 2020. a alustati PPA-s kärpekava elluviimisega, mill e ga kaotati 89 uurija ametikoht kogu PPA st . ** 2022. a nimetati väärteomenetlejad uurija põhitööle. Seega on nad arvestatud uurijate hulka, kuigi tegelevad väärtegude menetlemisega. *** 2023. a tugevdati majanduskuritegude uurimist 10 ametikohaga , mille rahastus saadi riigieelarvelistest vahenditest . Lisaks on sisemise ressursi arvelt loodud ajutised ametikohad muude kuritegude menetlemiseks. LISA 3 . Prokuratuuri nä ited KarS § 141 alusel menetlemise kuludest 2024. ja 2025. aastal . Allikas: p rokuratuur Järgmiste näidete aluseks on justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkonnast JAAK pärit andmed , samuti juhtimistarkvara PlanPro platvormilt võetud tööajakaardistuse andmed. Oluline on tähele panna, et p rokuratuuris kaardistatakse töö aega vaid teatud tegevuste puhul ( nt põhilised tööülesanded ) , kuid võib juhtuda, et mõni viidatud kriminaalasjadega seotud tegevus ei kuulu kaardistamisele. Kui töötaja ei ole tegevus t a jaarvestus es kaardistanud või on jätnud kandele kriminaalasja numbri lisamata, mõjutab see tööaja analüüsi tulemusi. Aega peavad kaardistama konsultandid ja prokurörid, kes tegelevad etteantud tegevustega . Näidetes on kasutatud andmeid ka referentide kohta. Sageli ei ole võimalik üksnes KarS § 141 l õike 1 alusel menetlemise andmeid muude paragrahvidega seotud menetlus test eristada . Näide 1. Kokkuleppemenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel Karistus: Ä rakandmata karistus – 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus jäeti täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata tingimusel, et isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p -de s 1 – 6 ja lg 2 p -de s 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Isikut kohustati käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p -des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustat i osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Tõkendit ei kohaldatud . M enetluskulud: 2215 eurot (sundraha) 102,48 eurot (kaitsjatasu) Prokuratuuris kaardist asid kriminaalasja peale kulunud aega (kokku 6,75 tundi) kaks abiprokuröri (kokku 5,75 tundi) ja kaks referenti (kokku 0,67 tundi) järgmiselt : Abiprokurörid: Kohtueelse menetluse faasis: k ohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine – 0,75 tundi k ohtueelses menetluses dokumentide koostamine – 1,25 tundi k ohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 0,75 tundi m enetlustoimingu teostamine – 2 tundi ( märki nud üks prokurör 22.01.2025 ja 29.01.2025) Kohtumenetluses: l ihtmenetluse istungist osavõtt – 1 tund Kokku 5,75 tundi Referendid: Töö toimikuga – kokku 0,67 tundi ( märkinud kaks referenti) Skaneerimine / vesimärgistamine / digitaalse koopia tegemine (digitaalsed andmekandjad) – kokku 0,33 tundi ( märkinud kaks referenti) Kokku 1 tund Arvestades abiprokuröri palgaks alates 01.04.2 02 5 3217,66 eurot (jaanuari 176 töötunni juures 18 eurot tunnis) ja referendi palgaks 1882,31 eurot (11 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks prokuröri puhul 103,50 eurot ja referendi puhul 11 eurot. Seega on kokku selle kriminaalasja menetlemise maksumus prokuratuuris teadaolevate andmete alusel 114,50 eurot. Näide 2. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 alusel menetlemise näitel (otsus jõustumata) Karistus: Vangistus 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkendit ei kohaldatud . Otsus 17.07.2025 . a seisuga jõustumata . M enetluskulud: 7975,29 eurot (joobeseisundi tuvastamine, ekspertiisid, määratud kaitsja tasu) ; 5985 eurot DNA-ekspertiisi kulu ; 22,40 eurot tunnistaja sõidukulu , jäeti riigi kanda. Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 12,75 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt : i stungiks ettevalmistamine – 9,50 tundi ; ü ldmenetluse istungist osavõtt – 3,25 tundi . Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks alates 01.04. 20 25 5362,77 eurot (märtsi 168 töötunni juures 32 eurot tunnis), tuli PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks prokuröri puhul 408 eurot. Näide 3. Üldmenetlus KarS § 141 lõike 1 ja § 121 lõike 2 p unkti 2 alusel menetlemise näitel Karistus: KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat. KarS § 74 lg -te 1, 2 ja 3 alusel määrati kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud osa , s.o 2 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kohustus täita KarS § 75 lg 1 p -des 1 – 6 ja § 75 lg 2 p -des 2 1 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 1 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, KarS § 75 lg 2 p 8 järgi kohu s tati käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Tõkendit ei kohaldatud . Menetluskulud: 3764,16 eurot (sundraha , ekspertiis, kaitsjatasu) Prokuratuuris kaardistas aega (kokku 56,50 tundi) üks ringkonnaprokurör järgmiselt : Kohtueelse menetluse faasis: d okumentidega tutvumine – 0,50 tundi ; t utvumine toimikuga/materjalidega – 1,75 tundi; s uhtlus menetlejaga – 0,75 tundi; s uhtlus kahtlustatavaga – 0,75 tundi; k ohtueelse menetluse kestel kriminaalasja materjalidega tutvumine – 4,75 tundi; k ohtueelse menetluse lõpuleviimisega seotud tegevused – 2,25 tund i ; m enetlustoimingu teostamine (siia alla kaardistatud mh süüdistusakti koostamine, andmete sisestamine infosüsteemi) – 11,50 tundi . Kohtumenetluses: i stungiks ettevalmistamine – 19,75 tundi; ü ldmenetluse istungist osavõtt – 14,50 tundi. Eelmärgitud kulule lisanduvad prokuratuuri tugipersonali (referendid, tõlgid) töötunnid, mida aga selle kriminaalasja puhul kaardistatud ei olnud. Arvestades ringkonnaprokuröri palgaks seisuga 01.04. 20 24 5211,63 eurot (arvestades keskmiseks töötundide arvuks kuus 172 tundi , teeb see 30 eurot tunnis), saadi PlanPro andmetel selle kriminaalasja menetlemise maksumuseks ringkonnaprokuröri puhul 1695 eurot. LISA 4 . Mõju ohvriabi tööle, TTTVT - le ja n aiste tugikeskuste teenus ele . Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusameti andmetel võib p öördumiste hulk kasvada suurema pöördumiskoormusega piirkondades, näiteks Põhja-Eestis. Samuti võib kasvada kõnede arv ohvriabi kriisitelefonile 116006, mis võib vajada lisa tööjõudu. Muutuda võib pöördumiste sisu, mis toob omakorda kaasa nõustajate täiendkoolituse vajaduse seksuaalvägivalla ohvrite paremaks toetamiseks ning esmaseks nõustamiseks õiguste ja abisaamise võimaluste kohta . Ohvriabitöö puhul on oluline arvestada, et see ei piirdu ainult esmase vastuvõtuga – sageli vajab inimene korduvat nõustamist, suunamist, toetavat kontakti ja võrgustikutööd. Sotsiaalkindlustusameti andmetel võiks esialgne hinnanguline ohvriabitöötajate töökoormuse kasv jääda vahemikku 15–20%, arvestusega, et mitte kõik seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse (SAK) pöördujad ei pruugi jõuda ohvriabini ning ohvrid võivad ohvriabi poole pöörduda ka muud teed pidi kui läbi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste. Prognoositava töökoormuse kasvu ga seotud kulude näitlikustamiseks saab tuua järgmise näite: kui töömahu kasv toob kaasa lisa vajaduse 0,25 koormusega ohvriabitöötaja järele, tähendaks see palga- ja personalikuludes ligikaudu 22 000 euro suurust lisakulu aastas (ühe täiskoormusega töökoha lisandumise korra l 47 520,4 eurot aastas). Kui vajadus kasvab ka edas pid i, võib tekkida lisavajadus järgnevatel aastatel tööjõu du suurendada ka teistes piirkondades ja ohvriabi kriisitelefonil. Töömahu kasvust tingitud otsekulude kõrval tuleb arvestada ka vajadusega koolitada ohvriabitöötajaid (sh ohvriabi kriisitelefon i tarbeks ) ja traumast taastumist toetava vaimse tervise abi ( TTTVT ) osutajaid ning teavitada avalikkust seaduse sisust ja mõjust. TTTVT vajadust juhtumiliigiti prognoosida on keeruline, kuna TTTVT puhul ei koguta kuriteoliikide (nt seksuaalvägivald) kaupa statistikat. Varasem kogemus näitab, et ka suuremad seadusemuudatused (nt ohvriabi seaduse regulatsiooni laiendamine laiemale abisaajate ringile) on suurendanud teenuse kasutust pigem mõõdukalt – alla 5% aastas. Seetõttu võiks TTTVT puhul jääda prognoosis ettevaatlikuks ning arvestada kuni 5% kasvuga, eriti lähiaastatel, mil mõju võib avalduda eelkõige teadlikkuse kasvu kaudu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel ulatus naiste tugikeskuste teenuse aastane lepingute eelarve 1 070 000 euroni, mis jaotus hanke korras proportsionaalselt maakondade peale. 2024. aastal sai naiste tugikeskus test abi 1893 naist ja 1527 last (vt tabel 1) . Tabel 1. Naiste tugikeskustest abi saanud naised ja lapsed aastatel 2020 – 2024. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 2020 2021 2022 2023 2024 Abi saanud naisi 2156 2079 1917 1957 1893 Abi saanud lapsi 1897 1637 1478 1489 1527 Seksuaalvägival d moodustas naiste tugikeskusele tehtud pöördumistest 2024. aastal kümnendiku (vt joonis 1). Joonis 1. V ägivallalii gid naiste tugikeskuste poole tehtud pöördumistes 2024. aastal. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet