.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 11.09.2025 / 2-3/15-377 ;
Riigikantselei / 11.09.2025 / 7-1.2/25-01680
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik küsimus justiits- ja
digiministrile (KK 377)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 25.09.2025
Lisainfo: Poliitilise reklaami kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 11.09.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Keit Kasemets
Riigikantselei
.09.2025 nr 2-3/15-377
Kirjaliku küsimuse edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjaliku küsimuse justiits- ja
digiminister Liisa-Ly Pakostale.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun
saata DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus ühel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Pr Liisa Pakosta Justiits- ja digiminister 10. september 2025 KIRJALIK KÜSIMUS Poliitilisest reklaamist Lugupeetud justiits- ja digiminister 10. oktoobrist jõustub Euroopa Liidu määrus poliitilise reklaami läbipaistvuse kohta, mis oma sõnastuse tõttu võib oluliselt mõjutada ka Eestis meeleavalduste korraldamise õigust. Nagu Te märkate, näeb määrus ette, et kui ürituse eesmärgiks on mõjutada seadusandlikku protsessi (näiteks riigieelarve eelnõu), võib seda tõlgendada poliitilise reklaamina. Sellest tulenevalt tekib mitmeid küsimusi. Arvestades, et määrus võib sisuliselt piirata meeleavalduste vabadust, palun Teil selgitada, kuidas Justiitsministeerium kavatseb tagada, et Eesti kodanike põhiseaduslikud õigused ei saaks kahjustatud. Seoses sellega palun Teil vastata järgnevatele küsimustele: 1. Kuidas on ministeerium hinnanud riski, et õpetajate, päästjate või politseinike ametiühingute meeleavaldused võivad sattuda poliitilise reklaami alla? 2. Kuidas selline regulatsioon suhestub põhiseadusliku õigusega koguneda ja meelt avaldada? 3. Millised on täpsed kriteeriumid, mille alusel ametnikud hakkavad hindama, kas konkreetne meeleavaldus on poliitiline reklaam või mitte? 4. Millist rolli hakkab mängima kavandatav ekspertkomisjon – kas selle otsused saavad olema siduvad või üksnes soovituslikud? 5. Kas valitsus plaanib kaitsta Eesti kodanike kogunemisvabadust Euroopa tasandil, tõstatades küsimuse määruse sõnastuse täpsustamisest? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu liige