Eelnõu kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeerium [email protected] 16.09.2025 nr 1-4/25/1822-5 Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) kooskõlastamiseks esitamine Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Esitame kooskõlastamiseks keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu normitehniliseks kontrolliks. Palume vastust kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi lisamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis Andres Sutt taristuminister energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Rakendusakti kavand 4. I kooskõlastusringil saabunud märkustega arvestamise tabel Helen Holtsman, 626 2820 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 19.06 .202 5 Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ( Keskkonnaameti vahetu sunni kohald amise õiguse laiendamine) § 1. Keskkonnajärelevalve seaduse muutmine Keskkonnajärelevalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 13 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „tõendavad inspektori tõend ja tunnusmärk“ sõnadega „tõendab inspektori tõend“; 2 ) paragrahv i 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Riigi k eskkonnakaitseinspektori õigus vahetu sunni kohaldamiseks (1) Riigi keskkonnakaitseinspektoril on lubatud keskkonnajärelevalves ametiülesannete täitmisel kasutada seaduses sätestatud juhul füüsilist jõudu ning kanda ja kasutada seaduses sätestatud juhul ja liiki teenistusrelva ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Teenistusrelva ja selle laskemoona käi deldakse , antakse üle ja relval uba an takse relvaseaduse ja selle alusel kehtestatud korra s . (3) Riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite kandmise ja hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhukaitse seaduse § 224 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu , erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv . “ . § 3 . Biotsiidiseaduse muutmine B iotsiidiseaduse § 43 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 4 . Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seadus e 9. peatükki täiendatakse §-dega 33 1 – 33 2 järgmises sõnastuses: „§ 33 1 . Riikliku järelevalve erimeetmed K eskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 , 31, 32 , 49 , 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. § 33 2 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 5 . Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e muutmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus t täiendatakse §-ga 1 2 1 1 järgmises sõnastuses: „§ 1 2 1 1 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 6 . Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus e muutmine Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 18 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 7 . Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus e muutmine Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse § 3 1 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 8 . Jahiseadus e muutmine Jahiseaduse § 47 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv , gaasirelv ja külmrelv.“ . § 9 . Jäätmeseadus e muutmine Jäätmeseaduse § 119 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 0 . Kalandusturu korraldamise seadus e muutmine Kalandusturu korraldamise seadust täiendatakse §-ga 70 1 järgmises sõnastuses: „§ 70 1 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 1 1 . Kalapüügiseadus e muutmine Kalapüügiseaduse § 66 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 2 . Kemikaaliseadus e muutmine Kemikaaliseaduse § 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 3 . Keskkonnaseadustiku üldosa seadus e muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 4 . Keskkonnaseire seadus e muutmine Keskkonnaseire seaduse § 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on k orrakaitseseaduse §-des 32 , 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve eri meetmete rakendamisel lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 5 . Keskkonnavastutuse seaduse muutmine Keskkonnavastutuse seadus t täiendatakse §-ga 3 3 4 järgmises sõnastuses: „§ 3 3 4 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 1 6 . Kiirgusseadus e muutmine Kiirgusseaduse § 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 7 . Looduskaitseseadus e muutmine Looduskaitseseaduse § 70 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 1 8 . Loomakaitseseadus e muutmine Loomakaitseseaduse §-i 60 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2-4 järgmises sõnastuses: „( 2 ) Keskkonnaametil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud kasutada erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. ( 3 ) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. ( 4 ) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 19 . Maapõueseadus e muutmine Maa põueseaduse § 110 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“ . § 2 0 . Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seadus es tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 77 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-iga 77 2 järgmises sõnastuses: „§ 77 2 . Vahetu sunni kasutamine „( 1 ) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) K eskkonnaamet võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada va h etut sundi ja kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud korras. ( 3 ) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. ( 4 ) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 1 . Metsaseadus e muutmine Metsaseaduse § 65 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv. “. § 2 2 . Pakendiseaduse muutmine Pakendiseadus e 7. peatükki täiendatakse §-ga 26 5 järgmises sõnastuses: „§ 26 5 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 3 . Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduse § 43 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 4 . Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seadust täiendatakse §-ga 115 1 järgmises sõnastuses: „§ 115 1 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 5 . Toote nõuetele vastavuse seadus Toote nõuetele vastavuse seadus e 6. peatükki täiendatakse §-ga 5 6 3 järgmises sõnastuses: „§ 5 6 3 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 6 . Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seadus t täiendatakse §-ga 39 2 järgmises sõnastuses: „§ 39 2 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 7 . Tööstusheite seadus e muutmine T ööstusheite seaduse § 161 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 2 8 . Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seadus t täiendatakse §-ga 2 4 3 järgmises sõnastuses: „§ 2 4 3 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 29 . Veeseadus e muutmine Vee seaduse § 253 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 3 0 . Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus t täiendatakse §-ga 6 7 1 järgmises sõnastuses: „§ 6 7 1 . Vahetu sunni kasutamine „(1) Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv.“. § 3 1 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 202 6 . aasta 1. j uulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ........ ........................... 202 5 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ........ ........................... 202 5 . a Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ( Keskkonnaameti vahetu sunni k ohald amise õiguse laiendamine) s eletuskiri Sissejuhatus Eelnõukohase seadusega muudetakse keskkonnajärelevalve seadust ja seadusi, milles sätestatud õigusnormide täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Keskkonnaamet. Keskkonnaamet on pädev tegema riiklikku järelevalvet 31 eriseaduse alusel, millest 19 seaduse alusel on järelevalves lubatud kasutada füüsilist jõudu. Lisaks füüsilise jõu kasutamise õigusele on nelja eriseaduse (jahi-, metsa- , kalapüügi- ja lennundusseadus) alusel õigus kasutada tulirelva ja erivahendeid. Sisukokkuvõte Eelnõukohase lt antakse Keskkonnaametile vahetu sunni kohaldamise , täpsemalt füüsilise jõu, gaasirelva, külmrelva ja käeraudade kasutamise õigus 1 1 - s eriseaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Samuti laiendatakse Keskkonnaameti õigus t kasutada riikliku järelevalve tegemisel gaasirelva ja külmrelva ning käeraudu nende 1 5 eriseaduse alusel , milles Keskkonnaametil on juba praegu vahetu sunni (füüsilise jõu) kohaldamise pädevus . Teenistusrelva dest gaasirelva ja külmrelva ja erivahendite st käeraudade kasutamise õigus võimaldab reageerida ohtudele asjakohaselt ja piisavalt, et teenistusülesannete täitmisel keskkonnakaitseinspektori elu ohtu ei satuks. Lisaks laiendatakse jahi-, metsa- ja kalapüügiseaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel Keskkonnaameti õigust kasutada lisaks tulirelvale ka gaasirelva ja külmrelva, mis annab paindlikkuse valida ohu ilmnemisel või ründe tõrjumisel proportsionaalsem , otstarbekam ja vähemintensiivsem sunnivahend . Tulirelva kasutamise õigust eelnõukohaselt ei laiendata ja selline õigus jääb vaid jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel. Eelnõukohaselt täpsustatakse k eskkonnajärelevalve seadus t vastavalt ee s pool nimetatud muudatustele . Lisaks jääb muudatuse kohaselt teenistusrelva ja erivahendi kasutamise õigus eriseaduses sätestatud juhul üksnes r iigi keskkonnakaitseinspektori le (Keskkonnaameti ametnik ) . P raegu näeb keskkonnajärelevalve seadus ette võimaluse ka kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril k asutada teenistusrelva ja erivahendi t, kui eriseadus sell ise õiguse annab . Seda võimalust ei ole ka praegu eriseadustes ette nähtud . K ohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril e jääb endiselt õigus kasutada ametiabi korras PPA abi. Samuti jäetakse keskkonnajärelevalve seadusest välja keskkonnakaitseinspektori tegutsemisõigust tõendava tunnusmärgi nõue , inspektori tegutsemisõiguse tõendamiseks piisab töötõendist . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ([email protected]) ja nõunik Helen Holtsman ([email protected]). Eelnõu koostamisel osales Keskkonnaameti õigusosakonna juhataja Väino Vaidla ([email protected]). Eelnõu k eeletoimetaja on Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ( [email protected] ) . Märkused Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest seaduste redaktsioonidest: 1 ) a tmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) – RT I, 08.07.2025, 56 ; 2 ) b iotsiidiseadus (BS) - RT I, 0 2 .0 1 .202 5 , 21 ; 3 ) energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) – RT I, 10.10.2024, 6 ; 4 ) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) – RT I, 1 4.0 2 .202 5 , 4 ; 5 ) g eneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus (GMMOKS) – RT I, 10.07.2020, 44 ; 6 ) g eneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus (GMOVS) – RT I, 22.09.2023, 2 ; 7 ) j ahiseadus (Jah i S) – RT I, 29 .0 5 .202 5 , 2 ; 8 ) j äätmeseadus (JääTS) – RT I, 31 . 12 .202 4 , 7 ; 9 ) k alandusturu korraldamise seadus (KTKS) – RT I, 26.09.2023, 2 ; 1 0 ) k alapüügiseadus (KPS) – RT I, 30 .0 6 .2023, 2 3 ; 1 1 ) k emikaaliseadus (KemS) – RT I, 02.01.2025, 34 ; 1 2 ) k eskkonnajärelevalve seadus (KeJS) – RT I, 10.07.2020, 98 ; 1 3 ) k eskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) – RT I, 08.07.2025, 68 ; 1 4 ) k eskkonnaseire seadus (KeSS) – RT I, 21.09.2023, 3 ; 1 5 ) k eskkonnavastutuse seadus (KeVS) – RT I, 21.09.2023, 2 ; 1 6 ) k iirgusseadus (KiS) – RT I, RT I, 08.07.2025, 22 ; 1 7 ) l ooduskaitseseadus (LKS) – RT I, 12.07.2025, 18 ; 1 8 ) l oomakaitseseadus (LoKS) – RT I, 02 .0 1 .202 5 , 25 ; 19 ) m aapõueseadus (MaaPS) – RT I, 08.07.2025, 59 ; 2 0 ) meresõiduohutuse seadus (MSOS) – RT I, 1 7 . 04. 202 5 , 29 ; 2 1 ) m etsaseadus (MS) – RT I, 19 . 12 .202 4 , 6 ; 2 2 ) p akendiseadus (PakS) – RT I, 3 1. 12 .202 4 , 1 6 : 2 3 ) s adamaseadus (SadS) – RT I, 17 . 04 .202 5 , 37 ; 2 4 ) t aimede paljundamise ja sordikaitse seadus (TPSKS) – RT I, 19 . 12 .202 4 , 5 ; 2 5 ) t oote nõuetele vastavuse seadus (TNVS) –RT I, 11 .0 3 .202 5 , 3 ; 2 6 ) t uleohutuse seadus (Tu O S) – RT I, 29.06.2024, 7 ; 2 7 ) t ööstusheite seadus (THS) – RT I, 08.07.2025, 69 ; 2 8 ) v edelkütuse seadus (VKS) – RT I, 08.07.2025, 48 ; 29 ) v eeseadus (VeeS) – RT I, 08.07.2025, 70 ; 3 0 ) ü hisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus (ÜVVKS) – RT I, 08.07.2025, 60 . 2. Seaduse eesmärk Keskkonna ameti v ahetu sunni ( füüsilise jõu, teenistusrelva ja erivahendite) kasutamise õiguse laiendamise peamine eesmärk on keskkonnakaitseinspektori , samuti ka kolmandate isikute elu ja tervise kaitse ag a ka keskkonnakaitse inspektori võimalus ohu või õigusvastase ründe tõrjel valida kõige proportsionaalsem ja otstarbekam sunni kohaldamise vahen d. K eskkonnakaitseinspektorile suurema te võimaluste andmine aitab paremini ennetada ja tõrjuda keskkonnavaldkonnas toimepandavaid rikkumisi ja keskkonnavaldkonna nõuete eiramis t . Riikliku järelevalve eesmär k on ühelt poolt preventsioon – tagada, et kaitstava õigushüve kahjustus ei realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva kahju stamise korral hoida ära edasine kahju tekkimine. Teisalt on rikkumise tuvastamisel eesmär k rikkumise lõpetamine, selle fikseerimine menetlustoimingu s ja rikkujate vastutusele võtmine. Ühtlasi on r iigil ametnike kaitsekohustusest tulenevalt vaja tagada, et ametnikel oleksid võimalused teenistuskohustusi täita tõhusalt ning vajaduse korra l rakendada õiguspäraseid meetmeid ka oma elu ja tervise kaitseks. V äga oluline on õigusselguse p õhimõte . Keskkonnakaitseinspektor peab õigusnormist saama selge juhise oma võimupiiridest ning kindlus e , et ta lahendab teenistuskohustuste täitmisel tekkinud olukor ra adekvaatselt , aga ka taga b kaitsetoimingule allutatud isiku põhiõigused. Keskkonnakuritegevus muutub järjest suuremaks probleemiks nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Keskkonnavaldkonna nõuete rikkumine on tihti kõrge kasumlikkusega tegevus ning sellel on tugevad seosed organiseeritud kuritegevusega. Seetõttu tuleb keskkonnakuritegevusse suhtuda sama suure tõsidusega kui teiste majanduskuritegevuse ja peitkuritegevuse liikidesse. Keskkonnavaldkonna rikkumiste avastamine on saanud ka tänapäevasemaid lahendusi ja võimalusi , näiteks andmebaaside ristkasutamise võimalus. Seega satuvad suurema tõenäosusega kontrollitavate hulka isikud, kes võivad kehtestatud nõuetest kõrvale hoiduda. Konfliktid eskaleeruvadki eelkõige olukorras, kus isik tabatakse temale ootamatult rikkumiselt. Eelnõu väljatöötamis e kavatsust ei koostatud, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (HÕNTE § 1 l õike 2 p unkt 5). Muudatustega laiendatakse keskkonnakaitseinspektori õigust vahetu sunni kohaldamiseks. Muudatused ei eelda märkimisväärseid ümberkorraldusi organisatsioonide või isikute töös ega igapäevaelus. Kuigi mõned muudatused võivad omada muudatuste sihtgrupile mõningast ebasoodsat mõju, ei saa nende muudatuste mõju sihtgrupi väikese suuruse tõttu kokkuvõttes oluliseks pidada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 1 paragrahvist. Keskkonna ametil on eriseadustes nimetatud juhtudel õigus riikliku järelevalve tegemisel rakendada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS ) sätestatud erimeetmeid (läbivaatus, valdusesse sisenemine, isiku kinnipidamine, sõiduki peatamine jne). Erimeetmete rakendamisel võib olla vajalik kasutada vahetut sundi – füüsilist jõudu, teenistusrelva või erivahendit. Erivahendi, teenistusrelva ja jõu kasutamine peab põhiseaduse kohaselt vastama seaduses sätestatud alustele ja korrale ning vahetu sunni kasutamisega kaasnev riive peab olema proportsionaalne, s.t sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas (PS § 11). Riik (sh keskkonnakaitseinspektor) tohib tegutseda üksnes õigusaktidega ettenähtud piirides. Seega peab isiku suhtes jõu, erivahendi ja teenistusrelva kasutamiseks olema õiguslik alus. 3.1. Keskkonnaameti vahetu sunni kasutamise õiguse laiendamine Praegu on Keskkonnaametil järelevalvepädevus metsa, jahiuluki, kalanduse, keskkonnakasutuse, looduskaitse, jäätmete, kiirguse, maapõue, vee, välisõhu aga ka näiteks ehituse, tuleohutuse, vedelkütuste jne valdkondades, kokku 31 eriseaduse kohaselt . Samas on Keskkonnaametil vahetu sunni kasutamise õigus 1 9 seaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Füüsilise jõu kasutamine tähendab isiku, looma või asja mistahes vahetut füüsilist mõjutamist, st füüsiline mõju kandub vahetult korrakaitseametniku kehalt vahetu sunni objektile. Füüsilise jõu kasutamine võib seisneda n äiteks isiku kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises, ukse mahalöömises vmt. O n otstarbekas , et k eskkonnavaldkonna ja muudes eriseadustes , milles K eskkonna ametil on järelevalvepädevus, o leks riikliku järelevalve teostamisel sarnased õigused. K eskkonnakaitse inspektor ile antakse eelnõukohaselt õigus erinevate valdkondade (näiteks jäätmevaldkonna ja jahivaldkonna) järelevalve tegemisel jõudu kasutada. K u i inspektoril on äärmise abinõuna (kui teised sunnimeetmed ei aita ja isikut on hoiatatud) õigus kasutada jõudu, siis saab inspektor reageerida kiiresti ja lahendada olenemata valdkonnast (jäätme-, jahi-, vee-, atmosfääri jm) keskkonnale, inimese elule või tervisele või varale ohtliku olukorra, mis kindlustab nii Keskkonnaameti usaldusväärsus t kui ka mõjutab positiivselt riigi mainet. Eelnõukohaselt antakse §-des 4 , 5 , 1 0 , 1 5 , 2 0 , 2 2 , 2 4 , 2 5 , 2 6 , 2 8 ja 3 0 Keskkonnaametile õigus kasutada vahetut sundi – füüsilist jõudu. Gaasirelva, külmrelva ja käeraudade kasutamise vajadus t on põhjend atud ja selgitatud ka punktis 3.2. L ennundusseaduse § 60 2 lõigete 7, 8 ja 9 kohaselt on lennunduse valdkonna riikliku järelevalve tegemisel juba sätestatud k orrakaitseorgani sh Keskkonnaameti õigus kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja spetsiaalseid erivahend eid , s eepärast lennundusseadust käesoleva eelnõu kohaselt ei muudeta. Keskkonnaameti pädevus ehitusseadustiku alusel hoonete ja rajatiste ehitamise nõuete täitmise järelevalves on seotud enamasti looduskaitseseaduses sätestatud ehitamise piirangutega püsielupaiga, kaitsealal ja piiranguvööndis , siis ka ehitusseadustikku käesoleva eelnõukohaselt ei muudeta. Eelnõu §- ga 4 täiendatakse e nergiamajanduse korralduse seadus t §-dega 33 1 -33 2 . Muudatuse kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks vahetu sunni kohaldamise õiguse ka õigus kohaldada järelevalve erimeetmeid (õigus isikut küsitleda, kutsuda ametiruumi, isikusamasust tuvastada, vallasasja ja valdust läbivaadata ja siseneda valdusesse ning vallasasja hoiule võtta ) . KoRS §-d 30 – 32 on vajalikud seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta info kogumiseks. KorS § 30 annab õiguse nõuda vajalike dokumentide esitamist ning isikuid küsitleda. KorS § 31 annab õiguse isikuid küsitlemiseks välja kutsuda ja olukorras, kus nad sellest kõrvale hoiavad, ka sundtoomist kohaldada. KorS § 32 võimaldab tuvastada isiku samasus KeA käsutuses olevate andmebaaside abil ja kui see ei ole võimalik, siis toimetada isik politseisse, kus tema isikusamasus tuvastatakse. KorS §-d 49 – 52 on vajalikud tagamaks KeA õigus siseneda kinnistule, kus toimub või võib toimuda näiteks biokütusest taastuvenergia tootmine ning kontrollida, kas tegevus on kooskõlas EnKS nõuetega. EnKS § 33 lg 4 kohaselt kuulub Keskkonnaameti pädevusse riikliku järelevalve teostamine EnKS §-s 32 3 sätestatud nõuete täitmise ning §-s 32 13 sätestatud leevendusmeetmete ja §-s 32 14 sätestatud hüvitusmeetmete rakendamise üle. Seaduses sätestatud leevendusmeetmete ja hüvitusmeetmete rakendamise üle järelevalve teostamine eeldab kontrolltoiminguid leevendus- või hüvitusmeetmete rakendamise kohas. Olukorras, kus leevendus- või hüvitusmeetmeid rakendanud isik takistab vaatluse teostamist, proovide võtmist või järelevalve teostamist muul viisil, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §- ga 5 täiendatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus t §-ga 121 1 – vahetu sunni kohaldamine . ELÜPS § 116 l õike 4 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet §-des 4 2 ja 43 sätestatud nõuete täitmise üle. Viidatud nõuete täitmist saab tagada peamiselt kohapealse kontrollimise raames, mis tähendab, et kui kontrollitav takistab järelevalve teostamist passiivselt või aktiivselt, on vajalik rakendada sundi. Nõuete kontrollimist on praktikas püütud takistada nii inspektori valduses viibimist keelates kui ka näiteks koerte ründamise ähvardusega. Eelnõu §-ga 1 0 täiendatakse k alandusturu korraldamise seadus t §-ga 70 1 – vahetu sunni kohaldamine. KTKS § 69 lõike 7 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis nimetatud turustusnormide täitmise üle. Nimetatud normid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1379/2013 ja puuduta vad eelkõige tarbija teavitamisega seotud reegleid. Selleks, et kontrollida nimetatud nõuete täitmist, tuleb riikliku järelevalve teostamiseks käia värske kala müügikohtades ning olukorras, kus müügikoha valdaja takistab järelevalvetoimingute sooritamist, on vaja rakendada sundi. Eelnõu §-ga 1 5 täiendatakse k eskkonnavastutuse seadus t §-ga 3 3 4 – vahetu sunni kohaldamine. Keskkonnavastutuse seadus § 33 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet KeVS-se ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnaamet. KeVS -se alusel heastamismeetmete rakendamise üle kontrolli teostamine toimub ainult kohapealse kontrolli teel ja olukorras, kus valdaja takistab järelevalve teostamist ja kontrollimist, kas heastamismeetmeid on rakendatud nõuetekohaselt, kas ettekirjutus on täidetud korrektselt, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §-ga 2 0 täiendatakse meresõiduohutuse seadus t §- ga 77 2 ja 77 1 lõi g e 4 tunnistatakse kehtetuks . Muudatuse kohaselt võib K eskkonnaamet riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (549 SE) võttis Riigikogu vastu 26.03.2025 . MSOS-i regulatsiooni täienduse kohaselt teeb Keskkonnaamet riiklikku järelevalve t laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle . Juba praegu täidab neid ülesandeid Keskkonnaamet, kuid kuna punkerdamise kohta esitatavad andmed tuleb edaspidi esitada merenduse valdkonna andmekogusse ja punkerdamine olemuselt on seotud meresõiduohutusega, siis lisat i punkerdamisega seonduvad normid MSOS-i. Punkerdamise nõuetele vastavuse kontrollimine eeldab muuhulgas toimingut teostavate laevade pardale minekut, laeval liikumist ning punkrite kontrollimist. Ei ole välistatud pardale mineku või pardal liikumise takistamine. Selleks, et tagada järelevalve efektiivne teostamine, võib järelevalve takistamise korral olla vajalik sunni rakendamine. Kuna Kaitseväe vahetu sunni kohaldamise õigus oli sätestatud § - s 77 1 , siis tõstetakse k a itseväe vahetu sunni kohaldamise säte samuti loodavasse paragrahvi. Eelnõu §-ga 2 2 täiendatakse pakendiseadust §-ga 26 5 – vahetu sunni kohaldamine . PakS § 26 l õike 1 kohaselt teostab seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teiste seas Keskkonnaamet ning lõike 4 kohaselt on Keskkonnaametil õigus kontrollida pakendiettevõtjate ning pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevate isikute tegutsemiskohti. Sarnaselt jäätmeseaduse alusel jäätmekäitluskohtade kontrollimisel ei ole ka pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega tegelevad isikud alati koostööaltid ning takistavad keskkonnakaitseinspektoritel territooriumile siseneda või territooriumil ringi liikuda. Selleks, et tagada järelevalve efektiivne teostamine, võib järelevalve takistamise korral olla vajalik sunni rakendamine. Eelnõu §-ga 2 4 täiendatakse t aimede paljundamise ja sordikaitse seadust §-ga 115 1 – vahetu sunni kohaldamine . Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus § 114 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle kultiveerimismaterjali puhul Keskkonnaamet. Kultiveerimismaterjali nõuetele vastavuse üle järelevalve teostamine eeldab muuhulgas seemneid või taimi importiva ettevõtte tegevuskohas ja vajadusel ka uuringute jaoks proovide võtmist. Olukorras, kus ettevõtte töötaja või kinnisasja valdaja takistab proovide võtmist, dokumentide kontrolli või järelevalve teostamist muul viisil, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §-ga 2 5 täiendatakse t oote nõuetele vastavuse seadust täiendatakse §-ga 5 6 3 – vahetu sunni kohaldamine . Toote nõuetele vastavuse seadus § 50 lg 7 kohaselt teeb Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. Seaduses sätestatud nõuete täitmise üle kontrolli tegemisel on reeglina vajadus ettevõttes või kaupluses kohapealse kontrolli teostamine, sh analüüsideks proovi või toote eksemplari võtmine. Olukorras, kus ettevõtte või kaupluse valdaja takistab vajalike järelevalvetoimingute läbiviimist, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §-ga 2 6 täiendatakse t uleohutuse seadus t §-ga 39 2 – vahetu sunni kohaldamine. TuOS § 38 lg 1 p 7 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete üle. Kirjeldatud nõuete (näiteks raiejäätmete põletamise keeld tuleohtlikul ajal) täitmist saab tagada üksnes kohapealse kontrollimise raames, mis tähendab, et kui kinnisasja valdaja takistab järelevalve teostamist, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §-ga 2 8 täiendatakse v edelkütuse seadus t §-ga 2 4 3 – vahetu sunni kohaldamine. VKS § 20 l õike 5 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise, biokohustuse täitmise ning aruande esitamise kohustuse täitmise üle. Nii kütusemahuti registreerimise kohustuse kui biokohustuse täitmise kohustuse täitmiseks on vajalik teostada kohapealseid kontrolle. Kütusemahuti registreerimise kohu s tuse täitmise raames tuleb veenduda, kas kõik olemasolevad mahutid on registrisse kantud ning biokohustuse täitmise kontrollimisel on vajalik võtta tarnitud kütustest kütuseproove. Olukorras, kus mahutipargi valdaja takistab järelevalve teostamist passiivselt või aktiivselt, on vajalik rakendada sundi. Eelnõu §-ga 3 0 täiendatakse ü hisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus t §-ga 6 7 1 – vahetu sunni kohaldamine. ÜVVK § 66 l õige te 5 ja 6 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet vee-ettevõtja ja tarbija tegevuse vastavuse üle ohtlike ainete käitlemise nõuetele, samuti keelatud ainete ühiskanalisatsiooni juhtimise üle. Kirjeldatud tegvuste nõuetele vastavust saab tagada üksnes kohapealsete kontrollidega ning proovide võtmisega. Olukorras, kus ohtlike ainete käitleja või kanalisatsioonisüsteemi valdaja takistab proovide võtmist või järelevalve teostamist muul viisil, on vajalik rakendada sundi. 3.2. Ke s kkonnaameti teenistusrelva (gaasirelva ja külmrelva) ja erivahendi (käerauad) kasutamise õiguse laiendmaine Eelnõu kohas te §-ga 2- 7 , 9, 10, 1 2 -2 0 , 2 2 -3 0 antakse Keskkonnaametile õigus kasutada g aasirelva, külmrelva ja käeraud u. Eelnõu §-ga 8 , 1 1 ja 2 1 muudetakse jahiseadus t , kalapüügis e adust ja metsaseadus t selliselt, et Keskkonnaametile antakse riikliku järelevalve tegemisel õigus kasutada lisaks tulirelvale ja käeraudadele ka gaasirelva ja külmrelva. Kehtiva õiguse järgi on Keskkonnaametil lubatud kanda ja oma ülesannete täitmisel kasutada tulirelva ja käeraudu kasvava metsa, jahiuluki- ja kalavaru kaitseks , kuid puudub võimalus kasutada vähemintensiivseid relvi või eriva h endeid . See ei võimalda aga erineva suurusega ohtudele proportsionaalselt reageerida. Võimaliku alareageerimise korral esineb õiguspäraste toimingute sooritamata jätmise ning seega ohu eskaleer u mise risk, võimaliku ülereageerimise korral aga õigusvastaste toimingute sooritamise ning seega süüteo toimepanemise risk. Vahetu sunni kasutamise säte kehtib samal kujul KeJS i vastuvõtmisest 2001. aastal, kui oli toimunud Mereinspektsiooni ja Keskkonnainspektsiooni liitmine. Moodustatud ühendasutuses oli üle 300 ametniku ja kõigis maakondades oli suur valdkondlik spetsialiseerumine. Aastate jooksul on järelevalvetöötajate arvu korduvalt vähendatud, praegu 132 ametnikku, mis on kaasa toonud vajaduse paindlikkuse ja universaalsete lahenduste järele . Keskkonnaametis on j ärelevalve sageli eri valdkondade vahel kombineeritud tegevus. Näiteks on valvekorraldus ja kaebustele reageerimine korraldatud enam ikus maakondades ühe valveinspektoriga, kes, sõltumata tema igapäevasest põhivaldkonnast, reageerib kõigi valdkondade kaebustele. See tähendab, et vee- või jäätmeinspektor reageerib kala-, jahi- või metsavaldkonna rikkumistele ja vastupidi. Järelevalve eesmär k on ühelt poolt preventsioon: tagada, et kaitstava õigushüve kahjustus ei realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva kahju korral hoida ära edasine kahju tekkimine. Teisalt on rikkumise tuvastamisel eesmär k rikkumise lõpetamine, selle fikseerimine menetlustoimingute s ja rikkujate vastutusele võtmine. Sageli tuleb ette olukordi, kus praegu t eenistus relva kandev kalandusjärelevalve ülesandeid täitev keskkonnakaitseinspektor lahendab ühelt objektilt teisele liikudes ka näiteks jäätmekaebuse. Sageli liiguvad tööülesannete täitmisel koos ka eri valdkondade inspektorid, lahendades nii ühe kui ka teise valdkonna ülesandeid. V ananenud on ka lähenemine, et üksnes jahi-, kala- ja metsajärelevalve te gemisel võib tekkida oht inspektori elule või tervisele. Viimase kümne aasta praktika põhjal saab väita, et ka teised keskkonnakaitse valdkonnad pakuvad kurjategijatele huvi. Näiteks jäätmekäitluse valdkonnas liiguvad suured summad ja ebaseaduslike jäätmekäitlejate kontrollimisel on tekkinud olukordi, kus K eskkon n aameti töötajad on tajunud vahetut ohtu. Seetõttu on olnud vajadus politseilt abi paluda, kuivõrd jäätmevaldkonna inspektoritel puudub õigus relva ja erivahendeid kanda ja kasutada. Samuti on ülemaailmselt üha suurenevaks probleemiks ja organiseeritud kuritegevuse tuluallikaks looduskaitsealuste liikide isendite või nendest valmistatud toodetega kauplemine. Pidada kinni organiseeritud gruppi kuuluvat kurjategijat, kelle valduses võib olla miljonite eurode väärtuses salakaupa, ei ole ohutu. All olevas tabelis on ülevaade aastatel 2020 kuni 202 4 keskkonnakaitse eri valdkondades riikliku järelevalve tegemise kohta. Tabelist selgub, et kõige rohkem on kontrollitud kalanduse valdkonna nõuete täitmist, kuid olulisel määral on ka jäätmekäitlus-, loodusobjekti kaitse-, veekaitse- ja välisõhukaitse normide täitmis e kontrollimisi . Tabel . Aastatel 2020-202 3 on riikliku järelevalve käigus koostatud objekti kontrollimise protokoll järg mistes valdkondades veerus esitatud arvul: Kontrollide valdkonnad (2024) 2020 2021 2022 2023 2024 Üldkokkuvõte Eriolukord 2020 251 251 Kala käitlemise kontrollimine + püügitegevuse kontrollimine 2555 2347 2324 2363 2150 11739 Jahiseaduse nõuded 600 619 621 531 535 2906 Jäätmekäitlusnõuded 1981 1683 1431 1356 1447 7898 Looduskaitse nõuded + looma kaitse 945 848 923 987 966 4669 Kiirgusseaduse nõuded 81 106 89 108 34 418 Maapõuekaitse 161 137 140 130 144 712 Merekeskkonna kaitse 290 290 Metsaõigusnormid 714 716 833 830 856 3949 Tööstusheited (kompleksload) 133 122 124 148 139 666 Veekaitse 996 879 918 944 880 4617 Atmosfääriõhu kaitse 400 430 326 328 398 1882 Üldkokkuvõte 8817 7887 7729 7725 7839 39997 Sisejulgeoleku valdkonna ekspertide hinnangul on praegu ne olukord, kus korrakaitseorganil (Keskkonnaametil) on sisuliselt samad kohustused nagu politseil, kuid õigust sobivaid vahendeid avaliku korra tagamiseks kasutada ei ole, pretsedenditu. Keskkonnaameti olukorrale riikliku järelevalve te gemisel ja avaliku korra tagamisel on tähelepanu juhtinud Sisekaitseakadeemia lektor Ülle Vanaisak ülevaateartiklis „Vastuolud seadustes tekitavad keskkonnakaitseinspektorites segadust vahetu sunni kasutamisel“ . Kokkuvõttes leiab autor, et sõltumata valdkonnast peaks inspektoritel olema õigus vahetu sunni rakendamiseks ja sunni rakendamisel õigus valida olukorrale vastav relv või erivahend. Autor peab keskkonnakaitseinspektori tööülesannete põhjal põhjendatuks ka sidumisvahendi, tehnilise tõkke, sõiduki sundpeatamise vahendi, gaasirelva, pneumorelva, külmrelva (n äiteks kumminuia või teleskoopnuia) ja elektrišokirelva kasutamise võimalust. Kor S-s on vahetu sunni vahendite süsteem üles ehitatud astmeliselt , lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – leebemalt vahendilt liigutakse riivavama vahendi poole. Süsteem tipneb isiku vastu tulirelva kasutamise võimalusega kui üldjuhul riivavaima võimaliku haldussunnimeetmega. Kui vahetu sunni vahendite ja nende kasutamise astmestik on üles ehitatud leebemalt riivavama poole, siis Keskkonnaametile volitatud vahendites puudub hierarhia. Nii võib jahiseaduse, metsaseaduse ja kalapüügiseaduse alusel kasutada füüsilist jõudu, käreraudu ja tulirelva, kuid vahepealsete ja leebemate, näiteks külm või gaasirelva kasutamise õigus, puudub. Vahetu sunni abinõudest teenistusrelva kasutamisel tuleks samuti valida leebeim abinõu, millega on võimalik eesmärk saavutada. Kokkuvõttes peaks Keskkonnaametil olema võimalik järelevalvetoimingute te gemisel , arvestades valdkonna eripära (olgu see siis elus- või eluta looduse ükskõik milline järelevalve valdkond) ja vahendite eripära , valida kõige proportsionaalsem ja otstarbekam sunnivahend , et taga da kohustuse täitmine ja võimaliku rikkumise ärahoidmine või ennetamine. KorS § 78 1 kohaselt on erivahenditeks käerauad, jalarauad, sidumisvahendid, rahustussärk, -tool või -voodi jne, kokku 11 erivahendit. Eelnõu kohaselt laiendatakse Keskkonnaameti õigus t kasutada erivahenditest käeraudu, mis loetelus olevatest erivahenditest on kõige ohutum ja isikuid, kelle suhtes kasutatakse, vähem kahjustav. Vahetu sunni rakendamisel järgneb füüsilise jõu kasutamisele reeglina käeraudade paigaldamine/kasutamine. Meetmete rakendamine võib mõnikord võtta väga pikalt aega ja sellises olukorras on käerauad kõige eesmärgipärasem erivahend . Samuti on käeraudade kasutamise väljaõpe kõige odavam . KorS § 78 2 kohaselt on teenistusrelvadeks tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv ja elektrišokirelv. Tulirelv kehtiva õiguse kohaselt juba kuulub Keskkonnaameti teenistusrelvade loetellu. Eelnõuga laiendatakse Keskkonnaameti kasutatavate relvade loetelu külmrelva ja gaasirelva võrra. Gaasirelvad (gaaspihustid) ja külmrelvad ( eelkõige teleskoopnuiad) on teenistusrelvadest kõige väiksema mõju ja soetamiskuluga relvad. Iga uue teenistusrelva kasutamisele võtmiseks peab ametnikke koolitama. Võrreldes näiteks taseriga on teleskoopnuia ja gaasipihusti kasutamine lihtsamini õpitav ja väljaõpe tunduvalt odavam. T aserite soetamine on kordades kallim ning soetamise kulule lisanduvad igal aastal püsivalt kulud ka õppelaengutele. Samuti on keskkonna järelevalves taseri kasutamine keerulisem veekogu peal ja veekogu ääres või metsas olles. Ametnikud peavad ohu tõrjel valima kõige sobivama meetme ning taseri kasutamise l vältima näiteks paadist või veekogu kaldalt vette kukkumist ning uppumisohtu sattumist . Gaasirelva kasutades on selline risk tunduvalt väiksem. Lisaks looduses p ikemal distantsil taseri kasutamisel mõjuta vad elektroodide lendu kõik sihtmärki ümbritsevad takistused ja ilmastikuolud ja olukorras, kus keskkonnakaitseinspektorit ümbritseb mets, võsa, heintaimed, kus ideaalseid tingimusi reeglina ei ole , ei pruugi taseri kasutamine alati õnnestuda ja taseri kasutamine ohu tõrjel ei täida eesmärki. Keskkonnaamet on loonud tõhusa järelevalveametnike väljaõppe süsteemi, mille raames keskkonnajärelevalvega tegelevaid ametnikke õpetatakse kasutama nii tulirelvi kui ka erivahendeid. Relva- ja erivahendite kandmise õigusega ametnikud käivad regulaarselt harjutamas isikute kinnipidamist, sõidukite peatamist ning vähemalt kord kvartalis lasketiirus laskmas. Treeningute l tehakse väga erinevaid laskeharjutusi. Laskeharjutuste l mängitakse läbi väga erinevaid situatsioone nii paigal t kui ka liikumisel tulistamisel. Järelevalvetöötajaid õpetavad Sisekaitseakadeemias väljaõppe saanud p olitsei turvataktika instruktori tunnistusega Keskkonnaameti instruktorid. Seega on Keskkonnaametis tagatud järelevalveametnike politseiametnikega võrdne väljaõpe erivahendite ja tulirelvade kasutamisel. Vahetu sunni rakendamisel peab juhinduma KorS i s sätestatud alustest ja tingimustest. Keskkonnakaitsei nspektor võib vahetut sundi kasutada erimeetme rakendamisel vaid juhul , kui kohustust ei saa või ei saa õigel ajal täita muu haldussunnivahendiga (KorS i § 76 lõige 1) . Ehk teisisõnu peab vahetu sunni kasutamine olema viimane meede, mida rakendatakse alles siis, kui kõik teised võimalused on ammendunud või erinevatel põhjustel kohaldamatud (n äiteks õigel ajal). Enne vahetu sunni kohaldamist on keskkonnakaitse inspektor kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Võimaluse korral antakse hoiatuses kohustuse täitmiseks tähtaeg . Vahetut sundi rakendatakse vaid äärmusliku abinõuna ja nii kaua, kuni selle eesmärk on saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Vahetu sund peab isikut võimalikult vähe kahjustades sundima täitma talle antud seaduslikku korraldust. Vahetu sunni kasutamise aluste olemasolul tuleb valitud vahendi kohaldamisel hoiduda inimese tervise kahjustamisest, valu põhjustamisest ning isiku ja inimväärikuse alandamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Näiteid Keskkonnaameti järelevalve erinevatest situatsioonidest, kus ei olnud võimalik proportsionaalset sunnivahendit rakendada või olukordadest, kus võib sekkumisel vajalik olla erivahendi või gaasi või külmrelva kasutamist . Looduskaitseseadus Kallasraja kontroll Harjumaal: kallasrada o li küll füüsiliselt avatud, kuid territooriumil oli lahti kaks suurt koera, kellel puudus ka elektrooniline kaelus (krundipiiride austamiseks). Seega oli kallasrada siiski suletud. Kui inspektorid püüdsid majas oleva isikuga kontakti saada, ründasid koerad inspektoreid. Kui m aaomaniku ga võeti ühendust telefoni teel, siis ähvardas ta inspektorid maha lasta, kui nad peaksid tema hoovi tulema. Järelevalve jäi teostamata, kuivõrd LKS i alusel järelevalve te gemisel puudub õigus relva ja erivahendit kanda ja kasutada. Lisaks on looduskaitse järelevalves palju konflikte puhkajatega , t ihti peale alkoholi tarbinud inimes tega , kelle käitumine on ettearvamatu . Praegu võimalust looduskaitseseaduse järgi end kaitsta inspektoril ei ole. Jäätmeseadus Kontrollides infot, et jäätmeid maetakse, sattusid inspektorid olukorda, kus rikkuja oli agressiivne , kandis vööl pussnuga ning ähvardas inspektoreid metallist tööriistadega lüüa. Samuti ähvardas ta rasketehnikaga inspektoreid rammida. Seejärel rikkus endale kuuluva rasketehnika, et inspektorid ei saaks seda liigutada , ning tekitas reostuse (purustades rasketehnika hüd r ovoolikud , valgub hüdroõli maha). Inspektoritel puudus võimalus rikkumise toimepanemist tõkestada, kuivõrd JäätS i alusel järelevalve te gemisel puudub õigus erivahendeid kanda ja kasutada. Mitmeid kordi aastas tuleb ette , et j äätmeseaduse nõudeid kontrolli nud inspektor sattub territooriumil asuva koera rünnaku ohvriks . J äätmete põletamise kaebusele reageerinud inspektoril keelas maaomanik oma hoovi siseneda, ähvardades inspektor eid kurjade koertega . Kuna JäätS i alusel puudub õigus erivahendeid kanda ja kasutada, palus inspektor politseipatrulli abi . K una tegemist oli kõrvalise maakohaga, saabus patrull 1,5 tunni pärast. Atmosfääriõhu kaitse seadus Reageerides kaebusele, et territooriumilt kandu s välja hal b lõhn, sattusid inspektorid äärmiselt agressiivse isiku peale, kes sõimas, karjus, ähvardas füüsiliselt ning ka tõukas inspektoreid. Inspektorid olid sunnitud territooriumilt väljuma, kuna AÕKS i alusel järelevalve te gemisel puudub õigus erivahendeid kanda ja kasutada , ning politsei abi paluma . J ärelevalve õnnestus lõpuni viia alles kaks tundi hiljem, politseipatrulli saabumisel, kuid selleks ajaks olid võimalikud jäätmed juba ära põlenud ning rikkumist ei õnnestunud fikseerida. Veeseadus Ebaseadusliku farmi – omanik nn püsirikkuja – kontrollimisel (et kontrollida veeseaduse ja sõnniku käitlemise nõudeid) lähenes omanik inspektorile 20 cm kaugusele ning ähvardas füüsilise vägivallaga. Järelevalve jäi pooleli . S ama rikkujat õnnestu s kontrollida hiljem, koostöös politsei patrulliga. Lisaks o n sama l isikul territooriumitel ka suur ed koer ad . Isiku suhtes on politsei menetlenud mitmeid kriminaalmenetlusi ametnike ähvardamise ja vägivalla tsemise tõttu . Suvilapiirkonnas tüli naabrite vahel reovee keskkonda juhtimise teemal. Kaebusele reageeris üks inspektor. Üks naabritest ründas inspektorit raudlatiga. Inspektor oli sunnitud põgenema. Üks naaber sai ründe käigus latiga pihta ning sündmuskohale kutsuti politsei ja alustati kriminaalmenetlus. Raplamaal ebaseaduslik u reovee käitleja kontrollimist takistasid kaks suurt koera . Samuti oli isik ise inspektorite suhtes äärmisel agressiivne. Kui laekub kaebus tema järjekordse tegevuse peale, võtab inspektor ühendust politseipatrulliga, sest VeeS i alusel ei ole inspektoril õigust erivahendeid kasutada. Samas ei ole politseipatrullil alati võimalik kohe kaasa tulla, mistõttu võimalik rikkumine (ebaseaduslik reoveemahutite tühjendamine ja reovee keskkonda laskmine) jääb tõkestamata. Kalapüügiseadus Lõheliste röövpüügilt tabatud kaks rikkujat põgene sid metsa, keda inspektorid asusid otsima . Lei ti ü ks rikkujates t , kes tõstis laetud harpuunpüssi ning sih tis sellega inspektorit. I nspektor haara s relva ja hoiatas isikut . Isik allu s korraldustele. Isik käsi rauastat i . Kui leiti teine rikkuja, siis tema ei allunud algselt korralduse seisma jääda ja üritas põgen eda , põgenemise ajal haara s ta vöölt noa. Põgenemise käigus siiski loobu s noast ja i sik saad i kätte ning käsi rauastat i . RMK puhkealal püü dsid kaks isikut järvel ebaseadusliku lt kala nakkevõrguga. Kõrval platsil olevad puhkajad käi sid isikuid korrale kutsumas , kuid tulutult, korralekutsujaid ähvardat i vägivallaga. Sündmuskohale jõudes märka sid inspektorid rikkujate juures maas vedelemas ka ht tulirelva (suurekaliibriline jahipüss ja kärbik) ning suur t nuga ja suurt hul k a laskemoona. Isikud peet i koos PPA abiga kinni. Isikute juures leit i veel hulga laskemoona. Kõik tulirelvad olid ebaseaduslikud. Ebaseaduslikult võrgupüügilt tabatud isikud muutu sid kontrolli ajal agressiivseks. Sündmus kulmineeru s sellega, et neljast isikust kolm põgene sid ning sündmuskohale jäänud isik püü dis inspektorit labidaga lüüa. Isiku suhtes kasutat i füüsilist jõudu ja käeraudasid. Sündmuskoha vaatluse käigus leit i isiku juurest ebaseaduslik tulirelv (püstol). Lõheliste röövpüügilt tabat i kaks isikut. Isikud põgene sid sõidukisse. Isikud korraldustele , sõidukist väljuda , ei allu nud . Isikud asu sid ära sõitma ning selle käigus sõi tsid otsa kahele keskkonnakaitseinspektorile. Järelevalve jä i lõpuni viimata, kuna KPS i alusel järelevalve te gemisel puudub õigus kasutada teleskoopnuia, millega oleks olnu võimalik kiiresti sõiduki klaas purustada ning põgenemine takistada . Ebaseaduslik ult kala püü dvate isiku te kontrollim ise ajal haara s üks rikkujatest noa ning l õ i sellega korduvalt inspektorit. Inspektor pääse s vigastustest tänu kuulivestile. K iirgusseadus. Riiklik järelevalve kiirgusseaduse alusel eeldab muuhulgas kiirgusseadmeid omavate ettevõtete kohapealset kontrolli, sh kasutatavate seadmete kiirgusfooni kontrollimist. Riikliku järelevalve teostamisel on ette tulnud juhtumeid, kus kiirgusseadme valdaja on muutunud kontrollimise käigus agressiivseks ning takistanud füüsiliselt järelevalvetoimingute läbiviimist. M aapõueseadus Riiklik järelevalve maapõueseaduse alusel tähendab sageli kaevandusalade kohapealset kontrolli ja praktikas on ette tulnud, et ebaseadusliku kaevandamisega tegelevad isikud pole allunud inspektori korraldustele ja on muutunud kontrollimise käigus agressiivseks, mistõttu on olnud vajalik vahetu sunni rakendamine. S adamaseaduse Sadamaseaduse § 42 lõike 1 kohaselt teostab Keskkonnaamet riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud järelevalvet nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, kohaste laevade, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga, sadamas toidu, kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Kuna järelevalve teostamiseks on vajalik siseneda ettevõtte territooriumile ja ruumidesse ning laevadele, millega valdajad ei pruugi nõus olla, võib osutuda vajalikuks vahetu sunni rakendamine T ööstusheite seadus Keskkonnaamet kontrollib järelevalve korras kompleksloa kohustusega käitistes kompleksloa nõuete täitmist ja käitises toimuva tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõuetele. Riiklik järelevalve sisaldab kohapealseid kontrolle ning nende seas on kõrge keskkonnaohuga ettevõtteid. Olukorras, kus ettevõtte valdaja või töötaja takistab järelevalve teostamist või ohu tuvastamist või tõrjumist, on rajalik rakendada vahetut sundi. Keskkonnaseire seadus. Keskkonnaamet kontrollib, et riikliku keskkonnaseire jaama, selle läheduses ja riikliku keskkonnaseire alal ei tehtaks tegevusi, mis võivad jaama või ala kahjustada, takistada seiretöid või põhjustada riikliku keskkonnaseire programmi täitmise katkemise. Sellisteks keelatud tegevusteks on näiteks suures ulatuses mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööd, pinnase tihendamine või tasandamine ja mullatööde tegemine, jäätmete ladestamine, suures ulatuses metsatööd, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine jms. Kirjeldatud keelatud tegevuste avastamisel võib olla vajalik tegevuse peatamiseks jõuliselt sekkuda ja võib tekkida vajadus ka proportsionaalse sunni rakendamiseks. V iimastel aastatel võib täheldada , et relvi ja erivahendeid kandvad kala- , jahi - ja metsa inspektorid sekkuvad keerulistesse olukordadesse oluliselt julgemalt ja lahendavad olukorrad edukamalt, kui teevad seda teised inspektorid, kellel ei ole teenistusrelva või erivahendite kasutamise õigust ja seega ka vastavat väljaõpet . Nimelt on kala- , metsa- ja jahiinspektorid läbinud ka situatsiooniõp p e ja TORK (tegevus ohtliku ründe korral) tre eninguid , mistõttu oskavad erinevaid ohutasandeid adekvaatselt hinnata ning vastumeetmeid rakendada . R elvade ja erivahendite kasutamise õiguse puudumine on ka üheks oluliseks põhjuseks, et pigem loobutakse ohutuse tagamiseks toimingu lõpuleviimisest ja seetõttu teiste valdkondade situatsioone on täna vähe ette näidata. Samas mõjub järelevalve käigus rikkumisteate lahendamata jätmine riigi mainele äärmiselt negatiivselt. 3.3. Keskkonnajärelevalve seaduse muudatused Eelnõu §-ga 1 muudetakse keskkonnajärelevalve seadust. Punktidega 1 ja 2 muudetakse seaduse § 13, lõike 1 sõnastust ja jäetakse välja sõnad „ja tunnusmärk“ ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Keskkonnakaitseinspektori tunnusmärk ehk žetoon võeti kasutusele juba Keskkonnainspektsiooni loomisel ning kuivõrd sel ajal puudus ühtne vormiriietus, oli žetooni eesmärk tagada kontrollitavale turvaline teadmine, et tegemist on riigi keskkonnakaitseinspektoriga. Tänapäeval piisab ametivormi kandva inspektori tuvastamiseks töötõendi esitamist. Viimastel aastatel väga harva tulnud ette juhtumeid, kus kontrollitav palub inspektoril ette näidata ka žetooni, seega puudub tõsieluline vajadus nende säilitamiseks. Punktiga 3 muudetakse seaduse § 15 . Lõikega 1 antakse r iigi keskkonnakaitseinspektorile õigus seaduses sätestatud juhul keskkonnajärelevalve s kasutada üksnes seda liiki teenistusrelva ja erivahendeid , mille eriseadus ette näeb . Selline muudatus on tingitud vajadusest keskkonnajärelevalve seaduses sätestada inspektori õigused teenistusrelva ja erivahendite kasutamisel, vastavalt eriseadustes antud pädevusega. Muudatuse kohaselt ei täpsustata KeJS-s sarnaselt teenistusrelvale ka erivahendite loetelu, kuna kasutada lubatud erivahendid ja teenistusrelvad sätestatakse eriseaduses. S amas jäetakse paragrahvist 15 lõikest 1 välja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile antud õigus teenistusrelva ja erivahendit kasutada. Sellist õigus t ei olnud ka praegu, kuna eriseadus sätestas sellise õiguse ainult jahi-, metsa- ja kalanduse valdkonnas riiklikku järelevalvet tegevale riigi keskkonnakaitsein s pektorile. Kohalikule omavalitsusele ja selle keskkonnainspektoritele pandud ülesan nete tä i tmisel puudub vajadus teenistusrelva ja erivahendite kasutamiseks, arvestades, et kohaliku omavalitsuse üksusel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks eriseadustest tulenevalt õigus kohaldada KorSi erimeetmeid ja kasutada ametiabi korras PPA abi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Omavalitsusüksuse ülesandeks on KOKS i § 6 l õike 1 kohaselt korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Seega on KOKS i § 6 l õike 1 kohaselt keskkonnateemadega haakuvaid tegevusi kolm – veevarustus ja kanalisatsioon, jäätmehooldus ja ruumiline planeerimine. Veevarustus ja kanalisatsioon Kohalikule omavalitsusele antakse õigus te ha järelevalvet reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja täitmise üle. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kontrollida reoveekohtkäitluse ehitiste (omapuhasti, kogumiskaevud jne) tehnilist seisundit . Keskkonnaamet te eb järelevalvet juhtumi põh jal , kui teatatakse reostusjuhtumist. Jäätmehooldus KOKS i § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas jäätmehooldust. KOKS i § 22 l õike 1 p unktid 36 4 – 36 6 sätestavad, et volikogu ainupädevusse kuulub jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine, jäätmehoolduseeskirja kehtestamine, jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine. Jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel (JäätS i § 39 l õige 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus on reguleeritud JäätS i 4. peatükis. Kohaliku omavalitsuse üksus te eb oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet üksnes jäätmehoolduseeskirja täitmise üle (JäätS i § 119 l õige 4). Ruumiline planeerimine Riiklikku järelevalvet KeÜS i §-des 38 ja 39, välja arvatud § 38 lõikes 7 ja § 39 lõikes 3, sätestatud nõuete täitmise üle te eb lisaks Keskkonnaametile kohaliku omavalitsuse üksus (KeÜS i § 62 1 l õige 2). Siinkohal ei tee KOV järelevalvet nende normide täitmise üle, mille järelevalvepädevus on pandud Keskkonnaametile. Seega, kui Keskkonnaamet te e b järelevalvet eriseaduses välja toodud metsanduse, jahinduse, kalanduse, keskkonnakasutuse, looduskaitse, jäätmete, kiirguse, maapõue, vee, kemikaali, välisõhu ja komplekslubadega seotud valdkondades ja on uurimisasutus keskkonnakuritegude valdkonnas, siis kohalik omavalitsus korraldab m uu h ulgas veevarustust ja kanalisatsiooni, jäätmehooldust ja ruumilist planeerimist. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril ei ole seadusest tulenevalt selliseid järelevalveülesandeid, mis vajaksid ülesannete täitmiseks teenistusrelva ja erivahendite kasutamise võimalust. Kohaliku omavalitsuse üksusel on eriseaduste alusel õigus kohaldada järgmisi erimeetmeid: küsitlemine ja dokumentide nõudmine (KorS i § 30), kutse ja sundtoomine (KorS i § 31), isikusamasuse tuvastamine (KorS i § 32), valdusesse sisenemine (KorS i § 50) ja valduse läbivaatus (KorS i § 51). Muu korrakaitseorgani (KOV) kutse puhul on sundtoomis e õigus ametiabi korras PPA -l (KorS i § 31 l õige 5). Lõikes 2 viidatakse , et teenistusrelva käitlemine toimub relvaseaduse alusel. Teenistusrelva käitlemine on relvaseaduse § 3 lõike 5 alusel antud määruse tähenduses teenistusrelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine, hoidmine, kandmine, riigisisene edasitoimetamine, Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu, üleandmine, kasutada andmine, hävitamine või teenistusrelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine. Kehtivas seaduses on sätestatud, et teenistusrelva soetamine toimub relvaseaduse alusel, kuid kuna teenistusrelva käitlemine hõlmab siiski laiemat relva käsitlust, mis on olulised teenistusrelva ohutuks kasutamiseks , siis on vajalik selles osas seadust täpsustada. Lõikes 3 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erivahendite kandmise ja kasutamise kord. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Mõju sihtrühm 1: Keskkonnaamet ja riigi keskkonnakaitseinspektorid ( 132 inspektorit) . Mõju sihtrühm 1 on väike, sest Keskkonnaamet ja keskkonnakaitseinspektorid moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest väga väikese osa. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes kelle tegevus ohustab või võib ohustada keskkonda või keskkonnakaitsein s pektorit . Mõju sihtrühm 2 on väike, sest asjaomased isikud moodustavad väikese osa. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud , kes võivad ohuolukorras sündmuskohal viibida . Mõju sihtrühm 3 on väike, sest kaudselt mõjutatud isikuid on eeldatavasti vähe . Kuigi nimetatud olukordi tuleb ette üliharva, on sellise juhtumi korral ka juhuslikult olukorda sattunud isikud siiski otseselt mõjutatud, kuna ohus oleks nende elu ja tervis. Mõju siseturvalisusele (elanike turvalisus) ja riigi julgeolekule . Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini tagada , et Keskkonnaamet saa b ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud keskkonnakaitseinspektori kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organi ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu ka elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest keskkonnakaitseinspektori vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on suhteliselt madal. Mõju k eskkonnale Planeeritud muudatused võimaldavad senisest parema keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse parem tagamine seisneb eelkõige selles, et keskkonda saastava rikkumise (ohtlike jäätmete põletamine, reovee suublasse juhtimine, ohtlike ainete pinnasesse või veekogusse juhtimine jms) tuvastamisel on eelnõuga plaanitud vahenditega varustatud ja vajaliku väljaõppe saanud inspektor võimeline viivitamatult reageerima, rikkumise lõpetama ning vajadusel ka rikkuja kinni pidama. M uudatused annavad suurema kindluse, et keskkonna oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka risk keskkonnakahju tekkimiseks . Seega mõjutavad muudatused loodus keskkonda positiivselt. Mõju majandusele eelnõukohaste muudatustega ei kaasne . Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu looduskeskkonnale ja keskkonnanormide täitmise üle järelevalvet tegevale Keskkonnaametile . Siiski esineb risk, et edaspidi senisest piiravama te sunnimeetme te rakendamisel võib näiteks suureneda risk tekitada isikule vigastusi . Kuid sellise riski realiseerumisel on keskkonnakaitsein s pektorid saanud vastava väljaõppe kuidas tegutseda. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Planeeritud muudatused loovad keskkonnakaitseinspektorile võimaluse reageerida keskkonnajärelevalve tegemisel kaasnevale ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt. Seeläbi suureneb inspektori julgus kohaldada kindlas olukorras sobivat meedet, kahtlemata selles, kas esineb õiguslik alus. Juba praegu on inspektoritele ette nähtud koolitusprogramm, kuid võimalik, et teenistusrelva ja erivahendite käsit se mise õiguse laiendamisega on vaja prorammi täiendada. Selleks peavad keskkonnakaitseinspektorid läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Lisakoolitusega ei kaasne märkimisväärset lisakulu. Lisakoolitusega tagatakse , et volitusi rakendavad isikud on teadliku d nende tingimustest ja piiridest. Juurutama peab ka järjepidevaid treeninguid ja süsteemselt testima inspektorite vahetu sunni vahendite kasutamise taset ja oskust. Tulirelvakandjate ja tulirelvade arvu ei ole plaanis suurendada. Praegu on KeA-l 55 tulirelva ja ca 40 relvakandjat . S eadusemuudatusega saab keskkonnakaitseinspektor järelevalve tegemisel äärmise meetmena (kui teised meetmed ei anna tulemust) kasut ada gaasirelva ( ennekõike gaaspihusti t ) või külmrelva (ennekõike teleskoopnuia) . Esmalt on plaanis soetada gaasipihustid kui kõige väiksema mõjuga relvad ning esmane maksimaalne soetus 150 inspektorile läheb maksma 3000 eurot. K una balloonid e kehtivus on kolm kuni viis aastat , siis püsikuluna lisandub nende vahetus tulevikus. Keskkonnakaitseinspektori tunnusmärgist loobumine võimaldab kokku hoida kulus id , mis seisnevad nende tellimises, ümbriskaante tellimises ja vahetamises ning nende väljaandmise ja tagastamisega seotud halduskuludega. Nimelt on t unnusmärgi kandmiseks vaja tellida nahast kaaned, mis kuluvad ja vajavad amortiseerumisel väljavahetamist. Samuti on vaja tellida uusi tunnusmärke, mida valmistatakse käsitööna. Ainuüksi kõigi kaante väljavahetamise kulu oleks 2900 eurot. Rakendusaktid Seadusega kavandatakse uus volitusnorm – v aldkonna eest vastutava ministri määrus „ Erivahendite kandmise ja hoidmise kord“. Rakendusakti eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas . Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks KeJS § 13 l õige 3 , mistõttu muudetakse keskkonnaministri 25.05.2005 määrust nr 42 „ Riigi keskkonnakaitseinspektori tõendi vorm ja tunnusmärgi kujundus ning tõendi ja tunnusmärgi valmistamise, väljaandmise ja tagastamise kord “ . Seaduse jõustumine S eadus jõustub 202 6 . aasta 1. j uulil, et keskkonnakaitseinspektorid saaksid läbida ettevalmistuse vajadusel riikliku sunni kohaldamise õiguse kasutamiseks . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeerium ile , Siseministeeriumile , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniminis t eeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Põllumajandus ja Kaubanduskoda esitas soovi eelnõukohaste muudatuste teemal kohtumiseks. Kohtumine toimus veebi vahendusel 19.06.2025 , mille tulemusena lepiti kokku, et eelnõu kohta valmistatakse ette üksleht, milles on selgitatud muudatuste eesmärk ja põhjendused selgelt ja lühidalt. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas ja üksleht on edastatud Põllumajandus- ja Kaubanduskojale ning kohtumisel osalenud Erametsaliidule. Samuti on üksleht lisatud eelnõu juurde. KAVAND KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite kandmise ja hoidmise kor d Määrus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse § 15 lõike 3 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi keskkonnakaitseinspektori erivahendite kandmise ja hoidmise kord. § 2. Erivahendite hoidmine ja kandmine (1) Riigi keskkonnakaitseinspektori (edaspi di inspektor) erivahendeid hoitakse ja kantakse tingimustes, mis tagaksid nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistaksid nendele kõrvaliste isikute juurdepääsu. (2) Erivahendid väljastatakse asutuses kehtiva korra alusel inspektorile , kes on omandanud nende käsitsemise oskused, tunneb nende toimet, hoidmise ja kasutamise nõudeid ja eeskirju ning esmaabivõtteid. Erivahendite kadumisest või vargusest teavitab inspektor kohe oma struktuuriüksuse juhti. § 3. Erivahendite kandmise kord § 4. Erivahendite hoidmise kord § 5. Erivahendite kontrollimine § 6. Määruse jõustumine Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu seletuskirja Lisa 2 Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu kooskõlastustabel 1. Regionaal - ja Põllumajandusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguselaiendamine) järgmiste märkustega. Eelnõu kohaselt on laiendatud vahetu sunni kohaldamise õigust ühetaoliselt kõikidesse seadustesse, mille alusel Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet tegemata vahet selles, millise avaliku korra osaks oleva õigushüve kaitsmiseks see õigus antakse. Nii täiendatakse eelnõuga ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadust (edaspidi ELÜPS), kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS) ning taimede paljundamise ja sordikaitse seadust (edaspidi TPSKS), kus seni ei ole vahetu sunni kohaldamist reguleeritud. Korrakaitseseaduse § 24 lõike 6 kohaselt ei ole ohu ennetamiseks lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks. Eelnõu seletuskirjas ei ole eespool nimetatud seaduste puhul välja toodud, milline oluline või kõrgendatud oht on see, mille puhul on vaja rakendada vahetut sundi. Eelnõu seletuskirja kohaselt on peamiseks põhjenduseks vajadus kergendada keskkonnakaitseinspektori tööd, mistõttu sätestatakse vahetu sunni kohaldamise õigus kõigis seadustes, kus Keskkonnaametil on riikliku järelevalve teostamise kohustus. Leiame, et eespool nimetatud seadustes sätestatud nõuete kontrollimisel on korrakaitseseaduse § 24 lõikes 6 nimetatud olulise või kõrgendatud ohu realiseerumine siiski vähetõenäoline. Pigem on tegemist kohustustega, mis ei ole vahetult seotud isiku endaga ning mille täitmata jätmine ei too endaga kaasa kiiresti realiseeruvat ohtu. Seetõttu ei ole eespool nimetatud seadustes kehtestatud kohustuse täitmiseks kohane kasutada vahetut sundi ning isikult saab kohustuse täitmist nõuda teiste meetmetega. Sellisteks kohustusteks on näiteks TPSKS-i kohaselt kultiveerimismaterjali tarnija enesekontrollisüsteem, kohustus kasutada kultiveerimismaterjali tootmiseks selleks sobivat tehnoloogiat jmt. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 43 lõike 1 punkti 2 kohaselt on majandushaldusasutusel õigus ettevõtja majandustegevus või tegevusluba osaliselt või täielikult peatada riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta sama seaduse § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust, milles teda on peatamise eest hoiatatud. Seega ei ole olukorras, kus isik ei luba järelevalveinspektorit oma valdusesse, vajalik reageerida füüsiliselt, vaid isikut saab motiveerida alternatiivsete meetoditega, millel on tema majandustegevusele laiem mõju. ELÜPSi ja KTKSi alusel kontrollib Keskkonnaamet toetuste saamisega seotud nõuete täitmist. Juhul kui toetuse saaja takistab riikliku järelevalve teostamist, on kohane algatada hoopis toetuse tagasinõudmise menetlus. Mittearvestatud Olukorras, kus on laekunud teade võimaliku rikkumise kohta ja järelevalveinspektor läheb teadet kontrollima ning selleks on vajalik siseneda valdusesse , ei pruugi tegemist ol la ohu ennetamisega, vaid ka ohu väljaselgitamise , ohu tõrjumis e või korrarikkumise kõrvaldamisega. KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Riigi usaldusväärsuse ja maine huvides on, et iga alustatud kontrollitoiming viiakse loogilise lõpuni, mis tähendab, et peaks olema välistatud olukord, kus inspektor läheb kas plaanilist või siis erakorralist kontrolli teostama, kuid jätab selle tegemata, kuna kontrollitav ei ole sellega nõus . 2 Peame vajalikuks märkida, et vahetu sund ei ole mõeldud sellise olukorra lahendamiseks, kus ametiisikut ähvardatakse verbaalselt või ametiisik satub ohuolukorda, mis ohustab tema elu või tervist (nt rünne). Viimasel juhul on tegemist pigem hädakaitsega karistusseadustiku § 28 tähenduses. Korrakaitseseaduse seletuskirjas korrakaitseseaduse § 74 kohta antud selgituse kohaselt „korrakaitseorgani ametiisiku volitus vahetu sunni rakendamiseks ei välista tema hädakaitseõigust, vastupidine seaks ametiisikud põhjendamatult halvemasse olukorda kui muud inimesed. Samas tuleb vahetut sundi ja ametiisiku tegevust häda- või hädakaitseseisundis (isegi juhul, kui ametiisik kasutab sellisesse seisundisse sattununa talle vahetu sunni teostamiseks ette nähtud erivahendit või teenistusrelva) üksteisest selgelt lahus hoida: hädakaitse ei ole vahetu sunni rakendamise alus ega ei loo ametiisikule täiendavat vahetu sunni rakendamise võimuvolitust, vaid ainult välistab kaitsetegevuse õigusvastasuse.“ Seega leiame, et punktis 1 nimetatud seaduste puhul, milles sätestatud nõuete täitmise kontrollimisel on jõu kasutamise asemel kohasem kõrvaldada avaliku korra rikkumine või saavutada soovitud eesmärk teiste meetoditega, ei ole vahetu sunni kasutamise lubamine põhjendatud. Mittearvestatud Eelnõu eesmärk ei olegi relvade ja erivahendite kasutusõiguse laiendamine ennetustegevusek s – eelnõu eesmärk on tagada proportsionaalsed sunnivahendid , va hendid rikkumise tuvastamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks. Nõus tume väitega, et ametiisiku volitus vahetu sunni rakendamiseks ei välista tema hädakaitseõigust. Samas ei saa ametiisik kasutada ametiülesannete täitmise käigus õigusvastase ründe tõrjumisel vahendeid, mida amet ei ole talle väljastanud. Näiteks olukorras, kus ametnik siseneb KorS § 50 lg 1 p 3 alusel rikkumise tuvastamise eesmärgil valdsusesse ja teda ründab kinnisasja valdaja , ei saa ametnik kasutada ründe tõrjumiseks ja valdaja allutam i seks järelevalvetoimingule üksnes relvi või erivahendeid, mi s on talle ameti poolt ülesannete täitmiseks väljastatud. Isiklikku tuli- või gaasirelva ta ametiülesannete täitmisel ja valdaja sunnile allutamisel kasutada ei tohi. 3 Eelnõu §-ga 19 muudetakse loomakaitseseaduse § 60 2 ning täpsustatakse Keskkonnaameti õigusi vahetu sunni kohaldamisel. Märgime, et muudatuse tegemisel ei ole arvestatud, et sama sätte alusel on vahetu sunni kohaldamise õigus ka Põllumajandus- ja Toiduametil (edaspidi PTA) kui peamisel loomakaitseseaduses kehtestatud nõuete üle järelevalve teostajal. Palume esitada loomakaitseseaduse § 60 2 muudatus selliselt, et PTA-le jääks alles õigus kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (nagu on sätestatud kehtivas loomakaitseseaduses). Arvestatud LoKSi § 60 2 lõikes 1 sätesta takse senine korrakaitseorgani õigus kasutada füüsilist jõudu ja paragrahvi täiendatakse järgneva te lõi getega 2-4, milles sätes t atakse KeA erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise õigused. § 19. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduse §- i 60 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 - 4 järgmises sõnastuses: „(2) Keskkonnaametil on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lubatud kasutada erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. (4) Keskkonnaameti teenistusrelvad on gaasirelv ja külmrelv. 4 Märgime, et eelnõu seletuskirja punktis 3.1 toodud selgitus ELÜPS-i muutmise kohta ei ole korrektne. ELÜPS-i alusel ei kontrolli Keskkonnaamet üksnes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete (edaspidi koos tingimuslikkuse nõuded) täitmist. Keskkonnaamet kontrollib ELÜPS-i alusel muu hulgas ka pärandniitudega seotud nõuete täitmist (nt maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus“ § 24 lõige 2). Samuti on eelnõu seletuskirjas eksitud ELÜPS-ile viitamises. Tingimuslikkuse nõuete osa, sh nende nõuete kontrollimine on reguleeritud ELÜPS-i §-des 42 ja 43, mitte §-des 48 ja 70. Arvestatud Seletuskirjas punktis 3.1 ELÜPS-i viited ettepaneku kohaselt parandatud. 5 Märgime, et eelnõu seletuskirja punktis 3.1 toodud selgituses TPSKS-i muutmise kohta nimetatud kultiveerimismaterjali eksport ei kuulu TPSKSi reguleerimisalasse. TPSKSi § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei kohaldata seadust sellise seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks Arvestatud Seletuskirja punktis 3.1 TPSKS selgitusest välja jäetud sõnad „eksportiva ja“. 2. Justiits- ja Digiministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega mõju kohta ja normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu ja seletuskirja failides. Arvestatud Eelnõus ja seletuskirjas märkustega arvestatud. 3. Siseminisateerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Eelnõuga nähakse valdkonna eriseadustes (nt biotsiidiseadus, jäätmeseadus, metsaseadus) Keskkonnaametile (edaspidi nimetatud KeA) vahetu sunni õigus ning lubatud teenistusrelvad ja erivahendid. Selline lähenemine on võimalik, kuid sarnaste sätete dubleerimine eriseadustes võib tekitada segadust seaduse rakendajate jaoks ning kui ka tulevikus tekib vajadus täiendavateks muudatuseks – nt mõne erivahendi lisamine –, võib juhtuda, et mõnest eriseadusest jääb vajalik muudatus välja. Meie hinnangul oleks mõistlikum lahendus, kus KeA teenistusrelvade ja erivahendite loetelu ning ka volitusnormid nende hoidmise ja käitlemise korra kehtestamiseks oleks reguleeritud ühes seaduses. Meie hinnangul on selleks sobilik KeJS, kus on sätestatud ka muud nõuded keskkonnakaitseinspekoritele. Lisaks on võimalik selles sätestada täiendavad kitsendused, nt milliste eriseaduste puhul võib KeA tulirelva kasutada. Sarnast lähenemist, kus korrakaitseorganile lubatavad teenistusrelvad ja erivahendid on sätestatud ühes seaduses ja mujal neid ei dubleerita, on kasutatud ka teiste korrakaitseorganite puhul. Nt Maksu- ja Tolliameti teenistusrelvad, mida võib kasutada vahetu sunni rakendamiseks, on sätestatud tolliseaduses, ja teistes eriseadustes (nt vedelkütuse seadus, kemikaaliseadus) on sätestatud ainult vahetu sunni kasutamise õigus. Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku täiendada vastavalt KeJS §-i 15. Mittearvestatud Oleme kaalunud teenistusrelva ja erivahendite loetelu kehtestamise ühes seaduses. Kuid leiame, et teenistusrelvade ja erivahendite loetelu peaks siiski jääma eriseadusesse õigusselguse huvides. Käitlemise korda puudutav on KeJS-s. 2 Samuti on kaheldav KeJS § 15 lõike 2 lisamine, kuna teenistusrelvade osas ei nähta ette eraldi relvaluba. Teenistusrelvade käitlemist reguleerib siseministri 11.09.2018 määrus nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“. Mittearvestatud Vajalik on relvaluba. 3 Lisaks toome välja, et seletuskirjas märgitakse: „Eelnõukohaselt täpsustatakse keskkonnajärelevalve seadust vastavalt eespool nimetatud muudatustele. Lisaks jääb muudatuse kohaselt teenistusrelva ja erivahendi kasutamise õigus eriseaduses sätestatud juhul üksnes riigi keskkonnakaitseinspektorile (Keskkonnaameti ametnik). Praegu näeb keskkonnajärelevalve seadus ette võimaluse ka kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril kasutada teenistusrelva ja erivahendit, kui eriseadus sellise õiguse annab. Seda võimalust ei ole ka praegu eriseadustes ette nähtud. Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile jääb endiselt õigus kasutada ametiabi korras Politsei-ja Piirivalveameti abi. “. Leiame, et kui KeA keskkonnakaitseinspektoritel on vastav pädevus olemas, siis oleks mõistlikum lahendus kui kohalike omavalitsuste keskkonnakaitseinspektoritele läheksid vajadusel appi KeA keskkonnakaitseinspektorid. Mööname, et korrakaitseseaduse § 6 lõige 6 näeb küll ette võimaluse ametiabi osutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti poolt – politsei osutab teisele korrakaitseorganile halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras abi riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamises –, kuid KeJS kui eriseaduses võib ette näha vastava erisuse. Tulenevalt KeJS §-st 7 on KeAle antud järelevalvepädevus kohaliku omavalitsusüksuse tegevuse üle, seega on neil ka abivajadust lihtsam hinnata. Mittearvestatud Kuna KoRS on üldseadus ja PPA on üldkorrakaitseorgan, siis ei pea põhjendatuks muuta kehtivat korda , et abi osutab PPA . 4 Lisaks jääb arusaamatuks, kas eelnõuga loomakaitseseaduse §-i 602 osas kavandatud muudatusega on olnudki eesmärk piirata Põllumajandus- ja Toiduameti vahetu sunni kasutamise õigust, sest kui kehtiva § 602 sõnastuse kohaselt on füüsilist jõudu lubatud kasutada korrakaitseorganil, siis uue sõnastuse kohaselt jääks see õigus alles ainult KeAle. Arvestatud Vt eelnevat ReM kolmanda märkuse komm e ntaari. 4 . Eesti Linnade ja Valdade Liit Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud eelnõu märkuste ja kahtlustega. Kas keskkonnaametile antav üldine volitus, kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi, tähendab, et luuakse kolmas jõustruktuur kaitseväe ja politsei kõrvale? Kui eelnõu seletuskirjas öeldakse, et kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektori õigusi ei laiendata, pigem vähendatakse, põhjusel, et kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile jääb endiselt õigus kasutada ametiabi korras PPA abi, siis sama õigus säilib ka riigi keskkonnainspektoril. Kaasata jõustruktuure ettenähtavalt ohtliku olukorra lahendamisele. Gaasirelva lisamine iga riigi keskkonnainspektori varustusse pigem suurendab ohtu inspektori elule ja tervisele. Nähtav tulirelvataoline relv muudab inspektori pigem sihtmärgiks, kui et tagab talle turvatunde. Üksikjuhtumite esitamine seletuskirjas, et põhjendada riigi keskkonnakaitseinspektoril on lubatud keskkonnajärelevalves ametiülesannete täitmisel kasutada seaduses sätestatud juhul füüsilist jõudu ning kanda ja kasutada seaduses sätestatud juhul ja liiki teenistusrelva ja erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, ei ole põhjendav nii ulatuslike jõuvolituste laiendamiseks. Üksikjuhtumeid Glock vm tulirelva ettevaatamatul käsitsemisel saabunud tagajärgedest või juhulasu vigastusest võib näidetena tuua selles, et relvastamine alati ei loo turvalisust. Kui keskkonnaamet on muutumas jõustruktuuriks, siis regulaarne väljaõpe jõu- ja erivahendite kasutamise osas võiks olla rakendusaktina eelnõu juures. See näitaks tegelikke kulusid ja annaks kindlustunde relvastatud ametnike professionaalsuses. Mittearvestatud T eenistusrelva ja erivahendite kasutami ne on kehtivas õiguses reg uleeritud eriseadustega, mitte KeJS-iga. Seetõttu KOV inspektori teenistusrelva ja erivahendi kandmise sätte KeJS-s t välja jätmine ei mõjuta täna kuidagi KOV ametnike pädevust . Gaasirelva lisamine ei suurenda ohtu inspektori elule ja tervisele. Gaasirelv on relvaseaduse § 13 tähenduses gaasipihusti, gaasipüstol ja gaasirevolver. Eelnõu seletuskirja s on selgitatud, et gaasirelva na plaanib KeA kasutusele võtta gaasipihustid, mitte gaasipüstolid ega gaasirevolvrid. Seletuskirja lehekülgedel 9 – 10 on kirjeldatud keskkonnaametis loodud järelevalveametnike väljaõppe süsteemi. Järelevalvetöötajaid õpetavad Sisekaitseakadeemias väljaõppe saanud politsei turvataktika instruktori tunnistusega Keskkonnaameti instruktorid. 5 . Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ mittearvestatud Kommentaarid 1 Eelnõu seletuskirja kohaselt on 19 eriseaduse alusel lubatud järelevalve teostamisel lubatud kasutada füüsilist jõudu. Antud eelnõu kohasel laieneb vahetu sunni kasutamise õigus veel 12-s eriseaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel. Meie hinnangul on ka hetkel kehtiva seaduse alusel Keskkonnaameti vahetu sunni kasutamise õigus liigne ja avaldame tugevat vastuseisu selle õiguse laiendamise suhtes . Soovime teada, mis on vahetu sunni kasutamise õiguse laiendamise põhjus ja eesmärk? Eesti Vabariigis teostab ühiskonna turvamist Eesti politsei, mille ametnikud läbivad aastaid kestva ja inimeste ohutust tagava väljaõppe, Keskkonnaameti ametnikel seda ei ole. Lisaks näeme, et füüsilise jõu kasutamise õiguse laiendamine järelvalve ametnike tööd tõhusamaks ei muuda, vastava ohu olemasolul on võimalus kaasata Eesti Politsei, kes selle jaoks on loodud. Oleme seisukohal, et Keskkonnaameti ametnike väljakoolitamine on aeganõudev protsess, mis suurendab riigi kulusid ja bürokraatiat ning ei ole õiglane kulutada maksumaksja raha kui meil sama eesmärki täitev asutus eksisteerib. Lisaks vähendab antud muudatus ettevõtjate ning kodanike usaldust riigi vastu ning kes tagab ettevõtja turvalisuse kui relvastatud järelevalveametnik tema ettevõtet külastab? Ettevõtjate ja riigi vahel peab arendama koostööd, mitte vastasseisu , mida antud muudatus põhjustab. Eelnevast tulenevalt palume tungivalt järgida hea tava reegleid ja seotud osapoolte kaasamise protsessi ning palume korraldada kokkusaamine teema arutamiseks. Mittearvestatud Pöördumises soovis Põllumajandus - ja Kaubanduskoda eelnõu arutelu. Kohtumine toimus veebi teel 19.06.2025, millest võtsid osa KliM ja KeA õigusosakonna esindajad ning Põllumajandus- ja Kaubanduskoja ning Erametsaliidu esindaja d . Erametsa liidu ja Põllumajandus ja Kaubanduskoja esindajad esitasid murekoha, et ettevõtjad ja metsaomanikud võivad eelnõust aru saada, et keskkonnakaitseinspektorid asuvad jõuliselt relvastatutena ja ründavalt järelevalvet tegema. Kohtumisel selgitati, et nii see ei ole ja inspektor peab enne relva või erivahendi kasutamist kasutama muid meetmeid, et konflikt ära hoida. Kohtumisel l epiti kokku, et KliM koostöös KeA-ga koostavad eelnõu eesmärgi ja põhjenduste kohta arusaadava kokkuvõtva ükslehe ja see lisatakse ka eelnõu juurde. Lisaks selgitati, et Keskkonnaametis on tööl ametnikud, kes on läbinud politseikoolis relva- ja TORK (tegevus ohtliku ründe korral) instruktori kursused ning omavad instruktori tunnistust, mis tähendab, et inspektorite väljaõpe ei suurenda bürokraatiat ega suurene oluliselt ka kulud. Maksumaksja raha on hästi kulutatud, kui see toob kaasa riigi usaldusväärsuse suurenemise. Keskkonnaametile täiendavate õiguste andmine sunni rakendamisel ei pärsi kuidagi riigi ja ettevõtjate vahelist koostö öd , pigem vastupidi, usaldusväärne ja tugev riigiasutus on ettevõtjale usaldusväärne partner. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0410 - Keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ff457c7-5494-4aa8-a80b-82a0a9027daa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ff457c7-5494-4aa8-a80b-82a0a9027daa?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main