EELNÕU 0 8 . 08 .202 5 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõi get 2 täiendatakse pärast sõna „põhimõtet“ tekstiosaga „ , et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, konkurentsivõimelise lõpp hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus“; 2) paragrahvi 3 punktis 1 4 asendatakse tekstiosa „ tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul “ tekstiosaga „ toodab, tarbib, salvestab, jagab või müüb elektrienergiat “; 3) paragrahvi 39 lõig e t 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2 2 ) Süsteemihaldur koostab käesoleva seaduse paragrahvi § 72 lõikes 6 3 sätestatud liitumistasu alusel liituja suhtes kohalduva tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika ja esitab selle enne kehtestamist turuosalistele avalikule konsultatsioonile. “; 4 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõiget eg a 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Avatud tarnija tagab tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel asjakohase riskimaandusstrateegia abil elektrienergia hulgimüügihindade muutumisega kaasnevate riskide maandamise, säilitades samal ajal lühiajal istel turgudel likviidsuse ja reageerides turu hindadele, et vähendada tarnehäirete ohtu. Riskimaandusstrateegiad on meetmed ja tegevused , mille eesmärk on vähendada või kontrollida hinnakõikumistest, tururiskidest, regulatiivsetest muudatustest või muudest ebakindlustest tulenevaid finantsriske, mis võivad mõjutada elektri ostjaid või müüjaid. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 1 nimetatud riskimaandusstrateegias võetakse arvesse turu struktuuri, tarnija suurust, juurdepääsu oma toodangule, kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest. “; 5 ) paragrahvi 44 lõi ke 4 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ “ Kui võrguettevõtja elektrienergiat ise ei müü, korraldab ta elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud tingimus t el konk ur s si , et leida teenuse osutamiseks müüja, eelistamata seejuures endaga seotud ettevõtjat . “; 6 ) p aragrahvi 58 3 lõi kes 4 asendatakse sõnad „ tarbija elektripaigaldise siseselt “ sõnadega „tarbija te elektripaigaldis t e piires, tingimusel , et jagatud taastuvenergia t too tmin detaks e ja tarbi mine toimuvad takse sama liitumispunktiga seotud kodu tarbija te või korteriühistu elektripaigaldise piires“; 7 ) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 1 3 ja 1 4 järgmises sõnastuses: „(1 3 ) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist üldjuhul tähtaja liselt ga , mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võrgust võtmis t , piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud (edaspidi paindlik liitumine ). Paindlikku liitumist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on võrguettevõtjaga tähtajatus paindli k k us liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud . (1 4 ) Jaotusvõrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 3 nimetatud piirkonnas planeeritud võrgutugevdustöid edasi lükata ning ja paindlik liitumine tuleb muuta püsivaks p eale ärast võrgutugevdustööde lõpetamist , välja arvatud juhul , kui paindlik liitumine on tagatud tähtajatult. “; 8 ) paragrahvi 65 lõike 3 punkt i 4 täiendatakse pärast sõna „edastamisvõimsus“ sõnadega „ ja paindliku liitumise kokkulepet ei saavutatud “; 9 ) seadust täiendatakse §-ga 65 1 järgmises sõnastuses: „ § 65 1 . Nõuded elektri paigaldistele riigi julgeoleku tagamiseks (1) Võrguteenuse osutamise ks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. (2) Riigi julgeoleku ohustamiseks loetakse elektroonilise side seaduse § 87 3 lõikes 2 nimetatud asjaolude ilmnemist. (3) Suure riskiga riist- või tarkvara hinnates arvestatakse muu hulgas elektroonilise side seaduse § 87 3 lõikes 3 loetletud teavet. (4) Tegevus loaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hanki des käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudest. “; 10 ) paragrahvi 67 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse paragrahvi § 58 3 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergiat jagades saldeeritakse kauplemisperioodil mõõtepunkt e id läbinud tootmis- ja tarbimissuunaline elektrienergia oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate vahel käesoleva seaduse § 111 3 lõikes 2 8 nimetatud andmevahetusplatvormil vastavalt samas lõikes nimetatud arvelduspõhimõtteid kasutades .“; 11 ) paragrahvi 70 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel teavet, mida on vaja tõhusaks juurdepääsuks võrgule ja võrgu kasutamiseks , sealhulgas teavet paindliku liitumise võimaluse kohta.“; 12) paragrahvi 7 2 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „sätestatut“ tekstiosaga “ ning ja looma võrguettevõtjale stii muli d võtta elektrisüsteemi kulutõhusaks käitamiseks ja arendamiseks kasutusele paindlikkusteenused, sealhulgas tarbimiskaja ja energia salvestamise hankimisek s , j ärgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklit 18“; 13) paragrahvi 75 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 14 ) paragrahvi 76 1 lõigetes 2, 2 1 ja 2 2 ning § 76 2 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „riigihange“ sõnaga „konkurss“ vastavas käändes; 15 ) paragrahvi 76 1 täiendatakse lõigetega 2 4 ja 2 5 järgmises sõnastuses: „(2 4 ) Üldteenuse osutamise konkursi korras algatamisest teavitab võrguettevõtja oma veebilehel. (2 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konkursi korraldamise kor d kehtes tatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel kehtesta an tud elektrituru toimimise võrgueeskirjas.“; 16 ) paragrahvi 76 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud uuele üldteenuse osutajale edastama üldteenuse osutamisega seotud kliendiandmed ja arveldusinfo , et taga maks da teenuse osutamise üleminek u ilma kliendi poolse te täiendavate lisa tegevus t eta. (4) Üldteenuse osutamise üleminekul ühelt müüjalt teisele on senine üldteenuse osutaja kohustatud esitama pärast teenuse osutamise lõppemis t e järgselt korrigeerivad arved kuni 12 kuu ulatuses nende arveldusperioodide eest, mille osas mõõteandmeid on võrguettevõtja mõõteandmeid korrigeerinud ning korrigeerimisperiood ulatus üldteenuse osutamise perioodi.”; 17) paragrahvi 87 1 täiendatakse lõikega 4 3 järgmises sõnastuses: „(4 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ette nähtud nime tatud tootmise alustamise perioodi võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 3 nimetatud liitumistaotluste puhul tootmis e tehnoloogia muutmise taotlemise korral pikendada ü ks kord hekordselt vastavalt uue le taotluses nimetat tood ud tehnoloogia le puhul samas lõikes 4 ette nähtud tootmise alustamise perioodi le järgi .“; 18) paragrahvi 87 1 täiendatakse lõikega 5 3 järgmises sõnastuses: „(5 3 ) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta liitumistaotlustes, mis on sõlmitud pärast 2025. aasta 13. juunit.“; 19 ) paragrahvi 87 1 täiendatakse lõikega 6 4 järgmises sõnastuses: „(6 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“; 20) paragrahvi 87 1 lõige t 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest arvates vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse 95-protsendilise võimsuse ulatuses tasu, mi da s arvutatakse lepingujärgse tootmisvõimsuse ja saavutatud võimsuse vahena, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvutamise põhimõttest. Nimetatud tasu ei rakendu mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses, mis on seotud käesoleva seaduse § 42 2 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismis osalemisega või § 42 5 lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise teenuses osalemisega või mis on vajalik süsteemihalduriga sõlmitud pikaajalise sagedusreservide lepingu täitmiseks või süsteemihalduriga sõlmitud tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu täitmiseks.“; 21) paragrahvi 87 1 täiendatakse lõikega 7 3 järgmises sõnastuses: „(7 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata kuni 15 kW ( kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme puhul.“; 22 ) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „(14) Kui füüsilisest isikust tarbija on võrguettevõtja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või võrguettevõtja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu katkestada tarbija võrguühendust. Võrguettevõtja võib võrguühenduse katkestada käesolev a s paragrahvi lõigetes 1– 4 ja 7 – 9 sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata . (15) Kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu võlgnevuse müüjale, võib müüja esitada võrguettevõtjale taotluse katkestada võrguühendus käesoleva s paragrahvi lõigetes 1– 4 ja 7 – 9 sätestatud korras. Võrguettevõtjal on õigus jätta nimetatud taotlus rahuldamata või lükata võrguühenduse katkestamine edasi.“; 23 ) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 4 2 j ärgmises sõnastuses: „(4 2 ) Kui füüsilisest isikust tarbija on müüja suhtes algatanud vaidluse kohtuvälise lahendamise menetluse, ei või müüja vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude tõttu elektrilepingut üles öelda. Müüja võib elektrilepingu üles öelda käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui tarbija kaebus jäetakse menetlusse võtmata või rahuldamata .“; 24 ) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Käesoleva seaduse §-s 65 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“; 25) paragrahvi 93 lõik e 6 punkti 1 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ 1227/2011“ tekstiosaga „ , 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ( ELT L 326, 0 8.12.2011, lk 1–16 ) , “; 26 ) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 8 1 järgmises sõnastuses: „8 1 ) kontrollib, kas käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 1 nimetatud riskimaandusstrateegia on kasutusele võetu d ;“; 27) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 22 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22 1 ) jälgib, et turuosalised ei seaks omatoodetud elektrienergia tarbimisele, hajutatud energiatootmisele ja selle võrguga ühendamisele, energiajagamisele ning , taastuvenergia- ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;“; 28 ) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227 / 2011 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõike s 6 sätestatule kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikusta da teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta eest määratud karistus t e kohta puudutava informatsiooni oma veebilehel sama määruse arti kli 18 punkti s 6 sätestatu kohaselt. “; 29 ) paragrahvi 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 30 ) paragrahvi 95 täiendatakse lõigetega 4 1 - – 4 3 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot . (4 2 ) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või ebakohase mittenõuetekohase täitmise korral on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. (4 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär käesoleva seaduse §-s 18 1 sätestatud nõuete rikkumise korral on põhivõrguettevõtja suhtes puhul üheksa miljonit eurot, kusjuures ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks rakendatav sunniraha ei või kokku ületada üheksat miljonit eurot.“; 31 ) paragrahvi 101 1 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „ 400 000 “; 32 ) paragrahv 101 4 tunnistatakse kehtetuks; 33 ) seadust täiendatakse §-dega 101 6 –101 10 järgmises sõnastuses: „ § 101 6 . Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 101 7 . Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 101 8 . Elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 101 9 . Registreerimis e nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 101 10 . Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui kakskümmend 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summ as .“; 34 ) paragrahvi 103 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“; 35 ) paragrahvi 103 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „ 4 00 000“; 36 ) seadust täiendataks e §-ga 103 1 järgmises sõnastuses: „ § 103 1 . Andmete kogumise nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s .“; 37 ) paragrahvi 10 5 lõikes 2 asendatakse arv „ 3200 “ arvuga „ 4 00 000“; 38 ) paragrahvi 106 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat. “; 39 ) paragrahvi 111 3 lõige 17 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(17 1 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõike 6 esimest, kolmandat ja viiendat lauset, sama paragrahvi lõiget 6 4 , lõike 7 esimest lauset ning lõi get keid 6 4 ja 7 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist.“; 40 ) paragrahvi 111 3 lõige 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(18) Käesoleva seaduse § 87 1 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas 2023. aasta 17. märtsi seisuga elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes alates 2025. aasta 1. jaanuarist, kui § 87 1 lõikes 4 nimetatud periood on möödunud ning piirangud on kõrvaldatud. Eelmises lauses nimetatud Sed a tasu rakendatakse 2023. aasta 17. märtsi seisuga rajatud ja võrguga ühendatud tootmisseadme või sellise tootmisseadme suhtes, mille rajamist ei takista riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirang.“; 41 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõi kega 28 31 järgmises sõnastuses: „( 31 28 ) Süsteemihaldur loob andmevahetusplatvormile liidese ja valiku arvelduspõhimõtteid , mis võimaldab käesoleva seaduse § 58 3 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires ja mõõtepunktide üleselt elektrienergia jagamises osaleda. “; 42 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõi k ega 2 9 32 järgmises sõnastuses : „ ( 32 29 ) Käesoleva seaduse § 76 1 lõikes 2 nimetatud konkurs i s e peab võrguettevõtja hakkama korraldama alates 2027. aasta 1. juunist . “; 43 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 30 33 järgmises sõnastuses: „( 30 33 ) Enne 2026. aasta 1. mai d al us ga tatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. “ ; 44 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26. 0 6.2024).“. § 2. Maagaasis eaduse muutmine Maagaasi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 2 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Konkurentsiametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227 / 2011 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses sätestatud õigused. Konkurentsiamet võib avalikustada teabe nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta eest määratud karistus e t puudutava informatsiooni kohta oma veebilehel määruse artikli s 18 lõike 6 kohaselt. “; 2 ) paragrahvi 38 2 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 38 2 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Lõikes 1 nimetatud s unniraha ülemmäär on füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot. (3) Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise või eba mittenõuete kohase täitmise korral on lõikes 1 nimetatud sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 100 000 eurot või kuni 15 protsenti tema aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan . “; 4) paragrahv 44 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-dega 44 8 –44 13 järgmises sõnastuses: „ § 44 8 . Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 44 9 . Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 44 10 . Gaasi hulgimüügit uruga manipuleerimi se keelu rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 44 11 . Registreerimis e nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 44 12 . Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . § 44 13 . Andmete kogumise nõude rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest , kui selle teo on toime pannud toime füüsiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav as summa s .“; 6) parag ra hvi 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis aastat. “; 7 ) seadust täiendatakse paragrahviga §-ga 48 7 järgmises sõnastuses: „ § 48 7 . Enne 2026. aasta 1. maid al us ga tatud väärtegude menetlemine Enne 2026. aasta 1. maid al us ga tatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt .“. § 3 . Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduse paragrahvi § 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevuse avatus otse ne sele kokkupuude konkurentsi ga le määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35 sätetele kohaselt R ahandusministeeriumi või vastava hankija taotluse alusel.“. § 4 . Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 25, 28 – 38, 43 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail . ning (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6, 10 ja 41 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ ……………. 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)
0 8 .08 .202 5 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte E elnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korrastamise parandamisega ( ELT L, 2024/1711, 26.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1711/oj ) (edaspidi ka direktiiv ) ning rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) 2024/1106, m illega muudetakse määrusi (EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia hulgimüügiturul (ELT L, 2024/1106, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj ) (edaspidi ka määrus ) . E elnõu kohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, maagaasiseadust ja riigihangete seadust. E lektrituruseaduse sse lisatakse : paindliku elektrivõrguga liitumise võimalus piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud ; tarbijate elektrivõrgust lahtiühendamise keeld kohtuvälise menetluse lahendamise ajal ; avatud tarnijatele kohustus kasutada riskimaandusstrateegiaid fikseeritud hinnaga lepingute puhul ; võrgutasude metoodikale esitatava te nõu ete täpsustus , mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks õiguslik alus selleks, et tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saa ksid osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise piires; tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu vabastus kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmetele ; riigi julgeoleku põhimõtted elektri paigaldistes kasutatav at riist- või tarkvara hankides; üldteenuse hankimise regulatsiooni muudatus , kus riigihan k e korraldamise kohustus asenda takse konkurssi korraldamise kohustusega ; Elektri ja gaasi hulgituru manipuleerimise eest kaitsmise määrusega (EL) 2024/1106 (REMIT) sätestatud trahvimäärade uuendamine . Trahvimäärade tõstmine tuleneb REMIT määrusest , mille artikkel 18a sätestab maksimaalsed trahvimäärad, mida elektri- ja gaasituru regulaator (Eestis Konkurentsiamet) saab rikkumiste korral rakendada. Harmoniseeritud trahvimäärad on Euroopa Liidus (EL) kehtestatud selleks, et tagada REMIT määruse rikkumise korral kõigis liikmesriikides trahvide järjepidev kohaldamine. Selleks on REMIT määruses kehtestatud loetelu trahvidest ja teistest meetmetest, mida riiklikud elektri- ja gaasituru regulaatorid peaksid saama rakendada. Maksimaalsed trahvimäärad ei piira siiski Konkurentsiameti võimalust kehtestada juhtumipõhiselt väiksemaid trahve. Karistused REMIT määruse rikkumise eest peaksid olema proportsionaalsed, mõjusad ja heidutavad ning kajastama rikkumise liiki, võttes arvesse ne bis in idem (mitte kaks korda sama asja eest) karistamise põhimõtet. Maagaasiseaduses tehtavate muudatustega antakse Konkurentsiametile selgemad volitused järelevalve teostamiseks ja sätestatakse karistusmäärad REMIT määruses sätestatud kohustuste rikkumiste korral. Riigihangete seaduses sätestatakse muudatus, mille eesmärk on vabastada Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv i 2014/25/EL artikli 35 lõikele 1 . Muudatused on vajalikud, et võtta üle direktiiv (EL) 2024/1711 ja lahendada elektriturul praktikas esile kerkinud kitsaskohti seoses üldteenuse hankimisega , riigi julgeoleku tagamisega võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks elektrivõrgus kasutatavat riist- või tarkvara hanki misel, võrgutasude metoodikale esitatavate nõuetega ja REMIT määrusest tulenevate nõuete tõhus kohaldamine Eestis . Muudatuste eesmärk on kaitsta tarbijaid ja võimaldada tarbijatel energiat jagada. Muudatusel on tarbijatele positiivne mõju, kuna paraneb nende kaitse ja tekivad lisavõimalused elektriturul osaleda. Eelnõuga kaasneb positiivne mõju kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu. Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes vähesel määral kasvavad. Võrguettevõtjad peavad võimaldama paindlikke liitumisi piirkondades, ku hu planeeritud võrguarendustöödega ei ole veel jõutud, et oma võrku tõhusalt käitada ja vältida võrgu kulukat laiendamist. Seoses sellega peab võrguettevõtja vabade võimsuste kaardirakendust täiendama saadaolevate paindlike liitumiste võimalustega. Liitumistingimuste väljatöötamine on võrguettevõtjale juba olemasolevast seadusest tulenev kohustus. Muudatuste tulemusel suureneb ka Konkurentsiameti halduskoormus . Põhiline halduskoormuse kasv tulene b REMIT-määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri hulgituru (sh nii päev-ette, päevasisene kui ka reguleerimisturg) järelevalvet. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud K liima ministeeriumi ( KLM ) energeetikaosakonna energiaturgude ekspert Marie-Ursula Vaks (
[email protected] ) ja sama osakonna taastuvenergia valdkonnajuht Tauno Hilimon (
[email protected] , 625 6476) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilis e ekspertiisi teostas id Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Anna-Liisa Kotsjuba (teenistussuhe lõppenud) ja Käthlin Oeselg (
[email protected] ) . Eelnõu on k K eeletoimeta ja oli nud Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja d Inge Mehide (
[email protected]) ja Merike Koppel (m
[email protected] ) . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks ning muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS ) 18. juuli 2025. a redaktsiooni (RT I, 08.07.2025, 41), elektroonilise side seaduse 28. juuni 2025. a. redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 10) , maagaasiseaduse 18. oktoobri 2024. a. redaktsiooni (RT I 08.10.2024, 12) ja riigihangete seaduse 18. juuli 2025. a redaktsiooni ( RT I, 08.07.2025, 52 ). Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 1 ja 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on kiireloomuline ja käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Seaduse eesmärk Kavandatud seaduseelnõu peamine eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ga (EL) 2024/1711 tehtud muudatused elektrituru korralduse parandamiseks. Elektrienergia siseturu korralduse parandamise eesmärk on hästi lõimitud energiaturg, mis võimaldab liikmesriikidel saada kõigis turutingimustes ühtsest energiaturust majanduslikku kasu , tagab ühtlasi varustuskindluse ja toetab CO 2 heite vähendamist, et saavutada liidu kliimaneutraalsuse eesmärk. Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütuse hindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetel e . Elektrituru korralduse muudatused peaksid tagama, et tarbijad on kaits tud energia hinna kriiside eest ning võrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise menetluse lahendamise ajal . Võrguühenduse kasutajate võimalus sõlmida paindlik liitumisleping p iirkondades, kus elektrivõr gu võimsus uutele liitujatele on piiratud , pakub ka võrguettevõtjale lahendust hajaasustuste arendamiseks , tagades, et prioriteediks on planeeritud võrgu tugevdamine . P aindlikke liitumisi võimaldatakse alalise lahendusena piirkondades, kus võrgu tugevdamine ei ole tõhus, ning võrguühendust taotlevatele võrgukasutajatele muudetakse võimalikult nähtavaks eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad. Tarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunkti piires. Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 1 . Elektrituru korralduse parandamiseks täpsustatakse seaduses võrgutasude metoodikale esitatavate nõu deid , mis peab looma võrguettevõtjale stiimulid paindlikkusteenuste kasutuselevõtuks , riigi julgeoleku põhimõtte i d elektri paigaldistes kasutatavat riist- või tarkvara hanki des ja üldteenuse hankimise regulatsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljas t paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse elektrituruseadust , teise paragrahviga muudetakse ja täiendatakse maagaasiseadust, kolman das paragrahvis muudetakse riigihangete seadust ja neljan das paragrahvis reguleeritakse seaduse jõustumise aega. 3.1. Elektrituruseaduse muutmine ELTS § 1 lg 2 Täiendatakse § 1 lõike 2 lause sõnastust eesmärgiga anda selge sõnum, et elektrituruseaduse ga sätestatava regulatsiooni eesmärgiks on lisaks varustuskindlus e tagamisele ka konkurentsivõimeline elektri lõpphind. ELTS § 3 p 1 4 M uudetakse § 3 punkti 1 4 mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja sõnastust, lisades aktiivse võrguteenuse kasutaja tegevuste nimistusse energiajagamine, ning eemaldatakse nõue toota energiat tema omandis oleval kinnistul . Aktiivsed võrguteenuse kasutajad saavad võimaluse parandada oma tootmisvõimet ning osaleda veelgi aktiivsemalt elektriturul. Aktiivse võrguteenuse kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ja salvestatud elekter ei pea enam olema toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Direktiiv annab võimaluse aktiivsetel võrguteenuse kasutajatel tegeleda elektritootmise ja salvestamisega ka neile otseselt mitte kuuluval kinnistul, maaüksusel või hoones. Endiselt jääb t ingimuseks, et selline tegevus ei kujuta endast aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootjale. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele . Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ülejääva e nergia jagamine leevendab kõrgete energiahindade mõju ning võimestab suuremat rühma tarbijaid , nagu kaitsetud tarbijad ja energiaostuvõimetud tarbijad, kel muidu ei ole rahaliste või ruumiliste piirangute tõttu võimalust saada aktiivseks tarbijaks . Ühtlasi ai tab energiajagamine suurendada uute tootmis- ja salvestusvõimsuste rajamist . A sjakohas eid hinnasignaale ja salvestusüksus i lõimi des võib elektrijagamine aidata luua aluse selleks, et ära kasutada väiksemate tarbijate paindlikkus t . ELTS § 39 lg 2 2 Seaduse täpsustamine on vajalik selgitamaks asjaolu, et tootmissuunalise võimsuse piiramise rakendamist ja käesoleva seaduse § 39 lg 2 2 nimetatud metoodika alusel piiramise eest hüvitise maksmist kohaldatakse ainult sellise põhivõrguga liitunud tootja suhtes, kes on liitunud 2025. aasta 13 . juunil jõustunud elektrituruseaduse muudatusega kehtestatud n iinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel ehk pärast käesoleva seaduse § 72 lõike 6 3 jõustumist. Nii on tagatud võrdne kohtlemine tootjate vahel, kes on liitunud enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist ja pärast selle jõustumist, kuna enne uue liitumistasu süsteemi jõustumist liitunud tootjad on oma liitumislepingu raames juba tasunud ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamise investeeringute kulud kogu ulatuses. Seevastu uue liitumistasu süsteemi alusel liituvate tootjate jaoks vajalikud võrgu läbilaskevõime suurendamise ga seotud investeering u kulud sotsialiseeritakse osaliselt üldises võrgutasus. ELTS § 44 p 1 1 ja p 1 2 Seadust täiendatakse § 44 lõigetega 1 1 ja 1 2 . Avatud tarnija peab tagama tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel avatud tarne lepinguga riskimaandusstrateegiad, et vähendada tarnehäirete ohtu, ehk et fikseeritud hinnaga lepingute puhul kehtiks lepingus kokkulepitud hind kuni lepingu tähtaja lõpuni ka energiahinnakriiside ajal. Kui tarnijad ei taga, et nende elektriportfellis on riskid piisavalt maandatud, võib elektri hulgimüügihindade muutus tähendada neile finantsriski ja põhjustada elektriportfelli tõrkeid. Kulud võivad sel juhul kanduda üle tarbijatele ja teistele võrgukasutajatele. Seepärast peavad kindlaksmääratud hinna ja tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumise korral olema tarnijate riskid asjakohaselt maandatud. Asjakohases riskimaandusstrateegias tuleks arvesse võtta tarnija juurdepääsu oma toodangule, tema kapitalisatsiooni ja sõltuvust hulgimüügituru hindade muutumisest, samuti tarnija suurust või turu struktuuri. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi ( financial transmission rights , FTR ), sõlmida otselepinguid ( over the counter , OTC ) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente , mis võimaldavad elektrihinna riske maandada. ELTS § 44 lg 4 1 S eoses üldteenuse osutamist puudutavatele sätete muutmisega tuleb riigihan k e korraldamise kohustus asendada konkurssi korraldamise kohustusega ka § 44 lõikes 4 1 , mis reguleerib elektrienergia müüki avatud tarne katkemise korra l. ELTS § 58 3 lg 4 Muudatusega kehtestatakse õiguslik alus selleks, et kodutarbijad, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, saavad osaleda ühiselt toodetud taastuvenergia jagamises tarbijapaigaldise sees eeldusel, et tootmine ja tarbimine toimuvad sama liitumispunkti piires. Kehtivas seaduses ei ole sätestatud, kuidas täpsemalt tarbija saab elektrijagamises osaleda ja millised kulud talle rakenduvad. Elektri jagamist tarbijapaigaldise piires visualiseerivad allolevad skeemid. E esmärk on soodustada oma tarbeks toodetud taastuvenergia kasutamist ning lihtsustada energia jagamist tarbijate vahel hoone või kinnistu sees. Tehniliselt on praegu võimalik liitumispunkti piires energiat jagada, kui kõik tarbijad on nõus ühiselt elektrit soetama. Elektri ühisost tähendab, et tarbija loobub oma õigusest ise endale sobiv elektrimüüja valida ja elektrileping sõlmida, samuti vähendab elektri ühisost tarbija huvi oma tarbimist juhtida. Ühise liitumispunkti kaudu elektrienergia jagamine võimaldab elanikel ühiselt hoones toodetud taastuv e nergiaga oma arveid vähendada. ELTS § 65 lg 1 3 ja 1 4 Seaduse paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 1 3 ja 1 4 , millega kehtestatakse jaotusvõrguettevõtjale nõue pakkuda oma teeninduspiirkonnas võimalust sõlmida paindliku liitumist. Piirkondades, kus elektrivõrgu võimsus on piiratud, peab võrguühendust taotleval võrgukasutajal olema võimalik sõlmida ilma püsikindluseta, paindlik liitumisleping. Kõnealune leping on üldjuhul tähtajaline ning peaks näiteks arvesse võtma energia salvestamist või piirama aega, mil elektrijaam saab võrku suunata elektrienergiat või -võimsust, mida on võimalik turule viia, võimaldades selle osalist kättesaadavaks tegemist. Jaotusvõrguettevõtjal ei pruugi olla võimalik paindlikkus liitumislepingus märkida lepingu tähtaega, kuivõrd see on seotud võrguinvesteeringu realiseerimisega. Kuigi investeeringute valmimisel on hinnangulised tähtajad, siis sõltub võrgu arendamine mitmetest asjaoludest – võrguettevõtja eelarvelistest vahenditest (võrgutasu ei kata investeeringute vajadusi täies ulatuses), planeerimise ja ehitamise käigus ilmnenud takistustest (keelualad, vaidlused maaomanikega) jne. Seega saab paindlik liitumine olla piiratud võrgu ehitustööde valmimisega, mis ei pruugi võrguettevõtjale kuupäevaliselt teada olla. Paindliku liitumise lepingud võimaldavad võrguettevõtjal tavapäraselt võrgu tugevdamise plaanidega edasi liikuda. Paindlikud liitumised muudetakse püsikindlaks niipea, kui võrk on valmis. Samuti on võimalus pakkuda paindlikku liitumist püsiva lahendusena olukorras, kus võrgu arendamine antud piirkonnas ei ole optimaalne või kui turuosaline ise on püsiva paindlikku liitumisega nõus (nt salvestid). Taotlevale võrgukasutajale antakse võimalikult selget teavet, mida kujutavad endast eeldatavad piirangud, mis paindliku liitumise lepingu puhul kehtivad. P õhjendatud juhul võib jaotusvõrguettevõtja paindliku liitumispakkumise väljastamisest keelduda, eelkõige juhul, kui puudub paindliku liitumisühenduse pakkumiseks tehniline võimekus . Liitumise tüüptingimused koostab võrguettevõtja ning avaldab need oma veebilehel. ELTS § 65 lg 3 p 4 Muudetakse § 65 lõike 3 punkti 4 sõnastust. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui tema võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Paindliku liitumise nõude valguses tuleb kõnealuse punkti sõnastust täiendada ning lisada peale edastamisvõimsuse puudumise ka paindliku liitumise kokkuleppeni mittejõudmine. Vajaliku edastamisevõimsuse puudumine võib tähendada muuhulgas ka seda, et vastavas piirkonnas ei ole võimalik uusi liitujaid püsikindlalt võrguga ühendada, mis tõttu on asjakohane kõnealuses piirkonnas paindliku liitumise võimaluse loomine. ELTS § 65 1 lg 1-4 Seadust täiendatakse §-ga 65 1 . L õike 1 kohaselt ei tohi võrgu teenuse osutamise ks ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Mõiste t „riigi julgeolek“ on seletatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes (edaspidi JPA) ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukavas 20 22 –20 31 (edaspidi RKAK) . JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna toimimise mis tahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Elektri võrgu teenus kuulu b elutähtsate teenuste hulka. Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist tagavate teenuste kasutatavus ei satuks ohtu võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või võrguseadmete vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja manipulatsioonide tõttu . Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse sellest tootjast ning võimendab temaga seotud riske . L õi g e 2 sätestab asjaolud, mille ilmnemise korral võrgu teenuse osutamise ks elektri võrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut . Säte viitab elektroonilise side seaduse (ESS) § 87 3 lõikele 2, kus on loetletud, et kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut järgmiste asjaolude tõttu: 1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva suure riski tõttu (edaspidi suure riskiga riist- või tarkvara) või 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Esimes es punktis nimetatud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtu vad konkreetse st ettevõtja st . Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara tootja või tegevusloaga võrguettevõtjale hooldus- või tugiteenust pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet pealt kuulata. L õike 3 kohaselt tuleb suure riskiga riist- või tarkvara hin nates arvest ada muu hulgas ESS-i § 87 3 lõikes 3 loetletud tea bega. ESS-i § 87 3 on kehtestatud e lektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus ega ( 437 SE ) . 437 SE seletuskirjas põhjendatakse loetelu järgmiselt: ESS § 87 3 lõikes 3 esitatakse näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile. Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga, tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt põhjendatud ja kaalukas. Võrguteenuse puhul on analoogselt sideteenusega tegemist elutähtsa teenusega, mistõttu on riskihindamine riist- või tarkvara hankides põhjendatud. Samuti on võrguteenuse osutajatel asjakohane arvestada riskihindamise käigus ESS-i § 87 3 lõikes 3 nimetatud teabega. 437 SE seletuskiri loetleb lisaselgitused ESS-i § 87 3 lõikes 3 nimetatud teabe kohta: Punktid, mida tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kohta riskianalüüsis muu hulgas hinnatakse on järgnevad: 1) tema asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu (edaspidi EL), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ega Majandusliku Koostöö või Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik; 2) tema asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi; 3) tema asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust; 4) tema asukohariik käitub küberruumis agressiivselt; 5) asukohariigile on EL-i, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid; 6) ta allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele; 7) tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil; 8) tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; 9) tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; 10) tema rahastamine ei ole läbipaistev; 11) tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; 12) ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu. Eesti on EL, NATO ja OECD liikmesriik. Nende organisatsioonide liikmesriikides asuvad ettevõtjad on üldiselt vähem riskantsed, kuna nendes riikides kehtivad kokkulepped, väärtused ja põhimõtted, mis ühilduvad Eesti riigi julgeoleku huvidega. OECD liikmesriike ühendavad väärtused nagu avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine ning NATO liikmesriike isikute vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik. EL põhimõtted on inimõiguste austamine, demokraatia, õigusriik, inimväärikus , vabadus ning muud EL õigusaktides sätestatud põhimõtted. Neid väärtusi kandvad riigid on üldiselt vähem tõenäolised sekkuma oma riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga kahjustada Eesti riigi julgeolekut. Sarnaselt eeltooduga on väiksem risk taolisele sekkumisele, kui asukohariigis järgitakse demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja austatakse inimõigusi ning kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust. Demokraatliku õigusriigi põhimõte tähendab, et kehtivad sellised õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Õigusriigi all on mõeldud õigusriiki laiemas tähenduses ehk mitte ainult riiki, kus on olemas seadused, vaid on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Riik, kus kaitstakse muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust, on vähem tõenäoline sekkuma enda riigis asuva ettevõtja tegevusse eesmärgiga teise riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust rikkuda. Kuna sidevõrke läbib suur hulk andmeid, millest osa on tundlikud andmed, peab olema kindlus, et sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kaudu nendele andmetele kolmandatel isikutel ja riikidel õigusvastaselt juurdepääsu pole. Teave, et asukohariik käitub küberruumis agressiivselt või EL, NATO või OECD liikmesriigid on asukohariigile omistanud küberrünnakuid, indikeerib , et asukohariik võib taolisi küberrünnakuid korraldada sidevõrkude tehnoloogia kaudu ka Eesti vastu. Punktid selle kohta, kas ettevõtja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusel ning kas tema asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil, baseeruvad eelkõige teise riigi õigusruumi hindamisel. Kui näiteks asukohariigi õigusaktid võimaldavad kohtuliku kontrollita anda ettevõtjale korraldusi luure või riigikaitse huvides teise riigi järele luurata, on see ohumärk Eesti riigi julgeoleku aspektist. Punktid 8-10 (kas tema majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; tema omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; tema rahastamine ei ole läbipaistev) indikeerivad eelkõige seda, et ettevõtjal võib olla varjatud sidemeid välisriigi valitsusega, mis panevad teda sõltuma selle välisriigi valitsuse tahtest ning luure ja agressiivse teiste riikide mõjutamise kaalutlustest. Punktid 11-12 (tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; ta ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu) keskenduvad eelkõige sellele, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja ise tähtsustab küberturvalisust ning on suuteline tarneid tagama. Kui ettevõtja ise küberturvalisust ei tähtsusta, on suurem risk, et tema riist- ja tarkvara sisaldab ohtlikke turvanõrkusi. Kui ettevõtja järjepidevalt, ka pahatahtlikult, tarneid ei taga, seab see ohtu sidevõrgu toimimise ja turvalisuse, sest sidevõrk vajab uuendamist nii riist- kui ka tarkvara puhul. 2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne. Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile. Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab, et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata . L õike s 4 täpsustatakse , et tegevusloaga võrguettevõtja lähtub riist- või tarkvara hankides nõudest hinnata ohtu julgeolekule ja võtta seda hankimise käigus arvesse. Piirdutakse üksnes tegevusloaga võrguettevõtjatega, kuna nemad osutavad avalikku võrguteenust. ELTS § 67 lg 9 Seaduse § 67 lõikes 9 täpsustatakse, et § 58 3 lõikes 4 nimetatud liitumispunkti piires elektrit jagades toimub kauplemisperioodil tootmis- ja tarbimissuunalise elektrienergia saldeerimine . Saldeerimine pikema ajavälba puhul ei ole põhjendatud, kuna see toob kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimimise ja mõju elektribörsi hinnale. Näiteks aasta jooksul saldeeritav elektrienergia toob kaasa olukorra mil suvel toodetud elektrit kasutavad tarbijad talvel, kuigi talveperioodil toodetud elekter on kallim – see on mõnes EL riigis toonud kaasa olukorra, kus suvel on sadadesse eurodesse küündivad negatiivsed elektrihinnad ja talvel tuleb elektrimüüjal soetada tarbijale müügiks kallimat elektrienergiat, mille eest tarbija ei tasu kuna ta saldeerib suvel toodetud elektrit oma talvisest tarbimisest . Elektri börsihinnad, mis ei peegelda elektrituru tegelikku olukorda, võivad tuua kaasa elektrisüsteemi ebaefektiivse toimise ja ohud varustuskindlusele. Tarbijatevahelise kokkuleppe all on mõeldud seda, et tarbijad, nt korteriühistu liikmed, lepivad kokku, millised korterid osalevad elektri jagamises ja millistel alustel elektrit jagatakse. Näiteks võivad korteriühistu liikmed leppida kokku, et jagamise aluseks võetakse korterite põrandapind, või otsustada jätta elektri jagamisest kõrvale korterid, kes ei ole taastuvelektri tootmisseadme rajamisse panustanud. ELTS § 70 lg 8 Muudetakse § 70 lõike 8 sõnastust, mida täiendatakse nõudega anda teavet muu hulgas ka paindliku liitumise võimaluste kohta. Direktiivist lisanduv nõue loob kohustuse võrguettevõtjale anda muuhulgas infot ka paindliku ühenduse loomise võimalikkuse kohta ülekoormatud piirkondades, seda muidugi konfidentsiaalsuse nõuet silmas pidades. ELTS § 72 lg 4 Seadust täiendatakse § 7 2 lõike 4 teist lauset Konkurentsiameti kasutatava v õrgutasude metoodika asjus. Konkurentsiameti kasutatav metoodika pea ks arvestama , et v õrguta sud pea vad pakkuma võrguettevõtjatele stiimuleid kasutada paindlikkusteenuseid, eelkõige tarbimiskaja ja energia salvestamist . Võrguettevõtjal puudub muidu võimalus arendad a uuenduslikke lahendusi olemasoleva võrgu optimeerimiseks ja paindlikkusteenuste hankimiseks. V õrgutariifid tuleb kavandada nii, et neis võetaks arvesse võrguettevõtjate tegevus- ja kapitalikulusid või mõlema tõhusat kombinatsiooni, et elektrisüsteemi kulutõhusalt käitada. Kulude kajastamise nõue ei tohiks piirata võimalust jaotada kulud tõhusalt ümber, kui kohaldatakse ajapõhiseid võrgutasusid. See aita b taastuvatest energiaallikatest saadud energiat võimalikult väheste kuludega rohkem elektrisüsteemi lõimida ja võimaldaks lõpptarbijatel oma paindlikkuslahendusi väärtustada. Konkurentsiametil on keskne roll piisavate investeeringute tagamisel võrgu vajalikuks arendamiseks, laiendamiseks ja tugevdamiseks. Konkurentsiamet pea b edendama selle investeeringu kasutamist, ergutades võrgu arendamist , et tulla toime taastuvenergia tootmisega, sealhulgas vajaduse korral taastuvenergia eelisarendusaladel . ELTS § 75 1 lg 4 Punktiga tunnistatakse § 75 1 lõige 4 kehtetuks bürokraatia vähendamiseks. Elektrituruseaduses ei ole vaja sätestada eraldi audiitori kontrolli reklaami ja arvete info osas, ku na see on juba kaetud reklaamiseaduse , t arbijakaitseseaduse ja raamatupidamise seaduse ga. Reklaamiseadus (§ 3 ja § 4) sätestab, et r eklaam peab olema tõene, selge ja mitteeksitav ning k eelatud on reklaam, mis jätab tarbijale eksliku mulje. Tarbijakaitseseadus (§ 16 ja § 27) k eelab ebaausa kaubandustava, sealhulgas eksitava info toote omaduste kohta ning n õuab, et esitatud teave (sh arvetel ja pakkumistes) oleks arusaadav ja täpne. Raamatupidamise seadus ja rahanduse järelevalve normid võimaldavad juba audiitoril hinnata ettevõtte aruandluse ning tegevuse usaldusväärsust, sealhulgas taastuvenergia väiteid. ELTS § 76 1 lg 2 – 2 2 Paragrahvis 76 1 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks. ELTS § 76 1 lg 2 4 ja 2 5 Seadust täiendatakse uute lõigetega, millega sätestatakse konkursi väljakuulutamise teavitus (§ 76 1 lg 2 4 ). Uue lõikega 2 5 sätestatakse, et üldteenuse osutamise konkursi kord kehtestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas. ELTS § 76 2 lg 1 ja 2 Paragrahvis 76 2 tehtud muudatuste eesmärk on üldteenuse osutaja leidmise protsessi muuta. Muudatuse tulemusel leiab võrguettevõtja üldteenuse osutaja konkursi teel ning on vajalik, et muuta üldteenuse osutaja määramine võrguettevõtja jaoks võrreldes tänase olukorraga selgemaks. ELTS § 76 2 lg 3 ja 4 Seaduse § 76 2 täiendatakse uute lõigetega 3 ja 4 t agamaks üldteenuse osutamise jätkuvus ja tarbijate jaoks üleminek ühelt müüjalt teisele võimalikult sujuvalt . ELTS § 87 1 lg 4 3 Seadust täiendatakse § 87 1 lõike 4 3 -ga, mis loob võimaluse alates 2025. aasta 13. juunist sõlmitud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta ning erinevatele tootmise tehnoloogiatele on ette nähtud sama paragrahvi lõikes 4 tootmise alustamiseks erinev aeg. Käesoleva muudatusega nähakse ette võimalus pikendada liitumistaotluses toodud tootmise tehnoloogia muutmise taotluse korral ühekordselt tootmise alustamiseks ette nähtud aega vastavalt sellele tehnoloogiale kehtivale tootmise alustamiseks ette nähtud ajale. Näiteks ei ole realistlik, et kui esmane liitumistaotlus pärast 2025. aasta 13. juunit ehk lähtudes uuest, fikseeritud liitumistasude kontseptsioonist tehti päikesepaneelide rajamiseks (millele kehtib tootmise alustamiseks ette nähtud üheaastane periood) ning seejärel esitati taotlus toomise tehnoloogia muutmiseks näiteks tuulepargi rajamiseks maismaale, oleks võimalik esialgsele tehnoloogiale kehtinud ühe aasta jooksul selle maismaatuulepark valmis saada. Seega nähakse seaduses ette võimalus ühekordselt seda perioodi pikendada. Võimalik, et näiteks maismaatuulepargi tehnoloogia muutmisel liitumistaotluses päikesepaneelideks ei lähegi ajapikendust enam tarvis, kuid see võimalus käesoleva seadusemuudatusega siiski luuakse. ELTS § 87 1 lg 5 3 Seadust täiendatakse § 87 1 lõikega 5 3 , mis loob võimaluse alates 2025. aasta 13. juunist sõlmitud liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult muuta. Seadusemuudatus kehtib vaid uutele liitumistaotlustele ning senistele taotlustele jääb kehtima võimalus muuta tootmistehnoloogiat vaid kütuse põletamisel, vesinikul või salvestamisel põhinevaks elektritootmiseks. Samuti jääb kehtima võimalus lisada liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid kuni ei suurendata liitumislepingus sätestatud tootmissuunalist võimsust. Seoses 2025. aasta 13. juunil rakendunud uue ülekandevõrguga liitumise kontseptsiooniga on kadunud ära vajadus võrguvõimsust mõnes ülekandevõrgu osas mõne vähem eeltööd vajava tootmistehnoloogiaga broneerida, kuna üle Eesti kehtivad uue kontseptsiooni järgi olemasolevas ülekandevõrgus võrgutugevdustele ja võrguühenduse rajamisele ülekandevõrguhalduri veebilehel avalikustatud ning Konkurentsiameti kinnitatud metoodikale tuginevad fikseeritud hinnad. ELTS § 87 1 lg 6 4 Seadust täiendatakse § 87 1 lõikega 6 4 , millega nähakse ette tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise erisus kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadmetele (s.o mikrotootjatele) ehk kui ülejäänud tootjad peavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel vähemalt ühe kauplemisperioodi jooksul mõõdetult kasutama oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses, siis kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmisseadme d on tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasust täielikult vabastatud . Tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu norm kehtestati 17. märtsil 2023 ning erisus mikrotootjatele kehtestatakse tagasiulatuvalt alates sellest kuupäevast. Seega ed aspidi rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu üle 15 kW tootmisseadmetele, kuid mitte enam tootmisseadmetele võimsusega kuni 15 kW (kaasa arvatud) ELTS § 87 1 lg 7 Muudatusega laiendatakse tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise aluseid saartalitlusvõime tagamise teenuses osutamise juhul. Samuti nähakse s eadusemuudatusega ette võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse kasutamise kohustus 95 protsendi ulatuses (sarnaselt juba kehtivale liitumislepingujärgse tootmissuunalise võimsuse 95 protsendi ulatuses kasutamise kohustusele). Kui seaduse muudatuse algse eelnõu alusel eksisteeriks tootjaliitumine võimsusega 100 MVA ja kui tootja toodab alakasutustasu arvestusperioodil 94% lepingulisest võimusest, siis peab võrguettevõtja talle esitama alakasutustasu nõude algse eelnõu teksti alusel 6% ulatuses. Seaduse täpsustuse järel tuleks aga arvesse võtta, et tootmiskohustus ise ei ole enam 100%, vaid on 95% lepingulisest võimusest ning sel juhul tuleb tootjale esitada alakasutustasu nõue 1% tootmisvõimuse ulatuses. Selline veidi suurem paindlikkus on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100% lepingulise võimsuse saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski oma lepingulise tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks ainult jäiga 100% võimsuse tootmisnõude tõttu. Täpsustus täidab jätkuvalt seaduse mõtet ja eeldab, et liitumislepinguga tootmisseade on lubatud ulatuses valminud või olemasolevat, võrgulepinguga tootmisseadet kasutatakse pea maksimaalses ulatuses. ELTS § 87 1 lg 7 3 Seadust täiendatakse § 87 1 lõikega 7 3 sarnaselt liitumislepingutele kehtiva erisusega sama seaduse lõikes 6 4 ka kuni 15 kW (kaasa arvatud) netovõimsusega tootmissuunalistele võrgulepingutele selliselt, et tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu, mida on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 ei kohaldata kuni 15 kW tootmissuunalise võimsusega turuosali stele . ELTS § 90 lg 14–15 Seaduse paragrahvi § 90 täiendatakse lõigetega 14 ja 15. Tarbijatel on õigus kasutada oma võrguettevõtja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda võrguettevõtjaga tekkinud erimeelsuste korral , eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks võrguettevõtjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel. Võrgust lahtiühendamise keeld kehti b üksnes vaidluse esemeks olevate faktiliste asjaolude suhtes ja kohtuvälise menetluse kuritarvitamist (sh menetluse ajal edasiste arvete tasumata jätmist) tuleb vältida. Võrguettevõtjad ja tarbijad pea vad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergia t tarnim a ja selle eest maksm a , ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest. Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse , kus t oimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud. Ühtlasi kehtib võrguühenduse katkestamise tähtajaline keeld ainult juhul, kui kaebus on esitatud võrguettevõtja vastu. ELTS § 90 lg 1 kohaselt on võrguühenduse katkestamise õigus üksnes võrguettevõtjal ja üksnes juhul, kui tarbija on jätnud tasumata võrgutasu või üldteenuse /avatud tarne katkemise eest makstava tasu. Seega ei tohiks kaebuse esitamine elektrimüüja vastu takistada võrguettevõtjal võrguühendust katkestada, kui võrguühenduse katkestamise põhjuseks on võrguettevõtjale võrguteenuse tasu maksmata jätmine. Müüja poolt võrguettevõtjale tehtava taotlusega tarbija võrguühenduse katkestamiseks saab toimuda juhul, kui võrguettevõtja on loovutanud võrguteenuse tasu nõuded elektrimüüjale, kes on sõlminud võrguettevõtjaga lepingu ühisarve esitamiseks. Need elektrimüüjad saavad võrguettevõtjalt tellida võrguühenduse katkestuse, kui tarbija on elektrimüüjale jätnud võrguteenuse eest tasu maksmata. Samas on võrguettevõtjal soov või vajadus teatud olukorras võrguühenduse katkestamisest keelduda või seda edasi lükata. Näiteks, kui võlgnevuses olev tarbija on elutähtsa teenuse osutaja, samuti kui katkestada soovitakse eratarbija võrguühendust pühade ajal ja nädalavahetustel. ELTS § 92 lg 4 2 Seaduse §-i 92 täiendatakse lõikega 4 2 . Tarbijatel on õigus kasutada oma elektrimüüja hallatavaid kaebuste esitamise menetlusi ja vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tulemuslik jõustamine ning mitte sattuda ebasoodsasse olukorda elektrimüüjaga tekkinud erimeelsuste korral , eelkõige seoses arvetega või tasumisele kuuluvate summadega. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks elektrimüüjad lõpetada lepinguid endiselt vaidluse esemeks olevate faktide alusel. Elektrimüüjad ja tarbijad pea vad jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige elektrienergia t tarnim a ja selle eest maksm a , ning kaebuste esitamise menetlus ei tohiks olla aluseks kuritarvitamisele, mis võimaldaks tarbijatel kõrvale hoida oma lepingulistest kohustustest, sealhulgas arvete tasumisest. Eestis aidatakse muuhulgas energiaostuvõimetuid tarbijaid läbi sotsiaalhoolekande seaduse , kus t oimetulekutoetuse maksmise aluseks on ka elektrienergia eest tasumine arvestatud. ELTS § 93 lg 4 2 Seaduse § 93 täiendatakse lõikega 4 2 , mille kohaselt teostab käesoleva seaduse §-s 65 1 sätestatud nõuete üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet (TTJA). TTJA teostab järelevalvet ka ESS analoogsetele sätetele, mistõttu on mõistlik ka ELTS alusel kehtestatud nõuetele järelevalve teostamisel analoogselt jätkata. ELTS § 93 lg 6 p 1 1 Seaduse § 93 lõike 6 punkti 1 1 muudetakse ja lisatakse REMIT määruse esimesel viitamisel määruse täispikk pealkiri. ELTS § 93 lg 6 p 8 1 Seaduse § 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 8 1 . Konkurentsiamet kontrollib, kas avatud tarnija on fikseeritud lepingute pakkumisel riskimaandusstrateegiad kasutusele võtnud , ilma üksikute tarnijate positsioone või strateegiaid eraldi läbi vaatamata. Tarnijad saavad riskimaandusstrateegiatena kasutada finantsinstrumente näiteks Eesti-Soome piiril finantsülekandeõigusi ( financial transmission rights , FTR ), sõlmida otselepinguid ( over the counter , OTC ) muuhulgas taastuvenergia tootjatega või rajada ise tootmisvõimsusi. NordPool on Baltikumi turule toomas täiendavaid finantsinstrumente , mis võimaldavad elektrihinna riske maandada. ELTS § 93 lg 6 p 22 1 Seaduse § 93 lõiget 6 punkti 22 1 muudetakse ja täpsustatakse direktiivist tulenevalt Konkurentsiameti ülesannet jälgida, et turuosalised ei seaks takistusi ega piiranguid omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele. Nimistut täiendatakse hajutatud energiatootmise ja võrguga ühendamise, energiajagamise ning taastuvenergiakogukondade arendamisega. ELTS § 93 lg 12 Seadust täiendatakse §-i 93 lõikega 12 , millega tuuakse elektrituruseaduses välja, et Konkurentsiametil on alates 11. aprillist 2024 kehtima hakanud REMIT määruse kohased pädevused teostada järelevalvet ja määrata karistusi. Kuigi määrus on otsekohalduv ja siseriiklikku õigusesse määruseid üle ei võeta, võib määruse rakendamise tõhustamiseks olla vajalik teatud sätteid siseriiklikus õiguses viidata või vastavalt määruses sätestatule täpsustada (nt trahvimäärade osas). Näiteks on Konkurentsiametil õigus tutvuda kõigi dokumentidega või mis tahes vormis muude andmetega, mis võiksid olla Konkurentsiameti ülesannete täitmiseks olulised, ja saada või teha nende dokumentide koopiaid, teha kohapealseid kontrolle või uurimisi ning nõuda REMIT määruse nõuete rikkumise korral parandus- ja ennetusmeetmete võtmist. Täpsemalt on REMIT artikkel 13 punkt 2 kohaselt Konkurentsiametil õigus minimaalselt järgmistele uurimis- ja jõustamisvolitustele: a) omada juurdepääsu kõigile vajalikele dokumentidele hoolimata nende vormist ja saada nende dokumentide koopiad; b) nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid või volitavaid isikuid selgitusi andma; c) korraldada kohapeal kontrolle; d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta; e) nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva määruse või selle kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega; f) taotleda kohtult vara külmutamist või arestimist; g) taotleda, et kohus või pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu. Eelnevalt nimetatud volitusi tuleb täita kooskõlas siseriikliku õigusega. REMIT artikkel 13 lõike 1 kohaselt tagab liikmesriik, et Konkurentsiametil oleks kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud volitused olemas . K äesolev muudatus tagab, et Konkurentsiametil oleks sõnaselge järelevalvevolitus kõigi REMIT nõuete üle . Analoogselt on lahendatud väärtpaberituruseaduse (VPTS) kohaselt Finantsintspektsiooni õigused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve t teostada (VPTS § 230 lõige 7). Kehtiva ELTS § 93 lõige 6 punkti 1 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet REMIT nõuete täitmist ja ELTS § 101 4 kohaselt saab Konkurentsiamet karistada rahatrahviga enne 2024. a 11. aprilli kehtinud REMIT määruse artiklites 3-5 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest (täpsemalt siseteabel põhineva kauplemise keelu, siseteabe avaldamise kohustuse ja turuga manipuleerimise keelu rikkumise eest). Alates 11. aprillist 2024 klehtima hakanud REMIT määruse kohaselt laieneb Konkurentsiameti pädevus teostada jär e levalvet ja määrata karistusi lisaks eelnevalt mainitud valdkondades ka algoritmkauplemise, andmete kogumise, turuosaliste registreerimise, turu kuritarvitamise keelu, teabe andmise ja ametialaste tehingute vahendamise nõuete rikkumise eest. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punkti 6 alusel, et Konkurentsiametil on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. Muudatus ettepaneku tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on paranda da turuosaliste teadlikkust ja seeläbi ai data hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine pea b põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri hulgiturule või lõpptarbijatele. Turuosalisteks on antud juhul elektri süsteemihaldur Elering ning elektri hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad. ELTS § 95 lg 4 Seaduse § 95 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks. Sunniraha määrad on ajale jalgu jäänud ning neid tuleb uuendada. ELTS § 95 lg 4 1 – 4 3 Seaduse §-i 95 täiendatakse lõigetega 4 1 –4 3 , mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendatavat sunniraha. Näiteks võib amet nõuda ELTS § 58 lõike 4 alusel tootjalt, liinivaldajalt ja võrguettevõtjalt, kelle liini või võrguga on tootja tootmisseadmed ühendatud, andmeid, mis on vajalikud käesoleva ELTS § 58 lõike 3 alusel esitatud teabe kontrollimiseks. Amet saab teha ettekirjutuse, et isik esitaks nõutud teabe. Teave ja selgitused erinevad andmed turuosalise osas, mis on vajalikud järelevalvetegemiseks . Nõutud teave võib olla vastavalt vajadusele nt isiku kauplemisandmed või selgitused tema kauplemisstrateegia kohta. Juhul kui isik nõutud teavet ei esita, saab Konkurentsiamet määrata sunniraha ja selle sisse nõuda ning seda seni kuni isik ametile teabe esitab. § 95 lõigetes 4 1 ning 4 2 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määrad on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses kehtib alates 2013. aastast sunniraha määr 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisest ning juriidilisest isiku elektriettevõtjale määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju. § 95 lõikes 4 3 nähakse ette põhivõrguettevõtjale määratav sunniraha maksimum määr käesoleva seaduse §-s 18 1 sätestatud nõuete rikkumise korral , milleks on üheksa miljonit eurot . Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoi du b sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust . P ikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist üle m määras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju . Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu . Näiteks ELTS § s 73 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrgutasud ning §-s 74 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrgutasud avaldada . Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks Elektrilevi OÜ-l on üle 533 000 võrguteenuse kliendi , kellelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. ELTS § 101 1 lg 2 M uudetakse § 101 1 lõi g e t 2, senine trahvimäär 3200 eurot juriidilise isiku puhul asendatakse trahvimääraga 400 000 eurot. Muudatus on vajalik, et tagada rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide tõhusus. Kehtiv trahvimäär 3200 eurot kehtivad aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumisi ennetavat mõju. Trahvimäär on kooskõlas karistusseadustiku ( KarS ) § 47 lõikega 2, mille kohaselt võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. ELTS § 101 4 Tunnistatakse kehtetuks § 101 4 , kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 101 6 – 101 10 ja muudetakse §-i 103 1 . Konkurentsiamet on seni ELTS § 101 4 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. A met määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet , rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust. ELTS § 101 6 Seadust täiendatakse §-ga 101 6 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 101 6 alusel kehtestatakse trahvid s isteabel põhineva kauplemise keelu rikkumi se eest. Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale. Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud. S iseteavet valdavatel isikutel on keelatud: a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid; b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus; c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud. Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse . Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised: a) h ulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist ; b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist; c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist; d) t uruosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist ; e) s iseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist. ELTS § 101 7 Seadust täiendatakse §-ga 101 7 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 101 7 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest . Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe , mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist. ELTS § 101 8 Seadust täiendatakse §-ga 101 8 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 101 8 alusel kehtestatakse trahvid elektri hulgimüügiturul manipuleerimise eest . Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Turuga manipuleerimise alla kuuluvad järgmised tegevused: a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus, i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta; ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta . b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas . c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist. T uruga manipuleerimise katse alla kuuluvad järgmised tegevused: a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et: i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid . Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta , kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks. ELTS § 101 9 Seadust täiendatakse §-ga 101 9 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 101 9 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumi se eest. Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER- ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori (Eestis Konkurentsiamet) juures, kus on nende asu- või elukoht. T uruosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul . Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER- ile , ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv. ELTS § 101 10 Seadust täiendatakse §-ga 101 10 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 101 10 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest . Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“) , kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda REMIT määruse artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata . Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustus i rikutakse. ELTS § 103 lg 1 ja 2 Seaduse §-s 103 muudetakse kehtestatud trahvimäärasid Konkurentsiametile või süsteemihaldurile kohustusliku teabe esitamata jätmise eest . Füüsilise isiku poolt toime pandud rikkumise puhul suurendatakse trahvimäära 100 trahviühikult 300 trahviühikule ja juriidilise isiku trahvimäära piiri 1300 eurolt 1 000 000 eurole. Kehtiv trahvimäär 1300 eurot kehtib aastast 2011 ning on tänaseks ajale jalgu jäänud ega oma rikkumisi ennetavat mõju. Uus trahvimäär on ühtlustatud maksimaalsete trahvimääradega ELTS § 101 1 lõi kes 2 , §-s 101 3 ja § 101 4 lõi kes 2. Trahvimäärad on kooskõlas KarS § 47 lõikega 1, mille kohaselt on maksimaalne trahviühikute arv 300 ja trahviühiku suurus on 8 eurot ning KarS § 47 lõikega 4, mille kohaselt võib juriidilise isikule võib muu seadus ette näha rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära . ELTS § 103 1 Seadust täiendatakse §-ga 103 1 ja kehtestatakse andmete kogumise nõude rikkumisele kehtivad trahvimäärad. Andmete kogumise nõuded on sätestatud REMIT määruse artiklis 8. ELTS § 105 lg 2 P aragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“ ehk suurendatakse juriidiliste isikule määratavat maksimaalset trahvimäära teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral. ELTS § 106 Muudatusega kehtestatakse väärtegude aegumistähtaeg 5 aastat. Kehtiv karistusseadustiku ( KarS ) § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viie aastase aegumistähtaja. Võttes arvesse elektri hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud. ELTS § 111 3 lg 17 1 Seaduse § 111 3 lõike 17 1 sõnastust muudetakse selliselt, et alla 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võimsuse liitumis- ja võrgulepingu omanikele rakendub käesoleva seadusega loodud leevendus tagasiulatuvalt alates tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu esmakordsest rakendamisest alates 2023. aasta 17. märtsist. ELTS § 111 3 lg 18 Seaduse täiendamise vajadus on tingitud asjaolust, et praktikas esines sätte väära tõlgendust ning puudus sätte sisu üheselt mõist etavus . Eksitava tõlgenduse kohaselt võis muudetavat lõiget mõista viisil, et alakasutustasu rakendamise erisus kohaldub automaatselt igale tootmisseadmele, mis asub riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal sõltumata asjaolust, kas riigikaitseline piirang on selle tootmisseadme rajamist ning sellega elektrienergia tootmist takistanud või takistab seda tulevikus. Samuti vajab selgitamist, et kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse alakasutustasu vabastust m uuhulgas ka võrgulepingu suhtes, kuna põhivõrgus liitunud võimsus, mille puhul on tootmisseade rajamata, on fikseeritud ka võrgulepingus. Kuigi muudetavat sätet tuli mõista juba alates selle lisamisest seadusesse 2023. aastal vastavalt järgnevale selgitusele, siis muudatuse kohaselt rõhutatakse asjaolu, et alakasutustasust ei ole vabastatud riigikaitselis e piiranguga alal selline juba rajatud tootmisseade, mille puhul piiranguala olemasolu sisuliselt ei takista elektrienergia tootmist ega sellega jätkamist . Alakasutustasu rakendamise erisus ei laiene automaatselt kõikidele tootmisseadmetele, mis asuvad osaliselt või täielikult riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute alal, vaid sõltub reaalsest rajamise ja elektrienergia tootmise takistamisest. Seega olukorras, kus tootja on sõlminud tootmissuunalise ajutise võrgulepingu või alalise võrgulepingu tootmisvõimsuse kasutamiseks 70 MVA ulatuses ning lepingulist võimsust on riigikaitselise piiranguga alal juba rajatud tuulikutega 40 MVA ulatuses kasutatud (toodetud elektrienergiat), siis ei ole nimetatud 40 MVA puhul tegemist elektrienergia tootmist või tootmisega jätkamist takistava sisulise takistusega ELTS § 111 3 lg 18 tähenduses. Samuti ei ole alakasutustasust vabastatud rajatavad tootmissead m e d , mis planeeritakse ja rajatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonda, kuid mille puhul piiranguala ei takista sisuliselt nende rajamist. Ehk juhul kui riigikaitselise piiranguga alal kehtib rajatavale tuulepargile kõrguspiirang, siis madalama tuulepargi saab siiski rajada ning olemasolevate tuuleparkidega, millel on kehtiv võrguleping, tuleb tootmissuunaline võimsus kasutusele võtta, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. . Seega olukorras, kus tootjal ei ole lubatud piirangualal püstitada tuulikuid maksimaalse tipukõrgusega 240 meetrit, kuid lubatud on püstitada tuulikuid maksimaalse kõrgusega 100 meetrit, siis sellisel juhul ei ole tegemist riigikaitseliste piirangutest tuleneva sisulise takistusega, mis takistab lepingulise tootmisvõimsuse kasutamist. Sarnaselt juhul kui põlevkivielektrijaamad on riigikaitselise piiranguga alal võrguga ühendatud ja sisulisi takistusi nende tootmissuunalise võimsuse kasutusele võtmiseks ei ole, tuleb tootmissuunalist võimsust kasutada, maksta tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu või oma tootmissuunalisest võrgu läbilaskevõimest loobuda. Seega juhul, kui riigikaitselise piiranguga alal on juba rajatud põlevkivielektrijaam, mis on võrguga ühendatud, siis puudub sisuline taksitus sellega elektrienergia tootmiseks. Samuti olukorras, kus riigikaitselise piiranguga alal paikneb juba rajatud põlevkivielektrijaam või sinna planeeritakse uue põlevkivielektrijaama rajamist (või muul tehnoloogial põhinev elektrijaam), kuid piirangualal on keelatud uute tuuleelektrijaama rajamine ning alternatiivina ei ole lubatud ka väiksema kõrgusega tuulikute rajamist, siis on tegemist sisulise piiranguga ainult uue tuuleelektrijaama rajamisel. Sätte sõnastuse täiendamine ei muuda seni kehtinud lõiget sisuliselt, kuna 2023. aasta 17. märtsist kehtestatud normi tuli juba algselt eelnevalt kirjeldatud viisil mõista , seda on sellisel viisil rakendatud ja sellest lähtuvalt on ka käesoleva selgituse mõju sätte tõlgendamisel tagasiulatuv. ELTS § 111 3 lg 28–30 Seadust täiendatakse § 111 3 lõikega 28. Lisatava lõike 28 kohaselt loob süsteemihaldur andmevahetusplatvormile liidese, mis võimaldab näiteks korteriühistul platvormil elektrijagamises osalemiseks end registreerida ja määratleda põhimõtted, mille alusel korterielanike vahel elektrit jagatakse. Liides koondab endas kauplemisperioodide kaupa saldeeritud mõõteandmed ja edastab need võrguettevõtjale, kes vastutab osutatud võrguteenuse eest arveldamise ja mõõteandmete elektrimüüjale edastamise eest. Lisaks täiendatakse § 111 3 lõikega 29, mis sätestab võrguettevõtjale kohustuse korraldada üldteenuse osutaja leidmise konkurss alates 2027 . aasta 1. juunist , kuid mille kohaselt ei muuda konkursi korraldamise kohustus kehtetuks enne eelnõu jõustumist sõlmitud lepinguid üldteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks avatud tarne katkemise korral. Sama paragrahvi lisatav lõige 30 sätesta b , et enne käesoleva seaduse muudatus t e jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt . See tähendab seda, et k aristusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 3 0 . aprillil 202 6 , st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid. ELTS-i täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (ELT L, 2024/1711, 26.6.2024)“. 3. 2 . Maagaasiseaduse muutmine MGS § 37 2 lg 2 1 Seadust täiendatakse MGS §-i 37 2 lõikega 2 1 . Muudatusega antakse Konkurentsiametile selgesõnaline õigus kasutada kõiki REMIT määruses sätestatud järelevalvevolitusi. Lisaks sätestatakse REMIT määruse artikkel 18 punktist 6 lähtuvalt, et Konkurentsiamet il on õigus avalikustada oma veebilehel rikkumiste kohta määratud karistused. M uudatus ettepaneku tingis asjaolu, et avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus. Eesmärk on parandada turuosaliste teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid rikkumisi. Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine pea b põhinema eelkõige avalikul huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri või gaasi hulgiturule või lõpptarbijatele. Turuosalisteks on antud juhul gaasi süsteemihaldur Elering ning gaasi hulgituru osalised, sh bilansihaldurid ja avatud tarnijad. MGS § 38 2 Seaduse §-i 38 2 tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Seaduse §-i 38 2 lisatakse lõiked 2 ja 3, mis reguleerivad Konkurentsiameti ettekirjutuse täitmata jätmise või eb akohase täitmise korral rakendatav a t sunniraha. Lõigetes 2 ning 3 nähakse ette füüsilisele ja juriidilise isikule määratava sunniraha maksimummäär. Sunniraha määra on rakendatud sarnaselt finantsvaldkonna õigusaktides sätestatuga, nii et füüsilisele isikule saab sunniraha määrata esimesel korral kuni 5000 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot (kehtivas seaduses 1300 eurot olenemata sellest, kas tegemist on korduva rikkumisega). Kehtivas seaduses ei eristata ka füüsilisele ning juriidilisele isikule määratud sunniraha ja sunniraha suurus 1300 eurot on tänaseks ajale jalgu jäänud, ega oma heidutavat mõju. Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju turu terviklikkusele või tarbijatele – näiteks juhul, kui turuosaline hoi du b sihilikult avaldamast siseteavet , mis mõjutab energia hinda, või takistab teabe kogumist, mis on oluline süsteemse riskihindamise jaoks. Teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust . P ikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist üle m määras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada meetme heidutav mõju . Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu. Näiteks MGS § 23 lg-s 4 on sätestatud võrguettevõtjale kohtustus kooskõlastada Konkurentsiametiga võrguteenuste ning § 23 lg-s 6 on sätestatud võrguettevõtjale kohustus võrguteenuste hinnad avaldada . Vastavat kooskõlastamis- ja avaldamiskohustust rikkudes on võrguettevõtjal võimalik nt katta võrgutasudega võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulusid, jätta tagamata investeeringud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ning ka teenida põhjendamatut tulu. Näiteks AS-il Gaasivõrk jaotusvõrguga on ühendatud ligi 45 000 tarbimispunkti , millega seotud tarbijatelt ettevõtja võtab võrgutasu. Sellise kliendibaasiga ettevõtja suhtes rakendatav sunniraha määr peab omama heidutavat mõju. Juriidilise isiku puhul on lisaalternatiivina võimalik rakendada sunniraha määras, mis vastab kuni 15 protsendile aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani poolt kinnitanud raamatupidamise aastaaruandele. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolidee ritud raamatupidamise aruandeid, on eelpool nimetatud kogukäi ve aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. MGS § 44 2 Tunnistatakse kehtetuks § 44 2 , kuna selle asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 44 8 – 44 13 . Konkurentsiamet on seni MGS § 44 2 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet , rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust. MGS § 44 8 Seadust täiendatakse §-ga 44 8 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 44 8 alusel kehtestatakse trahvid s isteabel põhineva kauplemise keelu rikkumi se eest. Siseteave on täpset laadi avalikustamata teave, mis on otse või kaudselt seotud ühe või mitme energia hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla tõenäoliselt märkimisväärne mõju kõnealuste energia hulgimüügitoodete hinnale. Siseteabega on tegemist, kui kõik neli eeltoodud kumulatiivset tingimust on täidetud. S iseteavet valdavatel isikutel on keelatud: a) kasutada kõnealust teavet selleks, et enda või kolmanda isiku arvel otse või kaudselt omandada või loovutada või püüda omandada või loovutada sellise teabega seotud energia hulgimüügitooteid; b) avalikustada siseteavet teistele isikutele, välja arvatud juhul, kui seda tehakse asjaomase isiku töö, ametikoha või ülesannetega seotud tavapärase tegevuse käigus; c) anda siseteabe põhjal teistele isikutele soovitusi või mõjutada neid, et nad ostaksid või omandaksid selliseid energia hulgimüügitooteid, millega kõnealune teave on seotud. Siseteabel põhinevaks kauplemiseks peetakse ka siseteabe kasutamist selle teabega seotud energia hulgimüügitoote kohta antud korralduse tühistamiseks või muutmiseks, või muuks kauplemisega seotud toiminguks, kui korraldus anti enne, kui asjaomane isik sai siseteabe oma valdusse . Võimalikud märgid siseteabel põhineva kauplemise kohta on järgmised: a) h ulgimüügitoote(te) kauplemismahtude olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist ; b) hulgimüügitoote(te) hindade olulised ja/või ootamatud muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist; c) hulgimüügitoote(te) turuosalise kauplemiskäitumise muutused enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist; d) t uruosalise (potentsiaalne) kasumi suurenemine või muutus, mis tuleneb tema positsiooni muutumisest konkreetsete hulgimüügi energiatoodete ja/või finantsinstrumendi suhtes enne siseteabeks kvalifitseeruva asjaolu avaldamist või ilmnemist ; e) s iseteabega seotud muude REMIT määruse kohustuste mittetäitmine viitab samuti siseringitehingute võimalikkusele. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabel põhinevat kauplemist. MGS § 44 9 Seadust täiendatakse §-ga 44 9 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 44 9 alusel kehtestatakse trahvid siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest . Turuosalised avalikustavad tulemuslikult ja õigeaegselt nende valduses oleva siseteabe , mis käsitleb äritegevust või rajatisi, mida asjaomane turuosaline, tema ema- või sidusettevõtja kas osaliselt või täielikult omab või kontrollib või mille operatiivtegevuse eest kõnealune turuosaline või ettevõtja kas osaliselt või täielikult vastutab. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada siseteabe avaldamise kohustuse rikkumist. MGS § 44 10 Seadust täiendatakse §-ga 44 10 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 44 10 alusel kehtestatakse trahvid gaasi hulgimüügiturul manipuleerimise eest . Elektri hulgiturul keelatakse turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. Konkurentsiameti ülesanne on elektri hulgiturul avastada ja tõkestada turuga manipuleerimine või turuga manipuleerimise katsed. T uruga manipuleerimine alla kuuluvad järgmised tegevused: a) tehingu sõlmimine või kauplemiskorralduse andmine, muutmine või tühistamine või mis tahes muu energia hulgimüügitoodetega seotud tegevus, i) mis annab või tõenäoliselt annab valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta; ii) millega üks isik või mitu koostööd tegevat isikut kindlustavad või tõenäoliselt kindlustavad ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmise, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning selline tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või iii) mille puhul kasutatakse fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta; b) teabe levitamine meedia, sealhulgas interneti kaudu või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Kui teavet levitatakse ajakirjanduslikul või kunstilise väljenduse eesmärgil, võetakse sellise teabe levitamise hindamisel arvesse teistes meediakanalites ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust reguleerivaid norme, välja arvatud juhul, kui i) teavet levitavad isikud saavad kõnealuse teabe levitamisest otse või kaudselt eeliseid või kasu, või ii) teave avaldatakse või seda levitatakse kavatsusega eksitada turgu energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse ja hinna osas; või c) võrdlusalusega seotud vale või eksitava teabe edastamine või valede või eksitavate sisendandmete esitamine, kui teabe edastanud või sisendandmed esitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav või sisendandmed valed või eksitavad, või mis tahes muu tegevus, mis põhjustab võrdlusaluse arvutusega manipuleerimist. T uruga manipuleerimise katse alla liigituvad järgmised tegevused: a) tehingu sõlmimine, kauplemiskorralduse andmine või mõne muu meetme võtmine seoses energia hulgimüügitootega selleks, et: i) anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, ii) kindlustada ühe või mitme energia hulgimüügitoote hinna kunstlikul tasemel hoidmine, välja arvatud juhul, kui tehingu sõlminud või kauplemiskorralduse andnud isik tõendab, et tema tegevusel on õiguspärased põhjused ning kõnealune tehing või kauplemiskorraldus on kooskõlas asjaomasel energia hulgimüügiturul tunnustatud tavadega, või iii) kasutada fiktiivseid vahendeid või muud liiki pettust või võtteid, millega antakse või tõenäoliselt antakse valesid või eksitavaid märguandeid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta, või b) teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, kavatsusega anda energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta valesid või eksitavaid teateid . Turuga manipuleerimise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet vastavasisulise taotluse saamisel või omal algatusel. Järelevalvet teostamiseks peavad esinema alus ja ajend. Järelevalvet teostades analüüsib Konkurentsiamet asjakohastest infokanalitest avalikult kättesaadavat infot. Vajadusel pöördub amet asjassepuutuvate turuosaliste poole täiendava teabe (nt teave energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta , kauplemiskorralduste ja tehingute kohta) ja selgituste saamiseks. MGS § 44 11 Seadust täiendatakse §-ga 44 11 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 44 11 alusel kehtestatakse trahvid registreerimise kohustuse rikkumi se eest. Turuosalised, kes sõlmivad tehinguid, millest tuleb ACER- ile teatada, registreerivad end selle liikmesriigi elektri- ja gaasituru regulaatori juures, kus on nende asu- või elukoht. T uruosaline on antud juhul iga isik, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja, hoidlate haldur ja LNG rajatiste haldur, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul . Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida ega turuosalised, kes peavad tehingutest teatama ACER- ile , ei ole registreerimise kohustusi rikkunud ja kui on siis määrata vajadusel trahv. MGS § 44 12 Seadust täiendatakse §-ga 44 12 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Seaduse § 44 12 alusel kehtestatakse trahvid ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest . Iga energia hulgimüügitoodetega seoses ametialaselt tehinguid vahendav isik (nt elektribörs „Nord Pool“) , kellel on põhjust kahtlustada, et kauplemiskorraldus või tehing, sealhulgas selle tühistamine või muutmine, olenemata sellest, kas see on esitatud organiseeritud turul või väljaspool seda, võib rikkuda artikli 3, 4 või 5 nõudeid, teatab sellest ACER- ile ja elektri- ja gaasituru regulaatorile viivitamata . Konkurentsiameti kohustus on vajadusel määrata trahv, kui ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustus i rikutakse. MGS § 44 13 Seadust täiendatakse §-ga 44 13 . Nimetatud sätte lisamine seadusesse on vajalik REMIT määruse artiklis 18 sätestatud trahvimäärade rakendamiseks. Paragrahvi 44 13 alusel kehtestatakse trahvid andmete kogumise nõude rikkumise eest. Andmete kogumise nõuded on sätestatud REMIT artiklis 8. MGS § 45 Seaduse § 45 täiendamisega kehtestatakse väärtegude aegumistähtajaks 5 aastat. Kehtiv KarS i § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha viie aastase aegumistähtaja. Võttes arvesse gaasi hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud. MGS § 48 7 Seadust täiendatakse § 48 7 , millega sätestatakse, et enne käesoleva seaduse muudatuse jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. mail 2026 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 3 0 . aprillil 202 6 , st enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. maid 2026 kehtinud trahvimäärasid. 3. 3 . Riigihangete seaduse muutmine Muudetakse seaduse § 154 lõike 2 sõnastust. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2014/25/EL (edaspidi direktiiv) võimaldab liikmesriigis teatavaid tegevusi gaasi, soojuse, elektri, vee, transpordi ja postiteenuse sektoris vabastada riigihangete reeglitest, kui need tegevused on liikmesriigis konkurentsile avatud tegevused. Seda, kas vastav tegevus vabastatakse konkreetses liikmesriigis riigihangete reeglitest, otsustab Euroopa Komisjon (RHS § 154 lg 1). Teadaolevalt on Euroopa Komisjon heaks kiitnud elektri sektoris riigihangete tegemisest vabastamise vähemalt järgmistes liikmesriikides: Itaalia, Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Rootsi, Holland ja Soome . Eelnõu koostaja hinnangul vastavad eelnimetatud tegevused erandi taotlemise tingimustele ka Eestis, ehk täpsemalt, tegu on Eestis konkurentsile avatud valdkondadega. Erandi saamine tooks märgatavat kasu energia tootmise turule tervikuna. Erandi saamine vähendaks hetkel eksisteerivaid turutõrkeid, sest siin tegutsevad turuosalised tegutseksid ühetaoliste reeglite kohaselt. Väiksem administratiivne koormus loob eeldused täiendavateks investeeringuteks ning suuremaks konkurentsiks. Samuti aitab taastuvate energiaallikate suurendamine ja mitmekesistamine riigil endal omakorda täita Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke. Sektoris tegutsevate ettevõtete sisemised kontrollmehhanismid on piisavad, et tagada hangete läbipaistvus ja tarnijate võrdne kohtlemine. Seaduse muudatuse eesmärk on vabastada ka Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduvad tegevused riigihangete reeglitest. Selleks tuleb luua sarnaselt teiste riikide õigusruumile vastav võimalus ka sektori tegutsevale turuosalisele. Seaduse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et riigihangete seadus ei anna hetkel õigust hankijatel endil esitada erandi saamiseks taotlus Euroopa Komisjonile. Vastavalt direktiivi artikli 35 lõikele 1 võib Euroopa Komisjonile taotluse erandi tegemiseks esitada liikmesriik või hankijad, kuid seda üksnes juhul, kui liikmesriigi õigusaktid selle õiguse hankijatele annavad. Riigihangete seadus viitab hetkel üksnes erandile §-s 154, sätestades, et erandi andmise otsus tehakse direktiivi artikli 35 kohaselt. See aga tähendab, et kõnealuse erandi taotluse saab vastavalt direktiivi artikli 35(1) kohaselt esitada Euroopa Komisjonile üksnes liikmesriik ise. Eelnõu koostaja juhib tähelepanu sellele, et paljudes teistes liikmesriikides nagu näiteks Leedus, Saksamaal, Madalmaades, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Austrias, Rootsis, Portugalis, Sloveenias ja Itaalias on erandi taotlemise õigus liikmesriikide poolt antud just hankijatele endile. Hankijad, kes on ise vastava sektori turuosalised, oskavad kõige paremini hinnata, kas turg selles valdkonnas on piiratud või konkurentsile avatud ning sellest tulenevalt hinnata, kas turg kvalifitseerub riigihangete reeglite vabastamisele. Andes hankijatele õiguse esitada ka ise soovi korral taotlus Euroopa Komisjonile muutuks riigihangete regulatsioon paindlikumaks, ilma, et riik kaotaks erandi taotlemise protsessi osas kontrolli. Seda põhjusel, et Euroopa Komisjon kaasab igal juhul vastava liikmesriigi erandi andmise hindamise protsessi hinnangu saamiseks turu olukorra kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei lisata elektrituruseadusesse uusi termineid , kuid võetakse kasutusele uus lühend „paindlik liitumine“ . Paindlik liitumine kujutab endast paindlikku võrguga ühendamist, mille alusel piiratakse ja kontrollitakse elektrienergia võrku andmist ja sealt selle võtmist, piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Üldjuhul võimaldatakse paindlikku liitumist tähtajaliselt kuid tähtajatult saab liituda piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja hinnangul optimaalne või kui turuosaline on tähtajatus paindlikkus liitumises võrguettevõtjaga kokku leppinud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944. Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa 1). 6. Seaduse mõjud E elnõu käsitleb järgmisi teemasid: a vatud tarnija riskimaandusstrateegia tähtajalise fikseeritud elektrihinnaga lepingu pakkumisel ; v õrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus ; tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest; elektri jagamine hoone piires; riigi julgeoleku põhimõtted elektripaigaldistes kasutatava t riist- või tarkvara hanki des; Eestis energia tootmise ja müümisega seonduva te tegevus te vabastamine riigihangete reeglitest ; elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine; liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine; elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused; REMIT-määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamise ks. Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat, kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2023. a turuosa 3%). 2021. aastal omandas Elektrilevi OÜ Imatra Elektri AS-i ning Elektrilevi turuosa suurene s sellega 91%- ni . Eestis tegutseb praegu 16 sõltumatut elektrimüüjat, kes pakuvad elektrienergiat lõpptarbijatele. Suurim neist on Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50%, kuid turul on ka mitmeid teisi aktiivseid pakkujaid, nagu Elektrum Eesti OÜ, Ignitis Eesti OÜ, 220 Energia OÜ ja Alexela Energia Teenused AS. 80% tarbijatest omavad elektrilepingut ja 20% tarbijatest kasutavad üldteenust . Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut; ettevõtjad – 2023. aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut. Elektrilevi võrgus on mikrotootja kuni 15 kW maksimaalse võimsusega tootmisseade , mikrotootjaid on Elektrilevi võrgus 2025. aasta juunikuu seisuga 13 700, tootmisvõimsusega 143 MW (võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW). Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel on erinev tootmisseadme võimsusest , sest võrguettevõtjal võib olla elektritootjatega võrku antav võimsus kokku lepitud väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokkulep e , et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud. 6.1. Avatud tarnija riskimaandusstrateegiad Energiakriisi taustal on praegune elektrituru korraldus esile toonud mitmesuguseid puudusi ja ootamatuid tagajärgi, mis on seotud lühiajalistel elektriturgudel esinevate kõrgete ja volatiilsete fossiilkütusehindade mõjuga ning sunnivad kodumajapidamisi ja ettevõtjaid seisma silmitsi hüppelise hinnakõikumisega ja selle mõjuga elektriarvetel e . Seepärast seatakse tarnijatele kohustuseks kindlaksmääratud hinna ja kindlaksmääratud tähtajaga elektrivarustuslepingute pakkumisel riskid asjakohaselt maanda da . Riskimaandusstrateegia on meetmete kogum, mille eesmärk on vähendada võimalike kahjulike sündmuste mõju – antud juhul elektrimüüja jaoks. Elektriturg on hinnakõikumistele väga tundlik ning seetõttu on oluline kaitsta ettevõtte tulusid ja tegevust ootamatute hinnatõusude või -languste, tarbimisvigade ja muude riskide eest. Eestis tegutsevad elektrimüüjad juba kasutavad erinevaid riskide maandamise strateegiaid, et kaitsta end elektrihinna volatiilsuse, tururiski ja portfellihalduse probleemide eest. Seega seadusemuudatus elektrimüüjatele olulist muutust kaasa ei too, kuid riskide maandamise positiivsed mõjud elektrimüüjatele ja laiemalt turule on märkimisväärsed. Suurim elektrimüüja Eesti Energia AS, kelle turuosa ületab 50% ning kellel on oma tootmisportfell , maandab riske ka vertikaalse integratsiooni kaudu – neil on nii tootmine kui jaemüük, mis võimaldab siseselt hinnakõikumisi tasakaalustada . Eesti Energia riskide maandamise strateegia, mis põhineb vertikaalsel integratsioonil, tähendab, et ettevõte omab ja kontrollib kogu väärtusahelat alates elektri tootmisest kuni selle jaemüügini. See võimaldab neil tasakaalustada hinnakõikumisi ja vähendada tururiski. Eesti Energia kontserni kuuluvad erinevad tootmisüksused, sealhulgas Enefit Power, mis toodab elektrit põlevkivist, ning Enefit Green, mis keskendub taastuvenergia tootmisele. Lisaks tegeleb kontsern elektri jaemüügiga. See struktuur võimaldab ettevõttel hallata riske, mis on s eotud elektri hinna kõikumisega turul, kuna nad saavad oma tootmis- ja müügitegevusi koordineerida. Eesti Energia kasutab ka finantsinstrumente, näiteks tuletistehingu i d, et maandada elektri, CO₂ kvootide ja nafta ga seotud hinnariske. 2023. aastaks oli kontserni elektrienergia jaemüügi riskimaandamispositsioon 4,0 TWh keskmise hinnaga 103,3 EUR/MWh ning 2024. aastaks 3,1 TWh keskmise hinnaga 67,7 EUR/MWh. Kontserni juhtkond on rõhutanud, et mitmekesine varade struktuur ja vertikaalne integratsioon aitavad neil paremini toime tulla muutliku turuolukorraga. Väiksemad müüjad, kes ise ei tooda , st. kelle portfellis ei ole elektritootmist , võivad kasutada börsipõhiste pakettide kõrval maandatud riskiga ( hedge ) fiks eeritud pakette, ostes varakult endale elektrienergiat turult ette või kasutades sobivaid finantsinstrumente. Fikseeritud hinnaga elektrilepingute mõju on oluline nii elektrimüüja kui tarbija (ja kogu elektrituru) seisukohast. Positiivse mõjuna elektrimüüjale saab välja tuua rahavoo prognoositavuse (müüja teab ette millise hinnaga müüb), kliendisuhete tugevnemise (f ikseeritud pakett annab kliendile turvatunde ehk pikemad lepingud ning väiksem portfellist lahkumise risk ) ja konkurentsieelise (fikseeritud hinda pakkuv müüja mõjub kui stabiilne ja usaldusväärne partner). Positiivsete mõjudena tarbijale saab välja tuua eelarve planeerimise lihtsuse (elektriarve on paremini ette teada) ning asjaolu, et klient on kaitstud turuhindade järsu tõusu eest (nt võimalikud talvised hinnahüpped). Negatiivsete mõjudena saab välja tuua, et tarbija ei saa kasu hinnalangusest, kui börsihind langeb, sest klient maksab siis endiselt fikseeritud kõrgemat hinda ning lepingulist jäikust, sest t avaliselt on fikseeritud pakettidega seotud trahvid või piirangud lepingust e nnetähtaegsel lahkumisel. Mõjudena elektriturule üldiselt võib välja tuua turustabiilsuse suurenemise – vähem ebakindlust ja hinnavolatiilsuse mõju lõpptarbijatele. Samas kaotavad hinnasignaalid oma mõjus juhul kui suur osa tarbijad on fikseeritud hinna valinud ning ei reageeri seega turuhindadele (nt ei vähenda tarbimist kõrge hinnaga tundidel). Konkurentsiamet ile lisandub muudatusega ülesanne kontrollida elektrimüüjate riskimaandusstrateegiate kasutuselevõttu , kuid kuna järelevalve toimub ilma üksikute strateegiate ja riskipositsioonide sisulise analüüsita, on halduskoormus e mõistes muudatus ebaoluline. 6.2. Võrguettevõtjate paindliku liitumise võimaldamise kohustus Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus võimaldada paindlik k u elektrivõrguga liitumist piirkondades, kus elektrivõrkude vaba läbilaske võimsus on piiratud või puudub. Nõudlus paindliku liitumise võimaluse järele elektrivõrgus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, eriti seoses taastuvenergia ( s.o eelkõige päikese- ja tuuleenergia) laialdasema kasutuselevõtuga, energiasalvestite levikuga ning vajadusega paremini hallata koormusi ja võrguressursse. Eestis on elektrivõrgu piiratud võimsus muutumas üha tõsisemaks probleemiks, eriti seoses taastuvenergia tootmise kiire kasvuga. Mitmed piirkonnad seisavad silmitsi väljakutsetega, kus võrgu läbilaskevõime on ammendumas või piir juba saavutatud . Saarte piirkonnas on elektrivõrkude töökindlus olnud probleemiks, eriti tormide ja lumesadude ajal. Valitsus on eraldanud täiendavaid vahendeid võrgu tugevdamiseks, kuid tööde lõplik valmimine võtab aega. Lääne- ja Kesk-Eestis on elektrivõrgu läbilaskevõime ammendumas. Võrguettevõtja Elektrilevi OÜ on tõstnud liitumistasusid, et rahastada võrgu laiendamist ja parandada liitumisvõimalusi. Tallinna magalarajoonides (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe ) kuna võib tekkida vajadus elektritarbimise roteerimiseks elektrinappuse korral. See tähendab, et elektrivarustust võidakse ajutiselt katkestada, et tagada võrgu stabiilsus. Järvamaal on Elektrilevi võrgus 696 elektritootjat, mis viitab aktiivsele taastuvenergia tootmisele piirkonnas. Kuigi otseseid võimsuspiiranguid ei mainita, võib suur tootjate arv viidata vajadusele võrgu tugevdamiseks. Eestis on Elering AS ja Elektrilevi OÜ alustanud paindlike lahenduste piloteerimist, et võimaldada tootjatel liituda tingimuslikult (nt tootmise katkestus teatud pingeoludes või muu mitteturupõhine koormuse ümberjaotamine võrgus). Võrguettevõtja halduskoormus suureneb oluliselt , sest paindliku liitumise võimaldamine eeldab uute liitumistingimuste väljatöötamist, paindlike liitumiste tasude arvestamise põhimõtete loomist, uute lepingutingimuste väljatöötamist ja tüüptingimuste muutmist, paindlike liitumise kokkulepete haldamise ja paindlike liitujate kaugjuhtimise tehnilise võimekuse loomist, juhtimiskeskusele paindlike liitumispunktide kohta uue infokanali loomist jne. Kõigi nende tegevustega kaasneb võrguettevõtjale kulu, millest olulis i m on kaugjuhtimise võimekuse väljaarendamiseks vajaliku IT süsteemi (DCM ehk Dynamic Capacity Management, dünaamiline võimsuste halduse süsteem ) arendamine kulu – hetkel on Elektrilevi süsteemi arendamiseks teinud kulusid ca 460 000 euro ulatuses, ettenähtavad on kulud veel 320 000 euro ulatuses ning on teada, et täiendavad kulud kaasnevad DCM süsteemi integreerimisega teiste süsteemidega, mille kulu ei ole Elektrilevile hetkel veel teada. Elektrilevi on töötab välja paindlike liitumiste raamistikku ja tingimusi – võrguga on pilootprojektide raames liidetud esimesed paindlikud liitujad (tootjad), kelle võrguühenduse kasutamist võrku antaval suunal piiratakse sisuliselt käsitööna. Tarbimistingimustega paindlike liitumiste kogemus Elektrilevil hetkel veel puudub, kuivõrd tegemist on ka kogu maailmas veel võrdlemisi uudse kon t septsiooniga. Kui alates 500 kW tootmisseadmetel on kaugjuhtimise võimekus välja ehitatud, siis väiksema tootmisvõimsusega tootmisseadmete ning tarbijate kaugjuhtimiseks tuleb luua eraldi võimekus. Täpsemad lahendused on hetkel välja töötamisel ning eeldavad esmalt pilootprojektide etapi läbimist. Suuremal hulgal on Elektrilevil võimalik paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, kui arendatakse välja kaugjuhtimiseks vajalik IT süsteem. Süsteemi arendamine toimub paralleelselt pilootprojektidega, mille tulemustest lähtuvalt luuakse süsteemi vajalikud funktsionaalsused. Kuna süsteem on alles arendamisel, siis ei ole lõpuni teada, millistel tingimustel oleks Elektrilevil võimalik suuremal hulgal tarbijaid ja tootjaid kaugjuhtida ehk paindlike liitumiste tingimusi ei ole praeguse vähese kogemuse pinnalt võimalik määrata. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et seaduseelnõu koostamise ajal kehtivatest liitumistingimustest lähtudes on valdav osa liitumisega kaasnevatest investeeringutest liituja te endi kanda. Sellest tulenevalt saab Elektrilevi paindlikke liitumisi võimaldada järk-järgult üha laiapõhjalisemalt ning vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele ning jaotusvõrgu arengukavas kokkulepitud ootustele. Esimeses järgus tekib valmisolek ja vajalikud eeldused valitud piirkondades paindlikult elektritootjate ühendamiseks. Järk-järgult laieneb võimekus kogu Elektrilevi võrgu s . Paralleelselt käivad arendustööd selle nimel, et luua vajalikud eeldused ka tarbijate paindlikuks liitumiseks ja ka seda perspektiivis kogu jaotusvõrgu teeninduspiirkonna ulatuses. Paindlike liitumiste kasutuselevõtt pakub mitmeid positiivseid mõjusid nii võrguettevõtjale, tootjatele kui ka tarbijatele. Positiivsete mõjudena võrguettevõtjatele saab välja tuua efektiivsema võrguressursside kasutamise - paindlikud liitumised võimaldavad uusi tootjaid ja/või tarbijaid võrku ühendada ilma kohese vajaduseta võrguinvesteeringute järele. Võrk kasutatakse ära maksimaalse efektiivsusega, sh ööpäeva vältel dünaamiliselt. Võimalus investeeringuid ajas hajutada – püsiva ja kuluka võrguarenduse saab teha alles siis, kui tootmisvõimsused on reaalselt realiseerunud. Parem saab olema ka süsteemi paindlikkus ja koormuse juhtimine. Võrk saab reageerida reaalajas muutuvatele koormustele ja tootmisele, tasakaalustades süsteemi paremini. Elektritootja d (eriti taastuvenergia tootja d ) saa vad positiivse mõjuna arvestada kiirema võrku liitumisega. Paljud tootjad ei ole saanud liituda vaba võrguvõimsuse puudumise ja liitumisega kaasnevate suurte investeeringukulude tõttu. Paindlik liitumine võimaldab neil alustada tootmist, kuigi teatud tingimustega (nt katkestusvõimalus pinge- või koormusepiirangul). Paindlik liitumine toetab rohepöörde eesmärke, võimaldades päikese- ja tuuleenergia tootmise kiiremat laienemist ning motiveerib energiasalvestuse kasutuselevõttu. Tootjad saavad kombineerida tootmist salvestustehnoloogiatega, et paremini sobituda võrgu tingimustega (nt toota ja salvestada siis, kui võrguvõimsust on, ja müüa hiljem). Tarbijatele loob paindlik liitumine rohkem valikuvõimalusi. Suurtarbijad nagu ettevõtted ja tööstused saavad kasutada dünaamilisi võrgu ühendusi, kus nad tarbivad rohkem siis, kui võrgus on vaba võimsust – see võib vähendada nende elektrikulu. Võimalik kasu võib tekkida ka hinnakujund u ses. Tarbijad, kes nõustuvad paindlikkus ega , võivad maksta vähem võrgu kasutamise eest, kuna nende võrgu ühendus on võrgu jaoks vähem koormav kui nende tarbijate võrguühendus, kes vajavad pidevalt vaba võrgu läbilaskevõime olemasolu . P aindlikud liitumised pakuvad küll olulisi eeliseid, kuid nende rakendamisel tuleb arvestada ka võimalike negatiivsete mõjudega. Need riskid ja piirangud tulenevad tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest. Vähem prognoositav süsteemikäitumine - kui paljud liitujad on tingimuslikud, muutub võrgu töö raskemini ennustatavaks ja tipukoormuste ajal võib olla keerulisem tagada stabiilsust. Tootmise katkestused - paindlike liitumiste puhul peab tootja arvestama ootamatute katkestustega, kui võrk ei suuda toodangut vastu võtta (nt võrgu ülekoormus, pingepiirang). See võib vähendada investeeringu tasuvust ja tekitada rahalist ebastabiilsust. Vajadus lisaseadmete ja juhtimissüsteemide järele - paindlik liitumine nõuab sageli nutikaid mõõteseadmeid, reaalajas juhtimist ja kaugloetavaid süsteeme, mis võivad olla kallid. Vähenenud turu konkurentsivõime - tootjad, kelle liitumine on piiratud või katkestatavate tingimustega, võivad saada ebavõrdse kohtlemise võrreldes „püsiliitujatega“. Ebavõrdsus piirkondade vahel - paindlikke liitumisi pakutakse sageli just seal, kus püsiliitumine ei ole võimalik, mis võib jätta teatud piirkonnad „teisejärguliseks“ võrreldes teistega. 6.3. Tarbijate kaitsmine võrgust lahtiühendamise eest Elektritarbijate kaitsmine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal võib avalda da nii positiivset kui ka negatiivset mõju tarbijate elukvalitee dile , sotsiaalse le turvalisus ele ja üldis ele heaolu le . Tarbijavaidluste komisjoni poole on pöördunud 2022. aastal – 50 tarbijat, 2023. aastal – 57 tarbijat, 2024. aastal – 26 tarbijat ning 2025. aasta viie kuu jooksul – 6 tarbijat. Tarbijavaidlustes on poolteks füüsilisest isikust tarbija (ehk mittemajandustegevuses olev eraisik) ja kaupleja (ettevõte) ning poolte vahel peab olema lepinguline suhe ning vaidluses kaitstav võlaõiguslik nõue. Pöördumistes on probleemina üldjuhul väljatoodud liitumise keerukust või kõrget hinnastamist, kuid kuna seal ei ole üldjuhul lepingulisi suhteid tekkinud, siis neid ei saa lahendada tarbijavaidlusena. Samuti on paljudel juhtudel probleemina toodud nö monopolistlikku ja tarbijavaenulikku käitumist, liiga kõrgeid hindu, pakettide sobimatust jms mis ei ole võlaõiguslikult kaitstavad nõuded. Juhul, kui vaidlus on kehtestatud tüüptingimuste pinnalt oleme isikuid suunanud Konkurentsiameti poole, kelle pädevuses on hinnata tüüptingimuste/hinnastamise korrektsust ja teostada vastavat järelevalvet. Muudel juhtudel on probleemina toodud kahju tekkimine (näiteks ülepinge või võrguettevõtja poolsete tööde tagajärjel), tüüptingimuste sobimatus ning tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi olemus ja selle suurus. Konkurentsiamet on lahendanud 2020 . aastal – 42 , 2021 . aastal – 67 , 2022 . aastal – 165 , 2023 . aastal – 183 ja 2024 . aastal – 145 pöördumist, millest kokkuvõtvalt füüsiliste isikute pöördumised hõlmavad ca 2/3, jur iidilised isikud 1/3. L isaselgituse na toodi välja, et pöördumiste arvu alates 2022. aastast tõstis järsult energiakriis ning sellega seonduv Universaal teenus . Positiivse mõjuna saab välja tuua, et tarbijate kaits mine elektrivõrgust lahtiühendamise eest kohtuvälise vaidluse ajal tagab neile stabiilsuse ja kindlustunde, vältides igapäevaelu ja majandustegevuse häirimist. Samuti aitab see kaitsta haavatavamaid gruppe, nagu madala sissetulekuga pered ja vanemad inimesed, et nad ei jääks kohtuvälise vaidluse ajal elutähtsate teenusteta. See tugevdab tarbijate usaldust teenusepakkujate vastu ning soodustab vaidluste rahumeelset ja õiglast lahendamist. Negatiivse mõjuna tarbijate kaitsmisel elektriühenduse katkestamise eest kohtuvälise menetluse ajal võib põhjustada tarbija võlgade kuhjumist ning teenusepakkujate finantsraskusi, mis omakorda võib mõjutada teenuse kvaliteeti ja võrgu toimimist. Kaitse võib soodustada ebavõrdset kohtlemist vastutustundlike ja makseraskustega tarbijate vahel. 6.4. Elektri jagamine hoone piires Mõjutatud osapooled: Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat , kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 88%), Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%), Imatra Elekter AS (2023. a turuosa 3%). 2021. aastal omandas Elektrilevi OÜ Imatra Elektri AS-i ning Elektrilevi turuosa suurene s sellega 91%- ni . Kodutarbijad – 2023. aasta lõpu seisuga 657 689 elektrilepingut; ettevõtjad – 2023. aasta lõpu seisuga 106 333 elektrilepingut . Praegu on t arbija tel , kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat samas hoones või kortermajas, võimalus sõlmida võrgu- ja elektrilepinguid järgmiselt (vaatleme näitena korteriühistut): Iga eluruumi jaoks sõlmitakse eraldi võrgu- ja elektriostuleping. Korteriühistu (KÜ) sõlmib üldelektri jaoks võrgu- ja elektriostulepingu, tarbitud elektrikoguseid mõõdetakse peaarvestiga. Päikesepaneelide toodang liigub läbi KÜ peaarvesti KÜ elanikele või elektrivõrku. Probleemkohad: KÜ elanik maksab KÜ katusel toodetud elektri eest võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergiatasu ja soetab selle elektri elektrimüüjalt. Skeem: KÜ ja elanikud sõlmivad ühisostulepingu . Sellisel juhul arvestatakse elanike elektrienergia kasutamise kulu kokkuleppe järgi: kas eluruumi on paigaldatud väiksema täpsusega arvestid või jagatakse elektri kogus eluruumi ruutmeetrite järgi. Tarbijal (eluruumi elanikul/omanikul) puudub võimalus ise valida võrgupaketti ja elektrilepingut (dünaamilise või fikseeritud hinnaga leping) ning tal pole ka huvi oma tarbimist elektrihinna järgi juhtida (kui KÜ valib fikseeritud paketi või kui elektrikulu ei jaotata mõõdetud koguste alusel). Kuna KÜ ei hakka börsipaketi puhul iga 15 minuti järel muutuvat elektrihinda kokku arvutama ja paigaldatavad arvestid ei pruugi seda piisava täpsusega mõõta, jagatakse kuu kogukulu tõenäoliselt mõõdetud elektrienergia kogusega ehk tarbijal ei ole põhjust oma elektritarbimist soodsamale ajale nihutada. Skeem: Muudatuse järel on korteriühistul ja elanikel jätkuvalt võimalik sõlmida ühisostulepinguid , kuid see ei ole enam vajalik selleks, et elanik saaks otsest kasu hoone katusel toodetud taastuvelektrist. Muudatuse tulemusel paraneb tarbija valikuvabadus otsustada, millist võrgupaketti ja elektrimüügilepingut ta soovib sõlmida. Seadusemuudatus on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1711 artikliga 15a ja direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 lõikega 4. Samuti on muudatus kooskõlas a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus e § 24 lõikega 6 3 , mille kohaselt k uni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergia t tarbimiseks kasutusele võt tes ega edasta des kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale. Praegu, kui korteriühistu ei sõlmi elektri ühisostulepingut , maksavad tarbijad omatoodetud elektri eest aktsiisi. Muudatus näeb ette, et Elering loob andmevahetusplatvormile (AVP) energiajagamise mooduli. Sarnaselt on lähenenud Soome, kus süsteemihaldur Fingrid on loonud mooduli nende andmevahetusplatvormile, kus hoone sees energia jagamiseks tuleb end registreerida ja määratleda elektri jagamise põhimõtted osapoolte vahel. 6.5. R iigi julgeoleku põhimõtted elektri paigaldistes kasutatava t riist- või tarkvara hanki des Mõjutatud osapooled: Võrguettevõtjad – 2023. aasta seisuga oli Eestis üks põhivõrguettevõtja (Elering) ja 33 jaotusvõrguettevõtjat , kellest suurimad on Elektrilevi OÜ (2023. a turuosa 91%) ja Viru Elektrivõrgud OÜ (2023. a turuosa 3%). Võrguettevõtja arvestab võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks vajalikku riist- või tarkvara hankides riigi julgeoleku põhimõtetega. Muudatus võib suurendada võrguettevõtjate halduskoormust hangete tegemisel ja teenusepakkujate valimisel. Kui võrguettevõtja valib sideteenuse osutaja, kes täidab ESS-i §-s 87 3 nimetatud nõudeid, siis ei ole tarvis võrguettevõtjal lisakontrolli teha. Teadaolevalt alustab Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ lähiaastail arvestite väljavahetamist. On oluline tagada, et arvesteid hankides hindaks võrguettevõtja hanke koostamise käigus, kuidas välistada seadmete hankimist riigi julgeolekut ohustavatelt pakkujatelt. Elektrilevi OÜ turuosa on Eestis väga suur, mistõttu mõjutaks see oluliselt ka riigi julgeolekut, kui sajad tuhanded arvestid hangitaks suure riskiga pakkujalt. Riskide hindamine on võrguettevõtjatele siiski vähem koormav kui ESS-i alusel kehtestatud riskihindamine sideettevõtjatele. ESS-i kohaselt peavad sideettevõtjad saama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Võrguteenuse osutamiseks ja kasutamiseks kasutatavale riist- või tarkvarale pole kasutusloa taotlemist plaanitud, kuid üldist järelevalvet teostab sarnaselt ESS-le ELTS-s sätestatud kohustustele TTJA. 6. 6 . Eestis energia tootmise ja selle võrku müümisega seonduva te tegevus te vabastamine riigihangete reeglitest Eelnõuga kaasnevad mõjud on pigem positiivsed: · Riigi halduskoormus väheneb, sest riik ei pea ise tegema põhjalikke turu- ja konkurentsiuuringuid, koostama mahukat erandi taotlust, ega aktiivselt osalema erandi taotluse menetluses. · Erandi taotlemise kulud kannab taotleja. Kui hankijatel on õigus ise erandit taotleda, kannavad ka hankijad ise kõik erandi taotlemisega seonduvad kulud , koormamata seejuures riigieelarvet. · Riigil endal säilib erandi taotlemise õigus, ehk soovi korral saab riik ise vastavas sektoris erandi taotluse Euroopa Komisjonile esitada. · Majanduskeskkond paraneb, sest turuosalised saavad ise algatada turu tõhusamale konkurentsile avamise protsessi. M uudatusettepanek viib riigihangete protsessi vastavusse Euroopa Liidus eksisteerivate parimate tavadega, soodustades konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat turukeskkonda, sealjuures vähendades riigi halduskoormust. 6.7. Elektrienergia liitumis- ja võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise eest rakendatava tasu tingimuste muutmine. Eelnõuga kaasneb positiivne mõju eelkõige kuni 15 kW (kaasa arvatud) tootmissuunalise võrguvõimsuse omanikele, kuna muudatuse jõustumise järgselt ei rakenduks neile nõue kord aastas vähemalt 95% ulatuses oma liitumisvõimsust vähemalt ühe kauplemisperioodi ulatuses kasutada ning seeläbi alakasutustasu. Elektrilevi võrgus on 2025. aasta keskpaiga seisuga mikrotootjaid (s.o kuni 15 kW maksimaalne võimsus) 13 700 kokku tootmisvõimsusega 143 MW ja võrgulepinguga kokku lepitud võrku antava võimsusega 141 MW. Võrku antav võimsus (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel) võib olla ja paljudel juhtudel ongi erinev tootmisseadme võimsusest. Ka paljude elektritootjatega on võrku antav võimsus kokku lepitud 15 kW või väiksemana või on olukordi, kus tootmistingimusi kasutaval võrguühendusel võib olla kokku lepitud, et elektrienergia võrku andmine ei ole võimaldatud. Kohustus tõendada tootmissuunalise võrgu läbilaskevõime kasutust rakendub vaid üle 15 kW tootmissuunalise võimsuse võrgu- või liitumislepingu omanikele. Muudatus kavandatakse jõustada tagasiulatuvalt alates 2023. aasta 17. märtsist – st alakasutustasu esmakordsest jõustumisest. Lisandub täiendav halduskoormus võrguettevõtjatele, kelle võrguga on ühendatud kuni 15 kilovatiseid tootmisvõimsusi, kuna IT-süsteemides tuleb luua erinevad kontrollimehhanismid võrgu - või liitumis lepingu tootmissuunalisest võimsusest lähtudes. 6.8. Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise tingimuste täpsustamine. Eelnõuga kaasneb positiivne mõju põhivõrgus pärast 2025. aasta 13. juunit tehtud liitumistaotlustele, millele lubatakse esialgse taotluses toodud tehnoloogia piiramatut muutmist. Senistele liitumistaotlustele jääb kehtima võimalus muuta tehnoloogiat kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinevaks ning lisada oma liitumistaotluses toodud tehnoloogiale teisi tehnoloogiaid juhul kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse hüvitamine (soodustamaks hübriidparkide rajamist ehk tootmisseadmetele salvestusseadmete lisamist või vastupidi). Samuti kaasneb positiivne mõju arendajatele seeläbi, et tehnoloogia muutmisel võimaldatakse ajapikendus tootmisega alustamiseks enne kui rakendatakse tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu ehk alakasutustasu. 6.9. Elektrienergia tootmissuunalise võimsuse piiramise hüvitamise metoodika kohaldamise tingimused. Eelnõuga kaasneb positiivne mõju olemasolevatele, juba arenduses olevatele elektrivõrguga liitujatele, kuna otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 13 lõike 7 kohase koormuse ümberjaotamise korral hüvitise maksmine rakendub vaid uutele, niinimetatud fikseeritud liitumistasu kontseptsiooni alusel liitujatele (see tähendab alates 2025. aasta 13. juunist). Eelnevalt oli liitumistasu igas põhivõrgu osas kulupõhine ning sisaldas endas liituja elektrivõrguga liitumisega seotud vajalikke võrgutugevdusi, mille läbi liituja endale oma vajaminevas võimsuses täies mahus liitumise garanteeris. Uue kontseptsiooni järgi on osa liitumiskulust olemasolevas võrgus juba sotsialiseeritud ning uued liitumised loetakse seega sisuliselt paindlikeks liitumisteks kuni vajaminevate võrgutugevduste valmimiseni. 6.10. REMIT-määruse nõuete kohaldamine elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks. REMIT-määrusega kehtestatud reeglid on suunatud elektri- ja gaasiturul manipulatsioonide ja siseteabe ebaseadusliku kasutamise ennetamisele, milleks tõstetakse elektri ja gaasi hulgituru reeglite rikkumiste eest määratud trahve. Turuosalisi keda muudatus eelkõige mõjutab on ettevõtted, kes kauplevad elektri- ja gaasihulgiturul , samuti ka põhivõrguettevõtja või suurema tarbimismahuga lõpptarbijad. Teisisõnu isikud, kaasa arvatud põhivõrguettevõtja, kes sõlmib tehinguid ning annab muu hulgas kauplemiskorraldusi ühel või mitmel energia hulgimüügiturul. Täpsemalt on muudatuse poolt mõjutatud osapooled elektri ja gaasi hulgiturgudel osalevad turuosalised, kelleks on: Elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering; Elektri hulgituru osalised: Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 40 avatud tarnijat ; Gaasi hulgituru osalised: Eesti ja Läti ühises bilansitsoonis on 2023. aasta seisuga registreeritud 76 hulgimüügiettevõtet, neist 12 turuosalist on lepingu sõlminud Elering AS-iga (Eesti) ja 64 turuosalist Conexus Baltic Gridiga (Läti). Gaasi hulgimüügiturul on Eestis suurima tarnemahuga ettevõte Eesti Gaas AS, kelle osakaal 2023. aastal oli 73,26% . Eestis tegutseb 17 bilansihaldurit ja 28 avatud tarnijat . Praktikas mõju praegu puudub. Potentsiaalselt kaasneks eelnõu jõustumise järel REMIT nõuete rikkumise korral elektriettevõtjatele majanduslikud mõjud. Seni on Eestis rikkumisi Konkurentsiameti poolt tuvastatud vähesel määral. Sellegipoolest omavad kõrgemad trahvimäärad heidutavat ja rikkumisi ennetavat mõju. Potentsiaalsed rikkumised võivad elektri- ja gaasituru osalistele sh tarbijatele tuua kaasa suurel määral varalist kahju, kuna potentsiaalne turuga manipuleerimine võib omada mõju elektrihindadele. Senised menetlused: Konkurentsiamet on seni ELTS § 101 4 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral – 2015. aastal. Amet määras 04.11.2015 Elering AS-ile 2014. aasta juunis toime pandud REMIT määruse rikkumise eest ELTS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS teostas 2014. aasta juulis Eesti ja Soome vahelise Estlink2 elektriühenduse hooldus- ja süvistustöid, mis põhjustasid nimetatud ühenduse katkestuse. Elering AS ei avalikustanud hooldustööde osas õigeaegselt siseteavet , rikkudes sellega REMIT määruse sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust. Konkurentsiamet on seni MGS § 44 2 rikkumise kohta viinud läbi menetluse ja määranud rahatrahvi ühel korral 2021. aastal. Amet määras 29.10.2021 Elering AS-ile REMIT määruse rikkumise eest MGS-i alusel rahatrahvi 10 000 eurot. Elering AS ei avalikustanud gaasirajatise Balticconnectori võimsusi oluliselt mõjutavate Paldiski ja Puiatu kompressorjaamade osas tulemuslikult ja õigeaegselt siseteavet , rikkudes sellega REMIT määruses sätestatud siseteabe avalikustamise kohustust. Kavandatavad muudatused ei avalda mõju riigi ega kohalike omavalitsuste tuludele ja kuludele. Seadusemuudatusega kaasneb Konkurentsiametile töö koormuse kasv. Põhiline töö koormuse kasv tulene b REMIT-määruse jõustumisega kaasnevast vajadusest teostada üksikasjalikumat ja laiemat elektri ja gaasi hulgituru järelevalvet. Sellegipoolest suurendab ka käesolev eelnõu Konkurentsiameti vajadust täiendava ressursi järele, kuna karistusmäärade määramise täiendava keerukuse tõttu halduskoormus kasvab. Eelnõust tulenevalt vajab Konkurentsiamet üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks. 7. R iigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seaduse rakendamise korral Konkurentsiamet vajab üht täiendavat lisakohta elektri ja gaasi hulgituru järelevalve teostamiseks. REMITi järelevalvega seotud kulud kaetakse järelevalvetasudest vastavalt konkurentsiseadusele. 8. Rakendusaktid Muudetakse m ajandus- ja taristuminis tri 05.02.2019. a määrust nr 10 „ Elektrituru toimimise võrgueeskiri “ (lisa 3), milles sätestatakse ü ldteenuse osutami se konkursi algatamise kord . 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 5 , 28 – 38, 4 2 ja § 2 jõustuvad 2026. aasta 1. mail ning § 1 punktid 6 , 1 0 ja 4 0 jõustuvad 2026. aasta 1 . augustil. Need punktid jõustuvad hiljem, et anda Konkurentsiametile ja võrguettevõtjatele pikem aeg vajalikeks ettevalmistusteks. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Jõustumisel ei nähta ette pikemat aega rikkumismenetluse vältimiseks, kuna nende sätetega seotud direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 17. jaanuar 2025. 1 0 . Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandus ministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2 kajastatud ettepanekute tabelis. Eelnõud on täiendatud tootmissuunalise võrguühenduse mittekasutamisega seonduva alakasutustasu vabastamise alus tega ning e lektri ja gaasi hulgituru manipuleerimise eest kaitsmise määruse (EL) 2024/1106 (REMIT) rakendamiseks vajalike sätetega ning vastutusnormidega ning see on eraldi kooskõlastatud sihtrühmadega . Eelnõu saadetakse sihtrühmadele teadmiseks. Lisa 1. Vastavustabel Lisa 2. Ettepanekute tabel Lisa 3. Määruse kavand
Teie 15.08.2025 nr 1-4/25/835-8,
Kliimaministeerium
KLIM/25-0176/-2K
[email protected]
Meie 18.09.2025 nr 8-2/1781
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu osaline kooskõlastamata
jätmine
Austatud minister
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata osas,
mis puudutab halduskoormuse tasakaalustamise reegli arvestamata jätmist (märkus nr 1). Muus osas
kooskõlastab Justiits- ja Digiministeerium eelnõu järgmiste märkustega.
1. Halduskoormuse tasakaalustamine – 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel:
halduskoormust suurendades tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE
§ 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel[1].
Selle muudatuse tulemusel tuleb eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas
halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust
vähendatakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt suurenevad eelnõuga kavandatavate muudatuste
tulemusel võrguettevõtjate kohustused. Seletuskirjas ei ole aga välja toodud, mille võrra
halduskoormust vähendatakse. Kuivõrd seda nõuet ei ole täidetud, jätab Justiits- ja
Digiministeerium eelnõu selles osas kooskõlastamata.
2. Eelnõu § 1 p 9 (ELTS § 651) – eelnõuga lisatava sätte kohaselt ei tohi võrguteenuse osutamiseks
ja kasutamiseks kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigijulgeolekut. Muudatuse kohaselt peab
võrguteenuse osutaja riist- ja tarkvara soetamisel järgima elektroonilise side seaduse (ESS) § 873
lõikes 2 nimetatud asjaolusid (kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamine).
Oleme jätkuvalt seisukohal, et eelnõus esitatud kujul viide ESS-le ei ole piisav, kui sellega ei
kaasne muid mehhanisme, mis on sätestatud ESS-is. ESS kohaselt on ettevõtjal kohustus
sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamisest teavitada Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit
(TTJA) või teatud juhtudel taotlema selleks loa (ESS § 873 lg 4 ja 6). Teavitamise ja loataotluse
kohustus sunnib ettevõtjat läbi mõtlema, milliseid seadmeid ja milleks ta kasutusele võtab.
Hinnangu sellele, kas sidevõrgus kasutada plaanitav riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut,
annavad julgeolekuasutused ja Riigi Infosüsteemi Amet (ESS § 87 4 lg 1). Eelnõus on
julgeolekuohu hindamine jäetud ettevõtja enda kaaluda. Samas võib võrguettevõtja või ka tootja
enda hinnang erineda põhivõrguettevõtja hinnangust võrguga ühendamisel. Seega puudub
eelnõus mehhanism julgeolekuohu erapooletuks hindamiseks.
Jätkuvalt ei ole selge ka järelevalve korraldus. ESS-le viitamisega ei kaasne TTJA järelevalvet
ELTS kohase võrguteenuse osutamiseks kasutatava riist- või tarkvara julgeolekualase ohutuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100
[email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood
70000898
üle. Märgime, et ELTS kehtiva sõnastuse kohaselt teeb TTJA järelevalvet vaid tarbijakaitse
seaduses sätestatud pädevuse piires (ELTS § 93 lg 4). Seega lahendab nõuetega seotud vaidlusi,
sh vaidlusi ettevõtjate vahel Konkurentsiamet, kes on ELTS § 93 lg 1 kohaselt ELTS nõuete
täitmise üle järelelvalvet teostav haldusorgan.
Paremat õigusselgust silmas pidades teeme ettepaneku sätestada nõuded ELTSis ilma viiteta
ESS-le. Sellisel juhul ei jääks elektriturul toimijad sõltuma elektroonilise side turul toimivast ning
nõuete sisu ja ulatus oleks ELTS subjektidele arusaadavam.
Juhul, kui eelnõus soovitakse siiski sätestada kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamise nõuet,
teeme ettepaneku näha seaduses ette põhivõrguettevõtja õigus nõuda võrguga ühinemisel ja
ühenduse kestel teavet, mis kinnitaks, et võrguga liituda sooviv või võrguga ühinenud ettevõtja on
järginud ja jätkuvalt järgib kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutamise põhimõtteid. Samuti tuleks
sätestada põhivõrguettevõtja õigus keelduda võrguga ühendamast või siis lõpetada võrguga
ühendamine, kui selgub ebasoovitava riist- ja tarkvara kasutamine.
3. Eelnõu § 1 p 15 (ELTS § 761 lg 25) – sätte kohaselt kehtestatakse ELTS § 761 lg 2 sätestatud
üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise kord ELTS § 42 lõike 4 alusel
kehtestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Elektrituru toimimise võrgueeskirja volitusnorm asub ELTS § 42 lg-s 4, kus on loetletud kõnealuses
määruses reguleeritavad valdkonnad. ELTS § 42 lg 4 p 6 kohaselt kehtestab minister elektrituru
toimimise võrgueeskirjas mh üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud
andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise korra.
HÕNTE § 11 lg 4 järgi võib volituse eesmärke, sisu või piire küll eelnõu teiste sätetega täpsustada,
kuid see ei anna võimalust lisada neis täpsustavates sätetes täiesti uut sisu. Volitusnormi sisu
peab siiski olema selgelt esitatud volitusnormis eneses. Seetõttu palume eelnõu täiendada
muutmispunktiga, milles täiendatakse ELTS § 42 lg 4 p 6 loetelu, nii et selles oleks hõlmatud ka
üldteenuse osutamiseks müüja leidmise konkursi korraldamise kord.
4. Eelnõu § 1 p 17 ja 18 (ELTS § 871 lg 43 ja 53) – eelnõu kohase ELTS § 871 lg 43 annab võimaluse
pikendada tootmise alustamise perioodi, kui muudetakse elektrienergia tootmise tehnoloogiat.
Säte sisaldab viidet eelnõukohasele ELTS § 871 lg-le 53, mille tulemusel on see võimalus piiratud
üksnes selliste liitumistaotlustega, mis on esitatud pärast 2025. aasta 13. juunit. Eelnõukohase
ELTS § 871 lg-le 53 järgi on lubatud muuta liitumistaotluse nimetatud elektrienergia tootmise
tehnoloogiat, kui liitumistaotlus on esitatud pärast 2025. aasta 13. juunit. Seletuskirja kohaselt on
ELTS § 871 lg 53 eesmärgiks luua võimalus liitumistaotlustes toodud tehnoloogiat piiramatult
muuta.
Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõukohane ELTS § 871 lg 53 on olemuslikult rakendussäte ning
see ei sobi seaduse põhiteksti. Seaduse põhitekstis peab olema norm, mis väljendab selgelt
seletuskirjas esitatud eesmärki: tehnoloogiat on lubatud muuta. Samas jääks eelnõukohase
muudatuse järgi kehtima kaks vastuolulist normi: kehtiva ELTS § 871 lg 5 järgi ei ole tehnoloogiat
lubatud muuta, v.a sättes esitatud erandjuhtudel, samas kui § 871 lg 53 lubab tehnoloogiat muuta
piiramatult. Selline normikujundus ei ole õigusselge.
Märgime, et seletuskirjas esitatud eesmärgi saavutamiseks tuleb lg 5 3 lisamise asemel muuta
ELTS § 87 lg-t 5, nii et selles lõikes kajastuks võimalus tehnoloogiat muuta. Vastavalt tuleb muuta
ka eelnõu § 1 p 17 kohase § 871 lg 43 sõnastust ja viidet. See, et kõnealust muudatust
rakendatakse liitumistaotluste suhtes, mis on esitatud alates 13. juunist, tuleb ette näha ELTS
rakendussätetes, s.o täiendada eelnõu muutmispunktiga, milles ELTS § 113 1 täiendatakse uue
lõikega.
Teiseks märgime, et erandliku tehnoloogia muutmise võimaluse annab ka kehtiva ELTS § 87 1 lg
5 (kui tehnoloogia muutmisega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunaline võimsuse
suurendamine ning uus tehnoloogia on kütuse põletamisel, vesinikul või salvestusel põhinev
elektritootmine). Palume analüüsida, kas on proportsionaalne lahendus, mille järgi ELTS § 87 1 lg
43 kohane võimalus pikendada tootmise alustamise perioodi kehtib üksnes uute liitumistaotluste
suhtes, kuid mitte varasemate taotluste suhtes, mille puhul elektri tootmise tehnoloogiat on
muudetud kehtiva ELTS § 871 lg-s 5 sätestatud erandite alusel. Kas isikute erinev kohtlemine
2
sõltuvalt liitumistaotluse esitamise ajast on põhjendatud ning kas on asjaolusid, mis õigustaksid
ELTS § 871 lg 43 võimaluse laiendamist ka varasemate taotluste suhtes?
5. Eelnõu § 1 p 28 (ELTS § 93 lg 12) ja § 2 p 1 (MGS § 37 2 lg 21) – viidatud sätetes nähakse ette,
et Konkurentsiamet võib avalikustada kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava
informatsiooni oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 artikli 18
lõike 6 kohaselt.
Seletuskirjas märgitakse lk 16 mh, et Konkurentsiameti õigust teabe avaldamiseks tuleb
tasakaalustada mitme õigusliku kaalutlusega. Avalikustamine peab põhinema eelkõige avalikul
huvil, mille eesmärk on ennetada turuosaliste poolt toimepandavaid sarnaseid rikkumisi ning tõsta
turu läbipaistvust. Avalikustamine on eriti põhjendatud juhtudel, kus rikkumine puudutab
süsteemset või korduvat käitumist, millel võib olla oluline mõju elektri hulgiturule või lõpptarbijatele.
Juhime tähelepanu süütuse presumptsiooni põhimõttele põhiseaduse §-s 22. Palume täpsustada,
kas avaldatud karistuste all peetakse silmas jõustunud või jõustumata karistusi. Kui avalikustada
soovitakse ka jõustumata karistusi, siis tuleb seda kindlasti seletuskirjas eraldi rõhutada ning
selgitada, kuidas selline karistuste avaldamine on kooskõlas põhiseadusega.
6. Eelnõu § 1 p 28 (ELTS § 93 lg 12) ja § 2 p 1 (MGS § 37 2 lg 21) – viidatud sätetes nähakse ette,
et Konkurentsiamet võib avalikustada kohustuse rikkumise kohta määratud karistust puudutava
informatsiooni oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1227/2011 artikli 18
lõike 6 kohaselt.
Euroopa Liidu otsekohalduva määruse nr 1227/2011 artikli 16 lõike 6 järgi tagavad liikmesriigid,
et riiklik reguleeriv asutus võib avalikustada meetmed või karistused, mis on määratud sama
määruse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline üldsusele avalikustamine tekitaks
asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.
Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune isikuandmete töötlemine
kujutab endast põhiõiguste riivet, siis on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et tuleb seaduse
tasandil sätestada, milliseid isikuandmeid võib Konkurentsiamet kavandatava sätte alusel
avalikustada, kui ta hindab, kas isiku suhtes määratud meetmed või karistuste avalikustamine ei
põhjusta isikule ebaproportsionaalselt kahju.
7. Eelnõu § 1 p 29 ja 30 (ELTS § 95 lg 4, 41–42) ja § 2 p 3 (MGS § § 382 lg 2 ja 3) – eelnõuga
tunnistatakse kehtetuks elektrituruseaduse § 95 lg 4 teine ja kolmas lause. Muudatuse läbi kaob
sunniraha ülemmäära säte. Eelnõuga plaanitakse seadusesse lisada § 95 lõige 4 1, mis reguleeriks
füüsilisele isikule määratava sunniraha ülemmäära, kuid teeb seda vaid piiratud olukorras –
esimesel korral. Seega saab eelnõu seadusena jõustumisel rakendada sunniraha vaid üks kord
(eeldatavasti saab esimest korda ettekirjutust täitmata jätta vaid üks kord, vastasel korral oleks
väljendi „esimene kord“ sisustamine keerukas).
Eesti õiguses ei eristata sunniraha määramisel esimest ja järgnevaid eksimusi (s.o esimest või
korduvat ettekirjutuse täitmata jätmist). Sunniraha konkreetse suuruse määrab kindlaks
haldusorgan, arvestades seaduses toodud ülemmäära ning konkreetse olukorra asjaolusid (mh
võib selleks olla ka korduv eksimine). Samuti saab kehtiva asendustäitmise ja sunniraha seaduse
(AtSS) kohaselt rakendada sunnivahendeid korduvalt (AtsS § 2 lg 2).
Palume eelnõu muuta ning sätestada sunniraha ülemmäär kehtivate õigusnormidega loodud
süsteemi silmas pidades. Sama sisuga märkus käib ka eelnõu § 2 p 3 kohta, millega nähakse
ette maagaasiseaduse § 382 täiendamine lõikega 2.
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 p-ga 3 maagaasiseadusesse lisatava § 382 lõikes 3 on
samuti piirava tingimusena toodud „esimene kord“, mis eelnevast tulenevalt ei ole meie hinnangul
samuti põhjendatud. Juhime ka tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas ei ole rõhutatud sunniraha
ülemmäära seotust esimese täitmata jätmisega. Palume eelnõu ja seletuskirja tekstid omavahel
kooskõlas hoida.
8. Eelnõu § 1 p-ga 32 tunnistatakse kehtetuks ELTS § 1014. Seletuskirjas märgitakse lk 17, et selle
asemel kehtestatakse uued REMIT määrusega kooskõlas olevad §-d 1016–10110 ja muudetakse
§-i 1031. Juhime tähelepanu, et juhul, kui §-ga 1014 hõlmatud tegude seast jääb välja midagi, mis
3
ei ole kaetud §-des 1016–10110, siis ei ole need teod pärast karistusnormi kehtetuks tunnistamist
enam karistatavad ja menetlus nende suhtes tuleb lõpetada. Parema jälgitavuse huvides palume
seletuskirjas välja tuua, millisesse sättesse konkreetselt ELTS §-s 1014 olevad teod üle viiakse.
9. Eelnõu § 1 p 33 (ELTS-i § 1016–10110) – eelnõuga loodavate väärteosätete füüsilise isiku
karistuse määratlemisel kasutatakse mh sõnastust: „…kuid mitte rohkem kui kakskümmend
protsenti füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastasest sissetulekust ja mitte vähem kui väärteo
tulemusel teenitud kasule vastavas summas.“.
Seletuskirjas puuduvad selgitused, kuidas füüsilise isiku eelmise kalendriaasta aastast
sissetulekut arvestatakse ning kust saadakse andmeid. Kuidas ja kust saab kohtuväline menetleja
teada väärteo tulemusel teenitud kasu? Palume seletuskirja vastavalt täiendada.
ELTS §-des 1016–10110 nähakse juriidilisele isikule ette karistus rahatrahvina teatud protsendina
(15, kaks, üks) juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest, kuid mitte
vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas.
Samas ei selgu ei eelnõust ega seletuskirjast, kuidas tuleb konsolideerimisgrupi konsolideeritud
käivet arvestada. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada. Eelnõu seletuskirjas lk 16
viidatakse, et eelnõu koostamisel on eeskujuks võetud finantsvaldkonna seadusi – ühe eeskujuna
võib siinkohal kasutada väärtpaberituru seaduse § 262¹.
10. Kehtiva ELTS § 1015 näeb väärteo eest ette karistuse kuni kümme protsenti ettevõtja viimase
auditeeritud majandusaasta käibest.
Eelnõuga soovitakse karistuse määramise alusena kasutada juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käivet. Tõstatame küsimuse, miks ei muudeta §-s 1015
karistuse arvestamise aluseid või vastupidi, miks §-des 1016–10110 ei kasutata auditeeritud
majandusaasta käivet? Lisaks juhime tähelepanu, et ELTS § 95 on kavandatud sunniraha
arvestamise aluseks kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale
juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele.
Kui ühel korral räägitakse viimasest auditeeritud majandusaasta käibest, teisel korral aastasest
kogukäibest vastavalt juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele, siis see tekitab
ettevõtjate jaoks põhjendamatut segadust ja täiendavat halduskoormust. Erinevused sunniraha ja
karistuste määramise alustes tekitavad suurema töökoormuse ka järelevalve teostajatele ning
kohtuvälistele menetlejatele. Kui järelevalve teostaja on sunniraha määramise jaoks tuvastanud
aastase kogukäibe, siis võiks olla võimalik neid arvutusi aluseks võtta ka karistusmäära
arvestamisel.
Eeltoodust tulenevalt palume juriidilise isiku järelevalve ning karistusmääradega seonduv
regulatsioon veelkord tõsiselt üle vaadata.
Oleme seisukohal, et eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema võimalikult
ühetaolised.
11. Eelnõu § 1 p 34 ja 35 (ELTS § 103) – sätetega suurendatakse karistusmäärasid. Seletuskirja lk
20 selgitustes ELTS § 103 lg 1 ja 2 muudatuste kohta viidatakse KarS § 47 lõikele 4, mille kohaselt
võib juriidilise isikule muu seadus ette näha rahatrahvi kohaldamise KarS § 47 lõigetes 1 ja 2
sätestatust erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatud KarS § 47 kõige 4 on kehtetu alates 06.07.2025 1.
Erisuste tegemine on kehtiva õiguse kohaselt lubatud KarS § 1 lõike 1 järgi. Muudes seadustes
sätestatud väärtegude eest karistamiseks võib nendes seadustes sätestada KarS üldosast erisusi,
kui seda nõuab reguleeritava valdkonna eripära. Palume seletuskirja teksti viia kooskõlla kehtiva
õigusega ning ühtlasi KarS § 1 lõike 1 alusel lubatud eripära seletuskirjas ka konkreetselt
kirjeldada.
12. Eelnõu § 1 p 36 (ELTS § 106) – eelnõuga kehtestatakse väärtegude aegumistähtaeg viis aastat.
Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv karistusseadustiku (KarS) § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina
1
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus–Riigi Teataja
4
on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha
viieaastase aegumistähtaja.
Juhime tähelepanu, et viitamine KarS § 81 lõikele 3 ei ole õige. KarS § 81 muudeti 06.07.2025
jõustunud seadusemuudatusega. Erisusi saab teha tulenevalt KarS § 1 lõikest 1. Seletuskirjas
esitatud põhjendusest jääb väheks, seda tuleb täiendada. Seletuskirjas on praegu öeldud, et
võttes arvesse elektri hulgituru rikkumiste keerukust, on viieaastane aegumistähtaeg põhjendatud.
Palume tuua näiteid, kuidas kaheaastane aegumistähtaeg on jäänud lühikeseks, kui palju on
menetlusi aegumise tõttu jäänud alustamata või lõpliku lahenduseta. Palume lahti kirjutada, milles
seisneb elektri hulgituru rikkumiste keerukus. Samuti palume selgitada, miks on valitud aegumise
tähtajaks just viis aastat, mitte nt kolm või neli aastat.
13. Eelnõuga ei muudeta kehtiva ELTS § 1013:
§ 1013. Piiriülese elektrikaubanduse tingimuste rikkumine
Juriidilise isiku poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud
piiriülese elektrikaubanduse tingimuste täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Viidatud väärteokoosseis on samuti seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses sätestatud
nõuete täitmise tagamisega. Palume selgitada, kas selle rikkumise eest ettenähtud karistus on
juriidilisele isikule proportsionaalne ning tõhus. Palume hinnata, kas ka see karistusmäär vajab
ajakohastamist. Lisaks palume seletuskirjas täpsustada, millal on kavas juriidilise isiku
karistusmäärad tervikuna ELTS-is üle vaadata.
14. Palume arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiitsministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiitsministeeriumi märkustega
Katariina Kärsten 53888918
[email protected]
Einar Hillep
Guido Pääsuke
Helen Uustalu
Mari Käbi
Joel Kook
Merike Koppel
5