Tagasiside eelnõule

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Teie 14.08.2025 nr 8-1/6805-1 Justiits- ja digiministeerium Meie 15.09.2025 nr 1-8/25/25-1 [email protected] [email protected] Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esitame käesolevaga Eesti Advokatuuri seisukohad. Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatustega ei ole võimalik saavutada seatud eesmärki ega kõrvaldada probleemi, mis on tekkinud sideandmete üldisest ja vahet tegemata säilitamiskohustusest. Seetõttu ei toeta advokatuur eelnõu esitatud kujul. Selgitame oma seisukohta järgnevalt. Eestis puuduvad Euroopa Kohtu lahendis SpaceNet AG (EKo C793/19 ja C794/19) esile toodud nõuetele vastavad kriteeriumid sideandmete kogumiseks. Euroopa Kohtu korduv praktika kinnitab, et euroopalikus õigusruumis ei ole sideandmete säilitamise kohustus aktsepteeritav, seda eriti eelnõus toodud kujul. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et sideandmete üldiselt ja vahet tegemata säilitamisega kaasneb eriti raske ja ulatuslik põhiõiguse riive (EKo C-140/20 p 122; EKo C-203/15 ja C-698/15 p 100), milline on võrreldav jälitustoiminguna salajase pealtkuulamisega (EKo C-203/15 ja C-698/15 p 99; EKo C-793/19 ja C-794/19 p 61: „Täpsemalt võimaldavad need andmed koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise“). Eelnõu viidatud murekohti ei lahenda. Eelnõuga ei ole plaanis muuta ESS §- 1111 ning ka pärast kavandatavate seadusemuudatuste jõustumist oleks sideettevõtjatel kohustus 1 aasta jooksul säilitada kõiki sideandmeid, sh liiklus- ja asukoha andmeid. Kuigi muudatuste kohaselt ei saaks süüteomenetluses andmeid küsida ESS § 1111 alusel, vaid ainult ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis jääb jätkuvalt lahendamata küsimus, kuidas on võimalik eristada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil kogutud andmeid ja ESS § 1111 alusel kogutud andmeid. Seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil. Seega on jätkuvalt kõrvaldamata oht, et edaspidi KrMS § 901 alusel päringutele vastates edastavad sideettevõtjad andmeid, mida neil on kohustus valimatult säilitada. Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank Eelmises lõigus kirjeldatud oht ei ole spekulatiivne ja hõlmab isegi sensitiivsemaid andmeid. Näiteks senises õiguspraktikas on esinenud lausa juhtumeid, kus uurimisasutused on KrMS § 215 alusel esitatud päringutega nõudnud sideettevõtjatelt koguni nende juures säilitatavate sõnumite sisu. Riigiprokuratuur on vähemalt ühes pooleliolevas kriminaalmenetluses väitmas, et e-postkasti sisu sellisel viisil sideettevõtjalt küsimine olevat tavapärane ja menetluspraktikas aktsepteeritav toiming. Kuigi küsimus on kohtumenetluses vaidlusalune, ei saa välistada, et vaatamata muudetavale KrMS § 901 sätetele võivad uurimisasutused püüda (nt KrMS § 215 alusel) sideettevõtjatelt küsida siiski välja ka neid andmeid, mis jäävad KrMS § 901 kohaldamisalast välja ja millele vastavad piirangud (eelkõige kohtu loa kohustus) selgesõnaliselt ei laiene. Eelnõus kavandatud ESS § 102 lõike 21 täiendus võib probleemi isegi süvendada, sest sellega on hõlmatud mis tahes menetlusseadustikus1 toodud alused, mille alusel võiks kolmandatelt isikutelt (sh sideettevõtjad) andmeid küsida (mitte ainult KrMS § 901) ja ka kohtu puhul mitte ainult kriminaalmenetluses (nt ka TsMS § 279, VTMS § 31 lg 2). Selliselt ei ole piiratud andmete avaldamine isegi mitte ainult süütegude lahendamisega. Juhime ka tähelepanu, et kehtiva VTMS § 312 alusel tohib väärteomenetluses teha sideettevõtjale päringuid andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Ehk et jätkuvalt võimaldavad kogutavad andmed teha kindlaks isiku telefoni või mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, ilma et sideseanss oleks tingimata toimunud. Veel võimaldavad need andmed teha kindlaks kasutaja ja teatavate isikute sidepidamise sageduse kindla ajavahemiku vältel. Kui KrMS-s on piiratud kuritegude ringi, mille puhul on võimalik kõneeristusi küsida, kuriteo raskuse ja laadiga, siis väärteomenetluses sellist piirangut sätestatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas väärteomenetluses on võimalik tõendina kasutada sideettevõtjalt saadud informatsiooni, kui Euroopa Kohtu praktika kohaselt tohiks selliseid andmeid kasutada ainult võitluseks raske kuritegevusega või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Eesti riigil on seejuures võimalik kehtestada regulatsioon, mis võimaldab vajadusel nt julgeolekuohu tõrjumiseks ajutiselt sideandmeid koguda. EL direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lõikega 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning art 52 lõikega 1 on Euroopa Kohtu praktika kohaselt kooskõlas liikmesriigi seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata olukordades, kus asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise otsust võib tõhusalt kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus – kelle otsus on siduv –, selleks et teha kindlaks, kas esineb üks neist olukordadest ning kas on järgitud tingimusi ja tagatisi, mis peavad olema ette nähtud, ning ettekirjutus peab olema ajaliselt piiratud sellega, mis on tingimata vajalik, kuid seda võib ohu püsimise korral pikendada (EKo C-793/19 ja C-794/19, resolutsioon). Taoline ettekirjutuse tegemise kord Eestis puudub. Samuti puuduvad õiguskaitsevahendid ja sõltumatu kontroll selle üle, kas ettekirjutus on ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga. Senikaua kuniks ei ole kehtestatud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevat regulatsiooni ja leiab aset sideandmete säilitamine ning nendele juurdepääsu andmine, ei ole inimeste õigused tagatud. 1 Tasub ka kaalumist, kas defineerimata mõiste “menetlusseadustik” on piisavalt ühetähenduslik, et seda seaduse tekstis kasutada. 2 Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vaid paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 ning samadel uurimisasutustel, kellelt võetakse õigus andmeid tõendina esitada, on jätkuv õigus neid töödelda teiste seaduste alusel (nt PPVS-i alusel), seega ei ole õiguskindlust, et nt süüteomenetlust läbi viivad uurijad siiski ei saa enda valdusesse neile huvi pakkuvaid sideandmeid. Eelnõus nähakse ette ka paragrahvi 1111 lõike 11 punktide 1 ja 3 kehtetuks tunnistamine, "lahendades süüteomenetlustes tekkinud EL õiguse vastuolu", kuid samaaegselt jätab seadusandja alles õiguse küsida lauskogumisega saadud teavet mitte ainult julgeoleku- ja jälitusasutustele, vaid ka kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Omakorda on andmetele juurdepääs näiteks Finantsinspektsioonil (FIS § 481 lg 2; VPTS § 2303 lg 1 ja 2), kusjuures Finantsinspektsiooni puhul andme mahtu ei piirata ning ei ole ka kohtu eelneva loa tingimust. Seega vajab eelnõu läbimõtlemist ja lahendamist ka laiemalt. Kokkuvõttes on advokatuur seisukohal, et välja pakutud eelnõu jääb poolikuks, sellega ühtegi probleemi sisuliselt ei lahendata ning advokatuur väljapakutud muudatusettepanekuid selliselt ei toeta. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected] 3 Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Teie 1 4 .08 .2025 nr 8-1/ 68 05 -1 Justiits- ja digiministeerium Meie 15 .09 .2025 nr 1-8/ 25/ 2 5 -1 info@ justdigi .ee Markko.Kynnapu @justdigi.ee Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Esitame käesolevaga Eesti Advokatuuri seisukohad. Oleme seisukohal, et k avandatava te muudatus tega ei ole võimalik saavutada seatud eesmärki ega kõrvalda da probleemi, mis on tekkinud sideandmete üldisest ja vahet tegemata säilitamiskohustusest. Seetõttu ei toeta advokatuur eelnõu esitatud kujul. Selgitame oma seisukohta järgnevalt. Eestis puuduvad Euroopa Kohtu lahendis SpaceNet AG ( EKo C793/19 ja C794/19 ) esile toodud nõuetele vastavad kriteeriumid sideandmete kogumiseks. Euroopa Kohtu korduv praktika kinnitab, et euroopalikus õigusruumis ei ole sideandmete säilitamise kohustus aktsepteeritav, seda eriti eelnõus toodud kujul. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et sideandmete üldiselt ja vahet tegemata säilitamisega kaasneb eriti raske ja ulatuslik põhiõiguse riive (EKo C-140/20 p 122; EKo C-203/15 ja C-698/15 p 100), milline on võrreldav jälitustoiminguna salajase pealtkuulamisega (EKo C-203/15 ja C-698/15 p 99; EKo C-793/19 ja C-794/19 p 61: „ Täpsemalt võimaldavad need andmed koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise “). Eelnõu viidatud murekohti ei lahenda. Eelnõuga ei ole plaanis muuta ESS §- 111 1 ning ka pärast kavandatavate seadusemuudatuste jõustumist oleks sideettevõtjatel kohustus 1 aasta jooksul säilitada kõiki sideandmeid, sh liiklus- ja asukoha andmeid. Kuigi muudatuste kohaselt ei saaks süüteomenetluses andmeid küsida ESS § 111 1 alusel, vaid ainult ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis jääb jätkuvalt lahendamata küsimus, kuidas on võimalik eristada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil kogutud andmeid ja ESS § 111 1 alusel kogutud andmeid. Seletuskirjast ei nähtu, milliseid andmeid sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil. Seega on jätkuvalt kõrvaldamata oht, et edaspidi KrMS § 90 1 alusel päringutele vastates edastavad sideettevõtjad andmeid, mida neil on kohustus valimatult säilitada. Eelmises lõigus kirjeldatud oht ei ole spekulatii vne ja hõlmab isegi sensitiivsemaid andmeid . Näiteks senises õiguspraktikas on esinenud lausa juhtumeid, kus uurimisasutused on KrMS § 2 15 alusel esitatud päringutega nõudnud sideettevõtjatelt koguni nende juures sä ilitatavate sõnumite sisu. Riigip rokuratuur on vähemalt ühes pooleliolevas kriminaalmenetluses väit mas , et e-postkasti sisu sellisel viisil sideettevõtjalt küsimine o levat tavapärane ja menetluspraktikas aktsepteeri tav toi ming . Kuigi küsimus on kohtumenetluses vaidlusalune, ei saa välistada, et vaatamata muudetavale KrMS § 90 1 sätetele võivad uurimisasutused püüda (nt KrMS § 215 alusel ) sideettevõtjatelt küsida siiski välja ka neid andmeid, mis jäävad KrMS § 90 1 kohaldamisalast välja ja millele vastavad piirangud (eelkõige kohtu loa kohustus) selgesõnaliselt ei laiene. Eelnõus kavandatud ESS § 102 lõike 2 1 täiendus võib probleemi isegi süvendada, sest sellega on hõlmatud mis tahes menetlusseadustikus toodud alused, mille alusel võiks kolmandatelt isikutelt (sh sideettevõtjad) andmeid küsida (mitte ainult KrMS § 90 1 ) ja ka kohtu puhul mitte ainult kriminaalmenetluses (nt ka TsMS § 279, VTMS § 31 lg 2). Selliselt ei ole piiratud andmete avaldamine isegi mitte ainult süütegude lahendamisega . Juhime ka tähelepanu, et kehtiva VTMS § 312 alusel tohib väärteomenetluses teha sideettevõtjale päringuid andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Ehk et j ätkuvalt võimaldavad kogutavad andmed teha kindlaks isiku telefoni või mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, ilma et sideseanss oleks tingimata toimunud. Veel võimaldavad need andmed teha kindlaks kasutaja ja teatavate isikute sidepidamise sageduse kindla ajavahemiku vältel. K ui KrMS-s on piiratud kuritegude ringi, mille puhul on võimalik kõneeristusi küsida, kuriteo raskuse ja laadiga, siis väärteomenetluses sellist piirangut sätestatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas väärteomenetluses on võimalik tõendina kasutada sideettevõtjalt saadud informatsiooni, kui Euroopa Kohtu praktika kohaselt tohiks selliseid andmeid kasutada ainult võitluseks raske kuritegevusega või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Eesti riigil on seejuures võimalik kehtestada regulatsioon, mis võimaldab vajadusel nt julgeolekuohu tõrjumiseks ajutiselt sideandmeid koguda. EL direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lõikega 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning art 52 lõikega 1 on Euroopa Kohtu praktika kohaselt kooskõlas liikmesriigi seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata olukordades, kus asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub tõeliseks ja vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise otsust võib tõhusalt kontrollida kas kohus või sõltumatu haldusasutus – kelle otsus on siduv –, selleks et teha kindlaks, kas esineb üks neist olukordadest ning kas on järgitud tingimusi ja tagatisi, mis peavad olema ette nähtud, ning ettekirjutus peab olema ajaliselt piiratud sellega, mis on tingimata vajalik, kuid seda võib ohu püsimise korral pikendada (EKo C 793/19 ja C 794/19, resolutsioon). Taoline ettekirjutuse tegemise kord Eestis puudub. Samuti puuduvad õiguskaitsevahendid ja sõltumatu kontroll selle üle, kas ettekirjutus on ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga. Senikaua kuniks ei ole kehtestatud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevat regulatsiooni ja leiab aset sideandmete säilitamine ning nendele juurdepääsu andmine, ei ole inimeste õigused tagatud. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vaid paragrahvi 111 1 lõike 11 punktid 1 ja 3 ning samade l uurimisasutustel, kellelt võetakse õigus andmeid tõendina esitada, on jätkuv õigus neid töödelda teiste seaduste alusel (nt PPVS-i alusel) , seega e i ole õiguskindlust , et nt süüteomenetlust läbi viivad uurijad siiski ei saa enda valdusesse neile huvi pakkuvaid sideandmeid . E elnõus nähakse ette ka paragrahvi 111 1 lõike 11 punktid e 1 ja 3 kehtetuks tunnistamine, "lahendades süüteomenetlustes tekkinud EL õiguse vastuolu" , kuid s amaaegselt jätab seadusandja alles õiguse küsida lauskogumisega saadud teavet mitte ainult julgeoleku- ja jälitusasutustele, vaid ka kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Omakorda on andmetele juurdepääs näiteks Finantsinspektsioonil (FIS § 48 1 lg 2 ; VPTS § 230 3 lg 1 ja 2 ) , kusjuures Finantsinspektsiooni puhul andme mahtu ei piirata ning ei ole ka kohtu eelneva loa tingimust . Seega vajab eelnõu läbimõtlemist ja lahendamist ka laiemalt. Kokkuvõttes on advokatuur seisukohal, et välja pakutud eelnõu jääb poolikuks, selle ga ühtegi probleemi sisuliselt ei lahendata ning advokatuur väljapakutud muudatusettepanekuid selliselt ei toeta. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Imbi Jürgen Esimees Merit Aavekukk-Tamm 6979 253 [email protected]