Teie 11.09.2025 nr 2-3/15-377
Riigikogu
Meie 25.09.2025 nr 10-4/7463-2
[email protected]
Vastus Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin´i pöördumisele
Austatud Riigikogu esimees
Tänan Teid Riigikogu liikme esitatud kirjaliku küsimuse edastamise eest. Käesoleva kirjaga edastan
oma vastuse pöördumisele.
Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin soovis vastuseid küsimustele seoses poliitreklaami läbipaistvuse
määrusega, mis jõustus 9. aprillil 2024 ja mida kohaldatakse 10. oktoobrist 2025 1 (edaspidi
poliitreklaami määrus) ning reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse
eelnõuga (696SE), mille eesmärgiks on tagada määruse nõuetekohane täitmine.
Esmalt tuleb märkida, et määruse sõnastus on olnud erakordselt ebaselge ja see on ka olnud peamine
põhjus, miks Eesti on olnud sellele määrusele üleüldiselt vastu. Seega loomulikult ootame seda, et
see täpsustuks, mitte ei oleks selle sisustamine liikmesriikidele täiendav koormus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 sätestab, et kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt
koguneda ja koosolekuid pidada. Poliitreklaami määrus ei piira neid õigusi ehk määrusega ei
reguleerita meeleavaldusi, vaid tagatakse poliitreklaami läbipaistvus. Kui lugeda määrust sõna-sõnalt,
siis on öeldud, et need (meeleavaldused) võivad mahtuda poliitreklaami mõiste alla, sest tegemist on
seadusandliku protsessi mõjutamisega2. Ja kui nii lugeda, siis siia alla kvalifitseeruvad ka aktsioonid,
mis on tehtud seoses seadusandluse muutmisega – on mõistetav, et näiteks automaksu vastased
petitsioonid või meelavaldused nõuavad teatud seaduse ümbertegemist. Samuti tuleb eristada, et kui
meeleavaldus on organiseeritud nt erakonna poolt, on selge, et see on teistsugune meeleavaldus kui
see, et inimesed lihtsalt tulevad kokku. Samuti läbipaistvusteate nõue kohaldub üksnes poliitreklaami
avaldajatele3.
Tuleb siiski rõhutada, et mitte mingit seost poliitreklaami määrusel vaba kogunemise piiramisega ei
ole. Oleme nii eelnõu seletuskirjas kui ka avalikus kommunikatsioonis välja toonud, et vabalt võib edasi
koguneda ning kuna tegemist on uue ja ebaselge regulatsiooniga, pakub riik peamiselt nõustamist ja
suulist juhendamist, mitte ei algata menetlusi. Isegi kui tegemist on rikkumisega, saab ka seda
lahendada suulise juhendamisega ning igal juhul ei ole see seotud kogunemisvabaduse piiramisega.
Sellega poliitreklaami määrus ei tegele.
1
Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32024R0900.
2
Määruse artikkel 3 punkti 2 punkt b.
3
Määruse artikkel 11.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Mis puudutab ekspertkomisjoni, siis kui seadus jõustub ja Justiits- ja Digiministeerium saab mandaadi
koostada rakendusakt, määratakse sellega kindlaks komisjoni töökord ja täpne koosseis. Komisjon
peab lähtuma poliitreklaami definitsioonist, mis tuleneb otse määrusest4 ning liikmesriikidel ei ole
õigust seda definitsiooni muuta.
Eelnõu kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet küsida ekspertkomisjonilt arvamust,
kas avaldatud reklaam on poliitreklaam poliitreklaami määruse tähenduses. Seega tegemist on
arvamuse, mitte siduva otsusega. Lõpliku hinnangu annab järelevalveorgan.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Signe Teiv 5884 3859
[email protected]
Monika Tappo
[email protected]
4
Määruse artikkel 3.
2