Arvamuse küsimine

Kaitseministeerium [email protected] 09.09.2021 nr DM-116836-6 Kaitseministeeriumi arvamuse küsimine Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-806, 10115) esitas Keskkonnaametile Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.08.2021 nr DM-116836-1 all. Taotletav Eametsa uuringuruum asub Pärnu maakonnas Tori vallas Eametsa külas katastriüksusel Jahu (katastritunnus 80901:001:0075). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnak ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönditega. Maapõueseaduse § 27 lõige 5 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvamus Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus 24.08.2021.bdoc Teadmiseks: Marina Minerals OÜ Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2)  1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Eametsa uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.02 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0809 Tori vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Liiv, teede- ja üldehitus, täitepinnas 100 tuh m³ ehitusliiv Liiv, teede- ja üldehitus, täitepinnas 100 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 8 Puuraukude arv 8 Uuringukaeveõõnte arv 14 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu - Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Eametsa_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Eametsa_.asice Muud lisad Lisa 3: Uuringuruumi_piir__Eametsa_.dgn   OÜ Inseneribüroo STEIGER Marina Minerals OÜ Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 21/3606 Tallinn 2021 Seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Ettevõte Marina Minerals OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Eametsa uuringuruumis pindalal 5,02 ha. Uuringuruum asub Eametsa külas, Tori vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Jahu (tunnus 80901:001:0075). Geoloogilise uuringu loa taotluse koostamisel on analüüsitud Pärnu piirkonna liiva ja kruusa varustuskindlust. Varustuskindluse all mõistetakse tarbijate varustatust kvaliteetse ehitus- maavaraga teatud aja jooksul teatud piirkonnas. Varustuskindlust iseloomustab ressursi ammendumise kiirus ehk kaevandamiseks antud maavaravaru ammendamiseks kuluv aeg. Varustuskindluse seisukohast on oluline kui kauaks varu jätkub võttes aluseks piirkonna keskmist kaevandamismahtu. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi on Eametsa uuringuruumi teenindusala piirkonna varustatus 50 km raadiuses tagatud. Antud arvutus arvestab ehitusmaavarade varustatust 50 km raadiusega linnulennult arvestamata suurprojektide tarbimise mahukust. Rail Baltica (RB) ehitusmaterjalide tarbimise vajadus on Pärnu maakonnas ligikaudu 4 mln m3. Pärnu maakonnas ja Pärnu linnas on lisaks RB-le teisi väike- ja suurobjekte, mistõttu tuleb juba käesoleval hetkel leida uusi karjääre nende ehitusmaterjalidega varustamiseks. Näiteks taotletavast Eametsa uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 2,5 - 4,5 km kaugusel idas ja kirdes asub teine riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega transpordikoridor – Via Baltica maanteetrass (VB). VB käigus uuendatakse Pärnu linna ümbruses ja Pärnu linnas mitmeid maanteid ja linnasiseseid teid. Lisaks eelmainitule, vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirjale (2018), on Pärnu linnasisese liikluse ja ühistranspordi kasutatavuse edendamiseks vajalik kavandada uus sild üle Pärnu jõe kesklinna ning jalakäijate sild A.H. Tammsaare pst pikendusena. Samuti kõik olemasolevad maanteed vajavad jooksvat hooldust ja seisukorra parandamist. Eelmainitust lähtuvalt, vähendamaks Pärnu maakonna ja Pärnu linna ehitusmaterjalide defitsiiti, soovime linna vahetus-lähedusse võtta arvele ehitusmaavara, mis aitaks rahuldada lähituleviku täitematerjali nõudlust. Eametsa uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav Eametsa uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,02 ha asub Eametsa külas, Tori vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Jahu (tunnus 80901:001:0075), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala näol on tegemist valdavas osas metsamaaga. Maapinna reljeef on muutlik. Esinevad mitmed väiksed veekogud ala lääneosas. Maapinna absoluutkõrgus on keskmiselt 7,5 m. Taotletav uuringuruum kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega Eametsa linnaku pv ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse pv (tunnus 44 ja 70). Põhjaosast läbib elektrimaa- kaabelliin SPOONI:SAV (tunnus KKL241420499), kaitsevööndiga 1 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusalast ~250 - 300 m kaugusel läänes asuvad geodeetilised märgid (tihendusvõrk) Sulu, Sulu_A ja Sulu_B. Ligikaudu 50 m kaugusel läänes asub Nurme - Papsaare maantee (nr 19123) ja ~8 m kaugusel kirdes avalikus kasutuses olev Tsentraali tee (tunnus 7300110). Tsentraali tee kaitsevööndi laius täpsustatakse geoloogilise uuringu alguses. Ligikaudu 115 m kaugusele läände jääb Sauga jõgi (tunnus VEE1148700), mille kalda piiranguvöönd jääb taotletavast alast 2 - 3 m kaugusele. Ligikaudu 190 m kaugusele kirdesse jääb Lennuvälja kanakulli püsielupaik (tunnus KLO3000688). Lähimad hooned asuvad kagus naaberkinnistutel Tiidu (73001:003:0050) ja Tuleviku (80901:001:0094). Lähimad majapidamised asuvad ~300 m kaugusel edelas teiselpool Sauga jõge Rallimaa (15904:003:0847) kinnistul ja loodes Palmimetsa tee 4 (15904:003:1280) kinnistul. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu. Eametsa uuringuruumis varasemalt maavara uuringuid tehtud ei ole. Ligikaudu 430 m kaugusel lõunas teostas 2005. aastal OÜ REI Geotehnika geotehnilise uuringu „Audru tööstuspark Pärnumaa Audru vald Papsaare küla“. Uuringu käigus rajati 3 puurauku ja 7 surupenetratsioonikatset kuni 20,3 m sügavuseni. Vastavalt uuringule on alal mullakihi paksus 0,3 - 0,8 m, kasulikuks kihiks 1,6 - 5,1 m paksune meretekkeline peen- või tolmliiv. Lamamiks on liustikujärveline savipinnaste kompleks (viirsavi). 2008. a OÜ Rakendusgeoloogia tehtud uuringus „Papsaare küla, Audru valla, Pärnumaa, Hiiuvälja kinnistu teede ja tehnovõrkude ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“ rajati 6 puurauku sügavusega 3,0 - 6,5 m. Eamesta uuringuruumi teenindusala asub uuritud alast 550 m kaugusel põhjas. Esines 0,6 m tolmliivaga mullakiht. Kasulikuks kihiks meretekkelised tolmliiva kihid ja lamamiks 2,4 - 4,7 m sügavusel liustikujärveline savipinnaste kompleks. Maa-ameti kaardirakenduses oleva mullakaardi alusel on taotletava uuringuruumi piires katte- pinnaseks põhiliselt 0,2 - 0,3 m paksune huumushorisont ning peenliiv. Põhjaosas esinevad veerised (1 - 10 cm Ø). Põhiliselt levivad leetjas gleimullad (GI), põhjaosas ka gleistunud nõrgalt leetunud (LkIg) ja nõrgalt leetunud mullad (LkI). Maa-ameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 400 000 alusel levivad taotletava uuringuruumi piires meresetted – klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Lähimate puurkaevude ja pinnakatte puuraukude andmetel (PK_51811, PK_15587, PK_54884, PK_15710, PK_21841, PK_52954, 5334_0048-1) esineb piirkonnas peenliiv, saviliiv ja liivsavi ning lamamiks savi. Peenliiva keskmine paksus on 4 m. Vaadeldavas piirkonnas on Maa-ameti kaardirakenduses oleva hüdrogeoloogia kaardi 1 : 400 000 alusel piirkonnas olulise põhjaveevaruta veekihid. Ala jääb suhteliselt kaitstud põhjavee alale, kus on regionaalne veepide. Piirkonnas esineb Siluri-Ordoviitsiumi veepide (S-O). 2005. a uuringus fikseeriti (03.02.05) pinnasevesi 0,3 - 1,0 m sügavusel maapinnast. 2008. a uuringu ajal (05.02.08) oli pinnasevesi 0,15 - 1,45 m sügavusel maapinnast. Vastavalt eelnevalt välja toodud infole levib taotletavas uuringuruumis eeldatavasti liiv kasuliku kihi paksusega 2 - 5 meetrit. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub uuringu- ruumis ligikaudu 5 ha suurusel pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 4 m, on maavara hinnanguliseks mahuks 200 tuh m3. Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teedeehituses ning fraktsio- neeritult ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Arvestades geoloogilist ehitust ja eeldatava maavara omadusi, siis tehakse geoloogiline uuring kaevanditega ekskavaatorit kasutades või puurmasinaga puurides. Uuritava kihi paksuseks on eeldatud maksimaalselt kuni 5 m, kuid selleks, et oleks tagatud uurimissügavus kuni kasuliku kihi lamami, on uurimissügavuseks määratud varuga 8 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringupunktid rajatakse ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimis- sügavuseni. Arvestades 100 × 100 m uuringuvõrguga, on kavandatav uuringupunktide arv 14, geoloogilise ehituse täpsustamiseks on jäetud 5 uuringupunkti varuks. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse katendi, maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva filtratsiooni omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse uuringupunktides põhjavee tasemed. Rajatud uuringupunktide suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu käigus uuringupunkte avalikus kasutuses olevate teede kaitse- vöönditesse ei rajata. Juhul kui osutub vajalikuks uuringupunkti rajamine teekaitsevööndisse, küsitakse selleks luba tee valdajalt. Maavarvaru kinnitamine teekaitsevööndis koos- kõlastatakse samuti tee valdajaga. Samuti ei rajata uuringupunkte elektriliini kaitsevööndisse. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää kaitsealuste liikide leiukohti ja elupaiku, samuti ei ole kattumist looduskaitse- ega Natura 2000 aladega. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi masinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibrat- siooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhna-reostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Uuringupunktid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võima- likkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uuringu käigus. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud uuringupunktid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning kooskõlastatakse maaomanikuga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis- jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamis- koht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine, kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse uuringupunkti ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovi- kogus kruusa puhul on ~10 - 15 kg, liiva puhul ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud. Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Taotleja: Marina Minerals OÜ Caspar Rüütel /allkirjastatud digitaalselt/ juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ mäeinsener Seletuskiri koostatud 16.08.2021