Eelnõu kooskõlastamine

Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Ehituskrunt asub : Harjumaa, Tallinn, Nõmme LO, Kraavi tn 57 Alus: Kehtestamisel olev Nõmme ÜP Krundi suurus: Kraavi tn 57 kinnistu suurus on 6308m2, Sihtotstarve Ä100%, ettevõtlus ja tootmisala. Ehitusalune max lubatud pind kinnistul ei ole määratletud koostatava Nõmme LO üldplaneeringuga 2. SISSEJUHATUS Käesoleva tööga on koostatud eskiisprojekt PT taotlemiseks uue äri-ja tootmis/laohoone püstitamise eesmärgil Tallinnas, Nõmme LO, Kraavi tn 57 (78404:405:1460) kinnistul, pindalaga 6302 m2. Kinnistul paikneb olemasolev äri- ja laohoone, ehitisealuse pinnaga 1189.0m2, mida kasutatakse kommide kaubastamise/vahelao eesmärgil. Uue rajatava hoone kasutusotstarbe moodustavad kolm kõrvuti paiknevat äri- ja laoboksi, kus kauba ladustamisega seotud põhitegevusega on seotud ka bokse teenindav kontoritegevus. Käesolev projekt on koostatud OÜ SWC Kinnisvara (reg 12127510, aadress Harju mk, Kuusalu vald 74615, Suru k) tellimusel, omaniku esindaja on pr Irina Nagaitseva Kinnistule on varem välja ehitatud hoone koos tehnovõrkudega on kantud EHR. Käesolevaga koostatava äri ja tootmis/laohoone eskiisprojekti koostamise aluseks on:  Topo geodeetiline alusplaan on koostatud Radiaan OÜ poolt, (aadress Kanali tee 6, Tallinn, 10112 Tallinn, MTR nr EEG000321) mõõdistatud 17.07. 2021.  Nõmme LO üldplaneering (kehtestamisel)  Kinnistul paikneva olemasoleva äri-ja tootmis/laohoone projekt  Projekti koostamisel arvestatakse naaberkinnistutel paikneva hoonestuse kasutusotstarbeid ja gabariite. Hoone eluiga Projekteeritava ehitise iga on vähemalt 50 aastat. Äri ja tootmis/laohoone eskiisprojekti projekteerimise normdokumentideks on: 1. “Ehitusseadustik“ Riigikogu seadus 11.02.2015, RT I 05.03.2015,1 Ehitusseaduse rakendumine 01.07.2015. 2. “Planeerimisseadus“ Riigikogu seadus 01.07.2015, RT I 26.02.2015,3 3. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 4. “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” Riigikogu seadus 01.12.2015, RT I 10.11.2015,13 “Avaliku teabe seadus“ Riigikogu seadus 01.01.2015, RT I 2000, 92, 597 5. ”Nõuded ehitusprojektile” Majandus-ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015, RT I 18.07.2015,7 Muud määrused ja käskkirjad. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 1 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Siseministri 03.12.2018 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4, Tööstus- ja laohoonete ning garaazide tuleohutus; EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-2:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid Projektlahendus on koostatud Hea Ehitustava seisukohti arvestades ( ET-1 0207-0068 ); Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, Eesti Ehitusteabe Fondi väljaanne RYL2000-2012 seeria raamatud; 3. .ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 3.1.1. Eskiisprojekti koostamisel on arvestatud järgmiste nõuetega. Eskiisprojekti koostamisel on arvestatud naaberkinnistutel paikneva hoonestuse tihedusega, naaberkinnistutel paiknevate hoonete kõrguste ja gabariitidega. Projekteeritava hoone kõrgus on 9.5m maapinnast. Projekteeritav hoone ei paikne kõrgendatud radooniriskiga alal. Kinnistu min haljastuse osakaal 17% on vastavuses kehtestamisel oleva Nõmme üldplaneeringu nõuetega. Projekteeritav hoone paikneb 4 m kaugusel naaberkinnistute piiridest. Hoone kõrgus on 9.5m, mis on vastavuses üldplaneeringu nõuetega. 3.1.2. Asukoht ja olemasolev olukord Kraavi tn 57 kinnistu (katastritunnus 78404:405:1460) suurusega 6302 m² asub Nõmme LO, riigikaitselise ehitise piiranguvööndi alal. Kinnistu ei paikne miljööväärtuslikul alal. Maapind on suhteliselt tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 41.50 –41.70. Põhja- ja ida poole jäävad naaberkinnistutel paiknevad tootmis ja laohooned. Juurdepääs Kraavi tn 57 kinnistule toimub loode-kagu suunaliselt juurdepääsuteelt Kraavi tänavale. Kinnistul on varem välja ehitatud äri-ja tootmis/laohoone. Varasema projekti baasil on kinnistule välja ehitatud olemasolevat hoonet teenindavad tehnovõrgud. Projekteeritava hoone paikneb paralleelselt olemasoleva tootmishoonega, moodustades kahe hoone vahele kaupa vedavale autotranspordile vajaliku liikumisala. Projekteeritava hoone ja kinnistu idapoolse piiril paikneb looduslik nõlv, kus kasvab kõrghaljastus. Nõlval paiknevat haljastust ei likvideerita. 3.1.3. Asendiplaani lahendus Asendiplaanilise lahenduse koostamisel on lähtutud Nõmme LO üldplaneeringu tingimustest ja varem koostatud ehitusloaga äri-ja tootmishoone projektist järgmiselt: Vastavalt varem koostatud projektile on krundi sihtotstarve 100% ärimaa (Ä) Projekteeritav äri-ja tootmis/laohoone ehitatakse kinnistu kagupoolsele asfaldiga kaetud platsile. Autode projekteeritavad parkimiskohad on markeeritud asfaltkattele. Transpordi sissepääs ja väljapääs toimub varasema lahenduse kohaselt Kraavi tänavalt, mis on kahesuunalise liiklusega tänav. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 2 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Tulenevalt äri-ja tootmishoonete rentnike vajadusest kasutada ruume kas väikesemahulise äri- või laoruumidena, on veotranspordi jaoks kinnistule ette nähtud 6m laiune juurdepääsutee. Kaupa vedava transpordi liikumine toimub olemasoleva ja projekteeritava hoone vahelisel alal. Kinnistut ümbritseb olemasolev met postidel võrkpiire. Piirdekonstruktsioone ei muudeta. 3.1.4.Vertikaalplaneerimine, katted Maapinna olemasolevad kõrgusjooned on vahemikus 41..50 –41.70. Kinnistule varem koostatud vertikaalplaneeringut ei muudeta. Kraavi tn kõrgus olemasoleva juurdepääsutee otsas on ca 42.40. Sademevee valgumine tänava suunas on välistatud. Kinnistu sademeveed immutatakse kinnistu haljasaladele. Projekteeritava hoone 0.00 = ca 41.70. Hoone tegelik kõrgus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt vundamentide projekteerimisele. Parkimisalade sademeveed, vastavalt varasemale projektile, juhitakse kinnistu haljasaladele. 3.1 5. Krundisisesed teed ja platsid, parkimine Kinnistule on varasema ehitusloaga projekti alusel välja ehitatud parkimiskohad ja paigaldatud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 913:2001 ja EVS 913:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Teekate on märgistatud vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Parkimiskohtad paiknevad kinnistu piiride juures. Nõuetekohane parkimiskohtade arv on 26 kohta Kinnistule on ette nähtud inva parkimiskohad ja erivajadusega inimestele mõeldud parkimiskohad, laiusega 3,5m. Kinnistule on ette nähtud 2 invaparkimise kohta. Olemasolevad parkimiskohad varustatakse kattemärgistusega (nr 911). Erivajadustega inimeste parkimiskohad tähistatakse kattemärgistusega (nr 976) ja liiklusmärgiga (nr 874). Katendi konstruktsioon Parkimiskohtade ja juurdepääsu teede katendeid ei muudeta. 3.1.6. Haljastus ja heakord: Kinnistu haljastus ja heakord on lahendatud varasema ehitusloaga projektiga, millele on väljastatud kasutusluba. Kinnistu heakorra ja haljastuse osa ei muudeta. Krunt on varustatud välisvalgustusega keskmiselt valgustustugevusega 20 Lx., kusjuures välisvalgustuseks ettenähtud prozektorid on kinnitatud olemasoleva hoone välisseinte külge. Juurde projekteeritava hoone välisvalgustid kinnitatakse projekteeritava hoone välisseinte külge. Valgustite asukohad täpsustatakse projekti järgmises projekteerimise staadiumis Jalgrattahoidikud paigaldatakse hoonete peasissepääsude juurde. Jalgratta hoidikute asukohad täpsustatakse projekteerimise järgmises projekteerimise staadiumis. 3.1.7. Krundi tehnilised näitajad: KRUNDi PIND 6302.0 m2 HOONE NR 1 EHITUSALUNE PIND 1189.0 m2 HOONE NR 2 EHITUSALUNE PIND 1235.8 m EHITUSALUNE PIND KOKKU 2424.8 m2 TÄISEHITUSE % 40% HOONE NR 2 ( projekteeritav) EHITISEALUNE PIND 1235.8m2 SULETUD NETOPIND 1260.9 m2 SELLEST LAOPIND 1043.6 m2 KONTORI/OLMERUUMIDE PIND 79.6 m2 LAO ABIRUUMID 64.6m2 ÜLDKASUTATAV PIND 62.0 m2 TEHNILISE RUUMI PIND 11.1 m2 SULETUD BRUTOPIND 1352.4 m2 SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 3 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 KORRUSTE ARV 1 (osaliselt 2 tasapinnal) HOONE MAHT 12540.5 m3 TULEPÜSIVUSE KLASS TP-2 PROJ. PARKIMISKOHTADE ARV 26 kohta HALJASTUSE OSAKAAL 17% HOONE PIKKUS 41.64 m HOONE LAIUS 29.44 m HOONE KÕRGUS 9.50 m ABS KÕRGUS 50.90 4.0. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 4.1. Projekteeritav äri-ja tootmishoone Kinnistule on käesolevaga koostatud uue, püstitatava hoone eskiisprojekt, mis arvestab kinnistul paikneva olemasoleva äri-ja tootmishoone fassaadikäsitlust. Äri-ja tootmishoone (Pos 2) gabariidid Tootmishoone pikkus 41.64 M Tootmishoone laius 29.44 M Hoone kõrgus maapinnast 9.50 M 4.2. Krundi tehnilised näitajad Olemasoleva hoone sihtotstarve Ä- 100% Projekteeritava hoone Pos 2 sihtotstarve Ä - 15 %; Thk– 85% 4.3. Arhitektuurne üldlahendus Juurde projekteeritava hoone arhitektuurse lahendusega on taotletud sarnasust varem projekteeritud hoonega, hoone vastavust funktsioonile, keskkonda sobivust ja arhitektuurset mastaapsust antud asukohas. 4.3.1.Hoone (Pos 2) üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus Hoonete funktsionaalne skeem on lahendatud kooskõlas varem projekteeritud hoonega. Ühekorruselise tootmis/laoruumide maht esimesel korrusel on jaotatud kolmeks eraldi väljarenditavaks tsooniks. Tehnilised ruumid (elektrikilbi ruum ja veemõõdusõlme ruum) koos sisenditega asuvad peafassaadi ligidal. Kahekorruseline kontori/olmeplokk on jaotatud kaheks osaks. Mõlemas tsoonis on omaette evakuatsiooni trepikoda, kusjuures kahel pool trepikoda paiknevad kahekorruselised kontori- olmeplokid on ühendatud vastava rendipinna laoruumidega. Hoonet käsitletakse ühekorruselise laohoonena, kasutusviisiga VI kuhu on sisse ehitatud kahel tasapinnal paiknev abiruumide osa. Esimesel korrusel paiknevad lao-või olmeruumid, teisel korrusel kontoriruumid. Kõikidest laoboksidest on pääsud ka otse õue. Ladude osa on kontori/olmeplokkidest eraldatud tuletõkkeseinaga EI120 ning ustega EI120. Ladudes on arvestatud inimeste arvuga ruumi pindala alusel - 1 inimene 30m2 kohta, mis annab ladudes viibivate inimeste koguarvuks 38 inimest. Kontori ja olmeruumide arvestuse aluseks on 1 in/10m2 kohta, mis teeb kontoriplokkide inimeste koguarvuks ca 8 inimest. Trepikojad on kontoriruumidest eraldatud tuletõkkeseinaga EI60 ning ustega EI30. Tehniline ruum on laopindadest eraldatud seintega EI120 . 4.3.2.4.1.2. Äri- ja tootmishoone pos 2 välisviimistlus: Äri-ja tootmis/laohoone välisseinad tehakse kivivillaga täidetud metallkattega –sandwich paneelidest (paksus 200 mm, laius 1000 mm), mille kattekihtide toonid on väljast tumehallis (RR23)/ helehallis (RR21) toonis, seest valges RAL 9010 toonis, (W/m2K.=0.18). Vertikaalvuukide toon on samas toonis välisplekkidega vastavalt RR23 ja RR21 toonis. Akende avatavus on näidatud fassaadide joonistel. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 4 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Kontori/olmeruumide aknaid kasutatakse suitsuerastuseks, kusjuures nende avatavad osad avatakse käsitsi.. Tootmis/laoruumi valgustamiseks ja suitsuerastuseks kasutatakse ORIVENT 01 läbipaistva kupliga ühepoolse avanemisega suitsuerastusluuke 1200 x 1800 mm, trepikoja valgustamiseks ja suitsuerastuseks kasutatakse akent Suitsuluukide paigutus esitatakse edasisel projekteerimisel korruseplaani joonisel ja katuseplaani joonisel. Puuetega inimeste pääs põhikorruse välisukse juurde tagatakse tõusva katendiga. 4.3.3. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid: Esitatakse konstruktsiooni tööprojektiga. 4.3.5. Katus: Äri-ja tootmishoone katuslagi –vastavalt konstruktsiooniosa projektile. Katusesoojustus ja katusekattematerjalid vastavalt ”Toimivat katot 2007 ja RT 85-10851. Katusekatteks horisontaalpindadel kasutatakse Protan SE, paksusega 1.6mm tumehallis toonis. Ülespöörded tehakse samast materjalist, paksusega 1.2mm. Materjali paigaldus toimub vastavalt tootja poolt ette nähtud paigaldusjuhistele. Soojustus – kivivill 240, paksusega 240mm, mille peale paigaldatakse kivivilla plaat ISOVER OL- K, b=20mm. Katuse konstruktsioon täpsustatakse konstruktsiooniosa projektiga. 4.3.7. Vaheseinad: Kontorite vahelised siseseinad on kipsplaatidest kergseinad. Evakuatsiooni trepikoja ja kontoriruumide vahelised seinad on COLUMBIA väikeplokkidest, pahteldatud ning värvitud seinad. Siseseinte viimistluseks kasutatakse kergelt puhastatavat värvkatet heledas toonis. 4.4. KÜTE JA VENTILATSIOON Kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekt esitatakse eraldi projektina vastava eriosa spetsialistide poolt. Kütte ja ventilatsiooni üldpõhimõte on järgmine: Projekteerimise lähteandmed Hoone kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide kavandamisel on arvestatud järgmiste lähteandmetega: Ladu-kontor ärihoone. 4.4.1. Soojusallikas Soojusallika liik Hoone peamiseks soojusallikaks hakkavad olema õhk-õhk soojuspumbad. Soojuspumpade välisosad paigaldatakse katusele ning siseosad ruumi seinale 4.4.4.. Küte 4.4.5. Välispiirete soojusläbivused Ruumi tüüp Soojusläbivus (U-arv) (W/m2K) Välissein (kergpaneel) 0,18 Välissein (betoon) 0,25 Põrand pinnasel laoruumis 0,42 Põrand pinnasel kontoris 0,14 Katuslagi 0,15 Välisuks 1,25 Aken 1,0 4.5.Veevarustuse ja kanalisatsiooniosa üldpõhimõte. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekt esitatakse eraldi projektina vastava eriosa spetsialistide poolt. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 5 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Põhimõtteline lahendus: Projektis tuleb ette näha eraldi veekulu mõõtmise võimalused hoone pos 2 kolme rendipinna osas. Sprinklersüsteemi ei ole ette nähtud. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahendus täpsustatakse vastava eriala spetsialisti poolt. 4.5.1. Põhimõtteline lahendus: Kinnistu olemasolevad välisvõrgud on varasemalt projekteeritud ja välja ehitatud. Projekteeritava uue hoone püstitamiseks taotletakse võrguvaldaja käest tehnilised tingimused. Olemasolevate vee ja kanalisatsiooni liitumispunktide asukohti ei muudeta. Peaveemõõdusõlm paikneb olemasolevas tootmishoones nr.1. Kinnistusiseste VK rajatiste ehitamisel tuleb kinni pidada võrguvaldaja tehnilistest tingimustest. 4.5.2. Varem projekteeritud veevarustus: Projekteeritava äri-ja tootmis/laohoone arvestuslik olmevee vooluhulk-: 1,1 l/sek, 2,5m³/ööp, normvooluhulkade summa 15.6l/s Vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on varasemalt projekteeritud ja kinnistule ka välja ehitatud hoone pos 1 veetorustik. Projekteeritava hoone pos 2 veemõõdusõlm rajatakse projekteeritava hoone I korrusele, välisseina taha. Sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse soojussõlmes soojusvaheteid, Sooja tarbevee ringluseks tuleb rajada ringlustorustik. Tehnoloogiline veevajadus krundil puudub. 4.5.3. Paikne tulekustutussüsteem Hoonesse on ettenähtud pulbertulekustutite paigaldus. Pulbertulekustutid paigaldatakse tootmis ning laohoones eraldi alustele ning trepikodadesse. 4.5.4. Väline tulekustutussüsteem, hüdrandid Välistulekustutusvesi 15 l/s tagatakse vastavalt varasemalt väljastatud tehnilistele nõuetele. Olemasolevate tuletõrjehüdrantide asukohtad on määratud varem koostatud projektiga, asukohaga kinnistu piiri taga tänavamaal. 4.5.5. Projekteeritav reoveekanalisatsioon Kinnistu reoveekanalisatsioon on projekteeritud ja varasemalt välja ehitatud vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Projekteeritud hoone arvestuslikud reoveekanalisatsiooni vooluhulgad on analoogsed varasemaga: (3,6 l/s, 2,5m3/ööp) Kinnistu reovete eelvooluks on varasemale projektile vastav liitumispunkt. Hoonetesse rajatakse tuulutusega varustatud kanalisatsiooni torustik. Kõik kanalisatsiooniseadmed (WC potid, valamud ning trapid peavad olema haisulukuga). 4.5.6 . Sadevee kogumise osa ei muudeta Sademevesi suunatakse olemasolevatele haljasaladele. 4.6. Elektri ja nõrkvoolu üldpõhimõte Elektri ja nõrkvoolu projekt esitatakse eraldi projektina vastava eriosa spetsialistide poolt. Põhimõtteline lahendus: 4.6.1. Elektrivarustus: 4.6.1.1. VÄLISTRASSID Elektrivarustus Projekteeritava äri-ja tootmishoone (POS 2) elektrienergia tarbimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt väljastatavad tehnilised tingimused. Varem väljaehitatud elektrikaablite asukohti kinnistul ja liitumispunkti ei muudeta. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 6 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 4.7. VÄLISVALGUSTUS Üldiseloomustus Hoone pos 2 välisvalgustus on ette nähtud hoone sissepääsude kohale ja hoone seinale parklate valgustamiseks. Välisvalgustust juhib hämaralüliti. 4.7.1.Tänavavalgustus Krundi sissesõidutee ääres on varem projekteeritud ja paigaldatud olemasolevad mastvalgustid, mille asukohti ei muudeta. Reklaamvalgustus Hoone seinale võib vajaduse korral ette näha reklaamvalgustuse, mille tööpõhimõte, asukoht ja dimensioonid kajastatakse järgmises projekteerimise staadiumis. 4.7.2. Side kanalisatsioon ja kaabelliinid. Põhimõtteline lahendus Varem väljastatud tehniliste tingimustega (kehtivad varem projekteeritud ja ehitusloaga projektile) Varem väljaehitatud sidekaablite asukohti kinnistul ja liitumispunkti ei muudeta. 4.8 Valvesignalisatsioon Hoonesse paigaldatakse vajaduse korral ühtne valvesignalisatsioonisüsteem. Seadmete ja andurite paiknemine ja süsteemi tööpõhimõtted lahendatakse vastava eriosa tööprojektiga Tellija lähteülesande kohaselt. Valvesignalisatsioonisüsteemi põhitoide ja maandus lahendatakse tugevvoolu tööprojektiga, reservtoide tagatakse akumulaatoritega. 4.8.1. Läbipääsusüsteem Hoonele projekteeritakse vajaduse korral (vastavalt kasutaja lähteülesandele) läbipääsusüsteem. Süsteem valitakse vastava eriosa projekteerija poolt perspektiivselt koostatava projekti alusel. 4.9. KESKKONNAKAITSE 4.9.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud Hoone pos 2 rajamisega ja ekspluateerimisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid. Hoone rajamine ei suurenda eraldikäsitlemist vajavad pinnase-, õhu-, termo- ja mürasaastet. Hoone konstruktsioonid on keskkonnasõbralikud. 4.9.1.2.Pinnase ja põhjavee kaitse Hoone vundamendi rajamisega ei kaasne pinnasevete taseme alandamist. Samuti ei rikuta pinnasevete liikumist krundil, milline võiks mõjutada kõrvalkruntide niiskusrežiimi. Hoone konstruktsioonid on keskkonnasõbralikud. Hoone soojavarustus baseerub õhksoojuspumpade kasutamisel. Kinnistule jäetakse alles ka varasema projektiga ettenähtud gaasikütte valmidus. Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse. Prügi regulaarseks äraveoks on varasemalt sõlmitud leping vastavat litsentsi omava firmaga. Reovete kogumine ja puhastamine enne tänavavõrkudesse juhtimist toimub vastavalt varasemale ehitusloaga projektile, mille kohaselt: Krundi sadeveed immutatakse haljasaladele. 4.9.2. Jäätmed. 4.9.2.1. Olmejäätmed Kinnistule on varasemalt paigutatud sorteeritud prügikonteinerid. Klienditsooni on varasemalt paigaldatud prügikastid, millised tühjendatakse regulaarselt konteineritesse. Konteinerite SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 7 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise, olemasoleva lepingu alusel. Jäätmekäitlus toimub vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale, kus on kirjeldatud põhiliste ehituseaegsete pinnasetöödega seotud jäätmeliikide käitluse kord. Pinnase teisaldamine ja kaevamine vundamendi süvendist: pinnas kasutatakse sorteeritult võimaluse korral tagasitäideteks. Jäätmed, millised reaalse ehitustegevuse korral ei ole sobilikud taaskasutamiseks krundil, käideldatakse prügilas vastavalt ladustuskoha eeskirjadele. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib tekkivaid jäätmeid käsitleda või ladustada erinevalt ülaltoodust, kooskõlastatakse see eelnevalt Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kontoriga. 5. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Käesoleva projekti konstruktiivse osa tööjoonised täpsustatakse vastavalt litsentseeritud projekteerija poolt eraldi tööprojektiga. Konstruktsiooniosa tööprojekti koostamisel on aluseks OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo poolt koostatud arhitektuuriosa tööprojekt. Hoone kandeskeleti tehnilise lahenduse valik Hoone on 9,5m kõrgune ja ristkülikulise põhiplaaniga. Hoone kandeelementideks on raudbetoonpostid, mis kannavad terasfermi . Terasfermidele vahele paigaldatakse kandev profiilplekk, millele paigaldatakse soojustus ja rullmaterjalist katusekate. Hoone välispiirdeks on monteeritavad kergpaneelid ning sokli osas raudbetoonpaneelid. Büroo/abiruumide osa vahelagi on õõnespaneelidest. Hoone üldjäikuse tagavad hoone välimised postiread (konsoolpostid) ja otsaseina postide vahele loodavad jäikussidemed. Vundamendid Hoone rajatakse lubjakivipinnasel asuvatele postivundamentidele ja kiviseinte all paiknevatele lintvundamentidele. Pinnase kandevõime on piisav ning oluliselt suurte vajumite tekke oht puudub. 6. Invanõuded Projekteeritav äri-ja tootmishoone ehitis võimaldab hoonesse pääseda ja hoones töötada ka liikumisvaegusega inimestel. Kinnistul, hoone sissepääsude ligiduses on varasema projektiga ette nähtud 2 parklakohta, laiusega 3,5m liikumisvaegurite autode parkimiseks. Hoonesse sissepääsuks liikumisvaegusele vajalikud kalded tagatakse katendiga välisukse ees. Inva san sõlm paikneb rendiruumi põhikorrusel. Inva san sõlme seadmete ja käsipuude paigutus ja gabariidid näidatakse järgmises projekteerimise staadiumis. Inva san sõlme põrand kaetakse karestatud pinnaga klinkerplaatidega. Inva san sõlme ukse vaba pääs peab olema min 900mm. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 8 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 7. AUTOMAATIKA 7.1. Hooneautomaatika Hoone automaatika osa esitatakse eraldi tööprojektiga vastava eriosa spetsialisti poolt. 7.2. Tootmisseadmete automaatikasüsteemid Tootmisseadmed tarnitakse koos automaatikasüsteemidega. 8. TULEOHUTUS 8.1. Üldandmed Käesoleva eskiisprojekti tuleohutuse osa käsitleb Kraavi tn 57 kinnistule (78404:405:1460) rajatavat äri-ja tootmis/laohoonet. Tuleohutuse osa tugineb olulistele tuleohutusenõuetele ja on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate normatiivaktidega. 8.1.1.Projekteerimistöö piiritlus: Projekteeritav hoone on ühekorruseline, sisseehitatud kahekorruselise kontoriosaga. Hoone moodustab ühe kõrgusega hoonemahu. Täpsustatud eriosade lahendused antakse eraldi tööprojektidena vastavalt spetsialiseeritud eriosade inseneride poolt. Põhilised tuleohutuslahendused määratakse tööstus-ja laohoone standardi alusel (EVS 812- 4:2018). 8.2. Alus-ja normdokumendid: Hoone tulekaitse on projekteeritud vastavalt: Majandus ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr 97“Nõuded ehitusprojektile“ (redaktsioon 21.07.2015). EVS 932:2017 Ehitusprojekt Siseministri 03.12.2018 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, Tuleohutuse seadus (redaktsioon 18.01.2016 EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4, Tööstus- ja laohoonete ning garaazide tuleohutus; EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-2:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS-EN 62305 seeria Piksekaitse EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. EVS 871:2017 Tuletõkke-ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. EVS 620-2:2012/A1:2017 Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid. EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. CEN/TS 54-14:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1“Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida häirekeskusesse“ (redaktsioon 01.07.2017). Siseministri 30.08.2010.a. määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (redaktsioon 13.02.2016) Siseministri 02.09.2010.a. määrus nr 44 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise nõuded“ (redaktsioon 10.09.2010) Siseministri 18.08.2010.a. määrus nr 37 “Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“(redaktsioon nr 01.01.2012) SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 9 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 8.3. Hoone tuleohutuse põhinäitajad: Hoone tuleohutusklass - on TP2 (tuld takistav) Hoone piirpindala- max suuruseks on 1500m2. Tuleohutuse kujad: Käsitletava äri-ja tootmishoone kaugus kinnistul paikneva olemasoleva äri-ja tootmis/laohoonega ning kinnistu naaberhoonete/rajatistega on suurem kui 8m Kasutusviis: VI kasutusviis – äri-ja tootmishoone Kasutusotstarve – ladu. Kasutusotstarbe moodustab hoone ladustamisega seotud põhitegevus, millega tehnilised ja kontoritegevused on tihedalt seotud. Hoone põlemiskoormus Tuletõkkesektsiooni põlemiskoormuse määramisel arvestatakse tuletõkketsooni moodustava ehitise osa kasutusotstarvet. Ehitise erinevad kasutamisotstarbed jaotatakse põlemiskoormuse rühmadeks järgnevalt: >1200MJ/m2- ladu <600MJ/m2- kontori-ja olmeruumide plokk Kandetarindite tulepüsivus: R30 Tuletõkketarindite tulepüsivus: EI30- EI120 Korruselisus: Hoone korruselisus on 1korrus /sisseehitatud kontoriosa-2 korrust. Hoone mõõtmed (pikkus- laius): 41.64 m x 32,04m Hoone kõrgus: 9.5m Hoone ehitisealune pind: 1348.8m2 Hoone suletud brutopind: 1460.4m2 Hoone suletud netopind: 1366.5m2 8.4. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 8.4.1. Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide kirjeldused ja tulepüsivuse ajad 1-korruselise lao osa kandekonstruktsioonideks on r/bet postid ja r/bet talad. Katuslaeks on r/bet paneelid. Soojusisolatsioon on jäikade, vähemalt A2-s1;d0 klassist min villa plaatidega. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus on R30 v.a. katus. Jäigastavad diagonaalsidemed on tulepüsivusega 30 minutit (R30). Katuslae osad, mis ei ole kandekonstruktsioonid või selle jäigastuselementide osad on tulepüsivusega vähemalt A2-s1;d0 klassi materjalidest. 2-korruselise kontori/olmeruumide kandekonstruktsioonideks on r/bet postid. Vahelagi on r/bet paneelid ja katuslagi r/bet paneelid. 8.4.2 Eripõlemiskoormused Laopinna ruumide eripõlemiskoormuseks on >1200 MJ/m2 Kontori-ja olmeruumide eripõlemiskoormuse klass on kuni 600MJ/m2 Tehniline ruum on eripõlemiskoormusega kuni 300MJ/m2 8.4.3. Tuleohuklass: Ladustamine kuulub 2. tuleohuklassi Kontori/olmeruumide osas klassi ei määrata Hoones ei ole plahvatusohtlikke ruume 8.4.4. Tulekaitsetase: Hoone tulekaitsetase vastab tinglikult – II tulekaitsetaseme nõuetele. Hoone varustatakse esmaste ja tõhustatud kustutusvahenditega ning paigaldatakse automaatne tulekahjusignalisatsioon. 8.5. Eripärased tuleohutusepõhimõtted SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 10 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 8.5.1. Ehituslikud meetmed Kompensatsioonimeetod- Hoone tegelikke konstruktsioonide tulepüsivuse aegu ja materjalide tuletundlikkuse klasse on TP2 ohutusklassi minimaalsest normatiivsest võimalikust tõstetud TP1 klassi lähedasteks seoses raudbetoonist elementide kasutamisega hoone karkassis ja katuslaes. Samuti kasutatakse hoone konstruktsioonides, siseviimistluses ja soojusisolatsioonimaterjalidena A2- s1;d0 klassi tuletundlikkusega materjale. Hoone üldpindala jääb alla tuleohutusklassile TP-2 kehtestatud piirpindala nõudele. Kaalutluse aluseks on piirkonna tuletõrjeveevarustuse probleemid tuletõrjevee tagamisega Rae vallas. 8.5.2. Ladustamine Kavandatav ladustamise kõrgus on max 7.0m, mida arvestatakse hoone piirpindala kavandamisel. Hoone piirpindala ei tohiks sel juhul ületada 1500m2. Käesolevaga projekteeritud hoone üldpindala moodustab kokku 1366.5m2, seega on piirangu nõue täidetud. Suitsu leviku tõkestamiseks moodustatakse tuletõkkesektsiooni suitsutsoonid. Katuslakke paigaldatakse suitsuluugid, mille avanemisega tagatakse suitsuvaba tsoon loomuliku tõmbega nii, et see ei leviks piirnevatesse ruumidesse ega laskuks allapoole 2.5m kõrguspiiri kustutus-ja päästetööde korraldamiseks. 8.5.3. Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid: Kaabelduste paigaldamine: Tuleohutuspaigaldiste süsteemides kasutatakse tulepüsivaid ja leegikindlaid kaableid. Torustike isoleeritavad pinnad: Seintest ja lagedest läbiviigud peavad olema tehtud nii, et need ei vähendaks konstruktsioonivõimet ja tulepüsivust. Torustike isoleerimiseks kasutatavad soojustus-ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama läbitava seina min tuletundlikkuse klassile. 8.6. Tuletõkkesektsioonid Kõigi tuletõkketarindite juures tekkivad vuugid ja läbiviigud tihendatakse vastavalt tarindi tulepüsivusele tuletõkkemastiksiga. Kommunikatsioonide läbiminekul tuletõkkesektsioonidest tuleb läbiviik tihendada selliselt, et nõutava konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud. Ventilatsioonitorustike läbiminekul tuletõkkesektsioonidest tuleb paigaldada nõetele vastav tuletõkkeklapp. Torudele teha vajalik isolatsioon vastavalt ventilatsioonistandardi nõuetele. Tuletõkkesektsioonide piirjooned on näidatud korruste plaanidel. 8.6.1.Tuletõkkesektsioonide vaheliste piirdekonstruktsioonide tulepüsivus: Hoone tootmis/laoruumide (VI kastutusviis) eraldussein kontori-ja olmeruumidest – EI120 Avatäited on antud seintes samuti EI120. Hoone trepikoja ning kontori/olmeruumide vahelised piirdekonstruktsioonid- EI60; avatäited on antud seintes EI30, klass A1 Laoruumide vahel olev sein ei ole tuletõkkesein. Lao ja kontoriploki vahel olev tuletõkkesein tehakse massiivsena ja A1 klassi materjalidest. Nimetatud sein peab jääma püsima, kui seinas olevad avatäited ja tehnosüsteemide läbiviikude teostus peavad vastama seina tulepüsivusele. Uste tulepüsivused on 50% tuletõkkeseina tulepüsivusest, va laopinna ja kontoriploki vaheline sein. kuid mitte alla EI30. Tuletõkkekonstruktsioonis kasutatakse tuletõkkeust, mis lisaks tulepüsivusele vastab min nõudele Sa, kui selline uks on hingedel käiguuks. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsiooniteele- või trepikotta, peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Tuletõkkeuksed peavad olema isesulguvad, va. tehniliste ruumide uksed, mis on tavakasutuses lukustatud. Projekteeritav hoone moodustab ühise piirpindalaga eraldi tuletõkketsoonid: -korruste printsiibi järgi (sisse ehitatud korrusevahelagi) -erinevate kasutamisotstarvete järgi. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 11 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Eraldi sektsioonid on seega laoruum, trepikoda, 1. ja 2. korruse ruumid ja tehniline ruum. *erineva kasutusotstarbe põhise jaotusega tuletõkkeseina konstruktsiooni läbiva avatäite tulepüsivusega 100% 8.8. Tuletundlikkus: Tuletundlikkuse klasse kohaldatakse välistingimustes: 8.8.1. Nõuded tuletundlikkusele: Välisseinte välispinnad- peavad vastama vähemalt D;d2 -klassi nõuetele. Soojustussüsteem peab vastama vähemalt D;d0-klassi nõuetele. Katuslagi- Hoonel peab olema minimaalselt klassi D;d0 materjalidega soojustatud lame katuslagi, mis eeldab soojustuse katkestust 800m2 kohal 500mm laiuse klass A2 materjalist ribaga kogu soojustuse ulatuses. Projektiga on ette nähtud soojustatud lame katuslagi klass A2-s2;d0 materjalidest. Katusekate- Katusekate peab vastama Broof(t2-t4) nõuetele. Kasutatakse SBS -rullmaterjale. 8.8.2. Nõuded piirdekonstruktsioonide siseseinte tuletundlikkusele : Seinad ja lagi kontori-ja olmeruumides – vähemalt D-s2, d2 nõuetele Laoruumide ja tehnilise ruumi sisepinnad peavad vastama vähemalt klassi B-s1,d0 nõuetele nii seinte kui lagede osas. Evakuatsioonitee (trepikoja) sisepinnad peavad vastama vähemalt klassi B-s1;d0 nõuetele nii seinte kui lagede osas. Väljumisteede sisepinnad peavad vastama vähemalt klassi D-s2;d2 nõuetele nii seinte kui lagede osas. Põrandad : Laoruumide põrandad peavad vastama A2 fl-s1 ja tehnilise ruumi põrand vähemalt Dfl-s1 nõuetele. Väljumisteede ja evakuatsioonitrepikoja põrandad peavad vastama vähemalt Dfl-s1 nõuetele Kontoriploki põrandatele nõudeid ei esitata. Viimistlusmaterjalid Siseviimistluses võib kasutada põrandatel kivimassist plaate, betoonpõrandatel värvkatet (tehnilised ruumid), pulbrist pinnakõvendit (tootmis/laoruumid), keraamilisi plaate (san ruumid), vinüülkatet ja naturaalset linoleumi abiruumides. Vastavalt tootmis/laoruumi iseärasusele: Kõik pinnakatted peavad olema antistaatiliste omadusetega . Siseseinte pinnad on vesilahusel värvkattega, san ruumides on seintel keraamiline plaat. Abiruumide osa laepinnad on akrülaatvärviga värvitud betoonpinnad või tehase viimistlusega ripplaed. Siseviimistluse osa täpsustatakse järgmises projekteerimise PP staadiumis. 8.8.3. Ruumide siseviimistluse nõuete tõstmine - Ruumide siseviimistluse tase välisseina sisepinna, vaheseinte-ja lagede osas nähakse ette tuletundlikkuse klassi A2-s1 nõuetele. Põrandad 1 korrusel ja trepikojas (evakuatsioonitee) vastavad klassi A2fl nõuetele. Laoruumi põrand nähakse ette viimistlusekihi pinnakõvendiga. 8.8.4. Kaablite tuletundlikkus: Laoruumides kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Eca ja kontori- olmeruumides kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2 Evakuatsiooniteel (trepikojas) kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt C ca- s1,d1,a2. 8.9. Evakuatsioon: SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 12 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 8.9.1. Evakuatsiooni lähtekohad Eeldus, et töötajad on kursis kavandatud evakuatsioonilahendusega ja tunnevad ruume ning evakuatsioonipääse. 8.9.2 Maksimaalne inimeste arv Ladudes inimesi pidevalt ei viibi. Kontori-ja olmeplokis arvestatakse hinnanguliselt inimeste arvuga järgmiselt: Põhikorrusel on max 8 inimest Teisel korrusel on samuti max 8 inimest. Inimeste arv hoones on 16. Hoones moodustub 5 evakuatsiooniala, mis jagunevad üldkasutatava ala ja lao ala ruumideks, kust korruse kõikidest ruumipunktidest on võimalik väljuda otse maapinnale vähemalt kahe väljapääsu kaudu. 8.9.3. Väljumistee 8.9.3.1. Väljumisteede pikkused, laiused ja arv Väljumistee maksimaalseks pikkuseks evakuatsioonipääsudeni on <35m. Väljumistee pikkused on mõõdetud hoonemahu evakuatsioonialade kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsudeni, arvestades sealjuures riiulite paigutust. Väljumistee laiused põhinevad inimeste arvu alusel ja on min 1200mm. Igalt töökohalt kontoris ja müügisaalis on võimalik pääseda kahe evakuatsioonipääsuni. 2. korruselt hädaväljapääsud avatavate akende näol. 8.9.3.2. Väljumistee uksed Evakuatsioonipääsuks olevate uste valgusava laius peab olema vähemalt 850mm. Evakuatsiooniuste sulusteks kasutatakse vähemalt väändenuppe. Evakuatsiooniteel asuv uks peab avanema evakuatsioonipääsu suunas. Vastupidises suunas võib avaneda uks, mille kaudu evakeerub kuni 30 inimest. Uste lävepakkude kõrgus võib olla max 25mm. Evakuatsiooniteel asuvad uksed, mis on ka tuletõkkeuksed, varustatakse lisaks sulustele ka sulgemisseadmetega. varustatakse evakuatsioonisulusega. Evakuatsiooniteel asuv uks peab olema isesulguv ja avatav võtmeta, sealhulgas elektroonilise võtmeta. (Seestpoolt avatava liblikaga). 8.9.4. Nõuded evakuatsiooni pääsudele ja teedele: Evakuatsioonipääsud ja nende juurde viivad teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda kõikidelt töötamiskohtadelt kiiresti ja ohutult. Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vastavalt märgistatud ja valgustatud piisava valgustugevusega turvavalgustusega. 2.korruse kontorist on ette nähtud väljapääs evakuatsioonitrepikotta, teine pääs on ette nähtud hädaväljapääsuna läbi akna, mille juurde välisseinale paigaldatakse statsionaarne metallredel. 8.10. Tuleohutuspaigaldised: Hoone on varustatud järgmiste tuleohutusepaigaldistega: Automaatne tulekahjusignalisatsioon Esmased tulekustutusvahendid Evakuatsioonivalgustus Suitsueemaldus Piksekaitse 8.10.1.Automaatne tulekahjusignalisatsioon Üldine tulekahjuhäire käivitub käsitletavas hoonemahus üheaegselt. Tulekahjuhäire korral teostab keskseade järgnevad toimingud: Käivitab helialarmi, lülitab välja hoone ventilatsiooniseadmed. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 13 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Kasutatakse erinevaid andurite tüüpe vastavalt ruumikeskkonna tingimustele- täpsemalt määratakse valik tulekahjusignalisatsiooni eriprojektis. Tuleohu registreerimiseks laksutatakse optilisi suitsuandureid ning tulekahju teatenuppe. Tulekahjuteate nupud paigaldatakse igale väljumisteele, iga evakuatsioonipääsu ukse juurde, üldjuhul mitte pikemate kui 30m vahedega. Tulekahjuteate nupud paigaldatakse 1.4m kõrgusele põrandast nii, et need oleksid selgelt nähtavad ja et neile oleks vaba juurdepääs.Tulekahjuteate nupude asukohad märgistatakse vastava standardi tuletõrjemärkidega. Tulekahjusignalisatsiooni andurid ja keskseade peavad vastama Euroopa standardiseeria EN- 54 esitatud nõuetele. 8.10.2.Esmased tulekustutusvahendid- tulekustutid Hoonesse paigaldatakse 6kg pulberkustutid, elektrikilpide juures 5kg CO2 kustutid. Akude laadimise ala juurde paigaldatakse vähemalt üks 6 kg pulberkustuti. Kustuteid paigaldatakse iga 200m2 kohta üks kustuti. Iga kontori-olmeruumide ploki korrusel peab olema vähemalt 2 tulekustutit. Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigaldada hästi nähtavale ja kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Soovituslikud asukohad on evakuatsioonipääsude kõrval teatenupu all. 8.10.3. Evakuatsioonivalgustus: Hoonesse tuleb paigaldada evakuatsioonivalgustus vastavalt kasutamise otstarbele: väljapääsutee ja paanikavastane valgustus toimivusajaga üks tund. Vajadusel tuleb paigaldada ohtliku tööpiirkonna valgustus. Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse väljapääsutee valgustust ja paanikavastast valgustust. Väljumis-ja evakuatsiooniteede ning-pääsude tähistamiseks tuleb kasutada evakuatsiooni märke. Evakuatsioonipääsud tähistatakse vajadusel suunavate märkidega. Evakuatsioonimärgid peavad olema valgustatud, et tagada nende selge nähtavus ja loetavus. Selle tagamiseks kasutatakse välist või sisemist valgustust. 8.10.3.1.Evakuatsioonikorralduse kirjeldus: Evakuatsiooni tegutsemisjuhis kirjutatakse täpsemalt lahti hoone omaniku poolt “Tulekahju korral tegutsemise plaanis“. Evakuatsiooni alustatakse kohe kui häireteade rakendub. Kogunemiskoht on hoone ees. 8.10.4.Suitsueemalduse süsteem: Suitsueemalduse korraldus: Suitsueemaldus korraldatakse läbi katuslaes paiknevate suitsuluukide või hoone perimeetril paiknevate akende kaudu. Hoones tekib 7 suitsutsooni. Suitsu eemaldus lahendatakse loomuliku väljatõmbega suitsuluukide ja suitsueemaldusakende kaudu. Suitsueemaldusaknad peavad asuma ruumi ülemises kolmandikus ja peavad olema mehhaaniliselt avatavad. Suitsueemaldus toimub tootmis/laoruumidest ORIVENT 01 (1200X 1800) suitsueemaldusluukide kaudu, elektriajamiga. Trepikoja suitsueemaldus toimub trepikoja laes paikneva ORIVENT 01 (1000 X 1000) suitsueemaldusluugi abil, elektriajamiga. Laoruumide suitsuluukide tulepüsivus on B600, tuletundlikkus on B,s-1,d-0. Suitsueemaldusakende puhul peab kasutama mittepõlevast materjalist aknaprofiile ja ajamid peavad olema katsetatud sama tüüpi profiilidega. Suitsutsoonide suitsueemalduse üks juhtimisnupp asub päästemeeskonna infopunktis ehk peatrepikojas. Suitsueemalduse teine juhtimisnupp tuleb paigaldada kaitstud laoruumi väljapääsu juurde seinale, 1.6m kõrgusele põrandast ning sellele peab olema tagatud takistusteta juurdepääs. Iga nupp tähistatakse vastava tsooni tähisega ja see peab ühtima suitsueemalduse paiknemisskeemiga. Rikkest süsteemis saab teada juhtimisnuppude juures helisignaaliga ning rikkest teavitava tulega. Luukide keskseadmed ei tohi asuda samas tsoonis teenindamisega. Kompensatsiooni õhk tagatakse avatavate uste ja akende kaudu. Suitsueemaldus süsteemi toimimisaeg on 30 min. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 14 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Suitsuluukide efektiivse pindala arvestuse aluseks laoruumides võetakse 2% põrandapinnast, kusjuures suitsuluukide mõjupiirkond on 10m. Suitsuluukide efektiivse pindala arvestuseks kontori-olmeploki ruumides võetakse 0.5% põrandapinnast kummaski osas. Kontori-olmeruumide suitsuerastus toimub avatavate akende kaudu. Trepikoja suitsuerastus toimub läbi katuslaes asuva elektrilise ajamiga avatava valguskupli/suitsueemaldusluugi kaudu tulepüsivusega B300, tuletundlikkusega B,s-1,d-0. Suitsuluugi avanemise mehhanismi sisselülitus on ette nähtud paigaldada kõrgusele 1,7 m põrandast. Avanemise mehhanism tuleb varustada kasutusjuhisega ning tähistada nähtava tekstiga „SUITSU EEMALDAMINE”. Suitsueemalduse täpsed lahendused antakse eriosa projektiga. 8.10.5. Piksekaitse: Hoone piksesüsteemi kaitseklass on III. Katusele paigaldatakse püüdurtrossidega piksekaitsevõrk. Tehnoloogiliste seadmete kaitseks paigaldatakse varraspüüdurid. kaitseklassiga piksekaitsega. Täpsem lahendus antakse vastava eriosa projektiga. 8.11.1. Kustutus-ja päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Kustutus-ja päästemeeskond saabub Nõmme tuletõrjedepoost mööda Pärnu mnt, Valdeku ja Kraavi tänavat. Kohale jõudmise aega arvestatakse ca 5 kuni 30 min. Tulekahju puhkemisel mistahes hooneosas ei jää kustutus-ja päästemeeskonna sisenemistee peasissepääsu kaudu kaugemale kui 50m lähima päästetehnika paigutuse kohast. 8.11.2. Kustutus-ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse ja katusele Asendiplaanilise lahendusega on tagatud kustutus-ja päästemeeskonnale piisav juurdepääs hoonele kogu perimeetri ulatuses ja pääs iga välisukse juurde tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Pääs katusele on tagatud kohtkindla tuletõrjeredeliga. Kinnistu maapind on piisavalt tasane ja tugev päästetehnika paigutamiseks ning mitme tõstuk- või redelauto juurdepääsuks hoone lähiümbrusse ning hoone lähedusse kolmelt küljelt. 8.11.3. Kustutus-ja päästemeeskonna infopunkt Päästemeeskonna infopunkt asub peatrepikojas, päästemeeskonna sisenemisteel, otse pääsuga õuest. Suitsuluukide juhtsüsteem ja tulekahju signalisatsioonisüsteemi keskseade on ette nähtud paigaldada peatrepikoja seinale, kustutus-ja päästemeeskonna infopunkti juurde. Trepikoda vastab tuletõkkesektsiooni nõuetele ning on madala põlemiskoormusega, seetõttu kustutus-ja päästemeeskonna infopunkti täiendavalt ei eraldata. Päästemeeskonna infopunkti asukoht peab olema tähistatud ja valgustatud, valgustihedusega vähemalt 5 lx, toimimisajaga vähemalt 1 tund. 8.12.Tehnosüsteemide tuleohutus: 8.12.1. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Hoones on sundventilatsioon. Suitsu ja tule leviku tõkestamiseks ühest sektsioonist teise tuleb kasutada EI klassi tuletõkesteid, klappe ja nõuetekohaseid tuletõkkeisolatsioone. Ventilatsioonitorustikud varustatakse kontroll-ja hooldusluukidega. Laoruumidest on lokaalne väljatõmbesüsteem. Igale kontori-olmeruumi pinnale on ette nähtud ventilatsiooniseade tootlikkusega kuni 260l/s, mis on paigaldatud kontori-olmeruumi plokki, ripplae taha või laoruumi. Ventilatsiooniseadet ei eraldata omaette tuletõkketsooni, sest selle tootlikkus on alla 1000l/s. Vajaduse korral tuletõkkekonstruktsioonist läbiviik varustatakse tuletõkestiga ja tihendatakse nõuete kohaselt. (EVS 812-2:2014 punkt 4.9.3.). Tuletõkkesektsiooni piiret läbivad ventilatsioonikanalid varustatakse tuletõkkeklappidega. Tuletõkkeklappide tulepüsivuse aeg on vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse ajast.- välja arvatud piirpindala seina paigaldatavad tuletõkkeklapid, sest need peavad vastama seina tulepüsivuse klassile. Ventilatsioonikanalid varustatakse puhastusluukidega. SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 15 Arhitektuuriosa eskiisprojekt Äri- ja tootmis/ laohoone Harjumaa,Tallinn,,Nõmme LO, Kraavi tn 57 Tulekaitseklappide ja õhutorustiku puhastusluukide juurdepääsuks varustatakse võimalikud ripplaed teenindusluukidega. Ligipääs peab võimaldama klappi hooldada. 8.12.2. Kütteseadmete tuleohutus: Küttesüsteemide tuleohutus. Hoonet köetakse õhksoojuspumpade abil. Kontori-ja olmeruumides kasutatakse vajaduse korral lisaks elektrikütte radiaatoreid. Hoone küttesüsteem tehakse reeglina mittepõlevatest materjalidest. Torude läbiminekud tuletõkketarinditest teostada nii, et see ei kahjustaks piirde tuletõkke omadusi. Torustike isolatsiooni tuletundlikkus ei tohi olla halvem kui B-s1,d0. 8.12.3. Elektrisüsteemi kaablite tuleohutus Elektri jõu,-valgustuse-ja nõrkvoolu juhtmestiku isolatsiooni tuletundlikkus peab hoones vastama üldjuhul Dca-s2,d2,a2 tingimustele, evakuatsiooniteel (trepikojas) Cca-s1,d1,a2. Tuletõkkevaheseinte läbimisel peavad kaabelduse tihendused olema tulekindlad. 8.12.4. Vee-ja kanalisatsioonitorustikud Erinevate tuletõkkesektsioonide vahelised vee-ja kanalisatsioonitorustike läbiviigud tihendatakse vastavalt tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusele. Kohad täpsustatakse vastavalt KVVK eiosade projektile. 8.12.5. Muude tehnosüsteemide tuleohutus: Kaabliredelite läbiviigu lahendus täpsustatakse konkreetse tuletõkkeseina läbiviigu isoleerimise meetodi ja vahendite valimisel. Plastiktorudele paigaldatakse vajalikud tuletõkkevahendid (-mansett,-mähis vms) vastavalt tootja juhistele (enne töö teostamist on vaja täpsustada kas nt mansett on avaja paigaldada mõlemale poole tuletõkkeseina).Tuletõkkevahendi tulepüsivusaeg on 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse ajast. Tugevvoolu ja nõrkvoolu kaablid eraldatakse kaabliredeli peal üksteisest nõuete kohaselt. Tulekindlad kaablid paigaldatakse selliselt et need oleksid töökorras kogu neile ettenähtud aja. 8.13.Tulekustutusvee vajadus 8.13.1. Ehitiseväline tulekustutusvesi Välise tulekustutuse veevaru hindamiseks on kinnistul arvestatud üheaegselt 1 tingliku tulekahjuga, min vooluhulgaga 20 l/s kolme tunni jooksul. Välistulekahju kustutuseks ettenähtud baasveevaru saadakse Kraavi tn ühisveevärgi torustikult DN160. Lähim maapealne tuletõrje hüdrant paikneb kinnistu Kraavi tn 57 ees tänaval, vähem, kui 100m kaugusel projekteeritavast hoonest. Tallinna Vesi AS tagab piirkonnas 15l/s tulekustutusvee mahu. Minimaalne tagatud rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10m. Tuletõrjehüdrandid on olemasolevad ja tähistatud asjakohase standardi vastava tuletõrjemärgiga. Seletuskirja koostas vol arhitekt tase 7 Reet Valk, OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo (kutsetunnistus132507) SELETUSKIRI OÜ R. Valk Arhitektuuribüroo Reg.nr. 10539154 16 Projekteerimistingimused nr 2111802/07708 (eelnõu) Kuupäev 17.09.2021 Projekteerimistingimuste andja Tallinna Linnaplaneerimise Amet 75023823 VABADUSE VÄLJAK 7 15198 TALLINN Telefon 640 4375 , e-post [email protected] SIRLY ÜLEM Mustamäe, Kristiine ja Nõmme osakonna arhitekt Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2111002/11846 Kuupäev 10.09.2021 Ehitise andmed Ehitise nimetus äri-ja tootmis/laohoone Ehitise liik hoone Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine Ehitise asukoht Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 78404:405:1460 Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kraavi tn 57 Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_2111002/11 Projekteerimistin 846_Koondvaad gimuste taotlus 2111002/11846 e.pdf 10.09.2021 Tallinn, Nõmme LO, Kraavi tn 57 tootmis/laohoon e eskiisprojekt 2166_E_Kraavi5 OÜ R. Valk 7_2021-09- Arhitektuuribüro 08.asice Ehitise eskiis 2166 10.09.2021 o 2166_E_Kraavi5 OÜ R. Valk 7_2021-09- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 08.zip 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AA-0- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 01_TIITEL.pdf 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AR-3- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 01_seletus.pdf 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AR-5- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 02_1KOR.pdf 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AR-5- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 03_2KOR.pdf 2166 10.09.2021 o 2166_E_AR-6- OÜ R. Valk 01_vaadeSW.pd Fail konteinerist Arhitektuuribüro f 2166 10.09.2021 o 1/2 Allkiri ____________________  Projekteerimistingimused nr 2111802/07708 (eelnõu), 17.09.2021 Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus 2166_E_AR-6- OÜ R. Valk 02_vaadeSE.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 2166 10.09.2021 o 2166_E_AR-6- OÜ R. Valk 03_vaadeNE.pdf Fail konteinerist Arhitektuuribüro 2166 10.09.2021 o 2166_E_AR-6- OÜ R. Valk 04_vaadeNW.pd Fail konteinerist Arhitektuuribüro f 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AR-6- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 05_loige11.pdf 2166 10.09.2021 o OÜ R. Valk 2166_E_AS-4- Fail konteinerist Arhitektuuribüro 02_ASEND.pdf 2166 10.09.2021 o 2/2 Allkiri ____________________ - KRUNDI PIIR 2 - PROJ. HOONE - LAMMUTATAV HOONE - PÄÄS KRUNDILE - SISSEPÄÄS HOONESSE 1 - OL.OLEV HOONE - TAASTATAV MURUKATE P11 - TUGIMÜÜR 18 ,3 17% -HALJASTUSE % 0 - PROJ. PARKIMISKOHTADE ARV 0, P26 R5 - SORTEERITUD JÄÄTMETEGA PRÜGIKONTEINERID - PUURKAEVU KAITSEVÖÖND 50m 32 - UUS TAOTLETAV ,2 PUURKAEVU KAITSEVÖÖNDI VÄHENDAMINE 30meetrini -RIIGIKAITSELINE EHITISE PIIRANGUVÖÖND 4,8 P6 - KOV KAITSTAV ALA 1 a inv ,0 R30 -HOONETEVAHELINE KUJA 8m R8,0 2 5,1 1 5,4 4,0 3 9,4 0 6,0 17,8 R8, 4 Krundi tehnilised näitajad 2,0 6,0 Krundipind 6302 m² 6,0 1,6 Krundi täisehituse % 40 % 5 4 5,3 Hoone nr. 1 : Ehitisealune pind 1189.0 m² 6 6,0 Hoone nr. 2 : Ehitisealune pind 1235.8 m² 2 Korruste arv 1 (osaliselt 2 ) 7 2,0 4,0 Suletud netopind 1260.9m² 6,0 sh. laopind 1043,6m² 8 sh. tehnoruumi pind 11,1m² 5,4 sh. üldkasutatav pind 62,0m² a inv sh. kontori-/olmer.pind 79.6m² P9 sh. lao abiruumid 64.6m² Brutopind 1352.4 m² ,7 Maht 12540.5 m³ 10 4,0 Hoone pikkus 41.64 m 14 Hoone laius 29.44 m ,3 Kõrgus 9,2 m Kõrgus maapinnast 9,5 m Tulepüsivus TP-2 ±0.00 = 41.70 14 6,2 17% A Absoluutne kõrgus 50.90 29 ,3 Haljastuse % 17 % ,4 4,0 4,0 B C OBJEKT: LEPING: TÖÖ NR: LEHT: TALLINN, NÕMME LO, KRAAVI TN 57 ÄRI- JA TOOTMIS / LAOHOONE PROJEKT 2166 2166 AS-4-02 JOONIS: ARHITEKT: R VALK OÜ R. VALK ARHITEKTUURIBÜROO ASENDIPLAAN ARHITEKT: K KITSING TELLIJA: STAADIUM: KUUPÄEV: MÕÕT: OÜ SWC KINNISVARA IRINA NAGAITSEVA ESKIIS 08.2021 1:100