ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 16.09.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 16.09.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Õigusaktide eelnõud
enne nende kooskõlastamiseks saatmist või
vastuvõtmiseks esitamist
PÕLVA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
EELNÕU
Põlva 16.09.2021 nr 2-4/460
Põlva linnas Pärnaõie tänava ja Vabriku
tänava vahelise ala detailplaneeringu ala
muutmine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Põlva Vallavalitsus algatas 07.07.2021 korraldusega nr 2-3/347 Põlva linnas Pärnaõie tänava ja
Vabriku tänava vahelise ala detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärgiks on jagada
planeeringuala kruntideks, määrata kruntidele hoonestusala, ehitusõigus, ehitiste ehituslikud,
arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused ning liikluskorralduse- ja haljastuse põhimõtted.
Detailplaneeringu alale kavandatakse krundid äri-, tootmise- ja väikeettevõtluse jaoks,
liikluspinnad, haljasalad ning liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsuks
moodustatavatele kruntidele planeeritakse tänavavõrk.
Planeeringuala suurus oli algatamise korralduses vastavalt lisale ca 20,62 ha, hõlmas Põlva
linnas Pärnaõie tn 7 katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0481), Lao põik 5 katastriüksust
(katastritunnus 62001:006:0220), Vabriku tn 12 katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0340),
Pärnaõie tn 1a katastriüksust (katastritunnus62201:001:0139), Ringtee 3 katastriüksust
(katastritunnus 62201:001:0480) ja Ringtee 7 katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0380).
Pärast detailplaneeringu algatamist tehti vallavalitsusele ettepanek lahendada detailplaneeringuga
laiem piirkond. Piirkonnas on teisigi hoonestatud ja hoonestamata juurdepääsudeta katastriüksusi
ja mitmeid isetekkelisi juurdepääse hoonetele Vabriku tänavalt. Selleks, et lahendada piirkond
tervikuna, on vajalik detailplaneeringu ala laiendada Vabriku tn 16 katastriüksusele
(katastritunnus 62001:006:0080), Vabriku tn 18 katastriüksusele (katastritunnus
62001:006:0029), Vabriku tn 20 katastriüksusele (katastritunnus 62001:006:0028), Vabriku tn 26
katastriüksusele (katastritunnus 62001:006:0275), Vabriku tn T5 katastriüksusele (katastritunnus
62201:001:1567), Vabriku tn 24 katastriüksusele (katastritunnus 62001:006:0261), Vabriku tn
24a katastriüksusele (katastritunnus 62201:001:1556) ja Vabriku tn T2 katastriüksuse
(katastritunnus 62001:006:0053) osale. Planeeringuala suurus on alal laiendamisel seega 23,5 ha,
samas planeeringu koostamise eesmärk ei muutu.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2
punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni ja tee rajamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Põlva Vallavalitsuse koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järgi ei ole
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Planeeringualal ei paikne
teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid.
Kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate
ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei
kaasne müra, vibratsiooni, soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava
ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest, senisest ja planeeritavast maakasutusest ja arvestades asjaoluga, et
tegemist on linnalise keskkonnaga, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel olulist
negatiivset keskkonnamõju või keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Ettevõtluspiirkonna
arendamise tulemusel luuakse juurde töökohti ning paremaid tingimusi töötamaks kodukoha
lähedal.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otustamiseks küsis Põlva Vallavalitsus Keskkonnaametilt, Rahandusministeeriumilt ja
Kaitseministeeriumilt seisukohta. Keskkonnaamet on …. kirjas nr …. asunud seisukohale ….,
Rahandusministeerium on …. kirjas nr …. asunud seisukohale …. ja Kaitseministeerium on ….
kirjas nr …. asunud seisukohale …..
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Põlva
Vallavalitsus (Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva vald, e-post
[email protected]), detailplaneeringu
koostaja selgub riigihankega hiljem.
Eelnevast tulenevalt, planeerimisseaduse § 128 lõike 1 ja Põlva Vallavolikogu 13. detsembri
2017. a otsuse nr 1-3/64 "Põlva Vallavalitsusele ülesannete delegeerimine" punkti 1.16. alusel
ning arvestades ülaltoodut, annab Põlva Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Suurendada Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala detailplaneeringu planeeringuala
ulatust. Planeeringuala suurus on ligikaudu 23,5 ha vastavalt lisale.
2. Jätta algatamata detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kuna kavandatav tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
3. Detailplaneeringu planeeringuala muutmise korraldusega saab tutvuda Põlva valla veebilehel.
4. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal:
4.1. teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringule KSH algatamata jätmisest Ametlikes
Teadaannetes ja Põlva valla veebilehel;
4.2. teavitada korraldusest avalikkust 30 päeva jooksul maakondliku levikuga ajalehes Lõunaleht
ja Põlva Vallavalitsuse infolehes Põlva Teataja;
4.3. teavitada korraldusest koostöötegijaid, detailplaneeringu ala piirinaabreid ning teisi
kaasatavaid isikuid 30 päeva jooksul.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Georg Pelisaar /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Heiki Kolk
Vallasekretär
Seletuskiri Põlva Vallavalitsuse 16.09.2021 korralduse eelnõu nr 2-4/460 "Põlva linnas
Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala detailplaneeringu ala muutmine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" juurde
Sissejuhatus ja eelnõu sisu
Märgitakse:
- tekstisisese lingina viiteid riigi ja Põlva valla kehtivatele õigusaktidele, mis käsitletavat
küsimust reguleerivad
- ülevaade probleemist ja olulistest faktilistest asjaoludest, vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus
- tehtava otsustuse lühike sisukokkuvõte
Rakendamisega seotud tegevused, kulud/tulud
Märgitakse:
- viited valla õigus- ja haldusaktidele, mida tuleb eelnõu vastuvõtmisel muuta või mis tuleb
kehtetuks tunnistada
- vajalikud kulud ja nende katmise allikad
- korralduse rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Märgitakse ülevaade haldusorganivälise kooskõlastamise ja arvamuse andmise kohta
Korralduse jaotuskava ja ülesannete andmine
Märgitakse isikud ja/või asutused, kellele kantselei edastab vastuvõetud korralduse:
- haldusorganivälised adressaadid ja neile korralduse edastamise viis (postiaadress,
elektronposti aadress)
- haldusorganisisesed adressaadid (vallavalitsuse teenistujad, kellele saadetakse korraldus DHS
Delta kaudu teadmiseks
- vajadusel haldusorganisisesed adressaadid, kellele antakse tööülesanne DHS Delta kaudu
(märkida ülesande sisu ja tähtaeg)
Eelnõu koostaja
Tiia Zuppur
arhitekt-planeerija
Muud vajalikud andmed ja põhjendused
Märgitakse vajadusel
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamata jätmise
eelhinnang
Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindmise (edaspidi KSH) koostamisel on lähtutud
planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktis 3 sätestatud
kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH algatamise
või mittealgatamise kaalumise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6.
1. Osapooled
Planeeringust huvitatud isik on Põlva Vallavalitsus.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise ja kehtestaja (edaspidi
otsustaja) on Põlva Vallavolikogu (Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva vald, e-post
[email protected]),
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus (Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva
vald, e-post
[email protected]).
2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
2.1. Planeeritava ala andmed
Planeeringuala suurus on ca 20,62 ha ning see hõlmab Põlva linnas Pärnõie tn 7 katastriüksust
(katastritunnus 62201:001:0481, kinnistu registriosa nr 14380050, maa kasutamise sihtotsarve
100% sihtotstarbeta maa), Lao põik 5 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0220, kinnistu
registriosa nr 269738, maa kasutamise sihtotsarve 100% tootmismaa), Vabriku tn 12
katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0340, kinnistu registriosa nr 13738950, maa
kasutamise sihtotsarve 100% sihtotstarbeta maa), Pärnaõie tn 1a katastriüksust (katastritunnus
62201:001:0139, kinnistu registriosa nr 12715350, maa kasutamise sihtotsarve 100%
maatulundusmaa), Ringtee 3 katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0480, kinnistu
registriosa nr 14462250, maa kasutamise sihtotsarve 100% sihtotstarbeta maa) ja Ringtee 7
katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0380, kinnistu registriosa nr 13905350, maa
kasutamise sihtotsarve 100% sihtotstarbeta maa), Vabriku tn 16 katastriüksust (katastritunnus
62001:006:0080, kinnistu registriosa nr 219438, kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa),
Vabriku tn 18 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0029, kinnistu registriosa nr 1888938,
kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa), Vabriku tn 20 katastriüksust (katastritunnus
62001:006:0028, kinnistu registriosa nr 1291838, kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa),
Vabriku tn 26 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0275, kinnistu registriosa nr 466238,
kasutamise sihtotstarve 100% tootmismaa), Vabriku tn T5 katastriüksust (katastritunnus
62201:001:1567, kinnistu registriosa nr 17903250, kasutamise sihtotstarve 100%
transpordimaa), Vabriku tn 24 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0261, kinnistu
registriosa nr 342938, kasutamise sihtotstarve 100% jäätmehoidla maa), Vabriku tn 24a
katastriüksust (katastritunnus 62201:001:1566, kinnistu registriosa nr 19012350, kasutamise
sihtotstarve 100% tootmismaa), Vabriku tn T2 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0053,
kinnistu registriosa nr 2545638, kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa).
Planeeringualale jääb avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, A ja B kategooria gaasitorustik
ning selle kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise (Põlva maleva tagalakeskus) piiranguvöönd,
sideehitised ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle
kaitsevöönd, elektriõhuliin 135-110 kV (kõrgepingeliin) ja selle kaitsevöönd, veehaarde
sanitaarkaitseala, geodeetilised märgid ja nende kaitsevööndid ning vee- ja
kanalisatsioonitrassid, mille seisukord on teadmata. Pärnaõie tn 7 katastriüksusel asuvad kaks
hoonet, millest üks on kasvuhoone. Lisaks on alale rajatud aiamaa, mille kasutaja(d) on
teadmata. Lao põik 5 katastriüksusel asuvad garaažiboksid. Planeeringuala ei asu
kaugküttepiirkonnas. Reoveekogumisalaga on planeeringuala hõlmatud osaliselt ning
liitumispunkt on olemas Vabriku tn 16 katastriüksusel. Teadaolevalt puuduvad liitumised
elektri- ja sideühendustega. Planeeringuala piirneb tootmismaa, transpordimaa, elamumaa,
veekogude maa, kaitsealuse maa ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega.
Planeeringu ala on üsna tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 64–68 m.
Joonis 1. Planeeringuala plaan.
2.2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu (edaspidi DP) eesmärgiks on jagada planeeringuala kruntideks, määrata
kruntidele hoonestusala, ehitusõigus, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ning kujunduslikud
tingimused ning liikluskorralduse- ja haljastuse põhimõtted. Detailplaneeringu alale
kavandada krundid äri-, tootmise- ja väikeettevõtluse jaoks, liikluspinnad, haljasalad ning
liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsuks moodustatavatele kruntidele
planeerida tänavavõrk.
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Põlva valla üldplaneering 2029+ kehtestati Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-
3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“. Üldplaneeringu järgi on
planeeringuala juhtotstarbeks segahoonestusala (tähis S), mis on mõeldud mitmekülgse
kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud alaga, tootmisala
(tähis T1), mis on tööstuse, ladustamise jms tootmisehitiste ja neid teenindava taristu
ehitamiseks ette nähtud ala koos tootmistegevustest tuleneva mõjuga ja kompensatsiooniala
(tähis K), mis on majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus
seisundis kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse)puhverduse ala.
Segahoonestusala juhtotstarbega aladele on lubatud elamu-, äri-, tootmis-, transpordi-,
ühiskondlike ehitiste- ja üldkasutatava maa sihtotstarve. Segahoonestusaladel on eelistatud
kuni kolme korrusega elamud ning neid teenindavad ehitised. Põlva valla üldplaneeringu
2029+ kohaselt tuleb segahoonestusala lahendada tervikult. Tootmisala (T1) juhtotstarbega
aladele on lubatud äri-, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatava maa sihtotstarve. Tootmisala T1
tähisega alad on mõeldud ettevõtetele, mille tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi
meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on keskkonnasõbralik tootmine ja seda
teenindav taristu. Kompensatsiooniala juhtotstarbega aladele on lubatud elamu-, tootmis-,
veekogude-, transpordi-, kaitsealuse-, maatulundus-, ühiskondlike ehitiste- ja üldkasutatava
maa sihtotstarve.
Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva
maakonnaplaneering 2030+ seab eesmärgiks suurendada piirkonna ruumilist ja
funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist. Linnalise asustuse
alad, sealhulgas Põlva linn ja selle lähiümbrus, on Põlva maakonnaplaneeringus määratletud
eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva
rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Olemasolevate keskuste elujõulisuse
säilimine on oluliseks tagatiseks elukvaliteedi tagamisel ka maalises piirkonnas. Kompaktne
linnaline asustus võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega
seotud kulutused võimalikult madalal tasemel.
Joonis 2. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu põhikaardist.
Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamine
nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus
veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringuala asub Põlva linnas,
kavandatakse ehitusloa kohustuslikku hoonestust ja ala terviklikku lahendamist, seega on
detailplaneeringu koostamine nõutav.
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
4.1. Planeeritava ala kitsendused
Maa-ameti kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeritavale alale erinevad piirangud ning
kaitsevööndid (Joonis 3).
Joonis 3. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist, kollase piirdega märgitud planeeringu ala.
Planeeritavale alale ulatuvate kitsendustega tuleb planeeritud tegevuste osas arvestada,
tagamaks objektide, millele kaitsevööndid määratud, ohutus.
4.2. Looduskeskkonna kirjeldus (sh pinnas, veestik, taimkate ja loomastik; kaitstavad
loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad)
Piirkonnas on valdavalt leetunud mullad ning maapind on mõõdukalt reljeefne. Planeerigu ala
läbib, paralleelselt elektriliinidega, Põlva üldplaneerigu alusel kompensatsiooniala, mis on
majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus seisundis
kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse)puhveralade ala.
Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas suhteliselt kaitstud põhjavesi. Eesti
Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi ei esine kaitstavate taime- või loomaliikide püsielupaiku.
Küll aga planeeritava ala läheduses (ca 20-30 m eemal) on registreeritud III kaitsekategooria
all oleva liigi rohekas käokeel (Platanthera Chlorantha) leiukoht.
Piirkonnas ei ole registreeritud jääkreostust tekitavaid objekte ega keskkonnaohtlikke rajatisi.
Alal ning lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000- võrgustiku alad, kaitsealad ning kaitstavad
loodusobjektid.
4.3. Heited (müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Planeeritava ala vahetus läheduses on tootmishooned ning ettevõtted, kes tegelevad
puidutööstusega. Olemasolevad ettevõtted peavad lähtuma kehtivast seadusandlusest ning
hoidma müra, vibratsiooni ning õhusaaste piirnormides.
Planeeritav ala külgneb läänest riigiteega 87 Põlva ringtee L5 ning lõunast riigiteega 18107
Põlva-Lutsu. Kõneoslevate teede kaudu on võimalik suunata liiklust ümber linna, ühtlasi
veetakse kaupa tööstusettevõtete territooriumilt ning seda kasutavad ka suuremad trasiitautod.
Jäätmekäitlus peab vastama kehtivale jäätmeseadusele ning jäätmehoolduseeskirjale.
Kuna planeeritav ala on hetkel võsastunud ning kasutusest väljas, on tagatud nõrgvee
imbumine pinnasesse.
5. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(pinnasele, veestikule, õhule, kliimale, müra, jäätmed, jääkreostus)
Piirkonnas on valdavalt leetunud mullad ning maapind on mõõdukalt reljeefne. Planeerigu ala
läbib, paralleelselt elektriliinidega, Põlva üldplaneerigu alusel kompensatsiooniala, mis on
majandatavate või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus seisundis
kaldaalade) ning liiklus-, tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse)puhveralade ala. Mõju
pinnasele on suur planeerimisdokumendi elluviimise ajal, mil toimuvad ehitustööd. Piirkonda
planeerides tuleb arvestada kompensatsioonialaga ning võimalusel säilitada võimalikult palju
looduslikku pinnast.
Loodusliku pinnase säilitamine tagab parema võimaluse sademevett pinnasesse immutada.
Planeerides tugeva kattega parkla alasid ja teid, tuleb sademeveed eelnevalt puhastada liiva-
õlipüüduriga. Sadevete kogumine ning juhtimine peab olema planeerimisdokumendis
lahendatud kompaktselt. Teedevõrgustik peab olema lahendatud üldist maastikupilti
arvestavalt.
Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile on piirkonnas suhteliselt kaitstud põhjavesi. Piirkond ei
ole hõlmatud suures osas reoveekogumisalaga ning puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon
(ÜVK). Planeeritav tegevus võib mõjutada mõningal määral hüdroloogilisi tingimusi, kuid
piirkonna arendamisel tuleb planeerida ÜVK-ga liitumiskohad ning torustike asukohad
terviklikult. Planeerigu elluviimisel on alal ÜVK-ga liitmine positiivne, selliselt on tagatud
põhjavee jätkuv kaitstus ning keskkonna reaostusoht on minimaalne või olematu.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) järgi ei esine kaitstavate taime- või loomaliikide
püsielupaiku. Küll aga planeeritava ala läheduses (ca 20-30 m eemal) on registreeritud III
kaitsekategooria all oleva liigi rohekas käokeel (Platanthera Chlorantha) leiukoht.
Planeerimisdokumendi elluviimisel ei ole ohustatud kaitstavad taime- või loomaliigid.
Müra vältimiseks, tuleb projekteeritavad uued tehnoseadmed ja tootmisliinid planeerida ja
rajada nii, et nad ei põhjustaks häirivust ja vastaks kehtivatele nõuetele. Planeeritavatel
teedevõrgustikel peab olema liikluspiirangud, et vältida ülemäärase müra ja õhu võimaliku
saastamise riski. Planeerida lisaks sõiduteele ka kergliiklustee võimalikkust, et soodustada
erasõidukitega tehtavate sõitude vähenemist, mis avaldab positiivset mõju ka tervislike
eluviiside kujundamiseks.
Piirkonnas ei ole registreeritud jääkreostust tekitavaid objekte ega keskkonnaohtlikke rajatisi.
Kui planeeringu elluviimisel ilmneb pinnase jääkreostust, tuleb tegevus peatada ning see
nõuetekohaselt likvideerida enne tööde jätkamist.
Planeeringu elluviimisel tuleb jäätmekäitlus lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Kui lähtutakse
seadusandlusest, ei ole oodata piirkonnas jäätmetest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Alal ning lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000- võrgustiku alad, kaitsealad ning kaitstavad
loodusobjektid. Planeeringu elluviimisel puuduvad olulised mõjud Natura 2000- võrgustiku
aladele, kaitsealadele ning kaitstavatele loodusobjektidele.
5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeringu elluviimisel on mõju võimalikkus tõenäoline, kuna planeeritakse suur maa-ala,
mis on tänasel päeval looduslik (heinamaa, võastunud alad, suuremate puudega alad).
Planeeringu elluviimisel on ruumiline mõju pöördumatu ja kestev, kuna alale kavandatakse
äri- ja tootmismaad, kuid mõju pole ainult negatiivne. Kuna on planeeritud kogu ala hõlmata
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning sobiva sademevee süsteemiga, on keskkonnale endale
sellealane reostuskoormus eeldatavalt väike.
Arvestades piirkonna üldist pilti, on tegu piirkonnaga tiheasustusalal, kus on toomisettevõtted
ning elamumaad lähestikku. Planeeringuga saab ette näha elamumaade vahetus läheduses
asetsevate tulevaste ettevõtete hoonestust selliselt, et tekiks mürasulg või takistatus, mis ei
lase liigsel müral elutegevust häirida. Planeeringu elluviimisel peavad ala kasutajad arvestama
seadusest tulenevate nõuetega.
Kui arvestada asjaolu, et juba olemasolevad tootmisettevõtted peavad hoidma ja tagama,
seoses müraga, seadusest tulenevad piirmäärad, tuleb sellega arvestada ka uutel ettevõtetel.
Planeerigu ala kasutamise ajal võib kumulatiivne mürahäiring ületada piirnorme, kuid
projekteerimise faasis peab kaaluma parimaid võimalikke lahendusi mürataseme
minimeerimiseks. Eeldatavalt ei lähe planeeringu elluviimine töösse korraga vaid järkjärgult.
Planeeringu elluviimisel võib tekkida suurem liikluskoormus, mis võib olla praegusest hetkest
kestvam, kuna välja ehitatakse teedevõrgustik. Teedevõrgustiku planeerimisel tuleb ette näha
liikluspiirangud, teekatted ning kergliiklustee võimalikkus.
Planeeringualale kavandatakse tänavavalgustuse väljaehitamine, mis tekitav valgusreostust
võrreldes praeguse hetkega. Kuid ühtlasi on tagatud inimeste turvalisus. Kaustades
võimalikke keskkonnasõbralikke valgusteid on eeldatavalt keskkonnamõju mitte oluline.
Sotsiaal-majanduslikult võib planeeringu elluviimisel tekkida ruumi, kui terviku, ilme
muutumisest ebakõlasid. Hetkel on kogu planeeringu ala võsastunud ning kasutusest väljas.
Planeeringu elluviimisel saab kogu ala Põlva linna osaks ning ühtlasi on võimalik sinna
planeerida rohealasid ning puhkealasid, mis ilmsetab tervikpilti. Kohalikel avaneb võimalus
kasutada planeeringu rohealasid ning planeeritav teedevõrgustik soosib nn otse liikumist.
Kuna planeeringuala asub Põlva vallas, Põlva linnas (on kohaliku tähtsusega) ning ei oma nii
mastaapset mõju, puudub eeldatavalt piiriülene mõju.
5.3. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeringu elluviimisel on oht inimese tervisele eeldatavalt minimaalne, kui on tagatud ÜVK
olemasolu, korrektne jäätmekäitlus ning müra, vibratsiooni ja valguse normtaseme hoidmine.
Planeeringu elluviimise järel tõuseb liikluskoormus ning võimalik on heitgaaside suurenemine
võrreldes tavapärasega. Kuid kui säilitatakse kõrghaljastus ning rohealad, kehtestatakse
liikluspiirangud ning võimalik on kasutada kergliiklusteed, on võimalik heitgaaside osakaalu
tasakaalustada. Ühtlasi planeeritakse alale tänavavalgustus, mis avaldab lokaalset mõju ning
eeldatavalt suureneb turvalisus.
Järgides seadusest tulenevaid nõudeid, tagada ohutus ehitusfaasis ning kasutades parimat
võimalikku tehnikat, ei ole eeldada suuri õnnetusi ja avariisid.
5.4. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Mõju suurus ning ruumiline ulatus hõlmab kogu planeeringu ala. Suurima mõjutusega on
planeeringuala vahetus läheduses olevad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeringu elluviimisel on võimalik mõjutusi elamumaadele minimaliseerida, kasutades
võimalike takistusmehhanisme (müratõkked, hoonestuse planeerimine, materjalide valik,
haljastus, maastikuplaneerimine).
Eeldatavalt on mõjutatud elanikkonnast põlvamaalased. Tööstuspiirkonna arendamise
tulemusel luuakse juurde töökohti ning paremaid tingimusi töötamaks kodukoha lähedal.
Eeldatavasti väheneb pendelränne linnade vahel, kuid suureneb tõenäoliselt liiklus tööstusala
juures.
5.5.. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Hetkel on ala võsastunud ning ei ilmesta oma olemusega linnapilti, puuduvad väärtuslik
maastik. Kuid on märgitud Põlva valla üldplaneeringus kompensatsiooniala. Planeeritaval alal
üldiselt puudub intensiivne maakasutus. Planeeringu elluviimisel tõuseb eeldatavasti ala
väärtus ning võsastunud ala korrastamine parandab maastiku- ja linnapilti.
Lähim kinnismälestis on Põlva kalmistu (4201), ca 1,5 km kaugusel loodes. Planeeringualal
kultuurimälestised puuduvad (joonis 4, 5).
Joonis 4. Väljavõte kultuurimälestiste rakendusest. Joonis 5. Väljavõte pärandkultuuri rakendusest.
5.6. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku
alale
Planeeringualal ega selle lähiübruses ei asu teadaolevalt Natura-2000 võrgustiku alasid. Alal
ei asu kaitstavaid loodusobjekte, seega mõju neile puudub. Lähim III kaitsekategooria taime
rohekas köokeel (Platanthera chlorantha) leiukoht alast on ca 20-30 m kaugusel. Eeldatavalt
planeeritava tegevusega ei mõjutata leiukohta.
6. Kokkuvõte
Kavandatava tegevusega muutub praegune olukord ning inimestele harjumuspärane nn
hooldamata ja võsastunud maa-ala kujuneb planeeritud ja hooldatud tööstusalaks. Planeeritud
tegevusega ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
mõjuala keskkonnataluvuse ületamine või vee, pinnase, õhusaastatust, olulist jäätmeteket.
Keskkonna strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
• Planeerigu elluviimisel ei ole eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
oluline kahjustumine. Planeeringuga nähakse ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendus, mis tagab põhjavee kaitstuse, säilitatakse rohealad, millega tagatakse
sademete võimaliku juhtimise pinnasesse. Sademevee kokku kogumisel kasutatakse
liiva-õli püüdureid.
• Planeeringualal ei ole tuvastatud jääkreostust ega keskkonda saastavaid objekte. Pole
eeldada olulist õhu, pinnase ja vee reostust, mis seaks piiranguid majandustegevusele
või kavandatavale maakasutusele.
• Planeeringu elluviimisel pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna
keskkonnataluvust. Tuleb järgida seadusandlust ning nii ehitustööde kui hilisema
kasutuse ajal jäätmed üle anda vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
• Planeeringu elluviimisel ning äri- ja tootmisalade kasutamise perioodil tuleb tagada
heidete piirnormide mitte ületamine. Arendamisel tuleb arvestada võimaliku
kumulatiivse mõjuga. Maa-ala planeerimisel tuleb arvestada hoonestuse paiknemise
ning võimalike müratõkestuse rajamisega.
• Teedevõrgustiku väljaehitamisel tuleb tagada liiklusohutus ning liikluspiirangud.
Eeldatavalt tõuseb planeeringu elluviimisel liikluskoormuse tõus, kuid
liikluspiirangute ning sobivate teekatete kasutamisel saba seda minimeerida. Ühtlasi
arvestada kergliiklustee võimaliku kavandamisega, et võimaldada jalgratastega või
jalgsi liikumist, mis vähendab keskkonda heidete paiskamist.
• Planeeringualal ja lähialal puuduvad muinsuskaitseobjektid, kultuuripärandid,
kaitstavad loodusobjektid ning Natura-2000 võrgustiku alad ning teised maastikuliselt
ja ökoloogiliselt väärtuslikud või tundlikud alad, mistõttu kahjulik mõju neile puudub.
• Arvestades olemasolevate elamumaade ning võimaliku müra või saaste tekkimisega,
tuleb planeerida hoonestus ja kavandatud arendus selliselt, et oleks tagatud ohutus.
Kasutades võimalikke müratõkkeid ning säilitades haljastus, pole eeldatavalt oodata
olulist mõju inimese tervisele, heaolule ega varale.
Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad
Käesolevale eelhinnangule on küsitud Keskkonnaameti seisukohta, kes oma __.__.__ kirjas nr
_____ on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne/kaasneb eeldatavalt KeHJS § 22
mõistes olulist keskkonnamõju ning et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei
ole/on eeldatavalt vajalik.
Käesolevale eelhinnangule on küsitud Rahandusministeeriumi seisukohta, kes oma __.__.__
kirjas nr _____ on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne/kaasneb eeldatavalt
KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning et keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine ei ole/on eeldatavalt vajalik.
PÕLVA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
[email protected]
24.09.2021 nr 7-1/21-95-1
Seisukoha küsimine Põlva linnas
Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava
vahelise ala detailplaneeringu KSH
vajalikkuse osas
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6
esitame teile seisukoha andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu,
mis on koostatud otsustamaks, kas Põlva linnas Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala
detailplaneeringule on vajalik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Põlva Vallavalitsus algatas 07.07.2021 korraldusega nr 2-3/347 Põlva linnas Pärnaõie tänava ja
Vabriku tänava vahelise ala detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärgiks on jagada
planeeringuala kruntideks, määrata kruntidele hoonestusala, ehitusõigus, ehitiste ehituslikud,
arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused ning liikluskorralduse- ja haljastuse põhimõtted.
Detailplaneeringu alale kavandatakse krundid äri-, tootmise- ja väikeettevõtluse jaoks,
liikluspinnad, haljasalad ning liitumised ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Juurdepääsuks
moodustatavatele kruntidele planeeritakse tänavavõrk. Pärast detailplaneeringu algatamist tehti
vallavalitsusele ettepanek lahendada detailplaneeringuga laiem piirkond. Selleks, et lahendada
piirkond tervikuna, on vajalik detailplaneeringu ala laiendada 23,5 hektarini.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Martti Rõigas
abivallavanem
Lisad: 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnang;
2. Põlva Vallavalitsuse 07.07.2021 korraldus nr 2-3/347;
3. Põlva Vallavalitsuse korralduse eelnõu nr 2-4/460;
4. Laiendatud planeeringuala asendiplaan.
Tiia Zuppur
53471669,
[email protected]
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post
[email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Põlva Vallavalitsuse 07.07.2021. a
korralduse nr 2-3/347 "Põlva linnas
Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala
detailplaneeringu algatamine"
Lisa
PÕLVA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Põlva 07.07.2021 nr 2-3/347
Põlva linnas Pärnaõie tänava ja Vabriku
tänava vahelise ala detailplaneeringu
algatamine
Planeeringuala suurus on ca 20,62 ha ning see hõlmab Põlva linnas Pärnõie tn 7 katastriüksust
(katastritunnus 62201:001:0481, kinnistu registriosa nr 14380050, maa kasutamise sihtotsarve
100% sihtotstarbeta maa), Lao põik 5 katastriüksust (katastritunnus 62001:006:0220, kinnistu
registriosa nr 269738, maa kasutamise sihtotsarve 100% tootmismaa), Vabriku tn 12
katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0340, kinnistu registriosa nr 13738950, maa kasutamise
sihtotsarve 100% sihtotstarbeta maa), Pärnaõie tn 1a katastriüksust (katastritunnus
62201:001:0139, kinnistu registriosa nr 12715350, maa kasutamise sihtotsarve 100%
maatulundusmaa), Ringtee 3 katastriüksust (katastritunnus 62201:001:0480, kinnistu registriosa
nr 14462250, maa kasutamise sihtotsarve 100% sihtotstarbeta maa) ja Ringtee 7 katastriüksust
(katastritunnus 62201:001:0380, kinnistu registriosa nr 13905350, maa kasutamise sihtotsarve
100% sihtotstarbeta maa).
Planeeringualale jääb avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, A- ja B-kategooria gaasitorustik ning
selle kaitsevöönd, riigikaitselise ehitise (Põlva maleva tagalakeskus) piiranguvöönd, sideehitised
ja nende kaitsevööndid, elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) ja selle kaitsevöönd,
elektriõhuliin 135-110 kV (kõrgepingeliin) ja selle kaitsevöönd, veehaarde sanitaarkaitseala,
geodeetilised märgid ja nende kaitsevööndid ning vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille seisukord
on teadmata. Pärnaõie tn 7 katastriüksusel asuvad kaks hoonet, millest üks on kasvuhoone.
Lisaks on alale rajatud aiamaa, mille kasutaja(d) on teadmata. Lao põik 5 katastriüksusel asuvad
ebaseaduslikud garaažiboksid. Planeeringualal puuduvad teadaolevalt liitumised vee-,
kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega. Planeeringuala asub osaliselt reoveekogumisalal,
kuid ei asu kaugküttepiirkonnas. Planeeringuala piirneb tootmismaa, transpordimaa, elamumaa,
veekogude maa, kaitsealuse maa ja maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega.
Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamine nõutav
linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringuala asub Põlva linnas, kavandatakse
ehitusloa kohustuslikku hoonestust ja ala terviklikku lahendamist, seega on detailplaneeringu
koostamine nõutav.
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada planeeringuala kruntideks, määrata kruntidele
hoonestusala, ehitusõigus, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused
ning liikluskorralduse- ja haljastuse põhimõtted. Detailplaneeringu alale kavandatakse krundid
äri-, tootmise- ja väikeettevõtluse jaoks, liikluspinnad, haljasalad ning liitumised ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooniga. Juurdepääsuks moodustatavatele kruntidele planeeritakse tänavavõrk.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Põlva valla
üldplaneering 2029+ kehtestati Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 "Põlva valla
üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine". Üldplaneeringu järgi on planeeringuala
juhtotstarbeks segahoonestusala (tähis S), mis on mõeldud mitmekülgse kasutusotstarbega
ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud alaga, tootmisala (tähis T1), mis on
tööstuse, ladustamise jms tootmisehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala
koos tootmistegevustest tuleneva mõjuga ja kompensatsiooniala (tähis K), mis on majandatavate
või looduslike rohealade (sh metsade, veekogu looduslikus seisundis kaldaalade) ning liiklus-,
tootmis- ja elamualade vaheliste (kaitse)puhverduse ala. Segahoonestusala juhtotstarbega aladele
on lubatud elamu-, äri-, tootmis-, transpordi-, ühiskondlike ehitiste- ja üldkasutatava maa
sihtotstarve. Segahoonestusaladel on eelistatud kuni kolme korrusega elamud ning neid
teenindavad ehitised. Põlva valla üldplaneeringu 2029+ kohaselt tuleb segahoonestusala
lahendada tervikult. Tootmisala (T1) juhtotstarbega aladele on lubatud äri-, tootmis-, transpordi-
ja üldkasutatava maa sihtotstarve. Tootmisala T1 tähisega alad on mõeldud ettevõtetele, mille
tootmistehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks, lubatud on
keskkonnasõbralik tootmine ja seda teenindav taristu. Kompensatsiooniala juhtotstarbega aladele
on lubatud elamu-, tootmis-, veekogude-, transpordi-, kaitsealuse-, maatulundus-, ühiskondlike
ehitiste- ja üldkasutatava maa sihtotstarve.
Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva
maakonnaplaneering 2030+ seab eesmärgiks suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset
sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist. Linnalise asustuse alad, sealhulgas
Põlva linn ja selle lähiümbrus, on Põlva maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua
kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes
koonduvad töö- ning elukohad. Olemasolevate keskuste elujõulisuse säilimine on oluliseks
tagatiseks elukvaliteedi tagamisel ka maalises piirkonnas. Kompaktne linnaline asustus
võimaldab hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused
võimalikult madalal tasemel.
Planeerimisseaduse § 129 lõige 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise
lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,
koostamise tellimiseks.
Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on vajalik koostada planeeringuala ja selle ümbrust
kattev topo-geodeetiline uuring.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus
(Kesk tn 15, Põlva linn, Põlva vald, e-post
[email protected]), detailplaneeringu koostaja selgub
hiljem.
Põlva Vallavolikogu 13.12.2017 otsusega nr 1-3/64 on Põlva Vallavalitsusele delegeeritud
planeerimisseaduses kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud
ülesanded.
Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 alusel ning arvestades ülaltoodu ja esitatud detailplaneeringu
koostamise algatamise ettepanekuga, annab Põlva Vallavalitsus
k o r r a l d u s e:
1. Algatada Põlva linnas Pärnaõie tänava ja Vabriku tänava vahelise ala detailplaneering.
Planeeringuala suurus on 20,62 ha vastavalt lisale.
2. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal koostada detailplaneeringu
lähteseisukohad ja esitada need detailplaneeringu koostajale.
3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne Põlva vallale kohustust avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
4. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal:
4.1. teatada 14 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja Põlva
valla veebilehel;
4.2. teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest maakondliku levikuga ajalehes
Lõunaleht ja Põlva Vallavalitsuse infolehes Põlva Teataja;
4.3. teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest koostöötegijaid, detailplaneeringu
ala piirinaabreid ning teisi kaasatavaid isikuid.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Korralduse peale võib esitada Põlva Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal
oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
Georg Pelisaar /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Kairit Kährik
Jurist
vallasekretäri ülesannetes