Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeerium Rahandusministeerium 09.08.2021 nr 17-2/2021/4773-1 Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Väljatöötamiskavatsus VTK Lisa 1. Eelnõu kavand VTK Lisa 2. Eelnõu kavandi seletuskiri Lisaadressaat: Maaeluministeerium Kristo Kaasik 6256465 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  13.06.2021 Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduseeelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Sissejuhatus Vastavalt Vabariigi Valitsuselt 25.03.2021 saadud ülesandele1 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas algatada tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni loomine. Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK) koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus läbi viidud analüüsid on tuvastanud, et soovitud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha kehtivates õigusaktides (seadustes) muudatusi. Muudatuste tegemine kehtivates õigusaktides on tingitud vajadusest jagada tuuleparkidest saadavat tulu kohalike omavalitsuste ning vahetult mõjutatud isikutega ning seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid mõjutusi elanikele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ning teistele vahetult mõjutatud isikutele (nt traalipüügiga tegelevad ettevõtjad). Kohaliku kasu instrumenti rakendatakse nii maismaa kui ka meretuuleparkide puhul. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Riigikantselei poolt tellitud Praxise läbi viidud 2020. aasta uuringus „Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)“2 selgus, et enam kui 75% arvamust avaldanud kohalikest omavalitsustest (23 kohalikku omavalitsust 30-st) peavad vajalikuks kohaliku kasu kokkulepete sõlmimist seadustega reguleerida. Reguleerimise tulemusel tagatakse kindlustunne kohaliku kogukonnaga arvestamisel ning arendajal tekib kohustus ja vajadus kompenseerida arenduse negatiivsed mõjud, mis ühtlasi loob siduva aluse õigusruumis juba kehtivate tasude ja kompensatsioonide kõrval ka seni reguleerimata 1 Seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4.11. https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 2 Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid häiringute või mõjude kompenseerimiseks. Eelnimetatud uuringuga tuvastati järgmised kohaliku kasuga seonduvad lahendamist vajavad probleemkohad: 1) vaja on ühtsetel alustel pandud kohustusi või koormatisi kõigile ettevõtetele, mille tulemusel väheneb korruptsioonioht; 2) seaduse tasemel reguleerimise puudumine paneb ettevõtetele kindla kohustuse kokkulepete täitmiseks; 3) kompensatsioonide jõudmine nendeni, kellele mõju avaldub. Järgnevalt on eelnimetatud probleemkohti detailsemalt kirjeldatud. 1.1. Ühtsetel alustel pandud kohustused või koormatised ettevõtetele, mille tulemusel väheneb korruptsioonioht Eestis on ettevõtete tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksusele või kogukonnale keskkonnahäiringu talumise eest rahalise tulu laekumine reguleeritud kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja põlevkivituha saastetasu puhul. Muud võimalikud meetmed on õiguslikult reguleerimata või ei ole selleks kehtestatud selgeid suuniseid. Eestis puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute, nt müra, vibratsiooni kompenseerimist. Praktikas sõlmitakse häiringute kompenseerimise kokkuleppeid kohalike elanike ja kogukondade ning arendustegevuse kavandajate vahel vajaliku loa saamise kõrvaltingimusena kui ka hea tahte avaldusena. Planeeringute koostamisel on osa kohalikke omavalitsusi sõlminud kohaliku kasu kokkuleppeid, millega jõuaks osa lisanduvast väärtusest ka kohaliku omavalitsuseni, näiteks tuuleenergeetika arendamisel kilovatt-tunni (edaspidi kWh) tasu põhised lepingud (Viru-Nigula kWh-tasu, Hiiu mereala kWh-tasu). Eesti praktika selliste kokkulepete sõlmimisel ja instrumentide rakendamisel on ebaühtlane, mis omakorda takistab majandustegevust ja sellega seonduvalt puudub tuntav mõju kohaliku kasu realiseerimisele. Lepinguid on sõlmitud nii kohalike omavalitsustega (edaspidi ka KOV) kui ka kohalike elanikega otse. Samuti ei ole kokkulepped hõlpsalt avalikult kättesaadavad, mis omakorda suurendab tajutavat ebavõrdset kohtlemist ja ohtu korruptsioonile. Kokkulepete praktika ja tingimuste võimalikud erinevused piirkonniti tekitavad omakorda küsimusi, kuidas tagada võrdne kohtlemine ja vältida võimalikku korruptsiooniohtu. Praegu on peamiselt kasutatud lähenemist kohaliku kasu lepingu sõlmimisel selliselt, et kokkuleppe sõlmimise otsustab selleks moodustatud mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) ja tulude ja selle jaotamise otsustamine käib läbi MTÜ, kuhu on valitud otsuste tegemiseks sektori ja KOVi esindajad. Ühtsete aluste loomine, tingimuste välja töötamine seaduse tasemel loob õigusselguse, mille tulemusel väheneb nii korruptsioonioht kui ka tekib õigusselgus. 1.2. Seaduse tasemel reguleerimine paneb ettevõtetele kindla kohustuse kokkulepete täitmiseks Eestis puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute, nt müra, vibratsiooni, kompenseerimist kohalikele elanikele ning kogukondadele. Nii pole ka haldusmenetluste loa andmise ajal tehtavatel kogukonna kasu kokkulepete sõlmimise jaoks kehtestatud eraldi õiguslikku raamistikku. Kokkuleppeid on võimalik sõlmida ja on sõlmitud3 võlaõigusseadusele tuginedes. Praegused kohaliku kasu kokkulepetel on enamjaolt halduslepingute tunnused. Tuuleenergeetika sektoris on omane kokkulepete sõlmimine ning tasude maksmine kolmandate isikutega – kogukondadega – seotud MTÜ-ga. Antud kokkulepete puhul käib tulude jaotamine läbi MTÜ-de kohaliku elu edendamiseks. Täiendavalt on sõlmitud kokkuleppeid otselepingute näol arendajate ja kohalike elanike vahel. Seniste haldusakti vormis rakendatud kohaliku kasu lepingute puhul tekitab küsimus kohustuse õiguspärasusest. Seni sõlmitud tuuleenergeetika arendamisega lepingutest selgus, et sõlmitud lepingutes, mis olemuselt on halduslepingud, esineb palju puudusi – viitamata on üldjuhul õiguslikule alusele, kokkulepped on tagamata ning sanktsioonivabad. Samuti ei ole selge, mis kaasneb kokkulepete täitmata jätmisega või vastupidi – mis saab olukorras, kus kohustus on täidetud, ent tegevus jääb mingil põhjusel ellu viimata. Eestis on näide, kus on sõlmitud kohaliku kasu leping tuuleenergeetika arendaja ning KOV-i vahel, kuid antud lepingut pole täidetud. Lepingu täitmata jätmisele mingeid sanktsioone pole kehtestatud kuna puudub selge õiguslik alus. Selline olukord ilmestab, et kohaliku kasu instrumendi ja lepingute sõlmimine ei ole KOV-dele selge ning neis esineb palju puudusi. Sellest tulenevalt on kokkulepete täitmine küsitav ning kehtivas õiguses ei ole selline õiguslik alus äratuntav. Seetõttu esineb vajadus regulatiivseks sekkumiseks ning kohaliku kasu instrumentide rakendamiseks selge õigusliku aluse loomiseks. Oluline on märkida, et seni sõlmitud kohaliku kasu lepingud on tulenevalt HMS § 104 lõikest 1 kehtivad vaatamata eelpool väljatoodud õiguslikele puudustele. 1.3. Kompensatsiooni jõudmine nendeni, kellele mõju avaldub. Eesti seni piiratud tuuleparkide arendamise kogemuste põhjal saab väita, et peamisteks avaliku vastuseisu põhjustajateks on kohaliku elanikkonna mure tuulikute visuaalse reostuse pärast ja müra häiring. Visuaalne reostus kirjeldab midagi, mis blokeerib või muul viisil takistab konkreetse koha või asja vaadet. See võib viidata kauguselt nähtava objekti nähtavusele, üldisele nähtavusele või on tegemist konkreetse vaate segamisega. Tuulikute müratase ja visuaalne mõju turbiinist kaugenedes väheneb kiiresti. Samas on tuuleelektrijaamade ehitamisele Eestis arvestatav vastuseis. Keskkonnateadlikkus ei ole selline, et inimesed nõustuks enda läheduses taluma tuuleelektrijaamu saamata selle eest rahalist kompensatsiooni. Sage suhtumine on, et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuuleelektrijaamad peaks asuma seal, kus neid näha ei ole (not in my backyard). Praeguste lepingute ning välismaa praktika kohaselt on selgunud, et kompensatsiooni ootaksid lisaks KOV-ile ka kohalikud elanikud, kes elavad häiringuala areaalis. Seda põhjusel, et KOV-id on suured, raha kasutatakse 3 Koostööleping Nelja Energia AS-i, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ja Hiiu valla vahel, https://online.le.ee/wp- content/uploads/2017/07/Koosto%CC%88o%CC%88leping_Nelja-Energia-Hiiumaa-Offshore-Tuulepark-Hiiu- vald_2017-07-31.pdf seal, kus häiringualas elav inimene selle mõju ei tunne. Sellest tulenevalt on oluline, et tuuleelektrijaama häiringute leevendamiseks makstaks tuuleenergeetika talumistasu arvel toetusi ka tuuleelektrijaama lähikonna elanikele. Meretuuleparkide puhul makstakse tasu ainult KOVidele kuna meretuulepargid antud regulatsiooni kontekstis ja hetkel pooleli asuvas Eesti Merealaplaneeringus ei saa tulla maismaast lähemale kui 11,1 km. Planeeringus on juba arvestatud sotsiaalse puhvriga. See, et tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saavad tuuleenergia tootmise kasust õiglase osa, on kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasuga ning loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. 2. Sihtrühm Sihtrühmad, keda VTK-ga hõlmatud küsimused mõjutavad on: 1. kohaliku omavalitsuse üksused, kuhu saab tuuleparke rajada; 2. rajatavatest tuuleparkidest vahetult mõjutatud isikud; 3. tuuleparkide arendajad. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Väljatöötamiskavatsusega kavandatavate muudatuste eesmärgiks on luua ja kehtestada õiguslikud alused tuuleparkidest saadava tulu jaotamise näol kohaliku omavalitsuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutega vahel. Antud muudatuse tulemusel kompenseeritaks tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid mõjutusi, mille tulemusel hoogustub tuuleenergeetika areng Eestis. Muudatuste järgselt soovitakse saavutada olukord, kus osapooltele on tagatud õigusselgus, milline on tuuleparkidest saadava tulu jagamise süsteem, kuidas seda rakendatakse ning missugune on sellest kohaliku kasu instrumendist saadav kasu. Oodatavad tulemused on kirjeldatud alljärgnevas tabelis. Tegemist on esialgsete hinnanguliste suurustega, mis võivad menetluse käigus täpsustuda. Tabel 1. Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu instrumendi oodatavad tulemused Tasu suuruseks on kuni 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh). 100 MW suuruse tuulepargi puhul (toodang 300 GWh) oleks tasu 150 000 €/a. Maismaa Tasu makstakse kohalikule omavalitsusele 50% kohustusega osa tasust tuulepargid jaotada tuulikute läheduses elavatele isikutele 50%. Tasu saamise õigus tuvastatakse kaugusega lähimast tuulepargist. VTK mõjude analüüsi käigus numbrid täpsustuvad ja selgub täpne tuuliku kõrguse ja vahemaa arvutusmudel. Näiteks 100 MW tuulepargi puhul, kui tasu jaguneks 50% KOVile ja 50% elanikkonnale skeemi puhul 100 majapidamise vahel, saaks iga majapidamine indikatiivselt 750 eurot aastas. Kohalik omavalitsus saaks näites toodud tasumäära puhul ca. 75 000 eurot.  Kuni 200 m kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 km kaugusel paiknevatele elanikele, üle 200 m kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele. Tasu hakatakse maksma ajahetkest kui tootmisseade annab elektrit võrku või otseliini. Tasu makstakse meretuulepargi hoonestustasust4. Tasu suuruseks on kuni 5% hoonestustasust (1000 MW suuruse pargi puhul ca. 700 000 €/a) ning see laekub KOVile. Meretuulepargid Tasu makstakse KOVidele, kes asuvad lähimale tuulikule lähemal kui 20 km. Kui kattuvus on mitme KOVi vahel jaotatakse tasu KOVide vahel, kes mõjupiirkonda jäävad. Summa jagunemisel on aluseks mõjuala pindala, mis jääb 20 km sisse. Vahetult mõjutatud isikute (nt traalpüüdjad) kompenseerimine toimub ühe osana hoonestustasust.5 Hoonestustasu hakatakse maksma vastavalt veeseaduse § 230 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. 10% hoonestustasust makstakse pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni, täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Eestis on ettevõtete tegevuskoha kohalikule omavalitsusele või kogukonnale keskkonnahäiringu talumise eest rahalise tulu laekumine reguleeritud keskkonnatasude seaduses maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise saastetasu puhul. Muud võimalikud meetmed on õiguslikult reguleerimata või ei ole selleks kehtestatud selgeid suuniseid. Energeetika valdkonna suundumusi ning eesmärke seatakse energiamajanduse arengukavas (Energiamajanduse arengukava aastani 20306, milles sisalduvat infot on ajakohastatud osaliselt Riiklikus energia ja kliimakavas aastani 20307). Euroopa Liit ja Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks oma tegevuste kliimaneutraalsus. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise eest Euroopas8. Sellest tulenevalt on EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunamas liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Eesti on võtnud eesmärgiks 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. 2019. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarsest 4 Meretuuleparkide puhul makstakse kohaliku kasu hoonestustasust, mis tähendab, et arendajale täiendavat kuluvoogu antud instrumendi loomisel ei teki. Riiklik laekumine hoonestustasu osas väheneb. 5 Protsent hoonestustasust (5%) ning mõjutatud isikute (nt. traalpüük) kompenseerimise arvutusmudel ja põhimõtted täpsustuvad VTK mõjudeanalüüsis. 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 7 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 8 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 lõpptarbimisest 22% (toodang 2,15 TWh). 2030. aastaks peab taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi kaks korda, 40%-niError! Bookmark not defined.. Suurima kasvupotentsiaaliga on tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks neljakordistuma. Taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamise meetmed panustavad ka Eesti 20359 arenguvajadusse „Elurikkus ja keskkond“, kiirendades Eesti liikumist kliimaneutraalsele energiatootmisele. 5. Tehtud uuringud Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamise käigus on tellitud kaks uuringut. 2019. aastal telliti Riigikantselei poolt uuring „Kohalike kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)“, mille eesmärgiks oli analüüsida erinevate kohaliku rahalise kasu reguleerimise viiside kasutamist ettevõtte tegevuskohas ning selgitada välja võimalused ja vajadused kohaliku rahalise kasu reguleerimiseks. Laiemaks eesmärgiks oli saada teada ja analüüsida erinevaid osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, hinnata nende õiguslikku korrektsust, läbipaistvust ning osapoolte nõusolekul majandustegevust selleks sobivas asukohas. Läbi viidud analüüsist10 selgus, et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik, mis reguleeriks tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku tasu või talumistasu näol. Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium tellis eelnevale uuringule tuginedes täiendava õigusliku analüüsi „Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste väljatöötamine“, mille eesmärgiks oli töötada välja tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õiguslik regulatsioon, mille tulemusel tuvastati muutmist vajavad õigusaktid (vt VTK lisad 1 ja 2). Hanke võitis ja õigusliku analüüsi koostas advokaadibüroo Blessner OÜ. 6. Kaasatud osapooled Kohaliku kasu õigusliku regulatsiooni välja töötamise käigus on suheldud nii taastuvenergeetika sektori esindajatega, KOVidega, Eesti Linnade ja Valdade liiduga kui ka Rahandus- ja Justiits ministeeriumiga, kuna nendel ministeeriumitel on teemaga puutumus. Läbi on viidud mitmeid koosolekuid arutamaks nii põhimõtete kui ka laialdasemalt selle üle, mis õigusaktidesse võiksid muudatused sobida. Täiendavalt kavatsetakse seaduseelnõu koostamise käigus konsulteerida ning kaasata eelnõu edasisse menetlusse Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Eelnõu menetlemise käigus 9 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_eesti_2035_eelno u_uldosa.pdf 10 Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs) https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid kavatsetakse kaasata tuuleparkide arendajad, KOVid ja Eesti Linnade ja Valdade liit. Vajadusel konsulteeritakse või kaasatakse ka teisi ministeeriume, valitsusasutusi ja huvigruppe. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine VTKs esitatud probleeme ei ole võimalik lahendada avalikkuse teavitamise või rahastuse suurendamise teel, kuna tegemist on õiguslikku regulatsiooni puudutavate küsimustega. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Üks valikuvariante on olemasoleva olukorra säilitamine. „Kohalike kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)“ järelduste kohaselt pole KOV-il võimalik ainult mitteregulatiivseid meetmeid rakendades kohaliku kasu instrumente rakendada ning kokkulepete sõlmimist soosida, kuna selleks on vajalik seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parema rakendamise võimalustele seab piirid olemasolev regulatsioon ise. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab, et senise regulatsiooni säilitamine ei võimaldaks käesolevas VTK-s esile toodud probleemide lahendamist. Seega seda varianti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei poolda. Avalikkuse teavitamise, rahastuse suurendamise ja regulatsiooni senisest tõhusama rakendamise teel ei oleks samuti võimalik probleemide lahendamisele kaasa aidata. Seega on ainsaks võimaluseks kehtiva regulatsiooni muutmine. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused  8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) VTK koostamisele eelnenud uuringus „Kohalike kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)“ analüüsiti Taani, Poola ja Ühendkuningriigi praktikaid ja lahendusi realiseerimaks kohalikku kasu ja suurendamaks taluvushuvi. Aluseks võeti riigid, kus on kohaliku kasu meetmed seadusega reguleeritud. Analüüsis toodi peamisena muuhulgas välja järgmist11: Taanis on kohaliku kasu meetmed reguleeritud seaduse tasemel. Kasutusel on väga erineva suunitlusega meetmeid ning püütakse tagada kohaliku kasu instrumentide seotus ja tulu laekumine vahetult häiringu mõjualas olijatele. Nii Taanis kui Ühendkuningriigis püütakse taluvushuvi suurendada ühe lahendusena omandi kaudu – Taanis üksikisiku omandi, Ühendkuningriigis ka kogukonnaomandi kaudu. Kui üldiselt hinnatakse omandi kaudu seotust suhteliselt tõhusaks taluvushuvi suurendamise viisiks, siis Taani kogemused on peegeldanud ka selle skeemi piiranguid. Teiseks levinumaks lahenduseks on olnud kogukonnafondid, mille kaudu kasutatakse kogutud raha kogukonnaprojektide elluviimiseks. Selle skeemi ühe riskina on ilmnenud tema suur sõltuvus kogukonnaprojektide otsustamise ja elluviimise oskuslikust korraldamisest ning kogukonna kaasatusest nii rahakasutuse eesmärkide kokkuleppimisse, projektide valimisse kui ka rahakasutuse läbipaistvus ja arusaadavus kogukonnale. Ühe lahendusena on siinkohal soovitatud kasutada juhendmaterjale nii kogukonnale kui KOV-ile, et rakendusmehhanismi parandada. Kogu rakendusmehhanismide paleti juures on oluline riigiülesehituslik kontekst, mis määrab suuresti ka kohaliku kasu kokkulepete sõlmimise raamistiku ja suunitluse. Taani puhul on kohaliku tasandi autonoomia suhteliselt suur ja ka intervjueeritud Taani eksperdi soovitused järgivad seda laiemat raami, soovitades kohaliku tasandi demokraatia ja kogukondade tugevdamiseks jätta otsustustasand võimalikult madalale – kohalikule tasandile. Samas rõhutades, et see vajab ka oskusbaasi ja ressursside piisavust ehk teisisõnu – koos otsustuspädevusega peab kaasas käima ka kohaliku tasandi märkimisväärne finantsautonoomia. Ka Eestis kohaliku kasu meetmete rakendamise otsustamise kohalikule tasandile jätmise ja kompensatsiooni kohalikele, kaasneva häiringu vm mõju mõjualasse jäävatele inimestele suunamise vajadust rõhutati ka uuringu valideerimisseminaril. Riigikorralduslik raamistik peegeldub ka UK lahenduste valikus. Hüvitiste pakkumine on vabatahtlik, aga sotsiaalse vastutuse raamistikus on see kujunenud igapäevaseks praktikaks. UK 11 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_eesti_2035_eeln ou_uldosa.pdf lahendustes on märkimisväärne osa kogukonnafondidel, millega on aga seotud rakendamise oskuslikkusega seotud riskid ja sellest sõltub suurel määral ka kohalike inimeste rahulolu pakutava kompensatsiooniga (sh teadlikkus kompensatsiooni või tulu suunamisest kohalikule kogukonnale/omavalitsusele). Seetõttu on nii väga häid kui ka kehvemaid näiteid, kas ja mil määral on selline lahendus inimeste taluvushuvi suurendanud. Selle riski maandamiseks on koostatud nii kogukondadele kui kohalikele omavalitsustele juhendmaterjale, kuidas eri kompensatsioonimehhanisme rakendada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole plaanis eelnõu koostamisel täiendavalt analüüsida välisriikide regulatsioone. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus VTK koostamisel kaaluti, kas tegemist võiks olla maksu12, koormise või talumistasuga. Tasumise kohustuse maksuna või koormisena tuleb arvestada PS § 113 ja § 157. Samas ei pruugi koormise kehtestamine olla üksnes kohaliku omavalitsuse pädevus. Põhiseaduse § 157 eesmärk ei ole piirata koormise kehtestamise õigust üksnes kohalikule omavalitsusele. PS § 113 alusel tuleb seadusega sätestada maks, koormis, lõiv, trahv ja sundkindlustuse makse. Maksukorralduse seaduse § 2 defineerib maksuna riigi või kohaliku omavalitsuse avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahalist kohustust, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Tuuleelektrijaamade talumistasu ei ole käsitletav kohaliku maksuna, sest see on mõeldud talumishuvi kompenseerimiseks ja selle eest saab tuulepargi arendaja omavalitsuse nõusoleku tuulepargi rajamiseks. Lisaks on talumistasu tuulepargi põhine ja ei rakenduks olemasolevatele tuuleparkidele, vaid ainult uutele. Maks rakenduks kõikidele maksuobjektide suhtes ühetaoliselt. Seega tuuleelektrijaamade talumistasu on omavalitsuste rahastamisel uus seni Eesti õigusruumis mitterakendatud instrument. Kaaluti üleriigilise uue keskkonnatasu kehtestamist tuuleelektrijaamadele. Tuuleparkide rajamine on kohalikku kogukonda otseselt mõjutav ning leiti, et tasu peaks laekuma KOVidele ja tasu suurust võiksid KOVid ise otsustada. See tagab kindluse, et kohalikud elanikud tunneksid vahetumalt, et tuuleparkide häiringud kompenseeritakse ja osa piirkonna häirimise hinnaga teenitud nö kasumist laekub tagasi mõjutatud piirkonda. Parimaks lahenduseks hinnati talumistasu maksmise kohustus tuuleelektrijaama eluruumiga kinnisasja omanikule ja kohaliku omavalitsuse üksusele. Talumistasu kaudu jõuaks õiglane osa tuuleenergeetikast loodavast kasust otse kohalike elanike ja omavalitusüksusteni. KOVide finantsautonoomia tagab, et luuakse suurem sidusus elanike ja ettevõtja ning KOVi vahel. Inimesed tajuvad, et kohalikku elukeskkonda häiriv ettevõte panustab kogukonda tagasi, ettevõtja tajub suuremat vastutust piirkonna ees ja KOV peab vahendajana suutma huvipoolte 12 Maksu kehtestamine oli ka üks uuringu „Kohalike kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs)“ soovitusi. jaoks leida sobivad lahendused selliselt, et kohalik elukeskkond paraneks või vähemalt ei halveneks piirini, et elanikud lahkuvad. Talumistasu ja hoonestustasu kasutamise üle otsustab KOV, aga ta peab mõjutatud piirkonna elanikega konsulteerima, kuidas laekuvat raha kasutada. Kindlasti on oluline, et osa KOVidele laekuvast tasust suunatakse toetustena isikutele või leibkondadele häiringu negatiivsete mõjude leevendamiseks. See tagab, et inimesed tunnetaksid vahetult, et tuuleparkide rajamisel laekub piirkonda mingi rahasumma ja piirkonna arenguks tehakse investeeringuid. Meretuuleparkide puhul makstakse talusmistasu hoonestustasust. Kuna erinevalt maismaa tuuleparkidest, tuleb juba kehtiva seaduse kohaselt meretuuleparkide omanikel tasuda hoonestustasu, siis täiendava tasu kehtestamine oleks meretuulepargi arendajatele liialt koormav. Meretuulepark asub väljaspool omavalitsuste territooriumi ja seetõttu ei oleks põhjendatud anda KOVidele õigus kehtestada talumistasu. Samas mõjutab meretuulepark rannapiirkonnas elavate isikute vaadet ning seetõttu on põhjendatud, et osa riigi kokku kogutavast hoonestustasust suunatakse mõjutatud piirkonna KOVidele. Eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust, talumistasu rakendatakse tuuleelektrijaamadele, mis ehitatakse pärast eelnõu jõustumist. Kavandatav talumistasu on püütud sätestada viisil, et see ei kujuneks tuuleenergeetika arengut piiravaks, samas suunatakse tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu kohaliku omavalitsuse üksusele. Ministeeriumite tasemel arutati selle üle, missugusesse seadusse antud regulatsioon sobib. Erinevad ministeeriumid hindasid seaduse eelnõu mitte sobimist enda valdkonna õigusakti, kuna tundus, et antud koht ei ole regulatsiooni tarvis sobiv. Arutelude käigus jõuti järeldusele, et ehitusseadustik ja energiamajanduse korralduse seadus on regulatsiooni sisu ja eesmärki arvestades kõige õigem. VTK koostamise käigus koostatud eelnõu kavand ning selle seletuskiri on esitatud lisades 1 ja 2. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid VTK raames ning selle koostamisele eelnevalt läbi viidud analüüside põhjal hindame parimaks lahenduseks talumistasu sätestamise. Tegemist ei ole maksu ega kahjuhüvitisega. Talumistasu on hüvitis teisele isikule selle eest, et teine isik peab taluma endale põhjustatud ebamugavust. Antud talumistasu erineb AÕSRS kehtestatud talumiskohustusest ja talumistasust kuna tuuleparkide mõju on krundi ülene. AÕSRS puhul on tegemist kinnisasja põhise talumiskohustusest tuleneva tasuga. Tuuleelektrijaama õiguspärane paigaldamine ei tekita isikule kahju, kuid näiteks selle visuaalne mõju võib olla tuntav. Teiselt poolt on tuuleenergia vastu avalik huvi, kuna elektrienergiat on tarvis järjest enam ja teisalt tuleb loobuda keskkonda kahjustavatest energiatootmise viisidest. Tuuleenergeetika on üks vähestest alternatiividest energiatootmiseks. Tuuleenergeetika põhjustatud negatiivse mõju kompensatsioonimehhanismi kehtestamine ja tuuleelektrijaama valdajale sellega seoses kohustuste sätestamine on eespool viidatud põhiõiguste võimalikku riivet arvestades õigustatud. Tuuleelektrijaama valdajale pandud kohustused on arvestades kohustuste selget piiritlust ja maksimummäära proportsionaalne. VTK-ga kavandatav regulatiivne lahendus on põhiseadusega kooskõlas. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade asjakohastest põhiseaduse normidest: 1. Asjakohane normid on PS § 11, § 13 ja §14, mis sätestab kuidas tasakaalustada seadusega ettevõtlusvabaduse realiseerimisest tekitatud kahjulikke mõjutusi omandile. Tuulepargi püstitamine iseenesest ei ole õigusvastane, kuid sellega seonduvalt võib näiteks väheneda kinnisvara väärtus või tekkida piirangud arendustegevusele. 2. Asjakohane norm on PS § 32, mis sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kui sätestada tuuleelektrijaama omaniku kohustus hüvitada tekitatud häiringud ja teiselt poolt piirang hüvitise summale, on võimalik riive esiteks tuulegeneraatori käitajale kui ettevõtjale ja omanikule (PS § 31 ja § 32) ja teiselt poolt riivab hüvitisele sätestatud piirang kahjustatud isiku õigust hüvitisele. 3. Asjakohane norm on PS § 113, mis sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. 4. Asjakohane norm on PS § 157 teine lause, mis sätestab, et kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Kavandatavad muudatused ei ole puutumuses Eesti suhtes kehtivate rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse normidega, kuna tegemist on siseriikliku küsimusega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju taastuvenergeetika arengule Eestis. Muudatustel on positiivne mõju kohalikele omavalitsustele ning tuuleenergeetika vahetus läheduses (kuni 3 km) elavatele inimestele kuna negatiivsete mõjud kompenseeritakse ning olukord on reguleeritud selgemalt, õiguskindlamalt ning ühtlastel alustel. Muudatustel on mõningane negatiivne mõju maismaatuuleparkide arendajale, kuna üks osa nende tuludest jaotatakse kohaliku omavalitsusüksuse ja kohalike elanike vahel. Samas tuginedes varasemalt läbi viidud uuringutele pooldab sektor antud põhimõtete ja muudatuste sisse toomist seaduse tasemel. Seda kinnitab asjaolu, et kohaliku kasu lepinguid on eelnevalt sõlmitud kohaliku omavalitsusüksuste ja arendajatel vahel. Muudatuste tulemusel väheneb eelduslikult kohalike elanike vastuseis, mille tulemusel on tuuleenergia projekte võimalik arendada. Meretuuleparkide puhul jaotatakse tulu ühe osana hoonestustasust, mis tähendab, et täiendavat kulu arendajatele ei teki, kuid hoonestustasu laekumine riigile väheneb. Regulatiivse raamistiku loomisega tagatakse õigusselgus kohustuste ja õiguste osas. Hetkel tuuleparkide arenduste puhul puuduvad seadusega kehtestatud leevendusmeetmed häiringute kompenseerimiseks kohalikule omavalitsusele ja kohaliku elanikule, mistõttu võib nii kohalikul omavalitsusel kui ka tuuleparkide mõjualas elavatel inimestel puududa arusaam, millistest kasu meetmetest on võimalik rääkida. Seaduse tasemel maismaa- ja meretuuleparkide kompenseerimismehhanismide õiguslik reguleerimine loob arendajatele, kohaliku omavalitsuse üksuse ja häiringualas olevatele inimestele tervikpildi nii kasu meetmest kui ka häiringu kompenseerimise suurusest. I Väljatöötamiskavatsusega plaanitakse teha üks peamine muudatus: Tuua EnKSi ja EhSi täiendavad põhimõtted maismaa- ja meretuuleparkide talumistasu näol ja teha see sihtrühmale arusaadavamaks. Antud muudatus tekitab õigusliku kindluse ning talumistasu jagamise läbipaistvuse arendajale, kohaliku omavalitsuse üksusele ja vahetult mõjutatud isikutele, kes elavad tuuleparkide vahetus läheduses. 11.1. Maismaa tuuleparkide talumistasu kehtestamine Maismaa tuuleparkide puhul ei ole talumistasu seadusega reguleeritud ning puuduvad õiguslikud hoovad, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevaid häiringuid. Praegusel ajal juba ehitatud tuuleparkide puhul on kokkuleppeid sõlmitud kohalike elanike ja kogukondade ning arendustegevuse kavandajate vahel vajaliku loa saamise kõrvaltingimusena kui ka hea tahte avaldusena. Antud lepingutes on olulisi puudusi, puudub läbipaistvus ning avalik arusaam lepingute kasust, mis omakorda muudab olukorra kõigi osapoolte jaoks raskesti hoomatavaks. Talumistasu kehtestamine seadustesse muudab eelneva olukorra selgemaks ning samuti toetab seda ka Riigikantselei tellitud ja Praxise läbiviidud kohaliku kasu instrumentide analüüsi uuringus13 tulem, et valdav enamus kohalikest omavalitsustest, arendajatest ja kohalikest elanikest peavad vajalikuks kohaliku kasu kokkulepete sõlmimist seadustega reguleerida. Antud muudatuste reguleerimise tulemusel tagatakse kindlustunne kohaliku kogukonnaga arvestamisel ning arendajal tekib kohustus ja vajadus kompenseerida arenduse negatiivsed mõjud, mis ühtlasi loob siduva aluse õigusruumis juba kehtivate tasude ja kompensatsioonide kõrval ka seni reguleerimata häiringute või mõjude kompenseerimiseks. Muudatuse sihtrühm: Ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja ametnikud, tuuleparkide läheduses elavad kohalikud elanikud. Muudatusega kaasnevad mõjud: Sotsiaalsed, majanduslikud, elu- ja loodukeskkonna ning regionaalarengu. 11.1.1 Sihrühm: ettevõtjad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on regulaarne. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad maismaa tuuleparke ehitada. Ettevõtjate arv on 13 https://www.rahandusministeerium.ee/et/uuringud-ja-analuusid hinnanguliselt kokku 15. Ettevõtjad moodustavad kogu ettevõtjate arvust vaid väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et on mõjutatud sihtrühm väike. Samas on antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Mõju ettevõtjate tulude jaotamise osas kohaliku omavalitsuse üksustele ja kohalikele elanikele on regulaarne ning avaldab mõju ettevõtjatele, kuid mõju on pigem väikene. Muudatus toob kaasa olukorra, kus uus õigusnorm reguleerib talumistasu jagamise õiguslikel alustel ja läbipaistvalt. 11.1.2 Sihtrühm: kohalikud omavalitsusüksused. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – Täiendav tulu tuulepargist kohaliku omavalitsusüksuste eelarvesse. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on need omavalitsusüksused, kuhu on võimalik tuuleparke tulenevalt riigikaitselistest kõrguspiirangutest ja muudest kitsendudustest rajada. Hinnanguliselt on neid omavalitsusi kuhu tuuleparke on võimalik rajada suurusjärgus 50. Antud muudatustel on oluline mõju kohaliku omavalitsusüksuse tulude laekumisele kuna talumistasu suurus reguleeritakse ja kehtestatakse vastavad piirmäärad ning tulude jaotamise tingimused. Muudatuste järgselt on võimalik kohalikul omavalitsuüksusel oma tulusid ja kulusid prognoosida täpsemalt kuna tuuleparkide tasude suurus on fikseeritud seaduses. Eelnevalt oli seda tehtud läbirääkimiste tulemustel. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsusüksuse töökorraldusele – töökoormuse vähenemine. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eelnevalt on kokkuleppeid sõlmitud kohalike omavalitsusüksuste ja ettevõtjate vahel erinevate lepingute näol. Eeldatavalt on tegemist olnud väga ajamahuka ning juriidiliselt keeruka protsessiga, mis on suure tõenäosusega väljaspool kohaliku omavalitsusüksuse otsest pädevust. Antud muudatusel on oluline ja positiivne mõju kohaliku omavalitsusüksuse töökorraldusele kuna antud instrument loob õigusselguse ning jäävad ära senini praktikas olnud keerukad protsessid. 11.1.3 Sihtrühm: kohalikud elanikud. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – Täiendav tulu tuulepargist kohalikule elanikule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik kohalikud elanikud, kes elavad lähimast tuulikust mitte kaugemal kui 3 kilomeetrit. Vastavalt VTK-s kirjeldatule on lähenemine erinev tulenevalt tuuliku tipukõrgusest. Tulu jagamine käib proportsionaalselt kohalike elanike vahel ning sellest tulenevalt puudub ebavõrdsuse aspekt. Sihtrühma suurus on varieeruv ning sõltub paljustki tuulepargi asukohast ja kuhu see on kavandatud. Üldjuhul kavandatakse tuuleparke hajaasustuse piirkonda. Sellest tulenevalt võib hinnanguliselt sihtrühma suuruseks pidada 100 majapidamist. Mõju on regulaarne kuni tuulepargi demonteerimiseni ja ka mõju suurus on oluline. Negatiivne mõju sihtrühmale talumistasu määramisel puudub. Kaudsed mõjud seoses maismaatuuleparkide kavandatava talumistasu kehtestamise osas Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kohaliku kasu regulatsiooni reguleerimine toob ja mõjutab positiivselt leibkondade toimetulekut tuuleparkide läheduses elavatel inimestel. Kuna tegemist on esmakordse sellise instrumendi õigusakti tasandil loomisega ning mõju ei ole täielikult prognoositav, võivad antud seaduse muudatusega kaasneda mõjud, mida ei ole võimalik täielikult ette prognoosida. Selles osas on seaduse mõju põhjalik järelhindamine olulise tähtsusega. Muud sotsiaalsed ja demograafilised mõjud puuduvad või neid ei ole võimalik ette prognoosida. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on kohalike elanikke silmas pidades on pigem suur ja positiivne kuna tuuleparkide vahetus läheduses elavatel inimestel tekib selgem arusaam, mis ja kui suures mahus kompenseeritakse tuuleparkidest saadavat tulu kohalike elanike vahel ning milline on tuuleparkide mõju areaal, et kompensatsiooni saada. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Puuduvad mõjud riigi sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele, üldisele julgeolekule, suhetele välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eeltoodust tulenevalt mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Muudatuse ulatus on pigem väikene, kuna see ei mõjuta riigi julgeoleku aspekti ja mõjuta välissuhteid. Mõju majandusele Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks millel on ka oluline panus majandusse. Energeetika ja majanduslikust vaatest on potentsiaal tohutu ning mille kasutus annab suure panuse Eesti arengusse ja SKP kasvu. Antud muudatustel on majandust elavdav mõju. Uuringud on näidanud, et iga maismaale installeeritud 1 GW toob majandusse 2,5 miljardit eurot ja 2,1 miljardit eurot toob iga merele installeeritud GW. Joonis 5. Maismaa-ja meretuuleparkide panus Euroopa Liidu SKP-sse ühe installeeritud 1 GW kohta (miljard €/GW) 14. Tasu makstakse kohalikule omavalitsuseüksustele kohustusega osa tasust (30…50%) jaotada tuulikute läheduses elavatele isikutele. Tasu saamise õigus tuvastatakse kaugusega lähimast tuulikust. Võttes arvesse tuuliku kasutustegurit (30…35%) ning tuulikute võimsust on võimalik arvutada hinnanguline tulu nii kohaliku omavalitsusüksusele kui ka tuuliku vahetus läheduses elavale inimesele. Näiteks 100 MW suuruse tuulepargi puhul (toodang ~300 GWh) oleks tasu 150 000€/a, kui tasu jaguneks 100 majapidamise vahel, saaks iga majapidamine 750 eurot aastas. Kohalikule omavalitsusüksusele laekuks 75 000 eurot aastas. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Antud muudatustel on positiivne mõju tuuleparkide arendamiseks, millel on omakorda ka positiivne mõju majandusele ja ka teistele sektoritele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus omab kaudset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. Antud seaduseelnõu muudatustel on vähene mõju elukeskkonnale kuna antud muudatuste edendavad tuuleenergeetika kasutuselevõttu ning tuulikute puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga objektidega (edaspidi ORME). Eesti seni piiratud tuuleparkide arendamise kogemuste 14 https://windeurope.org/data-and-analysis/product/wind-energy-and-economic-recovery-in-europe/ põhjal saab väita, et peamised avaliku vastuseisu põhjustajaid on kohaliku elanikkonna mure tuulikute visuaalse reostuse pärast ning müra häiring. Kuna tuulikud on ehituslikult kõrgkonstruktsioonid ja nad asuvad valdavalt avatud maastikul, siis osa inimeste hinnangud tuulikute maastikureostuse suhtes on tüüpiliselt individuaalset laadi – kui ühed huvigrupid hindavad mõne tuuliku asukoha ebasobivaks, võivad teised inimesed omada vastupidist arvamust. Visuaalne mõju on eelkõige seotud maastiku esteetilise väärtuse ja selle kaitsmisega. Visuaalse mõju ja mürahäiringu ulatus sõltub asukoha avatusest ja eksponeeritusest. Müra on seadusandlikult defineeritud kui ebasoovitav, inimesi või ka loomi häiriv või nende tervist ja heaolu kahjustav heli. Üldiselt väheneb müratase turbiinist kaugenedes kiiresti ning kaasaegsete nõuete kohaselt projekteeritud ja planeeritud tuulikute kasutamisel energiatootmiseks on ebasoovitavad müramõjurid oluliselt vähenenud. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest elu- ja looduskeskkonna mõju. Mõju regionaalarengule Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ja selle rajamine, käitamine ning hooldamine loob uusi töökohti ja elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise võimaluse kaudu. Toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada läheduses ja selleks tuua energiavajadusega tootmisüksusi tuuleelektrijaamade ümbrusse. Talumistasu kehtestamine ja talumistasude arvel makstavad toetused mõjutavad soodsalt regionaalarengut. Kohaliku omavalitsuste tulubaas suureneb ja omavalitsusel on võimalik elanikele rohkem pakkuda. Kaasnev mõju on see, et kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv võib suureneda ja sellele on omakorda mõju kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasile. Elanike arvu suurenemine on nii tulubaasi kasu mõju, teatud mõju on ka sellele, et tuuleelektrijaama lähikonna elanikul on võimalus saada toetust, seega registreeritakse ennast ilmselt nendel kinnistutel asuva hoone elanikuks rahvastikuregistris. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Antud muudatustel on positiivne mõju regionaalarengule. 11.2. Meretuuleparkide talumistasu kehtestamine Meretuuleparkide puhul ei ole talumistasu õiguslikult reguleeritud ning puuduvad õiguslikud regulatsioonid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega ja visuaalse häiringuga kaasnevaid häiringuid. Antud muudatus vähendaks kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike vastuseisu meretuuleparkide rajamise osas ning samuti looks õigusselguse erinevate lepete sõlmimisel. Muudatuse sihtrühm: Ettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja ametnikud. Muudatusega kaasnevad mõjud: Sotsiaalsed, majanduslikud, elu- ja loodukeskkonna ning regionaalarengu. 11.2.1 Sihtrühm: ettevõtjad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, sh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Mõju on regulaarne. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes soovivad meretuuleparke ehitada. Ettevõtete arv on hinnanguliselt kokku 10. Ettevõtjate arv moodustab kogu valdkonna ettevõtjate arvust vaid väga väikese osa ja sellest tulenevalt võib lugeda, et mõjutatud sihtrühm on väike. Samas on antud sihtrühm olulise tähtsusega riigi majandusarengule taastuvenergeetika tootmise arendamise osas. Mõju ettevõtete tulude jaotamise osas kohalikele omavalitsustele ja vajadusel mõjutatud sektorile (nt. traalpüük) on regulaarne ning ei avalda mõju ettevõtte finantsidele kuna antud muudatus näeb ette, et tulu jaotatakse ühe osana hoonestustasust ja sellest tulenevalt täiendavaid kulusid ettevõtetele ei teki. Muudatus toob kaasa olukorra, kus uus õigusnorm reguleerib talumistasu jagamise õiguslikel alustel. 11.2.2 Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – Täiendav tulu tuulepargist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühmaks on kõik omavalitsuse üksused, mis jäävad lähimast tuulepargist merel lähemale kui 20km. Tuginedes Eesti Merealaplaneeringule ja tingimustele, mis on seatud VTK-s on hinnanguliselt mõjutatavaid kohalikke omavalitsusi kokku 7. Antud muudatustel on oluline mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele kuna talumistasu suurus reguleeritakse seadustega. Muudatuste järgselt on võimalik kohalikul omavalitsusel oma tulusid ja kulusid prognoosida täpsemalt kuna tuuleparkide tasude suurus on fikseeritud seaduses. Eelnevalt oli seda tehtud läbirääkimiste tulemustel. Kaudsed mõjud seoses meretuuleparkide kavandatava talumistasu kehtestamise osas Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kohaliku kasu regulatsiooni loomine toob ja mõjutab positiivselt tuuleparkide läheduses asuvaid kohalike omavalitsusüksusi. Kui varasemalt ei olnud neil võimalik loodavate meretuuleparkide pealt mingit kasu saada, sest hoonestustasu läheb sajaprotsendiliselt riigile, siis eelnõu kohaselt saab konkreetset rahalist kasu meretuulepargist ka kohalik omavalitsusüksus. Muud sotsiaalsed ja demograafilised mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Puuduvad mõjud riigi sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele, üldisele julgeolekule, suhetele välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eeltoodust tulenevalt mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Mõju majandusele Meretuuleparkide hoonestustasudest kohalikele omavalitsusüksustele talumistasu kehtestamine majandust otseselt ei mõjuta. Antud muudatus vähendaks kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike vastuseisu meretuuleparkide rajamise osas ja sellega seonduvalt on võimalik aktiveerida meretuuleparkide arendamist. Meretuuleparkide arvu suurenemisel on positiivne majanduslik mõju ja seega mõjutab talumistasu kehtestamine kaudselt kaasa majandusarengule antud valdkonnas. Talumistasu ja hoonestustasu osa laekumine kohaliku omavalitsuse üksustele ja traalipüügiettevõtjatele makstav kompensatsioon mõjub majandust ergutavalt, kuna nimetatutel on võimalik enam raha kasutada vajalikeks investeeringuteks. Meretuuleparkide puhul kui makstakse osa tasu hoonestustasust kohaliku omavalitsusele. Suurusjärgus 1 GW suuruse tuulepargi puhul hinnanguliselt 700 000 €/a. Meretuuleparkides on lisaks konkurentsivõimelisele elektritootmisele võimalik teostada ka kooskasutust, millel on positiivne mõju sektorite üleselt. Näiteks vesiviljelusalade loomine tuulikute vundamentide vahele, kus on võimalik kasvatada rannakarpe. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist kuna vähendab Läänemere eutrofeerumist ja tekitab lisatöökohti. Meretuuleparkidel on ka oluline mõju teistele sektoritele. Näiteks. ehitusaegselt tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport, tööjõu transport, materjalide hoiustamine sadamate aladel) ning töökohtade loomine nii ehitusprotsessi kui pärast tuuleparkide hooldustöid tehes. Sadamatel on väga oluline roll meretuuleparkide arendamisel. Välismaa praktikale tuginedes on lähedal olevate sadamate arendamine, laiendamine ja täiendavad investeeringud oluline osa protsessist. Sadam kui maa ja mere liides mängib võtmerolli kohaliku tarneahela, logistika ja toetava infrastruktuuri osas. Laevade olemasolu ning sadamate lähedus hoiab tuulepargi rajamisel kulusid kokku ja seda nii paigaldamise kui ka tuulepargi toimimise ajal. Ühtlasi panustab see samas ka sadama arengusse, lisatöökohtade loomisesse ning loob sadamale täiendava tuluallika liigi. 1000 MW suurune tuulepark15: o Tähendab 2+ mlrd € suurust investeeringut Eesti majandusse o Toodab ~4,4 TWh elektrit o Tekitab hinnanguliselt 80 mln €/a riigitulu o Loob hinnanguliselt 70...100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks tuhandeid töökohti tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Mõju elus-ja looduskeskkonnale Meretuuleparkide hoonestustasust talumistasu kehtestamine kohalikele omavalitsusüksustele ja kompensatsiooni määramine majandustegevuse häiringute katteks ei oma otsest mõju elus- ja looduskeskkonnale. Kaudne mõju on seotud meretuuleparkide püstitamisega, kuid neid mõjusid hinnatakse hoonestusloa menetluses. Tuuleparkide ehitamisel on mõju elus-ja looduskeskkonnale, kuid talumistasu määramisel mõju 15 https://windeurope.org/data-and-analysis/product/wind-energy-and-economic-recovery-in-europe/ puudub. Tuuleelektrijaamadelt talumistasu seadustamine ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju. Talumistasudest saadavat tulu on võimalik kasutada kohaliku omavalitsuse üksuse elu- ja keskkonnatingimuste parandamiseks, sotsiaalsete objektide väljaehitamiseks, taristu parendamiseks. Mõju regionaalarengule Meretuuleparkidelt hoonestustasu osa maksmisel kohaliku omavalituse üksusele arvestatakse seda, kui lähedal on meretuulepark kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile. Kui tuulepark on mitme omavalitusüksuse territooriumi lähedal, jaguneb hoonestustasu osa, mis omavalitsustele makstakse võttes arvesse seda, missuguse kohaliku omavalitsusüksuse piirile on tuulepark kõige lähemal ja mis kohaliku omavalitsusüksuse piirist kaugemal. Täiendav sarnane mõju on ka meretuulparkide valdajate tasutava hoonestustasu osa maksmine kohaliku omavalituse üksusele. Meretuulepargi haldamine ja hooldamine annab tööd läheduses asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatused ei too enesega kaasa olulisi muutusi halduskoormuses. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavate muudatuste rakendamisega seonduvalt vähenevad tulud riigieelarvesse seonduvalt asjaolust, et üks osa hoonestustasust makstakse edasi kohalikule omavalitsusele. Juhul kui kavandatavad muudatused täidavad oma eesmärki ning hoogustavad tuuleparkide rajamist, toimub aga riigieelarve tulude suurenemine täiendavate maksude pealt. Muudatuse elluviimiseks tuleb muuta EhSi ja EnKSi ning nende alamakte. Riigiasutute töökorralduses eelnõu seadusena vastuvõtmine suuri muudatusi ei põhjusta. Kohaliku omavalitsuse üksused, mille territooriumitele ehitatakse tuuleelektrijaamu, peavad kehtestama volikogu otsusega rakendusakti, millega täpsustatakse talumistasu suurus ja sellelt tuulepargi areaalis elavatele isikutele talumistasu täpne suurus ja tasumise kord. Tegemist ei ole mahukate dokumentidega ega keerukate küsimustega, mille lahendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema täiendavaid kulusid või palkama uusi töötajaid. Ilmselt on mõistlik kohaliku omavalitsuse üksustel koostööd teha ning välja töötada ühised alused ja lahendused ning vahetada kogemusi süsteemi rakendumisel. Kohalikele omavalitsustele on muudatuste jõustumise järel võimalik lisatulu laekumine. Seoses meretuuleparkidega kavandatakse hoonestustasu kasutamisega seonduvad muudatused. See võib tähendada, et tarvilikud on infotehnoloogilised täiendused, mis on Maa-ameti haldusalas. Täienduste maht on esialgsel hinnangul minimaalne, kuid muudatused tähendavad täiendavat töökoormust Maa-ametile. Kalandusettevõtjale toetuste väljamaksmiseks on kavas kasutada Keskkonnaameti ja Maaeluministeeriumi andmeid ja ametnikke ning ka need muudatused võivad tähendada täiendavat töökoormust. Esialgsel hinnangul on nende muudatuste rakendamine siiski võimalik olemasolevate töötajate ja olemasoleva haldusaparaadi abil. 14. Edasine mõjude analüüs Kuna kavandatava eelnõu mõjusid on VTK koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud, siis edasist suuremamahulist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus VTK raames ning selle koostamisele eelnevalt läbi viidud analüüside põhjal hindame parimaks lahenduseks talumistasu sätestamine läbi energiamajanduse korralduse seaduse ja ehitusseadustiku muutmise. Eelnõu kavand ja seletuskiri on esitatud lisades 1 ja 2. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise x tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Muudatusi ei ole sedavõrd palju, et peaks töötama välja uue seaduse eelnõu, VTK-s toodud kitsaskohad on võimalik lahendada ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) ja energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi ka EnKS) muutmisega. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Energiamajanduse korralduse seadus, ehitusseadustik, vajadusel seonduvad määrused 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu ja seletuskiri saadetakse eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks. Tuuleparkide arendajate ja kohalike omavalitsuste ja seotud ministeeriumite esindajatega tehakse eelnõuga kavandatavate muudatuste läbi rääkimiseks eraldi arutelusid. Esialgne ajakava:  Juuni 2021 – VTK kooskõlastusring, sh paralleelselt konsultatsioonid huvitatud osapooltega (sektor, ministeeriumid, KOVid);  September 2021 – Seaduseelnõu esimene kooskõlastusring (laekunud ettepanekute arutelud, arutelud huvitatud osapooltega);  November 2021 – Seaduseelnõu teine kooskõlastusring (laekunud ettepanekute arutelud, arutelud huvitatud osapooltega);  Detsember 2021 – Seaduseelnõu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt;  I kvartal 2022 – Seaduse menetlus Riigikogus. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Kuna kavandatava eelnõu mõjusid on VTK koostamisele eelnevalt ning koostamise käigus analüüsitud, siis edasist suuremamahulist mõjuanalüüsi ei planeerita. Uute teemade või muudatuste lisandudes teostatakse vajalik mõjuanalüüs eelnõu koostamise käigus. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Täiendavat kontseptsiooni ei ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2021. aasta III kvartal kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2022. aasta II kvartal 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Kristo Kaasik [email protected] +372 6 256 465 Regina Rass [email protected] +372 6 256 479  Tuuleenergeetika kohaliku kasu VTK Lisa 1. Eelnõu kavand 30.07.2021 Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Käesolev seadus sätestab tuuleelektrijaama valdaja talumistasu maksmise kohustuse.“; 2) seadust täiendatakse 81 peatükiga järgmises sõnastuses: „81. peatükk Tuuleelektrijaama talumistasu § 321. Tuuleelektrijaam (1) Tuuleelektrijaam on käesoleva seaduse mõistes tuuleenergiast elektrienergia tootmiseks mõeldud seade kõrgusega vähemalt 28-meetrit maa- või merepinnast. Tuuleelektrijaamaks loetakse ka merre paigaldatud meretuuleelektrijaama. (2) Tuulepark on maa-ala, kus on omaniku valduses olevad tuuleelektrijaamad. (3) Tuuleelektrijaama kõrgus on selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne tuuleelektrijaama ehitamist, meretuuleelektrijaama puhul selle suurim kõrgus üle merepinna. Vaidluse korral loodusliku maapinna kõrguse üle enne tuuleelektrijaama ehitamist võetakse aluseks Maa-ameti andmed ning meretuuleparkide puhul võetakse aluseks hoonestusloaga sätestatud kõrgused. § 322. Tuuleelektrijaama talumistasu (1) Talumistasu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega. (2) Tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud maksma talumistasu iga tuuleelektrijaamas toodetud megavatt-tunni elektri kohta. (3) Talumistasu laekub kohaliku omavalitsuse üksuse, kelle territooriumil tuulepark asub, eelarvesse. (4) Talumistasu kasutatakse käesolevas peatükis sätestatud korras. § 323. Talumistasu kehtestamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada erinevad talumistasu suurused lähtuvalt tuuleelektrijaama tehnilistest omadustest, geograafilisest asukohast, samuti lähtuvalt sellest, kui kaugel asub tuuleelektrijaam eluruumina kasutatavatest hoonetest. (2) Talumistasu kehtestatakse summana tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta. (3) Talumistasu piirmäär on 0,5 eurot ühe tuuleelektrijaama toodetud megavatt-tunni kohta. Piirmäär on suurim võimalik talumistasu maksmise kohustus tuuleelektrijaama kohta. ( 4) Talumistasu maksmise kohustus tekib hetkest, kui tuuleelektrijaam on ühendatud võrku või otseliini. (5) Talumistasu suurendamise otsus tuuleelektrijaama kohta ei tohi jõustuda varem, kui viis aastat pärast talumistasu suurendamise otsuse vastuvõtmist. § 324. Tuuleelektrijaama talumiskohustus Kinnisasja omanik või puudutatud isik on kohustatud taluma tuuleelektrijaama põhjustatud häiringuid: 1) tuuleelektrijaama visuaalset mõju; 2) tuuleelektrijaamast lähtuvat heli; 3) tuuleelektrijaamast tingitud liikumispiiranguid; 4) tuuleelektrijaamast tingitud maakasutuse piiranguid; 5) jahi-, spordi- või lennuvahendite kasutamise piirangud; 6) tuuleelektrijaamast tingitud veekasutuse piiranguid. § 325. Talumistasu kasutamine (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud talumistasu ja kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu kasutamise korra. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus maksab kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud talumistasu ja kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu osa arvel seaduses sätestatud ulatuses toetusi tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib 50 protsenti laekunud talumistasust ja 100 protsenti kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu osa kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtotstarvet arvestamata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus kasutab kuni 50 protsenti laekunud talumistasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks makstes toetusi isikule, kelle elukoht on tuuleelektrijaama lähikonnas. Isiku elukoht käesoleva lõike mõttes on isiku rahvastikuregistris registreeritud elukoht. (5) Elukohaga seotud toetuse makstakse, kui elukohast kuni 2 kilomeetri on tuuleelektrijaam kõrgusega kuni 200 meetrit või, kui elukohast kuni 3 kilomeetri kaugusel on tuuleelektrijaam kõrgusega üle 200 meetri. Kui esinevad mõlemad alused ei kohaldata korraga mõlemat alust vaid makstakse toetus sellel alusel, mille puhul on isikul suurema toetuse saamise õigus. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus tasub toetust enda territooriumil asuva tuuleelektrijaama eest ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil elavale isikule, kui selle isiku rahvastikuregistris registreeritud elukohast on eespool nimetatud tuuleelektrijaam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kaugusel. Toetust ei maksta isikutele, kes elab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alas, kui sees alas ei asu Eesti Vabariigis. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus avalikustab enda veebilehel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud talumistasu ja veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu summad ning selle, milleks kohaliku omavalitsuse üksus neid summasid kasutas. § 326. Talumistasu maksmise kord, talumistasu tagatis (1) Talumistasu makstakse kalendrikuu kaupa. Talumistasu maksmise kohustus tekib isikul, kes vastava kalendrikuu esimesel päeval on tuuleelektrijaama valdaja. (2) Tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud tuuleelektrijaamaga kalendrikuul toodetud energiahulga teatama kohaliku omavalitsuse üksusele hiljemalt järgneva kuu 5 kuupäevaks. (3) Kui tuuleelektrijaama valdaja ei ole tuuleelektrijaama kohta tähtaegselt andmeid edastanud või kui tuuleelektrijaama valdaja ei võimalda kohaliku omavalitsuse üksusel tuuleelektrijaama kohta esitatud andmete kontrollimist, võib kohaliku omavalitsuse üksus lähtuda varasemate perioodide kohta esitatud andmetest, läheduses või analoogsetes oludes asuvate tuuleelektrijaamade andmetest või antud tuuleelektrijaama ¾ maksimumvõimsusest. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus teatab tuuleelektrijaama valdajale eelneva kalendrikuu talumistasu suuruse ja arvestuskäigu järgmise kalendrikuu 10 kuupäevaks. (5) Talumistasu maksmise tähtaeg kalendrikuu eest on järgneva kalendrikuu 20 kuupäev. Talumistasu maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,5 protsenti võlgnetavalt summalt päevas. Põhivõlg on tuuleelektrijaama valdaja poolt kohaliku omavalitsuse üksusele maksmisele kuuluv ühe kuu talumistasu summa. Viivise summa on piiratud kolmekordse põhivõla summaga. § 327. Toetus meretuuleelektrijaamaga kalandusettevõtjale põhjustatud piirangute eest (1) Kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist, on kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügivõimalus on vähenenud, õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvel. Toetus makstakse kalendriaasta kohta järgneva kalendriaasta 1 aprilliks. Maaeluminister kehtestab traalipüügiettevõtja toetuse taotlemise ja maksmise korra, milles sätestatakse toetuse suuruse määramise alused, toetuse taotlemise kord ja toetuse maksmise kord. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetus makstakse kalandusettevõtjale, millel oli meretuulepargi piirkonnas kalapüügiõigus meretuulepargile kasutusloa andmisele eelneval viiel kalendriaastal ja millel on samas piirkonnas jätkuvalt kalapüügiõigus. (3) Toetuse suuruse määramisel arvestatakse meretuulepargi mõju saagi vähenemisele. Toetuse määramisel võetakse toetust vähendava asjaoluna arvesse, kui toetuse taotleja saak meretuulepargiga külgneval alal on suurenenud. (4) Toetuse saamise avaldus ja tõendid toetuse saamise õiguse kohta tuleb esitada Maaeluministeeriumile aruande aastale järgneva kalendriaasta 1 veebruariks. Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab maaeluminister või ministri poolt volitatud asutus. Toetuse väljamakse teeb Maaeluministeerium või Maaeluministeeriumi volitatud asutus. (5) Toetuse saamise õigus seotakse muuhulgas sellega, kui kaugel on kalandusettevõtja püügipiirkond tuuleelektrijaamast, nõudega Eesti Vabariigis tööjõumaksude tasumise kohta, nõudega maksuvõla puudumise kohta kalendriaasta jooksul ja nõudega minimaalsele töötajate arvule.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381. Seaduse 81 peatüki rakendamine (1) Käesoleva seaduse peatükki 81 rakendatakse tuuleelektrijaama suhtes, mille ehitamise ehitusluba on antud pärast 81 peatüki jõustumist. (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud talumistasu 180 päeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, kohaldatakse talumistasu kehtestamise korral selle kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevad maksimummäärad.“ § 2. Veeseaduse muutmine Veeseadust täiendatakse §-ga 231¹ järgmises sõnastuses: „§ 231¹. Hoonestustasu kasutamine (1) Meretuulepargi valdaja tasutud hoonestustasust 5 protsenti kantakse meretuulepargist 20 kilomeetri raadiuses olevale kohaliku omavalitsuse üksusele. (2) Kui meretuulepargist 20 kilomeetri raadiuses on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse eeltoodud summa omavalitsuste vahel proportsionaalselt sellega, kui suur osa kummagi kohaliku omavalitsuse üksuste maismaapinnast on meretuulepargile lähemal, kui 20 kilomeetrit. (3) Lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele makstava hoonestustasu arvestuse teeb Maa-amet ja ülekande Maa-ameti arvestuse alusel teeb iga kuu 20. kuupäevaks Riigikassa. (4) Meretuulepargi valdaja tasutud hoonestustasus kasutatakse meretuuleparkidest kalandusettevõtjatele põhjustatud häiringute kompenseerimiseks. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub ….  Tuuleenergeetika kohaliku kasu VTK Lisa 2. Eelnõu kavandi seletuskiri 30.07.2021 Energiamajanduse korralduse seaduse ja seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kavandi seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest jagada tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse ja tuulepargist vahetult mõjutatud isikutega ning seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasnevaid mõjutusi. Eelnõu sätestab talumistasu maksmise kohustuse tuuleelektrijaama valdajale ja meretuulepargi valdaja poolt riigile makstud hoonestustasust osa tasumise kohaliku omavalitsuse üksusele tuuleelektrijaamade mõju kompenseerimiseks ja tuuleelektrijaamade kasu jagamiseks kohalikul tasandil. Eelnõu ei mõjuta olemasolevate tuuleparkide tegevust, talumistasu rakendatakse tuuleelektrijaamadele, mis ehitatakse pärast eelnõu jõustumist. Eelnõu ei mõjuta tuuleparkide rajamise lubamist ega keelamist. Kehtestatav talumistasu on sätestatud viisil, et see ei kujune tuuleenergeetika arengut piiravaks, samas suunatakse tuuleenergia tootmisest tekkiv kasu kohalikele elanikele ja omavalitsustele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Regina Rass (tel: 625 6479; e- post: [email protected]) ja taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (tel: 625 6465; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351; e-post: [email protected]). 1.3.Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4.11. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu koostamisel kaaluti võimalusi, missugustesse õigusaktidesse regulatsioon paigutada. Muuhulgas kaaluti eraldi seadust, regulatsiooni paigutamist ehitusseadustikku, asjaõigusseaduse rakendamise seadusesse, kohalike maksude seadusse, energiaturu seadusse. 1 Kohaliku maksu kohta leiti, et talumistasu haldamine kohaliku maksuna toob pigem probleeme kui kasu. Samuti on problemaatiline talumistasu pidamine maksuks ning kohaliku maksu kasutamise selline reguleerimine, nagu eelnõus sätestatud. Kaalumist leidsid ka keskkonnatasu või aktsiisi kehtestamine, asjaõigusseaduse muutmine, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmine, töö käigus prooviti variante, kus koostati eraldi seadus, kohalike maksude seaduse muudatus, energiaturu seaduse muudatus ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatus. Diskuteeriti selle üle, missugusesse seadusse antud regulatsioon sobib, erinevad ministeeriumid tõrjusid antud regulatsiooni paigaldamise oma valdkonna õigusakti, kuna tundus, et antud koht ei ole regulatsiooni tarvis sobiv. Lõpuks kaaluti elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse vahel ning leiti, et regulatsiooni sisu ja eesmärki arvestades on selle paigutamine viimati nimetatud seadusesse kõige õigem. Täiendavalt on vajalik osad alamaktid viia ehitusseadustikku. Tuuleelektrijaamade ehitamise vastu on Eestis piirkonniti tekkinud arvestatav vastuseis. Ennekõike nende visuaalse mõju tõttu. Sage mõtteviis on, et põhimõtteliselt on tuuleenergeetika väga hea, kuid tuuleelektrijaamad peaks asuma seal, kus neid näha ei ole (yes, but not in my backyard). See, et tuuleelektrijaamadest otseselt puudutatud elanikud ja kohalikud omavalitsused saavad tuuleenergia tootmise kasust õiglase osa, on esiteks kooskõlas põhimõttega arvestada kohaliku kasu loomise vajadust ning teiseks loob mõistliku põhjuse positiivsemaks suhtumiseks tuuleenergeetikasse. Energeetika ja keskkonnakaitse eesmärkide kohaselt püüavad riigid energiatootmises üle minna lahendustele, kus ei saastata õhku. Tuuleenergeetika on neid eesmärke arvestades väga hea energiatootmise lahendus, mida tuleb arendada ja erinevates riikides ka väga hoogsalt arendatakse saavutamaks ambitsioonikaid seatud taastuvenergeetika eesmärke. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on suurendada kohalikku kasu tuuleenergeetikast ja edendada tuuleenergeetika arengut Eestis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 käsitleb energiamajanduse korralduse seaduse muudatusi. Paragrahv 1 Energiamajanduse korralduse seaduse § 1 täiendatakse lõikega 2¹ lisades seaduse reguleerimisalasse ka talumistasuga seonduva. Energiamajanduse korralduse seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb tuuleenergeetika talumistasu. Paragrahv 321 piiritleb tuuleelektrijaama. Tuuleelektrijaama mõistet kasutab ka elektrituruseadus. 2 Tuuleelektrijaam on tuuleenergiast elektrienergia tootmiseks mõeldud seade kõrgusega vähemalt 28-meetrit. Tuuleelektrijaamaks loetakse ka meretuuleelektrijaama. 28-meetrist madalamatele tuuleelektrijaamadele seega talumistasu regulatsioon ei kohaldu. Madalamate kui 28 meetrit maapinnast tuuleelektrijaamade puhul ei kaasne olulist visuaalset mõju elanikkonnale ja nendest saadav elektritootmise maht on üldjuhul omatarbe katmiseks. Arvestades, et seadus kasutab meretuuleelektrijaama ja tuulepargi mõisteid defineeritakse need mõisted. Meretuuleelektrijaam on merre paigaldatud tuuleelektrijaam. Tuulepark on maa-ala, kus on ühe isiku valduses olevad tuuleelektrijaamad. Kuna praktikas on olnud probleeme tuuleelektrijaamade kõrgusega, sätestatakse see, kuidas arvestatakse tuuleelektrijaama kõrgust. Tuuleelektrijaama kõrgus on selle suurim kõrgus looduslikust maapinnast enne tuuleelektrijaama ehitamist, meretuuleelektrijaama puhul selle ehitusprojekti järgne suurim kõrgus üle merepinna. Vaidluse korral loodusliku maapinna kõrguse üle enne tuuleelektrijaama ehitamist võetakse aluseks Maa-ameti andmed. Meretuulepargi puhul arvestatakse tuuleelektrijaama projektis planeeritud suurimat kõrgust üle veepiiri. Kuna merepinna kõrgus on muutuv, on mõistlik arvestada projektijärgset suurimat kõrgust üle veepinna, alternatiivne võimalus on „maksimaalne tuuleelektrijaama kõrgus üle veepinna arvestades Amsterdami nulli, kuid siin tekib probleem, et mis aja veetaset arvestatakse. Vajalik on posiva suuruse fikseerimine. Paragrahv 322 sätestab talumistasu. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et talumistasu maksmise kohustuse ja talumistasu suuruse kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus volikogu poolt kinnitatud määrusega. Lõige 2 sätestab, et tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud maksma talumistasu iga tuuleelektrijaama toodetud elektrienergia eest kompenseerimaks tuuleelektrijaama poolt põhjustatud häiringutest. Peamisteks häiringuteks, mida kompenseeritakse KOVile ja elanikkonnale on tuuleelektrijaama visuaalne- ja mürahäiring. Lõige 3 sätestab, et talumistasu laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Lõige 4 sätestab, et talumistasu kasutatakse käesolevas peatükis sätestatud korras. Järgnevates normides on reguleeritud see, mis osas saab kohaliku omavalitsuse üksus talumistasu kasutada omal äranägemisel, mis osas tuleb sellest laekunud vahendeid kasutada tuuleelektrijaama lähedal asuva hoone elanikele, kes on hoone rahavastikuregistris reguleerinud enda elukohana. Võimalus saada talumistasu võib kujuneda põhjuseks, miks kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja selle kaudu ka maksutulu suurenevad. Paragrahv 323 sätestab talumistasu kehtestamise. Paragrahvi lõige 1 sätestab kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada erinevad talumistasu suurused lähtuvalt tuuleelektrijaama tehnilistest omadustest, geograafilisest asukohast, samuti lähtuvalt sellest, kui kaugel asub tuuleelektrijaam eluruumina kasutatavatest hoonetest. Omavalitsusel on võimalik erinevates piirkondades ja tuuleelektrijaama omadusi arvestades erineva suurusega talumistasu. 3 Lõige 2 sätestab, et talumistasu kehtestatakse summana tuuleelektrijaama toodetud megavatt- tunni kohta. Talumistasu kehtestamise alus peab olema ühesugune. Lõige 3 sätestab, et talumistasu piirmäär on 0,5 eurot tuuleelektrijaamaga toodetud megavatt- tunni kohta. Piirmäär on suurim võimalik talumistasu maksmise kohustus tuuleelektrijaama kohta. Talumistasude maksimaalne suurus on seadusega piiratud, et vältida olukorda, kus talumistasud kehtestatakse mahus, mis välistab energiatootmisest mõistliku kasumi teenimise võimaluse. Lõige 4 sätestab, et talumistasu maksmise kohustus tekib hetkest, kui tuuleelektrijaam on ühendatud võrku või otseliini. Lõige 5 sätestab, et talumistasu suurendamise otsus tuuleelektrijaama kohta, millelt on makstud talumistasu, jõustub mitte varem, kui viis aastat pärast talumistasu suurendamise otsuse vastuvõtmist. Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa talumistasu suurendada lühikese etteteatamistähtajaga, tuuleenergeetika investeeringud on pikaajalised. Järgmises lõikes on sätestatud ka võimalus sõlmida talumistasu suuruse osas kokkuleppeid. Paragrahv 324 sätestab tuuleelektrijaama talumiskohustuse. Paragrahv sätestab, et kinnisasja omanik või puudutatud isik on kohustatud taluma tuuleelektrijaama põhjustatud häiringuid sealhulgas tuuleelektrijaama nähtavust (visuaalset mõju), tuuleelektrijaamast lähtuvat heli, tuuleelektrijaamast tingitud liikumispiiranguid, tuuleelektrijaamast tingitud maakasutuse piiranguid (jahi-, spordi- või lennuvahendite kasutamise piirangud), tuuleelektrijaamast tingitud veekasutuse (kalapüük, kalakasvatus) piiranguid. Tegemist on seadusjärgse kitsendusega asjaõigusseaduse § 141 lõike 1 mõttes, mis kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Paragrahv 325 sätestab talumistasu kasutamise korra. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab määrusega kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud talumistasu ja kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu kasutamise korra. Omavalitsus peab sätestama ühtse korra, millega reguleeritakse nii talumistasu kasutamist kui meretuuleparkide hoonestustasust kohaliku omavalitsuse üksusele tasutava raha kasutamist. Vastavalt järgnevale lõikele on raha kasutamine piiritletud toetuste maksmisena. Lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus maksab eelmises lõigus sätestatud summade arvel toetusi. Lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib 50% laekunud talumistasust ja 100% kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasust kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihtotstarvet arvestamata. Seadusandja määratleb sellega, missuguse osa rahast peab kasutama toetusteks. Lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kasutab maismaa tuuleparkide puhul kuni 50% laekunud talumistasust tuuleelektrijaamadest põhjustatud häiringute leevendamiseks makstes toetusi tuuleelektrijaama lähikonnas elavatele isikutele. Elanik käesoleva lõike mõttes on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistris registreeritud tuuleelektrijaama lähikonnas asuvasse hoonesse. Seega võib kohaliku omavalitsuse üksus suurendada toetuste määra ja kasutada 4 toetuste maksmiseks ka seda osa, mille kasutamist seadusega ei ole reguleeritud ja veeseaduse § 231¹ alusel kohaliku omavalitsuse üksusele tasutud hoonestustasu osa. Lõige 5 sätestab, et toetuse suurus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud elanikule sõltub eluruumi lähedal asuva tuulegeneraatori kõrgusest ja kaugusest. Eristatakse kahte tuuleelektrijaama kaugust eluruumist. Esiteks elukohast kuni 2 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega kuni 200 meetrit. Teiseks elukohast kuni 3 kilomeetri kaugusel asuv tuuleelektrijaam kõrgusega üle 200 meetri. Kui esinevad mõlemad alused, makstakse toetus selle aluse järgi, mille puhul on suurema toetuse saamise õigus. Lõige 6 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus enda territooriumil asuva tuuleelektrijaama eest toetuse maksmiseks ka elanikule, kes elab teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kui isiku rahvastikuregistris märgitud elukohast on tuuleelektrijaam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kaugusel. Toetuse maksmise kohustust ei ole isikule, kelle elukoht on tuulegeneraatorist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kaugusel, kuid väljaspool Eesti Vabariiki. Lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus avalikustab enda veebilehel kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud talumistasu summad ja kohaliku omavalitsuse üksusele veeseaduse § 231¹ alusel tasutud hoonestustasu osa summad ning selle, milleks kohaliku omavalitsuse üksus need summad kasutas. Eelnõu § 326 sätestab talumistasu maksmise korra ja talumistasu tagatise. Paragrahvi lõige 1 sätestab talumistasu makstakse kalendrikuu kaupa. Talumistasu maksmise kohustus tekib isikul, kes kuu esimesel päeval on tuuleelektrijaama valdaja. Lõige 2 sätestab, et tuuleelektrijaama valdaja on kohustatud tuuleelektrijaamaga kalendrikuul toodetud energiahulga teatama kohaliku omavalitsuse üksusele hiljemalt järgneva kuu 5 kuupäevaks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada tuuleelektrijaama toodetud elektrihulga teatamise korra. Omavalitsus võib luua spetsiaalse keskkonna andmete teatamiseks või kehtestada vormi, milles andmed edastatakse. Lõige 3 sätestab, et kui tuuleelektrijaama valdaja ei ole tuuleelektrijaama kohta tähtaegselt andmeid edastanud või kui tuuleelektrijaama valdaja ei võimalda kohaliku omavalitsuse üksusel tuuleelektrijaama kohta esitatud andmete kontrollimist, võib kohaliku omavalitsuse üksus lähtuda varasemate perioodide kohta esitatud andmetest, läheduses või analoogsetes oludes asuvate tuuleelektrijaamade andmetest või antud tuuleelektrijaama ¾ maksimumvõimsusest. Lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teatab tuuleelektrijaama valdajale eelneva kalendrikuu talumistasu suuruse ja arvestuskäigu järgmise kalendrikuu 10 kuupäevaks. Teate saamise järel on võimalik tasu suurust vaielda või selle arvutuse aluseks esitatud teavet või arvutust korrigeerida, et kõrvaldada vigu. Lõige 5 sätestab, et talumistasu maksmise tähtaeg kalendrikuu eest on järgneva kalendrikuu 20 kuupäev. Talumistasu maksmisega viivitamisel tuleb tasuda viivist 0,5% võlgnetavalt summalt päevas, viivise summa on piiratud kolmekordse põhivõla summaga. Arvestades, et kuu talumistasu summa ei ole suur, on selle maksmisega seotud viivis suur, vastasel korral ei oleks maksmisega viivitamisest hoidumiseks piisavat motivatsiooni. 5 Eelnõu § 327 sätestab toetuse Toetus meretuuleelektrijaamaga kalandusettevõtjale põhjustatud piirangute eest. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et kui meretuuleelektrijaam piirab kalandusettevõtja tegevust põhjustades otseselt saagi vähenemist, on kalapüügiga seotud ettevõtjal, kelle püügivõimalus on vähenenud, õigus saada toetust meretuuleelektrijaama valdajate tasutud hoonestustasude arvel. Toetus makstakse kalendriaasta kohta järgneva kalendriaasta 1 aprilliks. Toetuse suuruse arvestamise korra, toetuse maksmise korra ja toetuse taotlemise korra kehtestab maaeluminister määrusega. Maaeluministril on kalapüügi kohta andmed ning seega parim pädevus ja teave toetuse maksmise korra kehtestamiseks. Lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetus makstakse kalandusettevõtjale, millel oli meretuulepargi piirkonnas kalapüügiõigus meretuulepargile kasutusloa andmisele eelneval viiel kalendriaastal ja millel on samas piirkonnas jätkuvalt kalapüügiõigus. Toetuse maksmiseks kasutatakse hoonestustasust laekunud raha. Veeseaduse muudatusega eraldatakse üks osa meretuulepargi valdaja makstud hoonestustasust ranniku ääres kuni 20 kilomeetri kaugusel olevale kohaliku omavalitsuse üksusele ja teine osa kasutatakse toetuste maksmiseks kalandusettevõtjatele. Viimati nimetatud toetuse maksab välja Maaeluministeerium, selleks eraldatava hoonestustasu osa suurus on õiguspoliitiline otsus, eelnõus ei ole praegu osa suurust täpsustatud. Lõige 3 sätestab, et toetuse suuruse määramisel arvestatakse meretuulepargi mõju kalasaagi vähenemisele. Toetuse määramisel võetakse toetust vähendava asjaoluna arvesse, kui toetuse taotleja kalasaak meretuulepargiga külgneval alal on suurenenud. Andmed saadakse püügilubadest lähtuvalt. Lõige 4 sätestab, et kalendriaasta kohta toetuse saamise avaldus ja tõendid toetuse saamise õiguse kohta tuleb esitada Maaeluministeeriumile järgneva aasta 1 veebruariks. Toetuse maksmise või sellest keeldumise otsustab maaeluminister või ministri poolt volitatud asutus. Toetuse väljamakse teeb Maaeluministeerium või volitatud asutus. Lõige 5 sätestab, et toetuse saamise õigus seotakse muuhulgas sellega, kui kaugel on kalandusettevõtja püügipiirkond tuuleelektrijaamast, nõudega Eesti Vabariigis tööjõumaksude tasumise kohta, nõudega maksuvõla puudumise kohta kalendriaasta jooksul, nõudega minimaalsele töötajate arvule. Toetuse väljamaksmise korra kehtestamisel võib kehtestada täiendavaid aluseid toetuse väljamaksmiseks. Eelnõu § 2 käsitleb veeseaduse muutmist. Muudatuse tulemusena eraldatakse hoonestustasust 5% tagamaks meretuuleparkide lähedal asuvatele kohalikule omavalitsuse üksuse kasu seoses meretuuleparkide toodetava elektrienergiaga. Teiseks eraldatakse osa hoonestustasust traalipüügi ettevõtetele meretuuleparkide mõju kompenseerimiseks. Kohaliku omavaltisuse üksusele eraldatakse osa hoonestustasust siis, kui antud kohaliku omavalitsuse üksuse maismaaterritoorium on tuulepargi lähimast tuuleelektrijaamast kuni 20 kilomeetri kaugusele. Sellest kaugemal asuvad meretuulepargid ei põhjusta arvestatavat häiringut ja samuti on need suure vahemaa tõttu ka visuaalselt vähe märgatavad. Kui kuni 20 kilomeetri kaugusele jääb mitu kohaliku omavalitsuse üksust, siis jagatakse kohalikule omavalitsusele eraldatav hoonestustasu nende vahel proportsionaalselt sellega, kui 6 suur osa kummagi kohaliku omavalitsuse üksuse maismaaterritooriumist on tuulepargist kuni 20 kilomeetri kaugusel. Nii jaguneb meretuulepargiga seoses eraldatav hoonestustasu osa mõlemale kohaliku omavalitsuse üksusele vastavalt sellele, kui suur osa nende maismaast on meretuulepargi läheduses ja kui suures osas visuaalset häiringut põhjustab. Kui näiteks ühe omavalitsuse maismaaterritooriumist on tuulepargi tuuleelektrijaamadele lähemal, kui 20 kilomeetrit, 10 ruutkilomeetrise pindalaga mõjuala ja teise kohaliku omavalitsuse üksuse maismaaterritooriumist on tuulepargi tuuleelektrijaamadele lähemal, kui 20 kilomeetrit, 20 kilomeetri ruutkilomeetri suurune maa-ala, saab esimene kohaliku omavalitsuse üksus eraldatavast hoonestustasust 1/3 ja teine 2/3 osa. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise ja rakendussätted olemasolevatesse seadustesse. Seaduse peatükki 81 rakendatakse tuuleelektrijaama suhtes, mille ehitamise ehitusluba on antud pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud talumistasu 180 päeva jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest, kohaldatakse talumistasu kehtestamise korral selle kohaliku omavalitsuse üksuse poolt talumistasu suurendamise kohta sätestatut. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatud terminid on eelnõus defineeritud. Tuuleelektrijaama mõistet kasutab ka elektrituruseadus. Talumistasu kasutatakse ka asjaõigusseaduses rakendamise seaduses. Eelnõus sätestatud talumistasu on olemuselt sarnane ning puudub oht, et talumistasu kasutamine käesolevas eelnõus põhjustaks probleeme asjaõigusseaduse rakendamise seaduse või käesoleva seaduse rakendamisel. 5. Eelnõu vastavus Eesti ja Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelnõus sisalduv regulatsioon ei riiva Euroopa Liidu õigust. Tuuleelektrijaama valdaja kohustus maksta talumistasu Asjakohane norm on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11, § 13 ja §14, mis sätestavad, et kuidas tasakaalustada seadusega ettevõtlusvabaduse realiseerimisest tekitatud kahjulikke mõjutusi omandile. Asjakohane norm on PS § 32, mis sätestab, et Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kui sätestada tuuleelektrijaama valdaja kohustus hüvitada tekitatud häiringud ja teiselt poolt piirang hüvitise summale, on võimalik riive esiteks tuulegeneraatori käitajale kui ettevõtjale (PS § 31) ja teiselt poolt riivab hüvitisele sätestatud piirang kahjustatud isiku õigust hüvitisele. Eelnõus on sätestatud talumistasu. Tegemist ei ole maksu ega kahjuhüvitisega. Talumistasu on hüvitis teisele isikule selle eest, et teine isik peab taluma endale põhjustatud ebamugavust. Tuuleelektrijaama õiguspärane paigaldamine ei tekita isikule kahju, kuid selle visuaalne mõju võib olla tuntav. Teiselt poolt on tuuleenergia vastu avalik huvi, kuna elektrienergiat on tarvis järjest enam ja teisalt tuleb loobuda keskkonda kahjustavatest energiatootmise viisidest. Tuuleenergeetika on üks vähestest alternatiividest energiatootmiseks. Tuuleenergeetika 7 põhjustatud negatiivse mõju kompensatsioonimehhanismi kehtestamine ja tuuleelektrijaama valdajale sellega seoses kohustuste sätestamine on eespool viidatud põhiõiguste võimalikku riivet arvestades õigustatud. Tuuleelektrijaama valdajale pandud kohustused on arvestades kohustuste selget piiritlust ja maksimummäära proportsionaalne. Asjakohane norm on PS 113, mis sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Asjakohane norm on PS § 157 teine lause, mis sätestab, et kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Eelnõu koostamisel kaaluti, kas tegemist võiks olla maksu, koormise või talumistasuga. Tasumise kohustuse maksuna või koormisena tuleb arvestada PS § 113 ja § 157. Samas ei pruugi koormise kehtestamine olla üksnes kohaliku omavalitsuse pädevus. Põhiseaduse § 157 eesmärk ei ole piirata koormise kehtestamise õigust üksnes kohalikule omavalitsusele. PS § 113 alusel tuleb seadusega sätestada maks, koormis, lõiv, trahv ja sundkindlustuse makse. Talumistasu arvel toetuse saajate ringi on võimalik laiendada, kuid sellega ei või põhjustada tuuleenergeetikale soodustava mõju asemel takistust. Kehtestades enamate isikute toetuse saamise õiguse tuleb talumistasu piirmäär kindlasti jätta selliseks, et tuuleelektrijaama valdaja huvi ei kahjustata ebaproportsionaalselt. Oht on talumistasu pihustumine, mis tähendab, et makstavaid toetusi on palju kuid nende summad on väiksed. Toetuse saaja ei tunneta sellisel juhul toetust positiivsena vaid pigem negatiivselt. 6. Seaduse mõjud Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Maismaa tuulepargid Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut. Tuuleelektrijaama talumistasu maksmisel ei ole puutumust riigi julgeolekuga. Tuuleenergeetika kaudne mõju julgeolekule on riigi energiavarustuse suurem hajutatus ja selle kaudu väiksem sõltuvus Narvas asuvast soojuselektrijaamast. Samas peab arvestama, et tuuleenergeetika areng on vajalik kuid süsteemis vajaliku stabiilsuse ning sageduse hoidmiseks on lähitulevikus siiski vajalikud ka teised elektrijaamad peale tuuleelektrijaamade. Eelnõuga sätestatav riigi julgeolekutaristu võimalik muutmine ei mõjuta riigi julgeolekut. Esiteks ei sunni regulatsioon riiki tegema ühtegi järeleandmist julgeoleku tagamisel ja teiseks ei muuda julgeolekutaristu muutmine julgeolekuolukorda. Eelnõu peatükiga 82 peatükiga sätestatakse võimalus teha julgeolekutaristu muudatusi kasutades tuuleelektrijaama rajaja vahendeid, kuid sellel ei ole mõju julgeolekuolukorrale. Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Meretuulepargid Eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaama ehitamise ega kasutuselevõtmise õigust, seega ei saa eelnõu seadusena vastuvõtmine põhjustada julgeolekuriski. Eelnõu puutumus 8 meretuuleparkidega on hoonestustasu jagamine kohaliku omavalitsusüksusega ja traalipüügile tekitatud toetuste maksmiseks, see ei loo julgeolekuriske. Mõju majandusele Maismaa tuulepargid Eelnõu seadusena vastuvõtmine edendab tuuleenergeetikat, seega on eelnõul majandust elavdav mõju. Samas tuleb arvestada, et tuulenergeetika põhineb toetustel ja nendeks laekub raha elektritarbijate arvetele lisanduvatelt osadelt. Tasu suuruseks on kuni 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta (€/MWh). 100 MW suuruse tuulepargi puhul (toodang 300 GWh) oleks tasu 150 000€/a. Maismaa tuulepargid Tasu makstakse kohalikule omavalitsusele 50% kohustusega osa tasust jaotada tuulikute läheduses elavatele isikutele 50%. Tasu saamise õigus tuvastatakse kaugusega lähimast tuulepargist. VTK mõjude analüüsi käigus numbrid täpsustuvad ja selgub täpne tuuliku kõrguse ja vahemaa arvutusmudel. Näiteks 100 MW tuulepargi puhul, kui tasu jaguneks 100 majapidamise vahel, saaks iga majapidamine indikatiivselt 750 eurot aastas. Kohalik omavalitsus saaks näites toodud tasumäära puhul ca. 75 000 eurot. Kuni 200 m kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 km kaugusel paiknevatele elanikele, üle 200 m kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele. Elanikule makstava tasu maksimummääraks on 1800 eurot aastas. Tasu hakatakse maksma ajahetkest kui tootmisseade annab elektrit võrku või otseliini. Tasu makstakse meretuulepargi hoonestustasust1. Tasu suuruseks on kuni 5% hoonestustasust (1000 MW suuruse pargi puhul ca. 700 000€/a) ning see laekub kohalikule omavalitsusele. Meretuulepargid Tasu makstakse KOVidele, kes asuvad lähimale tuulikule lähemal kui 20 km. Kui kattuvus on mitme KOVi vahel jaotatakse tasu proportsionaalselt KOVide vahel, kes mõjupiirkonda jäävad. Summa jagunemisel on aluseks mõjuala pindala ruutkilomeetrites, mis jääb 20 km mõjuala sisse. Vahetult mõjutatud isikute (nt traalpüüdjad) kompenseerimine toimub ühe osana hoonestustasus.2 Tasu hakatakse maksma ehituse perioodist vastavalt veeseaduses sätestatule (10% ehitusperioodi jooksul). Hoonestustasu 1 Meretuuleparkide puhul makstakse kohaliku kasu hoonestustasust, mis tähendab, et arendajale täiendavat kuluvoogu antud instrumendi loomisel ei teki. Riiklik laekumine hoonestustasu osas väheneb. 2 Protsent hoonestustasust (kuni 5%) ning mõjutatud isikute (nt. traalpüük) kompenseerimise arvutusmudel ja põhimõtted täpsustuvad VTK mõjudeanalüüsis. 9  makstakse täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Nii maismaatuuleparkide kui meretuuleparkide rajamine loob täiendavaid töökohti. Esiteks tekivad energeetikute töökohad, mis on seotud uute tuuleparkidega, teiseks tekivad tuulegeneraatorite haldamise ja hooldamise ning valvega seotud töökohad ja kolmandaks annab tuuleparkide postitamine tööd tuuleelektrijaamade komponentide tootjatele, transpordiettevõtetele ning ehitajatele, kes tuuleelektrijaamad töövalmis seavad. Meretuulepargid Meretuuleparkide mõju on sama, mis eelmises alapunktis toodud. Meretuulepargid on arvukate tuulegeneraatoritega ja nende energiatootmise võimekus on väga suur. Meretuuleparkide arvu suurenemisel on positiivne majanduslik mõju. Talumistasu ja hoonestustasu osa laekumine kohaliku omavalitsuse üksustele ja traalipüügiettevõtjatele makstav kompensatsioon mõjub majandust ergutavalt, kuna nimetatutel on võimalik enam raha kasutada vajalikeks investeeringuteks. Mõju elu-ja looduskeskkonnale Maismaa tuulepargid Maismaatuuleparkide visuaalne mõju on üheks argumendiks, miks ei olda nende rajamise poolt. Sellise mõju ulatus on suuresti tunnetuslik, näiteks on keeruline hinnata, kuivõrd suure mõjuga on tuulepark, mis asub 3 või enama kilomeetri kaugusel. Inimese tervisele otsest mõju võib avaldada tuuleelektrijaama poolt tekitatav müra, kuid see on kuuldav vaid elektrijaama vahetus läheduses, selle tõttu ei ole tuuleenergeetikal olulist negatiivset mõju inimeste tervisele. Tuuleelektrijaamade visuaalne mõju tekitab vastuseisu nende rajamisele. Saksamaal, Hollandis ja paljudes muudes Euroopa riikides aga ka mujal maailmas on paigutatud Eestist oluliselt rohkem tuuleelektrijaamu ning nende arv suureneb. Nende riikide praktikas ei ole selgunud kaalumist väärivaid argumente tuuleenergeetika arengu vastu, vastupidi, inimesed on tuuleelektrijaamadega harjunud. Kuna energia on inimeste eluks vajalik ja teisalt tuleb seda toota võimalikult jätkusuutlikult, siis on tuuleelektrijaamade rajamine ja nende nägemine looduses tulevikus paratamatu. Tuuleelektrijaama pöörlevad labad võivad ohustada linde. Selliste mõjude leevendamiseks otsitakse tuuleelektrijaamale juba planeerimisel asukoht, mis riske lindudele minimeerib. Tuuleelektrijaamade kasutamisel on võimalik arendada meetmeid lindude peletamiseks ja hoiatamiseks pöörlevate labade eest ja kompenseerida seeläbi ja muude kompensatsiooniabinõude kaudu keskkonnamõju. Tuuleelektrijaamad ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju. Meretuulepargid 10 Meretuulepargid hõlmavad laialdasi merealasid ning merre ehitamine mõjutab kindlasti merd elukeskkonda. Tuuleparkide ehitamisel on siiski lühiajaline mõju. Teadaolevalt ei põhjusta tuuleelektrijaam meres mõju mereloodusele, suurim otsene mõju võib olla lindudele põhjustatav oht. Arvestades, et laevaliiklus võib ohustada meretuulepargi maste ja mastidest lähtuvat merepõhja asetatud kaabeldust on meretuulepargi ala ja lähiümbruse veeliiklus ja kalapüük väiksem ja selle võib konkreetsel alal kasvavat taimestikku mingil määral mõjutada. Tuuleelektrijaamad ei põhjusta looduskeskkonnale muud, eespool märkimata olulist keskkonnamõju. Käesolev eelnõu ei reguleeri tuuleelektrijaamade paigaldamise küsimusi, seega ei ole eelnõu vastuvõtmisel seadusena otsest keskkonnamõju. Mõju regionaalarengule Maismaa tuulepargid Elektrijaam, sealhulgas tuuleelektrijaam on tootmisettevõte ja selle rajamine, käitamine ning hooldamine loob uusi töökohti ja elavdab majandust täiendava energiaressursi kasutamise võimaluse kaudu. Toodetud elektrienergiat on võimalik kasutada läheduses ja selleks tuua energiavajadusega tootmisüksusi tuuleelektrijaamade ümbrusse. Talumistasu kehtestamine ja talumistasude arvel makstavad toetused mõjutavad soodsalt regionaalarengut. Kohaliku omavalitsuste tulubaas suureneb ja omavalitsusel on võimalik elanikele rohkem pakkuda. Kaasnev mõju on see, et kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv võib suureneda ja sellele on omakorda mõju kohaliku omavalitsuse üksuse tulubaasile. Elanike arvu suurenemine on nii tulubaasi kasu mõju, teatud mõju on ka sellele, et tuuleelektrijaama lähikonna elanikul on võimalus saada toetust, seega registreeritakse ennast ilmselt nendel kinnistutel asuva hoone elanikuks rahvastikuregistris. Tuuleparkide haldamisega seotud töökohad võivad asuda lähima kohaliku omavalitsuse territooriumil, sest sealt on kõige lühem maa tuuleelektrijaamani. Meretuulepargid Meretuuleparkidelt hoonestustasu osa maksmisel kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatakse seda, kuivõrd on meretuulepark kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi lähedal, kui tuulepark on mitme omavalitsusüksuse territooriumi lähedal jaguneb hoonestustasu osa, mis omavalitsustele makstakse, arvestades seda, kumma kohaliku omavalitsuse üksuse ala on pindalalt rohkem mõjutatud ehk kummaläheduses tuulepark omab visuaalset häiringut rohkem. Täiendav sarnane mõju on ka meretuulparkide valdajate tasutava hoonestustasu osa maksmine kohaliku omavalitsuse üksusele. Meretuulepargi haldamine ja hooldamine annab tööd läheduses asuvatele sadamatele ja meretranspordi teenuse pakkujatele. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele ning muu otsene või kaudne mõju 11 Maismaa tuulepargid Riigiasutute töökorralduses eelnõu seadusena vastuvõtmine suuri muudatusi ei põhjusta. Kohaliku omavalitsuse üksused, mille territooriumitele ehitatakse tuuleelektrijaamu, peavad kaaluma talumistasu kehtestamist ja vajadusel kehtestama ka seonduvad rakendusaktid. Tegemist ei ole mahukate dokumentidega ega keerukate küsimustega, mille lahendamiseks peavad kohaliku omavalitsuse üksused tegema täiendavaid kulusid või palkama uusi töötajaid. Ilmselt on mõistlik kohaliku omavalitsuse üksustel koostööd teha ning välja töötada ühised alused ja lahendused ning vahetada kogemusi süsteemi rakendumisel. Kohalikele omavalitsustele on eelnõu vastuvõtmise järel võimalik lisatulu laekumine. Meretuulepargid Käesoleva eelnõu mõju seoses meretuuleparkidega on hoonestustasu kasutamise muudatused. See ei põhjusta olulist mõju. Kavas on kaaluda meretuuleparkide lähialas paiknevate kohalike omavalitsustele hoonestustasust ühe osa tasumine tähendab täiendavat töökoormust Maa-ametile. Kalandusettevõtjale toetuste väljamaksmiseks on kavas kasutada Keskkonnaameti ja Maaeluministeeriumi andmeid ja ametnikke, see on täiendav töökoormus. Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei põhjusta asutustele suurt lisakulu ega vajadust palgata uusi töötajaid. Seaduse rakendamine on võimalik olemasolevate töötajate ja olemasoleva haldusaparaadi abil, täiendavate rahaeraldisteta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvele kaasa arvestatavaid kulusid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Kulu riigile on hoonestustasu jagamine kohalike omavalitsustega ning hoonestustasu arvel traalipüügi ettevõtjatele toetuste maksmine. Arvestades tuuleenergeetika arengut on kokkuvõttes siiski ette näha makstava hoonestustasu kogusumma suurenemist. Talumistasu maksimummääraks on kehtestatud 0,5 eurot MWh ja regulatsiooni ei rakendata juba olemasolevate tuuleelektrijaamade suhtes. Seega ei põhjusta seaduse rakendumine mingit koormust täna tegutsevatele tuuleenergeetika ettevõtjatele. Pärast seaduse jõustumist paigaldatavate tuuleelektrijaamade valdajatel on võimalik maksimaalne talumistasuga seotud koormus arvestades seaduse regulatsiooni ja kavandatavate tuuleelektrijaamade asukohta täpselt kalkuleerida. Kohaliku omavalitsuse üksused, mille territooriumil on tuulepargid või mille lähedusse rajatakse meretuulepargid saavad võimaluse arvestatavaks lisarahastamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktid, mis talumistasu saamiseks tuleb anda, ei ole keerukad ja nende ettevalmistamine ei ole märkimisväärne koormus. KOVidel on vajalik seaduse jõustumisel vajalik kehtestada määrus, mis võetakse vastu volikogu otsusega. 12 Isikutele, kelle elukoht on tuuleelektrijaamade lähedal, hakatakse kohaliku omavalitsuse üksuste poolt maksma toetusi. Samuti tekib toetuse saamise võimalus traalipüügiettevõtjatel. Kohaliku kasu abinõud mõjuvad pika aja jooksul ning mõjuvad tuuleenergeetika arengule soodsalt. Uute tuuleparkide rajamine annab tööd ehitajatele, tuuleelektrijaamade hooldajatele ning valdajatele, samuti on tuuleenergeetika arengul positiivne mõju keskkonnale. 7. Rakendusaktid … 8. Seaduse jõustumine Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud xxxx. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Maaeluministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus x.xxxxx 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) gggg gggg 13