Teadusuuringu taotlus - Andmekaitse Inspektsioon

Failid

5.1-21732-1 07.07.2026 Väljaminev kiri(1).asice4077 KB

Sisu (failidest)

Teaduseetika komitee kooskõlastus Väljatrüki kuupäev: 01.06.2026 Taotluse number: TEET227 Hinnang: Alljärgnev uuring on kooskõlas teaduseetika põhimõtetega. Hinnangu andja: Hinnangu andmise kuupäev: 01.06.2026 Uuringu pealkiri: Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning epidemioloogiline terviseriskide uuring Vastutav asutus: Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Vastutav uurija: Orru, Hans Uurimistöö periood: 01.09.2026-31.12.2029 Uurimismeeskonna liikmed Isik Periood Roll Triin Veber 01.09.2026−... https://www.etis.ee/CV/Triin_Veber/est/ Taavi Tillmann 01.09.2026−31.12.2029 https://www.etis.ee/CV/Taavi_Tillmann/est/ Ene Indermitte 01.09.2026−31.12.2029 https://www.etis.ee/CV/Ene_Indermitte/est/ Kati Orru 01.09.2026−31.12.2029 https://www.etis.ee/CV/Kati_Orru/est/ Hans Orru 01.09.2026−31.12.2029 Vastutav uurija https://www.etis.ee/CV/Hans_Orru/est/ Uurimistööga seotud asutused Asutus Kontakt Asutuse roll uuringus Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja [email protected] Vastutav rahvatervishoiu instituut asutus 1 Uuringu lühikokkuvõte Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et tegemist on notseeboefektiga. Kuuldavat tuulikute müra on seostatud suurenenud häirituse ja eneseraporteeritud unehäiretega, kuid uuringud kliiniliselt avalduvate tervisemõjude ja sümptomite kohta (nt südameveresoonkonna haigused, peavalud, depressioon) on vähe ja tulemused vasturääkivad. Seni pole kusagil maailmas tehtud pikaajalist registripõhist jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. Uuring koosneb kahest osast, registripõhine uuring ja küsitlusuuring. Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja kas tuulikute lähedal elamine, kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Registripõhises uuringus kasutatakse juba olemasoleva andmebaasi Big-Heart andmeid. Registripõhine uuring aga ei võimalda välja selgitada kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd suhtumine tuulikutesse ning mure tervise pärast võib mõjutada sümptomite ja haigestumise esinemist. Küsitlusuuringu abil selgitatakse välja kuidas objektiivselt mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust on seotud eneseraporteeritud tervisenäitajatega ning kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Hinnangu kinnitus Käesolev kinnituskiri on väljastatud automaatselt Eesti Teadusinfosüsteemist. Hinnangu kehtivust saab kontrollida siit: https://www.etis.ee/Portal/EthicsApprovals/Display/a385cc53-2bcb-426b-a974-bf8e6a702246/? lang=EST 2 UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT 1. UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö täielik nimetus: E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel. Uurimistöö toimumiskoht: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis (kusjuures andmeid lingitakse ja analüüsitakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses.) 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1. Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Taavi Tillmann teaduslik kraad: PhD amet: rahvatervishoiu kaasprofessor töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti telefoninumber: 5342 6963 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ 2.2. Kaastöötajad ees- ja perekonnanimi: Raivo Kolde teaduslik kraad: PhD amet: terviseinformaatika kaasprofessor töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti telefoninumber: 506 7961 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Anneli Uusküla teaduslik kraad: PhD amet: epidemioloogia professor töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 4195; 518 3552 (4195) e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Nikita Umov teaduslik kraad: Arstiteaduse integreeritud BSc ja MSc amet: doktorant / kliiniline nooremteadur töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti telefoninumber: 5682 8380 e-post: [email protected] Alates 01.09.2029: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Laura Ilves teaduslik kraad: BSc amet: magistrant / spetsialist töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 4190 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Eva-Maarja Mand teaduslik kraad: BSc amet: magistrant / spetsialist töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut töökoha aadress: Ravila 19, 50411 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 4190 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Markus Haug teaduslik kraad: MSc amet: terviseinformaatika nooremteadur töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti telefoninumber: 56886522 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Marek Oja teaduslik kraad: PhD amet: terviseinformaatika teadur töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 5445 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Sirli Tamm teaduslik kraad: MSc amet: programmeerija töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 5445 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Elena Sügis teaduslik kraad: PhD amet: terviseinformaatika lektor töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti telefoninumber: 737 6437 e-post: [email protected] allkiri: /lisatakse digitaalselt/ ees- ja perekonnanimi: Hendrik Šuvalov teaduslik kraad: MSc amet: terviseinformaatika nooremteadur töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut töökoha aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu, Eesti e-post: [email protected]@ut.ee allkiri: /lisatakse digitaalselt/ 2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus: ees- ja perekonnanimi: Kaja-Triin Laisaar amet: instituudi juhataja töökoht: Tartu Ülikool, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut allkiri: /lisatakse digitaalselt/ 3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE Allikas 1: Saadud stardigrant (PSG809), rahastus periood 01.01.2023– 31.08.2028. Koostööleping Tartu Ülikooli ja ETAG vahel on sõlmitud. Allika eelarve: 378 620 EUR Töötasude jaotus: Vähemalt 75% rahast kulub käesoleva projekti tööaja osaliseks katteks (peamiselt Taavi palk). Allikas 2: Saadud TÜ riigieelarveline doktorantuuri koht (meditsiiniteaduste valdkond, “Meditsiin ja Sport” programm, arstiteaduse eriala), pealkirjaga “Südameveresoonkonnahaiguste personaalne ennetus ja digilahendused”. Rahastus periood 01.09.2023–31.08.2027. Allika eelarve: ca 115 000 EUR Töötasude jaotus: Kogu raha kulub Nikita palga katteks. Allikas 3: Saadud rühmagrant (PRG1844), rahastus periood 01.01.2023– 31.12.2027. Koostööleping Tartu Ülikooli ja ETAG vahel on sõlmitud. Allika eelarve: 270 000 EUR Töötasude jaotus: Ligikaudselt 10% rahast kulub käesoleva projekti tööaja osaliseks katteks (sh. Raivo, Marek, Sirli, Markus ja Hendriku palk). Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: Ei 4. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ TEADUSLIK EESMÄRK JA PÕHJENDUS 4.1. Kirjanduse ülevaade All kirjeldame laiemat avalikku huvi antud probleemi vastu, siis meie laiemat strateegiat kuidas plaanime seda mitmete projektide üleselt lahendada ja viimaseks käesolevat projekti mis on esimene samm selle teostamisel. 4.1.1. Suur haiguskoorem ja avalik huvi Südame-veresoonkonna haigused (SVHs) on Eestis juhtiv haiglaravi põhjus ja juhtiv surmapõhjus.1 Täpsemini, aastal 2022 suri vereringeelundite haigustesse (I00-I99) 8102 inimest millest 39% olid haigused kus on eriti tugev teaduspõhisisus statiinravimite tõhususe kohta: südame isheemiatõved 1 TAI. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. 2022. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/ (I20-I25) ja peaajuveresoonte haigused (I60-I69).2,3 Käesolev projekt on esimene samm laiemast ambitsioonist luua Eestisse maailma esimene kulutõhus SVHi ennetav sõeluuringu teenus. Antud teenust on eriti otstarbekas Eestis arendada ja juurutada, kuna antud haigus on Eestis 3x sagedasem kui maailma keskmine ja 2x sagedasem kui Euroopa keskmine.4 Tulenevalt on teenuse arendamine Eestis statistiliselt tõhusam ja Eesti ühiskonna avalik huvi teenuse kasude vastu on erakordselt suur. Lisaks on antud teenusel teoreetiline võimekus langetada riigisiseseid tervise ebavõrdsusi erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide vahel, mis on üks kolmest „Eesti rahvastiku tervise arengukavaga“ tipp-prioriteetidest.5 Näiteks elavad kõrgharidusega mehed Eestis 10,6 aastat kauem kui põhiharidusega mehed.6 Seda vahet mõjutab SVH (sh infarkt ja insult) rohkem kui teised haigused.7 4.1.2. Jätku-projektides arendatava sõeluuring vajadused SVH tekkeriski saab ennustada riskikalkulaatoritega. Need on sisendiks ennetusotsuste tegemisel. Näiteks on Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. a ravijuhise kohaselt asümptomaatilisel patsiendil vanuses 50–69, kelle 10 a. SVH tekkerisk on >10%, näidustatud kolesterooli alandavate ravimite (statiinide) kasutamine.8 Uuringumeeskonnal on kogemus SVH riskikalkulaatorite väljatöötamisel,10 sh SCORE2 riskikalkulaatoriga,9 mida soovitab Euroopa Kardioloogide Selts. SCORE2 riskihinnang põhineb demograafilistel ja tervist kirjeldavatel teguritel (vanus, sugu, suitsetamine, vererõhk, kolesterool). SCORE2 kalkulaator ei sisalda sotsiaalmajanduslikke tegureid. On olemas arvestatav teaduslik tõendus kohort uuringutest, et sotsiaalmajanduslikud tegurid on tugevad SVH tekke ennustajad.10, 11, 12, 13, 14, 15, 16 Näiteks vaesematel inimestel on kõrgem SVH risk. Paraku kasutavad vaesemad inimesed hoopis vähem ennetavaid ravimeid kui rikkad inimesed.17 Osaliselt võib see tuleneda sellest, et vaesus jt sarnased tegurid SVH riskikalkulaatoritest puuduvad. 2 Collins R. et al. Interpretation of the evidence for the efficacy and safety of statin therapy. The Lancet. 2016. Yusuf S, et al. Cholesterol lowering in intermediate-risk persons without cardiovascular disease. New England Journal of Medicine. 2016 3 Mihaylova B. The effects of lowering LDL cholesterol with statin therapy in people at low risk of vascular disease: meta- analysis of individual data from 27 randomised trials. The Lancet. 2012. 4 GBD 2019 Risk Factors Collaborators. Global burden of 87 risk factors in 204 countries and territories, 1990–2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet. 2020; 396: 1223-1249 http://ihmeuw.org/66zk 5 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. 2021. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava- 2020-2030 6 Statistikaamet. Elada jäänud aastad soo ja hariduse järgi 2021. RV0454. https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga 7 Currie J, et al. Life expectancy inequalities in Wales before COVID-19: an exploration of current contributions by age and cause of death and changes between 2002 and 2018. Public Health. 2021;193:48-56. 8 Visseren FL. 2021 ESC Guidelines on cardiovascular disease prevention in clinical practice: Developed by the Task Force for cardiovascular disease prevention in clinical practice with representatives of the European Society of Cardiology and 12 medical societies. Eur H J. 2021;42(34):3267 (Table 6). 9 Hageman S…Läll K, Tillmann T…Visseren F… Angelantonio ED. SCORE2 risk prediction algorithms: new models to estimate 10-year risk of cardiovascular disease in Europe. Eur H J; 2021:42(25): 2439-2454 10 Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, … Davey Smith G, Bobak M, Holmes MV. Education and coronary heart disease: a Mendelian randomization study. BMJ. 2017; 358:j3542. 11 Tillmann T, Pikhart H, Peasey A, … Steptoe A, Kivimäki M, Marmot M, Bobak M. Psychosocial and socioeconomic determinants of cardiovascular mortality in Eastern Europe: a multicentre prospective cohort study. PLOS Medicine. 2017; 14(12):e1002459. 12 Tillmann T, Läll K, Dukes O, … Fischer K, Kivimaki M, Bobak M. Development and validation of two SCORE-based cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study. Eur H J. 2020;41(35):3325-33. 13 Hinkle LE Jr, Whitney LH, Lehman EW, et al. Occupation, education, and coronary heart disease. Risk is influenced more by education and background than by occupational experiences, in the Bell System. Science. 1968; 358:238-46. 14 Veronesi G, Ferrario MM, Kuulasmaa K, et al. Educational class inequalities in the incidence of coronary heart disease in Europe. Heart. 2016; 358:958-65. 15 Berkman LF, Syme SL. Social networks, host resistance, and mortality: a nine-year follow-up study of Alameda County residents. American Journal of Epidemiology. 1979; 109(2):186±204 16 Barth J, Schneider S, von KaÈnel R. Lack of social support in the etiology and the prognosis of coronary heart disease: a systematic review and meta-analysis. Psychosomatic Medicine. 2010; 72(3):229±38 17 Carter AR, Gill D, Smith GD, Taylor AE, Davies NM, Howe LD. Cross-sectional analysis of educational inequalities in primary prevention statin use in UK Biobank. Heart. 2021 Jul 26. Tulenevalt planeerime jätku-uuringuid kus lingime käesoleva projekti andmebaasi täiendavate andmebaasidega (Tervise Infosüsteem, et tuvastada käitumise tegureid ja geenivaramu, et kontrollida loodud kalkulaatori täpsust) misjärel kaalume päriselu piloot katseid. 4.1.2. Käesoleva projekti kirjanduse ülevaade ja teadusliku tõenduse lünk Kuigi kohort-uuringud on veenvalt näidanud, et sotsiaalmajanduslikud tegurid ennustavad SVHd,10-16 pole seni ükski uurimisrühm uurinud kas ka olemasolevatest e-sotsiaalandmetest mõõdetud sotsiaalmajanduslikud tegurid ennustavad SVH teket ja suremust. Defineerime e-sotsiaalandmeid kui informatsiooni uuritava maakonna, rahvuse, hariduse, ameti, tööpuuduse, sissetuleku, varade, sotsiaaltoetuste ja abielustaatuse kohta, mida on võimalik hankida olemasolevatest administratiivsetest riiklikest andmebaasidest. Antud uuringu raames loeme sotsiaalseteks andmebaasideks seitset andmebaasi, mis annavad infot uuritavate demograafia, töötuse, töötamise, tulude, varade ja toetuste kohta (vt Lisa 10.1: rahvastikuregister; töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; töötamise register; maksukohustuslaste register; sotsiaalkaitse infosüsteem; kinnistusraamat; äriregister). Esialgsetes vestlustes teiste regulaatoritega (sh. Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu) tuvastasime kuidas jääb alles võimalus, et e-sotsiaalandmed ei ennusta Eestis SVH teket. Kui nii, siis pole jätku- uuringuid vaja teostada. Seega on käesoleva uuring esimene samm, kus võimalikult väikse andmebaasiga tuvastame millistel e-sotsiaalandmetel on võimekus edasi liikuda jätku-uuringutesse. 4.3.1 esimene uuringuküsimus: Milline kogum e-sotsiaalandmeid kõige paremini ennustab südame veresoonkonna haiguste (SVH) 10.a. teket tervete inimeste seas? Hüpotees: Igas seitsmes andmebaasis leidub vähemalt üks tegur mis ennustab SVH teket. Põhjendus: Projekti eesmärk on jätku-uuringutes välistada need andmebaasid mille empiiriline esmane analüüs ei vasta meie kirjandusest leitud ootustega. Näiteks, kui mõni usutav riskitegur ei ennusta SVH teket, siis loobume selle uurimisest jätku-uuringutes, kooskõlas andmete minimeerimise printsiibiga. Käesolevas faasis teostame küll piiratud aga siiski kasulikud esmased analüüsid ilma andmete sidumist Tervise Infosüsteemiga ega geenivaramuga, taaskord kooskõlas andmete minimeerimise printsiibiga. 4.3.2 teine uuringuküsimus: Kas ülaltoodud haiguse ennustust on sama täpne teha kasutades selleks kas 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016. hetkel kogutud andmeid? Hüpotees: SVH riskikalkulaator, mis luuakse 01.01.2012 andmetega, on sama täpne kui riskikalkulaator, mis luuakse 01.01.2014 või 01.01.2016 hetkeks kogutud andmetega. Põhjendus: Juhul kui hüpotees on ümber lükatud ja riskikalkulaatori täpsus muutub ajas, annab see meile olulist sisendit jätku-uuringu disainimisel ja otsustamisel. Näiteks võime leida, et kuna andmebaas-X kvaliteet ja ennustusvõime langeb ajas loobume selle uurimisest jätku-uuringutes. Või kuna andmebaas-X kvaliteet ja ennustusvõime kasvab ajas, siis vaatamata kasinatele ennustustulemustele jätkame selle uurimist jätku uuringutes kus ennustusvõime võib taas suureneda. 5. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG (kuu.aasta-kuu.aasta) 10.2023–08.2028 6. LOODAVA ANDMEBAASI STRUKTUURI KIRJELDUS Uuringu disain Kõnealune Eesti rahvastikupõhine uuring analüüsib andmeid riiklikest sotsiaalsetest andmebaasidest. Uuringu kolmes valimis on 40+aastased elanikud kolmel ajahetkel: 2012. a, 2014. a ja 2016. a 1. jaanuaril. Kolme kohordi liikmete seas on suur kattuvus. Uurijad jälgivad kolme kohordi liikmete seas SVH tekkeriski kuni 2026. aasta lõpuni, et tuletada ja testida SVH riskikalkulaatoreid (joonis 1). Joonis 1. Uuringu kohortide defineerimine ja andmete linkimine SVH riski hindamiseks. Iga kohort omakorda luuakse üheteistkümnest riiklikust andmebaasist saadavate andmeväljade linkimise teel. Andmete koosseis ja põhjendus on esitatud kokkuvõtvalt joonisel 2 (ja detailsemalt lisas 1). Joonis 2. Kohort-1 moodustamine, analüüsi kaasatavad riskitegurid ja andmete allikad. 7. METOODIKA (VALIMI KIRJELDUS) 7.1. Valim Kõik Eesti elanikud kes on vanuses 40+ ja elasid Rahvastikuregistri alusel kas 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016 seisuga Eestis. Loodud e-kohordi suurus on ligikaudselt 660 000 residenti. Siin tekib 10 a. jooksul orienteeruvalt 5000 SVH haigusjuhtu. 7.2. Statistiline võimsus ja põhjendus Uuringu esimene küsimus keskendub sihitud riskitegurite tuvastamisele ja teine küsimus keskendub kalkulaatori täpsusele (kusjuures kalkulaatoris on mitu riskitegurit kokku lisatud). Erinevaid võimsusarvutusi on vajalik mõlemaks etapiks. 7.2.1. Esimese küsimuse võimsus (üksikud tegurid) Koostasime võimsusarvutuse 68 riskitegurile mille puhul oli võimalik prognoosida riskiteguri levimus (ing. k. prevalence) ja võimalik riskimäärade suhe (ing. k. Hazard Ratio). See näitas, et igas andmebaasis on vähemalt üks riskitegur, mille leidmiseks on vaja vahemikus 330,000 kuni 660,000 uuritavat. Kõigis alltoodus oleme eeldanud, et 0.758% inimestel ilmneb, kas surmav või mittesurmav SVH 10 a. jälgimisaja jooksul. Igal osutatud valimil on 80% võimsus (st iga viiest riskitegurist me ei suuda leida alltoodud valimi suurusega, suurema valimi suurusega see tõenäosus kahaneb). Alfa on P<0.05. Riskimäärade suhe on sageli hinnatud lihtsamas analüüsis, kus on väike loetelu kaasnevaid riskitegureid. Eeldusel, et riskitegurid on omavahel osaliselt korreleeritud, võib lõplik riskimäärade suhe osutuda hinnatust väiksemaks, mis omakorda tõstab vajaliku valimi suurust (seda nii alltoodud 17 teguri puhul kui ka ülejäänud 51 teguri puhul mille valimi vajadus oli alltoodust väiksem). Andmebaas Riskitegur Levimus Riskimää Vajalik valimi rade suhe suurus Raviarved ja Migreen 2.7% 1.29 18 475,487 digiretseptid Krooniline neerupuudulikus, tase 4-5 0.2% 2.37 18 357,500 Rahvastiku- Keskeriharidus (vs. Keskharidus) 17.4%19 0.90 400,806 register Magistri/doktorikraad 0.5% 19 0.69 20 528,540 (vs. Keskharidus) Töötute register Uuringule eelneval 2 aastal oli uuritav 10% 1.15 21 516,657 rohkem tööl kui töötu 18 Hippisley-Cox J, Coupland C, Brindle P. Development and validation of QRISK3 risk prediction algorithms to estimate future risk of cardiovascular disease: prospective cohort study. BMJ. 2017;357. 19 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2000: Rahvastik haridustaseme ja rahvuse järgi https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2000__haridus/RL302 20 Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, Pikhart H, Peasey A, Kubinova R, Pajak A, Tamosiunas A, Malyutina S, Hartwig FP, Fischer K. Education and coronary heart disease: mendelian randomisation study. BMJ. 2017;358. 21 Tillmann T, Läll K, Dukes O, Veronesi G, Pikhart H, Peasey A, Kubinova R, Kozela M, Pajak A, Nikitin Y, Malyutina S. Development and validation of two SCORE-based cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study. European Heart Journal. 2020;41(35):3325-33. Sotsiaalkaitse Saab kutsehaiguse tervisekahju hüvitist 2.0% 1.24 22 617,915 infosüsteem Saab represseeritu toetust 1.0% 1.50 464,400 Töötamise Tehnik või keskastme spetsialist 12% 0.90 23 392,272 register (vs. ametnik või kontoritöötaja) Tippspetsialist (vs. ametnik või 19% 0.90 23 449,346 kontoritöötaja) Juhtimisorgani liige (vs. tööleping) 3% 0.78 24 639,580 Vabatahtlik töö (vs. tööleping) 3% 0.76 25 534,671 Maksukohustus Kuupalk neto 700-799 EUR (vs. 400- 8% 0.91 515,450 -laste register 499 ehk tollane mediaan) Kinnistusraamat Omab „kahe korteriga elamut“ 2.0% 1.15 367,470 Omab kinnisvara suurusega 61-80m2 16.5% 19 1.10 26 455,535 (vs >101m2) Äriregister Omab ettevõttest 100% (vs. ei oma 10% 0.85 406,305 ettevõtteid) Omatud ettevõttel on maksuvõlg 2% 1.20 332,277 Omatud ettevõttel on 2-10 töötajat (vs. 5% 0.90 443,184 0-1 töötaja) 7.2.2. Teise küsimuse võimsus (koondkalkulaator) Meetodid alles arenevad, mis aitavad hinnata sobivat valimi suurust igale riskikalkulaatori loomise väljakutsele. Tuletame sobiva valimi suuruse trianguleerides argumente kolmest vaatenurgast: 7.2.2.1. Tavapraktika sarnaste riskiennustus kalkulaatorite väljatöötamisel Riskikalkulaatorite metodoloogilise soovituse kohaselt on suurematel valimitel loodud kalkulaatorite ennustusvõime täpsem. Väiksemate valimitega tekib oht, et kalkulaator näib alguses toimivat täpsena, aga tegelikult on mudel ülekohandatud ja seega on selle täpsushinnang eksitavalt optimistlik.27, 28 Vajaduselt saab seda optimismi osaliselt tuvastada ja selle alusel loodud koefitsiente nulli suunas allapoole korrigeerida. Kuna vastavad korrektsioonid on ebatäpsed,29 soovitatakse mudeli loojatel ülesobitamist ja optimismi võimalikult palju vältida, kasutades võimalikult suurt valimit, mis seeläbi suurendab loodud kalkulaatori täpsust. Lähtuvalt ülaltoodud põhimõttest on teised riskikalkulaatorid (mida teiste riikide ravijuhised soovitavad) loodud äärmiselt suurte valimitega. Näiteks Inglismaa QRISK3 loodi 8 miljon residendi andmetega.20 Euroopa SCORE2 riskikalkulaatori koefitsiendid määrati 677 684 valimiga pluss kalibratsiooniks analüüsiti haigusteket 11 miljonil inimesel.7 Leiame, et antud valim (660 000 uuritavat) on küll väiksem kui Euroopa eelkäijad, aga siiski piisavalt suur millel luua usaldusväärne riskihinnang tuvastamaks milliseid andmevälju ja andmebaase kasutada jätku-uuringutes. 22 Boden LI, O'Leary PK, Applebaum KM, Tripodis Y. The impact of non‐fatal workplace injuries and illnesses on mortality. American journal of industrial medicine. 2016;59(12):1061-9. 23 Virtanen SV, Notkola V. Socioeconomic inequalities in cardiovascular mortality and the role of work: a register study of Finnish men. International Journal of Epidemiology. 2002;31(3):614-21. 24 Toivanen S, Griep RH, Mellner C, Vinberg S, Eloranta S. Mortality differences between self-employed and paid employees: a 5-year follow-up study of the working population in Sweden. Occupational and environmental medicine. 2016;73(9):627-36. 25 Okun MA, Yeung EW, Brown S. Volunteering by older adults and risk of mortality: a meta-analysis. Psychology and aging. 2013;28(2):564. 26 Laaksonen M, Tarkiainen L, Martikainen P. Housing wealth and mortality: A register linkage study of the Finnish population. Social science & medicine. 2009;69(5):754-60. 27 Babyak MA. What you see may not be what you get: a brief, nontechnical introduction to overfitting in regression-type models. Psychosomatic medicine. 2004 May 1;66(3):411-21. 28 Steyerberg EW. Overfitting and optimism in prediction models. In Clinical prediction models 2019: 95-112. Springer. 29 Riley RD, et al. Penalization and shrinkage methods produced unreliable clinical prediction models especially when sample size was small. Journal of clinical epidemiology. 2021;132:88-96. 7.2.2.2. Nüüdisaegsed statistilised arengud ja soovitused 2020.a. avaldas mainekas teadusajakiri The BMJ artikli, mis soovitab järgnevat. Loodud riskiennustus kalkulaatori optimism (ja vajadus koefitsiente alla korrigeerida) jääks vahemikku 0–10%.30 Käesolevas uuringus loodav riskikalkulaator määrab 164 parameetrit, selle eeldatav ennustuse täpsus on 0,019 (n-ö „adjusted_R2CS“ alusel) ja haigustekke sagedus 0,00076. Seega oleks loodud riskikalkulaatori eksitav optimism orienteeruvalt 1,3%. See paistab uurijatele optimaalne, kuna suurem valim ja väiksem optimism annaks vähe lisanduvat usaldusväärsust. Teiselt poolt väiksem valim ja suurem optimism tõstaks tõenäosust teha kahju ja langetaks tõenäosust teha kasu. Lisaks võib väiksemal valimil loodud riskikalkulaator langetada selle usaldusväärsust ja vastuvõetavust perearstide ja patsientide poolt. 7.2.2.3. Eelmise 25.a. jooksul kasutusel olev rusikareegel: „10 juhtumit tunnuse kohta“. Kuna ülaltoodud arvutus ei pruugi olla intuitiivselt arusaadav kõigile osapooltele pakume ka lisanduvat selgitust ja arvutust. See küll tugineb tänaseks aegunud soovitustele aastast 1998 (mis siiski sai sel perioodil üle 8000 viidet31). Sealset loogikat ja matemaatilist korrektsust on kergem jälgida. Igas uuringu kohordis tekib jälgimisperioodil ligikaudselt 5000 SVH juhtumit. Nendest ligikaudselt 1670 tekib naistel ja 3330 tekib meestel. Loome ühe kalkulaatori meestele ja teise naistele. Vaatame kui palju võimsust on naistele loodud kalkulaatoril. Üks riskitegur (nt haridus) võib vajada enam kui ühte parameetrit (nt hariduse puhul mõõdame 8 hariduse kategooriat). Iga parameeter vajab vähemalt 10 juhtumit, et sealt arvutatud riski koefitsient ei oleks liiga eksitavalt optimistlik.6 Eeldame, et kõik juhtumid on perfektselt jaotatud kõigi parameetrite ehk riskitegurite omavaheline korrelatsioon on null. Naiste riskikalkulaatori loomisel saame seega mudeldada 1670 / 10 = 167 parameetrit. See kattub üllatavalt hästi meie plaaniga, kuna soovime mudeldada ligikaudselt 164 parameetrit. Kokkuvõttes, ülaltoodud eelduste ja populaarse rusikareegli alusel on Eesti naiste valimi suurus just optimaalne antud eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui tegurid omavahel korreleeruvad või mõnel teguril on vähem juhtumeid, siis on vaja suuremat valimit. Täpsem valimi arvutus mida kirjeldasime „7.2.2.“ sammus juba arvestas riskitegurite korrelatsioone ja on seega kõige parim hinnang, mis illustreerib valimi suuruse sobivust. 7.3. Andmete linkimine Lühidalt, Siseministeerium tuvastab valimis olevad uuritavad ja loob igale isikule projektipõhise pseudonüümi. Siseministeerium saadab andmevõtme teistele andmekogude omanikele, kes tuvastavad valimis olevad uuritavad. Kõik andmekogud edastavad pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikoolile. Seda illustreerib joonis 3. Detailsemalt kirjeldades, rahvastikuregistri omanik (siseministeerium) pseudonümiseerib andmed (sh eemaldades nimed ja isikukoodid, asendades sünnikuupäeva vanusega), loob igale inimesele projektipõhise pseudonüümi ja väljastab pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele. Siseministeerium loob eraldi faili ehk andmevõtme. See sisaldab loetelu valimis olevate inimeste isikukoodidest ja pseudonüümidest. Andmevõti edastatakse krüpteerituna Tartu Ülikooli uurimismeeskonnale. Krüpteering on aga teostatud nii, et antud tabelit saavad dekrüpteerida ainult seitse nimetatud isikut üheksast riigiasutusest keda plaanime kaasata käesolevasse uuringusse ja jätku- uuringutesse (st Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tervisekassa, TEHIK, TAI, Tartu Ülikooli kliinikum). Peale seitsme isiku nime kooskõlastamist edastavad uurijad need seitse nime siseministeeriumile. Keegi 30 Riley RD, et al. Calculating the sample size required for developing a clinical prediction model. BMJ. 2020;368. 31 Peduzzi P, Concato J, Kemper E, Holford TR, Feinstein AR. A simulation study of the number of events per variable in logistic regression analysis. Journal of clinical epidemiology. 1996 Dec 1;49(12):1373-9. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8970487/ teine (sh antud taotluses loetletud uurijad ja muu personal TÜ teadusarvutuste keskuses) andmevõtit dekrüpteerida ja avada ei saa. Seega ainsad inimesed, kes näevad ja töötlevad isikukoode, on seitse andmebaasi omaniku esindajat. Uurimismeeskond täidab seejärel sekretäri funktsiooni ja edastab andmevõtme teiste andmekogude omanikele ja volitatud andmetöötlejatele. Seeläbi koordineerib Tartu Ülikooli uurimismeeskond andmete väljastamist erinevatest allikatest samade pseudonüümidega, ilma ise andmevõtit avamata. Andmevõtme alusel tuvastavad teised andmekogude omanikud, kes on uuringu valimis ja kes mitte. Teistest andmekogudest edastatakse vajalikud andmeväljad pseudonümiseeritud kujul (sh koos sotsiaalministeeriumi poolt edastatud pseudonüümiga, aga ilma isikukoodideta) Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusesse. Tartu Ülikooli uurijad kasutavad pseudonüümi, et linkida kokku kaks pseudonümiseeritud andmebaasi. TÜ uurijad ei saa avada andmevõtit ega näha isikukoode. Joonis 3. Ülevaade andmete pseudonümiseerimise ja linkimise protsessist, esimese kohordi (01.01.2012 andmete) näitel. Rahvastikuregistri tegevused on rohelisega. E-tervise- ja e- sotsiaalandmebaaside tegevused on sinisega. TÜ teadusarvutuse keskuse tegevused on musta fondiga. 7.4. Andmete analüüs Tartu Ülikoolis Uurijad analüüsivad pseudonüümitud kujul ligikaudu 660 000 residenti. Käesolevas uuringus puudub informatsioon Tervise infosüsteemist ja geenivaramu andmebaasist. SVH riski hindamiseks peavad iga kohordi liikmed jälgimisaja alguses olema SVH vabad (nn terved). TÜ teadusarvutuse keskuses määravad uurijad residendi tunnuseid uuringu algul (01.01.2012), kasutades andmeid, mis pärinevad 2 aastat enne uuringu algust ja 1 aasta peale uuringu algust (st kohort-1 näitel alates 01.01.2010 kuni 31.12.2012). Nende andmete alusel eemaldatakse uuritavad, kelle on kaasnev SVH haigus (RHK-10 koodid: I20–I25, I63-I64 või G45) või kes kasutavad statiine läbilõike kuupäeva lähedal (samuti -2 aastat kuni +1 aasta). Esimeses jälgimisaja kohordis (2012-2021) luuakse üks Cox proportional hazards mudel mis ennustab SVH surma või esmast mitte-surmavat juhtu. Mudelisse lisatakse kõik usutavad riskitegurid korraga. Oluline on lisada ka e-tervise tegurid, mis kirjanduse alusel ennustavad SVHd (nt QRISK3 kalkulaatori tegurid). Antud tegureid peetakse patsientide ja arstide silmis kõige legitiimsemateks. E- tervise tegurite mitte lisamine võib tekitada patsientide või arstide vaates mulje, nagu ainult sotsiaalteguritel põhinev hinnang ei ole piisavalt usutav või valiidne (sõltumatu tema tehnilisest täpsusest). Kõige vähem ennustustavad tegurid eemaldatakse ükshaaval kuni viimane alles oleva ennustava riskiteguri Hazard Ratio on kas >1.1 või tema P-väärtus on <0.05. Kui ühes andmebaasis pole ühtegi ennustavat riskitegurit, siis see andmebaas välistatakse jätku-uuringutest. Kordame identsed analüüsid teises (2014-2023) ja kolmandas (2016-2025) jälgimisaja kohordis. Ajalisel sisemisel valideerimisel katsetame, kui hästi see esimese ja teise kohordi riskikalkulaatorid ennustavad suremust teisel ja kolmandal kohordil. Peamine ennustusvõime tunnus on C-statistic nagu ka eelmistes uuringutes.10 8. UURIMISTÖÖS KOGUTAVATE ISIKUANDMETE KAITSE KIRJELDUS 8.1 Andmete jagamise õiguslik alus ja selle analüüs Alloleva koostamisel saime sisendit nii Tartu Ülikooli kantselei juristi Eve Pehteri, kui ka vandeadvokaat Maret Kruusa käest. Õiguslik aluse hinnangul alustame Euroopa üldmäärusest, siis vaatame Eesti seadus, siis spetsiifiliste registrite põhimäärusi. Esiteks, Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus (2016/679) 6. artikkel: 1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: Leiame, et antud uuringu puhul on täidetud kaks tingimust: e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks“ - Jah. Tartu Ülikooli avalikes huvides olevad ülesanded on defineeritud Tartu Ülikooli seaduses § 2 lg 3: „Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.“ Antud projekt on läbinud tiheda ETAGi PSG konkurssi, et tuvastada milliseid teadustegevusi peaks ülikool täitma. Selle käigus sai projekt meditsiinivaldkonnas kõige kõrgema punktiskoori, osutades projekti olulisusele ja vajalikkusel täitmaks Tartu Ülikooli avalikku huvi. „f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid.“ - Jah. Leiame, et Eesti elanike õigustatud huvi on antud uuringu puhul suurem kui sellega võrreldes väiksem riive andmesubjekti õiguste piiramisel (st nende mitte teavitamine seaduspärasest andmete töötlemisest). Seda analüüsime hiljem toetudes Eesti seadusele. Teiseks, Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus (2016/679) 9. artikkel: „Isikuandmete eriliikide töötlemine 2. [Lubatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb etniline päritolu, geneetilisi andmeid, terviseandmeid] kui kehtib üks järgmistest asjaoludest: j) töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuva teadusuuringute eesmärgil vastavalt artikli 83 lõikele 1, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.“ - Jah. Terviseandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva teadusuuringu eesmärgil, on proportsionaalne, austab isikuandmekaitse õigusi ja tagab sobivad meetmed kooskõlas nii Euroopa üldmääruse kui ka Eesti allolevate õigustega. Kolmandaks, Eesti Isikuandmete kaitse seadus § 6: „(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud andmetega.“ - Jah. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta vastutavale töötlejale (Tartu Ülikoolile), asendavad andmete omanikud isikuandmed pseudonüümidega. „(2) Depseudonüümimine või muu viis, millega isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud ainult täiendavate teadusuuringute vajadusteks. Isikuandmete töötleja määrab nimeliselt isiku, kellel on juurdepääs depseudonüümimist võimaldavatele andmetele.“ - Jah. Käesolevas uuringus kohaldub see vaid ühel juhul: Töötute isikute registri põhimääruse § 37 sätestab, et „(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud tööturutoetuste menetluse lõppemist. (2) Säilitustähtaja möödumisel registrisse kantud andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.“ Antud uuringu raames vajame töötute isikute toetuste summasid aastast 2008. Andmete väljastamise hetkel on esimeste aastate andmed (01.01.2008-31.12.2012) juba pseudonüümitud. Töötukassa analüüsi osakonnajuhataja Margit Paulus kinnitas (22.09.2023), et nende nimetatud isik on valmis ja nõus antud andmeid uuringu tarbeks depseudonüümima. Töötukassa nimetatud isik teeb seda peale Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee loa saamist. Seejärel väljastab Töötukassa nimetatud isik vastutavale töötlejale (Tartu Ülikoolile) vaid pseudonüümituid andmeid. (Selguse huvides täpsustame, et tulevikus võime küsida, et geenivaramu nimetatud isik depseudonüümida geenidoonorite andmeid jätku-uuringutes teostamiseks. Selle protsessi pädevust ja kooskõla ülaltoodud ja teiste seadustega hindab EBIN.) „(3) Teadusuuringu andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused“ - Jah. Teadusuuringu tegija hinnangul on terviseandmed eriliiki isikuandmed, mille spetsiifilisus ja unikaalsus võib teha võimalikuks, et piisavalt pädev ja võimekas isik võib andmesubjekte sealt tuvastada. Tulenevalt: „1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada“ - Jah. Kui uuring ei kasuta rahvastikuregistrit, et saa me tuvastada valimit. Kui uuring ei kasuta surma põhjuste- või müokardiinfarkti-registrit, et saa teadusuuringu tegijad tuvastada haigusteket. Tulenevalt muutub võimatuks uurigu peamine eesmärk (kontrollida kas sotsiaalsed riskitegurid ennustavad SVH). „2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi“ - Jah, andmetöötluseks on kahte sorti ülekaalukat avalikku huvi: haiguse ennetamine ja ebavõrdsuse vähendamine. - Esimene avalik huvi on südamehaiguste ennetamine keskmise Eesti elaniku seas. SVH on Eestis juhtiv haiglaravi põhjus32 ja juhtiv surmapõhjus33. Täpsemini, aastal 2022 suri vereringeelundite haigustesse (I00-I99) 8102 inimest millest pea pooled (3126 surma) olid haigused kus on eriti tugev teaduspõhisisus statiin ravimite tõhususe kohta: südame isheemiatõved (I20-I25) ja peaajuveresoonte haigused (I60-I69).34,35 Projekt loob vundamendi tuleviku teenustele, mis proovib seda juhtivat haigusteket ennustada ja ennetada. Käesoleva projekti ambitsioon seega kooskõlas käesoleva Vabariigi valitsuse tegevusprogrammiga36 („9.1.7. Arendame proaktiivseid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, mille puhul riik pakub teenust vajaduspõhiselt andmete alusel.“ ; „9.3.2. Uuendame tervishoiu digilahendusi ja arendame personaalset terviselugu millega inimene näeb terviseinfot [ja] mille kaudu on võimalik saada tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja ressursse haiguste ennetamisele.“. Käesoleva projekti ambitsioon on muuhulgas kooskõlas ka Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukavaga, mille alusel peaks „Valdkondadeülest koostoimet toetavaid infosüsteeme arendama“ [seeläbi, et] „Rakendada tervise- ja sotsiaalsektoris abivajaduse tuvastamiseks sihtrühmapõhiselt ning algoritmidel põhinevat ühist riskihindamist“37) - Teine avalik huvi on tervise ebavõrdsuse langetamine. Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega erakordselt suured sotsiaalmajanduslikud ebavõrdsused tervisenäitajate seas. Kõrgharidusega mehed elavad Eestis 10,6 aastat kauem kui põhiharidusega mehed.38 Seda vahet mõjutab SVH (sh infarkt ja insult) rohkem kui teised haigused.39 Antud projekt on üks väheseid Eestis, mis proovib luua personaalseid teenuseid, et seda vahet vähendada. Ambitsioon on muuhulgas kooskõlas Eesti rahvastiku tervise arengukavaga.40 Kava seab kolm eesmärki, millest üks on „Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat.“ Prioriteet illustreerib ebavõrdsuse tähtsust Eesti riigi tervisepoliitikas. Lisaks, kuna iga „sekkumiste planeerimisel tuleb arvestada, et need ei suurendaks olemasolevaid lõhesid, vaid pigem aitaks neid vähendada“ peavad uute teenuste arendajad (sh. ülikoolid) planeerima sisse ebavõrdsust langetavaid lahendusi mida käesolev projekt teeb. 32 TAI. Aktiivravihaiglast lahkunud ravi põhjuse, vanuserühma ja patsiendi elukoha maakonna järgi. 2021. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__08TerviseInfosysteem__01TerviseInfosysteem/PH5.px/ 33 TAI. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. 2022. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/ 34 Collins R. et al. Interpretation of the evidence for the efficacy and safety of statin therapy. The Lancet. 2016. Yusuf S, et al. Cholesterol lowering in intermediate-risk persons without cardiovascular disease. New England Journal of Medicine. 2016 35 Mihaylova B. The effects of lowering LDL cholesterol with statin therapy in people at low risk of vascular disease: meta- analysis of individual data from 27 randomised trials. The Lancet. 2012. 36 Vabariigi Valitsus. Tegevusprogramm 2023–2027. https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 37 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023-2030. 2023. https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 38 Statistikaamet. Elada jäänud aastad soo ja hariduse järgi 2021. RV0454. https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/tervis/oodatav-eluiga 39 Currie J, et al. Life expectancy inequalities in Wales before COVID-19: an exploration of current contributions by age and cause of death and changes between 2002 and 2018. Public Health. 2021;193:48-56. 40 Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. 2021. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava- 2020-2030 Täpsuse huvides põhjendame, miks sotsiaalsed riskitegurid on legitiimsed osad ülaltoodud ülekaalukat avalikku huvi saavutamiseks. Antud teadusuuringu käigus töötab Tartu Ülikool välja uue „haiguse varase avastamise programmi ja uurib riskirühme“ (Rahvatervise seadus §5(5)). Haiguse avastamise programmid on täpsemad (st eesmärgipärasemad) kui nad kasutavad võimalikult palju teadaolevaid riskitegureid ehk tervisemõjureid. Rahvatervise seaduse §2(10) „tervisemõjuri“ definitsioon sisaldab muuhulgas ka „sotsiaal-majanduslike, käitumuslike ja psühhosotsiaalseid tegureid, mis võivad omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju“. Kirjanduse ülevaates (taotluse punkt 4.1.2.) on näidatud, kuidas kõik uuritavad riskitegurid võivad omada SVH tekkele piisavalt suurt ja usutavat mõju. Antud definitsioon on kooskõlas Inimgeeniuuringute seaduse §2(5) „terviseseisundi kirjelduse“ definitsioon, mis sisaldab muuhulgas „eluviisi, elukeskkonda ja pärilikke omadusi“. Rahvatervise seaduse §2(7) omakorda defineerib elukeskkonda kui „inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist“. Muuhulgas sisaldavad enamik sotsiaalsed tegurid (nt sissetulek ja vara) nii geneetilise pärilikkuse kui ka keskkondliku pärilikkuse komponente.41 Antud definitsioon on kooskõlas Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse sissejuhatuse (lõik 157) kus illustreeritakse proportsionaalset ja kasulikku andmete töötlemist. Näide sisaldab üllatavalt palju sisu, mis kattub käesoleva projekti sisuga: „Registritest saadava teabe sidumise teel võivad teadlased saada uusi väärtuslikke teadmisi laialt levinud terviseseisundite kohta nagu südame-veresoonkonna haigused. Registrite alusel saab uuringutulemusi parendada, kuna need saadakse suuremast valimist. Sotsiaalteaduste valdkonnas võimaldavad registritel põhinevad teadusuuringud teadlastel saada olulisi teadmisi paljude sotsiaalsete tingimuste nagu näiteks töötus ja haridus. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad parandada paljude inimeste elukvaliteeti.“ „3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.“ - Antud uuringu raames, kus andmesubjekte ei teavitata uuringu tulemustest või väljunditest, ei teki andmesubjektidele uusi kohustusi. Andmesubjektide õigused jäävad peamiselt muutmatuks, st. säilib õigus nõuda andmete parandamist ja olla unustatud (vt lisatud Isikuandmete kaitse mõjuhinnang v6.doc, osa 3.3.6). Üks andmesubjekti õigus, mida uuring osaliselt kahjustab on õigus olla teavitatud. Teadusuuringu tegija kaalus varianti, kus uuritavaid teavitatakse individuaalselt, et nende andmeid töödeldakse (aga aktiivset opt-in nõusolekut ei küsita). Teadusuuringu tegija otsustas, et selline lahendus eeldaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Arvestades valimi suurt suurust tooks see endaga kaasa nii suure hulga lisatööd, et teadusuuringu tegija puudub inimressurss ja rahalised vahendid seda teostada ja uuring muutuks seejärel teostamatuks. Kokkuvõtteks, teadusuuringu tegija leiab, et isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides tehtud teadusuuringu eesmärgil, seda tehakse pseudonüümitud kujul, uuritavad ei saa ühtegi päriselu sekkumist ega otsest mõju ja andmetöötlemise teave tehakse avalikult kättesaadavaks (täpsem info: taotluse osa 8.2, lk 19). Seega on andmetöötlus proportsionaalne mis ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Andmetöötlus on kooskõlas nii ülaltoodud Eesti seaduse kui ka Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 14, lõik 5, punkt b-ga. „(4) Kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon.“ 41 Benjamin DJ, Cesarini D, Chabris CF, Glaeser EL, Laibson DI, Age, Gene/Environment Susceptibility-Reykjavik Study:, Guðnason V, Harris TB, Launer LJ, Purcell S, Smith AV. The promises and pitfalls of genoeconomics. Annu. Rev. Econ.. 2012 Sep 26;4(1):627-62. - Käesolevas uuringus töödeldakse uut projektipõhist andmebaasi mis on kokku pandud kasutades nii eriliiki kui ka mitte-eriliiku isikuandmeid. Esitame eetikakomiteele teavet kõigi nende andmete kohta, et eetikakomiteele saaks hinnata: o Kas eriliiki andmete jagamine on kooskõlas Isikuandmete kaitse seadus §6(4)ga, ja o Kas projektiüleselt (arvestades nii eriliiki kui mitte-eriliiki andmeid) on:  piisav avalik huvi ja  kas privaatsuse riive on proportsionaalne. Vastav projektipõhine koond-andmebaas allub teadusuuringu tegija hinnangul pigem „eriliiki“ andmekaitse nõuetele ja seadusele. Antud uuringu asjaomases teadusvaldkonnas (meditsiin ja tervis) eksisteerivad kaks sobilikku komiteed: TAI inimuuringute eetikakomitee ja TÜ inimuuringute eetikakomitee. Seega pole Andmekaitse Inspektsiooni selle tingimuse täitmiseks vaja kaasata. Kuna Teadusuuringu tegijal puudub huvide konflikt TÜ inimuuringute Eetikakomitee liikmete vahel, eelistab Teadusuuringu tegija, et TÜ inimuuringute Eetikakomitee kontrolliks taotluse kooskõla ülaltoodud seadusega. „(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.“ - Ei kohaldu. Antud teadusuuringut teostatakse ainult ülikoolis, mitte täidesaatva riigivõimu asutuses. „(6) Kui isikuandmeid töödeldakse teadusuuringu eesmärgil, võib vastutav või volitatud töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õigusi piirata niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgi saavutamise või takistab seda oluliselt. Artikkel 15 käsitleb õigus tutvuda andmetega ja saada teavet. Teadusuuring ei piira õigust tutvuda andmetega, juhul kui andmesubjekt sellise päringu esitab. Küll piirab teadusuuring osaliselt andmesubjektide õigusi saada teavet, tehes seda proportsionaalselt ja seaduslikult. Vt ülaltoodud analüüs punktile „(3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.“ Artikkel 16, 18 ja 21 käsitlevad andmesubjekti õigusi andmete parandamisele, töötlemise piiramisele ja õigusele esitada vastuväiteid. Teadusuuring ei piira ülaltoodud õigusi. Neljandaks, mõningate registrite puhul on määrused täpsustanud teadustööde tegemise otstarvet ja korda. Näiteks, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimääruse § 1 (3) „Registri pidamise eesmärgid on […] 5) statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete kogumine.“ „§ 35. (1) „Juurdepääs registrisse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja teiste kehtivate õigusaktidega.“ - Jah. Käesoleval uuringus analüüsitakse ülaltoodud registri andmeid, kooskõlas Euroopa üldmäärusega. „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ lõpetas kehtivuse 2019.a. Seejärel reguleerib SKAIS2 andmete kasutamist eelmainitud Euroopa üldmäärus ja Eesti isikuandmete töötlemise seadus. Sarnaselt ülaltoodule, ka Maksukohustuslaste registri põhimäärus (mis reguleerib nii tulumaksu- kui töötamise registri andmeid) § 61 (2) alusel „Registri andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise, avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Juurdepääs võimaldatakse tolliseadustikus, maksukorralduse seaduses või muus seaduses sätestatud korras ja ulatuses.“ - Jah. Uurijad taotlevad juurdepääsu muus seaduses sätestatud korras ja ulatuses, nimelt eelmainitud Euroopa üldmääruse ja Eesti isikuandmete töötlemise seaduse korras ja ulatuses. „(3) Register on piiratud juurdepääsuga ametialaseks kasutamiseks, välja arvatud õigusaktiga sätestatud erandjuhud. Ametialase kasutamise eesmärgil on registrile juurdepääsu õigus vaid selgelt kindlaks määratud teenistus- või tööülesande täitmiseks.“ - Jah. Uurijad taotlevad juurdepääsu ülalmainitud Eesti isikuandmete töötlemise seaduses sätestatud erandjuhu alusel. „(4) Registri kasutamise õigus väljaspool Maksu- ja Tolliametit ametialase kasutamise eesmärgil eeldab andmete töötlemise lepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliametiga. Lepingus kajastatakse vähemalt andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks.“ - Jah, uurijad on nõus sõlmima vastavat lepingut Maksu- ja Tolliametiga. Rõhutame, et eetikakomitee ei hinda, kas mitte-eriliiki isikuandmeid plaanitakse töödelda seaduslikult või mitte (vt lk 22). Kinnistusraamatuseaduse § 1 (1) alusel „Kinnistusraamat on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise, üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise, selle sisu muutmise või lõpetamise kohta. - Jah. Uuringu raames soovivad uurijad kasutada avaliku teavet kinnisomandi omamise kohta. „Äriregistri seaduse § 2 alusel: (1) Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute […] kohta. (2) E-äriregister on veebiplatvorm, mille kaudu saab […] avalikustatud andmetega tutvuda. E-äriregistris võib peale äriregistri andmete avalikustada ka teistest andmekogudest ja teiste teenuste kaudu kättesaadavaid avalikke andmeid.“ - Jah. Uuringu raames soovivad uurijad kasutada avaliku teavet eraõiguslike juriidiliste isikute kohta. 8.2.Uuritavate ehk andmesubjektide teavitamine Pseudonüümseid uuritavaid ei teavitata personaalselt nende õigustest ja riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua. Pseudonüümsete isikuandmete töötlemise puhul informeerime uuritavaid (kui andmesubjekte) seeläbi, et avaldame uuringu meetodi ja andmekaitse aspekte aadressil https://tervis.ut.ee/et/sisu/teadus (vt Lisa 10.3). Lisaks tutvustame uuringut kui näidet teistel avalikkusele suunatud üritustel ja jagame teavet meedias, mh: - Arenguseire Keskuse andmekonverents poliitikutele ja ametnikele 30.11.2022; - Arvamusfestival (eeldatavasti 2024, 2026, 2028). - Veebimeedias ja trükkajakirjades artiklite avaldamine (eeskätt ERR Novaator, kuid ka Postimees ning Päevaleht, kus vastutav uurija on varem artikleid avaldanud). - Raadiosaated (eeskätt Kuku Raadio Kukkuv õun, seejärel Vikerraadio). - Podcastid (eeskätt Levila). - Sotsiaalmeedia (eeskätt ülikooli ametlikud Facebook kanalid, aga ka Vastutava uurijate ja teiste uurijate erapostitused. Eeskätt eestikeelses Facebookis ning inglisekeelses Twitteris). - Proovida ka televisiooni (eeskätt Terevisioon, aga lisaks ka venekeelset publikut läbi ETV+ kus vastutav uurija on varem rääkinud). - Koostöös TÜ Turundus- ja kommunikatsiooniosakonnaga mõtleme ka sihitud teavitustegevusi nii eestikeelt rääkivatele kui ka mitte-eestikeelt rääkivatele uuritavatele. 8.3 Uurijad kasutavad vaid pseudonüümseid andmeid mis ei võimalda isiku tuvastamist. Isikustatuid andmeid (sh isikukoode) töötlevad vaid andmete omanikud (st kas vastutavad töötlejad nagu ministeeriumid ja riigiametid või nende poolt volitatud töötlejad nagu TEHIK või TAI). Seda tehakse seepärast, et ülikoolile edastatavatest pseudonüümsetest andmetest eemaldada isikud, kes ei kuulu analüüsitavasse valimisse (ehk n-ö mittekattuvad isikud). See samm aitab kaitsta andmete minimeerimise printsiipi. Teostamiseks on vaja, et üks valimi koostaja looks andmevõtme tabeli valimisse kuuluvate isikukoodide ja vastavate pseudonüümidega. See esmane asutus edastab andmevõtme kõigile teiste andmebaasi omanikele. Praktilistel kaalutlustel on lihtsam, kui andmevõtme edastamisega tegeleb uurimismeeskond. Et aga uurimismeeskond ei pääseks ise andmevõtmele ligi, krüpteerib valimi koostaja andmevõtme nii, et seda saab avada vaid nimetatud andmebaasi nimetatud töötaja. See samm tõstab turvalisust. Teoreetiliselt on isiku tuvastamine risk siiski võimalik aga selle tõenäosus on äärmiselt väike. 8.4. Andmebaaside omanike huvi või nõusolek projekti raames andmeid jagama Oleme alates 09.2022 suhelnud järgmiste omanikega ja saanud esialgseid vastuseid: SA TÜ Kliinikumi Müokardiinfarktiregistri direktor Gudrun Veldre: „Arvestada tuleks sellega, et kõigi isikustatud andmepäringute väljastamise üle teeb otsuse ja annab loa registri vastutav töötleja Sotsiaalministeerium. See võtab kindlasti aega. Infopäringu vormi, mille saate täita kui olete saanud inimuuringute eetikakomiteelt loa, leiate meie kodulehelt www.infarkt.ee“ Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse spetsialist Ainike Alla: “Kinnitan, et kui eetiline ja/või Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus on positiivne, siis ei sea ka Sotsiaalkindlustusamet takistusi andmete väljastamiseks.” Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus: “Kinnitan, et kui eetiline ja Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus on positiivne, siis saame andmeid väljastada alates juunist mil valmib (de)pseudonüümimise tehniline lahendus.” Justiitsministeeriumi nõunik Kadri Laud: „Küsitud kinnistusraamatu ja äriregistri andmeid saame pseudonümiseerida ja Teile edastada.“ TEHIKu Talituse juhataja Terje Lasn ja Sotsiaalministeeriumi TIS vastutav töötleja Raili Sillart kinnitasid, et projekt on neile oluline. Nad eelistasid, et andmevahetus toimub läbi Statistikaameti. Statistikaameti vanemkonsultandid Erika Orav ja Liis Kivirand: “Puhastatud pseudonüümitud andmehulk on suurem kui nende serveri andmelagi (20GB) ja seega Statistikaamet ei saa pakkuda andmevahetus/pseudonüümimise teenust.” Plaanime peale eetilist kooskõlastamist küsida TEHIKult kas nad on nõus andmeid Tartu Ülikooliga sel viisil jagama. EMTA on varem sarnaseid andmeid jaganud sarnaste projektide tarbeks. Käesoleval hetkel puudub neil tehniline võimekus andmeid jagada. Plaanime koos teiste asutustega seda üheskoos arutada, et EMTA tehnilist võimekust tõsta. Selguse huvides, jätku-uuringute teostamiseks on meil TÜ Eesti Geenivaramu Teaduskomiteele luba soovi korral edasi liikuda EBINile jätku-taotlusega. 8.5. Kuidas andmed turvaliselt transporditakse uurijateni Andmete edastamiseks sõlmitakse leping iga andmekogu omaniku ja Tartu Ülikooli vahel. Andmete edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. Analüüsiks luuakse TÜ teadusarvutuste keskuse poolt turvaline keskkond, kuhu on piiratud ligipääs vaid EBINi taotlusel loetletud uurijatele. Keskkonnas on olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega puudub uurijatel vajadus töö tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed teisaldatakse OMOP andmekujule ( https://github.com/OHDSI/CommonDataModel/wiki/Standardized-Clinical-Data- Tables), mida saab teostada vaid TÜ teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus vastab ISKE M taseme nõuetele. Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud määrusega „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ja määrusega „Eesti infoturbestandard“ on Tartu Ülikoolil nüüdsest kohustus järgida Eesti Infoturbestandardit ning regulaarselt läbi viia Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi läbima vähemalt 3 aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka tegutsetakse. Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse andmetele kohanduvatest andmekaitse nõuetest enne ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid vaid uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid uuringu protokollis näidatud meetodeid. Juhul kui uurijad soovivad muuta või lisada eesmärke, meetodeid või andmete koosseisu, küsime vastavalt olukorrale kooskõlastust kuni kolmelt asutuselt (EBIN, Tartu Ülikooli eetikakomitee, andmekaitse inspektsioon). 8.6. Vastutav töötleja Vastutav töötleja on Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu). 8.7. Andmete koosseis ja eesmärk Vt lisa 10.1 8.8. Andmete säilitamise aeg TÜ uurijad säilitavad pseudonüümitud andmed kuni kuueks aastaks. Koodivõtit säilitatakse niikaua kuni kõik pseudonüümsed andmed on edukalt Tartu Ülikooli liikunud, aga mitte kauem kui kuni 31.08.2028. Hiljemalt 31.08.2028 on kõik andmed Tartu Ülikoolis kustutatud. 8.9. Andmeid ei edastata välisriikidesse. 9. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL 9.1 Käesolev projekt Lähtuvalt uurijate andmekaitsealasest mõjuhinnangust, et ole käesoleva projekti raames vaja konsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga. Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt küsime kooskõlastust käesolevate andmebaaside kasutamise kohta. 9.2. Võimalikud jätku projektid EBINi käest oleme varem küsinud kooskõlastust. Nende tagasiside tulemusena oleme oma taotluse tagasi võtnud. Jätku uuringutes plaanime EBINi juurde taas pöörduda kui soovime kasutada andmeid Tervise Infosüsteemist ja/või geenivaramust. Juhul kui lisanduvad andmed oluliselt muudavad andmekaitsealast mõjuhinnangut on võimalik et jätku uuringute raames konsulteerime Andmekaitse Inspektsiooniga. 10. LISAD: 10.1 Andmetabeli struktuur 10.2 Uuringu läbiviijate CVd 10.3 Uuringu meetodi ja andmekaitselised aspektid uuritavatele Eraldi lisatud: TÜ eetika 6_Kaaskiri.doc Eraldi lisatud: Isikuandmete kaitse mõjuhinnang v6.doc Lisa 10.1 Andmetabeli struktuur ja kooseis 10.1.1. Kokkuvõte kasutatavatest andmebaasidest ja eetikakomitee rollist Registripidaja / Omanik Volitatud Andmebaasi (lühendatud) nimi Andmete liigitus: Kes kontrollib, kas / Vastutav töötleja töötleja Pseudonümiseeritud ... isikuandmete töötlemise seaduslikud nõuded ja tingimused on täidetud Tervisekassa Raviarved ...eriliiki isikuandmed Tervisekassa Digiretseptid ...eriliiki isikuandmed Tervisekassa Kindlustatud isikud ...eriliiki isikuandmed TÜ IEK, Sots. ministeerium TAI Surma põhjuste register ...eriliiki isikuandmed tulenevalt isikuandmekaitse seadusest §6(4) Sots. ministeerium TÜK Müokardiinfarktiregister ...eriliiki isikuandmed Siseministeerium Rahvastikuregister ...eriliiki isikuandmed Eesti Töötukassa Töötute isikute register ...tundlikud isikuandmed Registripidaja ise hindab, otsustab ja selgitab Uurijatele, Sots. kindlustusamet Sotsiaalkaitse infosüsteem ...tundlikud isikuandmed millise seadusel alusel andmeid tohib väljastada ja Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslaste register ...tundlikud isikuandmed kas selle seaduse nõuded ja Maksu- ja Tolliamet Töötamise register ...isikuandmed tingimused on täidetud. Justiitsministeerium Kinnistusraamat ...isikuandmed Eetikakomitee või AKI kooskõlastust pole Justiitsministeerium Äriregister ...isikuandmed ilmtingimata vaja. Selguse huvides täpsustame, et tulenevalt isikuandmekaitse seadusest §6(4), ei tohi registripidajad jagada eriliiki isikuandmeid ilma eetikakomitee kooskõlastuseta. Selle saavutamiseks arvestab eetikakomitee kõiki projekti isikuandmeid (sh. eriliiki ja mitte-eriliiki andmeid), et hinnata projekti üleselt: a) Kas terves uuringus eksisteerib või puudub ülekaalukas avalik huvi, ja b) Kas terves uuringus andmesubjekti õiguste riive (sh. privaatsuse riive ja nõusoleku mitte küsimine) on proportsionaalne. Sh. kas privaatsust saaks suurendada viisil mis oluliselt ei takistaks uuringu teostamist? Juhul kui eetikakomitee kooskõlastab, et terves uuringus eksisteerivad ülaltoodud ja teised eetilised omadused, siis annab see võimaluse kõigile registripidajatele andmeid uuringu tarbeks jagada, juhul kui nad seda soovivad. Eetikakomitee kooskõlastus ei kohusta andmete jagamist. Iga registripidaja (sh. nii eriliiki kui mitte-eriliiki registrite pidajad) peab seejärel ise analüüsima, kas eksisteerivad teisi spetsiifilisemaid seadusi (väljaspool isikuandmekaitse seaduse §6(4)t), mis täpsemini sõnastavad kas ja millal antud registri andmeid tohib jagada (nt. Inimgeeniuuringute seadus, Maksukohustuslaste registri põhimäärus jne) mille kohta eetikakomiteel puudub ülevaade. Kokkuvõtteks, lõplik vastutus andmete jagamise seaduslikkuse üle lasub registripidajal. Eetikakomitee annab soovitavaid hinnanguid vaid isikuandmekaitse seaduse §6(4) ulatuse raames. 10.1.2. Andmevajaduse kokkuvõtlik põhjendus Tervise andmebaasides leiduvat informatsiooni on vaja, et tuvastada: a) südame-veresoonkonna haigestumist iga kohordi algul (01.01.2010–31.12.2016), b) südame-veresoonkonna haigestumist jälgimisperioodil (01.01.2012–31.12.2026) ja Haigestumise informatsioon on kajastatud erinevates tervise andmebaasides. Eelnevale kirjandusele toetudes on alust arvata, et kui ühte tervise andmebaasi mitte kasutada, siis vähendab see tuvastatavate haiguste ja riskitegurite hulka. See omakorda langetab loodud riskikalkulaatori täpsust (seejuures on võimatu ennustada, kas sellised riskid oleksid üle- või alahinnatud). See omakorda vähendaks statiinravi jõudmist nendeni, kellele seda tegelikult vaja on. Lisaks suurendaks see ravimite kõrvalmõjusid ja ravimitele tehtavaid kulutusi nende seas, kellel ravimit tegelikult vaja pole. Kokkuvõttes langetaks see loodava sõeluuringu teenuse tõhusust (tervise parandamisel) ja kulutõhusust (kasutada maksumaksja ja Terviskassa raha võimalikult efektiivselt ära). Sotsiaalandmebaasides leituvat informatsiooni on vaja, et tuvastada valimis olevate elanike sotsiaalmajanduslikke riskifaktoreid kolme kohordi algushetkedel: 01.01.2012, 01.01.2014 ja 01.01.2016. Väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kirjanduses levinud põhimõtet, et tõe tuvastamiseks on vaja vaadata informatsiooni 24 kuud enne sihitud kuupäeva. Seega on e-sotsiaalandmete kasutamise periood 01.01.2010–31.12.2015. Erandjuht on töötu staatus mille puhul küsime andmeid 5 aastat tagasiulatavalt (täpsemalt all põhjendatud). 10.1.3. Detailne andmekoosseis TERVISEANDMEBAASID 1. Tervisekassa raviarved (kuluperioodi aasta järgi vahemikus 01.01.2010–31.12.2026): 1. Tervishoiuteenuse osutamise koht (EHAK kood) 2. TTO registrikood ja nimi 3. Haigla liigi tunnus (kood ja nimetus) 4. Arve esitanud arsti eriala (kood ja nimetus) 5. Arve alustatud (raviarve alguskuupäev) 6. Arve lõpetatud (raviarve lõpukuupäev) 7. Järgarve (jah/ei) 8. Arve rahastamise allika kood ja nimetus 9. Vältimatu abi tunnus 10. Ravitüüp (statsionaarne, ambulatoorne, perearstiabi jne) 11. Raviarve lõpetamise põhjuse kood ja nimetus 12. EMO tunnus (kas teenus on EMO-s tehtud) 13. Arve diagnoosid: 1. Diagnoosi kood ja nimetus RHK-10 järgi 2. Diagnoosi liik (võimalikud väärtused on P – peamine ehk suurimat ravikulu kandev diagnoos; K – täiendavad diagnoosid, mis ei ole välispõhjus või peamine diagnoos ja V – välispõhjus) 14. Tervishoiuteenused: 1. Tervishoiuteenuse kood ja nimetus 2. Kordi 3. Kogus 4. Teenuse osutamise kuupäev 5. Teenusgrupi kood ja nimetus 15. Protseduurid: 1. NCSP kood ja nimetus 2. Protseduuri kuupäev Selgitus: diagnoosiandmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teke. Lisaks tuvastame teised haigused, mis omakorda tõstavad südamehaiguste riski (nt teist tüüpi diabeet, krooniline neerukahjustus, südame rütmihäired nagu kodade virvendusarütmia, migreen, reumatoidartriit, raskemad psühhiaatrilised haigused nagu atüüpiline skisofreenia). Teatud ravikäitumuslikud tunnused (näiteks kui patsient kasutab peamiselt vältimatut abi, aga mitte perearsti abi) annavad informatsiooni uuritava sotsiaalmajandusliku staatuse kohta. See omakorda võib teha täpsemaks kas otseselt südamehaiguste riskiennustuskalkulaatorid või siis kaudselt täpsustades puuduvate andmete väärtuste (nt kolesterooli) ennustamise ja imputeerimise algoritme. Informatsioon selle kohta, kes haigust diagnoosis (nt kardioloog või perearst) või kus see toimus (kohalik haigla või keskhaigla), mõjutab antud diagnoosi usaldusväärsust. Ülaltoodud andmete analüüsimata jätmine langetaks riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neil oleks seda tegelikult vaja. 2. Tervisekassa digiretseptid (vahemikus 01.01.2010–31.12.2026): 1. Retsepti koostamise aeg 2. Retsepti kehtivusaeg 3. Retsepti liik (SR – soodusretsept enne digiretsepti, MR – meditsiiniseadme retsept, TR – tavaretsept, T2 – tavaretsept(2x), T3 – tavaretsept(3x), NR – narkootilise ravimi retsept 4. Arsti eriala kood 5. TTO info (kui koostajaks perearst, siis tema arsti kood Dxxxx, muul juhul TTO äriregistri kood) 6. Raviinfo (kõik väljad) 1. Diagnoosi kood ja nimetus 2. Väljakirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus 3. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus 4. Väljakirjutatud ravimi ravimvormi kood ja selgitus 5. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja selgitus 6. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml) 7. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml) 8. Välja kirjutatud ravimi ATC kood 9. Realiseeritud ravimi ATC kood 10. Ekstemporaalse ravimi kirjeldus (vabatekst) 11. Ravimpreparaadi pakendikood 12. Realiseeritud ravimpreparaadi pakendikood 13. Ravimpreparaadi nimi 14. Väljakirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis) 15. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis) 16. Lubatud ravimi koguhulk (meditsiiniseadme limiidikogus) limiidiperioodi jooksul 17. Meditsiiniseadme kaardi uuendustüüp (01 – ühekordne, 06 – poolaasta, 12 – kalendriaasta, 24 – 2 kalendriaastat) 18. Arsti selgitus (vabatekst) 19. Väljakirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv) 20. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv) 21. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus). 22. Retsepti staatuse kood ja nimetus 23. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus) 7. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood) 1. Ravimi väljaostmise kuupäev 2. Apteegi kood Selgitus: ravimite andmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teket ja seotud haigusi (nt diabeeti). Mõlemal juhul on teatud ravimite kasutamine ainus indikaator, et patsiendil on antud diagnoos (juhul kui arst on diagnoosi jätnud mujale märkimata). Lisaks on oluline välistada valimist inimesed, kes uuringu algul juba tarvitavad statiine. Informatsioon selle kohta, kes ravimi välja kirjutas (nt kardioloog või perearst) mõjutab antud ravimiga seotud diagnoosi usaldusväärsust. Ravimi andmete analüüsimata jätmine langetaks riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neile oleks seda tegelikult vaja. 3. Ravikindlustuse andmekogu (ehk Tervisekassa kindlustatud isikute register) 1. Isiku ravikindlustuse alus (kood ja nimetus; nt tööandja poolt kindlustatud isik, vanaduspensionär jne) 2. Isiku ravikindlusega hõlmatusega perioodid (algus- ja lõpukuupäevad) vahemikus 01.01.2010– 31.12.2026 3. Väljavõte iga isiku ajutise töövõimetuse perioodidest vahemikus 01.01.2010–31.12.2015, sh: 1. Perioodi algus- ja lõppkuupäev 2. Ajutise töövõimetuse alus (haigushüvitis; hooldushüvitis; muu) 3. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus. 4. Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamiseks kasutatud keskmine tulu. Selgitus: ravikindlustuse puudulikkus on üks sotsiaalmajanduslikest tunnustest, mis võib ennustada südamehaiguste teket. Lisaks aitavad kindlustuse andmed tuvastada isikuid, kes jälgimisperioodil uuringust lahkuvad. Kirjanduse alusel on leitud, et haiguslehele minemine või hooldajaks saamine tõstab infarkti riski. Antud tegurite analüüsimata jätmine langetaks riskiennustuskalkulaatori täpsust. Ühelt poolt suurendaks see inimeste hulka, kes saavad statiinravi ilma vajaduseta. Teisalt langetaks see nende inimeste hulka, kes statiinravi ei saa, kuigi neile oleks seda tegelikult vaja. 4. Surma põhjuste register (surmad vahemikus 01.01.2010–31.12.2026) 1. Surmakuupäev 2. Diagnoosid 1. Vahetu surmapõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused 2. Varasemad surmapõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused 3. Surma algpõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused 4. Surma välispõhjuse diagnoosid, koodid (RHK-10) ja nimetused 5. II osa diagnoosid (muud olulised haigused ja seisundid), koodid (RHK-10) ja nimetused 3. Suremispaik (kood ja nimetus; nt 1 – raviasutus, 2 – kodu jne) 4. Surma põhjuse kindlakstegemine – nimetus ja kood (1 – lahang, 2 – meditsiinidokument, 3 – laiba ülevaatus jne) Selgitus: surmaregistri andmeid on vaja esiteks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teket. Nii suremispaik ja surmapõhjuse kindlakstegemise viis mõjutavad eeldatava surmapõhjuse usaldusväärsust. Andmete analüüsimata jätmine langetaks rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust. 5. Müokardiinfarktiregister (juhtumid vahemikus 01.01.2010–31.12.2026) 1. Andmed raviarsti ning teatise täitja kohta (raviarst, meditsiiniasutus, kliinik, osakond, allüksus, sisestatud teatise viimase muutmise aeg, sisestamiskuupäev, teatise täitja) 2. Eelnev kardiovaskulaarne anamnees 3. Riskitegurid 4. Atakiga seotud andmed (sh sümptomite algus) 5. Kliiniline diagnoos, isiku surma korral surmatunnistuse diagnoosid (vastavalt RHK-10). 1. Juhul kui on teada ja mugav väljastada, siis kas diagnoos oli põhihaigus või kaasuv haigus. Selgitus: müokardiinfarktiregistri andmeid on vaja esmalt selleks, et võimalikult täpselt tuvastada südamehaiguste teke. Uuringud teistes riikides näitavad, et infarkti on sageli mainitud vaid ühes e-terviseandmebaasis, aga puudub kõigis teistes andmebaasides. Seda kinnitab ka vastutava uurija teaduslik kogemus geenidoonoreil leitud andmetel. Informatsioon diagnoosinud arsti eriala ja töökoha kohta mõjutab diagnoosi usaldusväärsust. Registri andmete analüüsimata jätmine langetaks rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust. Lisaks annab riskitegurite väli uurijatele lisainformatsiooni selle kohta, kas eelnevalt kogutud riskiinformatsioon teistes andmebaasides oli piisav või ebapiisav. SOTSIAALSED ANDMEBAASID 6. Eesti rahvastikuregister (01.01.2012, 01.2014 ja 01.2016 seisuga) 1. Isiku sünniaasta 2. Isiku surmakuupäev 3. Isiku sugu 4. Isiku elukoht (riik, maakond) 5. Kodakondsus 6. Rahvus 7. Kõrgeim omandatud haridustase 8. Abielustaatus 9. Juhul kui isik väljus rahvastikuregistrist vahemikus 01.01.2012–31.12.2026, kuna kolis Eestist välismaale, siis sel juhul esmakordne välismaale kolimise kuupäev. Selgitus: rahvastikuregistri andmeid on vaja esmalt selleks, et: 1) võimalikult täpselt tuvastada algne kohort keda jälgida. Teiste andmebaasidega loodud kohordid on reeglina haigemad, kuna tervemad inimesed ei kasuta tervishoiu- ja riigiteenuseid nii palju kui haigemad inimesed. Kallutatud valimiga loodud riskiennustusmudel oleks valesti kalibreeritud. See ülehindaks riski ja soovitaks statiine liiga paljudele inimestele, kuigi tegelikult on Eestis palju terveid inimesi, kes on tuvastatavad vaid rahvastikuregistri alusel. 2) võimalikult soodsalt määrata sotsiaalmajanduslikud riskitegurid võimalikult representatiivsel valimil. Uurijad arvestavad, et muud meetodid (nt küsimustiku saatmine, nagu tehti geenivaramus) annavad täpsemaid andmeid. Need aga on kulukamad nii riigile kui kodanikule, pluss küsimustikega tekib suur probleem, et pooled inimesed ei soovi küsimustikele vastata. Vastajatel on suremusrisk u 2 x madalam kui mittevastajatel, seepärast on kasulik mõõta sotsiaalmajanduslikke riskitegureid ka nende seas, kes muidu küsimustikele vastata ei soovi. 3) võimalikult täpselt tuvastada, kes lahkub riigist uuringu jälgimisperioodi jooksul. Kui see tuvastamata jätta ja uuritav saab südamehaiguse teises riigis, mille kohta uurijatel andmed puuduvad, siis loodud riskikalkulaator alahindaks riske (st soovitaks statiine liiga vähestele kodanikele). 7. Töötamise register Väljavõte iga isiku töötamise perioodidest (kus vähemalt osa tööajast oli) vahemikus 01.01.2010–31.12.2015, sisaldades iga episoodi: 1. alguskuupäeva 2. lõppkuupäeva 3. töötamise liikide klassifikaatorit 4. ametikoha klassifikaatorit 8. Maksukohustuslaste register Väljavõte iga isiku aasta netotulust järgmistel perioodidel: 1. 01.01.2011–31.12.2011 2. 01.01.2013–31.12.2013 3. 01.01.2015–31.12.2015 Andmeid väljastada keskmise kuu kohta järgmistes kategooriates (EUR): 0; 1-99; 100-199; 200-299; 300-399; 400-499; 500-599; 600-699; 700-799; 800-999; 1000-1199; 1300-1599; 1600-1999; 2000-2999; 3000+ Selgitus: 2011.a. mediaan netopalk oli 553 EUR. See võimaldab eristada mediaanist vasemat 4 gruppi, kus infarkti riski tõuseb järsult sissetuleku langemisega. Mediaanist rikkamat jaotust on raske prognoosida (ja muutub kiiremini 2012-2016 jooksul) mistõttu grupeerivad teadlased need sobivalt edasi andmete analüüsimise käigus. Ühelt poolt on see piisav granulaarsus, et ennustada infarkti piisavalt täpselt. Teiselt poolt, täiendavate gruppide lisamine omaks küsitlevat kasu täpsusele ja seevastu nõrgendaks andmete minimeerimise printsiipi. 9. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register Väljavõte iga isiku töötuna arvel olemiste perioodidest vahemikus 01.01.2008–31.12.2015, sisaldades iga episoodi: 1. alguskuupäeva 2. lõppkuupäeva 3. töötamise lõpu põhjus (8 kategooriat) 4. töötamise arvel oleku lõpetamise põhjus (6 kategooriat) 5. töötuna arvel olemisele eelneva töökoha ametikoha (klassifikaator). 6. töötutoetuse ja töötukindlustushüvitise väljamakse suurus (EUR). 7. töötutoetuse väljamakse arvutamisel kasutatud lähismineviku brutotulu (EUR). Selgitus: Uurijate eelmised uuringud on leidnud, et isegi, kui juba on mõõdetud uuritava haridust ja abielustaatust, suurendab täiendavate andmete kogumine sissetuleku ja tööpuuduse kohta võimekust südamehaigusi veel täpsemini ennustada. Kirjanduses on varem leitud, et amet ennustab südamehaiguse teket. Kirjanduses on varem leitud, et lisateave selle kohta kas isik oli töötu 1,2,3 või 4 aastat annab täpsemat infarkti riski ennustust. Kirjandus on näidanud, et töötuks jäämiste hulk (nt 0-6 korda) eelmisel 8. aastal annab täpsemat infarkti riski ennustust kui töötuse binaarne käsitlus. Andmete minimeerimise printsiibist küsime minevikku vaatavaid andmeid -4 aastat esimese kohordi puhul (st. 2008-2012) ja -8 aastat kolmanda kohordi puhul (st. 2008-2016). Antud andmed võimaldaks meil kontrollida (lähtuvalt uuringu esimesest küsimusest ja hüpoteesist) kas samasuguseid seoseid leiame ka Eesti andmetes. Antud andmete analüüsimata jätmine langetaks rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust. 10. Sotsiaalkaitse infosüsteem Väljavõte iga isiku toetustest makstud perioodil 01.01.2010–31.12.2015, juhul kui isik sai ühe allolevast kuuest toetusest, sisaldades iga väljamakstud toetuse puhul: 1. Toetuse liik: 1. kuriteoohvri hüvitis 2. represseeritu toetus 3. toetus Tšornobõli katastroofi tagajärgede likvideerijale 4. üksi elava pensionäri toetus. 5. kutsehaigusest/tööõnnetusest tingitud tervisekahju hüvitised 6. puuetega inimeste sotsiaaltoetus 7. töövõimetuspension 2. Toetuse perioodi (nt töövõimetuspensioni puhul), selgitamaks mis aja eest on alus toetusele ja mis aja eest seda välja makstakse. 3. Toetuse summa (EUR), ümardatud lähima kümne euroni. 4. Maksekuupäev Selgitus: üksi elamine, kutsehaigused ja puude olemasolu on teadolevad südamehaiguste riskifaktorid. Uurijad plaanivad analüüsida, kas nende lisamine riskiennustuskalkulaatorisse tõstaks selle täpsust. Tšornobõli likvideerimine, poliitiline repressioon ja kuriteo ohvriks langemine on faktorid, mille seost südamehaigustega pole varem uuritud. Uurijad plaanivad vastata küsimusele, kas need ennustavad südamehaiguste teket. Teoreetiliselt peaks see nii olema, kuna kõik kolm sisaldavad tugevat psühholoogilist stressi. Ka mõõdukat psühholoogilist stressi on varem seostatud südamehaiguste tekkega. Juhul kui need tegurid ennustavad südamehaiguste teket, langetaks andmete analüüsimata jätmine rahvastiku üleselt riskiennustuskalkulaatori täpsust ja statiinravi tõhusust. 11. Kinnistusraamat Taastada kinnistusraamat ja nende reaalosad kolmel ajahetkel (01.01.2012, 01.01.2014. 01.01.2016 kuupäevadega). Kui üks nendest kolmest raamatutest sisaldab omanikke kes on mailitud Siseministeeriumi pseudonüümide loetelus, siis nende omanike kohta soovime järgnevaid andmeid: 1. Sihtotstarve (nt elamumaa 100%) 2. Aadress: Andmete minimeerimise huvides väljastada vaid ADS tasemed 1-3 (maakond, omavalitsus, asustusüksus nt vald, linnaosa) ja mitte väljastada ADS tasemed 4-8 (nt väikekoht, tänav, maja number). 3. Omanik: Omaniku nime ega isikukoode pole vaja jagada. Asendada omaniku info omaniku pseudonüümiga. 4. Reaalosa pindala ruutmeetrites, ümardatud järgnevalt: 0-39m2, 40-49m2, 50-59m2, 60-69m2, ≥70m2. Selgitus: Kirjandus on näidanud, kuidas kinnisvara omamine ja suurema kinnisvara omamine on seotud madalama infarkti riskiga. Seni on teadmata kas kinnistu liik, sihtotstarve ja hägune aadress (nt linn/maakoht) on seotud infarkti riskiga. Uuring vastab neile uurimisküsimustele. 12. Äriregister Analüüsida majandusaasta aruandeid kolmel kalendriaastal (2011, 2013 ja 2015). Kui üks nendest kolmest sisaldab omanikke kes on mainitud Siseministeeriumi pseudonüümide loetelus, siis nende omanike kohta soovime järgnevaid andmeid: 1. Õiguslik vorm (nt Osaühing) 2. Põhitegevusala (EMTAK ja NACE kood) 3. Aadress: Andmete minimeerimise huvides palume mitte jagada aadressi esimest rida (nt tänav, number) ja jagada vaid järgmiseid ridasid (nt linnaosa, linn, maakond, st. ADS tase 1-4). 4. Maksualane info: Maksuvõlg olemas / puudub. 5. Järgnevad andmed soovime nii aruande majandusaastal (2011, 2013 ja 2015) kui ka aruande perioodile eelneval majandusaastal (2010, 2012, 2014). Kõik summad ümardada lähima kümne tuhande euroni: 1. Bilanssi leht: 1. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) / akumuleeritud tulem (rida 660) 2. Aruandeaasta kasum (kahjum) / tulem (rida 670) 3. Omakapital või netovara kokku (rida 700) 2. Rahavoogude leht: 1. Makstud dividendid (rida 336) 6. Tasutud maksud ja töötajate arv eelmises kvartalis (st 2011, 2013 ja 2015 viimane kvartal): 1. Riiklikud maksud (ümardatud lähima tuhande euroni). 2. Tööjõumaksud (ümardatud lähima tuhande euroni). 3. Töötajate arv (kui rohkem kui 7, siis ümardada lähima kümneni. Kui rohkem kui 75, siis ümardada lähima sajani. Kui rohkem kui 750, siis ümardada lähima tuhandeni.) 7. Omanik: 1. Omaniku nime ega isikukoode pole vaja jagada. Asendada omaniku info omaniku pseudonüümiga. 8. Osalus (nt 100%) Selgitus: Kirjandus on näidanud, kuidas varade omamine (sh. dividendide saamine) on seotud madalama infarkti riskiga. Seni on teadmata kas sellele lisaks langetab infarkti riski ka subjektiivne heaolu mis tuleb siis, kui sinu poolt omatud ettevõtte pakub tööd mitmetele inimestele, maksab palju makse, ja/või on ilma makseraskusteta. Samuti uurime interaktsioone ettevõtte tegevusalaga (nt kognitiivsed vs manuaalsed tegevusalad) ja aadressiga (nt linn / väiksem asula) infarkti ennustamises. Lisaks on teadmata kas infarkti ennustab paremini tegelikult välja makstud dividendid (üle-eelmise aasta kasumi arvelt) või lähituleviku ootus järgmise aasta dividendide saamisele (eelmise aasta kasumi arvelt). Uuring vastab neile uurimisküsimustele. Lisa 10.2.1 – Curriculum vitae – Taavi Tillmann (vastutav uurija) Töökohad 01.01.2022–... Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, rahvatervishoiu kaasprofessor (1,00. Koormus ajutiselt 0,60 väikelapse tõttu.) 01.09.2017–31.12.2021 UK Tervise Arengu Instituut; UK Terviseamet; linnavalitsused, rahvatervise arst-resident (0,50) UCL maailmatervise instituut, lektor (0,50) 01.09.2014–31.08.2017 UCL epidemioloogia ja rahvatervise osakond, kliiniline nooremteadur (doktorant) (1,00) 01.08.2011–01.08.2013 Londoni haiglad, nooremarst (1,00) Haridus 2014–2021 Suurbritannia rahvatervise teaduskonna liige (st residentuur lõpetatud). Sh. uuringute eetika ja andmekaitse koolitused ja kompetentsused (vt. https://www.fph.org.uk/media/3450/public-health-curriculum-v13.pdf lk 34, 75) 2014–2018 PhD, sotsiaalepidemioloogia ja rahvatervis, University College London “Psychosocial and socioeconomic factors in the development of cardiovascular disease: a study of causality, international variation, mediation, and prediction in predominantly Eastern European settings” 2013–2014 MSc rahvatervis (tervisemajanduse suund), London School of Hygiene and Tropical Medicine “Alcohol related mortality in the Baltic States” 2005–2011 MBChB, arstiteadus, University of Glasgow 2008–2009 BSc, psühholoogia, University College London Valitud publikatsioonid Tillmann T, Läll K, Dukes O, … Fischer K, Kivimaki M, Bobak M. Development and validation of two SCORE-based cardiovascular risk prediction models for Eastern Europe: a multicohort study. Eur H J. 2020. Tillmann T. New risk prediction models in England may lead to targeted PCSK9 inhibitor treatment, for patients with established cardiovascular disease. Eur J Prev Cardiol. 2020 Tillmann T. Atherosclerotic metabolites: basic science is progressing, so we need to think about clinical implications. Eur H J. 2019;40(34):2897-2898 Hageman S…Tillmann T…Visseren F… Angelantonio ED. SCORE2 risk prediction algorithms: new models to estimate 10- year risk of cardiovascular disease in Europe. Eur H J;2021:42(25):2439-2454 Tillmann T, Vaucher J, Okbay A, … Davey Smith G, Bobak M, Holmes MV. Education and coronary heart disease: a Mendelian randomization study. BMJ. 2017;358:j3542. Tillmann T, Pikhart H, Peasey A, … Steptoe A, Kivimäki M, Marmot M, Bobak M. Psychosocial and socioeconomic determinants of cardiovascular mortality in Eastern Europe: a multicentre prospective cohort study. PLOS Medicine. 2017;14(12):e1002459. Tillmann T, Gibson A, Harrison O, Scott G, Dominiczak A, Hanlon P. A systems approach to medical science may help reveal the individual nature of chronic diseases. Journal of Medical Internet Research. 2015;17(3):e64 Tillmann T, Cavanagh J, Krishnadas R, Petrides KV. Possible rheumatoid arthritis subtypes in terms of rheumatoid factor, depression, diagnostic delay and emotional expression: an exploratory case-control study. Arthritis Research & Therapy. 2013;15(2):R45 Teised jooksvad projektid Digiravim "Activate": Kaalu langetava digiravimi prototüübi arendamine ja testimine 01.10.2021–31.12.2023 32 500 EUR Rahastaja: Activate Health OÜ Sisu: kirjanduse ülevaade ja ärialane nõustamine. Uuritavaid ei osale. Esmatasandi patsiendi virtuaalteenindamise tarkvara arendus ja vastuvõetavuse uuring. 01.04.2023–31.12.2023 29 999 EUR Rahastaja: Certific OÜ Sisu: kvalitatiivne uuring kus oleme teinud intervjuusid 10 tervishoiutöötajaga. Patsiente ei uurita. Lisa 10.2.2. Kaastöötajate CVd: Alljärgnevatest linkidest leiate magistrikraadiga kaastöötajatele CVd. Lisaks kopeerisin ühe kõige relevantsema projekti või kogemuse millel sarnased eetilised ja/või andmekaitsealased aspektid. Soovi korral võime terve CV taotlusesse kopeerida. Otsustasime seda käesolevas taotluses mitte teha, et dokument ei muutuks liiga pikaks. https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/ Kliiniliselt oluliste radade tuvastamine terviseandmetest https://www.etis.ee/CV/Anneli_Uusk%C3%BCla001/est/ Aastatel 2006–2015 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade https://www.etis.ee/CV/Markus_Haug/est/ COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis https://www.etis.ee/CV/Marek_Oja/est/ Eesnäärmevähi ravitrajektoorid Eestis 2012.-2019. a tervisedokumentide põhjal https://www.etis.ee/CV/Elena_S%C3%BCgis/est/ Algoritmid ja tehisintellekt digitaalsete terviseandmete analüüsis Lisa 10.3 – Uuringu meetodi ja andmekaitselised aspektid uuritavatele (mida avaldame aadressil https://tervis.ut.ee/et/teadus) Projekt: E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel Teavitustekst, kuidas Tartu Ülikool selles projektis isikuandmeid töötleb Personaalmeditsiin on loonud mitmed kalkulaatoreid mis ennustavad kes võib tulevikus haigestuda. Need aga ei arvesta sotsiaalmajanduslikke tegureid nagu näiteks kas keegi on töötu või mis on tema haridustase. Kõrgema haridusega inimesed kasutavad selliseid kalkulaatoreid rohkem. See suurendab tervise ebavõrdsust. Antud projekt soovib seda parandada. Mis on uuringu eesmärgid? Peamine uuringu küsimus on, kas sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis leiduvad olemasolevates riigi andmebaasides saavad aidata ennustada kellel tekib südame- ja veresoonkonna haigus? Sellele vastamiseks loome uue riskikalkulaatori, mis ennustab tervete inimeste seas infarkti riski järgmise 10 aasta jooksul. Kuidas me seda teeme? Loome kohort-uuringu ligikaudselt 660 000 Eesti elaniku andmetega. Iga inimese puhul lingime kokku olemasolevaid e- sotsiaalvaldkonna andmeid (sh. Eesti rahvastikuregistrist; töötuna olevate isikute registrist; töötamise registrist; maksukohustuslaste registrist; sotsiaalkaitse infosüsteemist; kinnistusraamatust; äriregistrist). Kui Teie olite 01.01.2023 kuupäevaga vähemalt 46 aastat vana ja kui Te elasite Eestis 2010.date esimeses pooles, siis suure tõenäosusega analüüsime ka Teie andmeid. Olemasolevatest andmebaasidest tuletame mis on Teie rahvus ja haridustase; mida Te tegite 2011.a. jooksul (sh. mis maakonnas elasite, mis oli Teie amet ja sissetulek, kas olite abielus, töötu või saite teatud sotsiaalseid toetusi) ja mis oli Teie varaline seis (kas omasite kinnisvara või ettevõtteid). Kõik need tegurid arvatavasti ennustavad infarkti teket. Peale andmete puhastamist loome uue infarkti ennustamise riskikalkulaatori. Mõõdame kui täpne see on. Teie andmeid töötleme pseudonüümselt kus me ei tea teie isikuandmeid. Tulemusena loodame luua uue haigust ennustava meditsiiniseadme edaspidiseks testimiseks. Uuring loodab illustreerida kuidas vähendada tervise ebavõrdsust, kui sotsiaalsed tegurid on nutikalt integreeritud uute teenuste arendamise protsessi. Mida uuring pakub kodanikele ja kodaniku õigused Selle uuringu jooksul ei suhtle me üldse kodanikega ega patsientidega. Küsime luba kahelt Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt. Peale loa saamist saavad uurijad kätte pseudonüümitud andmed ligikaudselt poole Eesti elanike kohta. Teie ei pea selleks midagi tegema ega luba andma. Kui Te ei soovi, et me Teie andmeid analüüsime, siis palun saatke lühikene avaldus vastutava uurija e-posti aadressile [email protected]. Te võite seda teha ükskõik millal enne uuringu lõppu 31.08.2028. See, kas me Teie andmeid analüüsime või mitte, ei mõjuta Teie õigust saada mis tahes liiki tervishoiu või muid riigi teenuseid. Laiemas plaanis on Teil õigus tutvuda milliseid Teie kohta kogutud isikuandmeid me töötleme, edastada need teisele vastutavale töötlejale ja/või nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Samuti võite nõuda, et peatame Teie andmete töötlemist juhul, kui olete isikuandmete õigsust vaidlustanud või esitanud vastuväite, või kui vajate andmeid oma õigusnõuete esitamiseks. Kuidas me kodanike andmeid töötleme? Vaatame rahvastikuregistrist kes elasid Eestis 2012-2016 vahel. Kui Te elasite Eestis, siis Siseministeerium pseudonüümib Teie andmed. See tähendab, et nad ei avalda teadlastele ei Teie nime, isikukoodi, sünnikuupäeva, täpset aadressi ega kontakt andmeid. Siseministeerium loob Teile uue pseudonime. Siseministeerium loob ka andmevõtme, ehk lühikese tabeli kus on kirjas Teie pseudonimi ja isikukood. Siseministeerium edastab andmevõtme teistele riigi andmekogude omanikele, kes tuvastavad isikukoodi alusel kas Tartu Ülikooli teadlased soovivad Teie andmeid antud uuringus analüüsida või mitte. Teiste andmekogude omanikud edastavad enda poolt pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikoolile. Ülikooli Teadusarvutuse keskuses luuakse spetsiaalne turvaline keskkond kus Teie pseudonüümitud andmed analüüsivad vaid nimetatud uurijad. Andmed hoitakse siin krüpteeritult ja protsesse pidevalt seiratakse, et tagada andmete turvalisus. Kuidas saada rohkem infot? Projekti vastutav täitja on rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann. Ta töötab Tartu Ülikoolis, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis (4. Korrus, Biomeediku, Ravila 19, 50411 Tartu). [email protected] + 372 5342 6963 Ootame jooksvaid küsimusi vahemikus 2023-2028: - Kodanikelt andmete töötlemise kohta; - Tudengitelt ja teadlastelt koostöövõimaluste kohta, ja - Meedialt töö tulemuste ja leidude kohta. Kes vastutab andmete töötlemise eest? Vastutav töötleja on Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu). Isikuandmete töötlemise ja Teie õiguste kohta võite pöörduda ülikooli andmekaitsespetsialisti poole aadressil [email protected]. Kui arvate, et viis, kuidas ülikool töötleb Teie isikuandmeid on vastuolus isikuandmete seadusega, võite pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole ([email protected], 627 4135). Isikuandmete kaitse mõjuhinnang projektile: „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“ Sissejuhatus: miks on seda dokumenti vaja Käesolevas teadusuuringus analüüsime Eesti elanike eriliiki isikuandmeid ja loome riskiennustusmudeleid, mille põhjal avaldame teaduspublikatsioone. Uuringu plaanipärase lõpuni jõudmisel ei ole uuring uuritavaid otseselt mõjutanud. On suur tõenäosus, et selle projekti jooksul loodavad rakendused ja tehtud avastused on aluseks tuleviku uuringutele terviseteenuste optimeerimisel. Selliseid tuleviku rakendused võivad automaatselt profileerida suur hulka inimesi. Selle asemel, et tuleviku projektide riske ja seoseid siit dokumendist kustutada, jätame need halli fondiga nähtavaks. See aitab maandada projektide ülest riski (kus esmase projekti risk avaldub teises). Käesoleva teadusuuringu käigus analüüsime juriidilises mõistes "ulatuslikult" palju uuritavaid (st >5000 inimese eriliiki andmeid). Projekti andmetöötlus on planeeritud ja metoodiline, seega "süstemaatiline". Piiriülest andmetöötlust ei toimu. Oleme teinud kavandatud andmetöötlusele andmekaitsealase mõjuhinnangu ja hinnanud ohte. Selle põhjal leiame, et abinõude rakendamisel on ohtude ilmemise risk niivõrd väike, et uus andmetöötlus tõenäoliselt ei too eendaga kaasa suure ohu teokssaamist (nt. võimaldaks identiteedivargust, rahalist kahju, mainekahju, diskrimineerimist). Lähtuvalt ei plaani uurimismeeskond käesoleva uuringu raames eelkonsulteerida Andmekaitse Inspektsiooniga. (Küll plaanime seda teha jätku-uuringutes mis võivad suure ohu tõenäosust suurendada). Lähtuvalt peab ülikool arvestama andmetöötluse ohte ja dokumenteerima vastavust isikuandmete kaitse (ing. k. GDPR) üldmäärusele. Selle dokumendi kirjutamisel osalesid: - Taavi Tillmann, TÜ rahvatervishoiu kaasprofessor - Nikita Umov, TÜ rahvatervishoiu nooremteadur - Anneli Uusküla, TÜ epidemioloogia professor - Marek Oja, TÜ terviseinformaatika teadur - Tommy Tomson, TÜ infoturbe nõunik - Terje Mäesalu, TÜ andmekaitse peaspetsialist Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest Andmesubjektid on ligikaudselt 660 000 Eesti elanikku, kes 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016 seisuga olid vähemalt 40 aastat vanad. Antud mõjuhinnang kehtib senikaua kuni uuringuks kogutud andmed hävitatakse. Kõige hiljem toimub see vahetult enne projekti lõppemist (31.08.2028) või varem, kui uuringu projekti eesmärgid saavutatakse enne projekti tähtaja lõppu. Toome välja, et analüüsis kasutatakse pseudonüümsel kujul e-terviseandmeid ja sotsiaalandmed. Iga terviseandmebaasiga kaasneb teoreetiline ja maandamatu isikutuvastuse risk. Nimelt, äärmiselt kogenud ja lisaandmetega varustatud väärkasutaja, teatutud pingutuste tulemusel võib terviseandmetest isikuid tuvastada. Isikutuvastuse risk tõuseb iga lisatud andmebaasiga. Käesolev projekt lisab e-terviseandmetele veel 13 andmebaasi. Vaatamata eelpoolmainitule, on praktiliselt võimatu isikutuvastust teostada tulenevalt kasutusolevatest riskimaandus meetmetest. Järeldused: Selles projektis on kasutusel tõhusad riskimaandamise mehhanismid (sh andmevõtit ei saa avada ükski Ülikooli töötaja; analüüs toimub eriti sensitiivsete andmete analüüsimise keskkonnas, millele on raskendatud füüsiline ja virtuaalne ligipääs ja kus iga analüüs salvestatakse. Analüüs tuvastas, et peamine jääkrisk, mida annab veel maandada pole mitte tehniline vaid andmekildudele ligipääsu omavate inimeste käitumine. Lähtuvalt, plaanime rohkem suhelda ja koolitada projektiga seotuid inimesi, et nad mõistaks ja langetaks projektiga seotud andmekaitse riske. Täpsemad riskid, mis tuvastati andmekaitse mõjuhinnangu läbiviimise tulemusena on: Riski Riski nimetus Riski Ettepanek riski maandamiseks nr tase 1 Andmete kasutamine muuks otstarbeks 1: Maandada, kasutusele võtta näost-näkku ennetavad kui esialgselt kogutud. See muudab Madal vestlused alluvatega; tagada õige eeskuju; keelata, taunida siseringi kultuuri ja/või andmeid ja proportsionaalselt karistada andmete kasutamine muuks avalikustatakse. Ei tuvasta uuritavaid. otstarbeks, kui esialgselt kogutud. 2 Tundmatu isik saab ligipääsu kõigile 1: Aktsepteerida andmetele. Ei tuvasta uuritavaid Madal 3 Uurija või tundmatu isik suudab tuvastada 1: Aktsepteerida mõned üksikud uuritavad (näiteks Madal kõrvutades lisa andmebaasidega mis pole kooseisus). Võimalik kahju uuritavale. 4 Üks üheksast andmevõtme võimalikest 1: Maandada: Hoiatada kõiki andmevõtme avajaid, et nad ei avajatest suudab endale saada piisavalt Madal tohi andmeid üksteisele saata ja selle tagajärgedest. Nad andmebaase teistelt omanikest, misläbi peavad saatma vaid Tartu Ülikoolile, kes ei saa võtit ise. suudab ta kiiresti tuvastada kõik uuritavad. Võimalik kahju uuritavatele. 1. Sissejuhatus Tartu Ülikool on Eesti suurim ülikool, avaldades üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest. Antud projekti käigus saavad magistritööd teha kaks magistranti ja doktoritööd teha üks doktorant. Seotud ja laiem teadustöö toimub pseudonümiseeritud kujul kolmes instituudis: arvutiteaduse instituut keskendub andmete puhastamisele ja eeltöötlemisele; peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut keskendub andmete lõpp-töötlemisele rahvatervise aspektist. 1.2 Mõjuhinnangu läbiviimisest Mõjuhinnang viidi läbi ajavahemikul 01.01.2022-01.11.2023, hõlmates vaid neid andmeid, mida analüüsitakse kuni 31.08.2028.a. projektis „E-sotsiaalandmete kasulikus südame- veresoonkonna haigustekke ennustamisel“ Kasutasime riskipõhist meetodit, tuginedes AKIe näidisele. 2. Projektipõhise Infosüsteemi kirjeldus Kõik analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). 2.1 Kasutajaks registreerimine: Analüüsi käigus kasutatavasse SAPU keskkonda luuakse spetsiaalsed ja eraldiseisvad kasutajakontod ainult projektijuhi taotlusel ja heakskiidul vastavalt vajadusele. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. 2.2. Isikuandmete allikad: Projekt lisab teadusarvutuste keskusesse uusi eel-pseudonüümitud andmebaasi ja seob need unikaalse/individuaalse pseudonüümiga. 2.3. Andmejoad: Projekti andmete liikumise kokkuvõtte on näidatud allolevas joonises: Teadaolevad turvameetmed:  Andmete edastamiseks sõlmitakse leping iga andmekogu omaniku ja Tartu Ülikooli vahel. Andmete edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt.  Analüüsiks kasutatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavat sensitiivsete andmete privaatset uurimiskeskkonda (SAPU), millele on piiratud ligipääs vaid eetikaloal loetletud uurijatele. Kasutusel on füüsilise ja infotehnoloogilised turvameetmed, mida on täpsemalt kirjeldatud punktis 6.1 Süsteemi kasutusotstarve: Sensitiivsete andmete privaatne uurimiskeskkond (SAPU) on Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt spetsiaalselt loodud ja pakutav andmetöötluskeskkond, kus analüütikud saavad töötada tundlike andmete kallal, vähendades võimalikku andmete volitamata kopeerimist, ülekandmist või masinatest välja võtmist, pakkudes kõrgemat turvaklassi kui tavaline suure jõudlusega arvutusklaster. SAPU kõrgetasemeline arhitektuur SAPU andmevärav Kuna analüütikud vajavad võimalust SAPU masinasse viia andmeid, skripte ja muud teavet ning samuti on vajalik SAPU masinast andmeid välja viia, siis on kasutusele võetud S3 Object Storage põhised eeskirjad kolme kaustaga: Graafiline kasutajaliides RDP või masina avalikustamine internetis kätkeb endas mitmeid infoturbe riske ja nende maandamiseks on kasutusele võetud puhverserver. Kasutatakse avatud lähtekoodiga tehnoloogiat Apache Guacamole. Autentimine ja autoriseerimine SAPU’l on eraldiseisev LDAP server, millega luuakse ühendus identiteedi ja juurdepääsu haldamiseks. 3. Isikuandmete töötlemise toimingud Sissejuhatus (kes mis andmed töötleb): Laiemas vaates (enne ja pärast käesolevat projekti) Eesti riik ei analüüsi elanike e-tervise- ja e-sotsiaalandmeid, et hinnata haigustekke riski ega paku neile sekkuvaid teenuseid. Käesolev projekt on osa laiemast ambitsioonist seda saavutada. 3.1 Isikuandmete kogumine 3.1.1. Andmesubjektid: Uuringusse kaasatakse kõik, kes olid kas 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016 seisuga Eesti elanikud ja vähemalt 40 aastat vanad. 3.1.2. Andmebaasid: Kes kontrollib, kas Omanik / Volitatud Andmebaasi Andmete liigitus: isikuandmete Vastutav töötleja töötleja (lühendatud) nimi Pseudonümiseeritud ... töötlemise seaduslikud nõuded ja tingimused on täidetud Tervisekassa Raviarved ...eriliiki isikuandmed Tervisekassa Digiretseptid ...eriliiki isikuandmed TÜ IEK, tulenevalt Tervisekassa Kindlustatud isikud ...eriliiki isikuandmed isikuandmekaitse seadusest §6(4) Sots. ministeerium TAI Surma põhjuste register ...eriliiki isikuandmed Sots. ministeerium TÜK Müokardiinfarktiregister ...eriliiki isikuandmed Siseministeerium Rahvastikuregister ...eriliiku isikuandmed Eesti Töötukassa Töötute isikute register ...tundlikud isikuandmed Registripidaja ise hindab, otsustab ja Sots. kindlustusamet Sotsiaalkaitse infosüsteem ...tundlikud isikuandmed selgitab Uurijatele, millise seadusel alusel Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslaste register ...tundlikud isikuandmed andmeid tohib väljastada ja kas selle seaduse Maksu- ja Tolliamet Töötamise register ...isikuandmed nõuded ja tingimused on täidetud. Eetikakomitee või AKI Justiitsministeerium Kinnistusraamat ...isikuandmed kooskõlastust pole ilmtingimata vaja. Justiitsministeerium Äriregister ...isikuandmed 3.1.3. Andmekooseisud: Vt. Lisatud avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt (TÜIEK BigHeart 6.doc, lk 21-25) 3.1.4. Andmekogumise protsess Uurijad kasutavad turvalisuse huvides vaid pseudonüümitud andmeid. Isikustatuid andmeid (sh isikukoode) töötlevad vaid andmete omanikud (st kas vastutavad töötlejad nagu ministeeriumid ja riigiametid või nende poolt volitatud töötlejad nagu TAI). Seda tehakse seepärast, et ülikoolile edastatavatest pseudonüümsetest andmetest eemaldada isikud, kes ei kuulu analüüsitavasse valimisse (ehk n-ö mittekattuvad isikud). See samm lähtub andmete minimiseerimise printsiibist Teostamiseks on vaja, et üks valimi koostaja looks andmevõtme tabeli valimisse kuuluvate isikukoodide ja vastavate pseudonüümidega. See esmane asutus edastab andmevõtme kõigile teiste andmebaasi omanikele. Praktilistel kaalutlustel on lihtsam, kui andmevõtme edastamisega tegeleb uurimismeeskond. Selleks, et uurimismeeskond ei pääseks andmevõtmele ligi, krüpteerib valimi koostaja andmevõtme nii, et seda saab avada vaid nimetatud andmebaasi nimetatud töötaja. See samm tõstab turvalisust. Rahvastikuregistri omanik (siseministeerium) pseudonüümib andmed (sh eemaldades nimed ja isikukoodid, asendades sünnikuupäeva vanusega), loob igale inimesele projektipõhise pseudonüümi ja väljastab pseudonümiseeritud andmed Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele. Siseministeerium loob eraldi faili ehk andmevõtme, mis sisaldab loetelu valimis olevate inimeste isikukoodidest ja pseudonüümidest. Andmevõti edastatakse krüpteerituna Tartu Ülikooli uurimismeeskonnale. Krüpteering on teostatud nii, et antud tabelit saavad dekrüpteerida ainult seitse nimetatud isikut üheksast riigiasutusest (st Eesti Töötukassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tervisekassa, TAI, Tartu Ülikooli kliinikum). Peale seitse isiku nime kooskõlastamist edastavad uurijad need üheksa nime siseministeeriumile. Keegi teine (sh antud taotluses loetletud uurijad ja muu personal TÜ teadusarvutuste keskuses) andmevõtit dekrüpteerida ja avada ei saa. Seega ainsad inimesed, kes näevad ja töötlevad isikukoode, on seitse andmebaasi omaniku esindajat. Uurimismeeskond täidab seejärel sekretäri funktsiooni ja edastab andmevõtme teiste andmekogude omanikele ja volitatud andmetöötlejatele. Seeläbi koordineerib Tartu Ülikooli uurimismeeskond andmete väljastamist erinevatest allikatest samade pseudonüümidega ilma ise andmevõtit avamata. Andmevõtme alusel tuvastavad teised andmekogude omanikud, kes on uuringu valimis ja kes mitte. Teistest andmekogudest edastatakse vajalikud andmeväljad pseudonüümsed kujul (sh koos sotsiaalministeeriumi poolt edastatud pseudonüümiga, aga ilma isikukoodideta) Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusesse. 3.1.5. Andmete ühildamine ja ühendamine. Tartu Ülikooli uurijad kasutavad pseudonüümi, et linkida kokku pseudonümiseeritud andmebaasid. TÜ uurijad ei saa avada andmevõtit ega näha isikukoode. 3.1.7. Andmete muutmine, lisamine Projekti käigus me ei kontakteeru uuritavatega ega paku neile aktiivselt võimalust oma andmeid muuta, täiendada või lisada. (Küll on see võimalus uuritavatel siiski olemas, vt 3.3.5) 3.1.8. Kuidas tagatakse andmete ajakohasus? Andmeid ei värskendata. Selle asemel keskendub projekt küsimusele: „kui kasulikud on ühe ajahetke andmed“ ja vastab sellele küsimusele eri ajahetkete lõikes. 3.1.9. Andmesubjekti nõusolek Andmesubjektilt ei küsita nõusolekut. Töötlemine toimub Isikuandmete kaitse seaduse §6 alusel (Isikuandmete töötlemine teadusuuringu vajadusteks). 3.1.10. Nõusoleku tagasivõtmine Uuritavate aktiivne teavitamine ei ole praktiliselt teostatav, mistõttu on uuringalane teave leitav aadressil https://tervis.ut.ee/et/teadus. Seal on teavitatud uuritavatel ka võimalik uuringumeeskonnale kirjutada, et nende andmeid uuringus ei kasutataks. 3.2. Isikuandmete säilitamine Kõik andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses vastavas projekti põhises kaustas, millele on juurdepääs vaid eetikaloal mainitud isikutel. Vajadusel säilitatakse andmed krüpteeritud kujul. 3.2.1. Säilitamise tähtajad Kõik algandmed ja tuletatud andmed kustutatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Seda otsust seirab Vastutav täitja kaasprofessor Taavi Tillmann, kes igakuiselt hindab kas projekti eesmärgid on täidetud või mitte. Andmete kustutamise käigus kustutatakse ka kõik andmete varukoopiad. 3.2.2. Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed (ISKE) Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus järgib infrastruktuuri haldamisel ISKE M taseme nõudeid. Andmeid ja vaheandmeid hävitatakse vajadusel vastavalt ISKE H turbeastmega andmete hävitamise nõuetele. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus käsitleb kõiki teenuse pakkumise käigus teatavaks saavaid/käsitletavaid andmeid konfidentsiaalsetena. Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ määruse ja „Eesti infoturbestandard“ määrusega on Tartu Ülikool ja ka Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus kohustatud järgima Eesti Infoturbestandardit ning regulaarselt läbi viima Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi läbima vähemalt 3 aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka tegutsetakse. 3.2.3. Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist?  Andmetest tehakse regulaarseid varukoopiaid.  Regulaarselt teostatakse serverite turvatestimist, uuendamist ja seiramist.  Serverid on varustatud katkematu toiteallikaga (UPS).  Kasutusel on füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed, mis takistavad selleks volitamata isikute füüsilist juurdepääsu serveritel.  Kasutajal puudub SAPU keskkonnast juurdepääs internetile.  Kasutajal puudub SAPU keskkonnas õigus installeerida programme.  SAPU keskkonda saavad siseneda ainult selleks vastavaid õigusi omavad kasutajad.  Kasutajaid juhendatakse ja koolitatakse SAPU keskkonna kasutamise osas. 3.2.4. Logid, turvakoopiad. Andmete töötlus toimub SAPU keskkonnas, mis rangelt piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõiki kasutajate tegevusi. Logitakse kõik kasutaja tegevused SAPU keskkonnas ning lisaks salvestatakse jooksval ka kasutaja ekraanipilti (video). Kasutajad on logidest ja ekraanipildi salvestamisest teadlikud ning see toimib ka heidutava meetmena. Andmetest tehakse üks kord nädalas regulaarseid varukoopiad vastavalt Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse varundamise korrale. Varundamine toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses). Varukoopiad on spetsiaalselt krüpteeritud, alles hoitakse viimast kolme varukoopiat. Varukoopiate tegemisel kasutatakse inkrementaalset varukoopiat ja on tagatud, et eelnevaid varukoopiaid ei ole võimalik muuta. 3.2.5. Arhiveerimine Projekti raames toimub andmete varundamine, kuid ei toimu andmete arhiveerimist. 3.2.6. Arhiiviväärtusega andmed: Antud projektis puuduvad. Projekt arhiveerib kõik riskiennustusmudelid, R-koodi skriptid ja muud tööriistad, mis võivad osutuda kasulikuks sarnaste projektide teostamisel tulevikus. 3.3. Isikuandmete kasutamine 3.3.1. Millal ja kelle poolt andmeid kasutatakse? Andmetele on juurdepääs ja andmeid kasutavad vaid eetikaloal loetletud uurijad. Nad kasutavad neid alates sellest hetkest millal esimesed andmed laekuvad Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusesse (nt 01.10.2023) kuni projekti lõppemiseni (hiljemalt 31.08.2028 või varem kui kõik projekti eesmärgid on varem saavutatud). 3.3.2. Kuidas andmeid kasutatakse Andmed laekuvad Ülikooli vaid pseudonüümitud kujul ja neid kasutatakse vaid teaduslike analüüside tegemiseks ja riskikalkulaatori loomiseks, alati pseudonüümitud kujul. Seda tehakse R-i keskkonnas Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses. Täpsemad sammud on siduda kõik andmebaasid omavahel ja analüüsida millised e-sotsiaaltegurid ennustavad südame- ja veresoonkonnahaiguste teket. 3.3.3. Päringute tegemine ja andmete lugemine Uuringu jooksul ei tehta päringuid üksikindiviidide andmete kohta ja ei loeta selliseid andmeid. 3.3.4. Kättesaadavaks tegemine. Avalikustamine Andmeid ei tehta kättesaadavaks ja ei avalikustata. 3.3.5. Juurdepääs andmetele ja kättesaadavuse piiramine Andmetele saavad ligi vaid eetikaloal loetletud uurijad. 3.3.6. Kuidas andmesubjektil on võimalik saada väljavõte andmetest, mida tema kohta on kogutud? Mis kujul see väljavõte antakse? Kas ta saab ebatäpseid andmeid parandada? Andmesubjekt saadab vastava avalduse vastutava uurija e-postile. Uurita täpsustab temaga, kas ta annab nõusoleku, et seni pseudonüümsetes andmetes (kus me ei saa teda tuvastada) soovib ta vaid ennast üksinda tuvastada. Kui vastavalt allkirjastatud avaldus on laekunud, esitab vastutava uurija antud kodaniku isikukoodi rahvastikuregistri omanikule (Siseministeerium) kes on ainus kes saab avada andmevõtit. Siseministeerium leiab vastava kodaniku pseudonüümi ja edastab selle Tartu Ülikooli vastutava uurija (Taavi Tillmannile). Vastutav uurija siseneb Teadusarvutuse keskusesse, tuvastab kõik andmed mis on seotud antud andmevõtmega ja kopeerib need sobivasse formaati (nt XLS ja/või PDF). Väljavõtte antakse uuritavale eelistatud PDF formaadis, eeldusel, et formaadi vahetus ei vähenda oluliselt andmete arusaadavust. Vastavalt uuritava eelistusele võib andmevahetus toimuda kas e-kirja või posti teel. Juhul kui uuritav soovib ebatäpsete või eksitavaid andmeid parandada, siis eelisjärjekorras proovime seda üheskoos parandada algandmetes (nt soovitame uuritaval siseneda rahvastikuregistrile, kirjutame tema perearstile vms.), mida peegeldame ka meie andmetes. Kui see osutub võimatuks, parandame andmeid vaid meie andmetes ja selgitame uuritavale miks algandmed jäid muutmata. 3.3.7. Kuidas välditakse loata või ebaseadusliku juurdepääsu eest? Andmete töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete analüüsiplatvormil (SAPU, https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/) vaid selleks uuringuks ülesseatud virtuaalserveril, mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõigi kasutajate tegevust. Andmetele ligipääs on piiratud üksnes käesolevas taotluses nimetatud uurimisgrupi liikmetele. Vältimaks juhuslikke rünnakuid internetist, on kõik kasutatavad serverid kättesaadavad ainult Tartu Ülikooli sisevõrgust. Servereid haldab Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskus, mille turvameetmeid ja protsess on hinnatud ISKE-M tasemele. Loata juurdepääs on teoreetiliselt võimalik vaid siis, kui kõrvaline isik saab administraatori õigustes juurdepääsu Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuurile, suudab luua fiktiivse konto, teab täpselt millise alamkaustaga seda siduda, saab juurdepääsu ja oskab seejärel pseudonüümsetes andmetes orienteeruda. Juhul kui selline isik peaks üritama tuvastada ühte isikut isikutasandil peaks ta tegema suure hulk analüüse, raporteid ja võrdlusi (eelistatud teiste väliste andmebaasidega mida tal oleks sisuliselt võimatu isikutasandil siduda), mis võtaks palju aega. Uuringu meeskond teostab regulaarseid auditeid, et millised kasutajatunnused on antud kataloogile sisse pääsenud. Kui uued või tundmatud kasutajatunnused seal ilmnevad, see tõstatab häiret uurimaks kas ebaseaduslik juurdepääs võis toimuda. Juhul, kui parasjagu ei toimu aktiivset analüüsi faasi, siis on SAPU keskkond välja lülitatud ja keskkonnale ei pääse keegi juurde. 3.4. Isikuandmete edastamine 3.4.1. Kas andmeid edastatakse? Vastutav töötleja (Tartu Ülikool) ei edasta andmeid kolmandatele isikutele, asutustele või riikidesse. 3.4.2. Kas andmesubjekt saab taotleda oma andmete ülekandmist teisele töötlejale. Ei, kuna andmesubjekt ei esitanud isikuandmed omaenda nõusoleku alusel ja töötlemine pole vajalik lepingu täitmiseks. Lisaks ei ole me teadlikud teistest töötlejatest kes suudaksid teha vastavat töötlemist. 3.5. Isikuandmete kustutamine 3.5.1. Millal ja kuidas andmeid kustutatakse? Kõik algandmed ja tuletatud andmed kustutatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Kustutamist teostab Teadusarvutuse keskuse meeskond koostöös vastutava uurijaga (Taavi Tillmann), et tagada permanentne ja pöördumatu kustutamine. 3.5.1. Hävitamine, blokeerimine Kõik algandmed ja tuletatud andmed hävitatakse kas 31.08.2028 või enne seda juhul kui projekti eesmärgid on varasemalt täidetud. Projekti käigus ei teki paberdokumente ning andmeid ei trükita välja. 3.5.2. Kas andmesubjekt ise saab kasutada õigust taotleda oma andmete kustutamist (õigus „olla unustatud“)? Jah. Vastav protsess on just nagu kirjeldatud ülaltoodud sammus 3.3.6 3.5.3. Ebaõigete andmete muutmine või kustutamine? Antud projekti käigus me ei kontakteeru uuritavatega ega paku võimalust neil andmeid kontrollida muuta, täiendada, lisada või kustutada. 3.5.4. Kustutamise dokumenteerimine (logi selle kohta). Andmete kustutamise dokumenteeritakse ja andmete kustutamise kohta koostatakse andmete kustutamise akt. 4. Isikuandmete töötlemise eesmärgid 4.1.1. Töötlemise eesmärgid Antud projekti eesmärgid on: 1) Tuvastada milline kogum e-sotsiaalandmeid kõige paremini ennustab südame veresoonkonna haiguste (SVH) 10.a. teket tervete inimeste seas? 2) Analüüsida, kas ülaltoodud ennustust on sama täpne teha kasutades selleks kas 01.01.2012, 01.01.2014 või 01.01.2016. hetkel kogutud andmeid? 4.1.2. Kas ja kuidas eesmärkidele vastavus tuvastatakse organisatsiooni poolt enne andmete kogumist või andmete kogumise ajal? Esimeses faasis, enne andmete kogumist enamik andmebaaside omanike käest tuvastatakse vastavus andmete ja eesmärkide vahel seeläbi, et taotlus peab saama Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poolt kooskõlastuse. Nemad hindavad nad isikuandmete kasutamist kõigist mainitud andmebaasidest. 4.1.3. Kuidas tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes neil eesmärkidel, milleks neid kogutakse? Kõik uurimisgrupi liikmed on kas lepingulised Tartu Ülikooli töötajad, kelle töölepingus sisaldub muuhulgas konfidentsiaalsusklausel ja kel on sarnaste uuringutega varasem kogemus või üliõpilased, kellega sõlmitakse konfidentsiaalsusleping. Kõigile uurimisgrupi liikmetele on selgitatud uurimistöö sisu, andmekaitse- ja eetikanõudeid. Sealhulgas selgitatakse liikmetele, et teistel eesmärkidel andmeid töödelda ei tohi (ja kuidas vastava soovi korral saame esitada lisa taotlusi eetika komiteedele). Uurimistöö läbiviimisel lähtutakse muuhulgas Tartu Ülikooli juhendist “Andmekaitse teadustöös" (https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=196183311). Valdav osa uurimismeeskonnast omab varasemat sarnase sisuga terviseuuringute läbiviimise kogemust kus oleme andmeid töödelnud vaid kokku lepitud eesmärkide raames. 4.1.4. Kas andmeid töödeldakse ka muul viisil, mis on esialgsete töötlemise eesmärkidega vastuolus? Ei 4.2. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus 4.2.1. Mis põhjustel töödeldakse andmeid töötlemise eesmärkide saavutamiseks just sel viisil nagu seda praegu tehakse? Kas eesmärkide saavutamiseks on võimalik andmeid töödelda ka mõnel muul viisil? Kas on olemas lihtsam viis (tavaliselt see tähendab ka vähem riski põhjustav) eesmärkide saavutamiseks? Oluline on siin täpselt ja argumenteeritult selgitada, miks andmeid töödeldakse just sel viisil ja sellises ulatuses! Kokkuvõtteks, andmete laiuse ja sügavuse valik tuleneb uurigu eesmärgist ja vajalikus valimimahust. Südame- ja veresoonkonna haigustel on mitmeid riskitegureid. Sellest tulenevat võib mõne olulise riskiteguri arvestamata jätmine viia ekslike uurimistulemusteni Detailsemalt, kaalusime mitmeid erinevaid lahendusi enne käesoleva töötlemise plaani valimist. Muu hulgas: Kaalusime varianti analüüsida igat andmebaasi ükshaaval ning omavahel sidumata. See võimaldaks hinnata teaduskirjanduses kirjeldatud riskitegurite olemasolu andmebaasides. Selline lähenemine ei võimalda uurijatel südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid tuvastada. Kaalusime varianti, et iga üks sotsiaalandmebaas on seotud vaid ühe tervise andmebaasiga aga mitte üksteisega. See võimaldaks tuvastada üksikute riskitegurite riskisuhteid haigustekkele. Kuna riskitegurid on omavahel korreleerunud, siis oleks need riskisuhteid kallutatud ülespoole (st tegelik riskisuhe oleks madalam). Kallutatud riskitegurite lisamine ühte riskiennustusmudelisse on praktiliselt võimatu kuna see ülehindaks riski mitmekordselt (kui mitte enam) ja suurendaks ebatäpsust eri gruppide vahel viisil, mida ei ole võimalik ennustada ega korrigeerida. A) Kaalusime varianti, kus osa andmete hägustamisest ja sidumisest teostab Tartu Ülikooli asemel Statistikaameti teadlase keskkond. Paraku vastasid nemad, et nende keskkond on liiga väike (kuni 20GB) meie projekti otstarbeks (vajame ca 900 GB). Lisaks on OMOPi tarkvara teisaldamine Tartu Ülikoolist mujale keerukas protsess, mis ei pruugi olla praktiliselt teostatav. B) Kaalusime varianti, kus andmed kunagi ei tooda kokku aga analüüs toimub nn födereeritult (ingl k federated learning) (st saadetakse igale andmebaasi omanikule analüüsimiseks). Paraku ei ole selline tarkvara meie teada kasutuses, mis võimaldaks meil jooksutada analüütilist koodi, mis ühe tehinguga optimeeriks parameetreid üle 13. andmebaasi. Isegi kui see oleks tehtav, kõige mahukam samm on e-tervise andmete teisaldamine OMOP formaati mis käesoleval hetkel on teostatav ainult Tartu Ülikoolis. Ilma OMOPi formaadita on e-tervise andmed selle projekti eesmärkide vaatenurgast igati kasutuskõlbmatud. 4.2.2. Minimaalsuse põhimõte (andmeid kogutakse üksnes ulatuses, mis on vajalik andmetöötluse eesmärkide täitmiseks) Kuigi andmekooseis paistab pikk, tegelikult on seal igal andmeväljal otsene vajadus, et täita ühte kolmest funktsioonist: 1) Tuvastada võimalikult täpselt, kes on uuringu algul haige, kas neil on südamehaigust- ennustavaid kaasnevaid haigusi, ja kas neil tekib südamehaigus uuringu jooksul. Kui siinkohal lubada ebatäpsust (mis küll langetaks isiku tuvastamise ohtu), suurendab see tõenäosust, et loodud riskikalkulaatori abil sekkuvaid ravimeid soovitatakse välja valedele inimestele. 2) Tuvastada võimalikult täpselt südamehaiguse riskitegureid, mis kirjanduses alusel on võivad ka Eestis teoreetiliselt ennustada südamehaiguse teket. Kui siinkohal valida vähem riskitegureid (mis küll langetaks isiku tuvastamise ohtu) siis paralleelselt suurendaks see loodud riskikalkulaatori ebatäpsust ja võimalust, et jätku uuringud soovitavad sekkumist ravimitega valedele inimestele. 4.2.3. Täpsus, täielikkus ja ajakohasus Vt. "3.5.3. Ebaõigete andmete muutmine või kustutamine". Kasutame puuduvate andmete puhul asjakohased meetodeid (sh puuduvus, kui haiguse ennustaja, ja/või puuduvate andmete imputeerimine, vastavalt puudumise mustrile). Teades, et andmete kvaliteet paraneb ajas uurime, kas riskikalkulaatorite täpsus tõuseb, kui neid luua hilisemal aastal (2014) vs. varasemal aastal (2012). Me teame, et algandmed ei pruugi olla täpsed. Samas kui kõrvutada selliste andmete alusel teenuse pakkumist olemasolevaga, kus me sisuliselt eeldame, et me ei tea mitte midagi ühegi elaniku kardiovaskulaar riski kohta (st. AUROC=0.50) ja ei paku kellelegi mitte midagi, siis sellise madala referentspunktiga võrreldes usume, et ka osaliselt ebatäpsete andmete pealt haiguste ennustamine võib pakkuda märkimisväärset täpsuse tõusu. Teisisõnu, isegi osaliselt täpsete andmete puhul näeme, et klaas on ikkagi pooltäis võrreldes tühja klaasiga. 5. Riskid Riski Riski nimetus Riski Riski Riski tase Ettepanek riski maandamiseks number tõenäosus mõju 1 Andmete kasutamine 3: Võimalik 1:Vähe- 1: Madal Maandada, kasutusele võtta näost- muuks otstarbeks kui tähtis näkku ennetavad vestlused esialgselt kogutud. alluvatega; tagada õige eeskuju; See muudab siseringi keelata, taunida ja proportsionaalselt kultuuri ja/või andmeid karistada andmete kasutamine muuks avalikustatakse. Ei otstarbeks, kui esialgselt kogutud tuvasta uuritavaid. 2 Tundmatu isik saab 1: Harva- 3: 1: Madal Aktsepteerida ligipääsu kõigile esinev Mõõd- andmetele. Ei tuvasta ukas uuritavaid 3 Uurija või tundmatu isik 1: Harva- 4: Suur 1: Madal Aktsepteerida suudab tuvastada esinev mõned üksikud uuritavad (näiteks kõrvutades lisa andmebaasidega mis pole kooseisus). Võimalik kahju uuritavale. 4 Üks üheksast 1: Harva- 4: Suur 1: Madal Maandada: Hoiatada kõiki andmevõtme esinev andmevõtme avajaid, et nad ei tohi võimalikest avajatest (praktiliselt andmeid üksteisele saata ja selle suudab endale saada võimatu) tagajärgedest. Nad peavad saatma piisavalt andmebaase vaid Tartu Ülikoolile, kes ei saa võtit teistelt omanikest, ise. misläbi suudab ta kiiresti tuvastada kõik uuritavad. Võimalik kahju uuritavatele. Riskiennustuskalkulaat Väljaspool Seda hilisemat riski maandab teaduslik protsess (st. peer or pole päriselus nii skoopi. review) pluss hiljem loodava tehnoloogia seejärgne hindamine täpne nagu arvame, regulaatorite, rahastajate ja tervishoiuteenuste osutajate poolt. selle omadused või Käsitleme neid riske jätku-projektides. protsess ei meeldi uuritavatele jne. 6. Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed Kirjelda üldiselt, kuidas organisatsioonis tegeletakse riskide vältimisega. Kas sellega tegeleb konkreetne ametikoht jms. Organisatsioonis vastutab riskide vältimise eest Vastutav uurija (Taavi Tillmann). Ta saab abi ja sisendit kolleegidelt, ülemuselt ja vajadusel ülikooli siseauditi büroo andmekaitse spetsialistidelt. Tartu Ülikoolis on riskide vältimise aluseks riskianalüüs, mida tehakse igas vajalikus valdkonnas / teemas / projektis ning selle eest on vastutav vastava valdkonna / teema / projekti esindaja. Riskianalüüsi käigus:  kirjeldatakse võimalikud riskid,  hinnatakse iga riski tõenäosust ja võimalikku mõju,  vastavalt riski tõenäosusele ja võimalikult mõjule määratakse riski tase,  vajadusel kirjeldatakse riskide kontrollimise ja maandamise tegevused. Regulaarseid riskianalüüse viiakse läbi vastavalt vajadusele. Antud projektis vastutab riskide vältimise ja vajalike meetmete rakendamise eest Vastutav uurija (Taavi Tillmann), kes saab vajadusel abi Tartu Ülikooli siseauditi büroolt. Füüsilised turvameetmed Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril:  Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.  Erinevad ressursid on eraldatud võrgu tasandil.  Töötajaid koolitatakse järjepidevalt.  Kõik võrguseadmed ja serverid asuvad Tartu Ülikooli majutatud suletud andmekeskustes.  Andmekeskustes kasutatavad tulekustutussüsteemid toimivad automaatselt, on gaasipõhise lahendusena ning on ette nähtud andmekeskustes kasutamiseks.  Andmekeskustes ei hoita kergestisüttivaid või tuleohtlikke esemeid.  Andmekeskuste konstruktsioonides ja sisustuses on viidud miinimumini süttivate materjalide, nagu puu, tekstiil ja süsteetilised materjalid kasutamine.  Andmekeskused on kaitstud uputuste ja veekahjustuste eest.  Andmekeskustes on tagatud optimaalne temperatuur ja õhuniiskus.  Andmekeskused on kaitstud sissemurdmise ja volitamata sisenemise eest.  Füüsiliselt pääsevad andmekeskusesse nimelist (personaalset) juurdepääsuõigust omavad isikud.  Isikliku juurdepääsuõigusega isikud pääsevad andmekeskusesse kas võtme või töötõendi ja valvekoodi abil.  Ilma isikliku juurdepääsuõiguseta isikutel on võimalik andmekeskusesse siseneda üksnes andmekeskusesse juurdepääsu omava isiku juuresolekul.  Andmekeskuste turvalisuse tagamiseks kasutatakse tehnilist valve- ja läbipääsusüsteemi ning videovalvet.  Valve- ja läbipääsusüsteem salvestab andmed juurdepääsukaartide kasutamise ja valvestamise kohta.  Andmekeskused asuva kahe tulekindla ukse taga, mida saab avada vaid isikliku kiipkaardiga või spetsiaalse võtmega.  Andmekeskused on elektroonilise valve all ning andmekeskusesse sisenemisel tuleb elektrooniline valve isikliku koodi abil deaktiveerida.  Andmekeskuse elektroonine valve on deaktiveeritud ainult siis, kui keegi asub füüsiliselt andmekeskuses, on sinna sisenemas või sealt lahkumas.  Kõik andmekeskusse sisenemised ja elektroonilise valve desaktiveerimised/aktiveerimised logitakse.  Tuleohutuse tagamisel järgitakse Ülikooli tuleohutuseeskirju.  Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles). Infotehnoloogilised turvameetmed Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril SAPU keskkonnas, kus:  Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.  Teostatakse regulaarselt serverite testimist, uuendamist ja seiramist.  Haavatavuste tuvastamiseks kasutatakse seiramist, masinõpet ning ka erinevaid läbistusteste. Muuhulgas kasutatakse haavatavuste tuvastamiseks ka juba olemasolevaid haavatavuste tuvastamise tarkvarasid (N: Nessus) ning jälgitakse järjepidevalt erinevaid haavatavuste nimekirju. Lisaks Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele skaneerib Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse avalikult kättesaadavaid ressursse ka CERT-EE.  Erinevad ressursid on eraldatud kasutajaõiguste tasandil.  Õiguste määramisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest ja vaikimisi administraatori juurdepääsu ei võimaldata.  Servereid skaneeritakse regulaarselt ja jooksvalt jälgitakse ka võrguliiklust.  Vaikimisi on keelatud kõik tegevused, mis ei ole otseselt vajalikud töö tegemiseks.  Kasutatakse andmete varundamist Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse andmekeskuses).  Kõik kasutajate tegevused SAPU keskkonnas logitakse.  Kõik potentsiaalsed turvaintsidendid ja turvanõrkuste leidmise katsed logitakse (N: sisse logimise katsed, pöördumised erinevate portide poole, kasutajaõiguste muutused jne.).  SAPU keskkonnas olevate kasutajate ekraanipilt salvestatakse.  SAPU keskkonnast info/andmete välja liigutamine on võimalik ainult, kui vastutav Uurija on vastavad andmed üle vaadanud ja selleks nõusoleku andnud.  SAPU keskkonnast info/andmete välja kopeerimine ei ole võimalik („copy“ käsk).  SAPU keskkond asub eraldi tulemüüri taga.  Interneti juurdepääs SAPU masinast on täielikult suletud ja ei ole võimalik teha päringuid internetti.  SAPU keskkonnas on eelinstalleeritud tarkvara ja kasutajal ei ole võimalik keskkonda tarkvara ise installeerida.  Andmete liigutamine (kaasa arvatud analüüsi tulemuste) SAPU keskkonnast välja vajab kolmanda isiku (andmete omaniku) nõusolekut.  SAPU keskkondi varundatakse regulaarselt.  Perioodidel, kui SAPU keskkonda ei kasutata, on keskkond välja lülitatud ja keskkonda ei ole võimalik siseneda.  Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles). NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida TEET227 taotlus 2026 Uurimistöö avaldus Uuringu pealkiri eesti Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja keeles modelleerimine ning epidemioloogiline terviseriskide uuring Uuringu pealkiri Acoustic impacts of wind farms: measurements and modelling, inglise keeles and a epidemiological study of health risks Vastutav uurija Hans Orru Vastutav asutus Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Uuringu algus 01.07.2026 Uuringu lõpp 31.12.2029 Valdkond 3.3 Terviseteadused Uuringu põhieesmärk Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et tegemist on notseeboefektiga. Kuuldavat tuulikute müra on seostatud suurenenud häirituse ja eneseraporteeritud unehäiretega, kuid uuringud kliiniliselt avalduvate tervisemõjude ja sümptomite kohta (nt südameveresoonkonna haigused, peavalud, depressioon) on vähe ja tulemused vasturääkivad. Seni pole kusagil maailmas tehtud pikaajalist registripõhist jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. Uuring koosneb kahest osast, registripõhine uuring ja küsitlusuuring. Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja kas tuulikute lähedal elamine, kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Registripõhises uuringus kasutatakse juba olemasoleva andmebaasi Big-Heart andmeid. Registripõhine uuring aga ei võimalda välja selgitada kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd suhtumine tuulikutesse ning mure tervise pärast võib mõjutada sümptomite ja haigestumise esinemist. Küsitlusuuringu abil selgitatakse välja kuidas objektiivselt mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust on seotud eneseraporteeritud 1 tervisenäitajatega ning kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Uuringu põhieesmärk inglise keeles In Estonia, the share of wind energy in electricity production is increasing, but this has raised concerns among local residents about the potential health effects of wind turbines. The main issues relate to noise and infrasound generated by turbines. Scientific literature has not found evidence that wind turbine infrasound causes health effects; experimental studies instead suggest a nocebo effect. Audible turbine noise has been linked to increased annoyance and self-reported sleep disturbances. However, studies on clinically diagnosed health outcomes (e.g., cardiovascular diseases, headaches, depression) are limited and show inconsistent results. No long-term registry-based follow-up study on wind turbine infrasound has been conducted worldwide. The aim of this study is to assess the potential health effects and annoyance related to acoustic impacts (audible noise and infrasound) from wind farms. The research is based on a registry-based study and a questionnaire survey conducted in Estonia, combined with modelling and measurements of noise and infrasound. The study consists of two parts. The registry-based study enables a large-scale, long-term follow-up to determine whether living near wind turbines or exposure to noise and infrasound increases the risk of disease. It uses existing data from the Big-Heart database. However, registry data alone cannot assess the extent of annoyance or how attitudes toward wind turbines and health concerns may influence symptoms and illness. The questionnaire survey will examine how objectively measured noise levels and distance to the nearest turbine are associated with selfreported health indicators, and whether perceived exposure to infrasound and other turbine-related risk factors, as well as perceived risk and annoyance, are linked to self-reported health complaints. Uurimistöösse kaasatud muud asutused Lisainfo Kas tegemist on Ei üliõpilastööga? Millises alamkomitees  1) biomeditsiini alamkomitee     eelistaksite oma taotluse hindamist?  2) sotsiaal- ja humanitaarteaduste alamkomitee      3) terviseandmete ja andmeteaduse alamkomitee      Kas osa uuringust Ei viiakse läbi väljaspool Eestit? Selgitage lühidalt väljaspool Eestit toimuvaid uuringu tegevusi 2 Kas uuring või selle Ei osa on esitatud hindamiseks mõnele teisele eetikakomiteele Eestis või välisriigis? Lisateave varasema või samaaegse hindamise kohta Kas taotluse või selle Ei osade koostamiseks on kasutatud tehisaru? Palun selgitage, milleks ja millises mahus on tehisaru kasutatud Vastutav uurija Töökoht ja amet Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Isik Teaduskraad Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, EST Hans doktorikraad keskkonnatervishoiu professor (1,00), Umea 01.01.2026 / Orru Ülikool, Principal research engineer (0,10), Tartu Ülikool, Kestliku arengu keskuse ENG juhataja (0,20) Uuringu teised läbiviijad (põhitäitjad, kaastöötajad) Roll Isik Teaduskraad Töökoht ja amet Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, EST peremeditsiini ja rahvatervishoiu Triin Veber magistrikraad 01.01.2026 / instituut, ENG keskkonnatervishoiu spetsialist (1,00) 3 Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, EST Taavi peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorikraad 01.04.2026 31.12.2029 / Tillmann instituut, ENG rahvatervishoiu kaasprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, EST Ene peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorikraad 01.04.2026 31.12.2029 / Indermitte instituut, keskkonnatervishoiu ENG lektor (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, EST Kati Orru doktorikraad ühiskonnateaduste instituut, 01.04.2026 31.12.2029 / riskisotsioloogia professor ENG (1,00) 3.1. Rahastamine Rahastusallikad [311] Tartu Ülikooli teadus ja arendusprojekti LMVPT25422 "Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring" rahastab Sotsiaalministeerium (50%) ja Kliimaministeerium (50%) lepingu alusel, kes on antud töö tellijad. Tööd rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava projektist “Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” nr 20.8.01.23- 0002 vahenditest ning riigieelarvest. Uuringu teaduslik sõltumatus on tagatud nii lepinguliste kui korralduslike mehhanismide kaudu. Uuringu metoodika (sh analüüsiplaan ja statistilised meetodid) on määratud kindlaks enne analüüsi alustamist ning dokumenteeritud tellijale esitatud pakkumises. Lepingus tellija (Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium) ning töövõtja (Tartu Ülikool) vahel on kirjas, et „Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas uuringu tehnilise kirjelduse ja esitatud pakkumusega.“ Lepingus on sätestatud, et Tartu Ülikool vastutab teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest ning eetiliste aspektide eest. See annab uurijatele autonoomia ja tagab, et teaduslikud otsused lähtuvad erialastest standarditest, mitte tellijate huvidest. Vastutame teadlastena selle eest, et andmete analüüs toimub sõltumatult rahastajate sisulistest ootustest. Ülikool esitab ministeeriumitele regulaarselt vahe- ja lõpparuandeid, millesse on tellijal õigus esitada parandusettepanekuid, kuid mitte asendada teaduslikku analüüsi oma seisukohtadega. Tellijal on õigus esitada tööle parandusettepanekuid ning nõuda puuduste kõrvaldamist. Lepingu järgi on tellijatel õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta uuringu tehnilises kirjelduses ja pakkumuses sätestatule. Uurijatena arvestame põhjendatud tehnilisi või faktitäpsuse parandusi, kuid jätame arvestamata ettepanekud, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Erimeelsuste korral lahendatakse vaidlused esmajärjekorras läbirääkimiste teel. 4 Lepingus on sätestatud, et töövõtja tutvustab tulemusi avalikkusele sh meedias ning võimalusel avaldab need teadusartiklina rahvusvahelises teadusajakirjas. See kinnitab, et tulemuste levitamine on lepingu osa, mitte erand. Teadusartiklite avaldamisel rakendatakse teaduspublikatsioonide standardeid (nt sõltumatu retsenseerimine), mis vähendab samuti välise mõjutamise riski. Uurijatel säilib täielik õigus avaldada uuringu tulemused sõltumata nende sisust või ajastusest. See tähendab, et tulemuste avaldamine ei sõltu rahastaja heakskiidust, negatiivsed, nulltulemused või rahastajale ebasoodsad tulemused avaldatakse samadel alustel kui muud tulemused. Leping sätestab, et peale töö vastuvõtmist: „Tellijatel on õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.“ Seega ei saa tellija ilma uurimisrühma nõusolekuta muuta töö tulemusi. Uuringut rahastavad kaks ministeeriumi (Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium). See toimib sõltumatuse täiendava kaitsemehhanismina, kuna ühe osapoole huvid ei saa otseselt domineerida. Uurijatel puudub otsene või kaudne finantsiline või muu huvide konflikt seoses uuringu tulemustega. Uuringu hinnanguline 340 000€ kogumaksumus [312] Seotud projektid [313] 3.2. Hüvitised ja kindlustus uuritavatele Kas uuringus Ei osalemise eest saavad uuritavad hüvitist (rahaline ja/või mitterahaline)? [321] Hüvitise summa ja/või mitterahalise hüvitise kirjeldus ja põhjendus [321a] Kas uuringu Ei läbiviimiseks on vajalik uuritavate kindlustuskaitse? [322] Kindlustuskaitse selgitus [322a] 4.1. Uuringu taust, eesmärk ja põhjendus Lühiülevaade Senised uuringud on näidanud, et mida tugevam on tuulikute varasematest kuuldav müra inimese elukohas, seda enam esineb elanikel samateemalistest uuringutest [411] häiritust (annoyance) (Guski et al., 2017; Knopper et al., 2014; Teneler & Hassoy, 2023; van Kamp & van den Berg, 2018, 2021). Häritus on subjektiivne tunnus, mida mõõdetakse tihti küsimustikuga. Kuigi häiritus ei ole otseselt kliiniliselt avalduv 5 diagnoos, mõjutab see inimeste heaolu ning võib stressireaktsiooni vahendusel soodustada ka tõsisemate terviseseisundite, näiteks südame- veresoonkonna haiguste, teket (Basner et al., 2014). Samas pole häirituse seosed tuulikute müraga väga selged. Mitmed uuringud on näidanud, et rohkem kui kuuldav müra võivad härirtust mõjutada muud tegurid: nt suhtumine tuuleparki, uskumused tuulikute infraheli negatiivsete tervisemõjude kohta, tuulikute või nende tulede nähtavus koduaknast, tuulikutega seotud poliitiliste protsesside tunnetatud ausus ja avatus ning tuuleparkidest otsese isikliku kasu saamine või mitte saamine (nt talumistasu, soodsam elektrihind) (Freiberg et al., 2019; Knopper & Ollson, 2011). Saksamaa tuulepargi lähedal elavate inimeste hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et tuulepargist oli tugevalt häiritud 9,9% kuni 6,8% elanikest ning nendest enamik (75,0%) olid olnud tuulepargi rajamise vastu juba enne selle püstitamist (Pohl et al., 2018). Mõned uuringud on näidanud, et tuulepark võib mõjutada inimeste und. Taanis läbi viidud suure valimiga (583 968 uuritavat) registripõhine retrospektiivne kohortuuring (Poulsen et al., 2019a) leidis, et võrreldes nendega, kelle elamu asus kõige madalamas müraklassis (vähem kui 24 dB (A)), oli statistiliselt oluline 3–8% suurem risk uneravimite tarbimiseks neil, kes elasid kõrgemates müraklassides (müra elamute läheduses õues 24– 30; 30–36; 36–42 dB (A)). Rohkem olid mõjutatud vanemad elanikud, kellel oli elamu läheduses välitingimustes tuulikutest kuuldav müratase üle 42 dB (A). Neil oli 68% (HR 1,68; UI 1,27-2,21) suurem risk tarbida uneravimeid võrreldes nendega, kelle elamute läheduses oli müratase alla 24 dB (A) (Poulsen et al., 2019a). Samas mitmed teised uuringud pole aga seost tuulikute müra ja unehäirete vahel leidnud. Seoseid ei ole leitud laborikatsetes, kus une näitajaid on mõõdetud objektiivselt polüsomnograafia (PSG) ja aktigraafia abil (Liebich et al., 2021). Seoseid leitakse sagedamini uuringutes, kus kasutatakse eneseraporteeritud une näitajaid (küsitlused, unepäevikud) (Liebich et al., 2021). Häiritus ja unehäired võivad soodustada haigestumist kroonilistesse haigustesse. Liiklusmüra puhul on näidatud, et aasta keskmine müratase öötundidel üle 45 dB (A) suurendab stressi taset ja halvendab und ning läbi selle suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse (infrarkt, insult), metaboolsetesse haigustesse (diabeet, rasvumine) ning vaimse tervise haigustesse (depressioon, ärevushäire) (Basner et al., 2014; Basner & McGuire, 2018; van Kempen et al., 2018). Nimetatud haiguste seoseid on uuritud ka tuulikute müraga, kuid tulemused on vasturääkivad või pole seoseid leitud. Põhjus, miks seoseid pole leitud või need on ebaselged võib olla selles, et tuulikute müra on palju vähem uuritud, kuid ka selles, et tuulikute müratase inimeste elukohas on oluliselt madalam kui liiklusmüra tase. Tuulikute maskimaalne müratase inimeste elukohas on 6 kuni 40 dB (A). Nii madalal tasemel pole ka liiklusmüral tervisemõju näidatud. Taanis läbi viidud kohortuuring ei tuvastanud seoseid tuulikute müra ja insuldi ning infarkti vahel üle 44-aastastel naistel (Bräuner et al., 2018, 2019a), kuid teine kogu Taani elanikkonda hõlmav kohortuuring (Poulsen et al., 2019b) tuvastas võimaliku tulikute müra seose infrarkti ja insuldiga. Tuulikute müral on leitud seos ka kodade virvendusarütmia esinemisega Taani kohortuuringus üle 44-aastastel naistel (Bräuner et al., 2019b). Seoseid pole leitud kuulmislanguse, hüpertensiooni, diabeeti ja halvenenud sünninäitajate (madal sünnikaal ja enneaegne sünd) ning tuulikute müra vahel (Karasmanaki, 2022; Schmidt & Klokker, 2014; Teneler & Hassoy, 2023; van Kamp & van den Berg, 2021). Samas on maailmas tehtud väga vähe uuringuid tuuleparkide tervisemõjude kohta uuringukavanditega, mis võimaldavad järeldusi teha põhjuslike seoste kohta (1-2 kohortuuringut iga tervisemõju kohta). Registripõhiseid kohortuuringuid on läbi viidud vaid Taanis. Taanis püstitatud tuulikud on enamasti vanemad ja väiksemad kui Eestis viimastel aastatel püstitatud tuulikud ning seetõttu nende uuringute tulemused ei pruugi olla otseselt üle kantavad Eesti tuuleparkidele. Võimalik terviserisk tulenevalt kokkupuutest infraheliga (tuuleturbiinide müra kuuldamatu osaga) on olnud oluliseks teemaks avalikes aruteludes ja mitteteaduslikus kirjanduses paljudes riikides, kuid teadusuuringute tulemused pole infraheli negatiivset mõju tervisele seni tuvastanud (Knopper et al., 2014; Knopper & Ollson, 2011; Maijala et al., 2021; Schmidt & Klokker, 2014; van Kamp & van den Berg, 2018; Veber et al., 2025). Samas pole infraheli tervisemõjusid epidemioloogiliste uuringukavanditega uuritud ja ülaltoodud järeldused infraheli tervisemõjude kohta pärinevad vaid eksperimentaalsetest uuringutest, kus üheski uuringus pole seni uuritud rohkem kui 129 uuritavat (Veber et al., 2025). Epidemioloogilisi uuringuid pole tehtud, sest siiani puudus meetod infraheli modelleerimiseks inimeste elukohtades. Hiljuti avaldas infraheli modelleerimiseks sobiva mudeli (Mattsson et al., 2026), kuigi selle mudeli ennustusvõime vajab veel täpsustamist. Kui see mudel osutub töötavaks, on võimalik viia läbi registripõhine suure valimiga pikaajaline jälgimisuuring Eesti andmetega infraheli tervisemõjude uurimiseks. Kui infraheli ei õnnestu modelleerida, saame kaudselt hinnata infraheli mõju madalsagedusliku heli modelleerimistulemuste, tuuliku kauguse ja infraheli mõõtmiste järgi. Pole ka uuritud Eestis juba töötavate tuuleparkide mõju objektiivsetele tervisenäitajatele (registripõhised diagnoosid, ravimite välja kirjutamine arsti poolt) ega ka subjektiivsetele tervisenäitajatele, mida inimesed ise seostavad tuuleparkidega. 7 Kasutatud kirjandus Basner, M., Babisch, W., Davis, A., Brink, M., Clark, C., Janssen, S., & Stansfeld, S. (2014). Auditory and non-auditory effects of noise on health. Lancet (London, England), 383(9925), 1325–1332. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(13)61613-X Basner, M., & McGuire, S. (2018). WHO Environmental Noise Guidelines for the European Region: A Systematic Review on Environmental Noise and Effects on Sleep. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15(3). https://doi.org/10.3390/IJERPH15030519 Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C., Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2018). Long-term wind turbine noise exposure and incidence of myocardial infarction in the Danish nurse cohort. Environment International, 121(Pt 1), 794–802. https://doi.org/10.1016/J.ENVINT.2018.10.011 Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C., Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2019a). Association Between Long-Term Exposure to Wind Turbine Noise and the Risk of Stroke: Data From the Danish Nurse Cohort. Journal of the American Heart Association, 8(14). https://doi.org/10.1161/JAHA.119.013157 Bräuner, E. V., Jørgensen, J. T., Duun-Henriksen, A. K., Backalarz, C., Laursen, J. E., Pedersen, T. H., Simonsen, M. K., & Andersen, Z. J. (2019b). Long-term wind turbine noise exposure and the risk of incident atrial fibrillation in the Danish Nurse cohort. Environment International, 130. https://doi.org/10.1016/J.ENVINT.2019.104915 Freiberg, A., Schefter, C., Girbig, M., Murta, V. C., & Seidler, A. (2019). Health effects of wind turbines on humans in residential settings: Results of a scoping review. Environmental Research, 169, 446–463. https://doi.org/10.1016/J.ENVRES.2018.11.032 Guski, R., Schreckenberg, D., & Schuemer, R. (2017). WHO Environmental Noise Guidelines for the European Region: A Systematic Review on Environmental Noise and Annoyance. International Journal of Environmental Research and Public Health, 14(12), 1539. https://doi.org/10.3390/IJERPH14121539 Karasmanaki, E. (2022). Is it safe to live near wind turbines? 8 Reviewing the impacts of wind turbine noise. Energy for Sustainable Development, 69, 87–102. https://doi.org/10.1016/J.ESD.2022.05.012 Knopper, L. D., & Ollson, C. A. (2011). Health effects and wind turbines: A review of the literature. Environmental Health: A Global Access Science Source, 10(1), 1–10. https://doi.org/10.1186/1476-069X-10-78/COMMENTS Knopper, L. D., Ollson, C. A., McCallum, L. C., Aslund, M. L. W., Berger, R. G., Souweine, K., & McDaniel, M. (2014). Wind Turbines and Human Health. Frontiers in Public Health, 2(JUN), 63. https://doi.org/10.3389/FPUBH.2014.00063 Liebich, T., Lack, L., Hansen, K., Zajamšek, B., Lovato, N., Catcheside, P., & Micic, G. (2021). A systematic review and metaanalysis of wind turbine noise effects on sleep using validated objective and subjective sleep assessments. Journal of Sleep Research, 30(4). https://doi.org/10.1111/JSR.13228 Maijala, P. P., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kuuramo, C., Lukander, K., Virkkala, J., Tiippana, K., Stickler, E. A., & Sainio, M. (2021). Annoyance, perception, and physiological effects of wind turbine infrasound. The Journal of the Acoustical Society of America, 149(4), 2238–2248. https://doi.org/10.1121/10.0003509 Mattsson, K., Eriksson, G., Persson, L., Chilo, J., & Tatar, K. (2026). Efficient finite difference modeling of infrasound propagation in realistic 3D domains: Validation with wind turbine measurements. Applied Acoustics, 243, 111156. https://doi.org/10.1016/J.APACOUST.2025.111156 Orru, K., Nordin, S., Harzia, H., & Orru, H. (2018). The role of perceived air pollution and health risk perception in health symptoms and disease: a population-based study combined with modelled levels of PM10. International Archives of Occupational and Environmental Health, 91(5), 581–589. https://doi.org/10.1007/S00420-018-1303-X Pohl, J., Gabriel, J., & Hübner, G. (2018). Understanding stress effects of wind turbine noise – The integrated approach. Energy Policy, 112, 119–128. https://doi.org/10.1016/J.ENPOL.2017.10.007 Poulsen, A. H., Raaschou-Nielsen, O., Peña, A., Hahmann, A. N., Nordsborg, R. B., Ketzel, M., Brandt, J., & Sørensen, M. (2019a). Impact of Long-Term Exposure to Wind Turbine Noise on Redemption of Sleep Medication and Antidepressants: A Nationwide Cohort Study. 9 Environmental Health Perspectives, 127(3). https://doi.org/10.1289/EHP3909 Poulsen, A. H., Raaschou-Nielsen, O., Peña, A., Hahmann, A. N., Nordsborg, R. B., Ketzel, M., Brandt, J., & Sørensen, M. (2019b). Long-Term Exposure to Wind Turbine Noise and Risk for Myocardial Infarction and Stroke: A Nationwide Cohort Study. Environmental Health Perspectives, 127(3). https://doi.org/10.1289/EHP3340 Schmidt, J. H., & Klokker, M. (2014). Health Effects Related to Wind Turbine Noise Exposure: A Systematic Review. PLOS ONE, 9(12), e114183. https://doi.org/10.1371/JOURNAL.PONE.0114183 Teneler, A. A., & Hassoy, H. (2023). Health effects of wind turbines: a review of the literature between 2010-2020. International Journal of Environmental Health Research, 33(2), 143–157. https://doi.org/10.1080/09603123.2021.2010671/ASSET/CB263B 43-F0EB-4EF2-94C8- 593ADABE314A/ASSETS/IMAGES/CIJE_A_2010671_F0001_B.GIF Terviseamet. (2025a). Saarde tuulepargi mürauuring. https://utilitas.ee/failipank/saarde-tuulepargi-murauuring/ Terviseamet. (2025b). Sopi-Tootsi tuulepargi müra mõõtmiste aruanne. https://sopitootsipargid.ee/et/avaleht/ van Kamp, I., & van den Berg, F. (2018). Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low-Frequency Sound and Infrasound. Acoustics Australia, 46(1), 31–57. https://doi.org/10.1007/S40857-017-0115-6/FIGURES/3 van Kamp, I., & van den Berg, F. (2021). Health effects related to wind turbine sound: An update. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18(17). https://doi.org/10.3390/IJERPH18179133 van Kempen, E., Casas, M., Pershagen, G., & Foraster, M. (2018). WHO Environmental Noise Guidelines for the European Region: A Systematic Review on Environmental Noise and Cardiovascular and Metabolic Effects: A Summary. International Journal of Environmental Research and Public Health 2018, Vol. 15, Page 379, 15(2), 379. https://doi.org/10.3390/IJERPH15020379 Veber, T., Indermitte, E., Laisaar, K.-T., Katus, U., Kiisk, E., & Orru, H. (2025). Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud 10 uuringutest. https://kliimaministeerium.ee/tuulikutetervisemojud-sustemaatiline-ulevaade- viimasel-viieteistkumnelaastal Uuringu eesmärk, Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega kokkuvõte ja põhjendus seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike [412] tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Elanikkonna hulgas levivad kuulujutud ja valeinfo tuulikute infraheli tervisemõjudest. Terviseametile on laekunud ka kaebusi tuulikute müra ja infraheli kahjustava mõju kohta. Mitmed omavalitsused on tuuleenergia arendused peatanud, kuid see on on vastuolus riigi eesmärgiga alandada elektri hinda ja minna üle põlevkivienergeetikalt taastuvenergeetikale. Viimase parima teadmise kohaselt ei ole alust arvata, et tuuleparkide planeerimine ja käitamine inimese tervist kahjustaks, kui tuuleparkide planeerimisel ja käitamisel arvestatakse tervise kaitseks kehtestatud õigusaktide ja piirnormidega (Veber et al., 2025). Siiski on kõrgekvaliteetseid epidemioloogilisi uuringuid maailmas vähe ja Eestis pole tuulikute mõju inimese tervisele varem uuritud. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste mõjude (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. Uuringu küsimused: 1. Milline on tuuleparkidest põhjustatud akustilise keskkonna(müra ja infraheli) seos tervisega, hinnatuna nii terviseregistrite andmete (registreeritud haigestumised ja ravimite kasutamine) kui ka eneseraporteeritud tervisenäitajate põhjal? 2. Millised on tuuleparkide läheduses elavate inimeste poolttajutud tervisemõjud ja sümptomid. Kuidas suhestuvad need objektiivsete mõõtmistulemuste ja modelleeritud müratasemetega? Uuringu kokkuvõte Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1-7). Uurimisalaks on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru ja Viru-Nigula 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru ja Viru-Nigula; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma). 11 Vastavalt varem välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikale, mis võtab arvesse ka keskkonnatingimusi, modelleeritakse müra ja infraheli tasemed uurimisalal asuvatele elamutele. Modelleeritakse kaks näitajat: keskmine ja maksimaalne müra ja infraheli. Lisaks modelleerimisele viiakse läbi ka reaalsed müra ja infraheli mõõtmised erinevatel kaugustel tuulikutest. Mõõtmised teostatakse alla tuult ja maksimaalse labade pöörlemiskiiruse ajal kuues mõõtepunktis järjest tuulikust kaugenedes: 250, 500, 1000, 1500, 2000 ja 2500 meetri kaugusel tuulikust. Esimeses mõõtepunktis (250 m) mõõdetakse 24h ning järgnevates mõõtepunktides 15 minutit. Mõõtmiste tulemusi võrreldakse modelleeritud tulemustega ja vajadusel tehakse kordusmõõtmisi või parandusi modelleerimisse. Antud uuringus kasutatakse ka juba Terviseameti poolt tehtud mõõtmisi Sopi-Tootsi ja Saarde tuulepargis (Terviseamet, 2025b, 2025a). Isikuandmete kogumine ja analüüsimine toimub kahel viisil: registripõhine uuring ja küsitlusuuring. Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja kas tuulikute lähedal elamine, kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Registripõhises uuringus plaanime kasutada juba olemasoleva andmebaasi BIG-HEART andmeid. BIG-HEART andmebaas hõlmab kõiki 2012. aastal Eestis elanud 36aastaseid ja vanemaid isikuid (N = 770 323). Käesolev uuring planeerib meie uuringualadel elavate BIG-HEART andmebaasis olevate isikute (hinnanguliselt ca 50 000 uuritavat) kohta teostada lisanduvate andmete linkimist ja analüüsi. Käesolevas uuringus ei analüüsi me ülejäänud ca 720 000 uuritavate andmeid. Meie uuringu teostamiseks on BIG-HEARTi alavalimis olevatele uuritavale vaja liita keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Kasutades kohortuuringu disaini uuritakse registriandmete põhjal tuulikute müra/infraheli/kauguse/tüübi seoseid järgmiste tervisetulemitega: südame-veresoonkonna haigused, peavalu eri diagnoosid, unehäired, depressioon. Jälgimist alustame kui uuritav on elanud vähemalt 1 aasta uuringualal ja jälgimine lõpeb uuritava haiguse/sümptomi tekkimisel, surma korral, aadressi puudumise korral või viis aastat peale kolimist uuringupiirkonnast väljapoole. Maksimaalne jälgimise aeg on 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2025 (13 aastat). Uuringust jäävad välja uuritavad, kellel oli 12 uuritav tervisetulem enne jälgimisperioodi algust ja kes on jälgimise lõpus üle 85 aastased. Tulemuste statistilisel analüüsil kasutatakse kohandatud Coxi proportsionaalsete riskide mudelit või teisi regressiooni mudeleid ning saadud seoseid võrreldakse teiste rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud uuringutega. Regresioonmudelites on oluline kohandada segavatele teguritele, et saada võimalikult tõene hinnang uuritava kokkupuute ja tervisetulemite vahelisele seosele. BIG-HEART andmebaasi kasutamise suureks eeliseks antud uuringus on mitmete sotsiaalmajanduslike tegurite olemasolu andmebaasis, mis võivad olla segavateks teguriteks tuulikutega kokkupuute ja tervisetulemite vahel. Küsitlusuuring Registripõhine uuring ei võimalda välja selgitada tuuleparkidest tulenevat subjektiivset häiringut ega ka suhtumist tuuleparkidesse, mis võib olla üheks olulisemaks segavaks teguriks seostes tuulikutega kokkupuute ja tervisetulemite vahel. Seetõttu on vaja läbi viia ka küsitlusuuring. Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses 25-85 a), kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Uuringuala jagatakse kaheks osaks: 1) tuulikute mõjuala, mis arvutatakse valemi järgi 20 x tuulikutemasti kõrgus meetrites. Näiteks 100 m tuuliku masti kõrguse korral on tuulikute mõjuala 2000 m. 2) Ülejäänud uuringuala 30 km raadiuses tuulepargist, mis ei olemõjuala Küsitlusuuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide mõjualas elavad uuritavad ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt (moodustavad kontrollrühma). Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni teel. Selleks taotletakse Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste kontaktandmed (e-mail, registreeritud elukoht ja telefon) vastavalt uuringualale jäävatele aadresspunktidele. Küsitlus (Lisa 2) on koostatud eesmärgiga uuritavaid informeerida sellest, et uuritakse just tuulikute tervisemõjusid. Uuringut tutvustatakse kui üldist keskkonna saastuse mõju tervisele käsitlevat uuringut keskkonnast tulenevate tervisemõjude vähendamiseks (Lisa 1, Lisa 3). Küsitluse "pimendamine" on antud teema puhul asjakohane, sest soovime saada uuritavatel esinevate tervisetulemite kohta objektiivset infot. Antud teema ümber on hetkel palju emotsioone ja valeinfot, ning kui uuringut esitleta kui tuuleparkide tervisemõjusid analüüsivat uuringut, on suur oht, et vastused tervisemõjude kohta võivad olla tugevalt kallutatud. Kallutatust tervisemõjude raporteerimisel kui uuritavad on teadlikud, et uuritakse just 13 tuulikute müra on ka varasemad teadusuuringud näidanud (Veber et al 2025). Uuringu pimendamiseks esitatakse küsimusi erinevate keskkonnategurite (nt lõhn, müra, tolm ja joogivesi) kohta ning ka selliste sümptomite kohta, mis tõenäoliselt ei ole seotud tuulegeneraatoritega kokkupuutega. Küsimustik sisaldab mitmeid lahtiseid küsimusi, kus uuritavatel palutakse ise kirja panna, millest nende häiring tuleb, milliseid sümptomeid nad kogevad ja milliste keskkonnateguritega seostavad. Uuritavatel, kes seostavad tuulikute infraheli oma tervisesümptomitega on võimalus seda raporteerida, kuid selle kohta küsimust ostselt ei ole. Lisaks keskkonnahäiringule päritakse ka riskitunnetuse, taustaandmete (sugu, vanus, haridus jne) ning vaimse- ja füüsilise tervise (sümptomite) ning heaolu kohta. Küsitluses kasutatakse eelnevalt Eestis kasutatud riskitunnetuse küsimustikke (Orru jt., 2018) ning rahvusvahelisi unehäirete (näiteks ISO/TS 15666:2021) ja depressiooni ja ärevushäire hindamise skaalasid. Küsitluse põhjal viiakse läbi juhtkontrolluuringu ja radade uuringu (path- analytic model) mettodikaid rakendades, (Lisa 5) mis võimaldab eristada müra või infraheli otsest ja tajutavat mõju tervisele. Küsitlusuuring viiakse läbi projekti III etapis (2027) ning selle kogukestus on ligikaudu 12 kuud. Andmekogumine toimub 1–3 kuu jooksul. Järgneb andmete puhastamine, sidumine keskkonna- ja müraandmetega (4–5 kuu) ning statistiline analüüs (6–10 kuu). Uuringu lõppfaasis (11–12 kuu) koostatakse raport ja teaduspublikatsioonid ning valmistatakse ette tulemuste kommunikatsioon. Viimasena koostatakse kogu uuringu kohta lõppraport, mis hindab kõigi kolme etapi tööde tulemuste põhjal inimeste kokkupuudet tuuleparkidega, leiab potentsiaalset tervisemõju (nii objektiivse kokkupuute kui tunnetatud riski kaudu), võrdleb tulemusi varasemate uuringute tulemustega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitusi võimalike tervisemõjude leevendamiseks. Projekti tulemused avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kodulehel ja meedias. Projekti tulemusena plaanitakse avaldada vähemalt 3 teadusartiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades. Tulemuste tutvustamiseks on koostatud järgmine kommunikatsiooniplaan. 1. Uurimisrühm koostab lõpparuande ja selle põhjal lihtsasti arusaadavas keeles kokkuvõtte töö tulemustest ja soovitustest. Erilist tähelepanu pööratakse tasakaalustatud ja neutraalsele väljendusviisile, arvestades teema tundlikkust ja võimalikku riskitaju. 2. Uurimisrühm kindlustab, et uuringu lõpparuanne ja kokkuvõte on kättesaadav kõigile huvilistele. Esialgse plaani järgi pannakse see üles ministeeriumide (Sotsiaalministeerium või Kliimaministeerium) 14 kodulehele ja linki uuringule levitatakse Tartu Ülikooli ning ministeeriumite ametlikes infokanalites. Kui ministeeriumid keelduvad seda üles panemast, avaldatakse lõpparuanne mõnel muul moel, nt Tartu Ülikooli kodulehel. 2. Uurimisrühm edastab lõpparuande ja kokkuvõtte Terviseametile ja kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil uuring toimus, tuuleparke haldavatele/omavatele firmadele, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, MTÜ-le Kodanike Teadusalgatus Eesti ja kõigile huvilistele, kes seda soovivad. 3. Koostöös ministeeriumite kommunikatsioonispetsialistidega koostab uurimisrühm pressiteate ja korraldatakse pressikonverents. Kui ministeeriumitega koostöö ei suju, siis koostab uuringurühm pressiteate koostöös ülikooli kommunikatsiooni spetsialistidega. 4. Võimalusel tutvustavad uurimisrühma esindajad uuringu tulemusi televisioonis ja raadios (nt Terevisioon, Aktuaalne Kaamera, Osoon jne). 5. Võimalusel tutvustavad uurimisrühma esindajad töö tulemusi Riigikogus. 6. Omavalitsuste ja teiste huvirühmade palvel tutvustavad uurimisrühma esindajad töö tulemusi infopäevadel, seminaridel, aruteludes, konverentsidel jne. 7. Tulemused avaldatakse eelretsenseeritud teadusartiklitena. Võimalusel tutvustatakse töö tulemusi ka rahvusvahelistel konverentsidel. Kommunikatsiooniplaan tagab, et tulemused jõuavad nii kogukondade kui otsustajateni, info esitatakse arusaadavalt ja tasakaalustatult, uurijad täidavad aktiivset rolli teadmussiirdes ning tulemused jäävad sõltumatuks poliitilistest mõjudest ja huvidest. Uuringu vajaduse põhjendus Projekti tulemuste põhjal teeme ettepanekud tuulikutega seotud häirituse ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu võimalikud mõjud (ja selle puudumised) on selgemad. Vajadusel rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. 15 Uuring on oluline ka ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi viidud tuulikute tervisemõjusid käsitlevad teadusuuringud ei ole arvult piisavad tõenduspõhiste järelduste tegemiseks. 4.2. Valim ja uurimismetoodika Valimi kirjeldus [421] Registripõhine uuring Registripõhises uuringus kasutame juba olemasoleva admestiku BIG‑HEART andmeid. BIG‑HEART (n = 770323) on Tartu Ülikooli teadlaste loodud riiklik andmestik, mis ühendab Eesti täiskasvanud elanike pseudonüümitud tervise‑ ja sotsiaalandmed. Andmestiku eesmärk on võimaldada terviseuuringuid, mis analüüsivad terviseriskide, tervishoiuteenuste kasutamise ja sotsiaalmajanduslike tegurite omavahelisi seoseid. BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste ja vanemate isikute sotsiaal-demograafilisi ja terviseandmeid järgnevatest registritest: Tervisekassa retseptikeskus, Tervisekassa ravikindlustus, Rahvastikuregister, Tööturegister, Sotsiaalkaitse infosüsteem, Kinnistusraamat ja Äriregister. Andmestikku on koondatud teave tervishoiukülastuste, diagnooside, ravimikasutuse, töötuse episoodide, sotsiaaltoetuste, hariduse ja varalise seisu kohta. Registriandmestik loodi esmatarbeks südame- ja veresoonkonnahaiguste uurimiseks 2023. aastal (kooskõlastus 384/T-8), mistõttu ka valimi 36- aastaste ja vanemate vanusegrupp määrati südame- ja veresoonkonna haiguste riskiohust tingituna. Nüüdseks on BIG-HEART projekti põhjal loodud mitu jätkuprojekti (kooskõlastused 390/M-14 ja 390/M19); kõige hiljutisem jätkuprojekt sai kooskõlastatud 18. augustil 2025 (kooskõlastus 403/M-13). Käesolevas uuringus plaanime linkida lisa andmeid ja analüüsida BIG- HEART andmeid vaid selle alavalmi kohta, kes jäävad meie uurimisaladele. Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru ja Viru-Nigula 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru ja ViruNigula; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma). 16 Antud uuringus pole võimalik uurida kõiki Eesti tuuleparke, sest see oleks antud projekti jaoks liiga keeruline ja mahukas, kuna teeme ka müra ja infraheli mõõtmisi ja modelleerimisi. Uuringualad valiti välja kasutades kahte kriteeriumit. Esimese kriteeriumina kasutati oletatavat elanike arvu tuulepargi vahetus mõjualas. Tuulepargi vahetu mõjuala on arvutatud kui 20 kordne tuulikute masti kõrgus meetrites. Näiteks 100 m kõrguse tuuliku masti korral on mõjuala 2000 m. Eelkõige kaasati tuulepargid, mille vahetus mõjualas elab kõige rohkem inimesi. Lisaks arvestati ka Terviseametile esitatud kaebuste arvu. Selle tõttu on lisatud Saarde tuulepark. Saarde tuulepargi lähedal elab vähe inimesi, kuid elanikud on esitanud Saarde tuulepargi kohta Terviseametile mitmeid kaebuseid. Mõjualas elavate inimneste arvu hindasime kaudselt Maa-ameti kaardirakenduses olevate aadresside põhjal. Antud uuringu registripõhise valimi moodustavad kõik BIGHEART andmebaasis olevad isikud vanuses 36 kuni 85 aastat, kes on elanud vähemalt aasta jälgimisperioodi jooksul (2012– 2025) eelpool kirjeldatud uurimisaladel. Vastavalt esialgsele hinnangule Maa-ameti kaardirakenduse põhjal elab uuringualadel 1–7 kokku hinnanguliselt 50 000 uuritavat. Sellises valimis on kaasatud uuritavad, kes elavad tuulikutele lähemal ja on rohkem eksponeeritud (mõjualas) ning ka sellised elanikud kes elavad kaugemal ja on seetõttu vähem eksponeeritud või pole üldse ekponeeritud. Kui kaugele täpselt ulatub tuulikute müra ja infraheli selgub mõõtmiste ja modelleerimiste käigus. Eeldatavasti jääb tuulikute mürale ja infrahelile eksponeeritud alale ehk mõjualale umbes 5000 uuritavat, ülejäänud uuritavad on kontrollrühmaks (45 000). Uuritavad mõjualas ja kontrollrühmas elavad maapiirkondades või väiksemates linnades (nt Kuressaare, Paldiski, Kunda). Eeldatavasti ei erine kontrollrühm oma elutingimuste ja eluviisi poolest oluliselt mõjualas olevast rühmast. Küsitlusuuring Küsitlusuuringu valimi moodustavad 25 kuni 85 aastased elanikud, kes elavad eelpool kirjeldatud uuringualadel ja kes on nõustunud küsimustikule vastama. Küsitlusuuringusse ja registripõhisesse uuringusse kaasatakse erinevas vanuses isikuid. Registripõhises BIG-HEART andmebaasis on keskealised ja vanemad inimesed, kuna uuritakse krooniliste haiguste esinemist, mis ilmevad vanemates vanusrühmades. Küsitlusuuringusse kutsutakse ka nooremad inimesi, kuna uuritakse lisaks kergeid tervisesümptomeid ning suhtumist keskkonnateguritesse ja nende tervisemõjudesse. Uuringusse plaanitakse kaasata vähemalt 2250 uuritavat. Uuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide vahetus mõjualas elavad inimesed ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt. 17 Andmete kogumine Registripõhine uuring [422] Uuringus kasutame olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid. Uuringualadel elavatele BIG- HEART uuritavatele (ca 50 000 uuritavat) lisame keskkonna-andmed uuritava elukoha kohta (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi) Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel viisil. Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed- p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed. Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG- HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed Big- HEART andmebaasiga. Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin: https://doi.org/10.1093/ije/dyag027 Detailne andmete koosseis on kirjas Lisas 6, milleks on uurimistöö eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „Esotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART andmebaas on loodud. Kõik analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal 18 on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Küsitlusuuring Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses 25–85 a), kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Küsitlusuuringu uuritavate vanus erineb registripõhise uuringu uuritavate vanusest, sest küsitlusuuringusse kutsutakse ka nooremaid inimesi, kuna häiringud võivad tekkida ka noorematel isikutel (kroonilised pigem aga vanematel isikutel). Uuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide mõjualas elavad inimesed ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt. Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni teel. Selleks on vaja Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste vastavaid kontaktandmeid. Uuritavate saamiseks esitatakse järgmine päring Rahvastikuregistrisse. Avalikust Maa-Ameti kaardirakendustest leitakse uuringualadel olevad aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed- p112.html). Aadressid jagatakse kaheks: mõjualas olevad aadressid (20 x tuuliku masti kõrgus) ja ülejäänud uuringualal olevad aadressid (30 km raadiuses). Andmeid päritakse kõikide mõjualas olevate inimeste kohta (hinnanguliselt kuni 5000 isikut). Aadresspunktid esitatakse Rahvastikuregistrile. Rahvastikuregister saadab krüpteeritult vastutavale uurijale (Hans Orru) nendel aadressidel elavate inimeste (vanuses 25–85 aastaste) e-mailid ja telefonid. Mõjualas olevate isikute puhul päritakse kõigi vanuses 25–85 isikute andmed, ülejäänud uuringualal olevatest inimestest (hinnanguliselt 45 000) palutakse Rahvastikuregistril valida juhuvalikuga välja kuni 10 000 isikut. Vastutav uurija lisab e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi küsitlusele (Lisa 2)) emailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul, helistab uuringufirma uuritavale ja alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa 3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul kui uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui uuritav ikkagi ei täida küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse uuringust loobunuks. Uuritavad, kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail, kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt 19 juhendile (Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga rohkem ühendust ei võeta. Uuringufirma saadab krüpteeritult küsitluse tulemused vastutavale uurijale Hans Orru, kes ühendab küsitluse andmed keskkonna ja tuulikute andmetega pseudonüümi abil ja kustutab andmebaasist uuritavate aadressi, telefoni ja e-maili. Uuritavate aadressi, pseudonüümi ja küsitluse vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid vastutav uurija Hans Orru. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule, ning saatma selle kohta kirjaliku kinnituse Hans Orrule. Pseudonüümitud andmetele TÜ serveris pääsevad ligi vaid taotlusel olevad uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem, kuid juba uuringu planeerimise faasis. Anname endast parima, et kaasata uuritavaid nii palju kui võimalik, kuid tegelikult me ei tea, kui paljud on nõus vastama. Juhul kui vastamise määr on 15%, siis saame kaasata uuringusse 750 mõjualas ja 1500 kontrollalal elavat uuritavat, kokku 2250 uuritavat. Valimi võimsus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu põhjal (https://tai.ee/sites/default/files/2022- 06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf) esines EEK-2 küsimustiku põhjal depressiooni riski 27,6% ja unehäirete riski 38,7% täiskasvanud vastajatest. Kasutades UCSF Sample Size kalkuraatorit https://samplesize.net/sample- size-proportions/ saame järgmised tulemused. Kui mõjualast väljaspool on depressiooniga inimeste osakaal 26% ja me eeldame, et mõjualas on on nende osakaal 32%, siis on meil sellise seose tuvastamiseks vaja kaasata vähemalt 678 inimest mõjualast ja 1440 inimest mõjualast väljastpoolt ning praeguse valimiga oleks see saavutatav. Kui mõjualast väljaspool on unehäiretega inimeste osakaal 38 % ja eeldame, et mõjualas on see 45% siis sellise seose tuvastamiseks on meil vaja kaasata vähemalt 731 isikut mõjualast ja 894 isikut mõjualast väljaspoolt. Seega kavandatud valim võimaldab tuvastada mõõduka suurusega tervisemõjusid, kuid väiksemad efektid võivad jääda tuvastamata. Saarde tuuleparki ei käsitleta käesolevas uuringus täisväärtusliku iseseisva võrdlusüksusena, vaid piiratud valimimahu tõttu tundlikkusanalüüsi objektina. Seega on Saarde kaasamise eesmärk eelkõige täiendada uuringut erijuhtumiga, mis võimaldab kontrollida, kas ja kuidas väikese valimiga, kuid potentsiaalselt kõrgema tajutud riskiga piirkonnad võivad 20 mõjutada tulemusi. Saarde tuulepargi andmed kaasatakse esmases koondanalüüsis koos teiste uuringualadega, et maksimeerida statistilist võimsust ja hinnata üldisi seoseid tuulikute kokkupuute ja tervisetulemite vahel. Lisaks käsitletakse Saarde tuuleparki eraldi tundlikkusanalüüsis, kus hinnatakse Saarde piirkonna kaasamise/mittekaasamise mõju üldtulemustele ja analüüsitakse, kas Saarde tulemused erinevad süstemaatiliselt teistest piirkondadest. Selline lähenemine on vajalik, kuna väikese valimi tõttu võivad hinnangud olla ebastabiilsemad ja piirkonna eripära (nt kõrgem kaebuste tase) võib mõjutada tulemusi. Seega käsitletakse Saardet analüüsis nii koondandmete osana kui ka eraldi piloot- /tundlikkusanalüüsina. Valitud kahetasandiline käsitlus (koondanalüüs + tundlikkusanalüüs) on põhjendatud, kuna see väldib liigset kaalu andmist väikese valimiga piirkonnale, aga samas ei jäta kõrvale potentsiaalselt olulist informatsiooni. Uuringus arvestatakse võimaliku heterogeensusega erinevate tuuleparkide vahel, mis võib tuleneda tuulikute tehnilistest omadustest (nt kõrgus, tüüp), müratasemest ja infraheli levikust, piirkondlikest sotsiaalsetest ja keskkonnateguritest, elanike hoiakutest ja riskitunnetusest. Regressioonmudelites kasutatakse tuulepargipõhised või piirkonnapõhised tunnused ning vajadusel kasutatakse stratifitseeritud analüüsi (piirkonniti) ja tundlikkusanalüüse konkreetsete parkide väljajätmisega. Andmeanalüüs [423] Registripõhine uuring Kasutades kohortuuringu disaini uuritakse registriandmete põhjal tuulikute müra/infraheli/kauguse/tuuliku tüübi seoseid järgmiste tervisetulemitega (sulgudes RHK10 kood): Südame-veresoonkonna haigused (I20-I25, I60-69, I50, I48) Südame isheemiatõved (I20-I25) Peaajuveresoonte haigused (I60-I69) Südamepuudulikkus (I50) Südame kodade virvendus (I48) Surm südame-veresoonkonna haigusesse (I20-I25, I60-69, I50, I48) Peavalu diagnoosid G44 (välja arvatud G44.3 ja G44.4) Migreen (G43) Muud peavalusündroomid (G44 välja arvatud G44.3 ja G44.4) Unehäirete ravimite välja ostmine (ATC kood:N05CC-CF, N05CH välja arvatud N05CD08) Depressioon: Antidepressantide välja ostmine (ATC kood: N06AA, AB, AF, AG, 21 AX välja arvatud N06AX12 ja N06AX21) Depressiooni diagnoos (F32-F33) Jälgimist alustame kui uuritav on elanud vähemalt 1 aasta uuringualal ja jälgimine lõpeb uuritava haiguse/sümptomi tekkimisel, surma korral, aadressi puudumise korral või viis aastat peale kolimist uuringupiirkonnast väljapoole. Maksimaalne jälgimise aeg on 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2025 (13 aastat). Uuringust jäävad välja uuritavad, kellel oli uuritav tervisetulem enne jälgimisperioodi algust ja üle 85 aastased. Tulemuste statistilisel analüüsil kasutatakse kohandatud Coxi proportsionaalsete riskide mudelit või teisi kohandatud regressiooni mudeleid. Andmeanalüüsil kasutatakse statistikaprogrammi R. Küsitlusuuring Küsitluse põhjal viiakse läbi juhtkontrolluuring. Uuuritavad jagatakse kaheks – need kes raporteerivad tuulikutest põhjusatud tervisesümptomeid ja häiringut (juhud) ja need kes ei raporteeri (kontrollid). Uuritavad seostatakse modelleeritud müra ja infraheli andmetega ning kauguse ja tuuliku kõrguse suhtega lähimast tuulikust. Hinnatakse, kas juhtudel esines varasemalt suurem kokkupuude tuulikute müraga või infraheliga või kas nad elavad tuulikutele lähemal kui kontrollid. Samuti hinnatakse, kas teatud tüüpi tuulikute lähedal on rohkem kaebusi või seostuvad kaebused pigem taustaandmete või suhtumisega rohepöördesse, poliitilise tunnetuse või kasutatavate infokanalitega. Analüüsides kasutatakse kohandatud logistilist regressiooni. Kasutatakse statistikaprogrammi R . Küsimustiku analüüsi teises osas viiakse läbi radade uuring (path-analytic model), (Lisa 5) mis võimaldab eristada müra või infraheli otsest ja tajutavat mõju tervisele. Selles analüüsis hinnatakse, kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli jt tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Statistilisel analüüsil rakendatakse SPSS-AMOS moodulit (radade analüüs põhineb regressioonanalüüsil). Radade analüüs võimaldab välja selgitada, kas tervisesümptomeid või häiritust põhjustab otseselt objektiivselt mõõdetud müra või infraheli või pigem tunnetatud saastuse tase ja tunnetatud terviserisk. Sarnase analüüsi, küll seoses õhusaastega, on uuringumeeskond eelnevalt teostanud (Orru et al., 2018) 22 5.1. Uuritavate värbamine ja informeerimine Kas uuringusse Jah kaasatakse vahetult inimesi uuritavatena? [511] Uuritavate värbamine Küsitlusuuringusse kutsutakse täiskasvanud elanikud (vanuses [511a] 25–85 a), kes elavad hetkeseisuga uuringualadel. Uuringusse kutsutakse kõik tuuleparkide mõjualas elavad inimesed ja juhuvalikuga inimesed ülejäänud uuringualalt. Kutse edastatakse e-maili ja/või telefoni teel. Selleks on vaja Rahvastikuregistrist uuringualal elavate inimeste vastavaid kontaktandmeid. Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi küsitlusele (Lisa 2)) emailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul, helistab uuringufirma uuritavale ja alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa 3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul kui uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui uuritav ikkagi ei täida küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse uuringust loobunuks. Uuritavad, kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail, kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt juhendile (Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga rohkem ühendust ei võeta. Informeeritud nõusoleku saamiseks teavitatakse uuritavaid uurimistööst nii nagu on kirjas Lisades 1, 3 ja 4. Kas uuringusse Jah kaasatakse haavatavaid isikuid või isikuid, kes uuringus osalemise tõttu võivad haavatavasse seisundisse sattuda? [512] 5.2. Uuringu Haavatavate uuritavate Uuringusse kaasatakse kõik mõjualas elavad isikud vanuses 25-85 ja kaasamise põhjendus uuringualal elavad isikud juhuvalikuga, ning seetõttu võib nende hulka mõju [512a] sattuda ka haavatavaid isikuid (nt väga madala sissetulekuga või krooniliste uuritavatele haigustega inimesed). Pseudonüümimine ja rühmapõhine analüüs tagab selle, et nende õiguseid ja heaolu ei kahjustata. Protseduurid ja tegevused uuritavatega [521] Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma, kes järgib andmekaiste reegleid ja seadusi 23 Protseduurid uuritavatega on järgmised. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuritavatele kellel on Rahvastikuregistris olemas e-mail saadab uuringufirma uuringus osalemise kutse (Lisa 1 ja lingi küsitlusele (Lisa 2)) e-mailiga. Kui uuritavad ei täida küsimustikku kahe nädala jooksul, helistab uuringufirma uuritavale ja alustab vestlust vastavalt juhendile (Lisa 3) ning uuritava nõusoleku korral viiakse läbi küsitlus telefoni teel või juhul kui uuritav avaldab soovi täita küsimustikku veebis, siis selle ettepanekuga nõustutakse ja loobutakse telefoniküsitlusest. Kui uuritav ikkagi ei täida küsitlust veebis, siis temaga rohkem ühendust ei võeta ja ta loetakse uuringust loobunuks. Uuritavad, kellel puudub Rahvastikuregistris e-mail, kuid on olemas telefon, helistab uuringufirma ja suhtleb temaga vastavalt juhendile (Lisa 4) ning uuritava nõusoleku korral viiakse küsitlus läbi telefoni teel. Juhul kui uuritav ei nõustu vastama, siis temaga rohkem ühendust ei võeta. Küsitlus võtab aega 15-25 minutit. Kas uuring on Ei füüsiliselt sekkuv? [522] Füüsilise sekkumise kirjeldus [522a] Kas uuringus Ei osalemisega kaasneb oluline vaimne koormus või vaimse tervise kahjustamise oht? [523] Vaimse koormuse või tervise kahjustamise ohu kirjeldus [523a] 5.3. Inimese bioloogilise materjali kasutamine Kas uuringu käigus Ei kogutakse, kasutatakse või säilitatakse inimese bioloogilist materjali? [531] Bioloogilise materjali kogumise ja kasutamise kirjeldus [531a] 24 5.4. Tehisaru kasutamine Kas uuringus Ei kasutatakse tehisaru? [541] Tehisaru kasutamise kirjeldus [541a] 5.5. Eetilised riskid ja nende maandamine Uuritavate austamine [551] Registripõhine uuring Uuritavate andmeid kasutatakse registripõhises uuringus nende nõusolekuta. Uuritavate autonoomia ja väärikuse austamine on minimaalselt tagatud läbi passiivse avaliku teavitamise ja loobumisvõimaluste andmise kaudu. BIG-HEART andmebaasi tutvustus on üleval avalikul kodulehel https://tervis.ut.ee/et/big-heart. Sealt on ka võimalik teada saada, kuidas on võimalik uuringus osalemisest loobuda. Uuritavad saavad igal ajal kuni uuringu lõpuni esitada vastutavale uurijale vastava avalduse, mille järel nende andmeid edasises analüüsis ei kasutata. Loobumisel ei ole uuritavatele mingeid negatiivseid tagajärgi ning see ei mõjuta nende õigust saada tervishoiu- ega muid riigiteenuseid. Uuritavate andmeid kasutatakse avalikes huvides toimuva teadustöö eesmärgil. Seega on andmete kasutamine vastab ühiskondlikule ootusele, et riiklikes registrites kogutud teavet kasutatakse avalikes huvides, sh rahvatervise parandamiseks ja teaduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks tingimusel, et isikute privaatsus on kaitstud. Uuring järgib neid põhimõtteid. Küsitlusuuring Küsitlusuuringus osalemine on vabatahtlik ja uuritavatelt küsitakse nõusolekut uuringus osalemiseks. Emailiga saadetavas uuringukutses on kirjas uuringu eesmärk ja järgmised laused: „Küsimustikule vastamine on vabatahtlik ja Teil on õigus sellele vastamisest keelduda. Vastates küsimustikule nõustute uuringus osalema.“(Lisa 1). Telefoniküsitluses küsitakse peale lühikest uuringu eesmärgi ja sellele ajakulu tutvustamist „Kas olete nõus osalema?“ (Lisa 4). Uuritavad saavad keelduda uuringus osalemast kui nad ei vasta küsitlusele, mis on saadetud e-mailiga või keelduvad vastamast telefonis helistamise korral. Loobumise korral puuduvad tagajärjed uuritavale. Telefoniküsitluse korral saab uuritav loobuda uuringus osalemisest kogu kõne vältel. Küsitlus (Lisa 2) on pimendatud vormis – uuritavad ei tea, et uuritakse just tuulikute tervisemõjusid. Uuringut tutvustatakse kui üldist keskkonna saastuse mõju tervisele käsitlevat uuringut keskkonnast tulenevate tervisemõjude vähendamiseks (Lisa 1, Lisa 3). Küsitluse pimendamine on antud teema puhul asjakohane, sest soovime saada uuritavatel esinevate tervisetulemite kohta objektiivset infot. Tuulikute tervisemõjude teema ümber on hetkel palju emotsioone ja valeinfot, ning kui uuringut esitleta kui tuuleparkide tervisemõjusid uurivat uuringut, on oht, et vastused tervisemõjude kohta võivad olla kallutatud ja uuring ei täida oma eesmärki – selgitada välja kas tuulikutel on negatiivseid tervisemõjusid. Vastuste kallutatust juhul kui uuritav teab, et uuritakse tuulikuid, on varasemad teadustööd ka raporteerinud. 25 Uuringu pimendamine on vajalik, sest teaduskirjanduse põhjal on tuuleparkide tervisemõjude kontekstis oluline notseeboefekti risk. See tähendab, et negatiivsed ootused võivad ise põhjustada või võimendada sümptomeid. Varasemad (s.h meie enda läbiviidud) uuringud näitavad, et inimeste uskumus võimaliku kahjulikkuse kohta võib suurendada häiritust ja tekitada tervisesümptomeid. Sellest tulenevalt on põhjendatud eeldada, et kui uuritavad teavad, et uuring keskendub otseselt tuulikute mõjule, võib see suurendada negatiivset ootust ja võimendada sümptomite teket või nende raporteerimist ning sellega põhjustada uuritavatele tarbetut psühholoogilist kahju (ärevus, stress). Seega on pimendamine tingitud eetilisest kohustusest vältida uuritavatele kahju. Lisaks eetilistele põhjustele on pimendamine vajalik uuringu teadusliku usaldusväärsuse tagamiseks. Ilma pimendamiseta tekib informatsiooniline kallutatus. Uuritavad võivad teadlikult või alateadlikult seostada oma sümptomeid tuulikutega ja üle- või alaraporteerida sümptomeid. Lisaks uurime inimeste hinnanguid ka teiste energiaallikate kohta, mis annab meile võrdlusbaasi. Pimendamine on seega proportsionaalne meede, kuna vähendab notseeboefekti ja sellega seotud kahju, tagab usaldusväärsemad tulemused, võimaldab teha teaduspõhiseid rahvatervise järeldusi. Võimalikuks kahjuks on, et uuritavad ei ole täielikult informeeritud uuringu täpsest fookusest, kuid siiski uuritavatele antakse üldine korrektne info (keskkonnategurite keskkonna- ja tervisemõjude uuring). Arvestame oma uuringus, et väikese elanike arvuga piirkondades (nt Saarde, Nasva) võib suureneda isiku kaudse tuvastamise risk. Selle riski maandamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid: 1. Tulemusi ei esitata väga väikeste rühmade kaupa, mis võimaldaks isikute tuvastamise erinevate tunnuste järgi, mida uuringus on küsitud 2. Vajadusel kasutatakse geograafilist agregeerimist, sealhulgas väiksemad piirkonnad koondatakse suuremateks analüüsiüksusteks, mitme väikese tuulepargi mõjualasid käsitletakse ühiselt. See vähendab riski, et üksikuid uuritavaid oleks võimalik siduda konkreetse elukohaga. 3. Vajadusel rakendatakse eriti tundlike tunnuste (nt terviseandmete) puhul väikeste lahtrite mahasurumist, kus analüüsi tabelites ei kuvata sagedusi või tulemusi, kui lahtri suurus on alla turvalise künnise. Sellised väärtused märgitakse kas „\<n“. 4. Tundlike tunnuste kombinatsioonide detailset esitust välditakse. Väikese valimiga piirkondades välditakse tulemuste esitamist, kus kombineeritakse mitut potentsiaalselt identifitseerivat tunnust (nt vanus + sugu + tuulepargi lähedus + haigus). Analüüsi tulemused esitatakse summeeritud või üldistatud kujul ning vältides detailseid risttabeleid väikestes alarühmades. Eelpool kirjeldatud meetmed tagavad, et isegi väikese elanike arvuga piirkondade puhul on kaudse tuvastamise risk maandatud.Uuringuga kaasnev kasu ja kahju [552] Registripõhine uuring 26 Kuna kasutame varasemalt kogutud pseudonüümitud andmeid, ei too käesolev uuring uuritavatele kaasa majanduslikku või ajalist koormust, sest inimesed ei osale uuringus vahetult ega pea tegema ühtegi tegevust. Samuti ei tekita uuring füüsilisi ega psühholoogilisi riske. Antud uuringu tõttu ei teki andmesubjektidele uusi kohustusi. Andmesubjektide õigused jäävad peamiselt muutmatuks, st. säilib õigus nõuda andmete parandamist ja olla unustatud. Ainsaks võimalikuks riskiks on risk olla tuvastatud, mida maandatakse mitmel tasandil: andmebaase analüüsitakse pseudonüümitult (st otseselt tuvastatavad isikuandmed on üksnes registripidajate käes, mitte Tartu Ülikooli serveris); Tartu Ülikooli uurijad töötavad rangelt turvatud serverikeskkonnas (SAPU), millel puudub ühendus avaliku internetiga, ja kus iga toiming videosalvestatakse; andmete eksport on võimaldatud vaid vastutava uurija isiklikul allalaadimisel ja see on logitud; analüüsides ei väljastata tulemusi, mis võimaldaksid üksikisikut tuvastada. Kuna haavatavad isikud (nt väga madala sissetulekuga või krooniliste haigustega inimesed) võivad olla andmestikus esindatud, tagab pseudonüümimine ja rühmapõhine analüüs selle, et nende õiguseid ja heaolu ei kahjustata. Uuring ei paku otsest kasu üksikule uuritavale, kuid selle kaudne kasu ühiskonnale võib olla märkimisväärne. Uuringu käigus luuakse uusi teadmisi tuulikute tervisemõjude kohta, mida arvestatatakse energeetika ja keskkonnapoliitika kujundamisel. Seetõttu saavad andmesubjektid kaudselt kasu tõenduspõhisemast energeetika- ja keskkonnapoliitikast. Uuritavatel on võimnalus saada uusi teadmisi tuulikute tervisemõjude kohta. Projekti tulemused avaldatakse Kliimaministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel ning uuringu tulemusi tutvustatakse ka meedias, samuti kohalikel teabepäevadel ja muul viisil. Uuring annab olulise panuse ka teadusele. Uuringu põhjal on plaanis avaldada vähemalt kolm teaduslikku artiklit eelretsenseeritavates ajakirjades. Arvestades, et uuritavatele ei kaasne koormust ega kahju, kaalub see pikem ja laiem avalik kasu uurijate hinnangul selgelt üles kõik võimalikud riskid ja kahjud (sh. madalam autonoomia ja pea olematu risk olla tuvastatud). Küsitlusuuring Uuritaval kulub küsimustiku täitmisele umbes 15-25 minutit. See on ajaline koormus uuritavale, mida ei ole võimalik maandada. Uuritaval on õigus uuringust loobuda mitte vastates e-mailile ja keeldudes telefoniküsitlusest. Loobuda saab ka telefoniküsitluse ajal, kui uuring tundub liiga kurnav. Kui uuritav loobub uuringus osalemisest telefoniküsitluse ajal, siis kõik tema andmed (ka juba sisestatud vastused) kustutatakse. Kui uuritav ei soovi kõigile küsimustele vastata, võib neid valikuliselt vahele jätta. Riski olla tuvastatud maadnatakse järgmiste meetmetega. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed (e-mail, telefon), peale küsitluse tulemuste üle andmist Hans Orrule. Vaid Hans Orru saab näha korraga uuritavate aadressi, kontaktandmeid (telefon ja e-mail), ja küsitluse tulemusi. Ka Hans Orru ei saa kunagi teada uuritavate nime ega isikukoodi, sest neid Rahvastikuregistrist ei küsita. Küsitlusfirma saab korraga näha uuritavate kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi, kuid küsitlusfirma ei näe kunagi uuritavate aadressi, nime ega isikukoodi. Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad, keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Uuringust tulenev kasu on sama mis registripõhises uuringus. 27 Leiame, et uuringust saadav kasu kaalub üles ajalise koormuse uuritavale ja riski olla tuvastatud. Muud eetilised riskid [553] Uuringu läbiviimisega ei kaasne muid eelnevalt käsitlemata eetilisi riske. 6.1. Isikuandmete töötlemise kontrollküsimused Kas uuringus Jah töödeldakse isikuandmeid? [611] Selgitus isikuandmete mitte töötlemise kohta [611a] 6.2. Isikuandmete päritolu Kas uuringus Jah töödeldakse isikuandmeid, mida ei koguta vahetult inimeselt endalt? [621] Kas uuringus Jah töödeldakse riiklikest andmekogudest või registritest pärit isikuandmeid? [622] Millistest riiklikest 1) geenivaramu andmekogudest pärit 2) terviseinfosüsteem andmeid uuringus kasutatakse? [623] 3) vähiregister 4) vähi sõeluuringute register 5) raseduse infosüsteem 6) müokardiinfarktiregister 7) tuberkuloosiregister 8) narkomaaniaravi andmekogu 9) surma põhjuste register 10) nakkushaiguste register 11) retseptikeskus 12) tervisekassa andmekogu 13) muu Selgitus andmekogude Kasutame juba varasemalt loodud BIG-HEART andmebaasi andmete kasutamise andmeid. BIG-HEART andmed on kogutud järgmistest kohta [623] 28 registritest: Tervisekassa retseptikeskus, Tervisekassa ravikindlustus, Rahvastikuregister, Tööturegister, Sotsiaalkaitse infosüsteem, Kinnistusraamat ja Äriregister. Uuringualadel elavatele BIG-HEART uuritavatele (ca 50 000 uuritavat) lisame keskkonna-andmed uuritava elukoha kohta (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi) Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel viisil. Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed. Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG- HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART andmetele kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed BIG- HEART andmebaasiga. Uuringus on vaja kasutada terviseandmeid, sest muidu pole võimalik kindlaks teha, kas tuulikutega kokkupuude mõjutab inimeste tervist. Samuti on vaja sotsiaal-demograafilisi ja majandusliku seisukorra kohta käivad andmeid, et kohandada mudeleid nendele teguritele. Kohandamata mudel võib anda vale tulemuse. Kuidas tagatakse Kõik registripõhises uuringus kasutatavad andmed pseudonüümiti enne andmekogust pärinevate uurijateni jõudmist ja neid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste isikuandmete turvaline töötlemine? keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses [624] uurimiskeskkonnas (SAPU), mis vastab Eesti infoturbestandardi ja ISKE-M nõuetele. Pseudonüümni võtmele on juurdepääs ainult Rahvastikuregistril. Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) kohta on leitav aadressil 29 https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). Antud uuringus on püütud viia andmete lekke või väärkasutamise oht miinimumini. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse andmetele kohanduvatest andmekaitse nõuetest enne ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid vaid uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid uuringu protokollis näidatud meetodeid. Juhul kui uurijad soovivad muuta või lisada eesmärke, meetodeid või andmete koosseisu, küsime vastavalt olukorrale kooskõlastust eetikakomiteelt. Antud uuringu raames saavad juurepääsu BIG-HEART andmetele SAPU keskkonda uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem. Kõik andmete analüüsid teostatakse SAPU keskkonnas. Keskkonnas on olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega puudub uurijatel vajadus töö tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed on seal juba teisaldatud OMOP andmekujule (https://ohdsi.github.io/CommonDataModel/) mida saab teostada vaid TÜ teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus vastab Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem (ISKE) M taseme nõuetele. Kogu andmetöötlus teostatakse Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi SAPU turvalises keskkonnas, st. BIG-HEART andmed ei lahku kunagi Tartu Ülikooli serverist. Analüüsi käigus loodud tabelid ja joonised saab alla laadida vaid BIG- HEARTi vastutav uurija (Taavi Tillmann), kes kinnitab, et nad ei sisalda tuvastatavaid materjale ja edastab need uurijale. Kõigi kasutajate tegevus on videosalvestatud, logitud ja auditeeritav. Andmete allalaadimine, kopeerimine ja töötlemine väljaspool turvalist keskkonda ei ole tehniliselt võimalik kuna SAPUl puudub ühendus internetiga. Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele). 30 Selgitus depseudonüümimise vajaduse kohta [627a] Kas isikuandmeid Jah saadakse lisaks riiklikele andmekogudele veel mõnest allikast? [628] Kuidas ja millistest Lisaks viime läbi küsitluse (Lisa 2). allikatest isikuandmed Uuritavate saamiseks päritakse uuringualadel asuvate aadresspunktide kohta Rahvastikuregistrist uuritavate telefonid ja e-mailid. Vastutav uurija (Hans Orru) lisab e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Pseudonüümide võtit teab vaid vastutav uurija Hans Orru. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate emailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuringufirma saadab krüpteeritult küsitluse tulemused vastutavale uurijale Hans Orru, kes ühendab küsitluse andmed keskkonna ja tuulikute andmetega pseudonüümi abil ja kustutab andmebaasist uuritavate aadressi, telefoni ja e-maili. Uuritavate aadressi, pseudonüümi ja küsitluse vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid vastutav uurija Hans Orru. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule. Pseudonüümitud andmetele TÜ serveris pääsevad ligi vaid uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem. Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad, keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele). saadakse? [628a] 31 Kuidas tagatakse BIG-HEART andmebaasi tutvustus on üleval avalikul kodulehel isikuandmete töötlemise https://tervis.ut.ee/et/big-heart. Sealt on ka võimalik teada saada, kuidas läbipaistvus? [629] on võimalik uuringus osalemisest loobuda. Uuritavad saavad igal ajal kuni uuringu lõpuni esitada vastutavale uurijale vastava avalduse, mille järel nende andmeid edasises analüüsis ei kasutata. Loobumisel ei ole uuritavatele mingeid negatiivseid tagajärgi ning see ei mõjuta nende õigust saada tervishoiu- ega muid riigiteenuseid. Küsitlusuuringus antakse teaavet isikuandmete töötlemise kohta e-maili kaaskirjas ja telefoniküsitluse uuringu tutvustuses (Lisad 1, 3, 4). 6.3. Isikuandmete töötlemise ülevaade Milliseid isikuandmeid Uuringus töötleme andmeid järgnevatest kategooriatest. uuringus töödeldakse? Sotsiaaldemograafilised andmed: [631] -Peamised tegurid: sugu, vanus, perekonnaseis, rahvus -Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algallikas Rahvastikuregister; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) - Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed. Haridusandmed: -Peamised tegurid: kõrgeim omandatud haridustase. -Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algallikas Rahvastikuregister; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) -Andmete liigitus: pseudonümiseeritud isikuandmed. Majanduslik staatus: -Peamised tegurid: registripõhises uuringus töötuse episoodid ja kestus, sotsiaaltoetuste saamine, tööalased katkestused; küsitlusuuringus tööstaatus ja tunnetatud majanduslik heaolu . -Registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algallikas Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmekogud; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) -Andmete liigitus: pseudonümiseeritud tundlikud isikuandmed. Varalised andmed: -Peamised tegurid: registipõhises uuringus kinnisvara omamine (elu‑ ja mitteelamukinnisvara), äriühingute omamine -Allikas: BIG-HEART andmebaas, algallikas kinnistusraamat ja äriregister. -Andmete liigitus: pseudonümiseeritud tundlikud isikuandmed. 32 Terviseandmed: -Peamised tegurid: registripõhises uuringus diagnoosid, ravimiretseptide väljakirjutamine ja väljaostmine; küsitlusuuringus eneseraporteeritud diagnoosid ja sümptomid -Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algandmed Tervisekassa andmekogu; küsitlusuuringus küsitlus (Lisa 2) -Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed. Suremuse andmed: -Peamised tegurid: vahetu surmapõhjuse diagnoosid -Allikas: registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, algandmed Surma põhjuste register -Andmete liigitus: pseudonümiseeritud eriliiki isikuandmed. Kas uuringus töödeldakse Jah terviseandmeid või teisi isikuandmete eriliike? [632] Eriliiki isikuandmete selgitus [632a] Uuringu käigus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, mis on seotud andmesubjektide tervisega ning rahvusega. Eriliiki andmed on saadud registripõhises uuringus BIG-HEARTi andmekogust ja küsitlusuuringus Kas isikuandmete seas on küsitluse teel (Lisa 2). Jah tavapärasest tundlikumaid andmeid? [633] Tundlike isikuandmete selgitus [633a] Registripõhises uuringus analüüsime majanduslikku ja sotsiaalset olukorda kirjeldavad andmeid nagu töötuse episoodid, sotsiaaltoetuste ja ‑teenuste kasutamine, kinnis‑ ja ärivara omamine. Küsitlusuuringus küsime majandusliku olukorra ja laste olemasolu kohta. Konfidentsiaalsus, andmesubjektide õigused ja heaolu on tagatud eelpool juba kirjeldatud viisidel. 33 6.4. Isikuandmete töötlemise alane vastutus Kes on isikuandmete vastutav töötleja? [641] a) Uuringu vastutav asutus on ainus isikuandmete vastutav töötleja. Selgitus vastutuse jagunemise osas [641a] Kas mõni Jah isikuandmete töötlemise osa toimub uuringus ilma andmesubjekti andmesubjekti nõusolekuta? [642] Kas ilma nõusolekuta Jah töödeldakse isikuandmete eriliike? [643] Põhjendus nõusoleku mittekasutamiseks Kui küsida kõikidelt uuritavatelt (eeldatavalt 50 000) teadlikku nõusolekut [644] uuringus osalemiseks oleks töömaht projketi teostamiseks liiga suur. Protsessi võib saata ka suur hulk küsimusi, millele meie meeskond ei suudaks piisavas mahus reageerida. Samuti tekitaks massiline nõusoleku küsimine ajalise ja psühholoogilise koormuse paljudele uuritavatele, kes peavad meie teavitust lugema ja sellele reageerima. Isikuandmeid töötleme Eesti Isikuandmete kaitse seadus § 6 alusel: „(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadusuuringu töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud andmetega.“ - Jah. Antud projekti puhul on juba varasemalt andmed pseudonümiseeritud - uuritavate nimed ja isikukoodid ja aadressid eemaldatud, sünnikuupäev asendatud vanusega ja lisatud pseudonüüm. Antud projekti töötajatel puudub ligipääs pseudonüümide dekodeerimise võtmele. „(2) Depseudonüümine või muu viis, millega isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud ainult täiendavate teadusuuringute vajadusteks.“ - Jah. Vastutaval töötajal (Tartu Ülikoolil) on ainult pseudonüümitud andmed, millele antud uuringu raames pääseksid uurijad ligi, ilma et oleks vaja andmeid depseudonüümida. Depseudonüümimist võimaldav andmevõti on vaid Rahvastikuregistris 34 „(3) Teadusuuringu andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused“ „1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada“ - Jah. Kui uuring ei kasutaks BIG-HEART andmebaasi ja Rahvastikuregistrit ei saaks me seostada tuulikute müra, infraheli ja teisi keskkonna-andmeid uuritavate elukohas uuritavate tervisetulemitega. Sellest tulenevalt muutuks võimatuks uurigu peamine eesmärk, selgitada välja tuulikute tervisemõjud. „2) teadusuuringu tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi“ Jah. Projekti tulemuste põhjal teeme ettepanekuid tuulikutega seotud häirituse ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu võimalikud mõjud (ja selle puudumised) on selgemad. Vajadusel rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. Uuring on oluline ka ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi viidud tuulikute tervisemõjusid käsitlevad teadusuuringud ei ole arvult piisavad tõenduspõhiste järelduste tegemiseks. „3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.“ - Antud uuringu raames, kus andmesubjekte ei teavitata uuringu tulemustest või väljunditest, ei teki andmesubjektidele uusi kohustusi. Andmesubjektide õigused jäävad peamiselt muutmatuks, st. säilib õigus nõuda andmete parandamist ja olla unustatud. Üks andmesubjekti õigus, mida uuring osaliselt kahjustab on õigus olla teavitatud. Oleme kaalunud varianti, kus uuritavaid teavitatakse individuaalselt, et nende andmeid töödeldakse (aga nõusolekut ei küsita). Otsustasime, et selline lahendus eeldaks ebaproportsionaalseid 35 jõupingutusi. Arvestades valimi suurt suurust tooks see endaga kaasa nii suure hulga lisatööd, ent meil puudub inimressurss ja rahalised vahendid seda teostada ja uuring muutuks seejärel teostamatuks. Kokkuvõtteks, leiame, et isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides tehtud teadusuuringu eesmärgil, seda tehakse pseudonüümitud kujul, uuritavad ei saa ühtegi päriselu sekkumist ega otsest mõju ja andmetöötlemise teave tehakse avalikult kättesaadavaks (täpsem info: taotluse osa 8.1). Seega on andmetöötlus proportsionaalne, mis ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Kas uuringu käigus ilma Jah nõusolekuta töödeldavad isikuandmed on andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul? [645] Tuvastamist võimaldavate andmete kasutamise põhjendus [645a] Registripõhist uuringut ei ole võimalk läbi viia anonüümselt, sest vastasel juhul ei saa me kaasata uuringupiirkondades (tuulikute läheduses) elavaid inimesi ja nende terviseandmeid registritest. Küsitlusuuringus on uuritavaid võimalik tuvastada, kuna kasutame järgmisi andmeid: uuritava aadress, telefon ja e-mail. Küsitlusuuringus ei ole kellegi ligipääsu uuritavate isikukoodidele, uuritava nimele ega sünnikuupäevale. Küsitluspõhist uuringut ei ole võimalik läbi viia anonüümselt, sest muidu pole võimalik küsitluse tulemuste andmetega viia kokku keskkonna ja tuulikute andmeid uuritavate elukohas ning uuringu eemärki poleks võimalik täita. Uuring on avalikes huvides nagu on juba kirjeldatud eelpool. Registripõhine uuring kahjustab osaleja õigust olla teavitatud, kuna uuritavate individuaalne teavitamine pole valimi suuruse näol võimalik. Seda arvestades, on uuritavatel võimalus saada uuringu kohta informatsiooni ja oma osalusest loobuda passiivse massiteavituse kaudu. Teiseks on andmesubjektide õiguste mõju siiski minimaalne: uurijatel puudub ligipääs isikustatud andmetele, uusi kohustusi ei teki ning muid õigusi ei piirata. Isikute identiteeti ei saa taastada, sest pseudonüümitud andmeid hoitakse eraldi andmevõtmest. Turvameetmed (sh suletud serverikeskkond, ligipääsupiirangud ja üksnes rühmapõhine tulemuste esitlus) tagavad, et töötlemine ei kahjusta uuritavate huve ega väärikust. Leiame, et kasu ühiskonnale kaalub üles minimaalse riskiga andmetöötluse. 36 Tuvastamist välistavate asjaolude kirjeldus [645b] Isikuandmete avaldamine, jagamine, säilitamine ja taaskasutus [646] Uuringu vältel isikuandmeid ei avaldata ega jagata väljaspool projekti uurimismeeskonda. Andmete jagamine teistele teadlastele on võimalik vaid eraldi eetilise kooskõlastuse, ligipääsulepingu ja turvanõuete täitmise korral; vastasel juhul andmeid ei edastata. Avalikkusele esitame ainult koondatud ja üldistatud tulemusi, millest ei ole võimalik isikuid otseselt ega kaudselt tuvastada. Registripõhise uuringu puhul peale uuringu lõppu eemaldatakse antud uuringu teadlastelt ligipääs BIG-HEART SAPU serverile. BIG-HEARTi algse loa alusel saadud andmed kustutatakse 31.08.2029. Küsitlusuuringus kogutud andmeid säilitatakse vaid pseudonüümitud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud ja kogutud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule. Küsitlusuuringu andmeid säilitatakse TÜ serveris viis aastat pärast pärast uuringu lõppu (kuni 31.12.2034), et tagada vajadusel hilisem kontroll või anadmete taasanalüüs. Säilitatud andmetele peale uuringu lõppu (31.12.2029) pääseb ligi vaid uuringu vastutav täitja Hans Orru. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Küsitlusandmete säilitamise õiguspärasus on tagatud uuritava teadliku nõusolekuga. Antud uuringu käigus kasutatakse andmeid ainult sellel eesmärgil, milleks need koguti ja kogutakse ning säilitatakse ainult neid andmeid, mis on uuringu jaoks vajalikud. 6.5. Isikuandmete töötlemise riskid Kas uuring hõlmab Ei süsteemset isikute jälgimist või seadmete ja sensorite vahendusel isikuandmete kogumist? Süsteemse jälgimise põhjendus [651a] 37 Kas uuring hõlmab Ei isikute profileerimist või automatiseeritud otsustusprotsesse inimeste kohta? [652] Selgitus profileerimise või automatiseeritud otsuste kohta [652a] Kas uuringu käigus Jah ühendatakse omavahel eri andmekogudest, registritest või muudest allikatest pärit isikuandmed? [653] Selgitus eri Registripõhises uuringus plaanime kasutada juba olemasoleva andmestike andmebaasi BIG-HEART andmeid. Käesolevas uuringus ühendamise kohta [653a] plaanime linkida lisa andmeid ja analüüsida BIG-HEART andmeid vaid selle alavalmi kohta, kes jäävad meie uurimisaladele. Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru ja Viru-Nigula 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru ja Viru Nigula; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma). Meie uuringu teostamiseks on BIG-HEARTi alavalimis olevatele uuritavale vaja liita keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Meie uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse järgmisel viisil. Leiame avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed- p112.html), mis jäävad meie uurimisaladele. Kattuvad alad teiste tuuleparkidega jätame välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra ja infraheli näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse tuulikute andmed. Edasi saadame keskkonna ja tuulikute andmed koos vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister lisab nendele BIGHEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed. Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG- HEART pseudonüümidega. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART 38 andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed Big- HEART andmebaasiga. Andmetöötluse turvalisus on tagatud mitmel viisil. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Rahvastikuregister saadab ülikoolile juba prsudonüümitud andmed ning ülikooli uurijad ei näe kunagi otsest tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid. Tartu Ülikooli uurijad töötavad rangelt turvatud serverikeskkonnas (SAPU), millel puudub ühendus avaliku internetiga, ja kus iga toiming videosalvestatakse; andmete eksport on võimaldatud vaid vastutava uurija isiklikul allalaadimisel ja see on logitud; analüüsides ei väljastata tulemusi, mis võimaldaksid üksikisikut tuvastada. Tuulikute ja keskkonna andmete ühendamine BIG-HEART andmetega on vajalik, sest muidu pole võimalik uuringu eesmärke täita, ehk uurida tuulikute mõju tervisele. Andmete ühendamise järel lisanduvad igale inimesele BIGHEART andmebaasis tuulepargi müra ja infraheli näitajad, liikluskoormus elukohas 500 m raadiuses, uuritavale lähima Kas uuring hõlmab Selgitus ebapiisava andmekaitse tasemega riikide osas [655a] tundlike või eriliiki isikuandmete töötlemist Kas uuringus kasutatakse isikuandmete töötlemiseks uudseid lahendusi suures ulatuses? [654] või uut tehnoloogiat? [656] Tundlike või eriliiki Uudsete lahenduste või tehnoloogiate selgitus [656a] isikuandmete ulatuse täpsustus [654a] Kas uuringu osas on läbi viidud tuuliku kõrgus,kaugus elukohast, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi. Nende andmete järgi ei ole võimalik andmesubjekti tuvastada. Andmete ühendamine ei suurenda riski inimeste heaolule ja õigustele. Jah Kas uuringu raames edastatakse isikuandmeid ebapiisava andmekaitse tasemega kolmandatesse riikidesse? [655] Käesolevas uuringus töödeldakse pseudonüümitud eriliiki isikuandmeid ligikaudu 50 000 uuritava kohta BIG‑HEART andmestikust, mis on tervikuna klassifitseeritav eriliiki andmeteks, kuna see 39 ühendab Ei terviseandmeid, sotsiaalkaitseandmeid, tööhõiveandmeid, haridus- ja rahvusinfot ja ravimikasutuse andmeid. Ulatuslik andmetöötlus on vajalik, et saavutada seoste tuvastamiseks piisav valimi maht. Mida Jah suurem valim, seda täpsemad ja õiglasemad on mudelite hinnangud. Ei andmekaitse mõjuhinnang? [657] Palun selgitage, miks ei ole mõjuhinnangut läbi viidud [657a] läbi viidud [657a] 40 Lisadokumendid Tüüp Fail Selgitus Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud Lisa 1. Kaaskiri e-mailile teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed) Uuringus kasutatavad instrumendid Lisa 2. Küsitlus Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud Lisa 3. Meeldetuletus küsitlusele teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed) vastamiseks telefoni teel Uuringusse kutsumise ja uuritavale suunatud Lisa 4. Kutse uuringusse telefoni teel teabematerjalid (nt kutsed, reklaamid, infolehed) Lisa 5. Radade analüüsi põhimõtet selgitav Muu dokument skeem Uuringus kasutatava andmebaasi Muu dokument kooskõlastus Uuringus kasutatava andmebaasi eetikaloa Muu dokument taotlus ja andmekaitseline mõjuhinnang kaaskiri (täiendused) Kaaskiri täiendatud taotlusele Muu dokument Märgistatud parandustega fail 41 Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS ILMA ISIKU NÕUSOLEKUTA Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 sätestatust esitame kooskõlastamiseks uuringutaotluse. Uuringu nimi Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring Uuring hõlmab järgmisi isikuandmeid (tee vastavasse kasti rist): Uuring hõlmab isikuandmeid X Uuring hõlmab ka eriliigilisi isikuandmeid X Isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks? Eestis on tuuleenergia osakaal elektritootmises suurenemas, kuid sellega seoses on kohalike elanike seas tekkinud mure tuulikute võimalike tervisemõjude pärast. Peamised küsimused on seotud tuulikute poolt tekitatud müra ja infraheliga. Teaduskirjanduses ei ole siiani tuulikute infrahelil tervisemõjusid leitud, pigem näitavad eksperimendid, et tegemist on notseeboefektiga1. Kuuldavat tuulikute müra on seostatud suurenenud häirituse ja eneseraporteeritud unehäiretega, kuid uuringud kliiniliselt avalduvate tervisemõjude ja sümptomite kohta (nt südameveresoonkonna haigused, peavalud, depressioon) on vähe ja tulemused vasturääkivad 2 ,3 ,4. Seni pole kusagil maailmas tehtud pikaajalist registripõhist jälgimisuuringut tuulikute infraheli kohta. Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid ja häiritust, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlusuuringule ning kuuldava müra ja infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. Uuring koosneb kahest osast: registripõhine uuring ja küsitlusuuring. 1 Veber, T., Indermitte, E., Laisaar, K.-T., Katus, U., Kiisk, E., & Orru, H. (2025). Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest. https://kliimaministeerium.ee/tuulikutetervisemojud-sustemaatiline-ulevaade-viimasel- viieteistkumnelaastal 2 Basner, M., Babisch, W., Davis, A., Brink, M., Clark, C., Janssen, S., & Stansfeld, S. (2014). Auditory and non-auditory effects of noise on health. Lancet (London, England), 383(9925), 1325–1332. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(13)61613-X 3 Basner, M., & McGuire, S. (2018). WHO Environmental Noise Guidelines for the European Region: A Systematic Review on Environmental Noise and Effects on Sleep. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15(3). https://doi.org/10.3390/IJERPH15030519 4 van Kamp, I., & van den Berg, F. (2018). Health Effects Related to Wind Turbine Sound, Including Low- Frequency Sound and Infrasound. Acoustics Australia, 46(1), 31–57. https://doi.org/10.1007/S40857-017- 0115-6/FIGURES/3 Registripõhine uuring võimaldab läbi viia suure valimiga pikaajalise jälgimisuuringu, selgitamaks välja, kas tuulikute lähedal elamine ning kokkupuude müra või infraheliga suurendab haigestumise riski. Selleks kasutatakse juba olemasoleva BIG-HEART andmebaasi andmeid, kus tervisetulemitena käsitletakse registreeritud haigestumisi ja ravimite kasutamist. BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste ja vanemate isikute sotsiaal- demograafilisi ja terviseandmeid erinevatest registritest. Registripõhine uuring ei võimalda aga välja selgitada, kuivõrd inimesed on tuuleparkidest häiritud ning kuivõrd suhtumine tuulikutesse ning mure tervise pärast võib mõjutada sümptomite ja haigestumise esinemist. Nõusolekupõhine küsitlusuuring käsitleb tuulikutega seotud aspekte, mida registripõhiselt hinnata ei saa: häirituse tase, riski tunnetus ja suhtumine tuulikutesse. Küsitlusuuringu abil selgitatakse välja, kuidas objektiivselt mõõdetud müra andmed ning kaugus lähimast tuulikust on seotud eneseraporteeritud terviseseisundite ja ravimite kasutamisega, ning kas subjektiivne tunnetuslik kokkupuude infraheli ja muude tuulikutest tulenevate riskiteguritega ning tunnetatud oht ja häiritus on seotud eneseraporteeritud tervisekaebustega. Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks Registripõhine uuring Uuringus on vaja kasutada terviseandmeid, sest muidu pole võimalik kindlaks teha, kas tuulikutega kokkupuude mõjutab elanikkonna tervist. Samuti on vaja sotsiaal-demograafilisi ja majandusliku seisukorra kohta käivad andmeid, et kohandada mudeleid nendele teguritele. Kohandamata mudel võib anda vale tulemuse. Kuigi andmeid on võimalik koguda nõusolekupõhise küsitlusuuringuga, ei ole see antud juhul piisav. Registripõhine uuring on vajalik eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on vajalik piisav valimimaht. Tuulikute läheduses elab suhteliselt vähe inimesi ning ainult küsitlusuuringule tuginedes kujuneks valim liiga väikeseks, et tuvastada usaldusväärselt võimalikke seoseid tervisetulemitega. Seetõttu on vajalik kasutada registripõhiseid andmeid, mis võimaldavad hõlmata kogu uuringupiirkonna elanikkonda. Teiseks põhjuseks on registripõhiste andmete objektiivsus. Küsitlusuuringuga kaasneb alati teatav kallutatus, sest inimesed, kes vastavad küsitlusele, ei esinda kogu uuritavat rahvastikku, vaid võivad olla sooliselt või muude tunnuste poolest keskmisest erinevad. Tuulikute tervisemõjude teema on hetkel ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all, ning on suur risk, et küsitluse tulemused tervisemõjude kohta võivad olla kallutatud. Lisaks esineb küsitluste puhul ka alati meenutamisnihe. Uuringu eesmärk eeldab erinevatest registritest pärinevate andmete sidumist sama isiku tasandil. Kui uuring ei kasutaks BIG-HEART andmebaasi ja Rahvastikuregistrit ei saaks seostada tuulikute müra, infraheli ja teisi keskkonna-andmeid uuritavate elukohas uuritavate tervisetulemitega. Sellest tulenevalt muutuks võimatuks uuringu peamine eesmärk, milleks on tervisemõjude välja selgitamine. Registripõhist uuringut ei ole võimalik läbi viia anonüümselt, sest vastasel juhul ei saa kaasata uuringupiirkondades (tuulikute läheduses) elavaid inimesi ja nende terviseandmeid registritest. Seetõttu on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine uuringu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Küsitlusuuring Küsitlusuuringut ei saa samuti läbi viia algusest peale anonüümselt, sest vaja on kaasata uuritavaid elukohapõhiselt – neid kes elavad tuulikute läheduses (mõjutatud rühm) ja neid kes elavad sarnastes tingimustes, aga tuulikutest kaugemal (kontrollrühm). Seetõttu on vajalik teha aadresspunktide järgi päring Rahvastikuregistrisse, et saada uuritavate kontaktandmed (e-mail ja telefon). Registritest ei küsita rohkem andmeid uuritavate kohta ega lingita nende andmeid ei BIG- HEART ega muude isikuandmete kogudega. Küsitluse andmed pseudonümiseeritakse nende keskkonna-andmetega ühendamiseks, kui ühendamine on tehtud, siis andmed anonümiseeritakse. Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) põhimõtetest ning isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud täpsustustest. Isikuandmetele pääsevad ligi üksnes konkreetselt määratud isikud, kes töötlevad andmeid vaid käesoleva uuringu eesmärgil. Uuringu tulemused esitatakse isikustamata kujul, mis ei kujuta ohtu isikuandmetele. 1.2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Projekti tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid tuulikutega seotud häirituse ja tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringu tulemused panustavad Euroopa roheleppe eesmärkidesse (tuuleenergia rakendamise hõlbustamine läbi tuuleparkide mõjude osas selguse loomise, meetmete kohaldamise ja teadlikkuse tõstmise). Samuti panustab see uuring Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) riiklikesse soovitustesse tugevdada tuuleparkide tervisemõjude uurimist, et parandada teadusandmete kvaliteeti ning võimaldada tõenduspõhiseid rahvatervise soovitusi tulevikus. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonna- ja tervisealaseid meetmeid, mis aitavad maandada tuuleparkide planeerimise ja käitamisega seotud riske tervisele ja hõlbustavad tuuleparkide planeerimist. Tuuleparkide läheduses asuvate elanike mured saavad vastuse, tervise ja heaolu võimalikud mõjud (ja selle puudumised) on selgemad. Vajadusel rakendatakse parandus- ja leevendusmeetmeid; tuuleparkide tervisemõju ja planeerimistegevuse alane teadlikkus kasvab. Uuring on otseselt seotud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“5 elluviimiseks püstitatud eesmärgiga „tervis igas poliitikas“, kus kõikides valdkondades on oluline poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestada ka selle mõju tervisele. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 6 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele. Uuring panustab Eesti energiamajanduse arengukava 2035 eesmärkide saavutamisesse. Riiklik eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ja vähendada fossiilkütuste tarbimist. Eesti ambitsioon on katta elektrienergia tarbimine hiljemalt 2040. aastaks puhta elektrienergiaga. Oluline roll taastuvenergia osakaalu suurendamisel on tuuleenergial. Teadlikkus tuuleenergia kasutuselevõtuga seotud mõjudest mõjutab oluliselt kohalike omavalitsuste vastuvõetavaid tuuleparkide planeeringute otsuseid. Mure tervisemõjude pärast on seni olnud elanikkonnas üks tõsisemaid vastuseisu põhjuseid. Seni kogutud teiste riikide kogemused ja kõrgetasemeliste teadusartiklite ülevaade ei sea kahtluse alla Eestis kehtivaid mõju hindamise piirnorme või mõjuhindamiste asjakohasust. Eesti tuuleparkide kohta tehtud uuring annab aga kindlust, et olemas on ka Eesti olusid ja konkreetseid olemasolevaid tuuleparke arvestav uuring võimalike mõjude kohta. Uuring on oluline ka ülemaailmses teaduslikus kontekstis, sest siiani läbi viidud tuulikute tervisemõjusid käsitlevaid teadusuuringud on vähe. Uuritavate andmeid kasutatakse avalikes huvides toimuva teadustöö eesmärgil. Seega andmete kasutamine vastab ühiskondlikule ootusele, et riiklikes registrites kogutud teavet kasutatakse avalikes huvides, sh rahvatervise parandamiseks ja teaduspõhise poliitikakujundamise toetamiseks tingimusel, et isikute privaatsus on kaitstud. Uuring järgib neid põhimõtteid. 1.3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt 5 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 | Sotsiaalministeerium 6 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Registripõhine uuring Isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustuste mahtu, kuna tegemist on registripõhise uuringuga, kus kasutatakse varasemalt kogutud andmeid ning andmesubjektid ei osale uuringus aktiivselt. Uuringuga ei kaasne neile täiendavat ajakulu, majanduslikku koormust ega füüsilisi või psühholoogilisi riske ning uusi kohustusi. Peamiseks võimalikuks riskiks on andmesubjektide tuvastamise risk. Seda maandatakse mitmel tasandil. Andmeid analüüsitakse pseudonüümitult ja otseselt tuvastatavad isikuandmed jäävad üksnes registripidajate valdusesse. Uurijad töötavad Tartu Ülikooli turvalises andmetöötluskeskkonnas (SAPU), kus ligipääs on piiratud, tegevused logitud ning andmete eksport rangelt kontrollitud. Analüüside tulemusi esitatakse ainult agregeeritud kujul, mis välistab üksikisikute tuvastamise. Ka haavatavate rühmade (nt madala sissetulekuga või krooniliste haigustega isikud) puhul tagab pseudonüümimine ja rühmapõhine analüüs nende õiguste kaitse. Uuring piirab teatud määral andmesubjekti õigust olla vahetult teavitatud, kuna individuaalne teavitamine ei ole valimi suuruse tõttu proportsionaalne. Lisaks võib selline teavitamine antud teema puhul põhjustada soovimatut psühholoogilist mõju – teaduskirjanduse põhjal on tuuleparkide tervisemõjude kontekstis oluline notseeboefekti risk, mille korral negatiivsed ootused võivad suurendada ärevust ja tervisesümptomeid, tekitades andmesubjektidele põhjendamatut stressi. Andmesubjektide individuaalne teavitamine ei ole antud juhul proportsionaalne ka seetõttu, et see oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Andmesubjektide õiguste tagamiseks on kasutusel alternatiivsed meetmed. Uuringu kohta on tagatud avalik teave BIG-HEART andmebaasi kodulehel kus on ka info selle kohta, et andmesubjektidel on võimalus igal ajal uuringus osalemisest loobuda ning kuidas seda saab teha. Loobumine ei too kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ega mõjuta andmesubjektide õigusi saada tervishoiu- või muid avalikke teenuseid. Kokkuvõttes on andmesubjektide õiguste riive minimaalne ning rakendatud tehnilised ja organisatsioonilised meetmed tagavad andmete turvalise kasutamise. Uuringu läbiviimisest tulenev laiem avalik kasu kaalub üles võimalikud riskid, mistõttu ei kahjusta isikustatud andmete töötlemine andmesubjektide õigusi ülemääraselt. Küsitlusuuring Uuritaval kulub küsimustiku täitmisele umbes 15-25 minutit. See on ajaline koormus uuritavale, mida ei ole võimalik maandada. Uuritaval on õigus uuringust loobuda mitte vastates e-mailile ja keeldudes telefoniküsitlusest. Loobuda saab ka telefoniküsitluse ajal, kui uuring tundub liiga kurnav. Kui uuritav loobub uuringus osalemisest telefoniküsitluse ajal, siis kõik tema andmed (ka juba sisestatud vastused) kustutatakse. Kui uuritav ei soovi kõigile küsimustele vastata, võib neid valikuliselt vahele jätta. Riski olla tuvastatud maandatakse järgmiste meetmetega. Uuritavate andmeid pseudonüümitakse enne küsitlusfirmale kontaktandmete üle andmist. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed (e-mail, telefon), peale küsitluse tulemuste üle andmist vastutavale uurijale Hans Orrule. Vaid Hans Orru saab näha korraga uuritavate aadressi, kontaktandmeid (telefon ja e-mail), ja küsitluse tulemusi. Ka Hans Orru ei saa kunagi teada uuritavate nime ega isikukoodi, sest neid Rahvastikuregistrist ei küsita. Küsitlusfirma saab korraga näha uuritavate kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi, kuid küsitlusfirma ei näe kunagi uuritavate aadressi, nime ega isikukoodi. Peale küsitluse andmete ühendamist keskkonnaandmetega andmed anonümiseeritakse. Hans Orru kustutab pseudonüümi võtme, andmestik üldistatakse piisavalt, et selle erinevate lahtrite järgi poleks võimalik isikuid tuvastada. Vanuse asemel kasutatakse vanusrühma, spetsiifilised tervise või muud tunnused grupeeritakse. Analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonümiseeritud andmeid. Küsitlusuuringust tulenev kasu on sama mis registripõhises uuringus. Eeldatavasti kaalub uuringust saadav kasu üles ajalise koormuse uuritavale ja riski olla tuvastatud. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on käesoleval juhul põhjendatud IKS § 6 lõike 3 alusel: andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist (vt p 1.1), uuringul on ülekaalukas avalik huvi (vt p 1.2) ning andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ülemääraselt ega muuda nende kohustuste mahtu (vt käesolev punkt). 1.4. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Registripõhine uuring Registripõhises uuringus kasutatakse olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid, mis asuvad pseudonüümitud kujul Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse SAPU serveris. Antud uuringus kasutatakse BIG-HEART andmestiku alavalimit, kelleks on uuringualadel elavad BIG- HEART uuritavad (ca 50 000 uuritavat). Käesolevas uuringus on vaja lisada nimetatud BIG-HEART uuritavate alavalimile keskkonna-andmed uuritava elukoha kohta (tuulikute müra, madalsagedusliku heli ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Uuringu läbi viimiseks vajalikud keskkonnaandmed lisatakse BIG-HEART andmestikku järgmisel viisil. Leitakse avalikust Maa-ameti kaardirakendusest kõik aadresspunktid (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed-p112.html), mis jäävad uurimisaladele. Kattuvad alad teiste tuuleparkidega jäetakse välja, sest neile ei saa täpselt modelleerida müra ja infraheli uuritava elukohas. Kõigile aadresspunktidele, mis jäävad uuringualale leitakse keskkonnaandmed: modelleeritakse müra, madalsageduslik heli ja/või infraheli näitajad ning arvutatakse kaugus lähimast tuulikust ja suure liikluskoormusega tee esinemine 500 m raadiuses. Samuti lisatakse tuulikute andmed. Edasi saadetakse keskkonna ja tuulikute andmed koos vastavate aadresspunktidega Rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister lisab nendele BIG-HEART uuritavatele, kelle elukoht on olnud uuringualale jäävates aadresspunktides keskkonna ja tuuliku andmed. Rahvastikuregister saadab tagasi keskkonna ja tuulikute andmed koos BIG-HEART pseudonüümidega. Tartu Ülikooli uurijateni jõuavad üksnes pseudonüümitud andmed ning otseselt tuvastatavad andmed jäävad registripidajate valdusesse. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. TÜ uurijad, kes pääsevad ligi BIG-HEART andmebaasile kasutavad pseudonüümi, et linkida keskkonna-andmed BIG-HEART andmebaasiga. SAPU keskkonda pääsevad ligi vaid isikud, kellele on loodud seal kasutajakonto. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Küsitlusuuring Uuritavate saamiseks esitatakse päring Rahvastikuregistrisse. Avalikust Maa-ameti kaardirakendustest (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Aadressian dmed- p112.html) leitakse uuringualadel olevad aadresspunktid. Aadressid jagatakse kaheks: mõjualas olevad aadressid (20 x tuuliku masti kõrgus) ja ülejäänud uuringualal olevad aadressid (30 km raadiuses). Andmeid päritakse kõikide mõjualas olevate inimeste kohta (hinnanguliselt kuni 5000 isikut). Aadresspunktid esitatakse Rahvastikuregistrile. Rahvastikuregister saadab krüpteeritult TÜ vastutavale uurijale (Hans Orru) nendel aadressidel elavate inimeste (vanuses 25–85-aastaste) e- mailid ja telefonid. Mõjualas olevate isikute puhul päritakse kõigi vanuses 25–85 isikute andmed, ülejäänud uuringualal olevatest inimestest (hinnanguliselt 45 000) palutakse Rahvastikuregistril valida juhuvalikuga välja kuni 10 000 isikut. Vastutav uurija lisab e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Küsitlust palgatakse läbi viima uuringufirma, kes rakendab andmekaiste nõudeid. Vastutav uurija edastab krüpteeritult uuritavate e-mailid ja telefonid koos pseudonüümiga uuringufirmale. Uuringufirma saadab krüpteeritult küsitluse tulemused koos pseudonüümiga vastutavale TÜ uurijale Hans Orrule, kes ühendab küsitluse andmed keskkonna ja tuulikute andmetega pseudonüümi abil ja kustutab andmebaasist uuritavate aadressi, telefoni ja e-maili ja pseudonüümi võtme. Hans Orru anonümiseerib andmed neid piisavalt üldistades. Vanuse asemel kasutatakse vanusrühma, spetsiifilised tunnused grupeeritakse nii, et isikut poleks võimalik tuvastada erinevate andmelahtrite koos vaatlemisel. Uuritavate aadressi, pseudonüümi ja küsitluse vastuseid (eri liiki isikuandmeid) näeb vaid vastutav uurija Hans Orru. Uuritavate andmeid analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonümiseeritud kujul TÜ serveris. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule, ning saatma selle kohta kirjaliku kinnituse Hans Orrule. Anonümiseeritud andmetele TÜ serveris pääsevad ligi vaid taotlusel olevad uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem, kuid juba uuringu planeerimise faasis. 2. VASTUTAV7 JA VOLITATUD TÖÖTLEJA8 2.1. Vastutava töötleja üldandmed 2.1.1. Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium 2.1.2. Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 2.1.3. Registrikood või isikukood 70001952 (SoM), 70001231 (KliM) 2.1.4. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium aadressid andmeid ei töötle maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.1.5. Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Sotsiaalministeerium Ramon Nahkur, rahvatervishoiu osakonna nõunik, [email protected], +372 5918 5362 Evelin Tähtväli, analüüsiosakonna analüütik, [email protected], +372 53 775 846 Kliimaministeerium Lilli Tamm, nõunik [email protected], tel +372 626 9133 Sille Uusna-Rannap, rohepöörde projektijuht, 8Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad [email protected], tel +372 625 4443 2.2. Volitatud töötleja üldandmed 2.2.1. Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool, Siseministeeriumi infotehnoloogia- asutuse/äriühing/FIE nimi ja arenduskeskus (SMIT) 2.2.2. Registrikood või isikukood 74001073, 70008440 2.2.3. Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Ravila 19, Tartu 50411, aadressid Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, Eesti maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.4. Asu- või elukoha aadress (analoogne Ravila 19, Tartu 50411, registrikandega) Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, Eesti maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.2.5. Kontaktandmed Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja, telefon, e-post [email protected], +372 5342 0639 Hans Orru, keskkonnatervishoiu professor, [email protected], +372 527 7427 Triin Veber, keskkonnatervishoiu spetsialist, [email protected], +372 528 2909 [email protected], +372 612 6200 Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) 3. ÕIGUSLIK ALUS Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 alusel võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajaduseks töödelda pseudonüümitud kujul. Vastavalt IKS § 6-le on teadusuuringu vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Käesolev uuring vastab kõigile neile tingimustele, pikemad seletused selle kohta on kirjeldatud taotluse teistes punktides, eelkõige 1.1, 1.2, 1.3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus § 9 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal valdkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 61 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika (sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja täitmise järelevalve) kavandamine, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole; taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika ning välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika kujundamine ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, logistika ja transporditaristu) ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kliimaministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb ka Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määrus nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“. Vastavalt põhimääruse §-le 7 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 reguleerib isikuandmete töötlemist teadusuuringuks ning antud sätte lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. 4. UURINGU TELLIJA Uuringu tellija Sotsiaalministeerium, Kliimaministeerium 5. TÖÖTLEMISE EESMÄRK JA ISIKUANDMETE KOOSSEIS 5.1. Isikuandmete töötlemise eesmärk Käesoleva uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidest põhjustatud akustiliste tegurite (kuuldava müra ja infraheli) võimalikke tervisemõjusid, tuginedes Eestis teostatavale registripõhisele ja küsitlus-uuringule ja kuuldava müra ning infraheli modelleerimisele ja mõõtmistele. 5.2. Isikute kategooriad, kelle andmeid Registripõhises uuringus kasutatakse juba töödeldakse ning valimi suurus olemasoleva andmestiku BIG-HEART andmeid. BIG-HEART (n = 770323) on Tartu Ülikooli teadlaste loodud riiklik andmestik, mis ühendab Eesti täiskasvanud elanike pseudonüümitud tervise- ja sotsiaalandmed. Andmestiku eesmärk on võimaldada terviseuuringuid, mis analüüsivad terviseriskide, tervishoiuteenuste kasutamise ja sotsiaalmajanduslike tegurite omavahelisi seoseid. BIG‑HEART andmestik hõlmab kõigi 2012. aastal Eestis elanud 36-aastaste ja vanemate isikute sotsiaal-demograafilisi ja terviseandmeid järgnevatest registritest: Retseptikeskus (RETS), Tervisekassa andmekogu (KIRST), Rahvastikuregister (RR), Töötamise register (TÖR), Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS), Kinnistusraamat (KR) ja Äriregister (ARIREG). Andmestikku on koondatud teave tervishoiukülastuste, diagnooside, ravimikasutuse, töötuse episoodide, sotsiaaltoetuste, hariduse ja varalise seisu kohta. Registriandmestik loodi peamiselt südame- ja veresoonkonnahaiguste uurimiseks 2023. aastal (kooskõlastus 384/T-8). Valimi 36- aastaste ja vanemate vanusegrupp määrati südame- ja veresoonkonna haiguste riskiohust tingituna kuid see sobib ka antud uuringu läbi viimiseks. Käesolevas uuringus kasutatakse vaid nende uuritavate BIG-HEART andmeid, kes jäävad uurimisaladele. Uuringusse kaasatakse 7 uurimisala (1–7). Uurimisalaks on ala, mis jääb uuritavast tuulepargist 30 km raadiusesse. Uurimisaladel paiknevad järgmised tuulepargid: 1) Ojaküla 2) Aseriaru, Viru-Nigula ja Aseri 3) Sopi-Tootsi 4) Paldiski ja Pakri 5) Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma 6) Nasva 7) Saarde. Osad tuulepargid on väga lähestikku ja seetõttu käsitletakse neid ühe uurimisalana (Aseriaru, Viru-Nigula ja Aseri; Paldiski ja Pakri; Virtsu I, II, III ja Esivere-Tooma). Antud uuringu registripõhise valimi moodustavad kõik BIG-HEART andmebaasis olevad isikud vanuses 36 kuni 85 aastat, kes on elanud vähemalt aasta jälgimisperioodi jooksul (2012– 2025) eelpool kirjeldatud uurimisaladel. Vastavalt esialgsele hinnangule Maa-ameti kaardirakenduse põhjal elab uuringualadel 1–7 kokku hinnanguliselt 50 000 uuritavat. Juhul kui vastamise määr on 15%, siis osaleb küsitlusuuringus kokku 2250 uuritavat (750 mõjualas ja 1500 kontrollalal) vanuses 25–85 a. 5.3. Töödeldavate isikuandmete koosseis Registripõhises uuringus kasutatakse kõiki olemasolevaid BIG-HEART andmestiku andmeid alavalimi kohta (uurimisaladel elavad inimesed). BIG-HEART andmestik sisaldab andmeid järgmistest registritest: Retseptikeskus, Tervisekassa andmekogu, Rahvastikuregister, Töötamise register, Sotsiaalkaitse infosüsteem, Kinnistusraamat ja Äriregister. Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin: https://doi.org/10.1093/ije/dyag027 Detailne andmete koosseis on kirjas Lisas 2 milleks on uurimistöö eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART andmebaas on loodud. Kõiki andmeid alavalimi kohta on vaja kasutada, sest regressiooni mudelites on oluline kohandada segavatele teguritele, et saada võimalikult tõene hinnang uuritava kokkupuute ja tervisetulemite vahelisele seosele. Kohandamata mudel võib anda vale tulemuse. BIG-HEART andmebaasi kasutamise suureks eeliseks antud uuringus on mitmete sotsiaalmajanduslike tegurite olemasolu andmebaasis, mis võivad olla segavateks teguriteks tuulikutega kokkupuute ja tervisetulemite vahel. Küsitlusuuringu isikuandmete koosseis vastab küsitlusele (Lisa 4). 5.4. Isikuandmete allikad Registripõhises uuringus BIG-HEART andmebaas, kus andmed on juba pseudonüümitud kujul ja asuvad turvalises SAPU serveris. Küsitlusuuringus on isikuandmete allikaks nõusolekupõhine küsitus (Lisa 4) ja Rahvastikuregister. 6. ANDMETE SÄILITAMINE JA ANONÜÜMIMINE 6.1. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus Registripõhine uuring Kõik registripõhises uuringus kasutatavad andmed pseudonüümitakse enne uurijateni jõudmist ja neid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU), mis vastab Eesti infoturbestandardi ja ISKE-M nõuetele ning millel on ISO/IEC 27001:2022 sertifikaat. Pseudonüümi võtmele on juurdepääs ainult Rahvastikuregistril. Peale uuringu lõppu eemaldatakse antud uuringu teadlastelt ligipääs BIG- HEART SAPU serverile. BIG-HEARTi algse loa alusel saadud andmed kustutatakse 31.08.2029. Küsitlusuuring Küsitlusuuringus kogutud andmeid säilitatakse vaid anonümiseeritud kujul TÜ serveris. Peale andmete ühendamist kustutab TÜ vastutav uurija Hans Orru pseudonüümi võtme ja anonümiseerib andmed neid piisavalt üldistades, et isik poleks erinevate andmelahtrite põhjal tuvastatav. Küsitlusfirma kohustatakse lepinguga kustutama kõik neile edastatud ja kogutud andmed, peale andmete üle andmist Hans Orrule. Küsitlusuuringu anonümiseeritud andmeid säilitatakse TÜ serveris viis aastat pärast uuringu lõppu (kuni 31.12.2034), et tagada vajadusel hilisem kontroll või andmete taasanalüüs. Säilitatud andmetele peale uuringu lõppu (31.12.2029) pääseb ligi vaid uuringu vastutav täitja Hans Orru. 6.2. Isikuandmete pseudonümiseerimise/anonümiseerimise viib läbi: BIG-HEART andmete pseudonüümimine on juba teostatud Rahvastikuregisti poolt. Rahvastikuregister saadab juba pseudonüümitud andmed ning uurijad ei näe kunagi otseselt tuvastamist võimaldavaid isikuandmeid. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. Küsitlusuuringus viib pseudonüümimise läbi TÜ vastutav uurija (Hans Orru) kes lisab Rahvastikuregistrist saadud e-mailile ja telefonile pseudonüümi, millega hiljem saab küsitluse andmed kokku viia keskkonna ja tuulikute andmetega uuritavate elukohtades. Pseudonüümide võtit teab vaid vastutav uurija Hans Orru. Peale keskkonna-andmete liitmist küsitlusandmetele kustutab vastutav uurija pseudonüümi võtme ja anonümiseerib andmed. Andmed üldistatakse kujule, mis ei võimalda isikut tuvastada, nt vanuseasemel kasutatakse vanusrühma, väga spetsiifilised raporteeritud vastused või terviseseisundid grupeeritakse ja üldistatakse. 6.3. Pseudonümiseeritud andmete koosseis, mis säilitatakse Ülevaade BIG-HEART andmete koosseisust on esitatud siin: https://doi.org/10.1093/ije/dyag027 Detailne BIG-HEART andmete koosseis on kirjas Lisas 2, milleks on uurimistöö eetikaloa taotlus protokolli numbriga 348/T-8 „E-sotsiaalandmete kasulikus südame-veresoonkonna haigustekke ennustamisel“, mille jaoks BIG-HEART andmebaas on loodud. Küsitlusuuringu andmete koosseis on järgmine: küsitluse käigus kogutud andmed (Lisa 2); keskkonna-andmed uuritava elukohas (tuulikute müra ja infraheli näitajad, kaugus lähimast tuulikust uuritava elukohas, liikluskoormus 500 m raadiuses) ja uuritavale lähima tuuliku andmed (tuuliku kõrgus, masti kõrgus, rootori läbimõõt, tuuliku tüüp, püstitamise aasta, EHR kood, tuulepargi nimi). Isiku tuvastamist võimaldavad andmed on üldistatud – nt vanus asendatud vanusrühmaga, väga spetsiifilised raporteeritud terviseseisundid on üldistatud, et vältida isikute tuvastamist erinevate andmeväljade põhjal. 7. ISIKU TEAVITAMINE TÖÖTLUSEST 7.1. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Registripõhises uuringus andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuna individuaalne teavitamine ei ole valimi suuruse tõttu proportsionaalne ning notseeboefekti riski tõttu võib põhjustada andmesubjektidele põhjendamatut stressi (IKS § 6 lõige 3). Üldine teavitamine toimub BIG-HEART andmebaasi kodulehe kaudu, kus on info uuringu kohta ning andmesubjektide võimaluse kohta uuringust loobuda. Küsitlusuuringus osalejaid teavitatakse e-maili ja telefonivestluse kaudu, et nende andmed on saadud Rahvastikuregistrist (Lisa 4). Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidavad uuringute kirjeldused on üleval Sotsiaalministeeriumi kodulehel (https://www.sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/uuringud-ja- statistika/kaimasolevad-uuringud). 8. ANDMETE EDASTAMINE VÄLISRIIKI 8.1. Isikuandmete edastamine välisriiki9 Ei edastata 9. EETIKAKOMITEE OTSUS10 Uuringul on kehtiv eetikakomitee kooskõlatus (Lisa 5). Kooskõlatust saab kontrollida siit: https://www.etis.ee/Portal/EthicsApprovals/Display/a385cc53-2bcb-426b-a974-bf8e6a702246/ 10. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEL RAKENDATUD TEHNILISED TURVAMEETMED11 10.1. Töövahendite ja infovara turve Registripõhise uuringu andmeid hoitakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses tundlike andmete analüüsi platvormil SAPU, millel on sertifikaat ISO/IEC 27001:2022. See rahvusvaheliselt tunnustatud standard kinnitab, et TÜ teadusarvutuste keskus järgib kõrgeimaid andmekaitse- ja turvaprotseduure. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) kohta on leitav 9Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). 10 IKS § 6 lg 4 11 IKS § 43 aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles). Pseudonüümitud andmeid analüüsivad vaid projektiga seotud töötajad, keda on teavitatud isikuandmete kaitse reeglitest. TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. Andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele (nt teistele teadlastele). Küsitlusuuringu puhul analüüsitakse ja säilitatakse vaid anonüümseid andmeid. 10.2. Andmete, dokumentide ja Registripõhises uuringus kasutatakse andmekandjate turve eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. SAPU keskkonda luuakse kasutajakontod ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda. Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja neid informeeritakse andmetele kohanduvatest andmekaitse nõuetest enne ligipääsu pseudonümiseeritud andmetele. Kõik uurijad töötlevad andmeid vaid uuringu protokollis näidatud eesmärkide saavutamiseks, rakendades vaid uuringu protokollis näidatud meetodeid. Juhul, kui uurijad soovivad muuta või lisada eesmärke, meetodeid või andmete koosseisu, küsitakse vastavalt olukorrale kooskõlastust eetikakomiteelt ja Andmekaitse Inspektsioonilt. Antud uuringu raames saavad juurepääsu BIG-HEART andmetele SAPU keskkonda uuringumeeskonna liikmed ja statistik, kes liitub uuringumeeskonnaga hiljem. Kõik andmete analüüsid teostatakse SAPU keskkonnas. Keskkonnas on olemas kogu vajalik analüüsitarkvara, seega puudub uurijatel vajadus töö tegemiseks andmeid alla laadida. E-terviseandmed on seal juba teisaldatud OMOP andmekujule (https://ohdsi.github.io/CommonDataModel/) mida saab teostada vaid TÜ teadusarvutuste keskuse pilvelahenduses. Analüüsi käigus loodud tabelid ja joonised saab alla laadida vaid BIG-HEARTi vastutav uurija (Taavi Tillmann), kes kinnitab, et nad ei sisalda tuvastatavaid materjale ja edastab need uurijale. Kõigi kasutajate tegevus on videosalvestatud, logitud ja auditeeritav. Andmete allalaadimine, kopeerimine ja töötlemine väljaspool SAPU keskkonda ei ole tehniliselt võimalik kuna SAPUl puudub ühendus internetiga. Andmed liiguvad vaid krüpteeritud kujul läbi Secure File Transfer Protocol (SFTP) serveri, mis on üles seatud TÜ teadusarvutuste keskuse poolt. Küsitlusuuring TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid, eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava. 10.3. Töötlussüsteemi turve SAPU teenuseplatvormi operatsioonisüsteeme ja rakendusi hooldatakse järjepidevalt; mittevajalikud või ebaturvalised teenused keelatakse või piiratakse tulemüürireeglitega; võrke, servereid, ruutereid, tulemüüre ja muid hallatavaid süsteeme seiratakse ja auditeeritakse elektrooniliselt. Käideldavuse ja tervikluse tagamiseks kasutatakse pidevat seiret, vastavuskontrolle, intsidentidele reageerimist, vajaduse korral dubleerimist ja koormuse jaotamist, õiguste haldamist, logimist ning kontrollmehhanisme volitamata muudatuste tuvastamiseks. Kriitilistest andmetest tehakse varukoopiaid ja nende taastatavust kontrollitakse perioodiliselt. Küsitlusuuringu anonümiseeritud andmeid hoitakse TÜ serveris, mille turve tagab Tartu Ülikool 10.4. Kasutatakse pilvepõhist andmemajutus- Registripõhises uuringus kasutatakse või töötlusteenust? andmete majutamiseks ja töötlemiseks Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse SAPU platvormi, mis on teenusepakkuja hallatav isoleeritud virtuaalne töötluskeskkond tundlike andmete turvaliseks analüüsiks. Küsitlusuuringus pilvepõhist andmemajutus- või töötlusteenust ei kasutata. 10.5. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava Jah. TÜ teadusarvutuste keskus rakendab andmekaitse taseme, et täita üldmääruse SAPU platvormil GDPR-i nõuete täitmist nõudeid? toetavaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sh ISO/IEC 27001 nõuetele tuginev infoturbe haldussüsteem, isoleeritud töötluskeskkond, rollipõhine ligipääs, mitmeastmeline isikutuvastus, logimine, auditeeritavus, kontrollitud andmete väljaviimine ja varundamine. 11. MUU INFO 11.1. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 2: BIG-HEART andmebaasi eetikakomitee taotlus Lisa 3: BIG-HEART andmekaitsealane mõjuhinnang Lisa 4: eetikakomitee taotlus Lisa 5: eetikakomitee kooskõlastus (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Andmekaitse Inspektsioon Teie 25.06.2026 [email protected] Meie 07.07.2026 nr 5.1-2/1732-1 Uuringu "Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring" taotlus Käesolevaga esitame taotluse isikuandmete töötlemiseks Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi ühises teadusuuringus „Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“. Taotlus koos lisadega on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Sotsiaalministeerium (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Olo strateegia, analüüsi ja digiarengu osakonna juhataja Kliimaministeerium Lisad: Lisa 1: taotlus Lisa 2: andmekaitsealane mõjuhinnang; Lisa 3: BIG-HEART andmebaasi eetikakomitee taotlus; Lisa 4: BIG-HEART andmekaitsealane mõjuhinnang; Lisa 5: eetikakomitee taotlus; Lisa 6: eetikakomitee kooskõlastus. Evelin Tähtväli [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952 Andmekaitsealane mõjuhinnang uuringule „Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“ Mõjuhinnangu vajadus ja alus Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi kui uuringu tellijate ja vastutavate töötlejate hinnangul on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 35 lõike 3 kohaselt vaja käesoleva uuringu registripõhise osa kohta koostada andmekaitsealane mõjuhinnang järgmiste kriteeriumide alusel: • eriliiki isikuandmete ulatuslik töötlemine (terviseandmed, sh diagnoosid ja ravimikasutus, ligikaudu 50 000 isiku kohta); • isikuandmete sidumine erinevatest registritest (BIG-HEART andmebaas, mis ühendab andmeid erinevatest andmebaasidest). Kuna uuringus ei toimu süsteemset ega ulatuslikku automatiseeritud hindamist ega profileerimist, millel oleksid uuringus osalejate jaoks õiguslikke tagajärgi, ega teostata avalike alade jälgimist, siis need alused käesolevale uuringule ei kohaldu. Uuringu kirjeldus ja andmete töötlemise ulatus Uuring koosneb kahest osast: registripõhine uuring ja nõusolekupõhine küsitlusuuring. Registripõhises uuringus kasutatakse BIG-HEART andmebaasi, mis asub pseudonüümitud kujul Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse turvalises andmekeskkonnas (SAPU). Käesolevas uuringus kasutatakse BIG-HEART alavalimit – ligikaudu 50 000 isikut, kes elavad seitsmel uurimisalal (30 km raadiuses uuritavatest tuuleparkidest). Küsitlusuuringus osaletakse vabatahtlikult ja nõusolekupõhiselt ning selle andmeid ei seota BIG-HEART andmebaasiga. Rakendatavad andmekaitse meetmed Uuringus töödeldakse isikuandmeid ainult seadusest tuleneval alusel (IKS § 6) ja konkreetsete uurimisküsimuste täitmiseks. Rakendatavad meetmed: • Andmeid analüüsitakse pseudonüümitult – otseselt tuvastatavad isikuandmed jäävad registripidajate valdusesse ning uurijad ei näe isikukoode ega nimesid. • Uurijad töötavad SAPU turvalises andmetöötluskeskkonnas (ISO/IEC 27001:2022 sertifikaat), kus ligipääs on piiratud, tegevused logitud ning andmete eksport rangelt kontrollitud. • Andmed liiguvad krüpteeritult läbi SFTP serveri. • Analüüside tulemusi esitatakse ainult agregeeritud kujul, mis välistab üksikisikute tuvastamise. • Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu. • Küsitlusuuringu andmed pseudonüümitakse enne küsitlusfirmale edastamist ning anonümiseeritakse pärast keskkonnaandmetega ühendamist. Tuvastatud riskid ja nende maandamine Risk 1: Volitamata ligipääs andmetele Isikuandmete kogumile võivad ligipääsu saada volitamata isikud. Riski tõenäosust saab hinnata madalaks järgmiste meetmete tulemusena: • Ligipääs SAPU keskkonnale on piiratud – kasutajakontod luuakse ainult BIG-HEART projektijuhi (Taavi Tillmann) taotlusel ja heakskiidul. • SAPU keskkond on kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis; muul ajal on keskkond välja lülitatud. • Kolmandatel isikutel, sh teistel TÜ töötajatel, puudub ligipääs. Risk 2: Andmeleke ja isiku tuvastamine Andmelekke korral võib olla võimalik teha järeldusi isiku tervise kohta. Riski tõenäosust saab hinnata madalaks: • Analüüs toimub pseudonüümitud andmetega – isikukoodid ja nimed ei jõua uurijateni. • Andmed edastatakse krüpteeritult ja analüüsitakse isoleeritud SAPU keskkonnas, millel puudub internetiühendus. • Tulemused avaldatakse ainult agregeeritud kujul. Risk 3: Notseeboefekt – teavitamisest tulenev psühholoogiline risk Tuuleparkide tervisemõjude teema on ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all. Teaduskirjanduse põhjal on selles kontekstis oluline notseeboefekti risk, mille korral negatiivsed ootused võivad suurendada ärevust ja tervisesümptomeid. Individuaalne teavitamine kõikidest uuringusse kaasatud isikutest võib põhjustada põhjendamatut psühholoogilist stressi. Lisaks ei ole see valimi suuruse tõttu proportsionaalne. Riski maandamiseks: • Registripõhises uuringus andmesubjekte isiklikult ei teavitata (IKS § 6 lõige 3). • Uuringu kohta on tagatud avalik teave BIG-HEART andmebaasi kodulehel, kus on ka info loobumise võimaluse kohta. • Küsitlusuuringus teavitatakse osalejaid asjakohaselt ja nõusolek küsitakse enne osalemist. Risk 4: Andmete kasutamine muuks otstarbeks Andmeid võidakse kasutada muudel eesmärkidel, milleks pole luba küsitud. Riski tõenäosust saab hinnata madalaks: • Kõik uurijad allkirjastavad konfidentsiaalsuslepingu ja on kohustatud kasutama andmeid ainult protokollis näidatud eesmärkidel. • Eesmärkide muutmisel küsitakse kooskõlastust eetikakomiteelt ja AKI-lt. Risk 5: Küsitlusfirma ligipääs kontaktandmetele Küsitlusuuringu läbiviimiseks edastatakse küsitlusfirmale uuritavate kontaktandmed (e-mail, telefon) koos pseudonüümiga. Kuigi e-mail ja telefoninumber ei ole eriliiki isikuandmed ning on sageli muudelgi viisidel kättesaadavad, on risk, et kontaktandmed lekivad või neid kasutatakse muul otstarbel. Riski maandamiseks:  Küsitlusfirma näeb ainult kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi, kuid mitte uuritavate aadressi, nime (kui e-mail ise ei sisalda nime) ega isikukoodi.  Küsitlusfirma on lepinguga kohustatud kustutama kõik talle edastatud andmed kohe pärast tulemuste üleandmist vastutavale uurijale ning esitama selle kohta kirjaliku kinnituse.  Vastutav uurija (Hans Orru) on ainus isik, kes näeb korraga uuritavate aadressi, kontaktandmeid ja küsitluse tulemusi. Kokkuvõte Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium hindavad, et riskid on maandatud ning rakendatud tehniliste ja korralduslike meetmete tulemusena ei teki andmesubjektide õigustele ega vabadustele suurt ohtu. Uuring on kooskõlas IKÜM artiklitega 5 ja 25 ning järgib töötlemise eesmärgipärasuse ja andmeminimaliseerimise põhimõtteid. Uuringust saadav avalik kasu – tõenduspõhiste teadmiste loomine tuuleparkide tervisemõjude kohta – kaalub üles andmetöötlusega kaasnevad minimaalsed riskid.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →