Ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Meie 17.01.2025 nr 12.2-1/5211-6 [email protected] Ettekirjutus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht: 17.01.2025, Tallinn Riigihanke viitenumber: 277404 Riigihanke nimetus: konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus „Operatsioonilauad 3“ Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste tee 19, 13419, Tallinn, [email protected] RESOLUTSIOON Rahandusministeerium teeb Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla RHS § 208 lg 1 alusel järgmise ettekirjutuse: 1. Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla tunnistada kehtetuks konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihange „Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 277404); 2. Ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 24.01.2025; 3. Ettekirjutuse täitmisest tuleb Rahandusministeeriumit teavitada viivitamata. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva ettekirjutuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust. SUNNIRAHA KOHALDAMISE HOIATUS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita. Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega. Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (ATSS § 7 lg 5). Käesolevaga teatame, et ülalmärgitud tähtpäevaks (24.01.2025) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendab Rahandusministeerium RHS § 208 lg 6 alusel Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla, reg. 90006399, (J. Sütiste tee 19, Tallinn) sunniraha summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. 1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) esitas 21.11.2024 Rahandusministeeriumile taotluse alustada riiklikku järelevalvet hankija poolt riigihangete registris (edaspidi eRHR) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Operatsioonilauad 3“, viitenumber 277404 (edaspidi riigihange) suhtes. 1.2. Taotluses seatakse kahtluse alla hankemenetluse liigi valiku õiguspärasus. Hankija on menetlusliigi valiku alusena märkinud hanketeates RHS § 48 lg 3 p-i 4, mille kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hanketeates on valikut põhjendatud järgnevalt: „Hankija korraldab hanke konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, kuna hankelepingu esemeks olevate asjade ja kaasnevate teenuste keerukus ja rahalised asjaolud ning riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena (seadmega seotud kaalupiirangud ja laudade komplekteeritus ning nende kulu protseduuridele, tarnekindlus ning koolitused).“ 1.3. Taotluses on täiendavalt toodud välja VAKO menetluses hankija poolt esitatud menetlusliigi põhjendused, mis on kokkuvõtlikult järgmised (tsiteeritud taotlusest; kursiivis):  Eesti turul pakub operatsioonilaudasid hetkel kaks ettevõtet – Vaidlustaja ja AB Medical Group Eesti OÜ (edaspidi ABMG), kuid kuna tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava Riigihankega, siis saavad osaleda ka muud kui ainult Eesti turul tegutsevad ettevõtted. Operatsioonilaudade tootjaid on maailmas rohkem kui kaks ning hankija ei ole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega. Hankijal on keeruline kirjeldada Eesti turul pakutavate toodete põhjal ammendavalt operatsioonilaudade kõiki võimalikke tehnilisi tingimusi, mis arvestaksid ka Eestist väljaspool pakutavaid seadmeid. Hankijal ei ole kahtlust, et nii vaidlustaja kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad hankija vajadustele, kuid tehniliste tingimuste liigse detailsuse korral võib juhtuda, et tegelikkuses hankija vajadustele sobiv laud mõnele tingimusele tahtmatult ei vasta; 2   Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Seetõttu on hankemenetluse korraldamine konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena tulenevalt hankelepingu eseme tehnilisest keerukusest põhjendatud ja õigustatud;  Hankija on selgitanud eelneva riigihanke (viitenumber 261546) vaidlustusmenetluses, et Hankija majanduslik seis on muutunud ja hankijal tuleb majanduslikust olukorrast tulenevalt erilise hoolega jälgida, millistele tingimustele vastavaid ja millise hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid ja teenuseid ta saab endale võimaldada;  Arvestades hankija majandusliku olukorra tundlikkust, soovib hankija esialgsete pakkumuste saamisel hinnata, milline saab olema kulu kirurgilistele protseduuridele ja seeläbi analüüsida, millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi rääkida, et need vastaksid Hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas hankija vajadustega. 1.4. Taotluse esitaja hinnangul ei seondu vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused äratuntavalt ühegagi hanketeates nimetatud asjaoludega, mis takistavad hankelepingu tingimuste piisava täpsusega kindlaks määramist. VAKO hinnangul on hanketeates nimetatud kaalupiirangud selgelt hankija vajaduse põhised ega sõltu sellest, mida turul võiks veel saada olla. Hankija pole vaidlustusmenetluses maininud tarnekindlust ja koolitusi. VAKO hinnangul nähtub asjaoludest, et laudade komplekteeritusse osas on hankijal olnud väga selge nägemus juba eelmises riigihankes ja võrreldes riigihanke tehnilisi tingimusi eelmise riigihankega, on peamine erinevus paljude tingimuste kehtestamine miinimumtingimustena. Asjaolu, et pakkuda võib ka hankija minimaalsetest vajadustest paremat toodet, ei peegelda asja olemusest, keerukusest või sellega seotud õiguslikest või rahalistest asjaoludest või riskidest tulenevalt võimatust kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Samuti fakt, et hankija rahalised võimalused on muutunud, ei tähenda iseenesestmõistetavalt seda, et enam poleks võimalik hankelepingu tingimusi piisava täpsusega kindlaks määrata. Puuduvad igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi kindlaks määrata. 1.5. Taotluse esitaja hinnangul ei ole hanketeate ega hankija esitatud seisukohtade pinnalt võimalik kahtlusteta veenduda RHS § 48 lg 3 p-i 4 koosseisu täitmises. Vastupidiselt esineb VAKO hinnangul põhjendatud kahtlus, et hankija ei ole hankemenetluse liigi valikut asjakohaselt kaalutlenud ja võib olla valinud selle ebaõigesti, mis takistab selle riigihankega jätkamist. 1.6. Rahandusministeeriumi hinnangul esines järelevalvetaotluses esitatud teabe alusel põhjendatud kahtlus, et hankija on õigusliku aluseta korraldanud riigihanke konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena. 1.7. Rahandusministeerium alustas 05.12.2024 kirjaga nr 12.2-1/5211-2 riigihanke üle järelevalvemenetlust, eesmärgiga kontrollida riigihanke läbiviimise õiguspärasust. Rahandusministeerium palus hankijal esitada selgitused järelevalvemenetluse alustamise kirjas toodud asjaoludele. 3 1.8. Hankija asus 13.12.2024 Rahandusministeeriumile saadetud vastuskirjas seisukohale, et riigihanke läbiviimine konkurentsipõhise läbirääkimistega menetlusena on õiguspärane. 1.9. Hankija selgitab, et direktiiv 2014/24/EL põhjenduspunktidest 42 ja 43 võib järeldada, et valmistoodete puhul ei ole üldjuhul konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse kasutamine soovitav, kuid samas on selgelt välja toodud, et komplekssete riigihangete korraldamisel, kui hankeesemeks on keerulised tooted, võib see olla siiski õigustatud. 1.10. Hankija selgituste kohaselt seisneb riigihankega hangitavate operatsioonilaude keerukus selles, et operatsioonilaudade komplekti saab kokku panna erinevatest lauaplaadi moodulitest ning lisavahenditest. Iga komponent võib oluliselt mõjutada patsiendi kaalupiiranguid, funktsionaalsust (erinevalt reguleeritav, röntgenikiirgust läbi laskev jne) aga erineda ka mõõtudelt ning hinnalt. Selles tulenevalt ei ole kohane määratleda operatsioonilauda tavapärases mõistes nö valmistooteks. Valmistooted on üksikud lauaplaadi moodulid ja lisavahendid, millest komplekteeritakse operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat operatsioonilauda ei ole vajalikus komplekssuses valmistootena võimalik osta. 1.11. Täiendavalt selgitab hankija, et alustas operatsioonilaudade hankimist 2022. aastal. Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Hankija eesmärk ei ole läbirääkimistega menetluse korraldamisega välistada ühtegi potentsiaalset pakkujat, vaid vastupidi, hankija on huvitatud võimalikult laiast konkurentsist, kuid tulenevalt hankeeseme keerukusest ei ole eelnevad avatud hankemenetlused andnud tulemust, mis vastaks hankija vajadustele. 1.12. Hankija ei nõustu VAKO seisukohaga, et seadmega seotud kaalupiirangud on hankija vajaduse põhised ega sõltu turul pakutatavatest toodetest, mistõttu ei saa seda käsitada asjaoluna, mis muudaks võimatuks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija möönab, et need on küll vajaduspõhised, kuid tulenevalt asjaoludest, et kaalupiirangud sõltuvad ühtlasi kasutatavatest lisatarvikutest, operatsioonilaudade komplekteeritusest ja asenditest, ning et hankijal pole ülevaadet kõigist turul olevate operatsioonilaudade omadustest ja võimalikest lisatarvikutest, siis ei ole hankijal ühtlasi võimalik määrata relevantseid hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Hankija eesmärk on luua tasakaal võimalikult kõrge kaalupiirangu ja turul pakutavate võimaluste vahel. Seejuures võimaldab relevantsete tingimuste määramata jätmine tagada konkurentsi. 1.13. Lisaks kaalupiirangutele on hankija põhjendanud menetlusliigi valikut protseduuride kulu, tarnekindluse ja koolitustega. Hankija selgituste kohaselt sõltub kulu protseduuridele ning koolitustele operatsioonilaua komplekteeritusest. Kuivõrd hankija pole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega ning seega ka tootjate poolt pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritust, siis on menetlusliigi valiku eesmärgiks kaardistada turul pakutavad variandid operatsioonilaua komplekteerimise võimalustest ning selle põhjal hinnata hankija kulu protseduuridele. Juhul, kui esialgsete pakkumuste hindamisel selgub, et tehnilises kirjelduses kirjeldatud operatsioonilaua komplekti kuuluvad osad ei ole protseduuri kulu vaates mõistlikud, 4  siis on hankijal võimalik läbirääkimiste kaudu oma vajadusi ümber hinnata ja täpsustada selles osas tehnilisi tingimusi operatsioonilaudade komplekteerituse osas. Protseduuri kuluga sarnane seos on hankijale vajalike koolitustega. Arvestades seda, et hankijal ei ole kõikehõlmavat teadmist operatsioonilaudade komplekteerituse võimalustest, siis ei saa hankija riigihanke tehnilises kirjelduses detailse täpsusega kirjeldada koolitusi, mille läbiviimise kohustus oleks edukal pakkujal. Võimalik, et teatud juhtudel võib hankijal juba olla majasisene kompetents, kuid läbirääkimiste raames on hankijal võimalik välja selgitada, milliste koolituste järele on hankijal vajadus, mis on nende koolituste kulu ning selle põhjal saab omakorda otsustada, millised tehnilised tingimused operatsioonilaudade komplekteeritusse osas on hankijale mõistlikud. 1.14. Täiendavalt märgib hankija, et hankijale on tervishoiuasutusena ja Eesti tipphaiglana väga oluline tarnekindluse tagamine. Kahetsusväärselt tihti tuleb ette olukordi, kus vaatamata väga selgetele lepingutingimustele ei suuda tarnijad vastata nendele seatud ootustele ja tarnetähtaegadega seotud tingimusi täita. Tarnekindluse saamine esemetele, mida kasutatakse haiglas ööpäevaringselt ning mis on olulise tähtsusega haigla igapäevasele toimimisele, on hankija jaoks lepingu sõlmimisel üks prioriteetsemaid asju. Hankija soov on saada endale lepingupartner, kellele ei ole hankes seatud tingimustega pandud hankija teadmatusest liiga kõrgeid nõudeid ning samas on potentsiaalsetel pakkujatel võimalik läbirääkimiste käigus oma võimekust hankija vajadustest sõltuvalt hinnata ja lõpliku pakkumuse tegemisel pakkumust vastavalt kohandada. 1.15. Hankija ei nõustu VAKO järeldusega, et konkreetsel juhul puuduvad igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi kindlaks määrata. Hankija toob välja asjaolu, et hankija majandusliku seisu muutumine oli üheks põhjuseks, miks tunnistati kehtetuks eelmine sama riigihanke eseme suhtes korraldatud hankemenetlus. Majandusliku olukorra tundlikkusest tulenevalt soovib hankija konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kaudu hinnata esialgsete pakkumuste alusel võimalikku kulu kirurgilistele protseduuridele ning seejärel analüüsida, millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi rääkida, et need vastaksid hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas hankija vajadustega. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse mõte ongi selles, et esialgsete pakkumiste põhjal saab hankija oma vajadusi hinnata ja seejärel vajadusel vastavalt korrigeerida ka hankeesemele kehtestatud tehnilisi tingimusi, millest sõltub hankeeseme maksumus. 1.16. Kokkuvõtlikult leidis hankija, et riigihanke menetluse liigi valik on õiguspärane, mistõttu puudub alus tunnistada hankemenetlus kehtetuks. 1.17. 08.01.2025 kirjaga nr 12.2-1/5211-4 edastas Rahandusministeerium hankijale ettekirjutuse tegemise kavatsuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg 4 ja HMS § 40 lg 1 kohaselt andis Rahandusministeerium enne ettekirjutuse tegemist hankijale võimaluse omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 5 1.18. Hankija esitas 10.01.2025 vastuskirja ettekirjutuse tegemise kavatsusele. Vastuskirjas ei soovinud hankija esitada täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid ettekirjutuse kavatsuses väljatoodud Rahandusministeeriumi seisukohale ja põhjendustele. 2. Rahandusministeeriumi seisukoht ja põhjendused 2.1. RHS-i rikkumise tuvastamisel on Rahandusministeeriumil riigihangete korraldamise üle järelevalvet teostades õigus ja kohustus kaaluda RHS § 208 lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise põhjendatud vajadust. 2.2. Olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke alusdokumentidega, hankija ja järelevalveteate esitaja selgitustega ning hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab Rahandusministeerium, et hankija on riigihanke korraldamisel rikkunud RHS-i. Rahandusministeerium jääb ettekirjutuse tegemise kavatsuses (Rahandusministeeriumi 08.01.2025 kiri nr 12.2-1/5211-4) toodud seisukoha juurde, mille põhjendused on järgnevad. 2.3. Hankija hinnangul võib valmistoodeteks pidada üksikuid lauaplaadi mooduleid ja lisatarvikuid, millest komplekteeritakse operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat operatsioonilauda ei ole vajalikus komplekssuses valmistootena võimalik osta. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 43 kontekstis nõustuda hankija käsitlusega. Nimelt on kõnealuses põhjenduspunktis selgitatud, et konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust ei tuleks kasutada valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võivad pakkuda mitmed erinevad turul tegutsevad ettevõtjad. Operatsioonilaudu, mis koosnevad moodulitest ning mida komplekteeritakse vastavalt hankija vajadusele, pakuvad ainuüksi Eesti turul mitmed ettevõtjad. Järelikult on turul pakutavad tooted või lahendused sellised, mis võiksid rahuldada hankija vajadusi avatud või piiratud hankemenetluse tulemusel sõlmitava hankelepinguga. Käsitusele, et operatsioonilaudade puhul pole tegemist RHS § 48 lg 3 p 4 tähenduses asjadega, mis oma olemuse või keerukuse tõttu välistavad hankelepingu tingimuste piisavalt täpse määramise, viitab ka asjaolu, et alates 2022. a. on vähemalt kuue erineva riigihangete registri vahendusel korraldatud avatud hankemenetluse tulemusel jõutud sellesisuliste hankelepinguteni. 2.4. Hankija viitab seoses hankelepingu eseme keerukusega asjaolule, et hankijal puudub selge ülevaade turul olevatest operatsioonilaudadest, nende komplekteerituse võimalustest või nende tarvikutest. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üheselt mõistetav, kuidas turul pakutavate toodete täieliku ülevaate puudumine muudab võimatuks hankelepingu tingimuste määramise. Täiusliku informatsiooni omamine turul pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritusest ei ole eelduseks riigihanke alusdokumentide koostamiseks. Arvestades, et samasisulisi riigihankeid on teised hankijad edukalt läbi viinud avatud hankemenetlustena, ning et hankija omab varasemat kogemust operatsioonilaudade hankimisel, on küsitav hankija seisukoht, et hankelepingu eseme olemus või keerukus ei võimalda hankelepingu tingimuste määramist sellise täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Juhul, kui hankijal puudub piisav teadmine turul pakutavatest toodetest, on tal võimalik läbi viia turu-uuring vastavalt RHS §-le 10. 6 2.5. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa hankija selgitustest järeldada, et konkreetsel juhul takistavad hankelepingu esemeks olevate asjadega seotud rahalised asjaolud või riskid hankelepingu tingimuste kindlaksmääramist piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija toob rahaliste asjaoludena välja hankija majandusliku tundlikkuse või eelarveliste vahendite vähenemise. Nimetatud asjaolud ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul seotud niivõrd hankelepingu esemega kui hankija üldise finantsolukorraga. Olukorras, kus hankija rahalised vahendid on piiratud, on hankijal võimalik määrata kindlaks hankelepingu eeldatav maksumus ning juhul, kui kõik pakkumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust, lükata kõik esitatud pakkumused tagasi vastavalt RHS § 116 lg 1 p-le 1. 2.6. Eelnevast lähtuvalt leiab Rahandusministeerium, et konkreetsel juhul ei ole riigihanke konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldamiseks RHS § 48 lg 3 p-s 4 sätestatud aluse eeldused täidetud. 3. Järelevalvemenetluse kokkuvõte 3.1. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks kui hankija on rikkunud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. 3.2. RHS § 208 lg 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget võimalik jätkata. 3.3. RHSi sätete rikkumise tuvastamisel lasub Rahandusministeeriumil riiklikku järelevalvet teostava valitsusasutusena kohustus kaaluda RHS § 208 lg 1 või 2 alusel hankijale ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetluses käigus selgub, et riigihanke läbiviimise korda on rikutud, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades on riigihanget võimalik jätkata. Kui selgub, et hankija on toime pannud riigihangete läbiviimise nõuete rikkumise ning ühtlasi ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta.1 3.4. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hankija tegevus riigihanke läbiviimisel ei ole olnud kooskõlas RHS-iga. Järelevalvemenetluses on leidnud tuvastamist, et hankija on rikkunud RHS-is sätestatut õigusliku aluseta riigihanke konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldades. 3.5. Võttes arvesse asjaolusid, et rikkumise sisuks on vale hankemenetluse liigi valik, ei ole võimalik sama hankemenetluse jätkamisel ületada vastuolu RHS-ga, kuna valitud hankemenetluse liiki ei ole võimalik selles menetlusetapis enam muuta. Sellest lähtudes 1 M.Antonov. RHS § 208, komm. 7 (lk 1179) – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 7  on Rahandusministeeriumi arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks 3.6. Käesoleva ettekirjutuse hankijale teatavaks tegemisega lõpeb järelevalvemenetlus konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihankes nr 277404 „Operatsioonilauad 3“ üle RHS § 205 lg 4 p 2 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Porgand riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Lisaadressaadid: Advokaadibüroo TGS Baltic AS Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon Hendrik Kull 5302 2908 [email protected] 8