Teie 25.11.2024 nr 1.1-8/2987-1;
Sotsiaalministeerium SOM/24-1197/-1K
[email protected] Meie 24.01.2025 nr 1.1-11/5270-2
Alkoholitarvitamise vähendamise
arengusuunad 2025-2035
Austatud proua Sikkut
Täname alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendi arvamuseks ja
tagasisideks saatmise eest. Esitame omapoolsed märkused ja tagasiside.
Riigieelarve baasseaduses on defineeritud strateegiliste arengudokumentidena poliitika
põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Arvamuse avaldamiseks edastatud
dokument ei ole valdkondlik arengukava ega programm, vaid pakub välja teadmistepõhised
lahendused ja teadvustab üle erinevate valitsemisalade teema aktuaalsust. Kuid
arengusuundade elluviimine toimub läbi erinevate programmide. Mõistame, et
alkoholitarvitamise vähendamiseks on vajalik poliitiline kokkulepe ning ambitsiooni
sõnastus. Teeme ettepaneku sõlmida alkoholitarvitamise vähendamiseks ministritevaheline
kokkulepe, mida enne allkirjastamist arutada Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et
saavutada poliitiline konsensus.
Lisas on juhtimise ja elluviimise peatükis toodud: „Arengukava tegevusi teostatakse eeskätt
olemasolevate eelarveliste vahendite ja tegevuste raames. Vastavalt riigieelarve võimalustele
tehakse ettepanekuid veel mitte-rahastatavate tegevuste rahastamiseks riigieelarve koostamise
käigus.“ Tegemist on dokumendiga, mis on eraldi nii arengukavast, kui programmidest.
Juhime tähelepanu, et rahastusallikata tegevused on oluline lisaraha kontekstis siduda
programmide ja seal olevate tegevustega.
Tegevussuundade punktis 1.1 seatakse eesmärgiks siduda alkoholi aktsiisimäärad
inflatsiooni määraga. Aktsiisimäärade sidumisel inflatsiooni määraga puudub mõte, sest
aktsiisimäärasid muudetakse praktikas iga-aastaselt (välja arvatud aastatel 2019-2022).
Senine praktika võimaldab nii inflatsiooniga kui ka piirikaubandusega arvestamist ja annab
võimaluse tõsta aktsiisimäärasid vajadusel enamgi. Dokumendist ei selgu ja jääb
arusaamatuks, millise sagedusega on korrigeerimine mõeldud ja kas deflatsiooni korral
vähendatakse ka aktsiisimäärasid. Lisaks pöörame tähelepanu, et maksumäärade kehtestamise
õigus ja pädevus kuulub Riigikogule. Seepärast ei saa me toetada punktis 1.1 toodud
tegevussuunda esitatud kujul ning teeme ettepaneku sõnastada see järgmiselt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
„Selleks, et ennetada alkoholi suhtelist odavnemist ning tagada, et alkohol muutub
järjepidevalt vähem kättesaadavaks, tuleks aktsiisimäärade tõstmisel arvestada inflatsiooniga
ning mõjuga piirikaubandusele ja salaturu arengule“.
Tegevussuundade punktis 1.2 nähakse ette alkoholiaktsiisi osalist suunamist sõltuvusravi ja
ennetuse rahastamiseks. Maksutulude kasutamine sihtfinantseerimisteks nõrgendab eelarve
paindlikkust ning vähendab muutuste olukorras kiirelt reageerimise võimalusi. Riigi
eelarvepoliitika üks põhimõtteid on tulude ja kulude lahusus riigieelarve paindlikkuse
tagamiseks. Lisaks luuakse taolise rahastuse mudeliga ebasoovitav seos ehk mida rohkem
tarbitakse alkoholi, seda rohkem tekib raha sõltuvusraviks ja ennetuseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Pille-Liis Milvere 5885 1455
[email protected]
2